dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vaidlustus

Rahandusministeerium · 10. aprill 2023
Viit
12.2-10/23-46/194-1
Registreeritud
10. aprill 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Aktsiaselts Merko Ehitus Eesti ja KMG Infra OÜ
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS
Sari
12.2-10 Riigihangete vaidlustusmenetluse toimikud
Toimik
12.2-10/23-46
Vastutaja
Angelika Timusk (Rahandusministeerium, Riigihangete vaidlustuskomisjon)

Failid

  • 📎Merko & KMG vaidlustus_10.04.2023_EVS.asice252 KB

Sisu (failidest)

Adressaat: Riigihangete vaidlustuskomisjon Edastatud e-postiaadressil [email protected] Kuupäev: 10 . 04 .202 3 Menetlusdokument : Ühispakkujate Aktsiaselts Merko Ehitus Eesti ja KMG Infra OÜ va idlustus riigi hankes viitenumbriga 250767 Vaidlustaja : Aktsiaselts Merko Ehitus Eesti Registrikood 12203636 Asukoht Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Järvevana tee 9g, 11314 KMG Infra OÜ Registrikood 16638472 Asukoht Harju maakond, Tallinn, Lasnamäe linnaosa, Valukoja tn 8/2, 11415 Esindaja: vandeadvokaat Raiko Lipstok Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co Asukoht Kentmanni 4/Sakala 10, 10116 Tallinn Telefon 622 9990 E-post [email protected] Hankija : Pärnu Linnavalitsus Registrikood 750 00064 Asukoht Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn E-pos t [email protected] Kolmas isik : INF INFRA OÜ Registrikood 16421809 Asukoht Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Sadama tn 5, 10111 E-post [email protected] AS EG Ehitus Registrikood 11097051 Asukoht Harju maakond, Tallinn, Lasnamäe linnaosa, Gaasi tn 5, 13816 E-post [email protected] Vaidlustaja taotlused: Vaidlustaja palub Riigihangete vaidlustuskomisjonil: n õuda hankijalt välja ja edastada tutvumiseks vaidlustajale : kolmanda isiku poolt võistleva dialoogi käigus pakutud lahenduse ja selle lahenduse elluviimiseks kogu objekti osas ( sh ajutisi tamme, vaiu jms arvestatavad) kolmanda isiku poolt arvutatud ja võistleva dialoogi käigus hankijale esitatud Pärnu jõkke süvendatavad pinnase mahud ja uputatavad tahkete ainete mahud . t unnistada kehtetuks kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise otsus ; t unnistada kehtetuks kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus ; m õista hankijalt vaidlustaja kasuks solidaarselt välja vaidlustaja menetluskulud , mille suuruse teatame edasise menetluse käigus . ASJAOLUD Hankija viib võistleva dialoogina läbi riigihan g e t “Pärnu linnas Raba-Lai tänavate silla projekteerimine ja ehitamine“ , mille objektiks on peatöövõtu korras Pärnu kesklinnas Raba-Lai tänava koridoris üle Pärnu jõe uue silla , selle pealesõitude , Rääma -Raba ja Laia tänava ringristmiku ja sillaga külgnevate kergliiklusteede ning vajalike kommunikatsioonide projekteerimine ja ehitamine . 29.03.2023 allkirjastas hankija korralduse nr 230 ( Lisa 1 ) , millega mh: tunnista s viis pakkumust vastavaks, sh tunnista s vastavaks ka vaidlustaja ja kolmanda isiku pakkumus ed ; tunnista s kolmanda isiku pakkumus e edukaks. Vaidlustaja on arvamusel, et : kolmanda isiku pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal ; kolmanda isiku pakkumus ei vasta pakkumustele esitatud tingimustele; kolmanda isiku pakkumust poleks tohtinud edukaks tunnistada. KOLMANDA ISIKU PAKKUMUSE MAKSUMUS ON PÕHJENDAMATULT MADAL Põhjendamatult madalale maksumusele viitab kolmanda isiku pakkumuse maksumuse võrdlus hankija avaldatud hankelepingu eeldatava maksumusega Hanketeate punkti II.1.5) kohaselt on hanke eeldatavaks maksumuseks 40 miljonit eurot. Hankija on ka riigihanke alusdokumendi punktis 1.3. kirjutanud, et hankija eesmärgiks on, et riigihanke tulemusel teostatud tööde maksumus ei ületaks 40 miljonit eurot. Kolmanda isiku pakkumuse maksumuseks on aga 22 222 221 eurot, mis on oluliselt madalam . Siinkohal viitame ka riigihanke alusdokumendi punktile 1.2., millest nähtub, et h ankija on Pärnu silla ehitamise eesmärgil eelnevalt läbi viinud avatud hankemenetlused viitenumbritega 243126 ja 234983, millistes hangetes esitatud pakkumuste maksumused ületasid olulisel määral hankija poolt määratud eelduslikke maksumusi. Seega hankija on käimasolevas hankemenetluses määranud eeldusliku maksumuse, tuginedes oma varasemale kahte hankemenetlust hõlmavale kogemusele. Sellises olukorras tuleb veel eriti suure kahtlusega suhtuda kolmanda isiku pakkumuse maksumusse, mis on hanke eeldatavas t maksumusest 17 777 779 eurot ehk 80% odavam. Põhjendamatu lt madalale maksumusele viitab kolmanda isiku pakkumuse maksumuse võrdlus vaidlustaja pakkumuse maksumusega ja vastavaks tunnistatud pakkumuste keskmiste maksumustega Pakkumuste avamise tulemuste kohaselt ( Lisa 2 ) on k olmanda isiku pakkumuse maksumus 22 222 221 eurot ja hinnalt järgneva vaidlustaja pakkumuse maksumus on 31 885 000 eurot ehk hinnavahe on 9 662 779 eurot ehk 43,38%. Vastavaks tunnistatud pakkumuste