Rahandusministeerium · 11. aprill 2023
- Viit
- 12.5-4/2637-1
- Registreeritud
- 11. aprill 2023
- Dokumendi liik
- Väljaminev kiri
- Adressaat
- Riigi Kinnisvara AS
- Saabumis/saatmisviis
- e-post
- Funktsioon
- 12.5 RIIGI HUVIDE KAITSE KORRALDAMINE RIIGI OSALUSEGA ERAÕIGUSLIKES JA AVALIK-ÕIGUSLIKES JURIIDILISTES ISIKUTES
- Sari
- 12.5-4 Aktsionäri-, osaniku-, asutaja-, liikmeõiguste teostamisel tehtud üldkoosoleku ja asutaja otsused (Arhiiviväärtuslik)
- Toimik
- 12.5-4/2023
- Vastutaja
- Eve Murumaa (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Halduspoliitika valdkond, Riigivara osakond)
Sisu (failidest)
RIIGI KINNISVARA AKTSIASELTS
Tallinn, Tartu mnt 85, registrikood äriregistris 10788733
Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi ainuaktsionäri otsus
11.04.2023
Tallinn
Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi optimeerimise reservi kasutamise põhimõtete kinnitamine
Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi (RKAS) ainuaktsionär Eesti Vabariik, mida esindab aktsiate valitseja
Rahandusministeeriumi poolt riigihalduse minister Riina Solman (häälte arv 2 605 717, mis
moodustab 100% kõigist aktsiatega määratud häältest),
tuginedes äriseadustiku §-le 298 ja §-le 305 ning riigivaraseaduse §-le 5
võttis vastu alljärgneva otsuse:
tunnistada kehtetuks 30.04.2018 otsusega kinnitatud Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi optimeerimise
reservi kasutamise põhimõtted. Kinnitada Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi optimeerimise reservi
kasutamise põhimõtted käesolevale otsusele lisatud redaktsioonis.
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Solman
riigihalduse minister
LISA 1. Riigi Kinnisvara AS optimeerimise reservi kasutamise põhimõtted
1. Optimeerimise reservi kasutamise kavandamisel arvestatakse Vabariigi Valitsuse poolt
otsustatud optimeerimise reservi mahtudega.
2. Optimeerimise reservist rahastatakse järgmisi tegevusi:
2.1. kuni 10 mln euro suuruse kogumaksumusega investeeringud riigi olemasoleva
põhitegevuse jaoks vajalikesse kinnistutesse;
2.2. riikliku toetusmeetme abil teostatavate investeeringute kaas- või omafinantseering
kuni 10 mln euro ulatuses sõltumata investeeringu kogumaksumusest;
2.3. parendusinvesteeringud olemasolevatesse hoonetesse riigiasutuste muutunud
nõuetele vastavuse tagamiseks riigi olemasoleva põhitegevuse jaoks vajalikesse
kinnistutesse;
2.4. Vabariigi Valitsuses otsustatud projektide väikesemahulised (kuni 5%, aga mitte
rohkem kui 500 000 eurot Vabariigi Valitsuses otsustatud projekti maksumusest)
kallinemised ja ajalised nihkumised;
2.5. investeeringud, mille eesmärgiks on vakantse või ebatõhusas kasutuses oleva vara
väärtuse hoidmine või tõstmine üüri- või müügiturul, kasutusest välja langenud
hoonestuse lammutamine või RKAS-i vahendatava üüripinna parendamine.
3. Optimeerimise reservi mahust:
3.1. vähemalt 80% kavandatakse punktide 2.1 – 2.3 investeeringute summaarseks
osakaaluks;
3.2. kuni 2 mln eurot aastas kavandatakse punkti 2.3 investeeringute kogumahuks,
millest igale valitsemisalale on õigus teostada investeeringuid maksimaalselt
mahus, mis vastab proportsionaalselt selle valitsemisala üüripinna osakaalule
RKAS-i portfellis.
4. Optimeerimise reservi kasutamiseks koostab RKAS vähemalt 4-aastase investeeringute
kava. Investeeringute kavasse lisatakse projektid vastavalt vaba limiidi olemasolule.
Investeeringute kava koostamisel ja muutmisel arvestatakse, et:
4.1. investeeringute kavasse lisatakse ja tehakse muudatusi RKAS-i juhatuse kirjaliku
motiveeritud otsusega. Otsuses kajastatakse investeeringuprojekti nimi, tellija,
järjekord üleriigilises pingereas, projekti periood ja eelarve ning nende muutumisel
uus väärtus ning muutuse põhjus. Investeeringuprojekti nimetamisel lähtutakse
„Tegevuspõhise eelarvestamise käsiraamatu“ nõuetest1;
4.2. punktides 2.1 ja 2.2 kirjeldatud projektid lisatakse investeeringute kavasse
Vabariigi Valitsusele esitatud ja valitsuse otsuste kohaselt korrigeeritud üleriigilise
pingerea alusel. Investeeringute kavasse lisatakse projektid, mille tegevused
algavad kas jooksval või järgmisel aastal;
4.3. punkti 2.3 investeeringud kajastatakse investeeringute kavas ühe koondprojektina;
4.4. punktides 2.1 ja 2.2 kirjeldatud projektide investeeringute kavasse lisamise ja
punkti 2.3 investeeringute kogumahu otsused tehakse riigi eelarvestrateegia
protsessi järgselt sama kalendriaasta jooksul. Jooksval aastal on lubatud teha
eelnevate aastate otsuste muudatusi;
1
https://www.fin.ee/riigi-rahandus-ja-maksud/riigieelarve-ja-eelarvestrateegia/tegevuspohise-eelarvestamise-
kasiraamat/investeeringud-kinnis-ja-vallasasjade-soetamiseks
4.5. eesmärgiga tagada paindlikkus jooksvalt ilmnevate investeeringuvajaduste
katmiseks on RKAS-i juhatusel õigus kinnitada kuni 100% punktide 2.3 – 2.5
investeeringute mahust järgmise kalendriaasta jooksul.
5. Investeeringute kavasse lisatud projektide loetelu koos selgitava informatsiooniga
investeeringu iseloomu kohta avalikustab RKAS enda kodulehel mitte hiljem kui 5
tööpäeva jooksul pärast otsuse vastuvõtmist.
SELETUSKIRI
Optimeerimisreserv on moodustatud 2018. aastal riigi eelarvestrateegia 2019-2022 arutelude käigus
Vabariigi Valitsuse kabinetiotsusega. Otsuse kohaselt on olulisemad tegevused, mida RKAS
optimeerimise reservist võib rahastada:
• kinnisvara juhtimiskavadest tulenevad optimeerimise ettepanekud,
• riigiasutuste vajadustest tulenevad väiksemad kohandustööd,
• C02 projekti (EL kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemisel saadavatest
tuludest tehtavate investeeringute) omafinantseerimise osa.
• RKAS-ile mittevajaliku vara väärtustamise projekte, mille eesmärgiks on RKAS-ile
kuuluva vakantse või ebatõhusas kasutuses oleva vara väärtuse tõstmine üüri- või
müügiturul,
• valitsuses otsustatud projektide kallinemisi ja nihkumisi.
Optimeerimise (OR) reservi kasutamise põhimõtted kinnitab RKAS-i ainuaktsionär.
Esimesed põhimõtted kinnitas ainuaktsionär 30.04.2018. Praegu rakendatakse RKASi ja RMi
vahelisel kokkuleppel muudetud, kuid allkirjastamata põhimõtteid. Käesolevaga viiakse
rakendatavatesse (allkirjastamata) põhimõtetesse sisse mõned täpsustused ja täiendused,
lühendatakse sõnastust ja loobutakse keerulistest eranditest.
1. Esimese punkti kohaselt järgitakse ORi moodustamisel VV poolt otsustatud summasid, mis
võivad vastavalt vajadusele aastati erineda. Optimeerimisreservi mahu kinnitamisel lähtub
valitsus üleriigilisest investeeringukavast.
2. Teises punktis on rahastamise sihina kajastatud kõik varem nimetatud tegevused, kuid
täpsustatakse, et ORist rahastatakse:
• kuni 10 mln eurose maksumusega projekte (kallimad investeeringud vajavad VV otsust).
Üldjuhul on silmas peetud projekte, mille kogumaksumus on kuni 10 mln eurot, kuid
sõnastus võimaldab ORist rahastada ka nt energiatõhususe meetmest toetust saanud
projekte, mille kogumaksumus ületab 10 mln eurot, kuid ORist rahastatav osa jääb alla 10
mln. Oluline on, et investeering toimuks olemasoleva põhitegevuse jaoks vajalikesse
kinnistutesse. Nt uue riigigümnaasiumi ehitamist ei saa ORist (kaas)finantseerida, sest
gümnaasiumipidamine on riigile uus tegevus.
10 mln piiri arvutamisel on lähtutud 20/80 põhimõttest. 2022. aasta investeeringutaotluste
analüüsi põhjal on alla 10 mln investeeringuid ca 25% investeeringute kogusummast ja ca
80% investeeringutaotluste koguarvust. Selle põhimõttega ei koormata VV-d paljude
väikeste otsustega, vaid keskendutakse suurtele otsustele. Kui investeeringu
prognoosmaksumus kasvab aja jooksul üle 10 mln euro, tuleb investeering viia järgmises
RES/RE protsessis VV-le otsustamiseks, vaatamata varasemale RKAS kinnitatud
investeeringukavale või juba tehtud investeeringule. 10 mln piir vaadatakse üle pärast
2023.a üleriigilise investeeringukava kokku panemist. Kui 10 mln piiri alla jääb oluliselt
vähem kui 80% investeeringutest on see aluseks ORist rahastatavate investeeringute
maksumuse suurendamiseks.
väikesed ja kiireloomulised investeeringud asutuste muutunud nõuete tagamiseks.
VVs otsustatud projektide kuni 5%, aga mitte rohkem kui 500 000 € kallinemised ja
nihkumised.
Täiendava selgusena on alapunktis 2.5 lisatud lisaks ebatõhusas kasutuses oleva vara
väärtuse tõstmisele ka vara väärtuse hoidmine. Sellega on täpsemini viidatud näiteks
muinsuskaitsealuse hoone säilitamisele, mille kohustus tekib omanikule läbi põhiseaduse.
Tuleb rõhutada, et väärtus on mõistena kitsalt defineerimata, seega tuleb väärtuse all mõista
ka mittemateriaalseid väärtusi. Täpsustatud on, et ORist on lubatud parendusi teha ka
RKASi vahendatavale üüripinnale.
3. Kolmandas punktis on endiselt säilinud põhimõte jaotada vähemalt 80% mahust nö
tavapärastele investeeringutele ja nn. pisiparendustele (punktid 2.2, 2.3 ja 2.4). Loobutud on
varasemast keerukast piirangust valitsemisala 1/3 osakaalu kohta. ORi põhimõtetes on
sätestatud seni RKASi juhatuse otsusena kehtinud põhimõte, et pisiparenduste aastane
kogumaht võib olla kuni 2 mln eurot ning igale valitsemisalale on õigus teostada
investeeringuid maksimaalselt mahus, mis vastab proportsionaalselt vastava valitsemisala
kasutatavale üüripinnale RKASi üüriportfellis.
4. Neljandas punktis täpsustatakse ORi vahendite kasutamise kavandamise põhimõtteid.
ORi kasutamiseks koostab RKAS vähemalt 4-aastase investeeringute kava.
Investeeringute kavasse projektide arvamiseks vormistatakse juhatuse kirjalik otsus,
millest on näha projekti nimi, eelarve ja tähtajad. Viimaste muutumisel tehakse
muutmise otsus, mis võib endaga kaasa tuua muutusi ka teiste projektide ajakavades.
Ka need muudatused kajastatakse argumenteeritult kirjalikus otsuses. Projektide
nimetamisel lähtutakse tegevuspõhise eelarvestamise käsiraamatu nõuetest.
Investeeringute kavasse arvatakse p 2.1 kirjeldatud projektid vastavalt ORi vabale
mahule ja üleriigilisele investeeringute pingereale. Üleriigilise pingerea koostab igal
aastal RM RVO vastavalt laiapindselt kokku lepitud metoodikale. Üleriigiline pingerida
esitatakse RES protsessis VV-le. VV võib pingereas teha muudatusi ja võib (aga ei
pruugi) pingerea heaks kiita. ORi põhimõtetes on sätestatud, et aluseks võetakse VV-le
esitatud ja VV otsuste kohaselt korrigeeritud pingerida, kuna me ei saa tagada, et VV
igal aastal kinnisvarateemasid arutab või pingerea formaalselt heaks kiidab.
Pingereas on korraga nii töös olevad kui rahastusotsust vajavad investeeringud. ORist
saab rahastada investeeringuid vastavalt pingerea järjestusele, võttes samal ajal arvesse
ORi vaba mahtu ja investeeringu teostatavust. See tähendab, et pingereas kõrgemal
asetsev detailplaneeringuta investeering võib valmida hiljem kui pingereas madalamal
asetsev projekteerimisetapi läbinud investeering. Kuna üleriigilise pingerea koostamisel
juba hinnatakse investeeringuprojekte erinevatest kriteeriumidest lähtuvalt, siis ORi
investeeringute kavva arvamisel enam projekte ei hinnata.
Järgmisel aastal algavate projektide investeeringute kavasse arvamise otsused teeb
RKAS juhatus pärast RES protsessi, kui üleriigiline pingerida on selgunud ning teada
on järgnevate aastate ORi maht. Jooksvalt võib teha juba investeeringute kavasse
arvatud projektide muudatusotsuseid, sh ka investeeringute kavas oleva projekti
nihkumise või ära jäämise tõttu vabaks jääva investeeringute mahu täitmiseks uue
projekti investeeringute kavva arvamise otsuse. Hiljem kui järgmisel aastal algavate
projektide ORi investeeringute kavasse arvamine võib osapooltele anda ebaõigeid
signaale tulenevalt üleriigilise investeeringute kava paindlikkusest, prioriteetide ning
investeeringumaksumuste muutumisest ajas.
Pisiparendused kajastatakse investeeringute kavas kogu aastaks planeeritud mahus ühe
reana, töid ja objekte eraldi välja ei tooda. Investeeringute kavas kajastatud
pisiparenduste kogumahu seest tehtavad üksikotsused võib teha jooksvalt.
Ka punktides 2.4 ja 2.5 kirjeldatud projektide otsused võib teha jooksvalt.
5. Olulisim optimeerimise reservi kasutamist puudutav muutus on seotud vajadusega
avalikustada avalike vahendite kasutamine. ORi otsused lisatud objektide nimekirja,
teostusperioodi jm selgitava informatsiooniga avalikustatakse RKASi kodulehel.