Rahandusministeerium · 11. aprill 2023
Sisu (failidest)
<
OTSUS
Vaidlustusasja number 31-23/253526
Otsuse kuupäev 10.04.2023
Vaidlustuskomisjoni liige Angelika Timusk
Vaidlustus SW Traffic OÜ vaidlustus ühishankijate Tallinna
Transpordiamet, AS-i Tallinna Linnatransport, MTÜ
Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus ja Tallinna
Strateegiakeskus riigihankes „Piletimüügi- ja
infosüsteemide haldus, hooldus ja arendus“ (viitenumber
253526) riigihanke alusdokumentidele
Menetlusosalised Vaidlustaja, SW Traffic OÜ, esindaja Andres Õige
Hankijate esindaja Andres Harjo (Tallinna
Transpordiamet)
Vaidlustuse läbivaatamine Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. RHS § 197 lg 1 p 8 ja RHS § 192 lg 3 p 5 alusel
Jätta vaidlustus TK p-dele 2.9.3.5 ja 5.6.3 läbi vaatamata.
2. RHS § 197 lg 1 p 5 alusel
Rahuldada vaidlustus osaliselt ja kohustada ühishankijaid Tallinna Transpordiamet, AS
Tallinna Linnatransport, MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus ja Tallinna
Strateegiakeskus viima vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetega:
1) AD p 4.3 ja Hankepassi osa IV p C:
- lepingute nõude ulatuses osas (otsuse p 6.1 ja selle alapunktid);
- lepingute täitmise tähtaja osas (otsuse p 6.4);
2) AD p 5.2.2.3 ja Vastavustingimus teenuse osutamisel kaasatud analüütik.
3. RHS § 198 lg 2, lg 51 ja 7 alusel
Mõista ühishankijatelt Tallinna Transpordiamet, AS Tallinna Linnatransport, MTÜ
Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus ja Tallinna Strateegiakeskus SW Traffic OÜ kasuks
välja lepingulise esindaja kulud 823,75 eurot käibemaksuta ning riigilõiv 320 eurot
proportsionaalselt vaidlustuse rahuldamisega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale
halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse
avalikult teatavaks tegemisest.
JÕUSTUMINE
Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei
esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole
seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. 30.01.2023 avaldasid ühishankijad Tallinna Transpordiamet, AS Tallinna Linnatransport,
MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus ja Tallinna Strateegiakeskus (edaspidi koos hankijad),
keda esindab vaidlustusmenetluses Tallinna Transpordiamet (edaspidi Hankija), riigihangete
registris avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Piletimüügi- ja infosüsteemide
haldus, hooldus ja arendus“ (viitenumber 253526) (edaspidi Riigihange) hanketeate ja tegi
kättesaadavaks muud riigihanke alusdokumendid (edaspidi RHAD), sh Alusdokumendi
(edaspidi AD), selle lisa 1 Teenuse tehniline kirjelduse (edaspidi TK), Hankepassi täiendatavate
selgitustega (edaspidi Hankepass), Vastavustingimused ja Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad
näitajad (edaspidi Hindamiskriteeriumid).
2. 10.03.2023 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon)
SW Traffic OÜ (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus RHAD-i vastavusse viimiseks
õigusaktidega ettenähtud nõuetele.
3. Vaidlustuskomisjon teatas 17.03.2023 kirjaga nr 12.2-10/31 menetlusosalistele, et vaatab
vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse
avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide
esitamiseks aega kuni 22.03.2023 ja neile vastamiseks kuni 27.03.2023. Vaidlustuskomisjoni
poolt määratud esimeseks tähtpäevaks esitas seisukoha ja menetluskulude taotluse Vaidlustaja
ja teiseks tähtpäevaks Hankija.
Vaidlustaja kinnitas 22.03.2023 esitatud menetlusdokumendis, et TK p-i 2.9.3.5 sõnastuse
muutmine ja TK p-i 5.6.3 TK-st kõrvaldamine on Vaidlustaja õiguste rikkumise nimetatud
punktide osas kõrvaldanud ja nende õiguspärasuses enam vaidlust ei ole.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
4. SW Traffic OÜ põhjendab vaidlustust järgmiselt.
4.1. AD p 4.3 ja Hankepassi osa III p 1.3 pakkuja tehniline ja kutsealane pädevus
4.1.1. Vaidlustajale ei ole arusaadav, kas kvalifitseerimise tingimuses on nõutav, et üks leping
kolmest peab sisaldama nii piletimüügi ja reaalaja infosüsteemi ilma sõidukite haldustarkvarata
või peavad kõik kolm referentslepingut sisaldama nii piletimüügisüsteemi-, reaalaja
infosüsteemi kui ka sõidukite haldustarkvara juurutust, haldust, hooldust ja arendust.
4.1.2. Isegi kui vaid üks kolmest referentslepingust peab sisaldama nii piletimüügi kui ka
reaalaaja infosüsteemi juurutust, haldust, hooldust ja arendust, on tegemist ebaproportsionaalse,
ebavajaliku ja konkurentsi piirava hanketingimusega.
4.1.2.1. Hankija on nõudnud lisaks piletimüügi ja reaalaja infosüsteemi juurutusele veel seda,
et sellises lepingus oleks täidetud veel mitmed muud lisatingimused, mis on seotud reaalaja
infosüsteemiga. Vaidlustajale teadaolevalt on piletimüügisüsteemiga seotud töid ja reaalaja
infosüsteemiga seotud töid turul seni hangitud eraldi lepingute raames.
2 (22)
4.1.2.2. Hankija oleks pidanud Riigihanke ettevalmistamisel veenduma, et kehtestatud
kvalifitseerimise tingimuse täitmine on võimalik arvestades turul sõlmitud lepinguid ning
kehtivat praktikat. Kvalifitseerimise tingimuse proportsionaalsuse põhjendamisel peaks
Hankija suutma viidata vähemalt ühele sellisele täidetud hankelepingule.
4.1.2.3. Puudub põhjendus, miks on hankelepingu täitmiseks vajalik eelnev kogemus nimelt
sellise hankelepingu täitmises, milles sama lepingu raames peab olema teostatud nii
piletimüügisüsteemi juurutust, haldust, hooldust ja arendust kui ka reaalaja infosüsteemi
juurutust, haldust, hooldust ja arendust ning lisaks veel kõikide Hankija poolt nõutud
lisakomponentidega.
Vaidlustaja hinnangul on vajaliku kogemuse saamine võimalik ka siis, kui reaalaja infosüsteemi
ja piletimüügisüsteemiga seotud töid ning Hankija poolt seatud lisatingimustele vastavaid töid
on teostatud eraldi lepingutega.
4.1.3. Ebaselgeks jääb, millises rahalises mahus peab olema referentslepinguid täidetud.
4.1.4. Ebaselgeks jääb, millisel ajaperioodil täidetud referentslepingud täidavad
kvalifitseerimise tingimuse.
4.1.5. Sõidukite haldamistarkvara puudutavad lepingud peavad minimaalselt sisaldama
Ecodriving funktsionaalsust koos juhi käitumise analüüsiga, samuti kütuse monitoorimist.
Kütusena käsitatakse mootorikütust ja kütteõli, tahkekütuseid, bioõli ja kütusesarnaseid tooteid.
Põhjendamatu on piirata selliste sõiduki haldamistarkvara eelnevat kogemust, mis rajaneb muul
energiaallikal sõitvate sõidukite haldamistarkvara, nt CNG, diisel ja elekter.
4.2. AD p-d 5.2.2.1, 5.2.2.3, 5.2.2.5 - Vastavustingimused teenuse osutamisel kaasatud
projektijuht, teenuse osutamisel kaasatud analüütik ja teenuse osutamisel kaasatud
hooldusinsener
Hankija on kehtestanud vastavustingimusena projektijuhile, analüütikule ja hooldusinsenerile
nõude eesti keele oskuse kohta vähemalt B2 tasemel. Tegemist on mittevajaliku tingimusega.
Õigusvastasus on kõrvaldatav sel moel, et spetsialistidele ei esitata eesti keele oskuse nõudeid,
kuid hankelepingu täitmise eesti keeles peab töövõtja tagama.
4.3. TK p 2.1.1, AD p 8.1.2 ja Hindamiskriteeriumid Tallinna ühissõidukitesse lisanduva
riistvara maksumus, maksumuse esildise tabeli A rida 2
4.3.1. Hindamiskriteeriumide tabelis täpsustatakse, et hindamine toimub lisa 2 tabeli A andmete
alusel, seejuures maksumuse esildise tabeli A real 2 on täpsustatud, et sellel real tuleb esitada
mitte kogu hankelepingu kestuse ajal paigaldatava riistvara maksumus, vaid Tallinna
ühissõidukitesse paigaldatava lisanduva riistvara maksumus (paigaldamise tähtaeg
30.11.2024). AD p-i 2.2 kohaselt on hankelepingu eeldatav jõustumise (teenuse osutamise
algus) aeg aga hoopis 01.12.2024.
Enne lepingu jõustumist ei too leping endaga kaasa õiguslikke tagajärgi ja pooled ei saa asuda
lepingust tulenevaid kohustusi täitma. Hindamiskriteerium ja maksumuse esildise tabel A rida
2 on õigusvastased, kuivõrd see ei saa kajastada hankelepingu täitmise kulu ja pakkumuse
soodsust Hankija jaoks.
4.3.2. Isegi kui Hankija muudaks hindamiskriteeriumis sätestatud kuupäeva, ei ole mõistetav
miks sisaldab hindamiskriteerium teenuse kogumaksumus (lisa 2, tabel A, read 1-4) Tallinna
ühissõidukitesse paigaldatava lisanduva riistvara maksumust (paigaldamise tähtaeg
30.11.2024). Hindamiskriteerium on olemasoleval kujul ka üht turuosalist põhjendamatult
soosiv, kuna praegu on Tallinna ühissõidukitesse paigaldatud teise potentsiaalse pakkuja, AS
3 (22)
Ridango riistvara ja bussipeatustes on teise ettevõtja, Thoreb AB (edaspidi Thoreb) poolt
hallatavad välitablood. AD p-i 2.1 järgi võib pakkuja kasutada olemasolevat Tallinna
ühissõidukitesse paigaldatud ja Hankijale kuuluvat riistvara, kuid Hankija on teabevahetuses
selgitanud, et Hankija ei taga olemasoleva riistvara ühendatavust, mistõttu reaalselt on
olemasolev ühissõidukitesse paigaldatud riistvara kasutatav vaid ühele pakkujale, AS-ile
Ridango, kes on riistvara ühistransporti paigaldanud ja seda haldab ning hooldab nii nagu
bussipeatustesse paigaldatud välitabloode haldamiseks on juurdepääs vaid Thorebil.
4.3.3. Riigihange on üles ehitatud põhimõttel, et hangitakse uus riist- ja tarkvara piletimüügi-
ja infosüsteemide kasutamiseks. Seda seisukohta toetab Hankija poolt 27.02.2023 antud vastus
küsimusele. Samas ei tulene RHAD-st, milliseks ajaks peab olema uus riistvara paigaldatud
(Hankija ei ole piiranud olemasolevate seadmete kasutamist).
See paneb praeguse teenuse osutaja eelistatud seisundisse võrreldes teiste pakkujatega. Samuti
ei ole olemasoleval teenuse osutajal vaja lisada seadmete kasutamise juurde täiendavaid
seadmeid (puudub täiendav kulu).
4.3.4. Lisa 2 Riigihanke pakkumuse maksumuse esildise vormi p-s 2 sätestatu kohaselt tuleb
välja tuua Tallinna ühissõidukitesse paigaldatava lisanduva riistvara maksumus. Nimetatud
vormi kohaselt on maksumuse ühikuks kuu ja perioodi pikkuseks kokku 120 kuud. Hankija ei
ole välja toonud Hankija omandis olevate seadmete nimekirja ja seadmete eluiga, mille pinnalt
oleks kõikidel pakkujatel võimalik üheselt määratleda seadmete nimekirja ja seeläbi
maksumust, mis tuleb Tallinna ühissõidukitesse paigaldada. Nimetatud informatsiooni
valdavad AS Ridango ja Thoreb. Hankija kehtestatud nõue paneb võimalikud pakkujad
ebavõrdsesse olukorda.
Lisaks ei ole Hankija toonud välja informatsiooni seadmete kohta, millele on kõikidel
pakkujatel ligipääs, ehk milliste olemasolevate seadmetega on pakkujal võimalik oma seadmeid
ühildada ja ühendada.
Vaidlustaja hinnangul oleks võimalik pakkujaid võrdselt kohelda, kui Hankija kehtestaks
RHAD-is nõude kõikide olemasolevate seadmete väljavahetamise uute seadmete vastu.
4.3.5. Vaidlustaja pöördus 27.02.2023 Hankija poole küsimusega seadmete ühildatavusest,
millele Hankija vastas 02.03.2023 järgmiselt: Hankija ei korralda vanade seadmete
ühendatavust. Hankija annab selleks võimaluse ja ei tee pakkujatele mingeid piiranguid. Kui
pakkujale ei sobi olemasolevad seadmed, on tal võimalus need välja vahetada teiste seadmete
vastu. Tallinna ühissõidukites olevad validaatorid ja neid juhtivad kontrollerid on tootnud Eesti
firma Artec Desing OÜ. Nende validaatorite olulisimaks osaks on NFC kaardilugeja. Kogu
äriloogika sisaldub kontrolleris, mis töötab Linux operatsioonisüsteemil ja on validaatoritega
ühendatud üle „CAN bus“ liidese ja kaabelduse. Kontrolleritele uue kolmanda osapoole
tarkvara kirjutamine/paigaldamine on reaalselt võimalik, kusjuures soovitav variant oleks
seejuures ära kasutada olemasolevat validaatori ja kontrolleri suhtlusprotokolli. Seega ei saa
rääkida antud juhul konkurentsi piirangust.
Hankija vastuses viidatud Artec Design OÜ on kolmandast isikust eraõiguslik ettevõte, kellel
on juba koostööleping AS-iga Ridango. Seda arvestades saavad üksnes AS Ridango ja Artec
Design OÜ tagada olemasoleva ühissõidukitesse paigaldatud riistvara ühenduvuse
kolmandatele isikutele.
4.3.5.1. Hankija väide, et kontrolleritel on kolmanda osapoole tarkvara
kirjutamine/paigaldamine reaalselt võimalik, eeldab, et esmalt on tagatud ühenduvus
olemasoleva seadmega, et tekiks üldse võimalus uut tarkvara kirjutada ja paigaldada. Samas
väidab Hankija, et tema ühenduvust ei taga. AS-il Ridango puudub juriidiline kohustus anda
kolmandatele isikutele juurdepääs ja võimaldada riistvara ühenduvus.
4.3.5.2. TK p-i 2.1.1 kohaselt kuuluvad sõidukites praegu olemasolevad seadmed hankijatele,
4 (22)
mistõttu peab Hankija tagama riistvarale ligipääsu ja ühendatavuse kolmandatele isikutele.
Õigusvastane on hindamiskriteerium Tallinna ühissõidukitesse lisanduva riistvara maksumus,
sest ainsana on AS-il Ridango võimalik määrata lisanduva riistvara maksumuseks 0 ja kõikidel
teistel pakkujatel tuleb arvestada kõikide olemasolevate seadmete täies mahus väljavahetamise
kuluga.
4.3.6. Vaidlustaja hinnangul on õigusvastasus kõrvaldatav sel moel, et Hankija täiendab
hanketingimusi Hankija kohustusega tagada Tallinna ühissõidukites olemasoleva riistvara
ühenduvuse nii, et kolmandatel isikutel peale AS-i Ridango ja Thorebi oleks võimalus
olemasolevat riistvara kasutades kirjutada ja paigaldada seadmetesse oma tarkvara.
Alternatiivselt tuleb tingimusi muuta nii, et pakkumuste hinnastamine oleks kõikidele
pakkujatele võimalik võrdsetel alustel sõltumata sellest, kas praegused teenuseosutajad tagavad
olemasolevale riistvarale ühenduvuse või mitte. Muuhulgas tuleks Hankijal kaaluda teenuse
osutamiseks vajalike seadmete kohest väljaostmist või rentimist edukalt pakkujalt.
4.4. Vaidlustaja täiendavad seisukohad
4.4.1. AD p 4.3, Hankepassi osa III p 1.3
Hankija on 10.03.2023 muudatustega teinud AD p-i 4.3 ja Hankepassi osa III p-i 1.3 sõnastuses
vaid ühe muudatuse, eemaldades esimesest lausest sõna „vähemalt“, mis ei kõrvalda Vaidlustaja
etteheiteid. Täiendavalt lisab Vaidlustaja.
4.4.1.1. Hankija selgitusi arvestades on jätkuvalt ebaselge milliseid teenuseid ja kui mitmes
referentslepingus on Hankija nõudnud kvalifitseerimise tingimuse täitmiseks. Lisaks on
Hankija andnud tingimusele sisu, mis ei tulene tingimuse sõnastusest – kvalifitseerimise
tingimuse esimene lause sätestab otsesõnu, et pakkujal peab olema täidetud kolm ühistranspordi
piletimüügi- ja reaal-aja infosüsteemide ning sõidukite haldamistarkvara juurutus-, haldus,
hooldus- ja arendusteenuse osutamise lepingut, mitte kokku kolme, millest vaid üks sisaldab
piletimüügi- ja infosüsteemi teenuseid ja ülejäänud kaks kas piletimüügisüsteemi või reaalaja
infosüsteemi või sõidukite haldamistarkvara teenuseid.
4.4.1.2. Hankija selgituse järgi tuleb nn erinevat liiki teenusena käsitada teenuseid, mis ei ole
ei piletimüügisüsteemi teenused, reaalaja infosüsteemi teenused ega haldamistarkvara
teenused. Kvalifitseerimise tingimust süsteemselt tõlgendades saab sellest järeldada üksnes
seda, et nõutav on nii piletimüügisüsteemi teenuste osutamine mahus 2 500 000 eurot, reaalaja
infosüsteemi teenuste osutamine mahus 2 500 000 eurot kui ka haldamistarkvara teenuste
osutamine mahus 2 500 000 eurot.
4.4.1.3. Hankija ei ole põhjendanud, miks on Hankija eesmärke arvestades vajalik ja
proportsionaalne nõuda, et sama referentslepingu raames peab olema teostatud nii
piletimüügisüsteemi- kui ka reaalaja infosüsteemi töid vastavalt kvalifitseerimise tingimuses
nõutud funktsionaalsustele.
4.4.1.4. Puudub mõistlik põhjus, miks nt pangakaartide aktsepteerimise funktsioon
ühistranspordi validaatorites on oma tehniliselt keerukuselt või võimekuselt kuidagi eriline
võrreldes pangakaartide aktsepteerimise funktsiooniga mistahes muus eluvaldkonnas kasutusel
olevas validaatoris, ka ei ole arusaadav, kuidas annab suurema või parema kogemuse kõikide
funktsioonide teostamine sama lepingu raames võrreldes sellega, kui neid funktsioone on
teostatud mitme erineva lepingu raames. Hankelepingu täitmise suutlikkuse kontrollimiseks on
põhjendatud nõuda, et pakkujal oleks eelnev kogemus hankelepingu esemesse kuuluva
funktsionaalsuse tagamisega, ent pakkuja võimekus hankelepingut täita ei sõltu sellest, kas
hankelepingu esemesse kuuluvaid funktsionaalsusi on eelnevalt välja töötatud sama
referentslepingu raames.
5 (22)
4.4.1.5. Hankija ei ole põhjendanud, miks on hankelepingu täitmiseks pädev vaid selline
pakkuja, kellel on täpselt kolm referentslepingut. Arusaamatuks jääb, miks ei pea Hankija
pädevaks nt sellist pakkujat, kellel on 2 referentslepingut või ka sellist pakkujat, kellel on 4
referentslepingut. Hankija õigustab nõuet paljasõnaliselt väitega, et Hankijal on infot, et sellises
formaadis teenust osutatakse turul. Näitena võib tuua lepingud, mis on sõlmitud Tartus, Soome
linnades Turus ja Lappeenrantas, Rumeenia linnades Bukarest ja Cluj-Napoca ning riigiülene
süsteem Austria firmale Postbus. Hankija väited on üldsõnalised ja nende paikapidavuse
kontrollimine ei ole võimalik. Kui eeldada, et Hankija viide nn Tartu lepingu kohta puudutab
riigihankeid nr 178599 või 182501, siis nende hangete raames ei ole osutatud piletimüügi- ja
reaalaja infosüsteemide teenust vastavalt käesolevas Riigihankes Hankija poolt esitatud
nõuetele.
4.4.1.6. Hankija leiab, et mõistet „kütus“ tuleb sisustada laiemas tähenduses. Vaidlustaja
hinnangul saab mõistlik isik lähtuda kvalifitseerimise tingimuse tõlgendamisel õigusaktides
antud mõistetest ja kui Hankija soovib omistada mõistele erinevat tähendust, tuleb sellekohast
tahet avaldada tingimuse sõnastuses.
4.4.2. AD p-d 5.2.2.1, 5.2.2.3, 5.2.2.5., Vastavustingimused teenuse osutamisel kaasatud
projektijuht, teenuse osutamisel kaasatud analüütik, teenuse osutamisel kaasatud
hooldusinsener
Vaidlustaja jääb kõikide vaidlustuses esitatud argumentide juurde. Hankija ei ole põhjendanud,
miks on vajalik, et nendes punktides nimetatud kolm spetsialisti isiklikult peavad eesti keelt
oskama ning miks ei piisa Hankija eesmärkide saavutamiseks sellest, kui hankelepingu täitmisel
on tagatud täies ulatuses eestikeelne suhtlus nt tõlgi kasutamise teel. Vaidlustaja ei olegi
soovinud hankelepingu täitmist võõrkeeles. Spetsialistide tööülesande sisust tulenevalt ei ole
võimatu tõlgi kaasamine tööülesannete täitmisel.
4.4.3. TK p 2.1.1, AD p 8.1.2 ja Hindamiskriteeriumid Tallinna ühissõidukitesse lisanduva
riistvara maksumus, maksumuse esilduse tabeli A rida 2
4.4.3.1. Hankija möönab Vaidlustaja seisukohtade õigsust ja kinnitab, et hetkel on piletimüügi-
ja reaalaja infosüsteemid opereeritavad teiste äriühingute – Artec Design OÜ, AS-i Ridango ja
Thorebi – poolt ning need olemasolevad infosüsteemid omavahel ei ole ühildatavad. Seadmete
ühendatavuse tagamine on Hankija ja praeguse teenuseosutaja ehk AS-i Ridango ja Thorebi
kontrolli all. Hankija märgib vastuses arusaamatult, et Hankijad ei korralda vanade seadmete
ühendatavust pakkujate eest, vaid annab kõigile hankijatele selleks võimaluse. Vaidlustajale
jääb arusaamatuks, milles seisneb see „võimalus“, kui Hankija ütleb, et ühendatavust Hankija
kui seadmete praegune omanik ei taga ja ühendatavuse saavutamiseks peavad kolmandatest
isikutest pakkujad saama sellekohase nõusoleku praegustelt teenusosutajatelt.
4.4.3.2. Ka väidab Hankija, et olemasolevate seadmete ühendatavuse tagamiseks peavad
pakkujad selleks kokkulepped saavutama Artec Design OÜ, Thorebi ja AS-iga Ridango. Seeläbi
möönab Hankija, et olemasolevate seadmete kasutamine hankelepingu täitmisel on võimatu
pakkujatele, kes ise ei osuta olemasolevate seadmete kaudu teenust Hankijale. Pakkujal, kes
olemasolevate seadmetega Hankijale teenust juba osutab, on eelis oma pakkumuse
hinnastamisel.
4.4.3.3. Hankija väidab paljasõnaliselt, et on saanud nii tänaselt PMS operaatorilt AS-ilt
Ridango kui peatuste välistabloode operaatorilt Thorebilt kirjalikud kinnitused, et esimene
võimaldab hankelepingu võitjale ligipääsu täna kasutusel olevate validaatorite
suhtlusprotokollile kontrolleriga ja teine aitab hankelepingu võitjal integreerida olemasolevad
peatuste tablood. Vastavaid kinnitusi ei ole Hankija avaldanud. Kui AS Ridango ja Thoreb on
6 (22)
säärased kinnitused andnud, siis on need antud Hankijale ja ei tekita nõudeõigust kolmandatest
isikutest pakkujatele.
4.4.3.4. Hankija märgib, et seadmed peavad olema paigaldatud hankelepingu täitmise I faasis
juba hiljemalt 30.11.2024, ehkki Hankija möönab, et Riigihankes sõlmitava lepingu eeldatav
jõustumisaeg on alles 01.12.2024. Hankija ei saa pakkumuse soodsust hinnata toimingute järgi,
mis tuleb teostada veel enne kui hankeleping üldse jõustub. Avalike vahendite säästliku
kasutamise, võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega oleks kooskõlas lahendus, kui
Hankija tagab olemasolevaste seadmete ühendatavuse.
4.4.3.5. Vaidlustaja leiab, et olemasolevate seadmete ühildamiseks uue seadmetega tuleb
Hankijal, kui seadmete omanikul, tagada kõikide seadmete suhtlusprotokollide ja muu
informatsiooni, mis võimaldavad seadmetel omavahel suhelda, kättesaadavus edukale
pakkujale. Lisaks tuleks Hankijal tagada seadmete sertifikaatide lõppemisel olemasolevate
seadmete sertifikaatide uuendamine, võimaldamaks olemasolevate seadmete kasutamine
hankelepingu kehtivuse perioodil.
5. Tallinna Transpordiamet vaidleb vaidlustusele vastu.
5.1. AD p 4.3, Hankepassi osa III p 1.3
Ühe ja esimese lausega ei ole võimalik kogu kvalifitseerimise tingimuse mõtet edasi anda.
5.1.1. Vähemalt üks leping peab sisaldama nii piletimüügi- kui ka infosüsteemi (vastav selgitus
on ka ADi punkti all olevas kirjelduses) ja nende funktsionaalsustega:
- sisaldama kontaktivabade pangakaartide aktsepteerimist ühistranspordi validaatorites;
- integratsioone väliste IT-süsteemidega (minimaalselt 3 integratsiooni);
- piletimüügi mobiilirakendust ja veebilehte;
- reaalajalist kaardivaadet ühissõidukite asukohast ja liikumisest, eeldatava saabumisaja (ETA)
ennustust ning liidestusi sõidukites ja peatustes paiknevate infotabloodega ühissõidukite
peatuseinfo, ümberistumiste ning ETA kuvamiseks;
- häälteavitusi sise- ja väliskõlaritest;
- sõitjate loendussüsteemi (APC – Automatic Passenger Counting);
- kõik piletimüügisüsteemi lepingud peavad olema kontopõhise piletimüügisüsteemi (ABT –
Account Based Ticketing) kohta.
5.1.2. Ülejäänud kaks lepingut võivad olla nõutud mahus täidetud sama(de) või eraldi lepingute
raames. Sõidukite haldamistarkvara puudutavad lepingud peavad minimaalselt sisaldama
Ecodriving funktsionaalsust koos juhi käitumise analüüsiga, samuti kütuse monitoorimist.
Lisaks peab vähemalt üks lepingutest sisaldama ka ühistranspordi prioriteedisüsteemi (TSP –
Traffic Signal Priority).
5.1.3 Pakkujal peab olema eelneva 36 kuu jooksul täidetud kolm lepingut maksumusega kokku
vähemalt 2 500 000 eurot ilma käibemaksuta (kolme lepingu maksumus kokku peab olema
vähemalt 2 500 000 eurot ilma käibemaksuta).
5.1.4. Vaidlustaja väitel on arusaamatu lause Juhul, kui erinevat liiki teenuseid on osutatud
sama(de) lepingu(te) raames, ei tohi erinevate teenuste rahalised mahud kattuda.
Hankija selgitab, et kogemuseks ei saa märkida referentslepingu mahtu, mis ei ole hõlmatud
teenustega, mille kohta Hankija kogemust küsib.
5.1.5. Tõepoolest on vaidlusalustesse punktidesse lisatud, et hankija võib piisava konkurentsi
tagamiseks arvesse võtta andmeid rohkem kui 36 kuu eest täidetud asjade müügi või teenuste
osutamise lepingute kohta. Vastavalt RHS § 101 lg-le 2 on Hankijal võimalik selline tingimus
7 (22)
piisava konkurentsi tagamiseks seada. RHS § 101 lg 2 ei kohusta hankijat määrama mingit
ajavahemikku, kui kaugemast minevikust lepinguid aktsepteeritakse. Tegemist on Hankija
kaalutlusotsusega ja tingimuseks on see, et pakkujad oleks vastavad lepingud hankepassis
loetlenud ja esitatud lepingud vastaksid kvalifitseerimise tingimustes nõutule.
5.1.6 Vaidlustaja väide, et talle teadaolevalt on piletimüügisüsteemiga seotud töid ja reaalaja
infosüsteemiga seotud töid turul siiamaani hangitud eraldiseisvate lepingute raames, ei vasta
tõele. Hankijal on infot, et sellises formaadis teenust osutatakse turul. Nt lepingud, mis on
sõlmitud Tartus, Soome linnades Turus ja Lappeenrantas, Rumeenia linnades Bukarest ja Cluj-
Napoca ning riigiülene süsteem Austria firmale Postbus.
5.1.7. Nõutav eelnev kogemus on vajalik selleks, et hankijad saaksid veenduda, et pakkuja on
varasemalt teostanud hangitavat teenust, tal on kogemus vastavate funktsionaalsustega
süsteemide loomisel ja ta on neid reaalselt rakendanud. Nõutud maht 2 500 000 eurot
(käibemaksuta) kolme lepingu kohta jääb suurelt alla 10% kogu Riigihanke maksumusest.
See, et Hankija on nõudnud ühte pileti- ja infosüsteemi lepingut teatud funktsionaalsustega, on
vajalik selleks, et tõendada pakkuja võimekust luua, praktikas kasutusele võtta ja hallata ühte
mahukat süsteemi, mitte mitmeid üksikuid süsteeme, mille koos toimimise võimekust ei ole
pakkuja poolt kunagi rakendatud ega praktiseeritud.
5.1.8. Vaidlustaja väidab, et sõna „kütus“ tuleks välja vahetada, sest alkoholi-, tubaka-, kütuse-
ja elektriaktsiisi seaduses on toodud legaaldefinitsioon sõnale „kütus“ ja seal ei loeta CNG,
diislit ja elektrit kütuseks.
Hankija ei lähtunud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadusest, vaid ühissõidukites
kasutatavatest erinevatest kütuste liikidest, sh ka elektrist, CNG-st või diislist.
5.2. AD p-d 5.2.2.1, 5.2.2.3, 5.2.2.5 ja Vastavustingimused teenuse osutamisel kaasatud
projektijuht, analüütik, hooldusinsener
5.2.1. Keeleoskusnõue on lisatud seetõttu, et Hankija töötajatel oleks võimalik edukaks
tunnistatud pakkuja spetsialistidega eesti keeles suhelda. Vastavalt AD p-le 5.2.2 ei ole
keelenõue vajalik kõigile meeskonna spetsialistidele. Need kolm spetsialisti peavad erineval
moel pidevalt suhtlema hankijatega ja tegema selleks nii suulisi kui kirjalikke esitlusi, koostama
dokumente jne.
5.2.2. Keeleseaduse lisas 1 on toodud keeleoskustasemete kirjeldused. Keeleameti selgituse
kohaselt rahandusministeeriumile (riigihangete registri koduleheküljelt pärinev info) täidetakse
riigihanget korraldades avalikku ülesannet, mistõttu tuleb riigihangete puhul järgida
keeleseaduse § 8 lg-s 1 sätestatud eestikeelse asjaajamise nõuet. Keeleseaduse § 8 lg-s 1
sätestatud eestikeelse asjaajamise nõue kehtib kogu riigihanke menetlusele ja selle käigus
sõlmitavatele lepingutele. Lisaks sätestab keeleseaduse § 8 lg 3, et töötajale ja ametnikule
tagatakse eestikeelne tööalane teave, kui seadus ei sätesta teisiti. Keeleamet on selgitanud ka,
et riigihangetega seotud dokumendid on Eesti pakkujatele tööalane teave, mis peab olema
kättesaadav eesti keeles. Keeleseaduse § 10 lg 1 kohaselt toimub riigiasutuse ja kohaliku
omavalitsuse asutuse asjaajamine eesti keeles. Eestikeelse asjaajamise nõue laieneb ka riigi
enamusosalusega äriühingule, riigi asutatud sihtasutusele ja riigi osalusega
mittetulundusühingule. Seega ka asjaajamisekeel on eesti keel.
5.2.3. Hankija on seisukohal, et arvestades teenuse mahukust ja keerukust ei ole eesti keele
nõude seadmine teenuse osutaja meeskonna kolmele spetsialistile vastuolus RHS § 3 p-st 2
tuleneva võrdse kohtlemise ja proportsionaalsuse ega ka teiste riigihanke korraldamise
üldpõhimõtetega.
8 (22)
5.3. TK p 2.1.1, AD p 8.1.2 ja hindamiskriteerium Tallinna ühissõidukitesse lisanduva riistvara
maksumus, maksumuse esilduse tabeli A rida 2
5.3.1. Tallinna ühissõidukites olevad validaatorid ja neid juhtivad kontrollerid on tootnud Eesti
firma Artec Desing OÜ. Nende validaatorite olulisimaks osaks on NFC kaardilugeja. Kogu
äriloogika sisaldub kontrolleris, mis töötab Linux operatsioonisüsteemil ja on validaatoritega
ühendatud üle „CAN bus“ liidese ja kaabelduse. Kontrolleritele uue kolmanda osapoole
tarkvara kirjutamine/paigaldamine on reaalselt võimalik, kusjuures soovitav variant oleks
seejuures ära kasutada olemasolevat validaatori ja kontrolleri suhtlusprotokolli. Seega ei saa
antud juhul rääkida konkurentsi piirangust. Riistvara kuulub hankijatele (Tallinna
Transpordiamet ja AS Tallinna Linnatransport).
5.3.2. Hankija rahaliste vahendite säästliku ja otstarbeka kasutamise põhimõtte järgi tuleb
riigihankeid korraldada majanduslikult otstarbekalt. Ainuüksi Tallinna linna 350 Solarise
gaasibussi paigaldatud riistvara maksumus ulatub miljonitesse eurodesse. Hankija soov hankida
süsteemid sama hanke raames on tingitud tänasest kogemusest, mil neid süsteeme opereerivad
erinevad firmad ning süsteemides tekkivate tõrgete korral süüdistavad operaatorid nende
tekkimises teineteist. PMS-i ja reaal-aja infosüsteemi tööks on vaja paigaldada sõidukisse
sarnaseid/dubleerivaid seadmeid (igal operaatoril oma seade), seega nende süsteemide eraldi
hankimine on Hankijale pigem kulukam. Nt dubleeritakse kontrollereid, modemeid, GPS
antenne jne. Koos hankides kaob vajadus sama funktsiooniga seadmed topelt osta.
5.3.3. Konkurentsi efektiivse ärakasutamise põhimõte ei nõua riigihankes pakkujate
maksimaalse paljususe tagamist ja seeläbi konkurentsi tekitamist. Hankijal on õigus otsustada,
millist teenust peab ta vajalikuks tellida ning pakkumuse esitamisest huvitatud isikul ei ole
subjektiivset õigust nõuda, et hankija telliks teistsuguse sisuga teenuse. Samuti on hankijal
õigus seada ettevõtjate seisundile ning pädevusele nõudeid, mis on hankelepingu täitmiseks
objektiivselt vajalikud. Antud juhul ei saa rääkida ühe pakkuja eelistamisest ka seepärast, et
riistvara paigaldanud kaks firmat ning erinevate firmade seadmete tarkvarad ei ole täna
omavahel ühildatud.
5.3.4. Vaidlustaja väidab, et hindamiskriteeriumide tabelis täpsustatakse, et hindamine toimub
lisa 2 tabeli A andmete alusel, seejuures maksumuse esildise tabeli A real 2 on täpsustatud, et
sellel real tuleb esitada, mitte kogu hankelepingu kestuse ajal paigaldatava riistvara maksumus,
vaid Tallinna ühissõidukitesse paigaldatava lisanduva riistvara maksumus (paigaldamise
tähtaeg 30.11.2024). AD p-i 2.2 kohaselt on hankelepingu eeldatav jõustumise (teenuse
osutamise algus) aeg aga hoopis 01.12.2024. Vaidlustaja selgitab, et enne lepingu jõustumist ei
too leping endaga kaasa õiguslikke tagajärgi, ehk pooled ei saa asuda lepingust tulenevaid
kohustusi täitma.
Hankija on Vaidlustajale selgituse andnud 21.02.2023. Lepingu jõustumine tähendab, et alates
01.12.2024 peab täitja alustama teenuse osutamisega. Leping allkirjastatakse pärast eduka
pakkumuse selgumist esimesel võimalusel. Lisa 5 p-d 3.4.1 ja 3.4.2 kirjeldavad lepingu
allkirjastamise järgseid etappe kuni reaalse teenuse osutamiseni eduka pakkuja poolt.
5.3.5. AD lahutamatuks osaks on lepingu projekti, mille p-s 3.4 on öeldud, et Tallinna linna
leping täidetakse järgmiste etappidena:
- I etapp – PMIS arendustööd, testimine ja sõidukite varustamine vajalike seadmetega: alates
lepingu allkirjastamisest kuni aktide allkirjastamiseni, hiljemalt 30.11.2024);
- II etapp – teenus (p. 2.14, kestvusega 10 aastat eeldatavalt alates 01.12.2024).
Kui täitja ei ole teinud toiminguid I etapis, siis ei saa ta alustada teenuse osutamist II etapis ja
Hankija poolt hindamiskriteeriumide tabelis määratud riistvara maksumus (paigaldamise
tähtajaga 30.11.2024) on kohane ja vajalik. Paigaldatava riistvara maksumus on hankelepingu
täitmise kulu.
9 (22)
5.3.6. Riistvara kuulub hankijatele (Tallinna Transpordiamet ja AS Tallinna Linnatransport) ja
on suures osas peaaegu uus. Hankijad ei korralda vanade seadmete ühendatavust pakkujate eest.
Hankija on andnud kõigi seadmete tehnilised näitajad ning pakkujad peavad ise hindama nende
eluiga.
5.3.6.1. Vaidlustaja väidab, et üksnes AS Ridango ja Artec Design OÜ saavad tagada
olemasoleva ühissõidukitesse paigaldatud riistvara ühenduvuse kolmandatele isikutele. Hankija
ei ole üheski vastuses väitnud, et ühenduvuse tagamine sõltub ainuüksi AS-i Ridango ja Artec
Design OÜ suvast (ning välistabloode osas Thorebi suvast). Hankija on märkinud, et seadmete
kasutamine on võimalik, kuid Hankija ei hakka ise mingeid ühendusi looma, vaid seda peavad
otsustama ja tegema pakkujad. Selleks tuleb neil ühendust võtta Hankija poolt viidatud
firmadega. Vaidlustaja ei ole ühegi Hankija poolt nimetatud ettevõttega ühendust võtnud,
mistõttu on alusetu ja paljasõnaline väide, et tal ei ole võimalik vanu seadmeid kasutada ning
seetõttu tuleks Hankijal hanketingimusi muuta.
Hankija on saanud nii tänaselt PMS operaatorilt AS-ilt Ridango kui peatuste välistabloode
operaatorilt Thorebilt kirjalikud kinnitused, et esimene võimaldab hankelepingu võitjale
ligipääsu täna kasutusel olevate validaatorite suhtlusprotokollile kontrolleriga ja teine aitab
hankelepingu võitjal integreerida olemasolevad peatuste tablood.
5.3.6.2. Vaidlustaja väide, et Hankija ei ole RHAD-is välja toonud hankijate omandis olevate
seadmete nimekirja ja seadmete eluiga, on ebatäpne. TK tabelis (Lisa F) on loetletud kõik
sõidukites olevad seadmed ning Lisas E on seadmete tehnilised kirjeldused. Seadmete tootjad
annavad oma toodangule garantiiaja, mitte ei määra seadmete eluiga. Tänased operaatorid ei
ole seadmete tootjad ning seadmete eluea kohta puudub neil eelist andev teave.
5.3.6.3. Vaidlustaja väidab, et Hankija peab garanteerima vanade seadmete ühendatavuse
võimalikkuse ning et olemasolevate seadmete programmeerimine võib osutuda
intellektuaalomandi kaitse regulatsioonist tulenevalt võimatuks, kui vaidlusaluse Riigihanke
võidab pakkuja, kes ei olnud eelnevalt sama lepingupartner, kes on Tallinna
ühistranspordisüsteemi riistvara paigaldanud. Samuti väidab Vaidlustaja, et kui Hankija ei taga
ülemineku lahendust uuele teenuse pakkujale, on viidatud regulatsioon ebaproportsionaalne ja
konkurentsi piirav. Hankija väidab, et olemasolevaid seadmeid ei ole vaja programmeerida.
Hankija eeldab, et Riigihanke võitja peab sõidukitesse paigaldama uued pardakompuutrid
(kontrollerid). Kuna kontrollerite tarkvara on pakkuja loodud ja tema intellektuaalomand, peab
Hankija võimaldama Riigihanke võitjale ligipääsu olemasolevate seadmete
suhtlusprotokollidele ning seda Hankija garanteerib. Hankija peab väga ebatõenäoliseks, et AS-
i Ridango poolt sõidukitesse paigaldatud kontrollerid on võimelised juhtima sõidukite
infosüsteeme, mis on praegu hallatavad Thorebi poolt. Samuti peab AS Ridango Riigihanke
võidu korral välja vahetama kõik esimese põlvkonna validaatorid, mis ei oma pangakaardiga
piletiostmise võimekust. Kui AS Ridango ei suuda luua tarkvaralist lahendust, mis on võimeline
juhtima Thorebi poolt paigaldatud infosüsteemide seadmeid, peab ta ka need välja vahetama.
Hankija on seisukohal, et tegemist on objektiivselt paratamatu olukorraga.
5.4. Hankija 27.03.2023 täiendavad seisukohad
5.4.1. TK p 2.9.3.5 - Hankija oli eelnevas teabevahetuses (27.02.2023 vastus riigihanget
registris) lubanud hanketingimust muuta, ent 10.03.2023 avaldatud hanketingimuste
muudatused lubatud muudatust ei sisaldanud. Tegemist oli inimliku eksitusega.
5.4.2. AD p 4.3, Hankepassi p III.1.3 pakkuja tehniline ja kutsealane pädevus
Hankija jääb esialgses vastuses esitatud selgituste juurde
10 (22)
5.4.2.1. Algselt märkis Vaidlustaja, et AD p-i 4.3 kirjelduste all olev üks lause on talle
arusaamatu, hiljem väidab Vaidlustaja, et talle ei meeldi Hankija selgitus. Hankija leiab, et iga
selgitus ei peagi kõigile sobima, aga Hankija jääb selle juurde, et kogemuseks ei saa märkida
referentslepingu mahtu, mis ei ole hõlmatud teenustega, mille kohta Hankija kogemust küsib
(st asjasse mittepuutuv osa lepingust ei ole kogemusena Hankija poolt arvestatav). Pakkujad
peavad lepingust välja tooma ainult selle teenuse rahalise mahu osa, mis vastab vaidlusaluse
Riigihanke kvalifitseerimise tingimustes nõutule.
5.4.2.2 Vaidlustaja on märkinud, et puudub igasugune mõistlik põhjus, miks nt pangakaartide
aktsepteerimise funktsioon ühistranspordi validaatorites on oma tehniliselt keerukuselt või
võimekuselt kuidagi eriline võrreldes pangakaartide aktsepteerimise funktsiooniga mistahes
muus eluvaldkonnas kasutusel olevas validaatoris. Pangakaardi funktsioon ühistranspordi
validaatoris on tehniliselt keerukam ja erisugusem kui mõnes teises eluvaldkonnas. Tegemist ei
ole tavapärase makseterminali või pangaautomaadi ja pangakaardi suhtlusega. Esmalt seetõttu,
et validaator ei ole makseterminal ega pangaautomaat. Validaator on paigaldatud
ühissõidukisse, mis muudab tema töö spetsiifiliseks juba seetõttu, et sõiduk ja sõiduki kasutajad
on pidevas liikumises ning sõidukisse on mahutatud tihedalt sõitjaid. Pangakaardi suhtlus
validaaotriga peab olema piisavalt turvaline sõitjatele, et pangatehingud ei toimuks sõitjatele
tahtmatult (nt seetõttu, et sõitja oli liiga lähedal pangaautomaadile, et sõiduk liikus, pidurdas
jne). Lisaks ei ole validaatori ainus funktsioon ostu-müügitehingute tegemine, vaid validaatoris
saab oma sõiduõigust valideerida/tõendada (tasuta sõitu, erinevaid soodussõiduõiguseid),
validaatori abil teostavad kontrolli ka piletikontrolörid jpm.
AD p-s 4.3 esitatud nõue kontaktivabade pangakaartide aktsepteerimise kohta ühistranspordi
validaatorites vastab RHS § 98 lg-le 1.
5.4.3 Vaidlustaja väitel ei ole Hankija suutnud põhjendada miks on nõutav piletimüügisüsteemi
ja reaalaja infosüsteemi teenuste osutamine justnimelt sama lepingu raames.
Hankija ei pea tegema hankelepingu eseme kindlaksmääramisel mööndusi enda objektiivselt
põhjendatud vajaduste arvel. Kuna mõlemad süsteemid peavad omavahel reaalajas andmeid
vahetama, siis sõltuvad mõlemad süsteemid täielikult teineteisest. Nõuded vastavad RHS § 98
lg-le 1.
Hankijal on olemas info nt Tartu linna analoogse hanke kohta (viitenumber: 202645). Turu
süsteemi lõi näiteks Saksa suurfirma INIT. Hankijal on olemas vastav info ka teiste sarnaste
süsteemide kohta, mida Hankija esialgses vastuses nimetas. Esitatud väited ei ole
paljasõnalised. Vaidlustaja võib pöörduda nende linnade poole infopäringuga. Hankija ei pea
terviksüsteemide olemasolu Vaidlustajale tõestama.
5.4.4. Vaidlustaja leiab, et olemasolevate seadmete ühildamiseks uue seadmetega tuleb Hankijal
tagada kõikide seadmete suhtlusprotokollide ja muu informatsiooni, mis võimaldavad
seadmetel omavahel suhelda, kättesaadavus edukale pakkujale. Lisaks tuleks Hankijal tagada
seadmete sertifikaatide lõppemisel olemasolevate seadmete sertifikaatide uuendamine,
võimaldamaks olemasolevate seadmete kasutamine hankelepingu kehtivuse perioodil.
Hankija väidab, et need süsteemid ei ole hetkel kehtiva hankelepingu raames ühildatud, kuna
kehtiva hanke esemes ei olnud seda nõutud. Hankija ei ole väitnud, et süsteemid ei ole
ühildatavad. Vaidlusaluse Riigihanke vajaduse põhjustab olemasoleva hankelepingu
lõppemine, mitte võimetus neid süsteeme ühildada. Hankija ei ole kunagi kinnitanud, et Artec
Desing OÜ opereerib kehtivat süsteemi. Hankija on öelnud, et Tallinna ühissõidukites olevad
validaatorid ja neid juhtivad kontrollerid on tootnud Artec Desing OÜ.
5.4.5. Hankija on oma vastuses öelnud, et seadmete kasutamine on võimalik, kuid Hankija ei
hakka ise mingeid ühendusi looma. Selleks korraldabki Hankija Riigihanke. Hankija ise ei saa
kuidagi tagada seadmete ühendatavust, kuna tal puudub vastav pädevus ja oskused. Tegemist
on keeruka tarkvaralise protseduuriga ning arvatavasti iga pakkuja polegi selleks võimeline.
11 (22)
Tagamine on garantii andmine, kuid sellist garantiid ei saa Hankija pakkujatele anda, sest
terviksüsteemi loomine, süsteemi ja seadmete koostoimimine ning ühendamine on pakkujate
ülesanne ja sõltubki pakkuja võimekusest, pädevusest ja tehnilistest oskustest. Hankija ei saa
tagada ühendatavust, kui pakkuja ei ole selle ühenduse loomiseks võimeline oma oskamatuse
tõttu. Hankija ei võta selles osas vastutust ühegi pakkuja eest.
5.4.6. Hankija ei leia, et kinnitused peaksid olema pakkujatele esitatud, vaid piisab sellest, kui
pakkujatel on teadmine, et Hankijal ja olemasolevatel teenuse osutajatel on sellekohane
kokkulepe olemas.
5.4.7. Vaidlustaja väidab, et Hankijal tuleks tagada seadmete sertifikaatide lõppemisel
olemasolevate seadmete sertifikaatide uuendamine, võimaldamaks olemasolevate seadmete
kasutamist hankelepingu kehtivuse perioodil.
Sertifikaatide uuendamine ei olnud praegusel hankelepingu perioodil ega ole ka tulevikus
hankijate kohustus.
Tallinnas täna kasutusel olevate pangakaardimaksete võimekusega validaatorite (DV15SE ja
DV15S) Visa ja Mastercard’i EMVCo Level 1 ja Level 2 sertifikaadid aeguvad 2024. aastal.
Samas ei tähenda sertifikaatide aegumine, et juba paigaldatud ning kasutuses olevaid
validaatoreid ei tohi rohkem kasutada. Sertifikaadi aegumine tähendab, et antud validaatori
mudelit ei tohi uutes projektides paigaldada ja kasutusele võtta. EMVCo Level 1 ja Level 2
sertifikaatide aegumine ei mõjuta juba paigaldatud validaatorite kasutamist Tallinnas uue
hankelepingu perioodi vältel. Kõigi uute lisanduvate ühissõidukite validaatorid peavad alates
01.12.2024 vastama täiendavatele nõuetele võrreldes täna kasutusel olevate DV15 mudelitega,
seega peavad uut tüüpi validaatoritel olema uued sertifikaadid.
VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED
6. Vaidlustatud AD p 4.3 ja Hankepassi osa III p 1.3
Vaidlustuskomisjon peab esmalt vajalikuks märkida, et Hankepassi osa III reguleerib
kõrvaldamise aluseid, mitte kvalifitseerimise tingimusi ning Vaidlustaja kirjeldatud ja AD p-ga
4.3 samasisuline pakkuja tehnilisele ja kutsealasele pädevusele esitatud
kvalifitseerimistingimus on kehtestatud Hankepassi osa IV p-s C.
Vaidlustuskomisjon lähtub järgnevalt asjaolust, et AD p-ga 4.3 samadel põhjustel on
vaidlustatud Hankepassi osa IV p C (edaspidi koos Tingimus), mis on esitatud järgmises
sõnastuses:
Pakkujal peab riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul olema täidetud kolm
ühistranspordi piletimüügi- ja reaal-aja infosüsteemide ning sõidukite haldamistarkvara
juurutus-, haldus-, hooldus- ja arendusteenuse osutamise lepingut maksumusega kokku
vähemalt 2 500 000 eurot (käibemaksuta).
Sõidukite haldamistarkvara puudutavad lepingud peavad minimaalselt sisaldama Ecodriving
funktsionaalsust koos juhi käitumise analüüsiga, samuti kütuse monitoorimist.
Lisaks peab vähemalt üks lepingutest sisaldama ka ühistranspordi prioriteedisüsteemi (TSP –
Traffic Signal Priority).
Pakkujal tuleb esitada hankepassis käesolevas punktis sätestatud tingimust täitvate lepingute
nimekiri.
Vähemalt üks lepingutest peab sisaldama nii piletimüügi- kui ka infosüsteemi ja sisaldama
kontaktivabade pangakaartide aktsepteerimist ühistranspordi validaatorites, integratsioone
väliste IT-süsteemidega (minimaalselt 3 integratsiooni), piletimüügi mobiilirakendust ja
veebilehte, aga ka reaalajalist kaardivaadet ühissõidukite asukohast ja liikumisest, eeldatava
saabumisaja (ETA) ennustust ning liidestusi sõidukites ja peatustes paiknevate infotabloodega
ühissõidukite peatuseinfo, ümberistumiste ning ETA kuvamiseks, samuti häälteavitusi sise- ja
väliskõlaritest ning sõitjate loendussüsteemi (APC – Automatic Passenger Counting).
12 (22)
Kõik piletimüügisüsteemi lepingud peavad olema kontopõhise piletimüügisüsteemi (ABT –
Account Based Ticketing) kohta.
Nimekirjas tuleb esitada vastava lepingu nimetus, maksumused (käibemaksuta), sõlmimise
kuupäev, info teise lepingupoole kohta (tellija esindaja kontaktandmed, mh telefon, e-posti
aadress), lepingu sisu lühikirjeldus, tehtud tööde loetelu ja riigihanke korral näidata
viitenumber (RHS § 101 lg 1 p 2).
Hankija võib piisava konkurentsi tagamiseks arvesse võtta andmeid rohkem kui 36 kuu eest
täidetud asjade müügi või teenuste osutamise lepingute kohta.
Tingimuse kirjeldus: Minimaalne teostatud tööde arv: 3
Kirjeldus: Välja arvatud üks kirjeldatud referentsleping, mis peab sisaldama nii piletimüügi-
kui ka infosüsteemi, võivad ülejäänud ühistranspordi piletimüügi- ja reaal-aja infosüsteemide
ning sõidukite haldamistarkvara arendus-, haldus- ja hooldusteenuse osutamise lepingud olla
nõutud mahus täidetud sama(de) või eraldi lepingute raames. Juhul, kui erinevat liiki teenuseid
on osutatud sama(de) lepingu(te) raames, ei tohi erinevate teenuste rahalised mahud kattuda.
Vaidlustaja väitel on Tingimus ebaselge, vastuoluline ja õigusvastane kokkuvõtlikult järgnevas
osas:
- lepingute nõude ulatus – ebaselgeks jääb, kas kõik kolm täidetud lepingut peavad olema
samamahulised, hõlmates korraga kõike Tingimuses kirjeldatut (nii ühistranspordi piletimüügi-
kui ka reaal-aja infosüsteemide ning sõidukite haldamistarkvara juurutus-, haldus-, hooldus-
ja arendusteenuse osutamist);
- lepingute vajalikkus ja proportsionaalsus :
- isegi kui vaid üks kolmest lepingust peab sisaldama nii piletimüügi kui ka reaalaja
infosüsteemi juurutust, haldust, hooldust ja arendust, on tegemist ebaproportsionaalse,
ebavajaliku ja konkurentsi piirava tingimusega;
- Vaidlustaja arvates on pakkuja pädevust võimalik kontrollida ka ühe
referentslepinguga;
- lepingute rahaline maht - kas 2 500 000 eurot kokku või iga nn erinevat liiki teenuse maht
lepingus 2 500 000 eurot;
- lepingute täitmise tähtaeg – kas riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul täidetud või
rohkem kui 36 kuu eest täidetud;
- kütuse mõiste – alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses sätestatud kütuse mõiste
ei arvesta kütusena nt CNG-d, diislit ega elektrit.
6.1. Lepingute nõude ulatus
6.1.1. Vaidlustuskomisjon möönab, et Tingimuse sõnastus on pikk ja keeruline ning nõustub
Vaidlustajaga, et ka vastuoluline.
Antud juhul on nn kokkuvõtlik kvalifitseerimise tingimus Tingimuse esimeses lauses ja
ülejäänu selgitab, täpsustab ja sisustab seda, kuidas tuleb esitatud kvalifitseerimise tingimusele
vastavust tõendada (milline peab olema täidetud lepingute sisu) ning mida ja kuidas võib/tuleb
esitada tingimuse täitmise tõendamiseks. Isegi kui Tingimust tuleb lugeda kogumis, on
Tingimus vastuolus läbipaistvuse nõudega (RHS § 3 p 1), kui kvalifitseerimise tingimuse (nn
kokkuvõtlik osa) ja seda täpsustavate järgmiste lausete vahel on ilmsed vastuolud.
6.1.2. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Tingimuse esimene lause, mille kohaselt Pakkujal
peab riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul olema täidetud kolm ühistranspordi
piletimüügi- ja reaal-aja infosüsteemide ning sõidukite haldamistarkvara juurutus-, haldus-,
hooldus- ja arendusteenuse osutamise lepingut [---] on eesti keele grammatikareegleid
arvestades sõnastatud nii nagu sellest saab aru Vaidlustaja: Hankija, kasutades sidesõnu „ja“ ja
„ning“, on sätestanud sisuliselt nõude kolmele lepingule, mis peavad olema: ühistranspordi
piletimüügi- ja reaal-aja infosüsteemide ning sõidukite haldamistarkvara juurutus-, haldus-,
hooldus- ja arendusteenuse osutamise lepingud.
13 (22)
Vaidlustuskomisjon mõistab, et selline ei ole olnud Hankija tahe.
Hankija selgituste kohaselt:
- vähemalt üks leping peab sisaldama nii piletimüügi- kui ka reaal-aja infosüsteemi;
- ülejäänud kaks ühistranspordi piletimüügi- ja reaalaja infosüsteemide ning sõidukite
haldamistarkvara arendus-, haldus- ja hooldusteenuse osutamise lepingut võivad olla nõutud
mahus täidetud sama(de) või eraldi lepingute raames. Sõidukite haldamistarkvara puudutavad
lepingud peavad minimaalselt sisaldama Ecodriving funktsionaalsust koos juhi käitumise
analüüsiga, samuti kütuse monitoorimist. Lisaks peab vähemalt üks lepingutest sisaldama ka
ühistranspordi prioriteedisüsteemi (TSP – Traffic Signal Priority).
Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija tahe ei avaldu antud juhul selgelt ja läbivalt
Tingimuse sõnastusest, mistõttu Tingimus tuleb viia kooskõlla läbipaistvuse ja kontrollitavuse
nõudega (RHS § 3 p 1).
6.2. Lepingute vajalikkus ja proportsionaalsus
6.2.1. Järgnevalt lähtub vaidlustuskomisjon asjaolust, et Hankija tahe on olnud nõuda pakkuja
kvalifikatsiooni kontrollimiseks ühte lepingut, milles sisaldub nii piletimüügi- kui ka reaal-aja
infosüsteemi juurutus, haldus, hooldus kui ka arendus.
6.2.1.1. RHS § 98 lg 1 teise lause kohaselt peavad kvalifitseerimise tingimused vastama
hankelepingu esemeks olevate asjade, teenuste või ehitustööde olemusele, kogusele ja
otstarbele ning olema nendega proportsionaalsed.
AD p-i 2.1 kohaselt on Riigihankes lepingu ese järgmine:
[---] täitja poolt Tallinna linna ja Põhja-Eesti ühistranspordi elektroonilise pileti- ja
infosüsteemide haldus, hooldus, arendus ja seadistus; Tallinna linna pileti- ja infosüsteemide
ja P&R parklate olemasolevate seadmete hooldus, remont ja seadistus; pileti- ja infosüsteemide
seadmete müük ja paigaldus; MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskusele pileti- ja
infosüsteemide rentimine (Põhja suuna sõidukid, seisuga 01.09.2022 teenindab 26 bussi),
Strateegiakeskusele Tallinna linnapileti elektroonilise pileti- ja infosüsteemide seadistus,
haldus, hooldus ja arendus; klienditeenindajate (sõidukijuhid, müügipunktide
klienditeenindajad, piletikontrolörid, linnapileti partnerid jt) ja tellijate esindajate koolitamine
ja nõustamine; samuti muud poolte vahel hankelepingus ja selle alusel kokku lepitud ülesanded
koos tööde dokumenteerimisega. [---]
Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Tingimuses loetletud teenused ühistranspordi
piletimüügi- ja reaal-aja infosüsteemide ning sõidukite haldamistarkvara juurutus-, haldus-,
hooldus- ja arendusteenuse osutamine, mille varasema osutamise kogemuse tõendamist
täidetud lepinguga Hankija nõuab, on kõik hõlmatud Riigihanke lepingu esemega. Seega
vastuolu hankelepingu esemega ei ole.
6.2.1.2. Vaidlustaja väitel on temale teadaolevalt piletimüügisüsteemiga seotud töid ja reaalaja
infosüsteemiga seotud töid hangitud siiani turul erinevate lepingutega.
Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et isegi kui see nii on, et tähenda see iseenesest, et Hankija
ei või tellida nimetatud töid ühe lepinguga. Hankija ei pea jagama funktsionaalselt seotud
hanget (mõlemad süsteemid peavad omavahel reaalajas andmeid vahetama ja sõltuvad seetõttu
teineteisest) osadeks sellepärast, et teistmoodi pole varem tehtud, Vaidlustaja sooviks täita
lepingut vaid ühe Hankijale vajaliku teenuse osas või et Vaidlustaja arvates võiks konkurents
üksikutele osadele olla suurem.
Hankija teab ise kõige paremini, millist teenust tal on vaja ja vaidlustuskomisjon tunnustab
Hankija laia kaalutlusõigust määrata kindlaks Riigihankega tellitava teenuse ulatus. Hankijal
on ca 10 aastane kogemus Tallinna ühissõidukites olevate piletimüügisüsteemide ja reaalaja
infosüsteemide opereerimisest kahe erineva firma poolt ja Hankija ei taha jätkata olukorras, kus
tema jääks vastutama mitme erineva süsteemi integratsiooni toimivuse eest.
Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankijal on õigus hankida enda vajadustele vastavat
14 (22)
teenust, sh lähtuda teenuse hankimisel oma varasemast kogemusest.
6.2.1.3. Proportsionaalsuse põhimõtte järgmine eeldab antud juhul hinnangu andmist sellele,
kas nõue on soovitavate eesmärkide saavutamiseks vajalik.
Vaidlustuskomisjon on juba p-s 6.2.1.1 märkinud, et referentslepingus nõutavad teenused on
hõlmatud Riigihanke lepingu esemega, st olemuslikku vastuolu Tingimuse ja tellitavate
teenuste vahel ei ole. Küsimus on, kas Hankijale on ka vajalik, et pakkuja oleks eelnevalt
selliseid töid ühe lepingu raames teinud.
Hankija on vaidlustusmenetluses rõhutanud, et soovib hankida ühte koos toimivat süsteemi ja
selgitanud, et ühe lepingu nõue teatud funktsionaalsustega on vajalik selleks, et tõendada
pakkuja võimekust luua, praktikas kasutusele võtta ja hallata ühte mahukat süsteemi, mitte
mitmeid üksikuid süsteeme, mille koos toimimise võimekust ei ole pakkuja poolt kunagi
rakendatud [---]. Vaidlustuskomisjon möönab, et isik, kes omab kogemust vaid ühe
Riigihangega hõlmatud süsteemi pakkumisel, ei pruugi omada mingit kokkupuudet teise
süsteemiga või isegi kui tal on kokkupuude nii ühe kui ka teise süsteemiga, puudub tal kogemus
süsteemide integreerimise ja koostoimimisega. Vaidlustuskomisjon leiab, et kuna süsteemide
koos toimimisel on Riigihankes antud juhul oluline osa, siis on Hankija soovitavate eesmärkide
saavutamiseks vajalik, et pakkuja omaks vastavat kogemust enne, kui ta asub täitma Riigihanke
tulemusel sõlmitavat lepingut. Seega vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Tingimus on
proportsionaalne ja vajalik ning kooskõlas RHS § 101 lg-ga 1 ja RHS § 3 p-ga 2.
6.2.1.4. Vaidlustuskomisjon ei nõustu Vaidlustaja väitega, et Tingimuse proportsionaalsuse
põhjendamisel peaks Hankija viitama vähemalt ühele hankelepingule, mis vastaks Tingimustele
[---]. Antud juhul on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Tingimus on konkreetsel juhul Hankija
soovitavate eesmärkide saavutamiseks vajalik ja see vajadus ei muutu teistsuguseks isegi juhul,
kui keegi ei ole kunagi varem hankinud sarnast asja või teenust.
6.2.2. Tingimus kolmele lepingule
6.2.2.1. Vaidlustuskomisjonile jääb arusaamatuks Vaidlustaja väide, justkui oleks Tingimus
arusaamatu ja õigusvastane põhjusel, et Hankija on kehtestanud Tingimuse täpselt kolmele
(mitte nt neljale) referentlepingule. Tingimuse kohaselt on pakkuja kvalifikatsiooni
tõendamiseks nõutav kolm nõuetele vastavat lepingut ja isegi kui pakkujal peaks neid olema 4,
6 või 8 piisab, kui andmed esitatakse kolme lepingu kohta ning kvalifitseerimise toob kaasa
(vähemalt) 3 lepingut. Erinevalt olukorrast, kus lepinguid on 1 või 2, millisel juhul jäetakse
pakkuja RHS-i kohaselt kvalifitseerimata, ei nähtu Tingimusest pakkujale mingeid tagajärgi,
kui lepinguid on üle 3. Seega Tingimus sellises sõnastuses, kus see esitab nõude kolmele
referentslepingule, ei ole õigusvastane ega riku ka Vaidlustaja õigusi ega kahjusta tema huve.
6.2.2.2. Selle kohta, miks Vaidlustaja arvates piisab ka ühest referentslepingust, seda eriti
olukorras, kus vastavalt Hankija tahtele ei pea kõik kolm Tingimuses kirjeldatud lepingut olema
täidetud samas sisus ja (rahalises) mahus, on paljasõnaline ja seda ei ole Vaidlustaja kuidagi
põhjendanud.
Vaidlustaja viide vaidlustuskomisjoni otsusele 199-17/192866 ei asenda Vaidlustaja
põhjendusi. Veelgi enam – Vaidlustaja on selle väite esitanud esmakordselt alles oma
täiendavates seisukohtades (uued asjaolud tulnuks esitada vastavalt RHS § 191 lg-le 1 kaks
tööpäeva enne kirjalikus menetluses selgituste esitamise päeva).
6.3. Lepingute rahaline maht
Hankija on vaidlustusmenetluses kinnitanud, et Tingimus sätestab nõude kolme lepingu
kogumaksumusele vähemalt 2 500 000 eurot ilma käibemaksuta (kolme lepingu maksumus
kokku peab olema vähemalt 2 500 000 eurot). Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija
kinnitus vastab Tingimusele (Tingimuse sõnastusele) ja isegi kui Vaidlustaja sai sellest aru
15 (22)
Hankijast erinevalt, peab Tingimuse sisu olema pärast Hankija kinnitust Vaidlustajale arusaadav
ja Vaidlustaja arusaamatuse kõrvaldamiseks ei pea Hankija AD-d muutma.
Tingimuse rahalise mahu nõuet ei muuda arusaamatuks ka Tingimuse Kirjelduse viimane lause,
mille kohaselt Juhul, kui erinevat liiki teenuseid on osutatud sama(de) lepingu(te) raames, ei
tohi erinevate teenuste rahalised mahud kattuda. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et isegi kui
lause sõnastus on ebaõnnestunud, ei saanud Vaidlustaja sellest kuidagi aru saada seda, et
Tingimus kehtestab 2 500 000 euro nõude iga Tingimusele vastava täidetud lepingu kohta
eraldi. Hankija on vaidlustusmenetluses selgitanud, et kogemuseks ei saa märkida
referentslepingu mahtu, mis ei ole hõlmatud teenustega, mille kohta Hankija kogemust küsib ja
selle selgituse oleks Vaidlustaja saanud küsida Hankijalt ka vaidlustusmenetluse väliselt.
6.4. Lepingute täitmise tähtaeg
Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Tingimus, mis sissejuhatuses kehtestab nõude, et pakkujal
peab Riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul olema täidetud vähemalt kolm nõuetele
vastavat lepingut, kuid jätab Hankijale hilisemaks õiguse 36 kuu nõuet ignoreerida, on
vastuolus RHS § 101 lg-ga 2.
RHS § 101 lg 2 on sõnastatud järgmiselt: käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2
nimetatud tingimuste sätestamisel võib hankija piisava konkurentsi tagamiseks arvesse võtta
andmeid rohkem kui 60 kuu eest täidetud ehitustööde lepingute või rohkem kui 36 kuu eest
täidetud asjade müügi või teenuste osutamise lepingute kohta.
Seega kohustab RHS § 101 lg 2 Hankijat juhul, kui ta soovib kvalifitseerimise tingimuse
kehtestamisel konkurentsi tagamiseks arvesse võtta täidetud lepinguid pikema perioodi kohta
kui RHS § 101 lg 1 p-s 2 sätestatud 36 kuud, sätestama selle pikema perioodi kvalifitseerimise
tingimuses. Tingimus on vastuolus ka läbipaistvuse põhimõttega (RHS § 3 p 1), kuna
Riigihankes osalemisest huvitatud isikutele ei ole pakkumuse esitamisel ette nähtav, millist
lepingute täitmise tähtaega kavatseb Hankija pakkujate kvalifitseerimisel tegelikult kontrollida.
Seega vaidlustuskomisjon kohustab Hankijat viima Tingimuse osas, milles see sätestab
esimeses lauses nõuetekohaste lepingute täitmise nõude riigihanke algamisele eelneva 36 kuu
jooksul ja hiljem Hankija õiguse piisava konkurentsi tagamiseks arvesse võtta andmeid rohkem
kui 36 kuu eest täidetud asjade müügi või teenuste osutamise lepingute kohta, vastavusse
õigusaktidega ettenähtud nõuetega.
6.5. Kütuse mõiste Tingimuses
Hankija on vaidlustusmenetluses kinnitanud, et kütuse mõiste Tingimuses ei ole piiratud
alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses sätestatud kütuse mõistega.
Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija ei pea RHAD-i selguse ja arusaadavuse huvides
AD-s eraldi märkima, et tegemist on kütusega laiemas tähenduses kui seda sätestab Vaidlustaja
poolt nimetatud seadus ning Tingimuse mõttes kütuse sisu ja ulatus oleks olnud selgitatav RHS
§-s 46 sätestatud korras.
Märkimisväärne on, et Vaidlustaja ei ole antud juhul isegi väitnud, et kütuse mõiste kitsam,
Vaidlustaja antud tõlgendus, rikuks tema õigusi või kahjustaks tema huve, kuna ta kavatseb
Tingimuse täitmiseks tugineda lepingu(te)le, mis eeldaks Tingimuses sätestatud kütuse mõiste
laiemat tõlgendust.
7. AD p-i 5.2.2.1, 5.2.2.3 ja 5.2.2.5, Vastavustingimused teenuse osutamisel kaasatud
projektijuht, teenuse osutamisel kaasatud analüütik ja teenuse osutamisel kaasatud
hooldusinsener
Vaidlustuskomisjon märgib, et AD p-idele 5.2.2.1, 5.2.2.3 ja 5.2.2.5 vastavad
Vastavustingimused on pealkirjastatud järgmiselt: teenuse teostamisel kaasatud projektijuht,
teenuse osutamisel1 kaasatud analüütik ja teenuse täitmisel kaasatud hooldusinsener.
1 Kirjaviga parandatud.
16 (22)
7.1. Hankija on kehtestanud vastavustingimusena projektijuhile, analüütikule ja
hooldusinsenerile nõude eesti keele oskuse kohta vähemalt B2 tasemel. Vaidlustuse kohaselt ei
ole tingimus vajalik, ei taga konkurentsi ega ole põhjendatud. Vaidlustaja arvates piisaks
nõudest, et töövõtja tagab hankelepingu täitmise eesti keeles. Hankija eesmärkide
saavutamiseks piisaks Vaidlustaja hinnangul ka nt tõlgist. Vaidlustaja ei väida, et keelenõue on
põhjendamatu üksnes B2 taseme nõude tõttu.
Hankija selgituste kohaselt on keelenõue esitatud vaid kolmele spetsialistile, kelle roll
hankelepingu täitmisel nõuab pidevat suhtlemist hankijatega (nad peavad koostama ja esitatama
dokumente, tegema suulisi ja kirjalikke esitlusi, korraldama infovahetust, osalema koosolekutel
jne).
7.2. Vaidlustuskomisjon möönab, et spetsialistidele esitatav eesti keele oskuse nõue B2 tasemel
võib piirata konkurentsi, kuid on seisukohal, et RHS ei keela vastavustingimusena nõuda
keeleoskust, kui selline vajadus tuleneb hankelepingu eseme olemusest ja on sellega vahetult
seotud. Antud juhul puudub vaidlus, et projektijuht, analüütik ja hooldusinsener osalevad
hankelepingu täitmises vahetult (AD lisa 5 Lepingu projekt (edaspidi AD lisa 5) p-st 2.23
nähtuvalt on projektijuht, analüütik ja hooldusinsener võtmeisikud, kelle teadmised ja oskused
on kriitilised lepingu eesmärkide täitmisel), nad peavad hankelepingu täitmiseks suhtlema
tihedalt hankijate esindajatega ja suhtlemine hankelepingu täitmiseks peab toimuma eesti
keeles (Hankija loetletud eesti keele oskust nõudvad tegevused on nähtavad AD-st). Hankija
selgitustest tuleneb, et eestikeelne asjaajamine ei ole mitte üksnes mugavus Hankija töö
korraldamiseks vaid selleks on reaalne vajadus – hankijate esindajad ei ole võimelised suhtlema
pakkuja projektijuhi, analüütiku ja/või hooldusinseneriga võõrkeeles. Seega eesti keeles
suhtlemine hankelepingu täitmiseks on iseenesest riigihanke eesmärki arvestades vajalik.
7.3. Vaidlustuskomisjon leiab, et projektijuhi ja hooldusinseneri rollide täitmiseks on eesti keele
nõue ka objektiivselt põhjendatud ja lepingu täitmiseks vahetult vajalik.
AD lisa 5 p 11.7 näeb ette järgneva: Telefon – kasutatakse operatiivse ja olulise informatsiooni
edastamiseks, samuti kriisisituatsioonides. [---] Olulistel juhtudel (näiteks eeltööde lõppfaasis)
peavad mõlema poole projektijuhid olema telefoni teel kättesaadavad ka pärast ametlikku
tööpäeva lõppu. On mõeldamatu, et nt hooldusinseneri ja /või projektijuhi kõrval oleks tõlk
alati juhuks, kui hankijatel on vaja telefoniga edastada operatiivset ja olulist informatsiooni (nt
AD p-s 5.2.2.5.1 nimetatud liidestamisega seotud probleemid), sh peaks olema tõlk projektijuhi
kõrval ka pärast tööpäeva lõppu.
7.4. Läbipaistvaks (RHS § 3 p 1), lubatavaks ja riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalseks
(RHS § 3 p 2) saab pidada nõuet, mis on asjakohaselt põhjendatud.
Isegi kui RHS § 3 p 2 nõuab piiravate tingimuste proportsionaalsust, asjakohasust ja
põhjendatust ega eelda ilmtingimata objektiivset võimatust, ei nähtu analüütiku rollidest AD p-
s 5.2.2.3 ega mujalt RHAD-is hankijatele selgeid takistusi suhtlemiseks tõlgi vahendusel
(põhimõtteliselt on võimalik analüüsida tellijate nõudeid ja vajadusi pärast nende tõlkimist
pakkuja poolt; koostada dokumentatsioon, mille tõlkimise tagab pakkuja, osaleda koosolekutel
koos tõlgiga). Seega on analüütiku eesti keele nõue asjakohaselt põhjendamata, mistõttu
vaidlustuskomisjon rahuldab selles osas vaidlustuse ja kohustab Hankijat viima AD p-i 5.2.2.3
vastavusse õigusaktidega.
Hankija viide keeleseadusele ja eesti keelsele asjaajamisele ei põhjenda nõuet sisuliselt, kuna
eesti keelne asjaajamine oleks tõlgi kaasamisel tagatud ka tõlgi abil.
8. TK p 2.1.1, AD p 8.1.2 ja hindamiskriteerium Tallinna ühissõidukitesse lisanduva riistvara
maksumus, maksumuse esildise tabeli A rida 2.
TK p-s 2.1.1 on sätestatud: Pakkuja võib teenuse osutamiseks kasutada olemasolevat Tallinna
ühissõidukitesse paigaldatud ja hankijatele kuuluvat riistvara.
AD p 8.1.2 sätestab järgmise hindamiskriteeriumi: Teenuse käibemaksuta maksumuse ja
17 (22)
Tallinna ühissõidukitesse lisanduva riistvara maksumuse (käibemaksuta) kriteerium eurodes:
67 väärtuspunkti. Hindamiskriteeriumide tabelis täpsustatakse, et hindamine toimub lisa 2
tabeli A andmete alusel ja maksumuse esildise tabeli A real 2 on täpsustatud, et sellel real tuleb
esitada Tallinna ühissõidukitesse paigaldatava lisanduva riistvara maksumus (paigaldamise
tähtaeg 30.11.2024).
Vaidlustuse kohaselt on viidatud nõuded õigusvastased kuna:
- lepingu jõustumine on planeeritud AD p-i 2.2 kohaselt 01.12.2024 ja enne jõustumist ei saa
leping tuua endaga kaasa õiguslikke tagajärgi (lisanduva riistvara paigaldamise kohustus ei saa
tekkida 30.11.2024 ja sellest ei saa sõltuda ka pakkumuse hindamiskriteerium);
- isegi kui Hankija muudaks hindamiskriteeriumis sätestatud kuupäeva:
- ei ole mõistetav, miks sisaldab kogumaksumuse hindamiskriteerium paigaldatava
lisanduva riistavara maksumust;
- on hindamiskriteerium ühte turuosalist põhjendamatult soosiv:
- Hankija ei ole RHAD-is välja toonud Hankija omandis olevate seadmete
nimekirja ja eluiga, mille pinnalt oleks võimalik kõikidel pakkujatel üheselt
määratleda seadmete nimekirja ja seeläbi maksumust, mis tuleb Tallinna
ühissõidukitesse paigaldada;
- Hankija ei ole toonud RHAD-is välja informatsiooni seadmete kohta, millele
on kõikidel pakkujatel ligipääs;
- üksnes AS Ridango (olemasoleva ühissõidukitesse paigaldatud riistvara osas)
ja Thoreb (tabloode osas) saavad tagada ühilduvuse kolmandatele isikutele ning
neil puudub kohustus seda võimaldada;
- Hankijal tuleks tagada seadmete sertifikaatide lõppemisel olemasolevate
seadmete sertifikaatide uuendamine;
8.1. Õige on Vaidlustaja väide, et AD p 2.2 sätestab lepingu eeldatava jõustumise aja (teenuse
osutamise alguse) 01. detsember 2024.
Hankija selgitas, et leping allkirjastatakse pärast eduka pakkumuse selgumist esimesel
võimalusel. Lisa 5 punktid 3.4.1 ja 3.4.2 kirjeldavad lepingu allkirjastamise järgseid etappe
kuni reaalse teenuse osutamiseni eduka pakkuja poolt.
8.1.1. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et PIMS arendustööd, sh seadmete (riistvara)
paigaldamine sõidukitesse, on osa Riigihankega hangitavast komplektsest teenustest ning AD
p-i 2.2 sõnastusest ei ole võimalik aru saada, et riigihanke tulemusel sõlmitav hankeleping
jõustub mingis osas, nt PIMS arendustööde osas, lepingu allkirjastamisest, kuid mingis muus
osas 01.12.2024. Seega AD p 2.2 on oma sisus vastuolus muude RHAD-i punktidega, mis
näevad läbivalt ette pakkujale (lepingu täitmise käigus täitjale) hankelepingut täitvad tegevused
alates lepingu allkirjastamisest.
8.1.2. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija selgitustest, AD lisast 5 ja RHAD-ist
kogumis nähtuvalt on Hankija selge tahe suunatud lepingu jõustumisele ja lepingu täitmisega
alustamisele allkirjastamisest (nt AD lisa 1 p-i 3.4 kohaselt täidetakse Tallinna linna leping
järgmiste etappidena: 3.4.1. I etapp – PMIS arendustööd, testimine ja sõidukite varustamine
vajalike seadmetega: alates lepingu allkirjastamisest kuni aktide allkirjastamiseni, hiljemalt
30.11.2024); 3.4.2. II etapp – teenus (p. 2.14, kestvusega 10 aastat eeldatavalt alates
01.12.2024)), mistõttu ei kohusta vaidlustuskomisjon Hankijat viima hindamiskriteeriume,
mille kohaldamine on seotud kuupäevaga 30.11.2024, vastavusse õigusaktidega.
Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et riistvaraga seotud kulu iseenesest on hankelepingu
18 (22)
täitmise kulu (olemasolevat riistvara kasutusele võtmata või uut riistavara soetamata ei ole
võimalik nõuetekohast teenust osutada) ja saab näidata Hankijale pakkumuse majanduslikku
soodsust RHS § 117 lg 1 mõttes.
8.1.3. Samas – Vaidlustaja lähtub vaidlustuses eeldusest, et AD p 2.2 on õiguspärane ja
õigusvastane on Hindamiskriteeriumides sätestatud hindamiskriteerium, mis näeb ette enne
lepingu jõustumist riistvara paigaldamisega seotud kulude hindamise. Kuna vaidlustuskomisjon
on seotud Vaidlustaja taotlusega ja Vaidlustaja ei ole vaidlustanud AD p-i 2.2 vastuolu muude
RHAD-i punktidega vaid on vaidlustanud RHAD-i vastuolu AD p-ga 2.2, siis puudub
vaidlustuskomisjonil antud juhul võimalus kohustada Hankijat AD p-s 2.2 sisalduvat vastuolu
kõrvaldama. Riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse tagamiseks ja hilisemate vaidluste
vältimiseks oleks Hankijal mõistlik viia AD p 2.2 vastavusse teiste RHAD-i tingimustega ja
sätestada lepingu jõustumine allkirjastamisest.
8.2. Vaidlustaja väitel on hindamiskriteerium ühte turuosalist (AS Ridango) põhjendamatult
soosiv. Vaidlustaja viitab vaidlustuses ka Thorebile.
Vaidlustaja on hindamiskriteeriumi vaidlustamise kaudu asunud sisuliselt vaidlustama lepingu
eset (AD p 2.1 eelviimane lause: Pakutav pileti- ja infosüsteemide lahendus peab sobima
Tallinna Linnatranspordi ja Põhja-Eesti ühistranspordikeskuse ühissõidukites olemasolevate
piletimüügi- ja infoseadmetega ning töötama tõrgeteta, vastasel juhul peab pakkumus
sisaldama seadmete asendamist sobivatega). Ei saa olla vaidlust, et Hankija on pädev otsustama
selle üle, millist teenust Hankija vajab.
8.2.1. Vaidlustuskomisjon ei nõustu Vaidlustajaga, et TK p 2.1.1, milles see lubab pakkujatel
kasutusele võtta olemasoleva hankijatele kuuluvat riistvara, oleks õigusvastane.
8.2.1.1. Hankija on vaidlustusmenetluses põhjalikult selgitanud, et riistavara kuulub hankijatele
(Tallinna Transpordiametile ja AS-ile Tallinna Linnatransport), on suures osas peaaegu uus ja
Hankija tahe on suunatud võimalusel selle riistavara kasutusele võtmisele Riigihankes
sõlmitava hankelepingu täitmise käigus.
8.2.1.2. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Vaidlustaja ei saa nõuda, et Hankija kehtestaks
RHAD-is nõude kõikide olemasolevate seadmete väljavahetamiseks uute seadmete vastu.
Selline nõue on antud juhul vastuolus RHS § 3 p-ga 5, mis kohustab hankijat kasutama rahalisi
vahendeid säästlikult, aga ka RHS § 2 p-s 2 sätestatud riigihangete korraldamise eesmärgiga
(arvestada keskkonnahoidlike lahendustega).
8.2.1.3. RHS § 88 lg 7 kohaselt peab tehniline kirjeldus tagama kõigile ettevõtjatele võrdsed
tingimused pakkumuse esitamiseks ega tohi tekitada objektiivselt põhjendamatuid takistusi
riigihangete avamisel konkurentsile. Seega RHS peab lubatavaks objektiivselt põhjendatud
takistusi riigihangete avamisel konkurentsile, milleks antud juhul on asjaolu, et Hankija lubab
TK p 2.1.1 kohaselt teenuse osutamiseks kasutada olemasolevat Tallinna ühissõidukitesse
paigaldatud ja hankijatele kuuluvat riistvara, mille on varasemate hankelepingute täitmise
käigus paigaldanud hankijatele AS Ridango ja Thoreb. Kuna Hankija lubab hankelepingu
täitmiseks kasutusse võtta olemasolevad seadmed, mille väljavahetamine ei ole Hankijale
majanduslikult mõistlik ega vajalik, on AS-i Ridango ja Thorebi eelis teiste pakkujate ees
paratamatu ja Hankija ei ole seda kuntslikult tekitanud.
Samas – Hankija ei tee RHAD-ist nähtuvalt takistusi pakkumuse esitamiseks ja teenuse
osutamiseks ka uue riistvaraga ning Vaidlustaja ei väida, et ka uute seadmetega pakkumuse
esitamiseks oleks konkurents piiratud.
19 (22)
8.2.2. Vaidlustuskomisjon ei nõustu Vaidlustajaga ka selles, et hindamiskriteerium, milles see
kehtestab kogumaksumuse hulgas Tallinna ühissõidukitesse paigaldatava lisanduva riistvara
maksumuse hindamise, oleks õigusvastane seetõttu, et AS-il Ridango ja Thorebil on eelis teiste
pakkujate ees.
Vaidlustuskomisjon märkis juba p-s 8.1.2, et riistvaraga seotud kulu iseenesest on hankelepingu
täitmise kulu (olemasolevat riistvara kasutusele võtmata või uut riistavara soetamata ei ole
võimalik nõuetekohast teenust osutada) ja saab näidata Hankijale pakkumuse majanduslikku
soodsust RHS § 117 lg 1 mõttes.
Selleks, et viidatud hindamiskriteerium saaks olla õigusvastane ainuüksi põhjusel, et see annab
eelise AS-ile Ridango ja Thoreb, peaksid olema õigusvastased kõik RHAD-i punktid, mis
sätestavad pakkuja õiguse võtta kasutusele hankijatel olemasolev riistvara. Vaidlustuskomisjon
on p-s 8.2.1 (ja selle alapunktides) väljendanud seisukohta, et Hankijal on õigus kehtestada
Riigihanke tingimused selliselt, et pakkujatele antakse õigus lisaks uute seadmete pakkumisele
võtta kasutusele ka hankijatel olemasolevad seadmed.
8.2.3. Õige ei ole Vaidlustaja väide, et Hankija ei ole andnud mingit nimekirja (andmeid)
olemasolevate seadmete kohta. Selline nimekiri on AD lisas F: Tallinna ühissõidukite
varustatus piletimüügi- ja infoseadmetega (jaanuar 2023). Vaidlustaja ei ole vaidlustuses
selgitanud, miks ta peab nimetatud teavet ebapiisavaks või milliste andmetega nimekirja
esitamist olemasolevate seadmete kohta ta silmas peab. Konkreetsed etteheited on esitatud
seadmete eluea- ja sertifikaatidega seonduvalt (märkimisväärne on, et sertifikaatidega seotud
väite on Vaidlustaja esitanud RHS § 191 lg-s 1 sätestatud tähtaega rikkudes).
Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankijal ei ole ilmselgelt andmeid olemasolevate
seadmete eluea kohta (kaua need veel vastu peavad) ning andmeid, mida tal pole, ei saa ta
pakkujatele ka teatavaks teha. Sertifikaatide kohta on Hankija asjakohaselt selgitanud, et
sertifikaatide aegumine ei mõjuta juba paigaldatud validaatorite kasutamist Tallinnas uue
hankelepingu perioodi vältel. Nimetatud selgituse oleks Vaidlustaja saanud Hankijalt ka
selgituste küsimise kaudu.
8.2.4. Puudub vaidlus, et piletimüügi- ja reaalaja infosüsteemid ei ole hetkel ühildatud.
Vaidlustaja väitel peaks pakkujate võrdse kohtlemise tagamiseks tegema seda Hankija, kuna
AS-il Ridango ja Thorebil puudub juriidiline kohustus anda kolmandatele isikutele juurdepääs
ja võimaldada riistavara ühenduvus.
Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et seadmetele juurdepääsude küsimus ei muuda vaidlustatud
hindamiskriteeriumi õigusvastaseks (hindamiskriteerium on lubatav ja vajalik, näitab Hankijale
pakkumuse majanduslikku soodsust ega kohtle pakkujaid, kes juba pole objektiivsetel põhustel
eelisseisundis, ebavõrdselt).
8.2.5. Vaidlustuskomisjon märgib veel kord, et antud juhul on AS-i Ridango ja Thorebi eelis
teiste pakkujate ees paratamatu, kuid olukorras, kus Hankija annab kõikidele Riigihankes
osalemisest huvitatud isikutele õiguse ja võimaluse olemasolevad seadmed kasutusele võtta ja
selle kaudu pakkumuse maksumust kujundada, ei tohi selline võimalus olla näiline. Riigihanke
eesmärgi suhtes on proportsionaalne, asjakohane ja põhjendatud, et Hankija astub samme
sellise eelise minimeerimiseks. Vaidlustuskomisjon ei arva, et selleks peaks Hankija ise
eelnevalt süsteemid ühildama nagu soovib Vaidlustaja, kuid leiab, et Hankija, andes pakkujate
võimaluse olemasolevad seadmed kasutusele võtta, ei saa ennast distantseerida kõikidest
tehnilistest küsimustest, mis kaasnevad pakkujatele hankijate seadmete kasutusele võtmisega
(sellega seoses pakkumuse esitamisega). Antud juhul ei nähtu, et Vaidlustaja oleks sellised
konkreetsed tehnilised küsimused Hankijale esitanud ja Hankija oleks nendele vastamata
jätnud.
9. Vaidlustusmenetluse kulud
20 (22)
9.1. Kuna vaidlustus rahuldatakse osaliselt, kulub kulude jaotamisel kohaldamisele RHS § 198
lg 2. RHS § 198 lg 2 kohaselt kui vaidlustusmenetlus lõpeb käesoleva seaduse § 197 lg 1 p-s 5
nimetatud vaidlustuse või punktis 6 nimetatud kahju hüvitamise taotluse osalise rahuldamisega,
jagatakse vaidlustusmenetluses tasutud riigilõiv, tasutud või tasumisele kuuluv eksperditasu ja
lepingulise esindaja kulud proportsionaalselt vaidlustuse või kahju hüvitamise taotluse
rahuldamisega, arvestades eksperditasu ja lepingulise esindaja kulude puhul tasu ja kulude
põhjendatust ja vajalikkust.
Seega RHS § 198 lg 2 kohaselt on mõlemal poolel õigus oma kulude hüvitamisele teise poole
poolt proportsionaalselt vaidlustuse rahuldamisega.
9.2. Vaidlustaja esitas tähtaegselt taotluse lepingulise esindaja kulude hüvitamiseks summas
4025 eurot käibemaksuta (23 tunni töö eest tunnihinnaga 175 eurot), Hankija lepingulise
esindaja kulude hüvitamist ei taotle.
Vaidlustuskomisjon leiab, et Vaidlustaja lepingulise esindaja kulud on põhjendamatult suured.
Vaidlustuskomisjon möönab, et RHAD on tavapärasest mahukam ja vaidlus mõne Vaidlustaja
väite osas tavapärasest keerukam, kuid sisuliselt jäi läbivaatamisele kolm teemade plokki:
- AD p 4.3 ja Hankepassi osa IV p C (vaidlustatud kokkuvõtlikult 5-l põhjusel, millest
vaidlustuskomisjon rahuldas 2);
- AD p-id 5.2.2.1, 5.2.2.3 ja 5.2.2.5, Vastavustingimused teenuse teostamisel kaasatud
projektijuht, teenuse osutamisel kaasatud analüütik ja teenuse täitmisel kaasatud
hooldusinsener (vaidlustuskomisjon rahuldas 3-st 1 (analüütiku osas));
- TK p 2.1.1, AD p 8.1.2 ja hindamiskriteerium Tallinna ühissõidukitesse lisanduva
riistvara maksumus, maksumuse esildise tabeli A rida 2 (vaidlustuskomisjon jättis
rahuldamata).
Vaidlustuskomisjoni arvates on 10.03.2023 esitatud vaidlustusega seotud lepingulise esindaja
kulu 12 tundi vajalik ja põhjendatud, kuid arvestades täiendavate seisukohtade mahtu ja sisu ei
ole põhjendatud täiendavate seisukohtade koostamise ajakulu 11 tundi, so peaaegu samas
mahus kui vaidlustuse koostamisel. Vaidlustuskomisjoni arvates on täiendava seisukoha
esitamise vajalik kulu 5 tundi ja kogumis on põhjendatud lepingulise esindaja kulud 17 tunni
eest summas 2975 eurot käibemaksuta.
Need kulud kuuluvad Hankijalt väljamõistmisele proportsionaalselt vaidlustuse rahuldamisega.
9.3. Vaidlustusmenetluse ajal on Hankija muutnud TK p-te 2.9.3.5 ja 5.6.3 selliselt, et
Vaidlustaja õiguste rikkumine on kõrvaldatud. Vaidlustajal on RHS § 198 lg 51 kohaselt õigus
kulude hüvitamisele üksnes juhul, kui õigusrikkumine kõrvaldamine oli tingitud vaidlustuse
esitamisest.
9.3.1. TK p 5.6.3
Hankija väitel ei ole muudatus seotud vaidlustuse esitamisega – muudatus on RHAD-i tehtud
08.03.2023 ja pakkujatele teatavaks tehtud 10.03.2023, st samal päeval vaidlustuse esitamisega.
Vaidlustuskomisjon kontrollis riigihangete registrist, et nimetatud muudatus sisaldus AD
versioonis, mis on Hankija poolt sisestatud riigihangete registrisse 08.03.2023. vastavatest
muudatusest teavitas Hankija pakkujaid riigihangete registri kaudu 10.03.2023 kell 15.00 ja
vaidlustus laekus 10.03.2023 kell 22.16, st vaidlustuse esitamise ajaks oli Hankija vastavatest
muudatustest ka pakkujaid juba teavitanud. Seega TK p 5.6.3 eemaldamine AD-st ja sellega
Vaidlustaja õiguste rikkumine kõrvaldamine ei olnud tingitud vaidlustuse esitamisest ja
Vaidlustaja puudub õigus sellega seotud kulude hüvitamisele.
9.3.2. TK p 2.9.3.5
Hankija väitel esitas Vaidlustaja küsimuse 10.03.2023 ja ootamata ära Hankija vastust
(vastamise tähtaeg 15.03.2023, vastus esitatud 13.03.2023) esitas samal päeval vaidlustuse.
Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et arvestades riigihangete registrist nähtavat pakkumuste
esitamise tähtpäeva vaidlustuse esitamise päeval (20.03.2023) ja asjaolu, et pikendatud tähtaja
21 (22)
jooksul saab vaidlustada üksnes RHAD-i muudatusi (RHS § 189 lg 31), ei olnud erinevalt
Hankija poolt väidetust Vaidlustaja poolt pahatahtlik esitada 10.03.2023 vaidlustus RHAD-ile,
sh TK p-le 2.9.3.5. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et vaidlustuse esitamise hetkel ei olnud
Hankija TK p-i 2.9.3.5 muutnud ja arvestades asjaolu, et Hankija oli lubanud vastava muudatuse
teha, kuid jätnud siiski tegemata (muudatuste hulgas, mis avaldati 10.03.2023), on 13.03.2023
muudatused vaidlustuse esitamisega seostatavad.
9.3.3. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et TK p-de 5.6.3 ja 2.9.3.5 proportsioon vaidlustusse
tervikuna on väike – vaidlustuskomisjoni hinnangul on nimetatud punktide vaidlustamise
kogukulu 1 tund, TK p 2.9.3.5 proportsioon selles 60%, so summas 105 eurot.
9.4. Arvestades TK p-i 2.9.3.5 vaidlustamise kulu (105 eurot), on kõikide ülejäänud RHAD-i
punktide vaidlustamisega seotud kulu (va TK p 5.6.3) 2875 eurot.
Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et antud juhul on rahuldatud vaidlustus proportsioonis 1/4
(25%), so summas 718,75 eurot. Kokku tuleb Hankijalt välja mõista Vaidlustaja lepingulise
esindaja kulud summas 823,75 eurot käibemaksuta.
6.5. Vaidlustaja on tasunud vaidlustuse esitamisel riigilõivu 1280 eurot.
RHS § 198 lg 7 kohaselt kui vaidlustuskomisjon vaatab vaidlustuse läbi kas või ühe vaidlustuses
sisalduva nõude osas, ei kuulu tasutud riigilõiv riigilõivuseaduse alusel tagastamisele.
Antud juhul kuulub Hankijalt Vaidlustaja kasuks välja mõistmisele 1/4 tasutud riigilõivust, so
320 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
Angelika Timusk
22 (22)