keskmine hind on 37 774 527,80 eurot ehk kolmanda isiku pakkumusega on hinnavahe 15 552 306,80 eurot ehk 70%. Eeltoodust nähtub, et kolmanda isiku pakkumuse maksumus on väga olulises ulatuses madalam hinnalt järgmisest pakkumusest ning veelgi olulisemas ulatuses madalam kõigi vastavaks tunnistatud pakkumuste keskmisest maksumusest. Projekteerimis - ja ehitustööde hankes on niivõrd suur hinnavahe erandlik , mistõttu hankijal peab sellise hinnavahe puhul tekkima tõsine kahtlus pakkumuse maksumuse põhjendatusest. RHS § 115 lg 2 p 1 näeb põhjendamatult madala maksumuse kontrollimise kohustuse ette juba juhul, kui parima pakkumuse ja hinnalt järgmise pakkumuse maksumuse vahe on 10% ja parima pakkumuse ja vastavaks tunnistatud pakkumuste keskmise maksumuse vahe on 20%. Nagu öeldud, antud juhul on need vahed vastavalt 43,38% ja 70%. Hankija on oma korralduses nr 230 teatanud, et h ankijal tekkis kahtlus kolmanda isiku pakkumuse põhjendamatult madalas maksumuses, mistõttu hankija viis läbi kontrollimenetluse RHS § 115 alusel , kuid k ontrollimenetluse tulemusena järeldas hankija, et kolmanda isiku pakkumus ei ole põhjendamatult madala maksumusega. Vaidlustaja on arvamusel, et kolmanda isiku pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal , sest t eist adekvaatset sel e tust sellistele hinnaerinevustele pole vaidlustaja hinnangul antud juhul võimalik leida . Vaidlustaja palu b riigihangete vaidlustuskomisjonil kontrollida, kas kolmanda isiku poolt hankija päringule vastuseks esitatud maksumuse põhjendatuse põhjendused võimaldavad jõuda järelduseni, et pakutud maksumus on põhjendatud, arvestades hankija diskretsiooni piire. Sealjuures on oluline, et kolmandal isikul ei ole õigust vaidlustusmenetluses maksumuse põhjendatuse põhjendusi kvalitatiivselt täiendada võrreldes hankemenetluse käigus hankijale esitatud põhjendustega . V aidlustaja palub vaidlustuskomisjoni poolt võimalikuks peetavas ulatuses edastada ka vaidlustajale kolmanda isiku seisukohad maksumuse põhjendatuse osas. Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendamatu odavus on vähemalt osaliselt tingitud pakkumustele esitatud tingimuste mittearvestamisest Järgnevalt vaidlustaja selgitab, millistele nõuetele kolmanda isiku pakkumus ei vasta, mis on üheks peamiseks põhjuseks, miks kolmanda isiku pakkumuse maksumus jääb niivõrd oluliselt alla nii hanke eeldatavale maksumusele kui ka teistele vastavaks tunnistatud pakkumuste maksumus t ele. KOLMANDA ISIKU PAKUTUD LAHENDUS ON VASTUOLUS DETAILPLANEERINGUS OLULISEKS PEETUD ARHITEKTUURIVÕISTLUSE VÕIDUTÖÖ LAHENDUS EGA Hankeesemeks on projekteerimistööd ja ehitustööd. Projekteerimistööde tulemuseks on ehitusprojekt, millele väljastatakse ehitusluba , mille alusel hakatakse teostama ehitustöid. PlanS § 124 lõike 4 kohaselt on ehitusprojekti koostamise aluseks detailplaneering. Järelikult ei saa olla mõistlikku vaidlust selles, et hankelepingu alusel koostatav ehitusprojekt peab olema kooskõlas kehtiva detailplaneeringuga. Hanke alusdokumentide lisa 2 punkti 2.2. kohaselt on Pärnu Linnav olikogu 26.09.2019 otsusega nr 70 kehtestatud Raba-Laia tänava silla koridorile detailplaneering ( töö nr 1784DP1. AB Arters Terrae OÜ ) . Eeltooduga on kooskõlas 08.11.2022 vaidlustajaga peetud läbirääkimistel hankija poolt teata tud nõue (vt läbirääkimiste protokolli punkt 2 ) , et taotlejad peavad pakutava lahenduse puhul lähtuma detailplaneeringu seletuskirja punktist 1.6.5., kus on sätestatud arhitektuurinõuded ehitistele. Seega pidi iga võistleva dialoogi tulemusena pakutud lahendus vastama detailplaneeringu seletuskirja (töö nr 1784DP1) punktis 1.6.5. esitatud nõuetele, kus mh on sätesta tud, et ( Lisa 3 ) : Planeeringuala arhitektuurne lahendus peab sobituma keskkonda ja väärtustama ümbritsevat linnaruumi . Kavandatava silla ja hoonestuse arhitektuur peab olema kaasaegne, kõrgetasemeline ja piirkonna ruumilist kvaliteeti parandav . Ehitiste välisviimistluses kasutada kaasaegseid, kvaliteetseid ja kestvaid materjale. Hoonestus kavandada madala energiakasutusega, arvestada säästvate tehnoloogiate kasutamist. Planeeringu esimeses etapis nähakse kehtestamisega ette silla ja sillakoridori asukoht, sillaga seonduv üldine liikluslahendus ning tingimused vahekruntide moodustamiseks, mis on vajalikud silla ja sillaga seotud tänavate ning ristmike planeerimiseks. Pärast planeeringu esimese etapi kehtestamist viiakse koostöös Eesti Arhitektide Liiduga läbi rahvusvaheline arhitektuurivõistlus eesmärgiga saada parim arhitektuurne lahendus sillale ja sillakoridoriga seotud liikluslahendusele ning külgneva ala arhitektuursetele ja linnaruumilistele üldistele põhimõtetele. Siinkohal juhime tähelepanu, et detailplaneeringu seletuskirja punktis 1.6.5. viidatud Arhitektide Liiduga koostöös korraldatava rahvusvahelise arhitektuurikonkurssi on sillale parima arhitektuurse lahenduse leidmiseks peetud niivõrd oluliseks, et seda on detailplaneeringu seletuskirja lk 11, 12, 13, 14 ja 23 rõhutatud erinevas sõnastuses paljudel kordadel . Samuti on d etailplaneeringu kehtestanud Pärnu Linnavolikogu 26.09.2019 otsuses nr 70 ( Lisa 4 ) paljudel kordadel otsuse lk 2,3, 4, 6, 7 ja 8 rõhutatud rahvusvahelise arhitektuurikonkursi olulisust sillale parima arhitektuurse lahenduse leidmiseks . Detailplaneeringu s viidatud arhitektuurikonkurss viidi läbi ja Pärnu Linnavalitsuse 04.06.2020 korraldusest nr 22 1 ( Lisa 5 ) ilmneb, et arhitektuurikonkursi võitja auhind maksti võistlustöö märgusõnaga „Luik“ autoritele. Kõnealuse võitnud töö alusel koostati ehitusprojekt „Luik“ ( esitame tõendina arhitektuurse osa kirjelduse Lisa 6 ) , millele Pärnu Linnavalitsus andis 14.06.2021 korraldusega nr 405 ehitusloa. Ehitusloa punktis 2.6. on kirjas, et ehitusloa aluseks oleva ehitusprojekti nimetuseks on Raba tn – Lai tn sild „LUIK“ ( Lisa 7 ). Kõnealune ehitusluba kehtib jätkuvalt. Hankija viis kahel korral läbi hankemenetluse ( viitenumbritega 243126 ja 234983) eesmärgiga leida ehitaja, kes viiks ehitusloa aluseks olnud ehitusprojekti s ellu . Hankija on mõlemad riigihankemenetlused tunnistanud kehtetuks , sest pakutud hinnad on ületanud hankija võimalusi. Käimasolevasse hankemenetlusse ei ole hankija kõnealust ehitusprojekti hanke alusdokumendina enam esitanud. Hankija on korraldanud võistleva dialoogi , mille eesmärki on hankija selgitanud näiteks küsimuste-vastuste voorus 31.05.2022 antud vastuses järgmiselt: Dialoogi käigus pakub iga Pakkuja oma versiooni uuest sillast ja arendab seda dialoogi käigus edasi. Vaidlustaja on seisukohal, et dialoogi tulemusena ei oleks hankija tohtinud aktsepteerida ühtegi lahendust , mi lle arhitektuurne osa ei ole vähemalt sarnane rahvusvahelise arhitektuurikonkursi võidutöö „Luik“ arhitektuurse osaga , sest vastasel juhul oleks võistleva dialoogi tulemusel pakutav lahendus vastuolus kehtiva detailplaneeringuga , mis ei ole aga õigusaktide kohaselt lubatud. Võistleva dialoogi käigus pakutav lahendus peab olema kehtiva detailplaneeringuga kooskõlas, sest PlanS § 124 lg 4 kohaselt pole lubatav, et pakutud lahenduse alusel koostatakse ehitusprojekt, mis on kehtiva detailplaneeringuga vastuolus. Vastuolu tekib, kui võistleva dialoogi käigus pakutud lahenduse ja selle alusel koostatava ehitusprojekti arhitektuurne lahendus ei ole vähemalt sarnane detailplaneeringus viidatud arhitektuurikonkursi võidutööga, milleks oli võistlustöö märgusõnaga „Luik“. Näiteks vaidlustaja on võistleva dialoogi tulemusena pakkunud lahenduse, mis on kõnealuse võistlustöö „Luik“ edasiarendus, optimeerides võistlustöö „Luik“ lahendusi, et võimaldada hankijal see realiseerida väiksemate kuludega, kuid samas jälgides võistlustöö „Luik“ arhitektuurset lahendust. Vaidlustaja on seda selgitanud ning hankija on seda kinnitanud vaidlustajaga peetud läbirääkimiste käigus (vt 06.10.20 22 protokolli punkt e 1.2., 1.3., vt 29.11.2022 protokolli punkt e 2, 3.) . Üksnes selliselt on võimalik saavutada detailplaneeringu seletuskirja punktis 1.6.5. esitatud tingimuste täidetus. Vaidlustajale teadaolevalt ei järgi kolmanda isiku pakutud lahendus arhitektuurikonkursi võidutöö „Luik“ arhitektuurset lahendust mistahes äratuntaval moel, rääkimata sellest, et neid lahendusi oleks kuidagi võimalik käsitleda sarnastena . Kolmanda isiku pakutud lahenduse ellu viimisel saab Pärnu oma kesklinna silla, mille arhitektuuri kaasaegsust, kõrgetasemelisust, piirkonna ruumilist kvaliteeti parandavust, sobitumist keskkonda ja ümbritseva linnaruumi väärtustamist pole hinnatud Eesti Arhitektide Liiduga koostöös läbiviid ud rahvusvahelise arhitektuurivõistluse käigus . Aga just seda peab oluliseks kehtiv detailplaneering, mistõttu kolmanda isiku pakutud lahendus ei ole kehtiva detailplaneeringuga kooskõlas. Hindamaks, kas kolmanda isiku pakutud lahenduse arhitektuurne lahendus on või ei ole kooskõlas Eesti Arhitektide Liiduga koostöös läbi viidud rahvusvahelise arhitektuurivõistluse võidutööks olnud „Luik“ arhitektuurse lahendusega, on vajalik, et hankija esitaks vaidlustuskomisjonile ja vaidlustajale kolmanda isiku pakutud lahenduse . Vaidlustaja põhjendab sellist dokumentide esitamise taotlust vaidlustes eraldi peatükis. KOLMANDA ISIKU PAKUTUD TÖÖDE MAKSUMUS JA TÖÖDE TEOSTAMISE PERIOOD EI ARVESTA KESKKONNAMÕJU HINDAMISELE KULUVA AJAGA Nii riigihanke alusdokumentide kui ka hankija poolt läbirääkimiste käigus avaldatu kohaselt on hankija eesmärgiks, et projekteerimis- ja ehitustööde teostamine ei tooks kaasa keskkonnamõju hindamise kohustust k eskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse ( KeHJS ) kohaselt , sest keskkonnamõju hindamise menetlus pikendab Pärnu uue silla valmimist vähemalt 1,5 aastat. KeHJS § 3 lg 1 punkti 1 ja § 6 lg 1 punkti de 17 ja 17 ¹ koosmõjus on keskkonnamõju hindamine kohustuslik juhul, kui Pärnu uue silla ehituse käigus süvendatakse Pärnu jõge alates pinnase mahust 500 kuupmeetrit või uputatakse jõkke tahkeid aineid alates mahust 2000 kuupmeetrit. Riigihanke alusdokumentide punktis 3.6. on hankija sätestanud, et v astavalt hanke alusdokumentide lisas 4 esitatud keskkonnamõju eelhinnangule on soovitatav rajada vaid 1 jõesammas ( max 3 ) , arvestades piirangutega vette uputatavate mahtude kohta . Hankija on oma soovitust rajada vaid 1 jõesammas selgitanud küsimuste-vastuste voorus 06. 06.2022 antud vastuses järgmiselt : Hankija on andnud soovituse, et sild võiks olla ühe jõesambaga ja seda tulenevalt keskkonnamõju eelhinnangust. Kui rajada enam jõesambaid, siis on kindlasti vajalik läbi viia keskkonnamõju hinnang, milline kestab minimaalselt 1,5 aastat . Samas on ajaline faktor hindamiskriteeriumi ühe osana ja moodustab 20%. Seega ei näe hankija sellist võimalust, et pakutakse lihttala silda, kuna sellisel juhul tõenäoliselt ületatakse hankija poolt etteantud hankelepingu kestust. Hanke alusdokumentide punkti 4.2. kohaselt pea vad hankelepingu esemeks olevad kõik tööd olema põhilises kasutusvalmiduses üle antud hiljemalt 46 kuu jooksul arvates hankelepingu sõlmimisest. Arvestades, et keskkonnamõju hindamine kestab hankija hinnangul minimaalselt 1,5 aastat ehk 18 kuud, siis järelikult jääb keskkonnamõju hindamise korral projekteerimiseks ja ehitamiseks vajaliku perioodi pikkuseks 28 kuud (46-18), milli ne periood on vaidlustaja hinnangul liiga lühikene projekteerimis- ja ehitustööde teostamiseks . Seetõttu selleks, et püsida hankija ette antud tähtajas, tuleb pakkuda lahendus, mis ei nõua keskkonnamõju hindamist. Antud juhul oma vad olulisemat tähtsust järgmised Pärnu jõkke sillaehitust käsitlevad keskkonnamõju eelhinnangu d (esitatud valmimise kronoloogilises järjekorras) : Keskkonnaagentuur Viridise töö nr 61/18 Raba-Laia tänava sillakoridori võimaliku asukoha KSH eelhindamine ( Lisa 8 ) . Selles 2018 antud eelhinnangus , mis anti olukorras, kus sobivaima sillalahenduse leidmiseks ei olnud arhitektuurikonkurssi veel läbi viidud , lähtuti eeldusest, et silla ehitamisel tuleb tahkeid aineid jõkke uputada vähemalt 2000 kuupmeetrit ( vt lk 30), mistõttu leiti, et keskkonnamõju hindamise läbiviimine on kohustuslik (vt lk 13, 15 ja 35). Keskkonnaagentuur Viridise töö nr 2-13.1 /180/220 Raba-Lai tänava silla arhitektuurse eskiisprojekti keskkonnamõju eelhindamine ( Lisa 9 ) . Se e 2020 juulis antud eelhinnang anti Pärnu Linnavalitsuse 01.04.2020 korraldusega nr 216 „Pärnu Raba-Lai tänava silla arhitektuurivõistluse tulemuste heaks kiitmine“ heaks kiide tud võidut öö „Luik” arhitektuurse eskiisprojekti suhtes. Eelhinnangu andja asus nüüd seisukohale, et keskkonnamõju hindamise kohustuslikkus sõltub Pärnu jõkke rajatavate silla tugisammaste arvust ( vt lk 36) . Hendrikson & Ko töö nr 20003665 Pärnu Raba-Lai tn silla ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang ( Lisa 10 ) . Se e 12.03.2021 valminud eelhinnang anti arhitektuurikonkursi võidutöö alusel valminud projekti suhtes, mis nägi ette jõkke ühe jõesamba rajamise ning ehitustööde teostamise ujuvaluselt (parvelt). Sellise lahendusega nähti ette jõe põhja süvendamist 402 kuupmeet ri ulatuses ja jõkke 467 kuupmeetri tahkete ainete uputami ne (vt lk 7) , mis jääb KeHJS § 6 lg punkti de s 17 ja 17¹ sätestatud olulise keskkonnamõju piirmäära de ks oleva 500 kuupmeetri ja 2000 kuupmeetri piiresse . Seetõttu leidis eelhinnangu andja, et keskkonnamõju hindamise kohustus puudub (vt lk 8). Hendrikson & Ko töö nr 210041 1 7 Pärnu Raba-Lai tn silla keskkonnamõju hindamise eelhinnang ( Lisa 11 ) . Keskkonnaameti 11.11.2021 kirja nr 6-3/21/100 99-5 ( Lisa 12 ) kohaselt tekkis vajadus kõnealuse uue 08.11.2021 valminud keskkonnamõju hindamise eelhinnangu järele põhjusel, et eelmise keskkonnamõju eelhinnangu versiooni koostamise ja Pärnu Linnavalitsuse poolt sillaehituseks antud ehitusloa andmise järgselt selgus, et ehitustööde teostamine ainuüksi ujuvaluse (parve) abil ei ole võimalik nii nagu oli algselt planeeritud, sest vee sügavus Pärnu jõe kesklinna poolsel osal on normaalveetasemel ligikaudu 1m, mistõttu on oht, et ujuvalused võivad jõe põhja kinni jääda. Lahenduse ks leiti Pärnu jõkke ehitusalale ajutise tammi rajamine. Kõnealuse s uue s keskkonnamõju hindamise eelhinnangu s (töö nr 21004117) tuvastati ajutise tammi rajamisega lisanduva tahkete ainete uputamise mahu na 1450 kuupmeetrit (vt lk 7) . See maht lisandus ühe jõesamba rajamise ga tahkete ainete uputamise mahuks olevale 467 kuupmeetrile. Kogu tahkete ainete uputamise mah uks on seega 1917 kuupmeetrit, mis jääb napilt alla KeHJS § 6 lg punktis 17¹ sätestatud olulise keskkonnamõju piirmääraks olevale 2000 kuupmeetrile. Tammi lisandumine ei muutnud veekogu põhja süvendamise mahtu Seetõttu leidis eelhinnangu andja, et keskkonnamõju hindamise kohustus puudub (vt lk 8). Eeltoodust järeldub, et selleks, et pääseda 1,5 aastat aega võtvast keskkonnamõju hindamise menetlusest, tuleb Pärnu jõkke silla ehitusel saavutada jõe põhja süvendamise mahu jäämine alla KeHJS § 6 lg 1 punktis 17 sätestatud olulise keskkonnamõju piirmääraks oleva 500 kuupmeetri ja tahkete ainete uputamise mahu jääm ine alla KeHJS § 6 lg 1 punktis 17¹ sätestatud olulise keskkonnamõju piirmääraks oleva 2000 kuupmeetri . E elviidatud keskkonnamõju hindamise eelhinnangute kohaselt : Arhitektuurikonkursi võitjatöö „Luik“ lahendus , mis näeb ette jõesamba ehituse, jääb napilt KeHJS § 6 lg 1 p 17 süvendamise mahu piiresse (402 versus 500 kuupmeetrit), mis tähendab, et kui teostada lahendus kahe jõesambaga, siis kõnealune piirmäär ületatakse, mistõttu tegemist oleks olulise keskkonnamõjuga, mis toob kaasa keskkonnamõju hindamise kohustuslikkuse. Arhitektuurikonkursi võitjatöö „Luik“ lahendus, mis näeb ette jõesamba ehituse, millele lisandub sillaehituseks ajutise tammi rajamine, jääb napilt KeHJS § 6 lg 1 p 17 ¹ tahkete ainete uputamise mahu piiresse ( 1917 versus 2000 kuupmeetrit), mis tähendab, et kui teostada lahendus kahe jõesambaga, siis kõnealune piirmäär ületatakse, mistõttu tegemist oleks tegemist olulise keskkonnamõjuga, mis toob kaasa keskkonnamõju hindamise kohustuslikkuse. Siinkohal juhime tähelepanu, et vaidlustaja arutas hankijaga hankemenetluse ajal peetud läbirääkimistel kahte alternatiivset lahendust. Esimene lahendus hõlmas kolme jõesamba rajamist ja teine lahendus ühe jõesamba rajamist. Vaidlustaja selgitas hankijale ka seda, et ühe jõesambaga versioon on kallim. Hankija omakorda selgitas seepeale vaidlustajale järgmist: 06.10.2022 läbirääkimistel selgitas hankija vaidlustaja tutvustatud esimese lahenduse osas, et (vt protokolli p 1.4.2.) : Hankija poolt on soovitatav, et on 1 jõesammas, ( max 3). Projektis on praegu 3 jõesammast. Suure tõenäosusega on sellisel juhul vaja teostada keskkonnamõju hindamine, mis on väga ajamahukas. KMHS-st tuleneb nõue, et KMH on nõutud, kui toimub veekogust pinnase eemaldamine 500 m³ ja rohkem või uputatakse veekogusse rohkem kui 2000 m³ tahket ainet. 14.10.2022 läbirääkimistel selgitas hankija vaidlustaja tutvustatud esimese lahenduse osas, et (vt protokolli p unktid 5.1., 5.2. , 5.7. ): Hankija veelkord rõhutab, et enama kui ühe jõesamba rajamisega on suur tõenäosus, et on vajalik läbi viia KMH. Kindlasti peab Taotleja arvestama KMEH, mis tuleb läbi viia eelprojekti valmimisel. Läbirääkimisi soovitame KA-ga alustada juba projekteerimise käigus, sest see kindlasti vähendab KMEH protsessi pikkust. Kõik Taotlejad peavad II vooru esitama süvendatavad ja uputatavad mahud kogu objekti osas, s.h. ajutised tammid, vaiad jne., et Hankija saaks kindluse KMH mittevajalikkusest . Lisaks esitas vaidlustaja nendel läbirääkimistel hankijale järgmise küsimuse, millele sai järgmise vastuse (vt protokolli punkti 8): Taotleja: Kui kasutame Luige varianti, kas ka siis tuleb teha KMEH ? Hankija: Kui valite sellise lahenduse, siis ilmselt KMEH vaja ei ole, aga kindlasti konsulteerida KA-ga . 29 .1 1 .2022 läbirääkimistel vaidlustaja selgitas (vt protokolli punkti 2): Taotleja tegi kokkuvõtte, miks loobuti kolme jõesambaga variandist ja arendatakse edasi vaid ühte varianti ja andis ülevaate variandi „Luik“ edasiarendusest. 29.11.2022 läbirääkimistel hankija selgitas (vt protokolli punkti 3): Taotleja on esitanud süvendamise ja uputatavate mahtude arvutuse. Kuna on tegemist projekti „Luik“ edasiarendusega, siis ei näe ohtu, et Taotleja ei jääks lubatud mahtude piiridesse. Seega, kuna hankija tegi läbirääkimistel vaidlustajale tungivas vormis selgeks, et rohkem kui ühe jõesambaga lahenduse puhul on vajalik läbi viia keskkonnamõju hindamine, siis mh sel põhjusel loobus vaidlustaja seda tingiva kolme jõesambaga lahenduse pakkumisest, kuigi see oli vaidlustaja pakutud teisest lahendusest odavam. Vaidlustajale teadaolevalt tegi vähemalt üks taotleja sarnase valiku samadel kaalutlustel. L ähtudes mh hankija selgitustest keskkonnamõju hindamise vältimise vajaduse kohta asus vaidlustaja pakkuma esimese lahenduse asemel oma teist lahendust, mis oli kallim ja mis oli hankija poolt läbi viidud arhitektuurikonkursi võidutöö „Luik“ edasiarendus . Vaidlustaja pakutud kõnealuse teise lahenduse kohta ütles arhitektuursete lahenduste suhtes lõpphinnangud andnud Tiit Sild 14.10.2022 läbirääkimistel, et: See lahendus väärindab kesklinna ning oleks väljapakututest ilmselt kõige kaunim. Pakkumuste avamisel ilmnenud tulemuste kohaselt on vaidlustaja pakkunud hankelepingu täitmise perioodiks 33 kuud ja kolmas isik 22 kuud. Mõlema perioodi puhul on välistatud , et nad sisaldaks keskkonnamõju hindami se menetluse läbimi st , mis võtab aega 1,5 aastat ehk 18 kuud. Seega selleks, et kõnealuseid tähtaegu järgida peab silla projekteerimine ja ehitamine olema võimalik ilma keskkonnamõju hindamise menetlust läbimata. Vaidlustajale on saanud teatavaks informatsioon, et kolmanda isiku pakutud lahendus sisaldab kolme jõesamba ehitust ja lisaks veel ka ajutise tammi ehitamist . Kuigi kolmanda isiku pakutud lahendus on oluliselt teistsugune, kui eelviidatud keskkonnamõju hindamise eelhinnangutega kaetud arhitektuurikonkursi võidutöö „Luik“ lahendus, siis arvestades, kuivõrd napilt jääb kõnealune ühe jõesamba ga lahendus : Pärnu jõe süvendamise mahu olulist keskkonnamõju tähistava 500 kuupmeetri piiresse (402 kuupmeetrit) ning Pärnu jõkke tahkete ainete uputamise mahu olulist keskkonnamõju tähistava 2000 kuupmeetri piiresse juhul, kui silla ehitamiseks ehitatakse ajutine tamm (1917 kuupmeetrit) , tuleb nõustuda hankijaga, et mistahes ühest jõesambast rohkemaid jõesambaid hõlma v lahendus toob kaasa keskkonnamõju hindamise kohustuslikkuse. Eriti on see veel nii põhjusel, et kolmas isik kasutab lisaks kolmele jõesambale ka ajutist tammi. Lähtudes eeltoodust t oob kolmanda isiku pakutud lahenduse elluviimine KeHJS § 3 lg 1 punkti 1 ja § 6 lg 1 punkti de 17 ja 17¹ alusel kaasa kohustusliku keskkonnamõju hindami se. See aga tähendab, et hankelepingu täitmine kolmanda isiku poolt pakutud 22 kuu jooksul ei ole mingil juhul võimalik . Siinkohal viitame ka hankija 06.01.2023 vastusele nr 6, mis on antud riigihangete registris avaldatud küsimuste-vastuste voorus: Käesolevas riigihankes on lepingu täitmise lõpptähtaeg hankija jaoks oluline tingimus, mida peegeldab mh asjaolu, et lepingu täitmise lõpptähtaeg on ka üks hindamiskriteerium. Keskkonnamõju eelhinnangu läbiviimise vajadusele juhtis hankija tähelepanu dialoogi käigus ja seoses sellega arvestada ka selleks kuluvat aega ning samas juhtis korduvalt tähelepanu, et Taotlejad töötaksid välja tehnoloogilised lahendused selliselt, et vältida keskkonnamõjude täieliku hindamise vajadust. Sellelt lähtealuselt on ka kõik taotlejad dialoogi käigus oma tehnoloogilised lahendused välja töötanud. Ka eeltoodu kinnitab, et hankelepingu täitmise lõpptähtaeg on hankija jaoks oluline tingimus ja hankija eesmärgiks on olnud, et pakkujad pakuksid lahendusi, mis ei too ks kaasa keskkonnamõju hindamist ning sellest on kõik taotlejad olnud ka teadlikud. O lukorras, kus hankelepingu tähtaeg on väga oluline tingimus , peab vaidlustaja vajalikuks vaidlustuskomisjoni poolset kontrolli, millistel põhjendustel on kolmas isik arvamusel, et tema pakutud lahendus ei too kaasa keskkonnamõju hindamist ning mispärast on hankija sellise arvamusega nõustunud. Nagu eelnevalt selgitatud, kolmanda isiku pakutud tähtaeg lähtub eeldusest, et keskkonnamõju hindamine pole vajalik. Niipea, kui see eeldus ei vasta tegelikkusele, pikeneb kolmanda isiku poolne hankelepingu täitmine 1,5 aastat ehk 18 kuud, mis tähendab, et hankelepingu täitmise perioodi muutub pakutust pea 2 korda pikemaks. Hindamaks, kas kolmanda isiku pakutud lahendus e puhul on keskkonnamõju hindamine õigusaktide kohaselt vajalik, peab hankija esita ma vaidlustuskomisjonile ja vaidlustajale nii kolmanda isiku pakutud lahenduse kui ka kolmanda isiku poolt hankijale esitatud süvendatava te ja uputatava te mah tude arvutuse, mille esitamist on hankija kolmandalt isikult dialoogi käigus nõudnud. Vaidlustaja põhjendab sellist dokumentide esitamise taotlust vaidlust es eraldi peatükis. KOLMANDA ISIKU PAKUTUD 22 KUU JOOKSUL POLE HANKELEPINGU TÄITMINE VÕIMALIK ISEGI JUHUL, KUI KESKKONNAMÕJU HINDAMIST POLEKS VAJA TEHA Kõigepealt kordame, et kolmanda isiku pakutud 22 kuu jooksul pole hankelepingu täitmine võimalik, sest kolmanda isiku pakutud lahendus tingib keskkonnamõju hindamise menetluse läbimise, mis ise kestab juba vähemalt 18 kuud. Isegi, kui hüpoteetiliselt eeldada, et keskkonnamõju hindamist poleks vaja teha, siis pole vaidlustaja hinnangul kolmanda isiku pakutud 22 kuuga ikka võimalik hankelepingut täita. Sellesse perioodi peab mahtuma mh: Projekteerimine kestvusega 4-5 kuud. Ehitusloa andmise menetlus kestvusega 1-3 kuud. Lisaks tuleb projektile teha ekspertiis, mis võtab samuti 1-2 kuud. Ehitamine , kusjuures arvestada tuleb, et vees on ei tohi töid teostada looduskaitselisel keeluperioodil 01.04.-30.06. ja 01.09.-31.12. Lisaks on oluliseks faktoriks maa-alade kasutamine ehitamise tarbeks. Silla montaažiks ei saa arvestada vaid ehitusala, kuivõrd ehitusalas on tarvis ehitada ka silla pealesõidud , mis on olemasolevast pinnast ca 5m kõrgusel. Nende alla tuleb rajada ka kõik hanke lepingus ettenähtud tehnovõrgud. Seega ehituse etapilisus on hankelepingu kestvuses määrava tähtsusega , kuna pakkuja peab arvestama sellega, et ta kõigepealt kooskõlastab tehnovõrkude valdajatega ja seejärel rajab tehnovõrgud koos kõrgete mullete ja pealesõitudega ning alles pärast seda saab nende peal alustada silla monteeritavate osade ehitamist. Kasutusloa andmise menetlus kestvusega 1-3 kuud. Arvestades eeltoodut ei ole hankelepingu täitmine 22 kuu jooksul võimalik. oluline on rõhutada, et s elle 22 kuu jooksul tuleb saavutada