dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Ainuaktsionäri otsus

Rahandusministeerium · 11. aprill 2023
Viit
12.5-4/2637-1
Registreeritud
11. aprill 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigi Kinnisvara AS
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
12.5 RIIGI HUVIDE KAITSE KORRALDAMINE RIIGI OSALUSEGA ERAÕIGUSLIKES JA AVALIK-ÕIGUSLIKES JURIIDILISTES ISIKUTES
Sari
12.5-4 Aktsionäri-, osaniku-, asutaja-, liikmeõiguste teostamisel tehtud üldkoosoleku ja asutaja otsused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
12.5-4/2023
Vastutaja
Eve Murumaa (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Halduspoliitika valdkond, Riigivara osakond)

Failid

  • 📎12.5-42637-1 11.04.2023 Väljaminev kiri.asice890 KB

Sisu (failidest)

RIIGI KINNISVARA AKTSIASELTS Tallinn, Tartu mnt 85, registrikood äriregistris 10788733 Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi ainuaktsionäri otsus 11.04.2023 Tallinn Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi optimeerimise reservi kasutamise põhimõtete kinnitamine Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi (RKAS) ainuaktsionär Eesti Vabariik, mida esindab aktsiate valitseja Rahandusministeeriumi poolt riigihalduse minister Riina Solman (häälte arv 2 605 717, mis moodustab 100% kõigist aktsiatega määratud häältest), tuginedes äriseadustiku §-le 298 ja §-le 305 ning riigivaraseaduse §-le 5 võttis vastu alljärgneva otsuse: tunnistada kehtetuks 30.04.2018 otsusega kinnitatud Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi optimeerimise reservi kasutamise põhimõtted. Kinnitada Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi optimeerimise reservi kasutamise põhimõtted käesolevale otsusele lisatud redaktsioonis. (allkirjastatud digitaalselt) Riina Solman riigihalduse minister LISA 1. Riigi Kinnisvara AS optimeerimise reservi kasutamise põhimõtted 1. Optimeerimise reservi kasutamise kavandamisel arvestatakse Vabariigi Valitsuse poolt otsustatud optimeerimise reservi mahtudega. 2. Optimeerimise reservist rahastatakse järgmisi tegevusi: 2.1. kuni 10 mln euro suuruse kogumaksumusega investeeringud riigi olemasoleva põhitegevuse jaoks vajalikesse kinnistutesse; 2.2. riikliku toetusmeetme abil teostatavate investeeringute kaas- või omafinantseering kuni 10 mln euro ulatuses sõltumata investeeringu kogumaksumusest; 2.3. parendusinvesteeringud olemasolevatesse hoonetesse riigiasutuste muutunud nõuetele vastavuse tagamiseks riigi olemasoleva põhitegevuse jaoks vajalikesse kinnistutesse; 2.4. Vabariigi Valitsuses otsustatud projektide väikesemahulised (kuni 5%, aga mitte rohkem kui 500 000 eurot Vabariigi Valitsuses otsustatud projekti maksumusest) kallinemised ja ajalised nihkumised; 2.5. investeeringud, mille eesmärgiks on vakantse või ebatõhusas kasutuses oleva vara väärtuse hoidmine või tõstmine üüri- või müügiturul, kasutusest välja langenud hoonestuse lammutamine või RKAS-i vahendatava üüripinna parendamine. 3. Optimeerimise reservi mahust: 3.1. vähemalt 80% kavandatakse punktide 2.1 – 2.3 investeeringute summaarseks osakaaluks; 3.2. kuni 2 mln eurot aastas kavandatakse punkti 2.3 investeeringute kogumahuks, millest igale valitsemisalale on õigus teostada investeeringuid maksimaalselt mahus, mis vastab proportsionaalselt selle valitsemisala üüripinna osakaalule RKAS-i portfellis. 4. Optimeerimise reservi kasutamiseks koostab RKAS vähemalt 4-aastase investeeringute kava. Investeeringute kavasse lisatakse projektid vastavalt vaba limiidi olemasolule. Investeeringute kava koostamisel ja muutmisel arvestatakse, et: 4.1. investeeringute kavasse lisatakse ja tehakse muudatusi RKAS-i juhatuse kirjaliku motiveeritud otsusega. Otsuses kajastatakse investeeringuprojekti nimi, tellija, järjekord üleriigilises pingereas, projekti periood ja eelarve ning nende muutumisel uus väärtus ning muutuse põhjus. Investeeringuprojekti nimetamisel lähtutakse „Tegevuspõhise eelarvestamise käsiraamatu“ nõuetest1; 4.2. punktides 2.1 ja 2.2 kirjeldatud projektid lisatakse investeeringute kavasse Vabariigi Valitsusele esitatud ja valitsuse otsuste kohaselt