Rauno Võrno Teie 26.01.2023 nr 7-1/21-15
Vinni Vallavalitsus Meie 10.04.2023 nr 15-3/655-3
[email protected]
Roela aleviku Tartu mnt 9 kinnistu
ja lähiala detailplaneering
Austatud vallavanem
Vinni Vallavalitsus esitas 26.01.2023 kirjaga nr 7-1/21-15 Rahandusministeeriumile
planeerimisseaduse (PlanS) § 142 lõike 5 ja § 90 lõike 1 alusel heakskiidu saamiseks Roela
aleviku Tartu mnt 9 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu (detailplaneering). Täiendavalt
edastas Vinni Vallavalitsus 23.03.2023 e-kirjaga (registreeritud Rahandusministeeriumi
dokumendiregistris) korrigeeritud detailplaneeringu seletuskirja, joonise 4 „Põhijoonis“ ja
joonise 5 „Tehnovõrgud“. Detailplaneeringus puudu olnud menetlusdokumendid edastati
Rahandusministeeriumile ajavahemikul 23.02-21.03.2023 mitmete e-kirjadega.
Rahandusministeerium andis tulenevalt haldusmenetluse seaduse §-st 41 teada kirjale
vastamise uue tähtaja milleks on 7. aprill 2023.
Vastavalt PlanS § 142 lõikele 2 kohaldatakse üldplaneeringu põhilahenduse muutmise
ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele üldplaneeringu koostamisele ettenähtud
menetlust. Koostööle ja kaasamisele kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele ettenähtud
nõudeid. PlanS § 142 lõikes 5 on sätestatud, et üldplaneeringu põhilahenduse muutmise
ettepanekut sisaldava detailplaneeringu puhul kohaldatakse PlanS §-s 90 sätestatud nõudeid.
PlanS § 90 lõike 3 kohaselt on riigihalduse ministri või tema volitatud ametniku pädevuses
üldplaneeringut muutvale detailplaneeringule heakskiidu andmise otsustamisel planeeringu
õigusaktidele vastavuse kontrollimine.
Planeeritav maa-ala, suurusega ca 0,7 hektarit, asub Roela alevikku läbiva Rakvere-Luige
tugimaantee nr 21 ja Roela-Rahkla kõrvalmaantee nr 17101 ristmikul. Detailplaneeringu
eesmärk on määrata ehitusõigus ärihoone (kaubandushoone) ja seda teenindavate ehitiste
ehitamiseks, lahendada juurdepääsuteed, liikluskorraldus, tehnovõrkudega varustamine ja
haljastus. Detailplaneeringuga moodustatakse üks krunt suurusega 6642 m2 ning määratakse
krundile ehitusõigus kahe kuni 9 meetri kõrguse hoone ehitamiseks, mille suurim lubatud
ehitisealune pind krundil on 1100 m2. Juurdepääs planeeringualale on kavandatud Aru teelt
(Roela-Rahkla kõrvalmaantee nr 17101).
Detailplaneeringuga tehakse ettepanek Vinni Vallavolikogu 25.02.2010 määrusega nr 5
kehtestatud Vinni valla üldplaneeringu muutmiseks, kuna detailplaneeringuga soovitakse
muuta üldplaneeringus määratud väikeelamumaa maakasutuse juhtotstarve ärimaa
maakasutuse juhtotstarbeks.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Detailplaneeringu koostamist korraldas Vinni Vallavalitsus. Detailplaneeringu koostas
volitatud arhitekt Roman Smuškin Tartu Arhitektuuribüroo OÜ-st. Koostaja vastab PlanS § 6
punktis 10 sätestatud nõuetele.
1. Menetluskäik
Detailplaneeringu koostamine algatati ja keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) jäeti
algatamata Vinni Vallavolikogu 27.01.2022 otsusega nr 1. Vinni Vallavalitsuse korraldusega
kinnitati detailplaneeringu lähteseisukohad. Koostatud KSH eelhinnangust järeldus, et
kavandatud tegevus ei avalda tõenäoliselt olulist keskkonnamõju ega põhjusta keskkonnas
pöördumatuid muudatusi, kuna tegu on väljakujunenud tiheasustusalaga. Lähtudes
planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta ala
planeerimine olulist negatiivset keskkonnamõju.
Detailplaneeringu algatamise ja KSH algatamata jätmise teade avaldati 02.02.2022 Ametlikes
Teadaannetes, 01.02.2022 Vinni valla veebilehel, 03.02.2022 ajalehes Virumaa Teataja ja
veebruar 2022 ajalehes Koduvalla Sõnumid. Kaasatavaid ja koostöötegijaid teavitati
16.02.2022 kirjaga nr 7-6/7.
Detailplaneeringu eelnõu avalik väljapanek toimus ajavahemikul 10.05.2022-08.06.2022
Vinni Vallavalitsuses ja Vinni valla veebilehel. Detailplaneeringu eelnõu avaliku väljapaneku
jooksul esitati arvamused Transpordiameti ja Keskkonnaameti poolt. Vinni Vallavalitsus on
esitatud arvamuste alusel detailplaneeringut täiendanud, misjärel on ametid
planeeringulahenduse kooskõlastanud. Detailplaneeringu eelnõu avaliku väljapaneku
tulemuste avalikku arutelu ei korraldatud.
Detailplaneeringu on kooskõlastanud Transpordiamet (06.09.2022 kiri nr 7.2-2/22/3579-6);
Päästeamet (14.09.2022 kiri nr 7.2-2.3/5504-2) ja Terviseamet (21.10.2022 kiri nr 9.3-
1/22/8074-2) ning omapoolse arvamuse on andnud Keskkonnaamet, Maa-amet, Elektrilevi
OÜ, Telia Eesti AS ja Tartu mnt 22 kinnistul asuva elamu isikliku kasutusõiguse omanik.
Rahandusministeerium on avaldanud arvamust, sealhulgas määranud täiendavad asutused ja
isikud, kellega tuleb detailplaneeringu koostamise käigus koostööd teha või keda tuleb
detailplaneeringu koostamisse kaasata 10.10.2022 kirjaga nr 15-3/7259-2.
Detailplaneering võeti vastu Vinni Vallavolikogu 27.10.2022 otsusega nr 21.
Detailplaneeringu avalik väljapanek toimus ajavahemikul 28.11.2022-27.12.2022 Vinni
Vallavalitsuses ja Vinni valla veebilehel. Detailplaneeringu avaliku väljapaneku toimumisest
teavitati 10.11.2022 ajalehes Virumaa Teataja, november 2022 ajalehes Koduvalla Sõnumid
ja 10.11.2022 Vinni valla veebilehel. Koostöö tegijaid ja kaasatavaid teavitati vallavalitsuse
10.11.2022 kirjaga nr 7-6/48. Vinni Vallavalitsuse 26.01.2023 kirjas nr 7-1/21-15 on toodud,
et detailplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud Tartu mnt 7 kinnistu omaniku
arvamusega on arvestatud. Sellest lähtudes ei korraldatud detailplaneeringu avaliku
väljapaneku järgset avalikku arutelu.
2. Planeeringu õigusaktidele vastavus
Planeerimisalase tegevuse korraldamine on PlanS § 4 lõike 1 ja lõike 2 punkti 1 kohaselt
kohaliku omavalitsuse pädevuses, kes peab tagama maa-alale vastavate planeeringute
olemasolu. PlanS § 124 lõige 10 sätestab, et detailplaneeringu koostamise korraldaja on
kohaliku omavalitsuse üksus. Vastavalt PlanS §-le 10 peab planeerimisalase tegevuse
korraldaja tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid
vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need
planeeringulahendusse. Detailplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse üle on
kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku
omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1 järgi kohaliku elu küsimuste, k.a ruumilise
2
planeerimise, iseseisev ja lõplik korraldamine ning otsustamine. Seega juhul, kui
planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate õigusaktidega, on erinevate kinnisasja
omanike huvide arvesse võtmisel ning planeeringutega kavandatavate ehitus- ja
maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle otsustajaks kohalik omavalitsus.
Rahandusministeeriumi pädevusse kuulub planeeringulahenduse õigusaktidele vastavuse
kontrollimine.
PlanS § 126 lõige 1 sätestab detailplaneeringuga lahendatavad ülesanded. Sama paragrahvi
lõige 2 sätestab detailplaneeringu ülesanded, mille lahendamine on alati kohustuslik.