ka kõik ide vaegtööd e tegemine ja kasutusloa väljastamine . Eelduslikult sõlmitakse hanke leping millalgi 2023 II kvartalis. See aga tähendab, et 22-kuulise hankelepingu täitmise perioodi lõp uosa satub 2024-2025 talveperioodi, mil ilmastikuolud on niikuinii sellised, et mitme te olulis te lõpu osa tööd e nagu asfalteerimi ne teostamine on takistatud või võimatu . Vaidlustajad on valdkonnas kogenud ja tuntud ettevõtjad, kes on Pärnu silla ehitust pakkunud ja seega analüüsinud kõigis kolmes hankemenetluses . V aidlustajad on tuvastanud lühimaks võimalikuks hankelepingu täitmise perioodiks 33 kuud, milline tähtaeg sisaldub ka nende ühispakkumuses. KOLMANDA ISIKU PAKKUMUS ON VALESTI EDUKAKS TUNNISTATUD Vaidlustaja vaidlustab kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamis e kolmel põhjusel: Esiteks poleks hankija tohtinud kolmanda isiku pakkumust edukaks tunnistada, sest selle oleks pidanud tagasi lükkama põhjendamatult madala maksumuse tõttu. Teiseks poleks hankija tohtinud kolmanda isiku pakkumust edukaks tunnistada, sest selle oleks pidanud tagasi lükkama mittevastavuse tõttu kehtiva detailplaneeringuga. Kolmandaks poleks hankija tohtinud kolmanda isiku pakkumust edukaks tunnistada, sest kolmanda isiku pakkumuse le on omistatud valesti hindepunkte hankelepingu tähta ega käsitleva hindamiskriteeriumi järgi. Kolmanda isiku pakkumus on selle kriteeriumi järgi saanud maksimaalsed 20 punkti. Kuna kolmas isik on pakkunud lahendus e , mis toob kaasa keskkonnamõju hindamise vajalikkuse , mistõttu kolmanda isiku poolne hankelepingu täitmise periood pikeneb pakutud 22-lt kuult vähemalt 40 kuuni, siis järelikult on kolmanda isiku pakkumusel e omistatud valesti maksimaalsed hindepunkt id . TAOTLUSED DOKUMENTIDE VÄLJANÕUDMISEKS Vaidlustaja taotleb kolmanda isiku pakutud lahenduse ning kolmanda isiku poolt hankijale esitatud süvendat avate ja uputatavate mahtude vaidlustajale tutvumiseks esitamist Vaidlustaja on seisukohal, et võimaldamaks riigihangete vaidlustuskomisjonil vaidlustuse s esitatud etteheidete kontrollimist, on vajalik , et vaidlustuskomisjon nõuaks hankijalt välja kolmanda isiku pakutud lahenduse ja esitaks selle tutvumiseks vaidlustajale. Vaidlustaja hinnangul on eriti oluline, et vaidlustuskomisjon nõuaks hankijalt välja kolmanda isiku poolt läbirääkimiste käigus hankijale esitatud süvendatavad ja uputatavad mahud kogu objekti osas, s.h. ajutised tammid, vaiad jne. , Hankija on vaidlustajaga 14.10.2022 peetud läbirääkimiste protokolli punktis 5.7. teatanud, et hankija nõuab kõigilt taotlejatelt eelnimetatud mahtude esitamist , kusjuures hankija on viidatud punktis selgelt öelnud, et need on hankijale vajalikud, et Hankija saaks kindluse KMH mittevajalikkusest . Nimetatud mahtude õigsuse kontrollimine nõuab eriteadmisi, mistõttu vaidlustaja arvates on oluline, et vaidlustuskomisjon nõuaks need kolmanda isiku poolt hankijale esitatud mahud hankijalt välja ja edastaks vaidlustajale, et vaidlustaja saaks nende suhtes vaidlustuses esitatud etteheidete õigsust kontrollida ja seisukoha esitada, misjärel hankija ja kolmas isik saaks sellele seisukohale veel vajadusel vastata. Hankijal ja kolmandal isikul puudub õigus keelata vaidlustaja taotletu vaidlustajale tutvumiseks esitamist Antud juhul puudub õigustus, miks kolmanda isiku pakutud lahendust ei tohiks vaidlustusmenetluse käigus vaidlustajale näidata. Juhime tähelepanu, et 10.02.2023 on üks taotleja riigihangete registri kaudu esitanud hankijale järgmise taotluse: Läbirääkimiste käigus avaldas hankija, et peale pakkumuste avamist tehakse kõikidele pakkujatele Riigihangete Registri kaudu kättesaadavaks kõikide pakkujate poolt pakutud lahendused (eskiisid). Palume pakutud lahendused (eskiisid) avaldada. Hankija vastas sellele 15.02.2023 järgmiselt: Hankija avaldab pakutud lahendused kui kõik pakkujad selleks loa annavad. H ankija ei ole kolmanda isiku pakutud lahendust taotlejatele avaldanud seega ettekäändel, et kolmas isik pole selleks luba andnud. Vaidlustaja on seisukohal, et hankijal puudub õigus kolmanda isiku lahendust vaidlustaja ees varjata. RHS § 65 lõike 3 teise lause kohaselt hankija ei või avaldada teavet diskrimineerival viisil ega avaldada dialoogi käigus taotleja pakutud lahendusi ega muud konfidentsiaalset teavet teistele dialoogis osalevatele taotlejatele ega kolmandatele isikutele ilma taotleja nõusolekuta . Samas RHS § 65 lõike 6 kohaselt kestab dialoog üksnes kuni hankija vajadustele kõige paremini vastavate lahenduste väljaselgitamiseni. RHS § 66 lõike 1 kohaselt pärast oma vajadustele kõige paremini vastavate lahenduste väljaselgitamist teavitab hankija kõiki dialoogis osalevaid taotlejaid dialoogi lõpetamisest ning teeb neile samaaegselt ja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ettepaneku esitada pakkumus dialoogi käigus esitatud ja täpsustatud lahenduste alusel . Järelikult on kolmandal isikul võimalik oma lahenduse avaldamist nõusoleku mitteandmisega takistada üksnes dialoogi vältel, mitte aga pärast dialoogi lõppemist . Dialoog on juba lõppenud, mistõttu vaidlustajal on õigus kolmanda isiku pakutud lahendust näha ja hankijal kohustus seda vaidlustajale näidata , et vaidlustaja saaks vajadusel juhtida hankija tähelepanu selle mittenõuetekohasusele. Antud juhul ei saa kolmanda isiku pakutud lahendus sisaldada ka ärisaladust, sest se lle lahenduse alusel koostatakse avalik ehitusprojekt, mis mh avaldatakse kõigile kättesaadavalt ehitisregistris , ning selle lahenduse alusel ehitatakse valmis avalik ehitis. Seetõttu ei saa kolmanda isiku pakutavas lahenduses olla midagi salajast. Oluline on siinjuures, et kolmanda isiku poolt kogu objekti osas ( sh ajutisi tamme, vaiu jms arvestatavad) arvutatud ja võistleva dialoogi käigus hankijale esitatud Pärnu jõkke süvendatavad pinnase mahud ja uputatavad tahkete ainete mahud on otseselt seotud hankelepingu täitmise tähtaega puudutava hindamiskriteeriumiga. Nende arvutuste õigsusest sõltub, kas keskkonnamõju hindamine on kohustuslik või mitte. Sellest omakorda sõltub kolmanda isiku pakutud hankelepingu tähtaja õigsus ja sellest sõltub kolmanda isiku pakkumusele omistatud hindepunktide õigsus. Järelikult keelab RHS § 46¹ lg 3 otseselt kõnealuse informatsiooni käsitlemise ärisaladusena. Vaidlustajale kolmanda isiku pakutud lahenduse tutvumiseks esitamise lubatavuse kasuks räägib ka hanke alusdokumendi punkt 7.5.2., mille kohaselt: Dialoogi tulemusena taotleja poolt allkirjastatud lahenduse suhtes kuuluvad kõik intellektuaalomandi õigused ja litsentsid maksimaalses võimalikus ulatuses hankijale ja intellektuaalomandi õiguste suhtes, mis üleantavad ei ole, annab taotleja lahenduse allkirjastamisega hankijale tasuta üle piiramatu litsentsi esitatud lahenduse suhtes koos all-litsentsi andmise õigusega. Litsents hõlmab kõiki autori varalisi ja isiklikke õigusi ja kehtib kogu autoriõiguste kehtivuse aja autoriõiguse seaduse tähenduses. Ka nimetatu kinnitab, et puudub igasugune takistus kolmanda isiku pakutud lahenduse vaidlustajale edastamiseks vaidlustusmenetluse käigus, et vaidlustaja saaks kontrollida, kas kolmanda isiku pakutud lahendus kinnitab vaidlustuses esitatud etteheidete õigsust. KOKKUVÕTE Nii h ankija, Pärnu elanike kui ka kogu Eesti jaoks on oluline, et Pärnu kesklinna ehitatava silla arhitektuurne lahendus oleks võimalikest parim (kehtiva detailplaneeringu nõue) ja tööde teostamise kulu ning tööde teostamise periood oleks võimalikest optimaalseimad (hanke alusdokumentide nõue). Antud juhul on kolmas isik pakkunud arhitektuurset lahendust, mis on vastuolus detailplaneeringus oluliseks peetud arhitektuurikonkursi võidutöö arhitektuurse lahendusega. K olmas isik on pakkunud detailplaneeringuga vastuolus oleva lahenduse teostamist põhjendamatult madala hinnaga ning arvestamata on jäetud keskkonnamõju hindamise mõju hankelepingu täitmise tähtajale. Nimetatu tekitab tõsise kahtluse, kas kolmas isik võib olla planeerinud hankelepingu sõlmimise järgselt asuda tuginema mingitele hankija poolt ette antud andmete vigadele, mille alusel planeerib kolmas isik taotleda hankelepingu täitmisperioodi pikendamist ning hankelepingu maksumuse suurendamist. MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED Vaidlustuse läbivaatamise viis. Vaidlustaja taotleb asja lahendamist istungil. Esindusõigus. Vaidlustaja esindaja esindusõigust tõendav volikiri on lisatud. Menetluskulud. Vaidlustaja soovib taotleda menetluskulude hüvitamist hankija poolt. Menetluskulude nimekirja esitame vaidlustuskomisjoni nõutud ajaks. Riigilõiv . Riigilõivu tasumist tõendav dokument on lisatud. Lugupidamisega, /allkirjastatud digitaalselt/ Raiko Lipstok Vandeadvokaat Aktsiaselts Merko Ehitus Eesti ja KMG Infra OÜ lepinguline esindaja Lisa tud : Hankija 29.03.2023 allkirjastatud korraldus nr 230 riigihanke tulemuste kohta. Pakkumuste avamise tulemusi kajastav Exceli tabel. Kehtiva detailplaneeringu ( töö nr 1784DP1 ) seletuskiri. Pärnu Linnavolikogu 26.09.2019 otsus nr 70 detailplaneeringu kehtestamise kohta. Pärnu Linnavalitsuse 04.06.2020 korraldus nr 221 arhitektuurikonkursi auhindade väljamaksmise kohta. Ehitusprojekti „Luik“ arhitektuurse osa kirjeldus. Ehitusprojektile „Luik“ antud ehitusluba. Keskkonnaagentuur Viridise töö nr 61/18 Raba-Laia tänava sillakoridori võimaliku asukoha KSH eelhindamine. Keskkonnaagentuur Viridise töö nr 2-13.1/180/220 Raba-Lai tänava silla arhitektuurse eskiisprojekti keskkonnamõju eelhindamine. Hendrikson & Ko töö nr 20003665 Pärnu Raba-Lai tn silla ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Hendrikson & Ko töö nr 21004117 Pärnu Raba-Lai tn silla keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Keskkonnaameti 11.11.2021 kir i nr 6-3/21/10099-5 . Volikiri. Riigilõivu tasumist tõendav dokument.
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel