dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Hankija vastus

Rahandusministeerium · 11. aprill 2023
Viit
12.2-10/23-37/166-5
Registreeritud
11. aprill 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
AS Tallinna Vesi
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS
Sari
12.2-10 Riigihangete vaidlustusmenetluse toimikud
Toimik
12.2-10/23-37
Vastutaja
Ulvi Reimets (Rahandusministeerium, Riigihangete vaidlustuskomisjon)

Failid

  • 📎Hankija seisukoht vaidlustusele_ASTV_Vensen_10042023_fin.asice312 KB

Sisu (failidest)

Rahandusministeerium 10. aprill 2023 Riigihangete Vaidlustuskomisjon Austatud pr Ulvi Reimets HANKIJA SEISUKOHT Vensen AS-i 30.03.2023 vaidlustusele riigihankes nr 259295 Hankija: AKTSIASELTS TALLINNA VESI registrikood 10257326 Ädala tn 10, 10614 Tallinn Hankija lepinguline esindaja: vandeadvokaat Anneli Aab Advokaadibüroo Sirel & Partnerid Vesivärava 50, 10152 Tallinn e-post [email protected] Vaidlustaja: Vensen AS registrikood 10258343 Tondi 1, 11313 Tallinn Vaidlustaja lepinguline esindaja: advokaat Henrik Kirsimäe Advokaadibüroo Legalia Narva mnt 13, 10151 Tallinn tel +372 6272 560 e-post [email protected] Kolmas isik: AS Viimsi Keevitus registrikood 10041320 Kaluri tee 13, Haabneeme alevik Viimsi vald, 74001 Harju maakond Kolmanda isiku lepinguline esindaja: vandeadvokaat Alar Urm Advokaadibüroo BLESSNER e-post [email protected] Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ Kadrioru Plaza, Vesivärava 50 Registrikood 10332163 Telefon +372 606 9600 Swedbank EE712200221010448583 10152 Tallinn, Eesti KMKR EE100352496 Faks +372 606 9601 SEB Pank EE801010220043418018 E-post [email protected] www.sirel.com TAOTLUSED: 1. Jätta Vensen AS-i 30.03.2023 vaidlustus riigihankes nr 259295 täies ulatuses rahuldamata. 2. Määrata kindlaks menetluskulude suurus ja jaotus ning mõista Vensen AS- ilt AKTSIASELTSI TALLINNA VESI kasuks välja viimase poolt vaidlustusmenetluses kantud lepingulise esindaja menetluskulud. 1. ASJAOLUD 1.1. 19.01.2023 kuulutas AKTSIASELTS TALLINNA VESI (hankija) välja lihthanke „J. Smuuli tee ja Punase tn veetorustike rekonstrueerimine“ (viitenumber 259295, Riigihange), mille esemeks oli hankelepingu sõlmimine J. Smuuli tee ja Punase tn veetorustike rekonstrueerimiseks olemasolevate tööprojektide alusel. 1.2. 28.03.2023 hankija otsusega (Otsus) otsustas hankija mh tunnistada vastavaks nii Viimsi Keevitus AS-i kui ka Vensen AS-i pakkumised (Otsuse p 2.1), jättis kvalifitseerimata Vensen AS-i (Otsuse p 2.2) ja tunnistas edukaks Viimsi Keevitus AS-i poolt esitatud pakkumuse maksumusega 1 394 8000 eurot kui madalaima maksumusega pakkumus (Otsuse p 2.3). 1.3. Riigihangete vaidlustuskomisjoni (VAKO) 31.03.2023 vaidlustuse teatega edastati vaidlustus hankijale ja paluti esitada vaidlustuse osas seisukoht kolme (3) tööpäeva jooksul. Vastavat tähtaega on VAKO hankijale pikendanud kuni 10.04.2023, mistõttu on käesolev seisukoht esitatud tähtaegselt. 2. PÕHJENDUSED 2.1. Hankija vaidleb esitatud vaidlustusele täies ulatuses vastu ning leiab, et see tuleb jätta rahuldamata. Seda järgmistel põhjustel. 2.2. Vaidlustaja esitatud referentsleping ei vasta asjakohasele kvalifitseerimistingimusele 2.2.1. Vaidlustaja väidab, et tema esitatud referentsleping vastab hankija esitatud kvalifitseerimistingimusele. Hankija ei ole sellega nõus järgmistel põhjustel. 2.2.2. Asjakohane kvalifitseerimistingimus on järgmine: Pakkuja peab olema hanketeate eRHR-is avaldamise kuupäevale eelneva 5 (viie) aasta jooksul täitnud nõuetekohaselt vähemalt 1 (ühe) sarnase ehitustöö lepingu. Hankija peab sarnaseks ehitustööks vähemalt 200m veevarustuse torustiku, läbimõõduga vähemalt de500, ehitamist ning betoonist veevarustuse kaevu või mahuti, põhjamõõtudega vähemalt 2,0 x 2,0 m ja seinapaksusega vähemalt 0,2m ehitamist. Tugineda saab ka referentsile kui pakkuja on olnud tellijaga kooskõlastatud alltöövõtja töö teostaja (Tingimus). 2 (8) 2.2.3. Ehitustööde referentslepingute olemasolu kui kutsealast kogemust puudutava kvalifitseerimise tingimuse õiguslik alus on riigihangete seaduse (RHS) § 101 lg 1 p 1. RHS § 3 p 2 mõtte kohaselt on hankijal keelatud seada riigihankes meelevaldseid tingimusi, s.o tingimusi, mille täitmise vastu ei saa hankijal hankelepingu eseme iseärasusi silmas pidades ilmselgelt mõistlikku huvi olla (TlnHK3-14-52158, p-d 19-20). Eeltoodut silmas pidades tuleb ka Tingimust tõlgendada hankelepingu eseme iseärasusi silmas pidades. Samuti on seadusandja RHS § 101 lg 1 p 1 alusel kontrollitava kvalifikatsiooni puhul pidanud silmas sisulist ehitustööde, mitte formaalset lepingute vastavust hankelepingu esemele. 2.2.4. RHS § 101 lg 1 p 1 annab hankijale õiguse otsustada vastavalt kehtestatud kvalifitseerimise tingimuse sisu üle – mitut ja millistele tingimustele vastavat lepingut peab pakkuja olema kvalifitseerimiseks täitnud. Hankija peab vajalikuks selgitada, et Tingimus eeldas, et hankija viidatud ehitustööd (st torustiku ehitamine ja veevarustuse kaevu või mahuti ehitamine) pidid olema täidetud sama lepingu raames. Seda eelkõige põhjusel, et ka käesoleval juhul peab pakkuja samad tegevused teostama hankelepingu täitmise raames. Kõigil pakkujatel olid sarnased ehitustööd täidetud sama lepingu raames, v.a vaidlustajal, kel olid mõlemad ehitustööd esitatud erinevate lepingute alusel. Seega oleks hankija saanud vaidlustaja jätta kvalifitseerimata ka põhjusel, et kumbki tema esitatud lepingutest eraldiseisvalt ei vasta Tingimusele, vaid vastavad Tingimusele üksnes summeeritult. Sellest hoolimata pidas hankija kohaseks sisuliselt hinnata vaidlustaja referentslepingute täitmisel saadud kogemust ning pidas võimalikuks juhul, kui eraldiseisvate referentslepingute täitmisel saadud kogemus summeeritult vastab sisuliselt kehtestatud Tingimusele, võimalikuks ka vaidlustaja kvalifitseerida. Paraku vaidlustaja kogemus ei vastanud ka sisuliselt esitatud Tingimusele. 2.2.5. Hankelepingu esemeks (vt hanke alusdokumentide lisaks 3 olev Tehniline kirjeldus) on Punane tn 38 asuva survetõstepumpla toitetorud ja väljuv III astme DN 300 veetoru, st tegemist on joogiveetorustikuga. Riigihanke alusdokumendid on käsitletavad avalikkusele suunatud tahteavaldusena, mistõttu tuleb neid tõlgendada nii, nagu mõistlik isik neid mõistma pidi. Sealjuures tuleb mõistlikuks isikuks pidada hankeesemega seonduva valdkonna spetsialiste (TrtRK 3-13-2040, p-d 20-21; VAKO 129-17/188794, p 22; 25-18- 192753, p 15). Kuna kõik pakkujad (v.a vaidlustaja) said aru, et tegemist on just joogiveetorustiku ehitamisega, on ilmne, et hankija pidas ka Tingimuse näol silmas just joogivee(varustus)torustiku ehitustöid, millele viitab mh Tehnilise kirjelduse lisaks olev hankija poolt esitatud alusprojekt. Joogiveetorustiku ehitamisel võrreldes muu veevarustuse torustiku ehitusega kohalduvad karmimad nõuded juba sellest lähtuvalt, et kasutatavad materjalid peavad sobima joogiveeks kõlbulikku keskkonda. Lisaks tuleb joogiveetorustiku puhul teostada enne selle kasutuselevõttu torustiku desinfitseerimine, veeproovide võtmine, 3 (8) torustiku peab ühendama olemasolevasse veevõrku jne – kõik need samad nüansid on olulised ka kõnealuse hankelepingu täitmisel. Kõik pakkujad (v.a vaidlustaja) esitasid oma referentsid just joogiveetorustiku ehitust puudutavas osas, järelikult tõlgendasid nad ka Tingimust sarnaselt hankijaga. 2.2.6. Esiteks, vaidlustaja pakutud referentsobjekti1 näol ei ole tegemist joogiveetorustikuga, mistõttu ei hõlma vaidlustaja tehtud tööd joogiveetorustiku ehitamiseks vajalikke ehitustöid. Seda on hankija ka Otsuses põhjendanud ning vaidlustaja ei ole seda ümber lükanud, vaidlustaja ei pea seda lihtsalt oluliseks. Seda, et vaidlustaja referentslepingu näol pole tegemist joogiveetorustiku ehitamisega, ei kinnita ka vaidlustaja enda esitatud tellija (Giga Ehitus OÜ) kinnituskiri. Vastupidi, kinnituskirjast nähtub, et Eesti Horisontaalpuur OÜ (kelle vahenditele RHS § 103 alusel vaidlustaja tugineb) on töövõtjana osalenud Tartu linnas Vanemuise tänaval Kaugkütte- ja kaugjahutustorustiku ehitustöödel lõigus Akadeemia-Vaksali tänav (veetoru 500x45,4mm PE100 RC STR11 PN 16 pikkusega 264m suundpuurimise meetodil). 2.2.7. Hankija selgitab, et kaugjahutustorustiku rajamise näol on tegemist teist liiki torustikuga, kui seda on joogiveetorustik, mistõttu on erinev ka nende torustike kasutusotstarve ja sellest tulenevalt ka ehitamisele esitatud nõuded. Nimelt jahutatakse kaugjahutustorustiku puhul kaugjahutusjaamas vesi 6-kraadini ning suunatakse torustiku kaudu kliendi hoones olevasse jahutussõlme. Seal jahutatakse antud veega hoone ventilatsiooniõhku ja jahutussüsteemis ringlevat vett. Jahutusprotsessis külma ära loovutanud vesi suunatakse tagasi kaugjahutusjaama, kus see uuesti jahutatakse. Enamlevinud lahendused lisaks ventilatsioonile on jahutustalade ja jahutuskassettide kasutamine (lisa 1). 2.2.8. Joogiveetorustiku puhul toimub aga mööda torustikku inimestele joogiks kõlbuliku vee transport klientide tarbimiskohtadeni. Seega pole tegemist sarnase ehitustööga, kuivõrd referentslepingu objektiks ei ole (joogi-)veevarustuse torustik, vaid kaugkütte- ja kaugjahutustorustiku tarbeks ehitatud veevarustuse torustik. Viimase ehitus erineb joogiveevarustuse torustiku ehitusele seatud nõuetest ja kasutusotstarbest. Sellest lähtuvalt on selge, et hankelepingu ning sellest tulenevalt ka hankija poolt seatud Tingimuse sisuks olev sarnane ehitustöö ei kattu referentsobjekti olemusega. Hankija opereerib enda majandus- ja kutsetegevuse raames joogivee- ja kanalisatsioonirajatisi, mitte kaugkütte ja/või -jahutuse rajatisi. Seega oli ka hankija sooviks leida hankeobjekti osaks oleva veetorustiku rekonstrueerimise projekti rajamiseks piisava kvalifikatsiooniga töövõtja, mitte töövõtja, kellel on pädevus kaugjahutustorustiku rajamisel. Hankija leiab, et neid pädevusi ei saa võrdsustada, kuivõrd tegemist on erinevate tehniliste lahenduste ja kasutusotstarvetega. 1 Vaidlustaja on tuginenud teise ettevõtja (Eesti Horisontaalpuur OÜ) kogemusele, vt vaidlustaja pakkumuse osaks olev Lisa 1 Vorm V – Sarnaste lepingute nimekiri, jrk 1. 4 (8) 2.2.9. Teiseks, nähtuvalt vaidlustaja pakkumuse osaks olevast lepingute nimekirjast, on vaidlustaja piiranud isiku, kelle referentsidele ta tugineb (s.o Eesti Horisontaalpuur OÜ) osa referentslepingu täitmisel üksnes suundpuurimisega. Hankija selgitas vaidlustajale juba 03.03.2023 teabevahetuses, et suundpuurimistööd iseenesest ei kata kogu veevarustuse torustiku ehitamist. Seega, isegi kui Eesti Horisontaalpuur OÜ on osaliselt osalenud Giga Ehitus OÜ juures veetorustiku ehitustöödel (seda üksnes suundpuurimistööde teostamisel), ei saa seda võrdsustada veetorustiku ehitustöödega Tingimuse tähenduses. Suundpuurimise all mõistakse vaid torustiku füüsilist puurimist pinnasesse ning see ei sisalda reeglina joogiveevarustuse torustiku ehitamisega kaasnevaid teisi olulisi töid nagu a) paigaldatud torustiku hüdrauliline survekatse; b) torustiku desinfitseerimine ja veeanalüüside võtmine enne veeühenduste tegemist; c) veeühenduste tegemine olemasoleva veevõrguga jne. Hankija ei ole aga Tingimusega küsinud üksnes suundpuurimistööde kogemust, vaid täiemahulise veevarustuse torustiku ehitust ja komplektselt kasutusse võtmist. Suundpuurimine on hankelepingu objekti ning hankija seatud Tingimuse mõistes vaid üks väike osa veevarustuse torustiku koguehitusest. 2.2.10. Kolmandaks, tutvudes vaidlustusega, analüüsis hankija uuesti vaidlustaja esitatud referentslepingu eset (ja vaidlustaja poolt viidatud Eesti Horisontaalpuur OÜ rolli referentslepingu täitmisel), selgitamaks välja, kas ja mis tingimustel on võimalik asuda seisukohale, et tegemist on Tingimusele vastava sarnase ehitustööga. Oma selgitustes hankijale viitab vaidlustaja, et tegemist ei ole kaugkütte- ja kaugjahutustorustiku hülsstoruga (hülsstoru nimetatakse ka kui manteltoru), vaid veevarustuse torustiku ehitusega küttesüsteemi jahutuse tarbeks2. Tutvudes põhjalikumalt viidatud referentslepingu objektiga, selgus, et asjakohase projekti (Krihvel Projekt OÜ, töö nr 07-KJ-18) kohaselt oli torustik läbimõõduga de500, mille suundpuurimisel Eesti Horisontaalpuur OÜ osales, siiski manteltorustik ehk hülss, mille sisse hiljem paigaldati kaugjahutustorustik läbimõõduga de355 (lisa 2, p 2.2 (pdf-dokumendi lk 19-20)). Manteltorustik kui selline ei ole aga veevarustuse torustikuna kuidagi moodi käsitletav, kuna seal reaalselt vesi ei voola. Selle eesmärk on tavaliselt kaitsta sellesse paigutatavat torustikku või asendada olemasolev torustik maa sees ilma kaevamiseta. Vaidlustaja on aga esitanud oma referentslepingu esemena manteltorustikku de500 kui kaugkütte- ja jahutustorustikku (nende mõistes veevarustuse torustik), mis hankija hinnangul ei vasta projektist lähtuvalt tõele. 2.2.11. Eeltoodu paremaks ilmestamiseks on hankija lisanud projektist pärineva (pdf- dokumendi lk 24) asjakohase joonise (vt all), millelt nähtub, et manteltoru de500 sisse tuli projekti kohaselt paigaldada väiksema läbimõõduga 2 Vt vaidlustaja 01.03.2023 vastus, mis on ära toodud ka vaidlustuse lisaks 3 olevas vaidlustaja kvalifitseerimata jätmise põhjendustes. 5 (8) kaugjahutustorustik de355. Kaugjahutustorustiku de355 läbimõõt aga hankija seatud Tingimusele ei vasta, kuna on väiksem. 2.2.12. Etteruttavalt viitab hankija, et isegi kui hankija seda konkreetset asjaolu Otsuse tegemisel ei teadnud (st ei teadnud, et vaidlustaja teostatud töö näol oli tegemist manteltorustiku ehk hülsiga), siis on hankija sellest teada saanud käesoleva vaidlustuse raames. VAKO praktika kohaselt on hankija otsuses toodud kaalutluste ja põhjenduste täiendamine vaidlustusmenetluses lubatud ja käsitletavad tema menetluslike õiguste realiseerimisena niikaua, kuni need põhjendused on otseselt Otsusega seostavad (VAKO 11-23/256589, p 8.2.3.1). Ka käesoleval juhul ei saa võimalikud menetlusõiguslikud rikkumised tuua kaasa tehtud otsuse kehtetuks tunnistamist, kuna hankija peaks pärast menetluspuuduste kõrvaldamist uue samasisulise otsuse vastu võtma. Igal juhul ei vasta vaidlustaja esitatud referentsleping Tingimusele. 2.3. Vaidlustaja ei saa tugineda OÜ Eesti Horisontaalpuur referentslepingule, kuivõrd viimane ei täida nõutud osas hankelepingut ise 2.3.1. Isegi kui VAKO peaks vaidlustuse lahendamisel nõustuma vaidlustajaga, et hankija ei ole nõudnud Tingimuses just joogiveevarustuse torustiku ehitamist (vaid suvalise veevarustuse torustiku ehitamist), ja vaidlustaja referentsleping vastab Tingimusele (millega hankija ei nõustu), oli vaidlustaja kvalifitseerimata jätmine siiski õiguspärane. Seda järgmistel põhjustel. 2.3.2. Ehitustööde referentslepingute olemasolu kui kutsealast kogemust puudutava kvalifitseerimise tingimuse õiguslik alus on RHS § 101 lg 1 p 1. RHS § 103 lg 2 sätestab, et teise isiku vahenditele tuginemine on RHS § 101 lg 1 p 1 alusel sätestatud kogemusnõude puhul lubatav vaid siis, kui ettevõtja, kelle vahenditele tuginetakse, täidab vastavat hankelepingut või selle osa isiklikult. 2.3.3. Vaidlustaja pakkumuse osaks olevast „Lisa 1 Vorm VI -Allhanke kasutamise kinnitus“ nähtub, et Eesti Horisontaalpuur OÜ osutab allhanget suundpuurimistööde osas ja allhanke maht on 10%. Hankija on Otsuses selgitanud, et olgugi, et vaidlustaja on alltöövõtja kogemusele tuginenud kogu veevarustuse torustiku ehitamise raames, siis nähtuvalt pakkumusest osaleks Eesti Horisontaalpuur OÜ hankelepingu täitmisel üksnes suundpuurimistööde teostamisel, mis moodustab vaidlustaja hinnangul ca 10% hanke mahust. 6 (8) Vaidlustaja on viidanud vaidlustuse p-s 3.8, et see ei kajasta mitte tööde mahtu, vaid osakaalu tööde maksumusest. See aga ei ole määrav – hankija ei ole küsinud osakaalu tööde maksumusest, vaid hankelepingu täitmise osakaalu. Olukorras, kus referentslepingu osas tuginetakse (veevarustuse torustiku ehitamisel) täies ulatuses Eesti Horisontaalpuur OÜ kogemusele, ei saa viimase osa piirduda hankelepingu täitmisel üksnes suundpuurimistööde teostamisega. Ka hankelepingus oleva toruehituse mahust moodustavad suundpuurimistööd vaid väikese osa – veetorustiku pikkus on 1022m, millest suundpuurimine 177m. Seega tuleb teostada suundpuurimise meetodil vaid väike osa veetorustiku kogupikkusest, kuivõrd 845m ulatuses teostatakse muid töid (sh sujutamise meetod). Seega ei kata referentslepingu alusel saadud kogemus olulisel määral hankelepingus nõutud toruehituse töid. Nagu hankija viitas ka eelnevalt punktis 2.2.7., on tegemist vaid töömeetodiga, mis võimaldab puurida torustikku pinnasesse. Seega, isegi kui hankijal oleks võimalik jaatada, et Eesti Horisontaalpuur OÜ kogemus vastab Tingimuses seatud veetorustiku ehituse kogemusele, ei osaleks viimane veetorustiku ehituses hankelepingu täitmisel vastavas ulatuses. 2.3.4. Järelikult, kuivõrd Eesti Horisontaalpuur OÜ ei täidaks hankelepingut referentslepingu mahus (st veetorusiku ehituse osas) isiklikult, siis oli vaidlustaja mittekvalifitseerimine kooskõlas RHS § 98 lg-ga 5, kuna vaidlustaja ei vastanud RHS § 101 lg 1 p 1 alusel kehtestatud Tingimusele (koostoimes RHS § 103 lg- ga 2 ja Riigihanke alusdokumentide juurde kuuluva „Juhised pakkujale“ p-ga 4.8). 2.4. Kolmas isik (Viimsi Keevitus AS) on õiguspäraselt tunnistatud edukamaks pakkujaks 2.4.1. Tulenevalt riigihanke otsuste loogilise järgnevuse põhimõttest, siis kuivõrd vaidlustaja kvalifitseerimata jätmine RHS § 98 lg 5 alusel on õiguspärane, on ka hankija ülejäänud otsused (sh AS Viimsi Keevitus pakkumuse edukaks tunnistamine) õiguspärased. Vaidlustaja pole leidnud või põhjendanud, et kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus oleks õigusvastane muul alusel. Seega, kui vaidlustaja mitte kvalifitseerimine oli õiguspärane, on vaidlustaja edasisest hankemenetlusest õiguspäraselt kõrvale jäetud. Sel põhjusel ei saa vaidlustaja jõuda hankelepingu sõlmimiseni ning see omakorda välistab nende vaidlustamisõiguse (VAKO 140-18/197708, p 13) AS Viimsi Keevitus pakkumuse edukaks tunnistamise osas. Seetõttu tuleb vaidlustaja kaebus osas, mis puudutab kolmanda isiku edukaks tunnistamist, jätta RHS § 192 lg 3 p 7 alusel läbi vaatamata. 3. MUUD MENETLUSLIKUD AVALDUSED 3.1. Tähtaegsus. VAKO 31.03.2023 vaidlustuse teatega paluti hankijal esitada kirjalik vastus vaidlustuse kohta kolme (3) tööpäeva jooksul, st hiljemalt 7 (8) 05.04.2023. Hankija taotlusel on vastavat tähtaega pikendatud kuni 10.04.2023. Arvestades seisukoha faktiliselt esitamise aega, on see esitatud tähtaegselt. 3.2. Vaidlustuse läbivaatamine. Kooskõlas RHS § 190 lg 1 punktiga 7 teatab hankija, et ei pea vajalikuks asja arutamist istungil. 3.3. Menetluskulud. Kooskõlas RHS § 198 lg-ga 3 palub hankija mõista vaidlustajalt enda kasuks välja tema poolt vaidlustusmenetluses kantud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses vastavalt esitatavale menetluskulude nimekirjale. 3.4. Esindusõigus. Hankija kinnitab volitatud esindaja kaudu, et vandeadvokaat Anneli Aab on nende volitatud esindaja vaidlustuse läbivaatamisel vaidlustuskomisjoni poolt kuni vaidlustusmenetluse lõppemiseni. Esindaja volitusi tõendav volikiri on lisatud käesolevale seisukohale (lisa 3). Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Anneli Aab vandeadvokaat AKTSIASELTS TALLINNA VESI lepinguline esindaja Lisad: 1) kaugjahutuse ülevaade Utilitas kodulehelt; 2) Krihvel Projekt OÜ, töö nr 07-KJ-18; 3) volikiri. 8 (8)
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel