Rahandusministeerium 10. aprill 2023
Riigihangete Vaidlustuskomisjon
Austatud pr Ulvi Reimets
HANKIJA SEISUKOHT
Vensen AS-i 30.03.2023 vaidlustusele
riigihankes nr 259295
Hankija: AKTSIASELTS TALLINNA VESI
registrikood 10257326
Ädala tn 10, 10614 Tallinn
Hankija lepinguline esindaja: vandeadvokaat Anneli Aab
Advokaadibüroo Sirel & Partnerid
Vesivärava 50, 10152 Tallinn
e-post
[email protected]
Vaidlustaja: Vensen AS
registrikood 10258343
Tondi 1, 11313 Tallinn
Vaidlustaja lepinguline esindaja: advokaat Henrik Kirsimäe
Advokaadibüroo Legalia
Narva mnt 13, 10151 Tallinn
tel +372 6272 560
e-post
[email protected]
Kolmas isik: AS Viimsi Keevitus
registrikood 10041320
Kaluri tee 13, Haabneeme alevik
Viimsi vald, 74001 Harju maakond
Kolmanda isiku lepinguline esindaja: vandeadvokaat Alar Urm
Advokaadibüroo BLESSNER
e-post
[email protected]
Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ
Kadrioru Plaza, Vesivärava 50 Registrikood 10332163 Telefon +372 606 9600 Swedbank EE712200221010448583
10152 Tallinn, Eesti KMKR EE100352496 Faks +372 606 9601 SEB Pank EE801010220043418018
E-post
[email protected]
www.sirel.com
TAOTLUSED:
1. Jätta Vensen AS-i 30.03.2023 vaidlustus riigihankes nr 259295 täies ulatuses
rahuldamata.
2. Määrata kindlaks menetluskulude suurus ja jaotus ning mõista Vensen AS-
ilt AKTSIASELTSI TALLINNA VESI kasuks välja viimase poolt
vaidlustusmenetluses kantud lepingulise esindaja menetluskulud.
1. ASJAOLUD
1.1. 19.01.2023 kuulutas AKTSIASELTS TALLINNA VESI (hankija) välja
lihthanke „J. Smuuli tee ja Punase tn veetorustike rekonstrueerimine“
(viitenumber 259295, Riigihange), mille esemeks oli hankelepingu sõlmimine
J. Smuuli tee ja Punase tn veetorustike rekonstrueerimiseks olemasolevate
tööprojektide alusel.
1.2. 28.03.2023 hankija otsusega (Otsus) otsustas hankija mh tunnistada vastavaks
nii Viimsi Keevitus AS-i kui ka Vensen AS-i pakkumised (Otsuse p 2.1), jättis
kvalifitseerimata Vensen AS-i (Otsuse p 2.2) ja tunnistas edukaks
Viimsi Keevitus AS-i poolt esitatud pakkumuse maksumusega 1 394 8000 eurot
kui madalaima maksumusega pakkumus (Otsuse p 2.3).
1.3. Riigihangete vaidlustuskomisjoni (VAKO) 31.03.2023 vaidlustuse teatega
edastati vaidlustus hankijale ja paluti esitada vaidlustuse osas seisukoht kolme
(3) tööpäeva jooksul. Vastavat tähtaega on VAKO hankijale pikendanud kuni
10.04.2023, mistõttu on käesolev seisukoht esitatud tähtaegselt.
2. PÕHJENDUSED
2.1. Hankija vaidleb esitatud vaidlustusele täies ulatuses vastu ning leiab, et see tuleb
jätta rahuldamata. Seda järgmistel põhjustel.
2.2. Vaidlustaja esitatud referentsleping ei vasta asjakohasele
kvalifitseerimistingimusele
2.2.1. Vaidlustaja väidab, et tema esitatud referentsleping vastab hankija esitatud
kvalifitseerimistingimusele. Hankija ei ole sellega nõus järgmistel põhjustel.
2.2.2. Asjakohane kvalifitseerimistingimus on järgmine: Pakkuja peab olema
hanketeate eRHR-is avaldamise kuupäevale eelneva 5 (viie) aasta jooksul
täitnud nõuetekohaselt vähemalt 1 (ühe) sarnase ehitustöö lepingu. Hankija
peab sarnaseks ehitustööks vähemalt 200m veevarustuse torustiku, läbimõõduga
vähemalt de500, ehitamist ning betoonist veevarustuse kaevu või mahuti,
põhjamõõtudega vähemalt 2,0 x 2,0 m ja seinapaksusega vähemalt 0,2m
ehitamist. Tugineda saab ka referentsile kui pakkuja on olnud tellijaga
kooskõlastatud alltöövõtja töö teostaja (Tingimus).
2 (8)
2.2.3. Ehitustööde referentslepingute olemasolu kui kutsealast kogemust puudutava
kvalifitseerimise tingimuse õiguslik alus on riigihangete seaduse (RHS) § 101
lg 1 p 1. RHS § 3 p 2 mõtte kohaselt on hankijal keelatud seada riigihankes
meelevaldseid tingimusi, s.o tingimusi, mille täitmise vastu ei saa hankijal
hankelepingu eseme iseärasusi silmas pidades ilmselgelt mõistlikku huvi olla
(TlnHK3-14-52158, p-d 19-20). Eeltoodut silmas pidades tuleb ka Tingimust
tõlgendada hankelepingu eseme iseärasusi silmas pidades. Samuti on
seadusandja RHS § 101 lg 1 p 1 alusel kontrollitava kvalifikatsiooni puhul
pidanud silmas sisulist ehitustööde, mitte formaalset lepingute vastavust
hankelepingu esemele.
2.2.4. RHS § 101 lg 1 p 1 annab hankijale õiguse otsustada vastavalt kehtestatud
kvalifitseerimise tingimuse sisu üle – mitut ja millistele tingimustele vastavat
lepingut peab pakkuja olema kvalifitseerimiseks täitnud. Hankija peab
vajalikuks selgitada, et Tingimus eeldas, et hankija viidatud ehitustööd
(st torustiku ehitamine ja veevarustuse kaevu või mahuti ehitamine) pidid olema
täidetud sama lepingu raames. Seda eelkõige põhjusel, et ka käesoleval juhul
peab pakkuja samad tegevused teostama hankelepingu täitmise raames. Kõigil
pakkujatel olid sarnased ehitustööd täidetud sama lepingu raames, v.a
vaidlustajal, kel olid mõlemad ehitustööd esitatud erinevate lepingute alusel.
Seega oleks hankija saanud vaidlustaja jätta kvalifitseerimata ka põhjusel, et
kumbki tema esitatud lepingutest eraldiseisvalt ei vasta Tingimusele, vaid
vastavad Tingimusele üksnes summeeritult. Sellest hoolimata pidas hankija
kohaseks sisuliselt hinnata vaidlustaja referentslepingute täitmisel saadud
kogemust ning pidas võimalikuks juhul, kui eraldiseisvate referentslepingute
täitmisel saadud kogemus summeeritult vastab sisuliselt kehtestatud
Tingimusele, võimalikuks ka vaidlustaja kvalifitseerida. Paraku vaidlustaja
kogemus ei vastanud ka sisuliselt esitatud Tingimusele.
2.2.5. Hankelepingu esemeks (vt hanke alusdokumentide lisaks 3 olev Tehniline
kirjeldus) on Punane tn 38 asuva survetõstepumpla toitetorud ja väljuv III astme
DN 300 veetoru, st tegemist on joogiveetorustikuga. Riigihanke
alusdokumendid on käsitletavad avalikkusele suunatud tahteavaldusena,
mistõttu tuleb neid tõlgendada nii, nagu mõistlik isik neid mõistma pidi.
Sealjuures tuleb mõistlikuks isikuks pidada hankeesemega seonduva valdkonna
spetsialiste (TrtRK 3-13-2040, p-d 20-21; VAKO 129-17/188794, p 22; 25-18-
192753, p 15). Kuna kõik pakkujad (v.a vaidlustaja) said aru, et tegemist on just
joogiveetorustiku ehitamisega, on ilmne, et hankija pidas ka Tingimuse näol
silmas just joogivee(varustus)torustiku ehitustöid, millele viitab mh Tehnilise
kirjelduse lisaks olev hankija poolt esitatud alusprojekt. Joogiveetorustiku
ehitamisel võrreldes muu veevarustuse torustiku ehitusega kohalduvad
karmimad nõuded juba sellest lähtuvalt, et kasutatavad materjalid peavad sobima
joogiveeks kõlbulikku keskkonda. Lisaks tuleb joogiveetorustiku puhul teostada
enne selle kasutuselevõttu torustiku desinfitseerimine, veeproovide võtmine,
3 (8)
torustiku peab ühendama olemasolevasse veevõrku jne – kõik need samad
nüansid on olulised ka kõnealuse hankelepingu täitmisel. Kõik pakkujad (v.a
vaidlustaja) esitasid oma referentsid just joogiveetorustiku ehitust puudutavas
osas, järelikult tõlgendasid nad ka Tingimust sarnaselt hankijaga.
2.2.6. Esiteks, vaidlustaja pakutud referentsobjekti1 näol ei ole tegemist
joogiveetorustikuga, mistõttu ei hõlma vaidlustaja tehtud tööd joogiveetorustiku
ehitamiseks vajalikke ehitustöid. Seda on hankija ka Otsuses põhjendanud ning
vaidlustaja ei ole seda ümber lükanud, vaidlustaja ei pea seda lihtsalt oluliseks.
Seda, et vaidlustaja referentslepingu näol pole tegemist joogiveetorustiku
ehitamisega, ei kinnita ka vaidlustaja enda esitatud tellija (Giga Ehitus OÜ)
kinnituskiri. Vastupidi, kinnituskirjast nähtub, et Eesti Horisontaalpuur OÜ
(kelle vahenditele RHS § 103 alusel vaidlustaja tugineb) on töövõtjana osalenud
Tartu linnas Vanemuise tänaval Kaugkütte- ja kaugjahutustorustiku ehitustöödel
lõigus Akadeemia-Vaksali tänav (veetoru 500x45,4mm PE100 RC STR11 PN
16 pikkusega 264m suundpuurimise meetodil).
2.2.7. Hankija selgitab, et kaugjahutustorustiku rajamise näol on tegemist teist liiki
torustikuga, kui seda on joogiveetorustik, mistõttu on erinev ka nende torustike
kasutusotstarve ja sellest tulenevalt ka ehitamisele esitatud nõuded. Nimelt
jahutatakse kaugjahutustorustiku puhul kaugjahutusjaamas vesi 6-kraadini ning
suunatakse torustiku kaudu kliendi hoones olevasse jahutussõlme. Seal
jahutatakse antud veega hoone ventilatsiooniõhku ja jahutussüsteemis ringlevat
vett. Jahutusprotsessis külma ära loovutanud vesi suunatakse tagasi
kaugjahutusjaama, kus see uuesti jahutatakse. Enamlevinud lahendused lisaks
ventilatsioonile on jahutustalade ja jahutuskassettide kasutamine (lisa 1).
2.2.8. Joogiveetorustiku puhul toimub aga mööda torustikku inimestele joogiks
kõlbuliku vee transport klientide tarbimiskohtadeni. Seega pole tegemist sarnase
ehitustööga, kuivõrd referentslepingu objektiks ei ole (joogi-)veevarustuse
torustik, vaid kaugkütte- ja kaugjahutustorustiku tarbeks ehitatud veevarustuse
torustik. Viimase ehitus erineb joogiveevarustuse torustiku ehitusele seatud
nõuetest ja kasutusotstarbest. Sellest lähtuvalt on selge, et hankelepingu ning
sellest tulenevalt ka hankija poolt seatud Tingimuse sisuks olev sarnane
ehitustöö ei kattu referentsobjekti olemusega. Hankija opereerib enda majandus-
ja kutsetegevuse raames joogivee- ja kanalisatsioonirajatisi, mitte kaugkütte
ja/või -jahutuse rajatisi. Seega oli ka hankija sooviks leida hankeobjekti osaks
oleva veetorustiku rekonstrueerimise projekti rajamiseks piisava
kvalifikatsiooniga töövõtja, mitte töövõtja, kellel on pädevus
kaugjahutustorustiku rajamisel. Hankija leiab, et neid pädevusi ei saa
võrdsustada, kuivõrd tegemist on erinevate tehniliste lahenduste ja
kasutusotstarvetega.
1
Vaidlustaja on tuginenud teise ettevõtja (Eesti Horisontaalpuur OÜ) kogemusele, vt vaidlustaja
pakkumuse osaks olev Lisa 1 Vorm V – Sarnaste lepingute nimekiri, jrk 1.
4 (8)
2.2.9. Teiseks, nähtuvalt vaidlustaja pakkumuse osaks olevast lepingute nimekirjast,
on vaidlustaja piiranud isiku, kelle referentsidele ta tugineb (s.o
Eesti Horisontaalpuur OÜ) osa referentslepingu täitmisel üksnes
suundpuurimisega. Hankija selgitas vaidlustajale juba 03.03.2023
teabevahetuses, et suundpuurimistööd iseenesest ei kata kogu veevarustuse
torustiku ehitamist. Seega, isegi kui Eesti Horisontaalpuur OÜ on osaliselt
osalenud Giga Ehitus OÜ juures veetorustiku ehitustöödel (seda üksnes
suundpuurimistööde teostamisel), ei saa seda võrdsustada veetorustiku
ehitustöödega Tingimuse tähenduses. Suundpuurimise all mõistakse vaid
torustiku füüsilist puurimist pinnasesse ning see ei sisalda reeglina
joogiveevarustuse torustiku ehitamisega kaasnevaid teisi olulisi töid nagu
a) paigaldatud torustiku hüdrauliline survekatse; b) torustiku desinfitseerimine
ja veeanalüüside võtmine enne veeühenduste tegemist; c) veeühenduste
tegemine olemasoleva veevõrguga jne. Hankija ei ole aga Tingimusega küsinud
üksnes suundpuurimistööde kogemust, vaid täiemahulise veevarustuse torustiku
ehitust ja komplektselt kasutusse võtmist. Suundpuurimine on hankelepingu
objekti ning hankija seatud Tingimuse mõistes vaid üks väike osa veevarustuse
torustiku koguehitusest.
2.2.10. Kolmandaks, tutvudes vaidlustusega, analüüsis hankija uuesti vaidlustaja
esitatud referentslepingu eset (ja vaidlustaja poolt viidatud Eesti Horisontaalpuur
OÜ rolli referentslepingu täitmisel), selgitamaks välja, kas ja mis tingimustel on
võimalik asuda seisukohale, et tegemist on Tingimusele vastava sarnase
ehitustööga. Oma selgitustes hankijale viitab vaidlustaja, et tegemist ei ole
kaugkütte- ja kaugjahutustorustiku hülsstoruga (hülsstoru nimetatakse ka kui
manteltoru), vaid veevarustuse torustiku ehitusega küttesüsteemi jahutuse
tarbeks2. Tutvudes põhjalikumalt viidatud referentslepingu objektiga, selgus, et
asjakohase projekti (Krihvel Projekt OÜ, töö nr 07-KJ-18) kohaselt oli torustik
läbimõõduga de500, mille suundpuurimisel Eesti Horisontaalpuur OÜ osales,
siiski manteltorustik ehk hülss, mille sisse hiljem paigaldati kaugjahutustorustik
läbimõõduga de355 (lisa 2, p 2.2 (pdf-dokumendi lk 19-20)). Manteltorustik kui
selline ei ole aga veevarustuse torustikuna kuidagi moodi käsitletav, kuna seal
reaalselt vesi ei voola. Selle eesmärk on tavaliselt kaitsta sellesse paigutatavat
torustikku või asendada olemasolev torustik maa sees ilma kaevamiseta.
Vaidlustaja on aga esitanud oma referentslepingu esemena manteltorustikku
de500 kui kaugkütte- ja jahutustorustikku (nende mõistes veevarustuse torustik),
mis hankija hinnangul ei vasta projektist lähtuvalt tõele.
2.2.11. Eeltoodu paremaks ilmestamiseks on hankija lisanud projektist pärineva (pdf-
dokumendi lk 24) asjakohase joonise (vt all), millelt nähtub, et manteltoru de500
sisse tuli projekti kohaselt paigaldada väiksema läbimõõduga
2
Vt vaidlustaja 01.03.2023 vastus, mis on ära toodud ka vaidlustuse lisaks 3 olevas vaidlustaja
kvalifitseerimata jätmise põhjendustes.
5 (8)
kaugjahutustorustik de355. Kaugjahutustorustiku de355 läbimõõt aga hankija
seatud Tingimusele ei vasta, kuna on väiksem.
2.2.12. Etteruttavalt viitab hankija, et isegi kui hankija seda konkreetset asjaolu Otsuse
tegemisel ei teadnud (st ei teadnud, et vaidlustaja teostatud töö näol oli tegemist
manteltorustiku ehk hülsiga), siis on hankija sellest teada saanud käesoleva
vaidlustuse raames. VAKO praktika kohaselt on hankija otsuses toodud
kaalutluste ja põhjenduste täiendamine vaidlustusmenetluses lubatud ja
käsitletavad tema menetluslike õiguste realiseerimisena niikaua, kuni need
põhjendused on otseselt Otsusega seostavad (VAKO 11-23/256589, p 8.2.3.1).
Ka käesoleval juhul ei saa võimalikud menetlusõiguslikud rikkumised tuua
kaasa tehtud otsuse kehtetuks tunnistamist, kuna hankija peaks pärast
menetluspuuduste kõrvaldamist uue samasisulise otsuse vastu võtma. Igal juhul
ei vasta vaidlustaja esitatud referentsleping Tingimusele.
2.3. Vaidlustaja ei saa tugineda OÜ Eesti Horisontaalpuur referentslepingule,
kuivõrd viimane ei täida nõutud osas hankelepingut ise
2.3.1. Isegi kui VAKO peaks vaidlustuse lahendamisel nõustuma vaidlustajaga, et
hankija ei ole nõudnud Tingimuses just joogiveevarustuse torustiku ehitamist
(vaid suvalise veevarustuse torustiku ehitamist), ja vaidlustaja referentsleping
vastab Tingimusele (millega hankija ei nõustu), oli vaidlustaja kvalifitseerimata
jätmine siiski õiguspärane. Seda järgmistel põhjustel.
2.3.2. Ehitustööde referentslepingute olemasolu kui kutsealast kogemust puudutava
kvalifitseerimise tingimuse õiguslik alus on RHS § 101 lg 1 p 1. RHS § 103 lg 2
sätestab, et teise isiku vahenditele tuginemine on RHS § 101 lg 1 p 1 alusel
sätestatud kogemusnõude puhul lubatav vaid siis, kui ettevõtja, kelle vahenditele
tuginetakse, täidab vastavat hankelepingut või selle osa isiklikult.
2.3.3. Vaidlustaja pakkumuse osaks olevast „Lisa 1 Vorm VI -Allhanke kasutamise
kinnitus“ nähtub, et Eesti Horisontaalpuur OÜ osutab allhanget
suundpuurimistööde osas ja allhanke maht on 10%. Hankija on Otsuses
selgitanud, et olgugi, et vaidlustaja on alltöövõtja kogemusele tuginenud kogu
veevarustuse torustiku ehitamise raames, siis nähtuvalt pakkumusest osaleks
Eesti Horisontaalpuur OÜ hankelepingu täitmisel üksnes suundpuurimistööde
teostamisel, mis moodustab vaidlustaja hinnangul ca 10% hanke mahust.
6 (8)
Vaidlustaja on viidanud vaidlustuse p-s 3.8, et see ei kajasta mitte tööde mahtu,
vaid osakaalu tööde maksumusest. See aga ei ole määrav – hankija ei ole küsinud
osakaalu tööde maksumusest, vaid hankelepingu täitmise osakaalu. Olukorras,
kus referentslepingu osas tuginetakse (veevarustuse torustiku ehitamisel) täies
ulatuses Eesti Horisontaalpuur OÜ kogemusele, ei saa viimase osa piirduda
hankelepingu täitmisel üksnes suundpuurimistööde teostamisega. Ka
hankelepingus oleva toruehituse mahust moodustavad suundpuurimistööd vaid
väikese osa – veetorustiku pikkus on 1022m, millest suundpuurimine 177m.
Seega tuleb teostada suundpuurimise meetodil vaid väike osa veetorustiku
kogupikkusest, kuivõrd 845m ulatuses teostatakse muid töid (sh sujutamise
meetod). Seega ei kata referentslepingu alusel saadud kogemus olulisel määral
hankelepingus nõutud toruehituse töid. Nagu hankija viitas ka eelnevalt punktis
2.2.7., on tegemist vaid töömeetodiga, mis võimaldab puurida torustikku
pinnasesse. Seega, isegi kui hankijal oleks võimalik jaatada, et Eesti
Horisontaalpuur OÜ kogemus vastab Tingimuses seatud veetorustiku ehituse
kogemusele, ei osaleks viimane veetorustiku ehituses hankelepingu täitmisel
vastavas ulatuses.
2.3.4. Järelikult, kuivõrd Eesti Horisontaalpuur OÜ ei täidaks hankelepingut
referentslepingu mahus (st veetorusiku ehituse osas) isiklikult, siis oli vaidlustaja
mittekvalifitseerimine kooskõlas RHS § 98 lg-ga 5, kuna vaidlustaja ei vastanud
RHS § 101 lg 1 p 1 alusel kehtestatud Tingimusele (koostoimes RHS § 103 lg-
ga 2 ja Riigihanke alusdokumentide juurde kuuluva „Juhised pakkujale“ p-ga
4.8).
2.4. Kolmas isik (Viimsi Keevitus AS) on õiguspäraselt tunnistatud edukamaks
pakkujaks
2.4.1. Tulenevalt riigihanke otsuste loogilise järgnevuse põhimõttest, siis kuivõrd
vaidlustaja kvalifitseerimata jätmine RHS § 98 lg 5 alusel on õiguspärane, on ka
hankija ülejäänud otsused (sh AS Viimsi Keevitus pakkumuse edukaks
tunnistamine) õiguspärased. Vaidlustaja pole leidnud või põhjendanud, et
kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus oleks õigusvastane muul
alusel. Seega, kui vaidlustaja mitte kvalifitseerimine oli õiguspärane, on
vaidlustaja edasisest hankemenetlusest õiguspäraselt kõrvale jäetud. Sel
põhjusel ei saa vaidlustaja jõuda hankelepingu sõlmimiseni ning see omakorda
välistab nende vaidlustamisõiguse (VAKO 140-18/197708, p 13) AS Viimsi
Keevitus pakkumuse edukaks tunnistamise osas. Seetõttu tuleb vaidlustaja
kaebus osas, mis puudutab kolmanda isiku edukaks tunnistamist, jätta RHS §
192 lg 3 p 7 alusel läbi vaatamata.
3. MUUD MENETLUSLIKUD AVALDUSED
3.1. Tähtaegsus. VAKO 31.03.2023 vaidlustuse teatega paluti hankijal esitada
kirjalik vastus vaidlustuse kohta kolme (3) tööpäeva jooksul, st hiljemalt
7 (8)
05.04.2023. Hankija taotlusel on vastavat tähtaega pikendatud kuni 10.04.2023.
Arvestades seisukoha faktiliselt esitamise aega, on see esitatud tähtaegselt.
3.2. Vaidlustuse läbivaatamine. Kooskõlas RHS § 190 lg 1 punktiga 7 teatab hankija,
et ei pea vajalikuks asja arutamist istungil.
3.3. Menetluskulud. Kooskõlas RHS § 198 lg-ga 3 palub hankija mõista vaidlustajalt
enda kasuks välja tema poolt vaidlustusmenetluses kantud lepingulise esindaja
kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses vastavalt esitatavale menetluskulude
nimekirjale.
3.4. Esindusõigus. Hankija kinnitab volitatud esindaja kaudu, et vandeadvokaat
Anneli Aab on nende volitatud esindaja vaidlustuse läbivaatamisel
vaidlustuskomisjoni poolt kuni vaidlustusmenetluse lõppemiseni. Esindaja
volitusi tõendav volikiri on lisatud käesolevale seisukohale (lisa 3).
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Anneli Aab
vandeadvokaat
AKTSIASELTS TALLINNA VESI lepinguline esindaja
Lisad:
1) kaugjahutuse ülevaade Utilitas kodulehelt;
2) Krihvel Projekt OÜ, töö nr 07-KJ-18;
3) volikiri.
8 (8)