Detailplaneeringuga on lahendatud PlanS § 126 lõikes 2 sätestatud kohustuslikud ülesanded,
samuti muud asjakohased ülesanded, lähtudes omavalitsuse üksuse ruumilistest vajadustest ja
planeeringu eesmärgist.
Vastavalt PlanS § 142 lõikele 1 võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada
kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut. Detailplaneeringuga
tehakse ettepanek kehtestatud Vinni valla üldplaneeringu muutmiseks.
Rahandusministeeriumi hinnangul on kohaliku omavalitsuse kaalutlused üldplaneeringu
muutmise osas piisavalt põhjendatud ning need on toodud detailplaneeringu seletuskirja
peatükis 5 „Vinni valla üldplaneeringu muutmise ettepanek ja põhjendatus“.
Detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada PlanS-is sätestatud üldplaneeringut muutva
detailplaneeringu koostamise ja avaliku menetluse nõuetega. Rahandusministeerium tuvastas
planeerimismenetluses järgmised puudused:
- Vastavalt PlanS § 81 lõikele 2 esitavad PlanS § 127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikud ja
asutused detailplaneeringu lähteseisukohtade kohta oma pädevusvaldkonnast lähtudes
ettepanekud. Tulenevalt PlanS § 81 lõikest 5 vaatab detailplaneeringu koostamise
korraldaja esitatud ettepanekud läbi ning teeb nende alusel detailplaneeringu
lähteseisukohtades vajalikud muudatused. PlanS § 81 lõike 6 kohaselt avalikustatakse
detailplaneeringu lähteseisukohad koos PlanS § 127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikute
ja asutuste esitatud ettepanekutega detailplaneeringu koostamise korraldaja
veebilehel.
Märgime, et Transpordiameti ja Rahandusministeeriumi poolt tehtud märkuste alusel
korrigeeritud detailplaneeringu lähteseisukohti ja laekunud ettepanekuid ei ole
avalikustatud Vinni valla veebilehel.
- PlanS § 83 lõikest 1 lähtuvalt korraldatakse üldplaneeringut muutva detailplaneeringu
eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu 45 päeva jooksul pärast avaliku
väljapaneku lõppemist kohaliku omavalitsuse üksuse keskuses ja valla suuremate
asulate keskustes. Avaliku väljapaneku tulemuste avaliku arutelu korraldamine on
nõutav.
Planeeringu eskiisi avaliku arutelu korraldamise osas selgitame, et PlanS § 83 lõike 1
kohaselt korraldatakse üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
aruande eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu 45 päeva jooksul pärast
avaliku väljapaneku lõppemist. PlanS § 83 lõikest 2 ja PlanS § 142 lõikest 2 tulenevalt
teatatakse üldplaneeringut muutva detailplaneeringu eelnõu avalikust arutelust PlanS
§ 127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi hiljemalt 14 päeva enne avaliku
arutelu algust.
PlanS § 87 lõike 1 kohaselt korraldab planeeringu koostamise korraldaja pärast
üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande vastuvõtmist
üldplaneeringu avaliku väljapaneku. PlanS § 87 lõike 5 ja PlanS § 142 lõike 2 kohaselt
teatatakse üldplaneeringut muutva detailplaneeringu avalikust väljapanekust PlanS §
3
127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi hiljemalt 14 päeva enne avaliku
väljapaneku algust. PlanS § 88 lõikes 2 on sätestatud, et üldplaneeringu avaliku arutelu
korraldamine ei ole nõutav, kui üldplaneeringu kohta ei esitatud avaliku väljapaneku
kestel kirjalikke arvamusi või kui kõik kirjalikult esitatud arvamused on arvesse
võetud.
Eeltoodust tulenevalt võimaldab PlanS arutelu korraldamisest loobuda üksnes
vastuvõetud üldplaneeringu/üldplaneeringut muutva detailplaneeringu avaliku
väljapaneku järgselt juhul, kui kirjalikke arvamusi ei ole esitatud või kõigi esitatud
arvamustega on arvestatud. Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
aruande eelnõu ning üldplaneeringut muutva detailplaneeringu eelnõu/eskiisi avaliku
väljapaneku (ehk enne vastuvõtmist toimuva avaliku väljapaneku) tulemusi tutvustava
arutelu puhul PlanS § 88 lõikes 2 toodu ei kohaldu ning arutelu korraldamine on
kohalikule omavalitsusele kohustuslik (lähtuda tuleb PlanS § 82-84 sätestatud
nõuetest). Palun kohalikul omavalitsusel hoolikamalt järgida PlanS tulenevaid
nõudeid ning arvestada, et detailplaneeringu eskiisi avaliku väljapaneku tulemusi
tutvustav arutelu korraldamine on kohustuslik.
Sellest tulenevalt palus Rahandusministeerium 10.10.2022 kirjaga nr 15-3/7259-2
korraldada kohalikul omavalitsusel PlanS § 83 nõuetele vastav detailplaneeringu
eelnõu avaliku väljapaneku tulemusi tutvustav avalik arutelu enne planeeringu
vastuvõtmist. Praeguseks on selgunud, et detailplaneeringu eelnõu avaliku
väljapaneku tulemuste avalikku arutelu ei korraldatud.
Vinni Vallavalitsuse 01.03.2023 e-kirjas on toodud detailplaneeringu eelnõu avaliku
arutelu korraldamata jätmise põhjuseks see, et ettepanekuid avaliku väljapaneku ajal
ei laekunud. Märgime, et lisaks sellele, et detailplaneeringu eelnõu avaliku arutelu
korraldamine on nõutav, on detailplaneeringu eelnõu avaliku väljapaneku ajal esitanud
arvamusi ka Transpordiamet 18.05.2022 kirjaga nr 7.2-2/22/3579-4 ja Keskkonnaamet
01.06.2022 kirjaga nr 6-2/22/778-2. Seega tuleb ka eeltoodud valitsusasutuste kirju
lugeda detailplaneeringu eelnõu avaliku väljapaneku ajal esitatud arvamusteks.
- PlanS § 84 lõige 1 selgitab, et kui üldplaneeringut muutva detailplaneeringu eelnõu
avalikul väljapanekul esitati detailplaneeringu eelnõu kohta kirjalikke arvamusi,
avaldatakse informatsioon avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste kohta
30 päeva jooksul avaliku arutelu toimumise päevast arvates planeeringuala kohaliku
omavalitsuse üksuse vallalehes, samuti maakonnalehes või üleriigilise levikuga
ajalehes, mille on kohaliku omavalitsuse üksus määranud valla ametlike teadaannete
avaldamise kohaks. Kui informatsiooni avaldamine ei ole vallalehe ilmumissageduse
tõttu 30 päeva jooksul võimalik, avaldatakse informatsioon märgitud tähtajal
planeeringuala maakonnalehes.
Märgime, et detailplaneeringu eelnõu avalikustamise tulemuste kohta ei ole infot
ajalehtedes avalikustatud.
- Lähtudes PlanS § 127 lõikest 5 avalikustatakse detailplaneeringu koostamise vältel see
koos olulisemate lisade, eelkõige uuringute, kooskõlastuste, arvamuste ja muu
ajakohase teabega detailplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel.
Märgime, et Vinni valla veebilehel on kättesaadavad detailplaneeringu algatamise,
detailplaneeringu eelnõu avaliku väljapaneku toimumise ning vastu võtmise järgse
detailplaneeringu avaliku väljapaneku toimumise teated. Seejuures planeeringu
avaliku väljapaneku teavituse juurde on detailplaneeringu materjalidest lisatud vaid
planeeringu seletuskiri, joonis nr 4 „Põhijoonis“ ja joonis nr 6 „Illustratsioon“,
4
ülejäänud joonised ja planeeringu lisad (näiteks keskkonnamõju strateegilise
hindamise eelhinnang ning PlanS § 85 lõike 1 alusel antud kooskõlastused ja
arvamused) veebilehelt kättesaadavad ei ole.
PlanS § 87 lõike 3 alusel avalikustatakse koos detailplaneeringuga selle kohta antud
kooskõlastused ja arvamused. Vinni Vallavalitsuse 14.03.2023 e-kirjas toodud
selgituse kohaselt olid kõik kooskõlastused avalikul väljapanekul üleval.
- Vastavalt PlanS § 89 lõikele 1, kui üldplaneeringut muutva detailplaneeringu avalikul
väljapanekul esitati detailplaneeringu kohta kirjalikke arvamusi, avaldatakse
informatsioon avaliku väljapaneku ja arutelu tulemuste kohta 30 päeva jooksul avaliku
arutelu toimumise päevast arvates vallalehes, samuti maakonnalehes või üleriigilise
levikuga ajalehes, mille on kohalik omavalitsus määranud valla ametlike teadete
avaldamise kohaks. Kui informatsiooni avaldamine ei ole vallalehe ilmumissageduse
tõttu 30 päeva jooksul võimalik, avaldatakse informatsioon märgitud tähtajal
planeeringuala maakonnalehes.
Vinni Vallavalitsuse 14.03.2023 e-kirjas on toodud, et kuna kõikide arvamustega
arvestati, siis avalikku arutelu ei korraldatud ja ka tulemusi ajalehes ei avaldatud.
Märgime, et PlanS ei näe ette erisust ajalehes teavitamisele juhtudel, kui avaliku
arutelu ei ole nõutav.
Oleme seisukohal, et detailplaneeringu lahenduse kaalutlused on piisavalt põhjendatud, kuid
menetluse läbiviimisel ei ole järgitud kõiki menetlusnõudeid. Samas on eeldatavalt tegemist
väheoluliste menetlusvigadega, mis ei mõjuta planeeringu lõpplahenduse kujundamist.
3. Kokkuvõte
Rahandusministeerium on tuvastanud menetlusvigu (detailplaneeringu korrigeeritud
lähteseisukohad ei ole avalikustatud valla veebilehel; detailplaneeringu eelnõu avalikku
arutelu ei ole korraldatud; detailplaneeringu kõik asjakohased materjalid ei ole valla
veebilehelt kättesaadavad; detailplaneeringu eelnõu ja vastuvõtmise järgse avalikustamise
tulemuste kohta ei ole infot ajalehtedes avalikustatud).
Rõhutame, et PlanS-is sätestatud menetlusnõuete järgimine, sh kõikide asjakohaste
planeeringumaterjalide kogu menetluse vältel valla veebilehel avalikustamine ning
detailplaneeringu eelnõu avaliku arutelu korraldamine, on planeeringu koostamisel
kohustuslik. Menetlusnõuete järgimata jätmine võib tuua kaasa planeeringu õigusvastasuse,
mistõttu palume planeeringute koostamisel nendest lähtuda.
Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 5 lõike 4 kohaselt viiakse menetlustoimingud läbi
viivituseta, kuid mitte hiljem kui seaduses või määruses sätestatud tähtaja jooksul. HMS § 41
sätestab, et kui haldusakti või toimingut ei ole võimalik anda või sooritada ettenähtud tähtaja
jooksul, peab haldusorgan viivituseta tegema teatavaks haldusakti andmise või toimingu
sooritamise tõenäolise aja ning näitama ettenähtud tähtajast mittekinnipidamise põhjuse.
Planeeringu menetlemisel tuleb lähtuda PlanS-s sätestatud menetlusnõuetest ja lubamatu on
sellest kõrvale kalduda põhjusel, et see toob kaasa suure aja- ja rahakulu. . Menetlus- ja
vorminõuete järgimine suurendab ühest küljest menetluse tulemuse õiguspärasuse tõenäosust
ning teisalt väljendab ka lugupidamist menetlusosaliste suhtes, kes on menetlusse kaasatud
ning kellega haldusakt n-ö eelnevalt läbi arutatakse. Haldusorgan ei tohi unustada, et
materiaalõigust teeniva iseloomu kõrval on ausal ja õiglasel menetlusel ka iseseisev
immateriaalne väärtus.
Vastavalt HMS § 58 ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et
haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui
5
eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kui sisuliselt õige, kuid
menetlus- või vormiveaga haldusakt tuleks igal juhul kehtetuks tunnistada, oleks see
menetluse ökonoomia seisukohalt ebaõige, sest võib esineda juhtumeid, kus pärast kehtetuks
tunnistamist tuleks sama sisuga haldusakt uuesti anda. Kuna haldusmenetlus tuleks uuel
otsustamisel algusest peale läbi viia, siis tooks see kindlasti kaasa olulisi viivitusi, kuigi
lõpptulemus sellest ei muutuks. Haldusorganite enda kulud (tööaeg ja rahalised kulud)
menetluse uuel läbiviimisel suurenevad, kuid tulemus oleks sama.
Eeltoodust tulenevalt leiame, et heakskiidu andmise menetluse peatamine selleks, et
kohustada kohalikku omavalitsust võtma vastu otsust korrata detailplaneeringu eelnõu
avalikku arutelu, ei ole HMS § 5 lõikest 2 tuleneva menetlusökonoomika seisukohast
otstarbekas, kuivõrd detailplaneeringu koostamine on lõppjärgus ning heakskiidu andmise
otsustamise menetluse käigus ei ole tuvastatud muid olulisi menetlusvigu. Sellegipoolest ei
välista Rahandusministeerium võimalust, et tulevikus võiks antud puudus heakskiidu
mitteandmisel määravaks saada, ning palub kohalikul omavalitsusel seadusest tulenevaid
menetlusnõudeid edaspidi täpselt järgida.
Detailplaneeringu kehtestamine kuulub kohaliku omavalitsuse pädevusse. Seega otsustab
antud juhul Vinni Vallavolikogu, kas detailplaneeringu lahendus tagab alal tervikliku
ruumilahenduse loomise ehk kas lahendus on antud asukohas sobivaim. HMS § 4 lõike 2
kohaselt peab haldusorgan kaalutlusõigust teostama kooskõlas volituse piiride,
kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning
kaaludes põhjendatud huve. See tähendab, et kohalik omavalitsus peab õiguspärase ja
ruumilise planeerimise põhimõttele vastava planeerimisotsuse tegemiseks olema eelnevalt
analüüsinud erinevaid lahendusvariante.
Siinjuures juhime kohaliku omavalitsuse tähelepanu sellele, et Riigikohus on välja toonud
planeeringute kui ulatusliku kaalutlusruumiga otsuste motiveerimise suure tähtsuse. Kui
motivatsioon esitatakse selle mahukuse tõttu mõnes teises dokumendis, peavad haldusaktis
olema ära toodud vähemalt põhimotiivid. Kui tehakse viide mõnele teisele dokumendile, siis
peab lõppkokkuvõttes olema arusaadav, milline selles dokumendis sisalduv informatsioon
kujutab endast osa haldusakti põhjendusest. HMS § 56 vastaselt haldusakti motiveerimata
jätmine tähendab üldjuhul selle haldusakti õigusvastasust ning on haldusakti tühistamise
aluseks.1 Eriti hoolikalt tuleb põhjendada selliseid planeeringuotsuseid, millega kitsendatakse
isikute maakasutuse ja ehitamise õigust või mille vastu on esitatud vastuväiteid planeeringu
koostamise käigus.2 Palume kohalikul omavalitsusel detailplaneeringu kehtestamise
otsustamisel ja otsuse vormistamisel arvestada eelmärgitud motiveerimise põhimõtetega.
Lähtudes PlanS § 142 lõikest 5 ja PlanS § 90 lõikest 2 ning arvestades riigihalduse
ministri 11.11.2021 käskkirja nr 153 punktis 2 antud volitust, annan heakskiidu Roela
aleviku Tartu mnt 9 kinnistu ja lähiala detailplaneeringule.
Tulenevalt PlanS § 142 lõikest 8 palume kanda muudatus üldplaneeringusse 30 päeva jooksul
pärast detailplaneeringu kehtestamist.
Rõhutame, et tulenevalt PlanS § 139 lõikest 41 esitab planeeringu koostamise korraldaja
kehtestatud detailplaneeringu kohta PlanS § 41 lõikes 6 nimetatud andmed planeeringute
andmekogusse 14 päeva jooksul detailplaneeringu kehtestamisest arvates.
Juhime tähelepanu, et Rahandusministeeriumi heakskiitu detailplaneeringule ei saa pidada
eelhaldusaktiks. Tegemist on HMS § 16 lõike 1 kohase siduva iseloomuga kooskõlastusega,
1
RKHKo 3-3-1-39-07
2
RKHKo 3-3-1-37-04
6
mis on menetlustoiming, mitte iseseisev haldusakt. Nagu muidki menetlustoiminguid, saab
sellist kooskõlastust reeglina vaidlustada üksnes koos lõpliku haldusaktiga.3
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Helen Madison 611 3135
[email protected]
3 RKHKo 3-3-1-12-07
7