korrigeeritud üleriigilise pingerea alusel. Investeeringute kavasse lisatakse projektid, mille tegevused algavad kas jooksval või järgmisel aastal; 4.3. punkti 2.3 investeeringud kajastatakse investeeringute kavas ühe koondprojektina; 4.4. punktides 2.1 ja 2.2 kirjeldatud projektide investeeringute kavasse lisamise ja punkti 2.3 investeeringute kogumahu otsused tehakse riigi eelarvestrateegia protsessi järgselt sama kalendriaasta jooksul. Jooksval aastal on lubatud teha eelnevate aastate otsuste muudatusi; 1 https://www.fin.ee/riigi-rahandus-ja-maksud/riigieelarve-ja-eelarvestrateegia/tegevuspohise-eelarvestamise- kasiraamat/investeeringud-kinnis-ja-vallasasjade-soetamiseks 4.5. eesmärgiga tagada paindlikkus jooksvalt ilmnevate investeeringuvajaduste katmiseks on RKAS-i juhatusel õigus kinnitada kuni 100% punktide 2.3 – 2.5 investeeringute mahust järgmise kalendriaasta jooksul. 5. Investeeringute kavasse lisatud projektide loetelu koos selgitava informatsiooniga investeeringu iseloomu kohta avalikustab RKAS enda kodulehel mitte hiljem kui 5 tööpäeva jooksul pärast otsuse vastuvõtmist. SELETUSKIRI Optimeerimisreserv on moodustatud 2018. aastal riigi eelarvestrateegia 2019-2022 arutelude käigus Vabariigi Valitsuse kabinetiotsusega. Otsuse kohaselt on olulisemad tegevused, mida RKAS optimeerimise reservist võib rahastada: • kinnisvara juhtimiskavadest tulenevad optimeerimise ettepanekud, • riigiasutuste vajadustest tulenevad väiksemad kohandustööd, • C02 projekti (EL kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemisel saadavatest tuludest tehtavate investeeringute) omafinantseerimise osa. • RKAS-ile mittevajaliku vara väärtustamise projekte, mille eesmärgiks on RKAS-ile kuuluva vakantse või ebatõhusas kasutuses oleva vara väärtuse tõstmine üüri- või müügiturul, • valitsuses otsustatud projektide kallinemisi ja nihkumisi. Optimeerimise (OR) reservi kasutamise põhimõtted kinnitab RKAS-i ainuaktsionär. Esimesed põhimõtted kinnitas ainuaktsionär 30.04.2018. Praegu rakendatakse RKASi ja RMi vahelisel kokkuleppel muudetud, kuid allkirjastamata põhimõtteid. Käesolevaga viiakse rakendatavatesse (allkirjastamata) põhimõtetesse sisse mõned täpsustused ja täiendused, lühendatakse sõnastust ja loobutakse keerulistest eranditest. 1. Esimese punkti kohaselt järgitakse ORi moodustamisel VV poolt otsustatud summasid, mis võivad vastavalt vajadusele aastati erineda. Optimeerimisreservi mahu kinnitamisel lähtub valitsus üleriigilisest investeeringukavast. 2. Teises punktis on rahastamise sihina kajastatud kõik varem nimetatud tegevused, kuid täpsustatakse, et ORist rahastatakse: • kuni 10 mln eurose maksumusega projekte (kallimad investeeringud vajavad VV otsust). Üldjuhul on silmas peetud projekte, mille kogumaksumus on kuni 10 mln eurot, kuid sõnastus võimaldab ORist rahastada ka nt energiatõhususe meetmest toetust saanud projekte, mille kogumaksumus ületab 10 mln eurot, kuid ORist rahastatav osa jääb alla 10 mln. Oluline on, et investeering toimuks olemasoleva põhitegevuse jaoks vajalikesse kinnistutesse. Nt uue riigigümnaasiumi ehitamist ei saa ORist (kaas)finantseerida, sest gümnaasiumipidamine on riigile uus tegevus. 10 mln piiri arvutamisel on lähtutud 20/80 põhimõttest. 2022. aasta investeeringutaotluste analüüsi põhjal on alla 10 mln investeeringuid ca 25% investeeringute kogusummast ja ca 80% investeeringutaotluste koguarvust. Selle põhimõttega ei koormata VV-d paljude väikeste otsustega, vaid keskendutakse suurtele otsustele. Kui investeeringu prognoosmaksumus kasvab aja jooksul üle 10 mln euro, tuleb investeering viia järgmises RES/RE protsessis VV-le otsustamiseks, vaatamata varasemale RKAS kinnitatud investeeringukavale või juba tehtud investeeringule. 10 mln piir vaadatakse üle pärast 2023.a üleriigilise investeeringukava kokku panemist. Kui 10 mln piiri alla jääb oluliselt vähem kui 80% investeeringutest on see aluseks ORist rahastatavate investeeringute maksumuse suurendamiseks.  väikesed ja kiireloomulised investeeringud asutuste muutunud nõuete tagamiseks.  VVs otsustatud projektide kuni 5%, aga mitte rohkem kui 500 000 € kallinemised ja nihkumised.  Täiendava selgusena on alapunktis 2.5 lisatud lisaks ebatõhusas kasutuses oleva vara väärtuse tõstmisele ka vara väärtuse hoidmine. Sellega on täpsemini viidatud näiteks muinsuskaitsealuse hoone säilitamisele, mille kohustus tekib omanikule läbi põhiseaduse. Tuleb rõhutada, et väärtus on mõistena kitsalt defineerimata, seega tuleb väärtuse all mõista ka mittemateriaalseid väärtusi. Täpsustatud on, et ORist on lubatud parendusi teha ka RKASi vahendatavale üüripinnale. 3. Kolmandas punktis on endiselt säilinud põhimõte jaotada vähemalt 80% mahust nö tavapärastele investeeringutele ja nn. pisiparendustele (punktid 2.2, 2.3 ja 2.4). Loobutud on varasemast keerukast piirangust valitsemisala 1/3 osakaalu kohta. ORi põhimõtetes on sätestatud seni RKASi juhatuse otsusena kehtinud põhimõte, et pisiparenduste aastane kogumaht võib olla kuni 2 mln eurot ning igale valitsemisalale on õigus teostada investeeringuid maksimaalselt mahus, mis vastab proportsionaalselt vastava valitsemisala kasutatavale üüripinnale RKASi üüriportfellis. 4. Neljandas punktis täpsustatakse ORi vahendite kasutamise kavandamise põhimõtteid.  ORi kasutamiseks koostab RKAS vähemalt 4-aastase investeeringute kava.  Investeeringute kavasse projektide arvamiseks vormistatakse juhatuse kirjalik otsus, millest on näha projekti nimi, eelarve ja tähtajad. Viimaste muutumisel tehakse muutmise otsus, mis võib endaga kaasa tuua muutusi ka teiste projektide ajakavades. Ka need muudatused kajastatakse argumenteeritult kirjalikus otsuses. Projektide nimetamisel lähtutakse tegevuspõhise eelarvestamise käsiraamatu nõuetest.  Investeeringute kavasse arvatakse p 2.1 kirjeldatud projektid vastavalt ORi vabale mahule ja üleriigilisele investeeringute pingereale. Üleriigilise pingerea koostab igal aastal RM RVO vastavalt laiapindselt kokku lepitud metoodikale. Üleriigiline pingerida esitatakse RES protsessis VV-le. VV võib pingereas teha muudatusi ja võib (aga ei pruugi) pingerea heaks kiita. ORi põhimõtetes on sätestatud, et aluseks võetakse VV-le esitatud ja VV otsuste kohaselt korrigeeritud pingerida, kuna me ei saa tagada, et VV igal aastal kinnisvarateemasid arutab või pingerea formaalselt heaks kiidab. Pingereas on korraga nii töös olevad kui rahastusotsust vajavad investeeringud. ORist saab rahastada investeeringuid vastavalt pingerea järjestusele, võttes samal ajal arvesse ORi vaba mahtu ja investeeringu teostatavust. See tähendab, et pingereas kõrgemal asetsev detailplaneeringuta investeering võib valmida hiljem kui pingereas madalamal asetsev projekteerimisetapi läbinud investeering. Kuna üleriigilise pingerea koostamisel juba hinnatakse investeeringuprojekte erinevatest kriteeriumidest lähtuvalt, siis ORi investeeringute kavva arvamisel enam projekte ei hinnata.  Järgmisel aastal algavate projektide investeeringute kavasse arvamise otsused teeb RKAS juhatus pärast RES protsessi, kui üleriigiline pingerida on selgunud ning teada on järgnevate aastate ORi maht. Jooksvalt võib teha juba investeeringute kavasse arvatud projektide muudatusotsuseid, sh ka investeeringute kavas oleva projekti nihkumise või ära jäämise tõttu vabaks jääva investeeringute mahu täitmiseks uue projekti investeeringute kavva arvamise otsuse. Hiljem kui järgmisel aastal algavate projektide ORi investeeringute kavasse arvamine võib osapooltele anda ebaõigeid signaale tulenevalt üleriigilise investeeringute kava paindlikkusest, prioriteetide ning investeeringumaksumuste muutumisest ajas.  Pisiparendused kajastatakse investeeringute kavas kogu aastaks planeeritud mahus ühe reana, töid ja objekte eraldi välja ei tooda. Investeeringute kavas kajastatud pisiparenduste kogumahu seest tehtavad üksikotsused võib teha jooksvalt.  Ka punktides 2.4 ja 2.5 kirjeldatud projektide otsused võib teha jooksvalt. 5. Olulisim optimeerimise reservi kasutamist puudutav muutus on seotud vajadusega avalikustada avalike vahendite kasutamine. ORi otsused lisatud objektide nimekirja, teostusperioodi jm selgitava informatsiooniga avalikustatakse RKASi kodulehel.
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →