taotlus registreeritud:
detailplaneeringu number:
DETAILPLANEERINGU ALGATAMISE TAOTLUS
1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISEST HUVITATUD ISIKU ANDMED
1.1 Täidetakse, kui huvitatud isik on eraisik
taotleja nimi: isikukood:
taotleja aadress:
e-posti aadress: telefon:
1.2 Täidetakse, kui huvitatud isik on juriidiline isik
taotleja nimi: registrikood:
Ramsta Sense OÜ 11997812
taotleja aadress:
Jõe 2, Talinn Harju maakond 10151
e-posti aadress: telefon:
[email protected] 5016277
esindaja nimi: esindaja amet:
Tiit Vunk juhatuse liige
esindaja e-posti aadress: esindaja telefon:
[email protected] 5016277
1.3 Täidetakse, kui huvitatud isikut esindab menetluses volitatud isik
volitatud isiku nimi: volitus kehtib kuni:
volitatud isiku aadress:
e-posti aadress: telefon:
2. PLANEERITAVA MAA-ALA ANDMED
planeeritava maa-ala aadress(id) või asukohakirjeldus:
Vesikaare tee 16, Tammiste küla, Tori vald, Pärnu maakond
planeeritava maa-ala katastritunnus(ed) ja katastrisihtotstarbed:
73001:008:1207, Elamumaa 100%
planeeritava maa-ala suurus:
planeeringuala asub osaliselt või täielikult reformimata riigimaal 2258 m²
olemasoleva olukorra kirjeldus (hoonestus, juurdepääsud, heakord, haljastus jms):
Kinnistul asub 1 kahekorruseline eluhoone (ehitisregistrikood: 120562756) koos selle toimimiseks vajalike
juurdepääsude ja rajatistega.
planeeringualal asub ehitismälestisi või maa-ala asub mälestise kaitsevööndis ✔ planeeringuala asub kaitsealal või piirangu/ehituskeelu vööndis
3. PLANEERINGUGA KAVANDATAV TEGEVUS
3.1 Detailplaneeringu peamine eesmärk või eesmärgid:
planeeringuala kruntideks jagamine planeeringuala hoonestamine ehitusloakohustuslike hoonetega
planeeringuala sihtotstarbe muutmine olemasoleva hoonestuse laiendamine üle 33% selle esialgsest mahust
olulise avaliku huviga rajatise püstitamine olulise ruumilise mõjuga ehitise ehitamine (PlanS § 125 lg 1 p 4)
✔
juba rajatud hoone ning olukorra seadustamine
muu1 ______________________________________________________
detailplaneeringuga tehakse kehtiva üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanek (PlanS § 142 lg 1)
1. Näiteks LKS § 38 kohane ehituskeeluvööndi vähendamine
© Tori vallavalitsuse arengu- ja planeeringu osakond 2018 1
3.2 Detailplaneeringuga kavandatava täpsem kirjeldus
planeeritavate kruntide arv ja sihtotstarbed2:
Detailplaneeringuga ei ole ette nähtud uute kruntide rajamist ega olemasoleva sihtotstarbe muutmist.
planeeritava hoonestuse või olulise avaliku huviga rajatise kirjeldus3:
Kinnistul on olemasolev eluhoone.
planeeritavad juurdepääsud ja liikluslahendus4:
Kinnistul on olemasolev liikluslahendus, juurdepääs on Vesikaare ning Vesikupu tee ristmikult.
planeeritav haljastus ja heakord5:
Kinnistu on osaliselt haljastatud ning osaliselt kõvakatte all, kuhu on rajatud parkimiskohad.
3.3 Detailplaneeringuga kavandatavad tehnolahendused
olemas- vajaduse olemas- vajaduse
puudub olev planeeritav suurenemine puudub olev planeeritav suurenemine
vesi ühisveevärgi trassist ✔ reovesi ühiskanalisatsioonitrassi ✔
vesi ühisest puurkaevust reovesi ühisesse reoveepuhastisse
vesi oma puurkaevust reovesi omapuhastisse (imbväljak)
vesi oma salvkaevust reovesi omapuhastisse (eesvoolu)
planeeritav elektrivarustus (võrk, päikeseenergia, tuuleenergia vmt.):
võrk, päikeseenergia
planeeritav soojavarustus (kaugküte, maa- või õhksoojuspump, katel, ahjud vmt.):
soojuspump
planeeritav sidevarustus (kaabelliin, traadita lahendused vmt.):
kaabel
3.4 Detailplaneeringuga kavandatava põhjendus, s.h vajadusel üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepaneku põhjendus
Detailplaneeringu põhjendus6:
Kinnistu omanik taotleb hoonele kasutusluba ning selle protsessi käigus on ilmnenud vastuolud kehtiva
detailplaneeringu ning realiseerunud lahenduste vahel . Vesikaare tee 16 kinnistule rajatud hoonestus ja ehitised
ei järgi kehtiva planeeringu nõudeid: hoone on ehitatud Pärnu jõe ehituskeeluvööndisse, ehitisealune pind on
oluliselt suurem kui detailplaneering lubab ja kanalisse on rajatud ujumiskoht (jääb sh Pärnu jõe
ehituskeeluvööndi alale), mida detailplaneering ette ei näe. Planeeringu koostamise eesmärk on välja selgitada
5. TAOTLUSE
võimalus jubaLISAD
ellu viidud lahenduse seadustamiseks, sh eeldab see ehituskeeluvööndi vähendamise nõusoleku
saamist.
✔ planeeringuala skeem7 volikiri muu ______________________________________________________
6. KINNITUSED
✔ Nõustun detailplaneeringu koostamist finantseerima Ei nõustu detailplaneeringu koostamist finantseerima
Kui huvitatud isik taotleb detailplaneeringu algatamisel planeeringu koostamise rahastamist kohaliku omavalitsuse kulul, algatab Tori vallavalitsus
detailplaneeringu vaid juhul, kui detailplaneeringu koostamiseks on kohaliku omavalitsuse eelarves vahendid ette nähtud (PlanS § 128 lg 2 p 6).
✔ Olen teadlik, et Tori vallavalitsus võib detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga sõlmida halduslepingu planeeringu koostamise või
planeeringu koostamise tellimise üleandmiseks (PlanS § 130 lg 1).
Olen teadlik, et Tori vallavalitsus võib enne detailplaneeringu kehtestamist detailplaneeringust huvitatud isikuga sõlmida halduslepingu, millega
huvitatud isik võtab kohustuse osaliselt või täielikult oma kulul välja ehitama detailplaneeringukohased avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja
sellega seonduvad rajatised, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatised (PlanS § 131 lg 2).
Tori vallavalitsus võib detailplaneeringu kõrvaltingimusena ette näha, et vallavalitsusel on õigus detailplaneering kehtetuks tunnistada või keelduda
planeeringualal ehitusloa andmisest, kui huvitatud isik ei ole määratud tähtajaks täitnud eelnimetatud kohustusi (PlanS § 131 lg 6).
Soovin detailplaneeringu menetlusteavet: ✔ e-posti teel tavaposti teel
7. ALLKIRJAD
nimi: kuupäev: allkiri:
Tiit Vunk 24.03.2022
2. Planeeritavad sihtotstarbed vastavalt juhendmaterjalile "Planeeringute leppemärgid" (Siseministeerium 2003) https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:12490
3. Kirjeldatakse hoonestuse või rajatiste paigutust, kavandatud suurimat lubatud ehitisealust pinda ja/või täisehitusprotsenti, kavandatud kõrgust maapinnast jms.
4. Kirjeldatakse kavandatavat liikluslahendust, juurdepääse ja võimalikku parkimiskohtade vajadust (omal kinnistul/mitte omal kinnistul)
5. Kirjeldatakse vajadusel raadamist või üksikpuude raiet, asendusistutust, maapinna tõstmise vajadust, sademevee ärajuhtimise võimalusi jms.
6. Pikema põhjenduse korral anda see eraldi lisana
7. Skeemil kajastada kavandatavat planeeringuala kruntimist, kavandatud hoonete/rajatiste paiknemist koos parameetritega, juurdepääse, parkimisalade paigutust jms. Skeemi võib koostada
mõõtkavas Maa-ameti geoportaalist saadavale aluskaardile. https://geoportaal.maaamet.ee/
© Tori vallavalitsuse arengu- ja planeeringu osakond 2018 2
Tori Vallavalitsus Teie 06.05.2022 nr 6-2.1/2955
[email protected]
Meie 25.05.2022 nr 6-5/22/9018-2
Seisukoht Vesikaare tee 16 detailplaneeringu
ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
vajalikkuse eelhinnangu kohta
Esitasite Keskkonnaametile1 seisukoha andmiseks (keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemis seadus (KeHJS) § 33 lg 6 alusel) Pärnu maakonnas Tori vallas
Tammiste külas Vesikaare tee 16 kinnistu2 detailplaneeringu (DP) algatamise ja
keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) algatamata jätmise otsuse eelnõu (edaspidi
otsuse eelnõu) koos KSH vajalikkuse eelhinnanguga3.
DP algatamise eesmärk on välja selgitada võimalus juba varasemalt ellu viidud
planeeringulahenduse seadustamiseks, mis eeldab ka ehituskeeluvööndi (edaspidi EKV)
vähendamise nõusoleku saamist. Kinnistu omanik soovib taotleda hoonele kasutusluba.
Vesikaare tee 16 kinnistule rajatud hoonestus ja rajatised ei järgi kehtiva DP nõudeid: hoone on
ehitatud Pärnu jõe EKV-sse, ehitisealune pind on suurem kui DP lubab, kanalisse on rajatud
ujumiskoht ja paadisild, mida DP ette ei näe.
Keskkonnaamet on seisukohal, et arvestades planeeritava tegevuse iseloomu ei kaasne
eeldatavalt olulist keskkonnamõju (KeHJS § 22 mõistes) ning KSH algatamine ei ole
vajalik4. Samuti oleme seisukohal, et EKV ulatuse määramisel tuleb arvestada
ehitamiseaegset põhikaarti. Põhikaart on kindlasti aja jooksul muutunud ja seetõttu on
muutunud ka piirangute ulatused. Keskkonnaameti hinnangul jäi ehitamisaegse
põhikaardi järgi Vesikaare tee 16 elamu Pärnu jõe EKV-st välja, mistõttu pole EKV
vähendamise ettepanek asjakohane ning vajalik.
1. Vesikaare tee 16 kinnistul kehtib Uuemetsa Jõe DP,5 millega nähti ette muuhulgas
paadikanali rajamine. 2004. aastal väljastati kanali rajamiseks ehitusluba6. Paadikanalite
(ei ole sadamaehitised ega riigikaitse, piirivalve ja päästeasutuse ehitised) seaduslikkuse
hindamisel on Keskkonnaameti hinnangul looduskaitseseaduse (LKS) seisukohalt olulised
järgmised pidepunktid7.
1
Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 06.05.2022 nr 6-5/22/9018 all.
2
Katastritunnus 73001:008:1207.
3
OÜ Hendrikson & Ko (töö nr 21004169, 2022).
4
Seisukoht on antud Keskkonnaameti pädevusse jäävas osas.
5
Kehtestatud Sauga Vallavolikogu 16.03.2004 otsusega.
6
Ehitusloa nr 301 (Sauga Vallavalitsus, 27.04.2004); ehitisregistri kood 220262871.
7
Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 25.10.2021 nr 7-9/21/20874-2 all.
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] /
www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
1.1. Enne 1995. a ranna ja kalda kaitse seaduse jõustumist puudus keeld veekogude äärde
ehitamiseks, mistõttu kõik enne seda aega rajatud kanalid saab lugeda LKS-i seisukohalt
seaduslikuks.
1.2. 1995. a jõustunud ning kuni 2004. aastani kehtinud ranna ja kalda kaitse seaduse (RanKS)
kohaselt ei laienenud ehituskeeld üld- ja detailplaneeringute alusel rajatavale,
rekonstrueeritavale või taastatavale veeliikluse ja veehaarde objektile (RanKS § 9 lg 8 p
1). Kuni 2014. aastani8 loeti paadikanaleid praktikas veeliiklusrajatisteks, millele kehtis
LKS § 38 lg 5 p 2 kohane ehituskeelu erand, kui see ehitis oli rajatud kehtestatud üld- või
detailplaneeringu alusel. Seega saab LKS-i seisukohalt lugeda seaduslikuks need
paadikanalid, mis on rajatud ajavahemikul 1995-2014 kehtestatud üld- või
detailplaneeringu alusel veeliikluse objektina või veeliiklusrajatisena.
Peale Keskkonnaministeeriumi 11.12.2013 kirjas antud tõlgendust eeldab paadikanali
rajamine Keskkonnaameti poolset ehituskeeluvööndi vähendamisega nõustumist,
ehituskeeluvööndi vähendamist saab taotleda üld- või detailplaneeringu alusel.
2. Eeltoodust tulenevalt on Vesikaare tee 16 paadikanal seaduslik. Kui paadikanal on rajatud
õiguspäraselt, siis ei kuulu see olemasoleva loodusliku veekogu juurde ning talle ei laiene
olemasoleva veekogu piirangud ehk paadikanalil pole ehituskeelu- ja piiranguvööndit. Kui
maakatastri kitsenduste kaardil on seaduslikult rajatud kanalil ehituskeelu- ja
piiranguvööndi kanded, tuleks nende eemaldamiseks teavitada Maa-ametit.
3. Vesikaare tee 16 DP koostamise eesmärk on välja selgitada võimalus juba ellu viidud
lahenduse seadustamiseks, sh eeldab see EKV vähendamise nõusoleku saamist.
Eskiislahenduse joonisel9 on näidatud Pärnu jõe EKV, mille ulatus on põhikaardi veepiirist
arvestatuna 50 meetrit10. Mõõtmiste järgi jääb elamu osaliselt Pärnu jõe EKV-sse.
4. Kanalisse on rajatud ka ujumiskoht, mida planeeringulahendus ette ei näinud. LKSi järgi
saame seda käsitleda kui esmakordset juurdeehitust, millele ehituskeeld ei laiene 11 ja
nõustume, et ujumiskoht on LKS-i kohaselt õiguspärane.
5. KeHJS § 33 lg 5 p-st 4 tulenevalt tuleb strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega
kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast alast hinnata ka mõjutatava ala
väärtust ja tundlikkust, sh looduslikke iseärasusi, kultuuripärandit ja intensiivset
maakasutust. KSH eelhinnangus on küll käsitletud kultuuripärandit (ekspertide hinnangul
puudub kavandataval tegevusel mõju sellele), kuid eraldi pole välja toodud seoseid
mõjutatava ala väärtuse, tundlikkuse ja looduslike iseärasustega.
6. KSH eelhinnangu punktis 3.1 (lk 12) on kirjeldatud paadikanalite seaduslikku olemust.
Selgituseks, et 01.10.2019 kehtestatud veeseaduse (VeeS) redaktsiooni kohaselt ei loetud
paadikanalit veekogu osaks. See tekitas probleeme kalapüügi- ja jahiseaduse nõuete
rakendamisel paadikanalites. VeeS-i 13.09.2021 kehtestatud redaktsiooni kohaselt on
seetõttu paadikanal klassifitseeritud taas veekoguna. VeeS-i seletuskirjas on selgitatud, et
esineb palju veekoguga sarnaseid objekte, millele ei ole otstarbekas keskkonnakaitsest
lähtuvalt kohaldada veekogudele kehtestatud nõudeid. Samas ei tohi terminiga
„veekogu“ jätta käsitlemata veega täitunud süvenditele kehtivaid peamisi
keskkonnakaitselisi meetmeid (sh ei tohi sellised veekogud negatiivselt mõjutada teisi
veekogusid, pinnast ega põhjavett).
8
Keskkonnaministeeriumi (KeM) 11.12.2013 kiri nr 1-9/13/8022-2.
9
KSH eelhinnangu joonis 1-2 Planeeringu eskiis seisuga, jaanuar 2022.
10
Looduskaitseseadus (LKS) § 38 lg 1 p 4
11
LKS § 38 lg 4 p 5
2 (3)
7. KeHJS § 35 lg 5 p 5 alusel peab otsuse eelnõu sisaldama KSH algatamise või algatamata
jätmise põhjendust, mis tuleneb KSH eelhinnangu järeldustest. Otsuse eelnõus esitatud
põhjendused peavad lisaks eelhinnangus jõutud lõpptulemusele andma ka kokkuvõtliku
ülevaate KSH eelhinnangu tulemustest. KeHJS § 35 lg 6 alusel on DP algatamisest
kohustuslik teada anda KeHJS § 33 lg-s 6 nimetatud asutustele (sh Keskkonnaamet).
Palume otsuse eelnõud täiendada.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Helen Manguse
juhataja
keskkonnakorralduse büroo
Karl Markus Wahlberg 5885 7049 (keskkonnakorraldus)
[email protected]
Liis Sinijärv 5306 4783 (looduskasutus)
[email protected]
3 (3)
Tori Vallavalitsus Teie 06.05.2022 nr 6-2.1/2955
[email protected] Meie 31.05.2022 nr 15-3/3936-2
Seisukoht Vesikaare tee 16 kinnistu
detailplaneeringu KSH vajalikkuse
osas
Lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33
lõikest 6 esitas Tori vallavalitsus 06.05.2022 Rahandusministeeriumile Vesikaare tee 16
kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH)
eelhinnangu ning detailplaneeringu algatamise ja KSH algatamata jätmise otsuse eelnõu
seisukoha andmiseks KSH vajalikkuse üle otsustamisel.
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on välja selgitada võimalus juba ellu viidud lahenduse
seadustamiseks. Kinnistul kehtib Sauga Vallavolikogu 16. märtsi 2004 otsusega nr 17
kehtestatud Uuemetsa Jõe kinnistu detailplaneering. Vesikaare tee 16 kinnistule rajatud
hoonestus ei järgi kehtiva detailplaneeringu nõudeid, kuna hoone on ehitatud Pärnu jõe
ehituskeeluvööndisse ja hoone ehitisealune pind on oluliselt suurem kui detailplaneering
lubab.
Olemasolev lahendus ei ole ka kehtiva Sauga valla üldplaneeringu kohane, kuna kinnistu
täisehitus on suurem kui üldplaneeringuga lubatud ja hoonestus on osaliselt rajatud Pärnu jõe
ehituskeeluvööndisse. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek Sauga valla üldplaneeringu
muutmiseks, sh Pärnu jõe ehituskeeluvööndi vähendamiseks.
Esitatud otsuse eelnõu kohaselt peab omavalitsus võimalikuks olukorra seadustamist uue
detailplaneeringu koostamisega ja leiab, et hoone lammutamine oleks antud juhul selgelt
ebaproportsionaalne ning riivav meede.
Tutvunud detailplaneeringu KSH eelhinnangu ning detailplaneeringu koostamise algatamise
ja KSH algatamata jätmise otsuse eelnõuga esitame järgmised ettepanekud:
1. KSH eelhinnangu peatükis 2.1 Pärnu maakonna planeering fikseerida täiendavalt, et
Pärnu jõgi on määratud üheks rohelise võrgustiku koridorina toimivaks
vooluveekoguks ja, et maakonnaplaneeringu kohaselt on rohelise võrgustiku
toimimiseks otstarbekas kasutada ehituskeeluvööndit jõgede ääres, kus rohelise
võrgustiku koridori laiuseks on ehituskeeluvööndi ulatus.
2. Planeeritav kinnistu piirneb jõe poolt Uuemetsa-Jõe kinnistuga, mis on
munitsipaalomandis olev üldkasutatava maa sihtotstarbega ala. Ainus avalik
juurdepääs jõe äärsele alale on võimalik mööda Vesikaare teed. Hetkel on Vesikaare
tee 16 kinnistu haljaspiire rajatud selliselt, et kinnistuga piirnev kaldaala näib olevat
eraomandis elamukinnistu osa. Arvestades, et kohalik omavalitsus peab
planeeringutega tagama avaliku juurdepääsu kallasrajale, määrata detailplaneeringu
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
koostamisel krundile sobiv piirete lahendus, mis tagab selge pääsu kallasrajale ja
vastab maa kasutuse otstarbele.
Rahandusministeerium on seisukohal, et Vesikaare tee 16 kinnistu detailplaneeringu KSH
menetlust ei ole otstarbekas algatada, kui tegevusega tõenäoliselt ei kaasne olulist negatiivset
keskkonnamõju. Vastavalt PlanS § 4 lõike 2 punktile 5 tuleb kohalikul omavalitsusel tagada,
et detailplaneeringu koostamisel hinnatakse selle elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid
majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. Vastavalt
PlanS § 126 lõike 1 punktile 12 on võimalik detailplaneeringu koostamise käigus määrata
vajalikud keskkonnatingimusi tagavad nõuded.
Palume hoida Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Pärnu talitust kursis
detailplaneeringu menetlusega ja teavitada kõikidest avalikest aruteludest. Detailplaneeringu
lähteseisukohad ja eskiislahendus esitada arvamuse avaldamiseks ning PlanS § 142 lõike 4
kohaselt täiendavate koostöötegijate ja kaasatavate määramiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Mart Uusjärv
osakonnajuhataja
regionaalvaldkonna asekantsleri ülesannetes
Merilin Rosenberg +37258041423
[email protected]
2
TORI VALLAVOLIKOGU
OTSUS
Sindi 16. juuni 2022 nr 93
Vesikaare tee 16 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine
Ramsta Sense OÜ juhatuse liige Tiit Vunk esitas Tori Vallavalitsusele taotluse Tori vallas
Tammiste külas Vesikaare tee 16 kinnistule detailplaneeringu koostamise algatamiseks.
Vesikaare tee 16 kinnistul detailplaneeringu koostamise eesmärk on välja selgitada
võimalus juba ellu viidud lahenduse seadustamiseks, sh eeldab see vallavalitsuse
hinnangul ehituskeeluvööndi vähendamise nõusoleku saamist. Kehtiva Sauga valla
üldplaneeringu alusel jääb planeeringuala tiheasustusalal paiknevale väikeelamu maa-alale
(EV). Üldplaneeringu seletuskirjas on välja toodud hoonestustingimused, mh ka krundi
suurim lubatud täisehituse %, mis on 10-20%, seejuures tiheasustusaladel on täiendav
tingimus, et 1200 m2 kuni 3000 m² kinnistutel on täisehitus kuni 15% (lubatud on ehitada
elamu ja kuni kaks abihoonet). Planeeringuga kavandatav tegevus (olemasolevale
olukorrale vastava detailplaneeringu koostamine) ei vasta kehtivale üldplaneeringule.
Arvestades planeeringualaga hõlmatud krundi suurust (2258 m2) on üldplaneeringu
kohaselt täisehitus lubatud 15% kinnistust. Hetkel on see ca 21%. Eelnevast lähtuvalt on
tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga.
Üldplaneeringu muutmisettepanekut sisaldava detailplaneeringu korral tuleb algatamisel
anda keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang KSH läbiviimise vajaduse
kohta.
Seadustamise üks eesmärke on halduse efektiivsus, eesmärgipärasus ja otstarbekus (HMS
§ 5 lg 2). Haldusmenetlust läbiviiv haldusorgan peab haldusmenetluse käigus lähtuma
haldusmenetluse eesmärgist ning vajadusest viia menetlus läbi võimalikult efektiivselt.
Seadustamine annab võimaluse õiguspärase olukorra loomiseks vähem riivaval viisil kui
lammutamine. Haldusorgan peab võimalikuks olukorra seadustamist uue detailplaneeringu
koostamisega. Ainus alternatiiv oleks lammutamine, mis antud juhul oleks selgelt
ebaproportsionaalne ning riivav meede, võrreldes planeeringu koostamisega.
Kinnistul kehtib Sauga Vallavolikogu 16. märtsi 2004 otsusega nr 17 kehtestatud
Uuemetsa Jõe kinnistu detailplaneering, mille kohaselt on kinnistule määratud ehitusõigus
kahe hoone ehitamiseks kokku kuni 250 m² ehitisealuse pinnaga, hoonete arv on lubatud
kuni kaks, kõrgus kuni 9 m. Hoonestusala määramisel kinnistu läänepoolt on järgitud
Pärnu jõe 50 m ehituskeeluvööndit.
Vesikaare tee 16 kinnistule rajatud hoonestus ja rajatised ei järgi kehtiva detailplaneeringu
nõudeid: hoone on ehitatud Pärnu jõe ehituskeeluvööndisse, ehitisealune pind on oluliselt
suurem kui detailplaneering lubab (max 250 m2, aga tegelikult u 400 m2), kanalisse on
rajatud nö ujumiskoht, mida detailplaneering ette ei näe.
Vesikaare tee 16 kinnistu (katastritunnus 73001:008:1207) sihtotstarve on 100%
elamumaa kogupindalaga 2258 m2, millest 1658 m2 on õuemaa ja 600 m2 muu maa.
Vesikaare tee 16 kinnistu külgneb läänest Uuemetsa-Jõe kinnistuga (73001:008:1233,
100% üldkasutatav maa), lõunast ja idast Vesikaare teega (transpordimaa) ning
põhjasuunast Vesikaare tee 14 kinnistuga (73001:008:1205, 100% elamumaa). Kinnistu
asub Pärnu jõe kaldale rajatud tiheasustusega elamurajoonis, kus enamik kinnistutel on
eramud juba välja ehitatud.
Pärnu maakonnaplaneeringu kohaselt jääb Tammiste küla piirkond, kus kinnistu paikneb,
Suur-Pärnu alale ning on märgitud kui linnalise asustusega ala, ala jääb ka väärtuslikule
maastikule Niidu-Tammiste metsamaastik. Maakonnaplaneeringus toodud üldised
tingimused väärtuslike maastike kohta nimetavad piiride ja hooldamiseks vajalike
meetmete täpsustamist üldplaneeringus. Samuti ehituskeeluvööndi ulatuse täpsustamise
vajadus veekogudel on oluline üldplaneeringus. Piirkond jääb küll väärtuslikule
maastikule, kuid tegemist on juba väljakujunenud tiheasustusalaga ning olemasolev hoone
ei muuda maastikuliselt olemasolevat olukorda piirkonnas.
Pärnu jõgi on nimetatud maakonnaplaneeringus kui ilusa vaatega veeteelõik. Veeteelõigud
on esinduslikud nii oma looduslikkuse kui kauni ilme poolest. Tingimuseks on seatud, et
kaunite veeteelõikude läbitavus tuleb tagada.
Planeeringuala jääb suuremas osas üleujutusohuga alale, kus maa-ameti kaardirakenduses
avaldatud andmete põhjal on üleujutuse esinemise tõenäosus 1 kord 50 aasta jooksul.
Siiski on planeeringuala vahetus läheduses ka sagedasema, 1 kord 10 aasta jooksul,
üleujutusohuga alasid, millest tulenevalt on vajalik arvestada kinnistul üleujutusohuga.
Planeeritava maa-ala kohta on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)
eelhinnang, kus on analüüsitud järgmisi võimalikke planeeringualaga seotud
keskkonnamõjusid: pinnas, maa- ja loodusvarade kasutamine, jäätmeteke, põhja- ja
pinnavesi, õhk, valgus, müra ja vibratsioon, soojus, kiirgus, lõhn. Koostaja: OÜ
Hendrikson & Ko (reg nr 10269950), töö nr 21004169.
Eelhinnangus jõuti järeldusele, et arvestades hetkel teadaolevat informatsiooni
kavandatava tegevuse kohta (käesoleva eelhinnangu kontekstis planeeringualal
olemasoleva olukorra säilimisega) ei ole selle realiseerimisel (olemasoleva olukorrale
vastava DP koostamisel ja kujunenud olukorra seadustamisel) alust eeldada olulise
ebasoodsa keskkonnamõju kaasnemist ja detailplaneeringu läbiviimiseks KSH algatamine
ei ole vajalik.
Natura 2000 alade puhul tuleb arvestada, et planeerimisdokumendi elluviimine ei tohi
Natura 2000 alasid ega nende kaitse-eesmärke kahjustada. Kui planeeringu koostamisel
muudetakse käesolevas eelhinnangus käsitletud planeeringulahendust (Vesikaare tee 16
kinnistul täna eksisteerivat olukorda) ja kavandatakse siin käsitlemata lahendusi ja/või
tegevusi, siis tuleb mõju Natura aladele uuesti kaaluda.
Detailplaneeringu koostamise algatamise ja KSH algatamata jätmise otsuse eelnõu kohta
küsiti seisukohta Keskkonnaametilt ja Rahandusministeeriumilt.
Keskkonnaamet on oma 25.05.2022 kirjas nr 6-5/22/9018-2 andnud seisukoha, et
arvestades planeeritava tegevuse iseloomu ei kaasne eeldatavalt olulist
keskkonnamõju (KeHJS § 22 mõistes) ning KSH algatamine ei ole vajalik. Samuti
oleme seisukohal, et EKV ulatuse määramisel tuleb arvestada ehitamiseaegset
põhikaarti. Põhikaart on kindlasti aja jooksul muutunud ja seetõttu on muutunud ka
piirangute ulatused. Keskkonnaameti hinnangul jäi ehitamisaegse põhikaardi järgi
Vesikaare tee 16 elamu Pärnu jõe EKV-st välja, mistõttu pole EKV vähendamise
ettepanek asjakohane ning vajalik.
1. Vesikaare tee 16 kinnistul kehtib Uuemetsa Jõe DP, millega nähti ette muuhulgas
paadikanali rajamine. 2004. aastal väljastati kanali rajamiseks ehitusluba.
Paadikanalite (ei ole sadamaehitised ega riigikaitse, piirivalve ja päästeasutuse
ehitised) seaduslikkuse hindamisel on Keskkonnaameti hinnangul
looduskaitseseaduse (LKS) seisukohalt olulised järgmised pidepunktid.
1.1. Enne 1995. a ranna ja kalda kaitse seaduse jõustumist puudus keeld veekogude
äärde ehitamiseks, mistõttu kõik enne seda aega rajatud kanalid saab lugeda LKS-
i seisukohalt seaduslikuks.
1.2. 1995. a jõustunud ning kuni 2004. aastani kehtinud ranna ja kalda kaitse seaduse
(RanKS) kohaselt ei laienenud ehituskeeld üld-ja detailplaneeringute alusel
rajatavale, rekonstrueeritavale või taastatavale veeliikluse ja veehaarde objektile
(RanKS § 9 lg 8 p 1). Kuni 2014. aastani loeti paadikanaleid praktikas
veeliiklusrajatisteks, millele kehtis LKS § 38 lg 5 p 2 kohane ehituskeelu erand,
kui see ehitis oli rajatud kehtestatud üld- või detailplaneeringu alusel. Seega saab
LKS-i seisukohalt lugeda seaduslikuks need paadikanalid, mis on rajatud
ajavahemikul 1995-2014 kehtestatud üld- või detailplaneeringu alusel veeliikluse
objektina või veeliiklusrajatisena.
Peale Keskkonnaministeeriumi 11.12.2013 kirjas antud tõlgendust eeldab
paadikanali rajamine Keskkonnaameti poolset ehituskeeluvööndi vähendamisega
nõustumist, ehituskeeluvööndi vähendamist saab taotleda üld-või
detailplaneeringu alusel.
2. Eeltoodust tulenevalt on Vesikaare tee 16 paadikanal seaduslik. Kui paadikanal on
rajatud õiguspäraselt, siis ei kuulu see olemasoleva loodusliku veekogu juurde
ning talle ei laiene olemasoleva veekogu piirangud ehk paadikanalil pole
ehituskeelu-ja piiranguvööndit. Kui maakatastri kitsenduste kaardil on seaduslikult
rajatud kanalil ehituskeelu-ja piiranguvööndi kanded, tuleks nende eemaldamiseks
teavitada Maa-ametit.
3. Vesikaare tee 16 DP koostamise eesmärk on välja selgitada võimalus juba ellu
viidud lahenduse seadustamiseks, sh eeldab see EKV vähendamise nõusoleku
saamist. Eskiislahenduse joonisel on näidatud Pärnu jõe EKV, mille ulatus on
põhikaardi veepiirist arvestatuna 50 meetrit. Mõõtmiste järgi jääb elamu osaliselt
Pärnu jõe EKV-sse.
4. Kanalisse on rajatud ka ujumiskoht, mida planeeringulahendus ette ei näinud.
LKSi järgi saame seda käsitleda kui esmakordset juurdeehitust, millele ehituskeeld
ei laiene ja nõustume, et ujumiskoht on LKS-i kohaselt õiguspärane.
5. KeHJS § 33 lg 5 p-st 4 tulenevalt tuleb strateegilise planeerimisdokumendi
elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast alast
hinnata ka mõjutatava ala väärtust ja tundlikkust, sh looduslikke iseärasusi,
kultuuripärandit ja intensiivset maakasutust. KSH eelhinnangus on küll käsitletud
kultuuripärandit (ekspertide hinnangul puudub kavandataval tegevusel mõju
sellele), kuid eraldi pole välja toodud seoseid mõjutatava ala väärtuse, tundlikkuse
ja looduslike iseärasustega.
6. KSH eelhinnangu punktis 3.1 (lk 12) on kirjeldatud paadikanalite seaduslikku
olemust. Selgituseks, et 01.10.2019 kehtestatud veeseaduse (VeeS) redaktsiooni
kohaselt ei loetud paadikanalit veekogu osaks. See tekitas probleeme kalapüügi- ja
jahiseaduse nõuete rakendamisel paadikanalites. VeeS-i 13.09.2021 kehtestatud
redaktsiooni kohaselt on seetõttu paadikanal klassifitseeritud taas veekoguna.
VeeS-i seletuskirjas on selgitatud, et esineb palju veekoguga sarnaseid objekte,
millele ei ole otstarbekas keskkonnakaitsest lähtuvalt kohaldada veekogudele
kehtestatud nõudeid. Samas ei tohi terminiga „veekogu“ jätta käsitlemata veega
täitunud süvenditele kehtivaid peamisi keskkonnakaitselisi meetmeid (sh ei tohi
sellised veekogud negatiivselt mõjutada teisi veekogusid, pinnast ega põhjavett).
7. KeHJS § 35 lg 5 p 5 alusel peab otsuse eelnõu sisaldama KSH algatamise või
algatamata
jätmise põhjendust, mis tuleneb KSH eelhinnangu järeldustest. Otsuse eelnõus
esitatud
põhjendused peavad lisaks eelhinnangus jõutud lõpptulemusele andma ka
kokkuvõtliku
ülevaate KSH eelhinnangu tulemustest. KeHJS § 35 lg 6 alusel on DP algatamisest
kohustuslik teada anda KeHJS § 33 lg s 6 nimetatud asutustele (sh
Keskkonnaamet).
Palume otsuse eelnõud täiendada.
Rahandusministeerium oma 31.05.2022 kirjas nr 15-3/3936-2 esitas järgmised
ettepanekud:
1. KSH eelhinnangu peatükis 2.1 Pärnu maakonna planeering fikseerida täiendavalt,
et Pärnu jõgi on määratud üheks rohelise võrgustiku koridorina toimivaks
vooluveekoguks ja, et maakonnaplaneeringu kohaselt on rohelise võrgustiku
toimimiseks otstarbekas kasutada ehituskeeluvööndit jõgede ääres, kus rohelise
võrgustiku koridori laiuseks on ehituskeeluvööndi ulatus.
2. Planeeritav kinnistu piirneb jõe poolt Uuemetsa-Jõe kinnistuga, mis on
munitsipaalomandis olev üldkasutatava maa sihtotstarbega ala. Ainus avalik
juurdepääs jõe äärsele alale on võimalik mööda Vesikaare teed. Hetkel on
Vesikaare tee 16 kinnistu haljaspiire rajatud selliselt, et kinnistuga piirnev kaldaala
näib olevat eraomandis elamukinnistu osa. Arvestades, et kohalik omavalitsus
peab planeeringutega tagama avaliku juurdepääsu kallasrajale, määrata
detailplaneeringu koostamisel krundile sobiv piirete lahendus, mis tagab selge
pääsu kallasrajale ja vastab maa kasutuse otstarbele.
Rahandusministeerium on seisukohal, et Vesikaare tee 16 kinnistu detailplaneeringu KSH
menetlust ei ole otstarbekas algatada, kui tegevusega tõenäoliselt ei kaasne olulist
negatiivset keskkonnamõju. Vastavalt PlanS § 4 lõike 2 punktile 5 tuleb kohalikul
omavalitsusel tagada, et detailplaneeringu koostamisel hinnatakse selle elluviimisega
kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale
avalduvaid mõjusid. Vastavalt PlanS § 126 lõike 1 punktile 12 on võimalik
detailplaneeringu koostamise käigus määrata vajalikud keskkonnatingimusi tagavad
nõuded.
Tulenevalt planeerimisseaduse § 4 lg 4, § 127 lg 1 ja Vabariigi Valitsuse 17.12.2015
määrusest nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringu
kooskõlastamise alused“, tehakse planeeringu koostamisel koostööd valitsusasutustega,
kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb.
Tulenevalt planeerimisseaduse § 127 lg 2 ja 3, kaasatakse planeeringu koostamisse isikud,
kelle õigusi võib planeering puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla selle
koostamisse kaasatud ning isikud, kelle huve planeering võib puudutada.
Detailplaneeringu algatab Tori Vallavolikogu, koostamist korraldab Tori Vallavalitsus,
kehtestab Tori Vallavolikogu. Otsusega saab tutvuda Tori valla veebilehel
www.torivald.ee
Lähtudes eeltoodust ning võttes aluseks planeerimisseaduse § 128 lõike 1,
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 2 punkti 1 ja
§ 35 lõiked 3 ja 5, Tori Vallavolikogu 20.02.2020 määruse nr 106 „Maakorraldusliku,
planeerimis- ja ehitusalase tegevuse ning ehitusseadustikust tuleneva riikliku järelevalve
korraldamine Tori vallas“ § 2 lõike 3 ning Ramsta Sense OÜ juhatuse liikme Tiit Vungi
poolt esitatud detailplaneeringu algatamise taotluse annab Tori Vallavolikogu
o t s u s t a b:
1. Algatada detailplaneeringu koostamine Tori vallas Tammiste külas Vesikaare tee
16 kinnistul.
2. Kinnitada planeeritava maa-ala asukohaskeem, mis on käesoleva otsuse
lahutamatu lisa.
3. Jätta Vesikaare tee 16 kinnistu detailplaneeringu koostamiseks keskkonnamõju
strateegiline hindamine algatamata, kuna koostatava detailplaneeringu
elluviimisega kaasnevad tegevused ei oma olulist keskkonnamõju.
4. Detailplaneering koostada vastavalt juhendmaterjalidele, millised on
kättesaadavad veebilehel http://planeerimine.ee/ ja rahandusministeeriumi
veebilehel (http://www.fin.ee/ruumiline-planeerimine). Detailplaneeringu
seletuskirja mahus esitada muuhulgas planeeringu elluviimiseks vajalikud
tegevused ja nende järjekord (PlanS § 3 lõige 5).
5. Enne detailplaneeringu koostamise alustamist tuleb detailplaneeringu koostamisest
huvitatud isikul sõlmida Tori Vallavalitsusega asjakohane leping detailplaneeringu
koostamiseks, sh planeeringu koostamise täpsustatud ajakava.
6. Tori Vallavalitsusel korraldada seaduse kohaselt teavitamine detailplaneeringu
algatamisest ja KSH algatamata jätmisest.
7. Tori Vallavolikogu võib detailplaneeringu koostamise lõpetada, kui koostamise
käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus,
kinnisasja omanik esitab taotluse detailplaneeringu koostamise lõpetamiseks;
planeeringu koostamise eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus.
8. Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades
vaide Tori Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses või kaebuse Tallinna
Halduskohtu Pärnu kohtumajale halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud
korras.
9. Otsus jõustub teatavakstegemisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Jana Malõh
volikogu esimees
Lisa
Tori Vallavolikogu 16.06.2022
otsusele nr 93
LÄHTESEISUKOHAD
Tammiste küla Vesikaare tee 16 kinnistu (73001:008:1207) detailplaneeringu koostamiseks.
ÜLDOSA
Vesikaare tee 16 kinnistul detailplaneeringu koostamise eesmärk on välja selgitada võimalus juba
ellu viidud lahenduse seadustamiseks, sh eeldab see vallavalitsuse hinnangul ehituskeeluvööndi
vähendamise nõusoleku saamist. Kehtiva Sauga valla üldplaneeringu alusel jääb planeeringuala
tiheasustusalal paiknevale väikeelamu maa-alale (EV). Üldplaneeringu seletuskirjas on välja
toodud hoonestustingimused, mh ka krundi suurim lubatud täisehituse %, mis on 10-20%,
seejuures tiheasustusaladel on täiendav tingimus, et 1200 m2 kuni 3000 m² kinnistutel on täisehitus
kuni 15% (lubatud on ehitada elamu ja kuni kaks abihoonet). Planeeringuga kavandatav tegevus
(olemasolevale olukorrale vastava detailplaneeringu koostamine) ei vasta kehtivale
üldplaneeringule. Arvestades planeeringualaga hõlmatud krundi suurust (2258 m2) on
üldplaneeringu kohaselt täisehitus lubatud 15% kinnistust. Hetkel on see ca 21%. Eelnevast
lähtuvalt on tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga.
OLEMASOLEV OLUKORD
ASUKOHT
Vesikaare tee 16 kinnistu (katastritunnus 73001:008:1207) sihtotstarve on 100% elamumaa
kogupindalaga 2258 m2, millest 1658 m2 on õuemaa ja 600 m2 muu maa. Vesikaare tee 16 kinnistu
külgneb läänest Uuemetsa-Jõe kinnistuga (73001:008:1233, 100% üldkasutatav maa), lõunast ja
idast Vesikaare teega (transpordimaa) ning põhjasuunast Vesikaare tee 14 kinnistuga
(73001:008:1205, 100% elamumaa). Kinnistu asub Pärnu jõe kaldale rajatud tiheasustusega
elamurajoonis, kus enamik kinnistutel on eramud juba välja ehitatud.
HOONESTUS JA HALJASTUS
Kinnistul kehtib Sauga Vallavolikogu 16. märtsi 2004 otsusega nr 17 kehtestatud Uuemetsa Jõe
kinnistu detailplaneering, mille kohaselt on kinnistule määratud ehitusõigus kahe hoone
ehitamiseks kokku kuni 250 m² ehitisealuse pinnaga, hoonete arv on lubatud kuni kaks, kõrgus
kuni 9 m. Hoonestusala määramisel kinnistu läänepoolt on järgitud Pärnu jõe 50 m
ehituskeeluvööndit.
Vesikaare tee 16 kinnistule rajatud hoonestus ja rajatised ei järgi kehtiva detailplaneeringu
nõudeid: hoone on ehitatud Pärnu jõe ehituskeeluvööndisse, ehitisealune pind on oluliselt suurem
kui detailplaneering lubab (max 250 m2, aga tegelikult u 400 m2), kanalisse on rajatud nö
ujumiskoht, mida detailplaneering ette ei näe.
Planeeringuala ja Pärnu jõe vahele jääb üldkasutatav maa (Uuemetsa-Jõe kinnistu), kuhu on
rajatud grillimiskoht ning Pärnu jõele purre ja mis sisuliselt on kasutuses ainult Vesikaare tee 16
kinnistu poolt.
LÄHTESEISUKOHAD PLANEERINGU KOOSTAMISEKS
KEHTIVAD PLANEERINGUD JA MUUD ALUSMATERJALID
Pärnu maakonnaplaneeringu kohaselt jääb Tammiste küla piirkond, kus kinnistu paikneb, Suur-
Pärnu alale ning on märgitud kui linnalise asustusega ala, ala jääb ka väärtuslikule maastikule
Niidu-Tammiste metsamaastik. Maakonnaplaneeringus toodud üldised tingimused väärtuslike
maastike kohta nimetavad piiride ja hooldamiseks vajalike meetmete täpsustamist
üldplaneeringus. Samuti ehituskeeluvööndi ulatuse täpsustamise vajadus veekogudel on oluline
üldplaneeringus. Piirkond jääb küll väärtuslikule maastikule, kuid tegemist on juba väljakujunenud
tiheasustusalaga ning olemasolev hoone ei muuda maastikuliselt olemasolevat olukorda
piirkonnas.
Pärnu jõgi on nimetatud maakonnaplaneeringus kui ilusa vaatega veeteelõik. Veeteelõigud on
esinduslikud nii oma looduslikkuse kui kauni ilme poolest. Tingimuseks on seatud, et kaunite
veeteelõikude läbitavus tuleb tagada.
Planeeringuala jääb suuremas osas üleujutusohuga alale, kus maa-ameti kaardirakenduses
avaldatud andmete põhjal on üleujutuse esinemise tõenäosus 1 kord 50 aasta jooksul. Siiski on
planeeringuala vahetus läheduses ka sagedasema, 1 kord 10 aasta jooksul, üleujutusohuga alasid,
millest tulenevalt on vajalik arvestada kinnistul üleujutusohuga.
Kehtiva Sauga valla üldplaneeringu alusel jääb planeeringuala tiheasustusalal paiknevale
väikeelamu maa-alale (EV). Üldplaneeringu seletuskirjas on välja toodud hoonestustingimused,
mh ka krundi suurim lubatud täisehituse %, mis on 10-20%, seejuures tiheasustusaladel on
täiendav tingimus, et 1200 m2 kuni 3000 m² kinnistutel on täisehitus kuni 15% (lubatud on ehitada
elamu ja kuni kaks abihoonet). Planeeringuga kavandatav tegevus (olemasolevale olukorrale
vastava detailplaneeringu koostamine) ei vasta kehtivale üldplaneeringule. Arvestades
planeeringualaga hõlmatud krundi suurust (2258 m2) on üldplaneeringu kohaselt täisehitus lubatud
15% kinnistust. Hetkel on see ca 21%. Eelnevast lähtuvalt on tegemist üldplaneeringut muutva
detailplaneeringuga.
Kinnistul kehtib Sauga Vallavolikogu 16. märtsi 2004 otsusega nr 17 kehtestatud Uuemetsa Jõe
kinnistu detailplaneering, mille kohaselt on kinnistule määratud ehitusõigus kahe hoone
ehitamiseks kokku kuni 250 m² ehitisealuse pinnaga, hoonete arv on lubatud kuni kaks, kõrgus
kuni 9 m. Hoonestusala määramisel kinnistu läänepoolt on järgitud Pärnu jõe 50 m
ehituskeeluvööndit.
ERITINGIMUSED, UURINGUD, MÕÕDISTUSED
• Geodeetiline alusplaan 1:500
KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE VAJADUS
Tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 2 p 3 tuleb
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta
eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punktis 1 või 3
sätestatud juhul.
Planeeritava maa-ala kohta on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)
eelhinnang, kus on analüüsitud järgmisi võimalikke planeeringualaga seotud keskkonnamõjusid:
pinnas, maa- ja loodusvarade kasutamine, jäätmeteke, põhja- ja pinnavesi, õhk, valgus, müra ja
vibratsioon, soojus, kiirgus, lõhn. Koostaja: OÜ Hendrikson & Ko (reg nr 10269950), töö nr
21004169.
EELHINNANGU KOKKUVÕTE
Eelhinnangus jõuti järeldusele, et arvestades hetkel teadaolevat informatsiooni kavandatava
tegevuse kohta (käesoleva eelhinnangu kontekstis planeeringualal olemasoleva olukorra
säilimisega) ei ole selle realiseerimisel (olemasoleva olukorrale vastava DP koostamisel ja
kujunenud olukorra seadustamisel) alust eeldada olulise ebasoodsa keskkonnamõju kaasnemist ja
detailplaneeringu läbiviimiseks KSH algatamine ei ole vajalik.
Natura 2000 alade puhul tuleb arvestada, et planeerimisdokumendi elluviimine ei tohi Natura 2000
alasid ega nende kaitse-eesmärke kahjustada. Kui planeeringu koostamisel muudetakse käesolevas
eelhinnangus käsitletud planeeringulahendust (Vesikaare tee 16 kinnistul täna eksisteerivat
olukorda) ja kavandatakse siin käsitlemata lahendusi ja/või tegevusi, siis tuleb mõju Natura aladele
uuesti kaaluda.
SEISUKOHAD PLANEERINGU LAHENDUSE OSAS
• Määrata ehitusõigus, ebaseaduslike ehitiste seadustamiseks, hoonetele ehitisealuse pinnaga
kuni 400 m2, ujumiskohale ja paadisillale.
• Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek tehakse olemasolevale eramuosale ning
planeeritavale basseinile.
• Planeeringus näha ette haljastus ja piirded kinnistu piirile.
• Määrata krundile sobiv piirete lahendus, mis tagab selge pääsu kallasrajale mööda
Vesikaare teed ja vastab maa kasutuse otstarbele. Vesikaare tee ja jõe-äärne ala on avalikud
ja kõigile kasutada.
• Planeeringus käsitleda kõrgematele planeeringutele vastavust ning planeeringulahendus
siduda kontaktalas paiknevate teiste planeeringutega.
• Planeeringuala tuleohutusnõuded kajastada vastavuses kehtivale seadusandlusele.
• Juurdepääs Vesikaare tänavalt.
• Parkimine lahendada oma kinnistul.
• Planeeringus määrata planeeringu elluviimise järjekorrad.
• Detailplaneeringu koostamisel hinnata selle elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid
majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid.
KOOSTAMISE PROTSESS
• Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Tori Vallavalitsus
• Detailplaneeringu algatab ja kehtestab Tori Vallavolikogu
• Detailplaneering komplekteerida ühes eksemplaris paberkandjal ja üks eksemplaris
digitaalselt.
• Detailplaneering peab kehtestamiseks esitamisel vastama määrusele nr 50 “Planeeringu
vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.
KOOSTÖÖ
• Päästeamet
• Keskkonnaamet
KAASAMINE
• Piirinaabrid ja puudutatud isikud
• Rahandusministeerium
Seadusest tulenevad kooskõlastused tuleb saavutada enne detailplaneeringu vastuvõtmist. Tori
Vallavalitsusel on õigus kooskõlastuste vajadust ja lähteseisukohti täpsustada ja täiendada
detailplaneeringu menetlemisel.
Planeeringu koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi ning huve planeering võib puudutada ja
isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud.
AJAKAVA
• KSH eelhinnangu koostamine ja KSH vajalikkuse kohta asjaomastelt asutustelt
seisukohtade küsimine, vajadusel täiendamine: üks kuni kaks kuud.
• Detailplaneeringu algatamine ja KSH mittealgatamine, sellest teatamine: üks kuu.
• Detailplaneeringu lähteseisukohtade koostamine ja seisukohtade küsimine: kaks kuud
• Planeeringulahenduse sisuline koostamine ja lahendusvariantide avalik tutvustamine
(eskiislahendus): kolm kuud.
• Planeeringu kooskõlastamine ja arvamuse küsimine: kolm kuud.
• Planeeringu vastuvõtmine ja avalikust väljapanekust teatamine: kaks kuud.
• Planeeringu avalik väljapanek ja arutelu, järelevalve: kaks kuni kolm kuud.
• Planeeringu komplekteerimine, materjalide esitamine, planeeringu kehtestamine ja sellest
teatamine: kaks kuud.
• PlanS § 139 lõike 2 alusel tehakse detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise
otsus hiljemalt kolme aasta möödumisel detailplaneeringu algatamisest arvates.
Lähteseisukohad kehtivad kaks aastat detailplaneeringu algatamisest. Vajadusel täpsustab
vallavalitsus lähteseisukohti protsessi kestel.
Koostas:
Piret Kallas
planeerimisspetsialist
LEPING nr 11-21.8/132
üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamise ja
rahastamise kohta
Tori Vallavalitsus (edaspidi Vallavalitsus), keda esindab valla põhimääruse alusel
vallavanem Lauri Luur, detailplaneeringu algatamise ettepaneku teinud OÜ Ramsta
Sense (registrikood 11997812) juhatuse liige Tiit Vunk (edaspidi Huvitatud isik) ning
Hendrikson & KO OÜ (registrikood 10269950) juhatuse liige Jaanus Aavik (edaspidi
Planeerija, kõik koos edaspidi Lepinguosalised), sõlmivad planeerimisseaduse ja
võlaõigusseaduse alusel lepingu üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava
detailplaneeringu koostamise ja rahastamise kohta (edaspidi Leping) alljärgnevas:
1. LEPINGU ESE JA KINNITUSED
1.1 Leping on sõlmitud Tori vallas Tammiste külas Vesikaare tee 16 kinnistu
detailplaneeringu (edaspidi Detailplaneering) koostamise tellimise ja sellega
seotud kulude kandmise kohta. Lepingu sõlmimise aluseks on Tori
Vallavolikogu 16. juuni 2022 otsus nr 93.
1.2 Lepinguosalised kinnitavad, et nad on järginud kõiki reegleid, protseduure ja
kooskõlastusi, mis on neile ette nähtud Lepingus sätestatud kohustuste
võtmiseks, et neil on Lepingu sõlmimiseks kõik õigused ja volitused ning et
Lepingu sõlmimine ja täitmine ei riku ega ületa olemasolevaid volitusi.
1.3 Planeerija avaldab, et tal on planeerimisseaduse § 4 lõigetele 5 ja 6 nõuetele
vastav spetsialist.
2. DETAILPLANEERINGU EESMÄRK
2.1 Detailplaneeringu eesmärk on planeeringualale ruumilise terviklahenduse
loomine.
2.2 Detailplaneeringu koostamine Lepingu mõistes on:
2.2.1 nõuetekohase Detailplaneeringu koostamine ehk planeeringu
seletuskirja, plaanide ja skeemide osa ning muude planeeringu koosseisu
kuuluvate materjalide ettevalmistamine ja kokkupanemine ning
Detailplaneeringu hilisem täiendamine;
2.2.2. õigusaktides esitatud nõuetele vastavalt vormistatud Detailplaneering,
mille hulgas Detailplaneeringu esialgne kavand (eskiis) koos asjakohase
lisamaterjaliga nagu keskkonnamõju eelhinnang, arhitektuurne analüüs
jne;
2.2.3. avaliku arutelu tulemuste alusel määratavad vajalikud muudatused;
2.2.4. Detailplaneeringuga seotud täiendavate uuringute tulemused.
2.3 Detailplaneering menetletakse üksteisele järgnevates osades, millest esimene
osa Detailplaneeringu esialgse kavandi (eskiis) heakskiitmiseni arengu- ja
planeeringuosakonna poolt, teine osa Detailplaneeringu vastuvõtmiseni ja
kolmas osa Detailplaneeringu kehtestamiseni.
2.4 Osalejad avaldavad, et Detailplaneeringu eskiis on tutvustatud ja arvamused,
ettepanekud Detailplaneeringusse sisse viidud ning kinnitavad, et on
Detailplaneeringu menetlemise jätkamiseks leppinud kokku alljärgnevas
eeldatavas ajakavas:
2.4.1. Detailplaneeringu vastuvõtmine 15 nädala pärast Lepingu
allkirjastamist;
2.4.2. Vallavalitsus korraldab vastuvõetud Detailplaneeringu avalikustamise
25 nädalal pärast Lepingu allkirjastamist;
2.4.2.1. kui avalikustamise käigus esitatakse arvamusi, toimub avaliku
väljapaneku tulemuste avalik arutelu 8 nädala jooksul avalikustamise päevast
arvates;
2.4.2.2. kui avalikustamise käigus esitatud arvamuste (ettepanekud ja
vastuväited) osas ei jõuta avaliku arutelu käigus lahenduseni, lisandub
menetlusele vähemalt 16 nädalat arvamuste menetlemiseks ministeeriumis;
2.4.3. arvamuste ja täienduste sisseviimine Detailplaneeringusse 10 nädala
jooksul pärast Detailplaneeringu avalikustamist (kui avalikustamise käigus on
esitatud arvamusi, siis esitatud arvamuste lahendamist);
2.4.4. Detailplaneeringu kehtestamine 55 nädala pärast Lepingu allkirjastamist.
3. LEPINGUOSALISTE KOHUSTUSED
VALLAVALITSUS KOHUSTUB
3.1 Tellima Planeerijalt Lepingu p 1.1. nimetatud kinnistu Detailplaneeringu
koostamise.
3.2 Andma Planeerijale tasuta üle temal olemasoleva ja Detailplaneeringu
koostamiseks vajaliku informatsiooni.
3.3 Korraldama Detailplaneeringu projekti kooskõlastamiseks ja arvamuse
avaldamiseks esitamise, vastuvõtmiseks esitamise, avalikustamise ja
kehtestamiseks esitamise vastavalt planeerimisseadusele.
3.4 Tagama Detailplaneeringu koostamise käigus kogutud andmete ja materjalide
säilimise ja huvitatud isikutele kättesaadavuse.
3.5 Korraldama Detailplaneeringu algatamisest, avalikustamisest, avalikust
arutelust ja kehtestamisest ajalehes, veebilehel ja Ametlikes Teadaannetes
teatamise.
3.6 Tegema koostööd ja kooskõlastama Detailplaneeringu asutustega, kelle
valitsemisalasse või tegevusvaldkonda küsimus kuulub.
3.7 Kaasama Detailplaneeringu koostamisse isikud, kelle õigusi ja huve planeering
võib puudutada.
PLANEERIJA KOHUSTUB
3.8 Esitama Tori Vallavalitsusele Detailplaneeringu eskiislahenduse pdf formaadis.
3.9 Koostama Detailplaneeringu vastavalt lähteseisukohtadele, eskiislahendusele ja
kehtivatele õigusaktidele.
3.10 Detailplaneeringu koostamisel juhinduma Vallavalitsuse kui Detailplaneeringu
tellija ettepanekutest ja korraldustest.
3.11 Tegema Detailplaneeringu koostamisel koostööd tehnovõrkude omanike või/ja
valdajatega.
3.12 Tagama Detailplaneeringu koostamise käigus kogutud andmete ja materjalide
säilimise ja huvitatud isikutele kättesaadavuse kuni Detailplaneeringu
Vallavalitsusele üleandmiseni.
3.13 Kasutama Lepinguga võetud ülesannete täitmisel tööjõudu, kes vastab
planeerimisseaduses esitatud nõuetele.
3.14 Kui Planeerijal on alust arvata, et Lepingu täitmisel Vallavalitsuse poolt esitatud
andmed, dokumendid või instruktsioonid võivad tuua kaasa patendi-, litsentsi-
või autoriõiguste rikkumise, on ta kohustatud sellest Vallavalitsust viivitamatult
kirjalikult informeerima.
3.15 Detailplaneeringu avalikustamise järel viima Detailplaneeringusse vajalikud
muudatused. Vajalikud muudatused määrab Tori Vallavalitsus avaliku arutelu
tulemuste alusel.
3.16 Planeerija võib keelduda muudatuste tegemisest juhul, kui see on vastuolus
kehtiva seadusandluse, normatiivdokumentide või kutse-eetikaga. Keeldumist
tuleb põhjendada kirjalikult.
3.17 Planeerija on kohustatud andma tööde käigust aru Vallavalitsusele esimesel
nõudmisel ning võimaldama Vallavalitsusel igal ajal teostada kontrolli ja
järelevalvet tehtavate tööde mahu ja kvaliteedi vastavuse üle Lepingus ja selle
lisades toodule.
3.18 Planeerija on kohustatud kõrvaldama omal kulul Vallavalitsuse määratud
tähtajaks puudused, mis on Detailplaneeringus tekkinud Planeerija tööga ja
avastatud planeeringu koostamise käigus.
HUVITATUD ISIK KOHUSTUB
3.19 Tellima planeeringuala digitaalse topo-geodeetilise mõõdistuse koos maa-
aluste trasside uurimisega vastavat litsentsi omavalt ettevõtjalt ning tasuma
mõõdistustööde eest.
3.20 Andma planeeringuala mõõdistusandmed tasuta üle Vallavalitsusele.
3.21 Tasuma Planeerijale Detailplaneeringu koostamise kulud (vt ptk 4).
4. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE RAHASTAMINE
4.1 Vallavalitsus ja Huvitatud isik on kokku leppinud, et Huvitatud isik kohustub
kandma kõik Detailplaneeringu koostamisega seotud (kaasnevad) kulud ning
Vallavalitsus ei hüvita Huvitatud isikule ega Planeerijale nende poolt kantud
Detailplaneeringu koostamisega seotud kulusid.
4.2 Huvitatud isik ja Planeerija kinnitavad, et nende vahel on enne Lepingu
sõlmimist sõlmitud Detailplaneeringu koostamise finantseerimiseks kirjalik
kokkulepe (edaspidi Kokkulepe), mille kohaselt Huvitatud isik kohustub
kandma kõik Detailplaneeringu koostamisega seotud (kaasnevad) kulud.
4.3 Huvitatud isik ja Planeerija avaldavad, et alates punktis 4.2. nimetatud
Kokkuleppe sõlmimisest ei ole neil Detailplaneeringu koostamisega seotud
kulude osas mingeid nõudeid Vallavalitsuse vastu ja neile on teada, et nende
vahel sõlmitud Detailplaneeringu finantseerimise Kokkuleppe mittekohase
täitmise korral ei ole neil ühiselt ega eraldi õigust Vallavalitsuselt nõuda nende
poolt Lepingu täitmisega seotud ja kantud kulude hüvitamist.
4.4 Huvitatud isik ja Planeerija kinnitavad, et neil ei ole ühiselt ega eraldi Lepingust
tulenevalt mingeid rahalisi nõudeid Vallavalitsuse vastu ka siis, kui
Detailplaneering jääb mingil põhjusel kehtestamata.
5. JÄRELEVALVE DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ÜLE JA
VASTUTUS
5.1 Detailplaneeringu koostamise üle teostab järelevalvet Tori Vallavalitsuse
arengu- ja planeeringuosakond, v.a planeerimisseaduses toodud järelevalve,
mida teostab Rahandusministeerium.
5.2 Lepinguosalised lähtuvad kohustuste täitmisel Haldusaktist, Lepingust,
planeerimisseadusest ja muudest planeeringulahendust reguleerivatest
õigusaktidest.
5.3 Kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmise eest vastutavad
Lepinguosalised Lepinguga ja Eesti Vabariigi õigusaktidega ettenähtud korras.
6. DETALIPLANEERINGU PROJEKTI VASTUVÕTMINE
6.1 Planeerija annab digitaalselt allkirjastatud Detailplaneeringu pdf ja dwg
formaadis ning avaliku väljapaneku jaoks 1 eksemplari paberil tasuta
Vallavalitsusele üle ja Vallavalitsus on kohustatud selle vastu võtma, kui
Detailplaneering on valmis käsitlemiseks kohalikus omavalitsuses.
Detailplaneeringu projekt loetakse Lepingu mõistes valmis olevaks
käsitlemiseks kohalikus omavalitsuses, kui see on koostatud vastavalt
lähteseisukohtadele ja vastab kehtivatele õigusaktidele.
6.2 Vallavalitsusel on õigus keelduda Detailplaneeringu projekti vastu võtmisest,
kui selles esineb puudusi. Keeldumine peab olema motiveeritud ja esitatud
kirjalikus vormis. Puuduste kõrvaldamiseks annab Vallavalitsus Planeerijale
piisava tähtaja.
6.3 Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel teeb Planeerija
Detailplaneeringu projektis vajalikud parandused ja täiendused ning annab
digitaalselt allkirjastatud detailplaneeringu vallavalitsuse poolt määratud
tähtajaks pdf ja dwg formaadis ning 2 eksemplaris paberil Vallavalitsusele
tasuta üle.
6.4 Koos detailplaneeringu projekti üleandmisega loovutab Planeerija
Vallavalitsusele autoriõiguse seaduse §-s 13 nimetatud kõik detailplaneeringu
projekti ning sellega seotud dokumentide ja materjalide varalised õigused.
7. MUUD TINGIMUSED
7.1 Leping loetakse sõlmituks ja jõustub Lepinguosaliste poolt allakirjutamise
hetkest arvates. Leping lõpeb Lepinguga võetud kohustuste kohasel täitmisel
Lepinguosaliste poolt.
7.2. Lepingut võib muuta Lepinguosaliste kokkuleppel. Muudatused vormistatakse
kirjalikult Lepingu lisana. Kirjalikku vormi järgimata tehtud lepingumuudatus
on tühine.
7.2.1. Leping koosneb lepingust, lepingu lisadest, lepingu muudatustest ja
täiendustest, milles pooled lepivad kokku pärast lepingu allkirjastamist.
7.3. Lepingu võib lõpetada poolte kokkuleppel või lepingus või seaduses ettenähtud
muudel alustel.
7.3.1. Leping lõpetatakse ennetähtaegselt, kui pooled on kokkuleppel loobunud
detailplaneeringu koostamisest või kui tulenevalt kehtivatest õigusaktidest
puudub alus lepingu täitmiseks.
7.4. Lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel punkti 7.5 alusel informeerib selleks
initsiatiivi avaldanud pool kirjalikult vähemalt (1) kuu ette. Lepingu lõpetamise
aluseks olevad põhjendused tuleb esitada kirjalikult.
7.5. Käesolev Leping on koostatud elektrooniliselt ja allkirjastatud digitaalselt.
7.6. Kontaktisikud:
7.6.1. Vallavalitsus: Tori Vallavalitsuse planeerimisspetsialist Piret Kallas,
tel 5198 4663, e-post
[email protected]
7.6.2. Huvitatud isik: Tiit Vunk, tel 501 6277, e-post
[email protected]
7.6.3. Planeerija: Jaanus Aavik, tel 503 5046, e-post
[email protected]
8. VAIDLUSTE LAHENDAMINE
8.1 Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel.
8.2 Kui läbirääkimised ei anna tulemusi, lahendab vaidluse kohus Eesti Vabariigi
õigusaktides sätestatud korras.
LEPINGUOSALISTE REKVISIIDID
Tori Vallavalitsus Huvitatud isik Planeerija
Reg kood 77000341 Ramsta Sense OÜ Hendrikson & KO OÜ
Pärnu mnt 12 Reg kood 11997812 Reg kood 10269950
Sindi linn Jõe tn 2, Tallinn Raekoja plats 8, Tartu linn
Tori vald 86705 Harju maakond 10151 Tartu maakond 51004
445 1881 501 6277 503 5046
[email protected] [email protected] [email protected]
/allkirjastatud /allkirjastatud /allkirjastatud
digitaalselt/ digitaalselt/ digitaalselt/
Lauri Luur Tiit Vunk Jaanus Aavik
vallavanem juhatuse liige juhatuse liige
Tori Vallavalitsus Teie 13.10.2022 nr 6-2.1/5249
[email protected]
Meie 03.11.2022 nr 6-2/22/20159-2
Ettepanekud Vesikaare tee 16 kinnistu
detailplaneeringu lähteseisukohtadele
Esitasite Keskkonnaametile ettepanekute esitamiseks Pärnu maakonnas Tori vallas Tammiste külas
Vesikaare tee 16 kinnistu1 detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad (planeerimisseadus § 81 lg 1 ja § 127
lg 1 ja 2 alusel). DP eesmärk on välja selgitada võimalus juba ellu viidud lahenduse seadustamiseks, sh
eeldab see vallavalitsuse hinnangul ehituskeeluvööndi (EKV) vähendamise nõusoleku saamist.
Tegemist on üldplaneeringu lahendust muutva DP-ga - krundi täisehitamise osakaal on lubatust suurem
ning olemasolevad hooned jäävad praeguste piiride järgi Pärnu jõe EKV-sse.
Keskkonnaamet andis 25.05.2022 kirjaga nr 6-5/22/9018-2 seisukoha DP algatamise ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu ning KSH vajalikkuse kohta, milles rõhutasime EKV ulatuse
määramisel hoonete ehitamisaegse põhikaardi piirangutega arvestamist.
Vesikaare tee 16 kinnistul kehtib Sauga Vallavolikogu 16.04.2004 otsusega nr 17 kehtestatud Uuemetsa
Jõe kinnistu DP. Kinnistule rajatud elamu ei järgi seni kehtiva DP nõudeid, sest ehitisealune pind on
oluliselt suurem kui DP lubab ning hoone on ehitatud osaliselt Pärnu jõe EKV-sse. Seetõttu tehakse
Vesikaare tee 16 DP-ga ettepanek Pärnu jõe EKV vähendamiseks olemasoleva eramuosa ulatuses.
Palume olla veendunud, et hoone ehitamise ajal oleva põhikaardi järgi jäi elamu osaliselt Pärnu jõe
EKV-sse. Kui see jäi toona ehituskeelualale, siis on vähendamise ettepanek asjakohane.
Võrreldes DP algatamise etapiga planeeritakse lisaks ka basseini rajamist. Planeeritava basseini osas
täiendavaid märkuseid ei ole. Vajadusel teeb kohalik omavalitsus EKV vähendamise ettepaneku
lähtudes looduskaitseseaduse §-st 40.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Helen Manguse
juhataja
keskkonnakorralduse büroo
Karl Markus Wahlberg 5885 7049 (keskkonnakorraldus)
[email protected]
Liis Sinijärv 5306 4783 (looduskasutus)
[email protected]
1
Katastritunnus 73001:008:1207.
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] /
www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
Tori Vallavalitsus Teie 13.10.2022 nr 6-2.1/5249
[email protected] Meie 18.11.2022 nr 15-3/8205-2
Ettepanekud Vesikaare tee 16
kinnistu detailplaneeringu
lähteseisukohtadele
Tori Vallavalitsus esitas 13.10.2022 kirjaga nr 6-2.1/5249 Rahandusministeeriumile
planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 81 lõike 1 alusel arvamuse avaldamiseks Vesikaare tee
16 kinnistu detailplaneeringu (edaspidi detailplaneeringu) lähteseisukohad.
Detailplaneering on algatatud Tori Vallavolikogu 16.06.2022 otsusega nr 93. Sama otsusega
jäeti algatama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine, kuna koostatava
detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad tegevused ei oma olulist keskkonnamõju.
Planeeringuala hõlmab hoonestatud Vesikaare tee 16 kinnistut (katastriüksuse katastritunnus
73001:008:1207, suurus 2258 m2), mis asub Tori vallas Tammiste külas Pärnu jõe kaldaalal.
Juurdepääs on munitsipaalomandis olevalt Vesikaare teelt. Kinnistul kehtib Sauga
Vallavolikogu 16.03.2004 otsusega nr 17 kehtestatud Uuemetsa Jõe kinnistu detailplaneering.
Vastavalt Sauga valla üldplaneeringule (kehtestatud 2016) asub planeeringuala väikeelamu
juhtotstarbega maa-alal. Koostatava detailplaneeringu eesmärk on kehtestatud
detailplaneeringust erinevalt toimunud ehitustegevuse seadustamine – vajalik on suurendada
hoonete suurimat lubatud ehitisealust pinda ning teha ettepanek kalda ehituskeeluvööndi
vähendamiseks. Tulenevalt eelnevast on tegemist üldplaneeringut muutva
detailplaneeringuga.
Tutvunud esitatud materjaliga, juhime Teie tähelepanu asjaolule, et planeeringuala ja Pärnu
jõe vahele jääb üldkasutatav maa (Uuemetsa-Jõe katastriüksus), kuhu on rajatud grillimiskoht
ning Pärnu jõele purre, mis on kasutuses ainult Vesikaare tee 16 kinnistu poolt. Palume
kaaluda planeeringuala suurendamist eesmärgiga seadustada eelnimetatud ebaseaduslikud
rajatised. Vastasel juhul tuleb kaaluda nende likvideerimist. Rõhutame, et seadustamise
otsustamisel tuleb välja selgitada võimalik nõuete rikkumine, nende ulatus ja sellega kaasnev
isikute õiguste riive. Seega tuleb välja selgitada, kas tegu on üksnes formaalsete nõuete
rikkumisega (puudub luba) või seonduvad ehitisega ka materiaalsed probleemid. Samuti tuleb
hinnata, kas ja millised oleksid vähem koormavad meetmed, mille kaudu oleks võimalik
ehitisi seadustada (projekteerimistingimuste andmine, ehitiste ümberehitamine vm). Juhul,
kui siiski on otsustatud algatada detailplaneeringu koostamine, ei tohiks see jääda vaid
formaalsuseks, mille ainuke eesmärk on olemasolevale olukorra seadustamine, vaid
planeeringu koostamise käigus tuleb kaaluda erinevaid huve, sh hinnata, kas ebaseaduslikud
ehitised võivad kahjustada teiste isikute ja avalikke huve, samuti tuleb hinnata ehitiste mõju
ja selle ulatust keskkonnale.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Palume hoida Rahandusministeeriumi kursis detailplaneeringu menetlusega.
Detailplaneeringu eskiislahendus esitada arvamuse avaldamiseks ja PlanS § 142 lõike 4
kohaselt täiendavate koostöötegijate ja kaasatavate määramiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Raine Viitas 715 5865
[email protected]
2
Tori Vallavalitsus
Teie 19.12.2022 nr 6-2.1/6329
[email protected]
Meie 11.01.2023 nr 15-3/9963-2
Vesikaare tee 16 kinnistu detailplaneeringule
arvamuse esitamine ning koostöötegijate ja
kaasavate määramine
Tori Vallavalitsus teavitas 19.12.2022 kirjaga nr 6-2.1/6329 Rahandusministeeriumi Tammiste külas
Vesikaare tee 16 kinnistu detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering) eelnõu avalikust väljapanekust
ajavahemikul 02.01-31.01.2023 ning võimalusest esitada arvamust. Samas palutakse määrata vastavalt
planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 142 lõikele 4 täiendavad koostöötegijad ja kaasatavad.
Detailplaneering on algatatud Tori Vallavolikogu 16.06.2022 otsusega nr 93. Sama otsusega jäeti
algatama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine, kuna koostatava
detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad tegevused ei oma olulist keskkonnamõju.
Planeeringuala hõlmab hoonestatud Vesikaare tee 16 kinnistut (katastriüksuse katastritunnus
73001:008:1207, sihtotstarve 100% elamumaa, suurus 2258 m2), mis asub Tori vallas Tammiste külas
Pärnu jõe kaldaalal. Juurdepääs on munitsipaalomandis olevalt Vesikaare teelt. Kinnistul kehtib Sauga
Vallavolikogu 16.03.2004 otsusega nr 17 kehtestatud Uuemetsa Jõe kinnistu detailplaneering.
Vastavalt Sauga valla üldplaneeringule (kehtestatud 2016) asub planeeringuala väikeelamu
juhtotstarbega maa-alal. Detailplaneeringu eesmärk on kehtestatud detailplaneeringust erinevalt
toimunud ehitustegevuse seadustamine – vajalik on suurendada hoonete suurimat lubatud ehitisealust
pinda ning teha ettepanek kalda ehituskeeluvööndi vähendamiseks. Tulenevalt eelnevast on tegemist
üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga.
Detailplaneeringuga antakse ehitusõigus hoonetele ehitisealuse pinnaga kuni 400 m², ujumiskohale,
paadisillale ja basseinile rajatisealuse pinnaga kuni 100 m². Ette on nähtud olemasoleva piirdeaia ning
aiamaa likvideerimine osas, mis jääb Vesikaare tee 16 katastriüksuse piiridest väljaspoole, tagades
pääsu kallasrajale. Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek tehakse olemasolevale eramuosale ning
planeeritavale basseinile.
Tutvunud esitatud materjalidega, märgime järgmist.
Planeeringujoonisele on märgitud kinnistu piir, kuid fikseerimata on planeeringuala piir. Seletuskirja
sissejuhatavas osas on selgitatud, et planeeringualasse jääb Vesikaare tee 16 kinnistu. Seletuskirja
peatükis „Detailplaneeringuga kavandatu kirjeldus“ on toodud, et detailplaneeringuga on nähtud ette
olemasoleva piirdeaia ning aiamaa likvideerimine osas, mis jääb Vesikaare tee 16 katastriüksuse
piiridest väljaspoole (vt eskiislahendus), tagades nii selge pääsu kallasrajale ja vastab maa kasutuse
otstarbele /…/ tehakse käesoleva planeeringuga ettepanek täiendava ehitusõiguse andmiseks
olemasolevale eramule, ujumiskohale, paadisillale ning basseinile. Planeeringujoonise kohaselt
kavandatakse paadisild ja ujumiskoht kanalisse.
Maa-ameti Geoportaalist on näha, et planeeringualast väljas Uuemetsa-Jõe (katastriüksuse sihtotstarve
üldkasutatav maa) ning Pärnu jõgi V2 (katastriüksuse sihtotstarve veekogude maa)
munitsipaalomandis olevatele katastriüksustele on rajatud grillimiskoht ja paadisild. Detailplaneeringu
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
seletuskirjas neid käsitletud ei ole. Planeeringujoonisel on grillimiskoht näidatud, kuid Pärnu jõe äärde
rajatud paadisilda mitte.
Vastavalt PlanS § 3 lõikele 1 on planeering konkreetse maa-ala (planeeringuala) kohta koostatav
terviklik ruumilahendus, millega määratakse maakasutus- ja ehitustingimused. PlanS-s sätestatud
põhimõtte kohaselt ei saa detailplaneeringuga kavandada tegevusi ning seada tingimusi väljaspoole
planeeringuala. Vastavalt riigihalduse ministri 17.10.2019 määruse nr 50 „Planeeringu vormistamisele
ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ § 2 lõikele 2 peab planeering olema selge ja üheselt mõistetav ning
planeeringu seletuskiri ja joonised peavad olema omavahel kooskõlas. Kui grillimiskoht ja paadisild
jõel on rajatud Vesikaare tee 16 kinnistu kasutuseks, palume kaaluda planeeringuala laiendamist ning
planeeringualasse haarata lisaks Vesikaare tee 16 kinnistule ka munitsipaalomandis olevad maad jõeni.
Juhised planeeringuala laiendamise kohta on toodud Rahandusministeeriumi veebiportaalis
planeerimine.ee. Lisaks palume detailplaneeringu joonis ja seletuskiri viia omavahel vastavusse.
Detailplaneeringuga soovitakse seadustada senist ebaseaduslikku ehitustegevust. Arvestades eeltoodut
rõhutame, et olemasolevate ehitiste seadustamise otsustamisel tuleb välja selgitada võimalik nõuete
rikkumine, nende ulatus ja sellega kaasnev isikute õiguste riive. Seega tuleb välja selgitada, kas tegu
on üksnes formaalsete nõuete rikkumisega (puudub luba) või seonduvad ehitisega ka materiaalsed
probleemid. Juhul, kui on otsustatud algatada detailplaneeringu koostamine, ei tohiks see jääda vaid
formaalsuseks, mille ainuke eesmärk on juba olemasoleva olukorra seadustamine, vaid planeeringu
koostamise käigus tuleb kaaluda erinevaid huve, sh hinnata, kas ebaseaduslikud ehitised võivad
kahjustada teiste isikute ja avalikke huve, samuti tuleb hinnata ehitiste mõju ja selle ulatust
keskkonnale.
Tori Vallavalitsuse veebilehel leitavas detailplaneeringu lähteseisukohtades on fikseeritud, et
detailplaneering koostatakse koostöös Päästeameti ja Keskkonnaametiga. Detailplaneeringu
koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja isikud, kes on avaldanud
soovi olla selle koostamisse kaasatud, nimetatud on piirinaabrid.
Lähtuvalt detailplaneeringu materjalidest ja PlanS § 142 lõikest 4 ning arvestades riigihalduse ministri
11.11.2021 käskkirja nr 153 punktis 2 antud volitust, ei pea Rahandusministeerium vajalikuks
detailplaneeringule määrata täiendavaid koostöötegijaid lisaks Päästeametile ja Keskkonnaametile.
Koostöö tegemisel tuleb kohalikul omavalitsusel lähtuda Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrusest nr
133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“.
PlanS § 127 lõike 2 kohaselt peab detailplaneeringu koostamisse kaasama isikud, kelle õigusi võib
planeering puudutada, sh üle naaberkinnistuks olevate teede (Vesikupu tee ja Vesikaare tee)
kinnisasjade omanikud.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Raine Viitas 715 5865
[email protected]
2
Tori Vallavalitsus Teie 19.12.2022 nr 6-2.1/6328
[email protected]
Meie 23.01.2023 nr 6-2/22/20159-4
Seisukoht Vesikaare tee 16 detailplaneeringu eskiisi
kohta
Teavitasite Keskkonnaametit1 Pärnu maakonnas Tori vallas Tammiste külas Vesikaare tee 16 kinnistu2
detailplaneeringu (DP) eskiislahenduse avalikustamise (avalikustamise periood 02.01 – 31.01.2023) ja
avaliku arutelu toimumisest.
Keskkonnaamet on eelnevalt andnud oma seisukoha DP algatamise ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise (KSH) vajalikkuse3 ning DP lähteseisukohtade4 kohta. Eelnevates kirjades selgitasime oma
seisukohta arvestada kinnistul asuva elamu puhul ehitamisaegset põhikaarti ja sellel kehtivat kalda
ehituskeeluvööndi (EKV) ulatust, mille kohaselt elamu ei jäänud Pärnu jõe EKV-sse. DP eskiisi
seletuskirja peatükis „Üldplaneeringu muutmise ettepanek ja põhjendused“ olete selgitanud, et
vaatamata Keskkonnaameti seisukohale, tuleb käesolev DP koostada järgides kehtivaid seadusi ning
hetkeolukorda, mis tähendab, et hetkeolukorra kohaselt (lisaks planeeritavale basseinile) jääb ka osa
elamust EKV-sse ning vajalik on EKV vähendamise ettepaneku esitamine Keskkonnaametile lähtuvalt
looduskaitseseaduse §-st 40.
DP eskiisi seletuskirja peatükis "Põhjendused ehituskeeluvööndi osaliseks vähendamiseks" (lk 9) on
välja toodud, et kuna planeeringualal kaitstavad loodusobjektid ning Natura 2000 võrgustiku alad
puuduvad, siis puudub neile ka oluline negatiivne mõju. Märgime, et planeeringuala vahetusse lähedusse
jääb Pärnu jõe hoiuala, mis kuulub Natura 2000 võrgustikku Pärnu jõe loodusalana. Arvestades selle
lähedust planeeringualale tuleks „Ranna ja kalda kaitse analüüsis“ kaitsealust objekti ka käsitleda.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Helen Manguse
juhataja
keskkonnakorralduse büroo
Karl Markus Wahlberg 5885 7049 (keskkonnakorraldus)
[email protected]
Liis Sinijärv 5306 4783 (looduskasutus)
[email protected]
1
Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 19.12.2022 nr 6-2/22/20159-3 all.
2
Katastritunnus 73001:008:1207.
3
Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 25.05.2022 nr 6-5/22/9018-2 all.
4
Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 03.11.2022 nr 6-2/22/20159-2 all.
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] /
www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
Vesikaare tee 16 kinnistu
detailplaneering
Töö nr 22004426 Tallinn 2022-2023
Evely Ehrpas
Planeerija/ projektijuht
[email protected]
Jaanus Aavik
Koordinaator
[email protected]
Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 (nr 176295)
Huvitatud isik:
OÜ Ramsta Sense
Registrikood: 11997812
Harju maakond, Tallinn, Jõe tn 2, 10151
Raekoja plats 8 Maakri 29 Hendrikson & Ko
51004 Tartu 10145 Tallinn www.hendrikson.ee
tel +372 740 9800 tel +372 617 7690
[email protected]
Vesikaare tee 16 kinnistu detailplaneering 3
SISUKORD
SISUKORD ................................................................................................................. 3
1 – SELETUSKIRI ....................................................................................................... 7
1.1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED .............................................. 7
1.2. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ÜLESANDED ....................................... 7
1.3. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS ....................................................... 8
PLANEERITAVA ALA ASUKOHT .................................................................. 8
PLANEERITAVA ALA JA SELLE KONTAKTVÖÖNDI ÜLDINE
ISELOOMUSTUS ........................................................................................................ 9
1.4. ÜLDPLANEERINGU KOHANE PIIRKONNA ARENG ........................................ 10
1.5. DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATAV ..................................................... 12
ÜLDPLANEERINGU MUUTMISE ETTEPANEKUD JA PÕHJENDUSED ........ 12
PLANEERITAVA ALA KRUNTIDEKS JAGAMINE JA KRUNDI EHITUSÕIGUS
13
HALJASTUS, PIIRDED JA LIIKLUSLAHENDUS .......................................... 13
EHITUSKEELUVÖÖNDI VÄHENDAMISE ETTEPANEK ................................ 14
TEHNOVÕRGUD- JA RAJATISED ............................................................... 17
TULEOHUTUSE TAGAMINE ........................................................................ 17
KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED ........... 17
KESKKONNATINGIMUSED ......................................................................... 18
DETAILPLANEERINGU RAKENDAMISE NÕUDED ...................................... 18
C – LISAD ................................................................................................................ 19
D – KOOSTÖÖ PLANEERINGU KOOSKÕLASTAMISEL JA KOOSKÕLASTUSED ..... 21
E – JOONISED ......................................................................................................... 23
Vesikaare tee 16 kinnistu detailplaneering 5
A – MENETLUSDOKUMENDID
1) OÜ Ramsta Sense 23.03.2022 taotlus detailplaneeringu algatamiseks kinnistul
Vesikaare tee 16 (73001:008:1207);
2) Keskkonnaameti 25.05.2022 kiri nr 6-5/22/9018-2 Seisukoht Vesikaare tee 16
detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse eelhinnangu
kohta;
3) Rahandusministeeriumi 31.05.2022 kiri nr 15-3/3936-2 Seisukoht Vesikaare tee 16
kinnistu detailplaneeringu KSH vajalikkuse osas;
4) Tori Vallavolikogu 16.06.2022 otsus nr 93 Vesikaare tee 16 kinnistu detailplaneeringu
koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine
ning Lähteseisukohad;
5) Leping nr 11-21.8/132 üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava
detailplaneeringu koostamise ja rahastamise kohta, 11.10.2022;
6) Keskkonnaameti 03.11.2022 kiri nr 6-2/22/20159-2 Ettepanekud Vesikaare tee 16
kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohtadele;
7) Rahandusministeeriumi 18.11.2022 kiri nr 15-3/8205-2 Ettepanekud Vesikaare tee 16
kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohtadele;
8) Rahandusministeeriumi 11.01.2023 kiri nr 15-3/9963-2 Vesikaare tee 16 kinnistu
detailplaneeringule arvamuse esitamine ning koostöötegijate ja kaasavate
määramine;
9) Keskkonnaameti 23.01.2023 kiri nr 6-2/22/20159-4 Seisukoht Vesikaare tee 16
detailplaneeringu eskiisi kohta.
Vesikaare tee 16 kinnistu detailplaneering 7
B – SELETUSKIRI
1.1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED
Detailplaneeringu koostamisel aluseks võetud või abimaterjalina kasutatud dokumentide
ja tööde loetelu:
OÜ Ramsta Sense 23.03.2022 taotlus detailplaneeringu algatamiseks kinnistul
Vesikaare tee 16 (73001:008:1207);
Tori Vallavolikogu 16.06.2022 otsus nr 93 Vesikaare tee 16 kinnistu detailplaneeringu
algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine;
Tori vallas Tammiste külas Vesikaare tee 16 detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang, Hendrikson ja KO OÜ 21.03.2022;
Planeerimisseadus (vastu võetud 28.01.2015);
Ehitusseadustik (vastu võetud 11.02.2015);
Tuleohutuse seadus (vastu võetud 05.05.2010);
Sauga valla üldplaneering (kehtestatud Sauga Vallavolikogu 05.12.2016 otsusega nr
97);
Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded (vastu võetud siseministri 30.03.2017
määrusega nr 17;
EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1:
Linnaplaneerimine;
EVS 843:2016 Linnatänavad;
EVS 812-6:2012/A1:2013 Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus;
OÜ Kotkasilm poolt koostatud planeeritava ala topo-geodeetiline aluspaan,
22.09.2018, töö nr 180011.
1.2. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ÜLESANDED
Detailplaneeringu koostamise põhieesmärgiks on Vesikaare tee 16 kinnistul välja
selgitada võimalus juba ellu viidud lahenduse seadustamiseks. Kinnistu omanik soovib
taotleda olemasolevale hoonele kasutusluba. Vesikaare tee 16 kinnistule rajatud eramu
ja rajatised (paadisild ja ujumiskoht kanalis) ei järgi kehtiva detailplaneeringu nõudeid:
ehitisealune pind on suurem kui kehtiv detailplaneering lubab (kehtiv detailplaneering
määras hoonete summaarseks ehitisealuseks pinnaks kuni 250 m², olemasolev eramu on
ca 400 m²), kanalisse on rajatud ujumiskoht ja paadisild. Täiendavalt soovib kinnistu
omanik krundile rajada basseini.
Alal kehtib Sauga Vallavolikogu 16.03.2004 otsusega kehtestatud Uuemetsa Jõe
detailplaneering, millega nähti ette ka paadikanali rajamine (vt Skeem 1).
8 Vesikaare tee 16 kinnistu detailplaneering
Skeem 1. Väljavõte Uuemetsa Jõe kehtivast detailplaneeringust.
Kehtiva Sauga valla üldplaneeringu alusel jääb planeeringuala tiheasustusalal paiknevale
väikeelamu maa-alale (EV). Üldplaneeringu seletuskirjas on välja toodud
hoonestustingimused, mh ka krundi suurim lubatud täisehituse %, mis on 10-20%,
seejuures tiheasustusaladel on täiendav tingimus, et 1200 m² kuni 3000 m² kinnistutel on
täisehituse protsent kuni 15% (lubatud on ehitada elamu ja kuni kaks abihoonet).
Arvestades planeeringualaga hõlmatud krundi suurust (2258 m²), on üldplaneeringu
kohaselt täisehituse protsent lubatud 15% kinnistust. Hetkel on see 18%. Eelnevast
lähtuvalt on antud punkti puhul tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga.
1.3. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS
PLANEERITAVA ALA ASUKOHT
Planeeringuala asub Pärnu maakonnas Tori vallas Tammiste külas ning hõlmab endas
Vesikaare tee 16 katastriüksust (vt Skeem 2). Ala jääb Pärnu jõe idakaldale, avaliku
kasutusega 7300485 Vesikaare tee ja 7300345 Vesikupu tee vahelisele alale, põhjast
külgneb planeeringuala paadikanaliga, läänest Pärnu jõega.
Vesikaare tee 16 kinnistu detailplaneering 9
Skeem 2. Planeeritava ala asukoht, märgistatud punase kontuuriga.
PLANEERITAVA ALA JA SELLE KONTAKTVÖÖNDI ÜLDINE
ISELOOMUSTUS
Planeeritav ala on tasase reljeefiga, maapind tõuseb kanali ja jõe poolt suunaga maismaa
poole- maapinna absoluutkõrgused jäävad vahemikku 0,98 m kuni 2,9 m.
Planeeringualasse haaratud kinnistu on hoonestatud ning sellel paikneb ehitisregistrisse
kantud hoone (üksikelamu, ehr. kood: 120562756, ehitisealune pind 255,2 m², korruste
arv: 2). Olemasoleva eramu ehitisealune pind ei ühti ehitisregistri andmetega, pindala on
tegelikkuses ca 400 m². Lisaks eeltoodule asub kinnistul üks abihoone, kanalisse rajatud
ujumiskoht ja paadisild, mille andmed ehitisregistris ei kajastu.
Tabel 1. Planeeringuala andmed
Katastriüksuse Katastriüksuse
Katastriüksuse tunnus Maakasutuse sihtotstarve
nimetus pindala
Vesikaare tee 16 73001:008:1207 2258 m² Elamumaa 100%
Planeeringualal kõrghaljastust ei kasva, ala on heakorrastatud jalgteede, lillepeenarde,
hekkidega ja muu madalhaljastusega kaunistatud hoov.
Kinnistul kehtib Sauga Vallavolikogu 16. 03.2004 otsusega nr 17 kehtestatud Uuemetsa
Jõe kinnistu detailplaneering, mille kohaselt on kinnistule määratud ehitusõigus kahe
hoone ehitamiseks kokku kuni 250 m² ehitisealuse pinnaga, hoonete arv on lubatud kuni
kaks, kõrgus kuni 9 m. Hoonestusala määramisel kinnistu läänepoolt on järgitud
planeeringu koostamise ajal kehtinud Pärnu jõe 50 m ehituskeeluvööndit.
Olemasolev olukord on kajastatud joonisel 2- Tugiplaan.
Vesikaare tee 16 katastriüksusel asuvad järgmised piirangud:
Elektrimaakaabelliini kaitsevöönd koridoris laiusega 2 m;
Sidekanalisatsiooni kaitsevöönd koridoris laiusega 2 m;
10 Vesikaare tee 16 kinnistu detailplaneering
Veetoru kaitsevöönd koridoris laiusega 4 m;
Kanalisatsioonitoru kaitsevöönd koridoris laiusega 4 m;
Pärnu jõe ranna ja kalda ehituskeeluvöönd 50 m;
Pärnu jõe ranna ja kalda piiranguvöönd 100 m.
Tabel 2. Planeeringuala piirneb järgmiste kinnistutega
Katastriüksuse nimetus Katastriüksuse tunnus Maakasutuse sihtotstarve
Vesikaare tee 14 73001:008:1205 Elamumaa 100%
Vesikaare tee 73001:008:1736 Transpordimaa 100%
Uuemetsa-Jõe 73001:008:1233 Üldkasutatav maa 100%
Juurdepääs planeeringualale on olemasolevalt avaliku kasutusega 7300485 Vesikaare
teelt.
Planeeringuala asub Pärnu jõe idakaldale rajatud uues elurajoonis. Lähipiirkonna hooned
on rajatud 2000ndatel aastatel, osad krundid on tänaseni veel hoonestamata.
Ümbritsevad hooned on kaasaegse arhitektuuriga, valdavalt lame- või kaldkatustega 2-
korruselised eramud. Maakasutuses domineerib elamumaa ning seda teenindavad
transpordimaa sihtotstarbega kinnistud.
Lähimad koolid, lasteaiad, kauplused ning perearstikeskused jäävad teisele poole jõge,
Pärnu kesklinna kanti, planeeringualast umbes 4 km kaugusele läände.
1.4. ÜLDPLANEERINGU KOHANE PIIRKONNA ARENG
Vastavalt kehtivale Sauga valla üldplaneeringule (kehtestatud Sauga Vallavolikogu
05.12.2016 otsusega nr 97) jääb planeeritav ala tiheasustusalal paiknevale EV-
väikeelamu maa-alale (vt Skeem 3): EV- väikeelamu maa-ala on üksikelamu,
kaksikelamu, kahe korteriga elamu, ridaelamu, ja hooajalise kasutusega elamu maa ja
elamutevahelise välisruumi ning muu elamuid teenindava maakasutuse juhtotstarbega
maa-ala.
Vesikaare tee 16 kinnistu detailplaneering 11
Skeem 3. Väljavõte Sauga valla üldplaneeringu põhijoonisest.
Vesikaare tee 16 kinnistul kehtib Uuemetsa Jõe kinnistu detailplaneering, mille raames
sai juba muudetud või täpsustatud kehtivat üldplaneeringut (vt Tabel 3):
kehtiv üldplaneering annab nõude ehitusjooneks- piirkonna siseteest peavad
hooned jääma vähemalt 10 m kaugusele. Kehtiv detailplaneering muutis ja
täpsustas selles punktis üldplaneeringut, määrates hoonete minimaalseks
kauguseks sisetänava krundipiirist 5 m. Olemasolev hoone paikneb krundi piirist
4,2 m kuni 4,7 m kaugusel, mis on kehtiva detailplaneeringuga määratud nõudest
küll väikese nihkega, aga ei oma ruumitajus marginaalset mõju. Seega võib antud
punktis lugeda koostatava detailplaneeringu kehtiva üldplaneeringu kohaseks.
Tabel 3. Planeeringu vastavus kehtivale üldplaneeringule (seletuskiri ptk 3.2.3)
Kehtiva detailplaneeringuga
Käesolevas planeeringus
ÜP-ga määratud tingimused määratud (st ÜP juba
määratud
muudetud)
Krundi suurus – minimaalne ÜP-kohane: krundi olemasolev ÜP-kohane: säilib krundi
suurus 1200 m² suurus on 2258 m² olemasolev suurus on 2258 m²
ÜP-kohane: olemasolev ÜP-kohane: olemasolev
Krundi kasutamise sihtotstarve
maakasutuse sihtotstarve on maakasutuse sihtotstarve on
– elamumaa (EE)
100% elamumaa 100% elamumaa
Põhihoone – ühepereelamu,
ÜP-kohane: krundile on lubatud ÜP-kohane: krundile on rajatud
paariselamu või
rajada ühepereelamu ühepereelamu
kahepereelamu või ridaelamu
Krundi suurim lubatud
ÜP-kohane: Vesikaare tee 16 ÜP-muutev: krundi täisehituse
täisehituse % - 1200 kuni 3000
kinnistul 12% protsent on 18%
m² – täisehitus kuni 15%
ÜP-muudetud: hoonete ÜP-kohane: olemasolev eramu
Ehitusjoon – piirkonna siseteest
minimaalsed kaugused jääb sisetänava krundipiirist 4,2-
vähemalt 10 m
sisetänava krundipiirist on 5 m 4,7 m kaugusele
Hoonete suurim lubatud arv – ÜP-kohane: krundile on lubatud ÜP-kohane: krundil asub 1 eramu
elamu ja kuni 3 abihoonet rajada 1 elamu ja 1 abihoone ja 1 abihoone
12 Vesikaare tee 16 kinnistu detailplaneering
Hoonete suurim lubatud
korruselisus ja kõrgus – ÜP-kohane: eramu on rajatud 2
ÜP-kohane: elamu on lubatud
ühepereelamu 2 korrust ja korruselisena, kõrgus 9 m;
rajada kuni 2-korruselisena,
kõrgus abihoone 1-korruseline, kõrgus 2
kõrgusega kuni 9 m
9 m; abihoone 1 korrus ja m
kõrgus kuni 5 m
Katusekalle – katuse kalle 0-
ÜP-kohane: katuse kalle 0⁰-50⁰ ÜP-kohane: katusekalle 0⁰
50⁰
Välisviimistlusmaterjal – jälgida
ÜP-kohane: välisviimistluses ei ÜP-kohane: olemasolevad
piirkonna üldist miljööd. Elamu
ole lubatud kasutada hooned sobituvad ümbritsevasse
ja abihooned peavad
ümarpalki, plekki, plastikut piirkonda.
moodustama ühtse terviku
Parkimine – lahendada omal ÜP-kohane: parkimine on ÜP-kohane: parkimine on
kinnistul lahendatud omal krundil lahendatud omal krundil
Piirdeaed – piirde kõrgus kuni
ÜP-kohane: sisetänava äärde
1,5 m. Tänavapiirete rajamisel
on kohustuslik rajada ainult
arvestada naaberkinnistute
vertikaalsetest teras- või
piirete kujundusega. Kinnistute
puitvarbastest piire kõrgusega
vaheliseks piirdeks võib-olla
1,2 m. Krundi külgmised ja
puidust lattaed või võrkpiire. Kui ÜP-kohane: piirdeaed on 1,5 m
tagumised piirded võib rajada
tänavapoolset piirdeaeda ei ole kõrge.
võrkaiana (keevisvõrk) või
võimalik rajada kinnistu piirile,
osaliselt läbipaistva puitaiana
peavad piirded olema rajatud
kõrgusega kuni 1,2 m.
teekatte servast minimaalselt 2
Läbipaistmatute plankaedade
m kaugusele, et oleks võimalik
rajamine ei ole lubatud
tagada talvine teehooldus
Koostatav detailplaneering muudab kehtivat Sauga valla üldplaneeringut
ehituskeeluvööndi ja krundi täisehituse protsendi osas.
1.5. DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATAV
ÜLDPLANEERINGU MUUTMISE ETTEPANEKUD JA PÕHJENDUSED
Käesoleva detailplaneeringuga tehakse ettepanek kehtiva Sauga valla üldplaneeringu
muutmiseks ehituskeeluvööndi vähendamise ja krundi täisehituse protsendi osas-
ehituskeeluvööndisse on käesoleva detailplaneeringu alusel planeeritud bassein,
olemasolev eramu jäi aga ehitamiseaegse Põhikaardi alusel tol ajal kehtinud
ehituskeeluvööndist välja. Kuna käesolev detailplaneering tuleb koostada, järgides
kehtivaid seadusi ning hetkeolukorda, siis jääb olemasolev eramu täna kehtivasse
ehituskeeluvööndisse ning ka selles osas teeb käesolev detailplaneering
ehituskeeluvööndi 50 m vähendamise ettepaneku, lisaks planeeritava basseini osas, kuni
30 meetrile. Täisehituse protsent on kehtiva üldplaneeringu alusel 15%, täna on see 18%.
Üldplaneeringu muudatusettepaneku analüüs:
Vajalikkus: detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on anda võimalus juba ellu viidud
lahenduse seadustamiseks ning planeeringus kavandatava basseini rajamiseks.
Sobivus: detailplaneeringu lahendusega ei kavandata uusi hooneid. Olemasolevad
hooned säilivad ning sobituvad oma mahult ja arhitektuurselt keelelt ümbritsevasse
piirkonda. Planeeringuga ei muudeta olemasolevat looduskeskkonda. Olemasolev
juurdepääs on samuti ette nähtud säilitada.
Vesikaare tee 16 kinnistu detailplaneering 13
Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek tehakse olemasolevale eramuosale ning
planeeritavale basseinile. Analüüsides ranna ja kalda kaitse eesmärke (vt täpsemalt ptk
1.5.4) saab öelda, et ehituskeeluvööndi vähendamisega kahjulik mõju looduskeskkonnale
puudub.
Proportsionaalsus: võttes aluseks, et tegemist on olemasoleva eramu seadustamisega
ning rajatava basseini ja eramuosa ulatuses ehituskeeluvööndi vähendamise
ettepanekuga, siis ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek omab proportsionaalset
ülekaalu eramu likvideerimise suhtes.
PLANEERITAVA ALA KRUNTIDEKS JAGAMINE JA KRUNDI
EHITUSÕIGUS
Detailplaneeringuga ei kavandata olemasoleva Vesikaare tee 16 katastriüksuse piiri ega
maakasutuse sihtotstarbe muutmist.
Vesikaare tee 16 kinnistule rajatud eramu ja rajatised ei järgi kehtiva detailplaneeringu
nõudeid: eramu ehitisealune pind on suurem kui kehtiv detailplaneering lubab, kanalisse
on rajatud ujumiskoht ja paadisild. Eeltoodust tulenevalt tehakse käesoleva
planeeringuga ettepanek täiendava ehitusõiguse andmiseks olemasolevale eramule,
ujumiskohale, paadisillale ning plan. basseinile. Uuemetsa-Jõe (73001:008:1233)
kinnistule on rajatud grillkoht, mis on käesoleva planeeringuga ette nähtud likvideerida.
Pärnu jõgi V2 (80901:001:0402) kinnistul olnud paadisild on käesolevaks hetkeks
eemaldatud.
Käesoleva detailplaneeringuga antakse ehitusõigus hoonetele ehitisealuse pinnaga kuni
400 m², ujumiskohale, paadisillale ja basseinile rajatisealuse pinnaga kuni 100 m².
Täiendavate tingimuste muutmist võrreldes kehtiva detailplaneeringuga käesolevaga ei
anta.
Tabel 4. Planeeringuga antakse kinnistule järgnev ehitusõigus
Plan. hoonete/
Suurim lubatud
rajatiste suurim Suurim lubatud hoonete
Katastriüksuse korruselisus/kõrgus
lubatud arv krundil
nimetus (põhihoonel;
ehitisealune (põhihoone+abihoone)
abihoonel)
pind, m²
Vesikaare tee 16 400/ 100 1+1 2/9; 1/5
HALJASTUS, PIIRDED JA LIIKLUSLAHENDUS
Vesikaare tee 16 kinnistule on planeeritud bassein (mõõtudega 4x10 m) olemasolevale
haljasalale eramust lääne poole. Basseini rajamisega muudetakse kinnistu
haljastuslahendust väikeses mahus.
Vesikaare tee 16 kinnistul on olemas kehtiv jäätmeveoleping piirkonda teenindava
ettevõttega. Jäätmekonteiner asub hoovis.
Juurdepääs planeeringualale on avaliku kasutusega 7300485 Vesikaare tee ja 7300345
Vesikupu tee ristmikult. Sõiduautode parkimine on lahendatud hoovis hooneesisel alal,
kokku on krundil 3 parkimiskohta.
14 Vesikaare tee 16 kinnistu detailplaneering
Detailplaneeringuga on nähtud ette olemasoleva piirdeaia ning aiamaa likvideerimine
osas, mis jääb Vesikaare tee 16 katastriüksuse piiridest väljaspoole (vt joonis 3-
Põhijoonis tehnovõrkudega), tagades nii selge pääsu kallasrajale ning tuues tegeliku
olukorra vastavusse maa kasutuse otstarbele. Planeeringuga on kavandatud uus piire
katastriüksuse piirile.
EHITUSKEELUVÖÖNDI VÄHENDAMISE ETTEPANEK
Pärnu jõel on järgmised piirangud:
Veekogu kalda või ranna veekaitsevöönd 10 m (alus: veeseadus §118);
Ranna ja kalda ehituskeeluvöönd 100 m (alus: looduskaitseseadus §38);
Ranna ja kalda piiranguvöönd 200 m (alus: looduskaitseseadus §37).
Looduskaitseseadus §34:
Ranna või kalda kaitse eesmärk on rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine,
inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava
asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine.
Kalda piiranguvööndis on keelatud (vastavalt looduskaitseseadus §37):
reoveesette laotamine;
matmispaiga rajamine;
jäätmete töötlemiseks või ladustamiseks määratud ehitise rajamine ja laiendamine,
välja arvatud sadamas;
maavara kaevandamine;
mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ning maastikusõidukiga
sõitmine, välja arvatud riiklikuks seireks, kaitstava loodusobjekti valitsemisega seotud
töödeks või tiheasustusalal haljasala hooldustöödeks, kutselise või harrastuskalapüügi
õigusega isikul kalapüügiks vajaliku veesõiduki veekogusse viimiseks, pilliroo
varumiseks ja adru kogumiseks ning maatulundusmaal metsamajandustöödeks ja
põllumajandustöödeks.
Piiranguvööndis keelatavaid tegevusi antud detailplaneeringuga ei kavandata.
Käesoleva detailplaneeringuga tehakse ettepanek Pärnu jõe ranna ja kalda
ehituskeeluvööndi 50 m osaliseks vähendamiseks:
Olemasoleva eramuosa ulatuses, mis on osaliselt ehitatud täna kehtivasse
ehituskeeluvööndisse;
Planeeritava basseini osas, mis jääb tervenisti ehituskeeluvööndisse.
Looduskaitseseadus §40 sätestab, mis juhtudel võib ehituskeeluvööndi ulatust muuta:
Ranna ja kalda ehituskeeluvööndit võib suurendada või vähendada, arvestades ranna
või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja
kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud
asustusest;
Ranna ja kalda ehituskeeluvööndit võib kohalik omavalitsus suurendada
üldplaneeringuga;
Ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamine võib toimuda Keskkonnaameti
nõusolekul.
Ehituskeeluvööndi vähendamisel lähtutakse looduskaitseseaduse §40 lg 1 sätestatud
tingimustest: arvestatakse ranna ja kalda kaitse eesmärke ning lähtutakse taimestikust,
Vesikaare tee 16 kinnistu detailplaneering 15
reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning
väljakujunenud asustusest.
Ehituskeeluvööndi ulatuse määramisel tuleb arvestada ehitamise aegset Põhikaarti.
Põhikaart on aja jooksul muutunud ning muutunud on ka veepiir ja sellest tulenevad
piiranguvööndid. Ehitamiseaegse Põhikaardi järgi jäi Vesikaare tee 16 eramu
ehituskeeluvööndist väljapoole. Kuna käesolev planeering peab järgima kehtivat veepiiri
ja sellest tulenevaid piiranguid, siis kuulub ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek ka
olemasoleva eramu osas koostatava planeeringu sisusse.
Vesikaare tee 16 kinnistule on varasemalt kanalisse rajatud ka ujumiskoht ja paadisild,
mis ei olnud kehtiva Uuemetsa Jõe detailplaneeringuga kavandatud.
Vastavalt planeerimisseaduse § 124 lõikele 4 on kehtestatud detailplaneeringu
olemasolul või detailplaneeringu koostamise kohustuse korral detailplaneering
ehitusprojekti koostamise aluseks. Seega juhul, kui maa-alale on kehtestatud
detailplaneering, tuleb järgida üksnes detailplaneeringuga ette nähtud ehitusõigust.
Riigikohtu otsuses (nr 3-3-1-63-10) on sätestatud, et detailplaneering ei kaota kehtivust
sellega kavandatu elluviimise järgselt ehk juhul, kui detailplaneeringu järgne ehitusõigus
on realiseeritud. Detailplaneering kehtib, kuni seda ei ole kehtetuks tunnistatud või kui
on kehtestatud antud maa-ala ulatuses uus detailplaneering.
Kehtivas detailplaneeringus ei ole antud ehitusõigust ujumiskoha ega paadisilla
rajamiseks, mistõttu on need ebaseaduslikult rajatud ning seadustamiseks käsitletavad
käesolevas detailplaneeringus.
Vastavalt looduskaitseseaduse § 38 lõige 4 ei laiene ehituskeeld olemasoleva ehitise
esmakordsele juurdeehitusele juhul, kui ehitise maht on väiksem kui üks kolmandik
olemasoleva ehitise kubatuurist. Rajatud ujumiskohta saab käsitleda kui ehitise
esmakordset juurdeehitust, seega ei laiene talle ehituskeeld.
Vastavalt looduskaitseseaduse § 38 lõikele 5 ei laiene ehituskeeld kehtestatud
detailplaneeringuga kavandatud sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele. Sadamaseadus
§ 1 ütleb, et füüsilise isiku poolt väljaspool tema majandus- või kutsetegevust isiklikuks
tarbeks paigaldatud või ehitatud sildumisrajatisele käesolevat seadust ei kohaldata. Ehk
antud punktist tulenevalt ei saa olemasoleva paadisilla osas rakendada
looduskaitseseaduse § 38 lõige 5. Paadisilla osas kehtib looduskaitseseaduse § 38 lõige
6: lautrit ja paadisilda tohib rannale või kaldale rajada, kui see ei ole vastuolus ranna ja
kalda kaitse eesmärkidega. Ranna või kalda kaitse eesmärk on rannal või kaldal asuvate
looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või
kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu
tagamine. Kaalutlusotsuse, kas kavandatav tegevus on kooskõlas ranna ja kalda kaitse
eesmärkidega, peab vastu võtma kohalik omavalitsus kui pädev asutus.
Põhjendused ehituskeeluvööndi osaliseks vähendamiseks
Ranna ja kalda kaitse analüüs:
Kaldal asuvate looduskoosluste ja taimestiku säilitamine
Planeeringualal ei asu looduskaitseliste kitsendustega alasid ega objekte, sh
puuduvad kaitsealused liigid. Planeeringuala ulatuses ja lähipiirkonnas on Pärnu jõe
kallas inimtegevusest mõjutatud- võsast puhastamise tulemusel on vaated jõele ja
kanalile avatud, veepiiri ja elamukrundi vaheline ala on niidetav. Jõe kallast kasutavad
sellega piirnevad maaüksused. Looduslikku kaldataimestikku esineb vähesel määral
veepiiril. Detailplaneeringu käigus soovitakse seadustada olemasolev eramu ning
16 Vesikaare tee 16 kinnistu detailplaneering
ehitada juurde bassein, mistõttu ei teki täiendavat märkimisväärset koormust
keskkonnale. Esineb vaid kasutusaegne mõju, kuid selle suurus ja ruumiline ulatus
piirduvad planeeringualaga. Kuna planeeringualal kaitstavad loodusobjektid ning
Natura 2000 võrgustiku alad puuduvad, siis puudub neile ka oluline negatiivne mõju.
Planeeringuga ei ole kavandatud tegevusi kaldavööndis ega kavandatud tegevusi, mis
võiksid kahjustada kaldal asuvaid looduskooslusi või olemasolevat taimestikku.
Inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine
Kalda kaitse eesmärk on inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine.
Detailplaneeringu elluviimisega kaasneb vähene ehitustegevus planeeritava basseini
rajamise näol, ehituse mõju on ajutine ning lühiajaline. Ehitustegevuse lõppedes
esineb vaid hoonete ja rajatiste kasutamisega seotud mõju.
Planeeringuala lähiümbrus on juba varasemalt mõjutatud inimtegevuse poolt-
planeeringualal asub olemasolev hoone, jõe kallas on korrastatud ning kanalisse on
rajatud ujumiskoht ja mitmed paadisillad. Planeeringuala siseselt on tegemist
olemasoleva olukorraga (ujumiskoht, paadisild, eramu), täiendava tegevusena on
käesoleva planeeringuga kavandatud bassein, mille mõju ja ulatus ei välju Vesikaare
tee 16 katastriüksuse piiridest. Planeeringualal on olemas ühendused
tehnovõrkudega, täiendavaid liitumisi ning trassikoridore ei ole kavandatud.
Planeeringuga ei kavandata tegevusi, mis võiksid suurendada inimtegevusest lähtuvat
kahjulikku mõju. Seetõttu, lähtudes planeeringuala asukohast ja selle
keskkonnatingimustest, ei tekitata täiendatavat koormust keskkonnale ja inimeste
tervisele ning heaolule.
Ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise
ja juurdepääsu tagamine
Pärnu jõe läänekallas planeeringuala lähipiirkonnas on tiheasustatud. Kehtiva Sauga
valla üldplaneeringu järgi on ala määratud väikeelamu alaks. Olemasolevad
naaberhooned asuvad Pärnu jõe piirist ca 40-60 m kaugusel. Olemasolev Vesikaare
tee 16 eramu ning planeeritav bassein jäävad veepiirist vähemalt 32 m kaugusel.
Planeeringuga on tagatud vaba liikumine ja juurdepääs Pärnu jõele.
Veekaitsevööndis on keelatud (veeseadus §119):
maavara ja maa-ainese kaevandamine ning maavara ja maa-ainese kaevandamist
ette valmistava geoloogilise uuringu tegemine käesoleva seaduse § 118 lõike 2
punktides 1 ja 2 loetletud veekogude rannal või kaldal, välja arvatud §-s 120
sätestatud juhtudel;
puu- ja põõsarinde raie käesoleva seaduse § 118 lõike 2 punktides 1 ja 2 loetletud
veekogude rannal või kaldal Keskkonnaameti nõusolekuta, välja arvatud
maaparandussüsteemi ehitamiseks ja hoiuks;
maaharimine, väetise ja reoveesette kasutamine ning sõnnikuhoidla ja -auna
paigaldamine;
keemilise taimekaitsevahendi kasutamine käesoleva seaduse § 196 lõikes 1
nimetatud registreeringuta;
ehitamine, välja arvatud juhul, kui see on kooskõlas käesoleva seaduse § 118 lõikes
1 nimetatud eesmärgiga ning looduskaitseseaduses sätestatud ranna- ja kaldakaitse
eesmärkidega;
pinnase kahjustamine ja muu tegevus, mis põhjustab veekogu ranna või kalda
erosiooni või hajuheidet.
Veekaitsevööndis keelatavaid tegevusi antud detailplaneeringuga ei kavandata.
Vesikaare tee 16 kinnistu detailplaneering 17
TEHNOVÕRGUD- JA RAJATISED
Vesikaare tee 16 kinnistul on olemas ühendused tehnovõrkudega.
Vee- ja kanalisatsioonilahendus:
Olemasolevad ühisvee- ja kanalisatsioonitorud on välja ehitatud ning teenindavad
olemasolevat eramut, liitumispunktid asuvad transpordimaal Vesikaare tee
(73001:008:1736). OÜ-ga Sindi Vesi on sõlmitud kehtiv vee müügi ja reovee ärajuhtimise
teenuse osutamise leping.
Sademevete kanalisatsioon:
Planeeringuala sademeveed immutatakse pinnasesse planeeringuala piires.
Elektrilahendus:
Planeeringualal kulgeb olemasolev elektri madalpinge maakaabelliin, millelt on tagatud
olemasoleva eramu elektrivarustus. Liitumispunktiks on transpordimaal Vesikaare tee
(73001:008:1736) asuv olemasolev liitumiskilp. Elektrivarustuse osas on OÜ-ga Eesti
Gaas sõlmitud kehtiv võrguleping.
Küttevarustus :
Planeeringuala ei jää kaugküttealale. Olemasoleva eramu kütmine toimub lokaalselt õhk-
vesi soojuspumba kaudu.
Sidevarustus:
Planeeringualal kulgeb olemasolev sidekanalisatsioon, kust on tagatud olemasoleva
eramu telekommunikatsioonivarustus. Telia Eesti AS-iga on sõlmitud kehtiv
telekommunikatsiooniteenuste osutamise leping.
Vertikaalplaneerimine:
Käesoleva planeeringuga ei ole ette nähtud olemasoleva maapinna kõrguse muutmist.
TULEOHUTUSE TAGAMINE
Olemasoleva hoone projekteerimisel on arvestatud siseministri 30.03.2017 määrusega nr 17
Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded.
Vastavalt ülalnimetatud määruse §22 peab tule levimist teisele ehitisele, välja arvatud piirdeaiale,
postile ja muule sarnasele, vältima nõnda, et oleks tagatud inimese elu ja tervise, vara ja keskkonna
ohutus. Hoonetevaheline kuja peab olema vähemalt 8 m. Kui hoonetevaheline kuja on vähem kui
8 m, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega. Kuja nõuet rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis
võimaldab tulelevikut
Olemasolev tuletõrje hüdrant (nr 37) jääb planeeringualast ca 230 m kaugusele läände Pilliroo tn 2
(73001:008:1243) katastriüksuse ette.
KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED
Hoone projektis on lähtutud kuritegevuse ennetamise abinõudest Eesti Standardi EVS 809-1:2002
Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine alusel.
18 Vesikaare tee 16 kinnistu detailplaneering
Olemasoleva hoone sissepääsud (krundile, hoonesse) on valgustatud, hoone lahenduses
ei ole kavandatud nö pimedaid nurki. Ehituses on kasutatud vastupidavaid ja kvaliteetseid
materjale (uksed, aknad, lukud). Hoone kasutamise ajal hoitakse territoorium alati korras
ja teostatakse kiired parandustööd.
KESKKONNATINGIMUSED
Käesoleva detailplaneeringuga ei kavandata objekte, mille rajamiseks on vaja läbi viia
keskkonnamõju hinnang. Kavandatud tegevus ei põhjusta eeldatavalt negatiivset
keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud, peamiselt ehitustegevuse
ajal, on eeldatavalt väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga.
Planeeringualal on soovitatav rakendada looduslähedasi sademeveesüsteeme 1 –
katustelt tuleva sademevee kogumine ja kasutamine, juhtida haljasalale katustelt
tulenevad sademeveed, vihmaveerennide alla rajada kasvukaste või vihmapeenraid vms.
Olmejäätmete kogumine tuleb lahendada vastavalt jäätmeseadusele ja Tori valla
jäätmehoolduseeskirjale. Planeeritaval alal tekkivad jäätmed tuleb kokku koguda
sorteeritult ja paigutada selleks ettenähtud kogumiskonteineritesse. Jäätmete vedu ja
edasine käitlemine peab olema korraldatud selleks tegevuseks luba omava ettevõtte
poolt.
DETAILPLANEERINGU RAKENDAMISE NÕUDED
Planeeringu elluviimisega ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks
tuleb tagada, et ehitised ei kahjustaks olemasolevate tehnovõrkude nõuetekohast tööd ja
naaberkinnistute kasutamise võimalusi ei ehitamise ega kasutamise käigus.
Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud hüvitab kinnistu igakordne omanik, kelle
poolt kahju põhjustanud tegevus lähtus.
Kehtestatud detailplaneering on aluseks ehitusprojekti(de) koostamisel. Edaspidi
koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis
kehtivatele projekteerimisnormidele, heale projekteerimistavale ja ehitusseadustikule.
1 Looduslähedased sademeveesüsteemid: Eesti kliimasse sobivad sademeveelahendused, M.Kuris, G:Mandre, V.Kuusemets,
A.Mik, 2021, https://dspace.emu.ee//handle/10492/6984
Vesikaare tee 16 kinnistu detailplaneering 19
C – LISAD
1. Tori vallas Tammiste külas Vesikaare tee 16 DP keskkonnamõju strateegiline
hindamine- eelhinnang, töö nr 21004169, 2022.
Vesikaare tee 16 kinnistu detailplaneering 21
D – KOOSTÖÖ PLANEERINGU
KOOSKÕLASTAMISEL JA KOOSKÕLASTUSED
Kooskõlastav-
koostööd tegev Projekteerija märkused
Jrk Kooskõlastuse nr Kooskõlastuse/ koostöö
organisatsioon, kooskõlastaja tingimuste
nr ja kuupäev täielik ärakiri
krundi omanik, täitmise kohta
piirinaaber
Vesikaare tee 16
kinnistu omanik,
Kooskõlastatud Kooskõlastatud
1. OÜ Ramsta
digitaalselt. märkusteta.
Sense (juhatuse
liige Tiit Vunk)
Vesikaare tee 16 kinnistu detailplaneering 23
E – JOONISED
1. Asukohaskeem
2. Tugiplaan M 1:500
3. Põhijoonis M 1:500
Versioon 21.03.2022 /// TÖÖ NR 21004169
Tori vallas Tammiste külas Vesikaare
tee 16 DP keskkonnamõju strateegiline
hindamine
Eelhinnang
Töö nr 21004169 Tartu 2022
Epp Zirk
Keskkonnaspetsialist
Kaile Eschbaum
Keskkonnaspetsialist
Tori vallas Vesikaare tee 16 DP KSH eelhinnang
SISUKORD
SISSEJUHATUS ......................................................................................................... 3
1. DETAILPLANEERINGU EESMÄRK JA ASUKOHT ................................................ 4
2. VASTAVUS STRATEEGILISTELE PLANEERIMISDOKUMENTIDELE ................... 6
2.1 PÄRNU MAAKONNA PLANEERING ..................................................................... 6
2.2 SAUGA VALLA ÜLDPLANEERING ...................................................................... 7
2.3 SAUGA VALLAS TAMMISETE KÜLAS UUEMETSA JÕE KINNISTU DP ............... 9
3 MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA KAVANDATAVA TEGEVUSEGA
EELDATAVALT KAASNEV MÕJU ............................................................................. 11
3.1 GEOLOOGIA JA HÜDROGEOLOOGIA, PINNAS, PINNA - JA PÕHJAVESI ......... 11
3.2 KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID, SH NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALAD ..... 14
3.3 NATURA EELHINDAMINE .................................................................................. 15
3.4 MÕJU SOTSIAALSELE KESKKONNALE ........................................................... 22
4 JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED ................................................................ 23
Tori vallas Vesikaare tee 16 DP KSH eelhinnang 3
SISSEJUHATUS
Käesolev keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang on koostatud Pärnu
maakonnas Tori vallas Tammiste külas Vesikaare tee 16 kinnistu detailplaneeringu (DP)
eskiislahendusele (joonis 1-2, ptk 1).
Planeeringu koostamise eesmärk on välja selgitada võimalus juba ellu viidud
lahenduse seadustamiseks, sh eeldab see ehituskeeluvööndi vähendamise
nõusoleku saamist.
Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekut sisaldava DP menetlusel tuleb kohaldada
üldplaneeringu menetlust (tegemist on üldplaneeri ngu muutmisettepanekut sisaldava
DPga). Üldplaneeringu muutmisettepanekut sisaldava DP korral tuleb algatamisel anda
DP KSH eelhinnang KSH läbiviimise vajaduse kohta. DP ei ole eelhinnangu koostamise
ajaks algatatud.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimise vajalikkuse üle otsustamisel on
aluseks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS).
Keskkonnamõju on KeHJS § 2 1 kohaselt kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnev
vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, k eskkonnale, kultuuripärandile või
varale. Vastavalt § 2 2 peetakse keskkonnamõju oluliseks, kui see võib eeldatavalt ületada
tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või
seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
KSH kohustuslikkus on sätestatud KeHJS e § 33 lg 1. Kavandatav tegevus ei kuulu
KeHJSe § 33 lõike 1 kohaselt KSH kohustusega tegevuste hulka, kuid sama paragrahvi
lõike 2 kohaselt tuleb KSH algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhi nnang,
kui tegemist on üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga või kui kavandatakse
tegevust, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju.
Käesolev KSH eelhinnang on teostatud eesmärgiga välja selgitada ellu viidud tegevusega
kaasnev võimalik keskkonnamõju ja selle ulatus. Töö käigus hinnatakse
detailplaneeringuga kaasnevaid (tegelikkuses olemasolevast olukorrast tingitud)
võimalikke mõjusid keskkonnale ning vajadusel nähakse ette leevendavad meetmed
ebasoodsa keskkonnamõju minimeerimiseks ja/või vältimise ks. Käesoleva
keskkonnamõju eelhinnangu raames on lähtutud KeHJS § 33 lg 4 ja lg 5 toodud
kriteeriumitest. Käesolevat KSH eelhinnangut võib otsustaja kasutada kaalutlusotsuse
tegemisel keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või mitte algatamise o sas.
Ellu viidud tegevusega seonduv informatsioon ja materjalid on saadud Tellijalt seisuga
oktoober 2021 - jaanuar 2022. Eksperthinnang on valminud OÜ Hendrikson & Ko
ekspertide koostöös.
Töörühma koosseis:
▪ Epp Zirk – keskkonnaspetsialist;
▪ Kaile Eschbaum − Natura ja looduskaitse ekspert.
Tori vallas Vesikaare tee 16 DP KSH eelhinnang 4
1. DETAILPLANEERINGU EESMÄRK JA
ASUKOHT
Kinnistu omanik taotleb hoonele kasutusluba ning selle protsessi käigus on ilmnenud
vastuolud kehtiva detailplaneeringu ning realiseerunud lahenduste vahel 1. Vesikaare tee
16 kinnistule rajatud hoonestus ja ehitised ei järgi kehtiva planeeringu nõudeid: h oone on
ehitatud Pärnu jõe ehituskeeluvööndisse, ehitisealune pind on oluliselt suurem kui
detailplaneering lubab ja kanalisse on rajatud ujumiskoht (jääb sh Pärnu jõe
ehituskeeluvööndi alale), mida detailplaneering ette ei näe.
Kavandatava tegevuse asukohaks on Pärnu maakonnas Tori vallas Tammiste külas
Vesikaare tee 16 kinnistu (katastritunnus 73001:008:1207). Kinnistu sihtotstarve on 100%
elamumaa kogupindalaga 2258 m 2 , millest 1658 m 2 on õuemaa ja 600 m 2 muu maa (joonis
1-1).
Joonis 1-1 Vesikaare 16 kinnistu (markeeritud punase joonega) ja selle lähiala. Aluskaart:
Maa-amet, 02.2022
Vesikaare tee 16 kinnistu külgneb läänest Uuemetsa -Jõe kinnistuga (73001:008:1233,
100% üldkasutatav maa), lõunast ja idast Vesikaare teega (transpordimaa) ning
põhjasuunast Vesikaare tee 14 kinnistuga (73001:008:1205, 100% elamumaa). Kinnistu
asub Pärnu jõe kaldale rajatud tiheasustusega elamurajoonis, kus enamik kinnistutel on
eramud juba välja ehitatud. Planeeringuala ja Pärnu jõe vahele jääb üldkasutatav maa
(Uuemetsa-Jõe kinnistu), kuhu on rajatud grillimiskoht ning Pärnu jõele purr e ja mis
sisuliselt on kasutuses ainult Vesikaare tee 16 kinnistu poolt .
1 Kavandatav tegevus käesoleva töö kontekstis on juba olemasoleva hoone ja rajatiste seadustamine läbi tegelikule olukorrale
vastava DP koostamise. Planeeringu koostamise eesmärk on välja selgitada võimalus juba ellu viidud lahenduse seadustamiseks.
Tori vallas Vesikaare tee 16 DP KSH eelhinnang 5
Kinnistu on ühendatud veevarustuse tagamiseks ja reovee käitlemiseks ühisveevärgiga.
Planeeringu eskiis ehk praegu olemasolev olukord on toodud joonisel 1-2.
Joonis 1-2 Planeeringu eskiis seisuga jaanuar 2022. Autor: Hendrikson&Ko
Tori vallas Vesikaare tee 16 DP KSH eelhinnang 6
2. VASTAVUS STRATEEGILISTELE
PLANEERIMISDOKUMENTIDELE
Alljärgnevalt tuuakse ülevaade käesoleva detail planeeringuga seotud asjakohastest
planeerimisdokumentidest. Olulisemateks käesoleva tegevusega seonduvateks
strateegilisteks arengudokumentideks on:
▪ Pärnu maakonna planeering2
▪ Sauga valla üldplaneering34
▪ Sauga vallas Tammiste külas Uuemetsa jõe kinnistu detailplaneering
2.1 PÄRNU MAAKONNA PLANEERING
Kogu Pärnumaad haarava Pärnu maakonnaplaneeringu (MP) koostamisel on
tasakaalustatult arvestatud nii riiklike kui ka kohalike huvidega. See on dokument, mille
koostamisel on lähtutud üleriigilises planeeringus Eesti 2030+ ja Pärnumaa
arengustrateegias 2030+ seatud eesmärk idest. Arvestatud on teiste riigi tasandi
strateegiliste dokumentide ja riskianalüüside ning kohalike omavalitsuste
üldplaneeringutega.
Pärnu maakonna ruumilise arengu suunamisel on võetud aluseks põhimõtted, mis
tulenevad erinevatest riiklikest ja maakon dlikest arengudokumentidest ning käesoleva
planeeringu kontekstis on asjakohane välja tuua, et muuhulgas on oluliseks peetud
tugeva keskusasulate võrgustiku kujundamist (sh linnalise asustusega asulate
tihendamist), avalikult kasutatavatele veealadele juur depääsuteede tagamist ja
täiendavate kasutamise võimaluste loomist, üleujutuste ja kliimamuutustega kaasnevate
aspektide arvestamist.
Tammiste küla, kus vaadeldav Vesikaare 16 kinnistu paikneb, jääb MP kohaselt
Suur-Pärnu (Pärnu linn ja selle lähiümbrus) alale ning on markeeritud kui linnalise
asustusega ala. Sellises alas on eelistatud keskuste kompaktsuse tõstmist. Asustuse
suunamisel üldiselt on peetud oluliseks:
▪ Säilitada väljakujunenud asustusstruktuur, tagada elamisvõimalused kogu maakonnas ja
neid parendada.
▪ Hoida linnade ja teiste asulate kompaktsust, arendada neid eelkõige sisestruktuure
tihendades ja kasutusest välja jäänud maid ning hooneid uuesti kasutusele võttes.
▪ Eelisarendada olemasoleva asustuse, teede ja raudteede, ühistranspordiliinide ja
tehnovõrkude vahetus läheduses paiknevaid alasid.
▪ Veekogude kasutamisvõimalusi suurendada veeäärsete alade väärtustamisega ja vaadete
avamisega.
2 Kehtestatud riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/74. Leitav leheküljelt
https://maakonnaplaneering.ee/maakonna -planeeringud/parnumaa/parnu -maakonna-planeering/ (Vaadatud 01.03.2022)
3 Kehtestatud Sauga Vallavolikogu 5. detsemb ri 2016 otsusega nr 97. Leitav leheküljelt https://www.torivald.ee/kehtivad-
uldplaneeringud (Vaadatud 01.03.2022)
4 Tori Vallavolikogu 18.10.2018 otsusega nr 114 on algatatud Tori valla üldplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju
strateegiline hindamine, mille üldiseks eesmärgiks on valla territooriumi (haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusen a
moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse) ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määra tlemine ning maa-aladele
otstarbekaima ja jätkusuutlikuima kasutusviisi leidmine, võttes aluseks olemasolevate ja perspektiivsete ressursside parima
kasutusviisi. Kuni uue üldplaneeringu kehtestamiseni on kehtiv aga eelmine, Sauga valla üldplaneering.
Tori vallas Vesikaare tee 16 DP KSH eelhinnang 7
▪ Säilitada looduslikud, kultuurilised ja maastikulised väärtused, arvestada nendega
planeeringute koostamisel.
▪ Planeeringute koostamisel arvestada rohelise võrgustiku sidususega, siduda
puhkeotstarbelised liikumisvõimalused rohelise võrgustikuga (ka linnalise asustusega
aladel).
▪ Töötada välja terviklikud planeeringulahendused, vältides nn ühe-krundi planeeringuid.
▪ Vältida elamualade kavandamist veekogude ehituskeeluvöönditesse ja rohelise võrgustiku
aladele.
DP ala ei kuulu küll üheselt MP-s üleujutusohu määratlusega alade alla 5, kuid arvestades,
et tegemist on vahetult Pärnu jõe kaldal asuva kinnistuga, kus maapinna absoluutne
kõrgus on alla 3 m, on asjakohane tähelepanu pöörata üleujutusohuga aladele toodud
tingimusi:
▪ üleujutusriskiga alal eelistada maakasutusfunktsioone, mis on üleujutusriskist vähem
mõjutatud;
▪ üleujutusriskiga alal majanduslikku kahju vältimiseks määrata uute elamute ja ühiskondlike
hoonete esimese korruse põranda lubatavaks madalaimaks ehituskõrguseks vähemalt
3 m, soovituslikult 3,5 m;
▪ alla 3 m absoluutse kõrgusega aladele on erandina lubatud kavandada kasutatavuse
mõistes vähem olulisi funktsioone ja mitteeluruume (garaaž, hoiuruum, sissepääs, fuajee
jms) arvestades üleujutusohust tuleneda võivate riskidega;
▪ üleujutusohuga aladele on soovitatav uusi elamualasid mitte kavandada. Kui asustust siiski
kavandada, siis teadvustada üleujutusohtu ja planeerida üldplaneeringuga ka meetmed
kahjude vältimiseks. Vajadusel kavandada ennetus- ja/või leevendusmeetmed
üleujutusega toimetulekuks ka olemasoleva asustusega üleujutusaladele, et vältida kahju
varale, inimese tervisele ja keskkonnale.
Detailplaneeringu ala jääb maakonnaplaneeringus määratud väärtusliku le maastikule
Niidu - Tammiste metsamaastik. MPs toodud üldised tingimused väärtuslike maastike
kohta nimetavad piiride ja hooldamiseks vajalike meetmete täpsustamist üldplaneerin gus.
Samuti ehituskeeluvööndi ulatuse täpsustamise vajadus veekogudel on oluline
üldplaneeringus.
Pärnu jõgi on nimetatud maakonnaplaneeringus kui ilusa vaatega veeteelõik.
Veeteelõigud on esinduslikud nii oma looduslikkuse kui kauni ilme poolest. Tingimuseks
on seatud, et kaunite veeteelõikude läbitavus tuleb tagada.
Kavandatav tegevus ei ole sisulises vastuolus MPga, kuid ei vasta päris üheselt MP
tingimusele, mis käsitleb ehituskeeluvööndise hoonestuse mittekavandamist.
2.2 SAUGA VALLA ÜLDPLANEERING
Vastavalt üldplaneeringu seletuskirjale on ÜP koostamise eesmärgiks valla ruumilise
arengu põhimõtete kujundamine ja kavandatava ruumilise arenguga kaasneda võivate
majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude ning looduskeskkonnale avalduvate
mõjude hindamine ning selle alusel säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu
5 Tegemist ei ole rannaalaga, samuti ei kuulu Pärnu jõgi Vabariigi Valitsuse 28.05.2004 määrusega nr 58 „Suurte
üleujutusaladega siseveekogude nimistu ja nendel siseveekogudel kõrgveepiiri määramise kord“ kohaselt üleujutatavate jõgede
hulka.
Tori vallas Vesikaare tee 16 DP KSH eelhinnang 8
tingimuste seadmine ning maa- ja veealadele üldiste kasutamis ja ehitustingimuste,
sealhulgas maakasutuse juhtotstarbe ning muude tingimuste määramine .
Kehtiva Sauga valla üldplaneeringu alusel jääb planeeringuala tiheasustusalal paiknevale
väikeelamu maa-alale (EV) (joonis 2-1). ÜP-s on väikeelamu juhtotstarbega maadel
nimetatud järgmised hoonestustingimused:
▪ Minimaalne krundi suurus 1200 m²;
▪ Krundi kasutamise sihtotstarve elamumaa (EE);
▪ Põhihoone võib olla ühepereelamu, paariselamu või kahepereelamu või ridaelamu;
▪ Krundi suurim lubatud täisehituse % on 10-20%, seejuures tiheasustusaladel on täiendav
tingimus, et 1200 kuni 3000 m² kinnistutel on täisehitus kuni 15% (lubatud on ehitada elamu
ja kuni kaks abihoonet);
▪ Ehitusjoon piirkonna siseteest vähemalt 10 m;
▪ Hoonete suurim lubatud arv kinnitul on 4 (elamu ja kuni 3 abihoonet);
▪ Hoonete puhul on suurim lubatud korruselisus ühepereelamul 2 ja kõrgus 9 m, abihoonel 1
korrus ja kõrgus kuni 5 m;
▪ Katuse kalle 0-50⁰;
▪ Välisviimistlusmaterjali valikul tuleb jälgida piirkonna üldist miljööd. Elamu ja abihooned
peavad moodustama ühtse terviku;
▪ Parkimine tuleb lahendada omal kinnistul;
▪ Piirdeaedade rajamisel on lubatud piirde kõrgus kuni 1,5 m. Tänavapiirete rajamisel
arvestada naaberkinnistute piirete kujundusega. Kinnistute vaheliseks piirdeks võib-olla
puidust lattaed või võrkpiire. Kui tänavapoolset piirdeaeda ei ole võimalik rajada kinnistu
piirile, peavad piirded olema rajatud teekatte servast minimaalselt 2 m kaugusele, et oleks
võimalik tagada talvine teehooldus.
Joonis 2-1 Väljavõte üldplaneeringu lahendusest. Planeeringuala markeeritud punase ringiga
Tori vallas Vesikaare tee 16 DP KSH eelhinnang 9
Joonis 2-2. Väljavõte Sauga valla üldplaneeringu, väärtused ja pi irangud kaardist. Planeeringuala
markeeritud punase ringiga
Planeeringuga kavandatav tegevus (olemasolevale olukorrale vastava DP koostamine) ei
vasta kehtivale ÜP-le. Arvestades planeeringualaga hõlmatud krundi suurust ( 2258 m 2 )
on ÜP kohaselt täisehitus lubatud 15% kinnistust. Hetkel on see ca 21%. Lisaks on osa
hoonestust rajatud Pärnu jõe ehituskeeluvööndisse, kus tegelikult on hoonete ja rajatiste
ehitamine keelatud.
Eelnevast lähtuvalt on tegemist ÜP-d muutva detailplaneeringuga, mis teeb ettepaneku
ÜP põhilahenduse muutmiseks. Ehituskeelu vööndi vähendamine ja selle põhjendus
on vajalik DP raames täpsemalt kirjeldada.
2.3 SAUGA VALLAS TAMMISETE KÜLAS
UUEMETSA JÕE KINNISTU DP
Alal kehtib Uuemetsa Jõe kinnistu detailplaneering, mille kohaselt on planeeringuala
kinnistu osas määratud ehitusõigus kahe hoone ehitamiseks kokku kuni 250 m²
ehitisealuse pinnaga, hoonete arv on lubatud kuni kaks, kõrgus kuni 9 m. Hoonestusala
määramisel kinnistu läänepoolt on järgitud Pärnu jõe 50 m ehituskeeluvööndit. Väljavõte
planeeringulahendusest Vesikaare tee 16 kinnistul on näidatud joonisel 2 -3.
Vesikaare tee 16 kinnistule rajatud hoonestus ja rajatised ei järgi kehtiva DP nõudeid:
hoone on ehitatud Pärnu jõe ehituskeeluvööndisse; ehitisealune pind on oluliselt suurem
Tori vallas Vesikaare tee 16 DP KSH eelhinnang 10
kui detailplaneering lubab (max 250 m 2 , aga tegelikult u 400 m 2 ); kanalisse on rajatud nö
ujumiskoht, mida detailplaneering ette ei näe.
Joonis 2-3. Väljavõte uuemetsa Jõe DP lahendusest Vesikaare tee 16 kinnistu piirkonnas (Pärnu
EKE Projekt AS, 2003)
Tori vallas Vesikaare tee 16 DP KSH eelhinnang 11
3 MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS
JA KAVANDATAVA TEGEVUSEGA
EELDATAVALT KAASNEV MÕJU
Käesolevas peatükis on kirjeldatud planeeringuala asukoh ta ja keskkonnatingimusi,
kasutades selleks avalikult kättesaadavaid andmeid (peamiselt erinevad andmebaasid
(nt EELIS, Maa-ameti kaardirakendus, VEKA).
Mõju hinnang antud töö kontekstis on sisuliselt olemasolev a olukorra jätkumisega
kaasneva mõju hindamine, kuna kavandatav tegevus on võimalusel olemasoleva olukorra
seadustamine.
Vastavalt KeHJS § 33 lg 5 tuleb strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega
kaasneva keskkonnamõju ja eeldatava mõjuala hindamise l lähtuda järgmistest
kriteeriumidest:
▪ mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju;
▪ oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus;
▪ mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav
elanikkond;
▪ eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sealhulgas looduslikud iseärasused,
kultuuripärand ja intensiivne maakasutus;
▪ mõju kaitstavatele loodusobjektidele;
▪ eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale.
Ekspertrühm on mõju hindamisel lähtunud kõigist seadusest tulenevatest kriteeriumidest
ning ekspertrühma hinnangul puudub kavandataval tegevusel oluline mõju järgnevates
kriteeriumites, mida eelhinnangus järgnevalt täpsemalt ei käsitleta:
▪ kumulatiivne ja piiriülene mõju – detailplaneeringuga ei kavandata sellist tegevust, mis võiks
kaasa tuua olulise kumulatiivse mõju. Kavandataval tegevusel puudub piiriülene mõju;
▪ õnnetuste esinemise võimalikkus, mõju inimese tervisele - detailplaneeringuga ei kavandata
sellist tegevust, mis võiks kaasa tuua olulise õnnetuste esinemise ohu.
▪ Kultuuripärand – planeeringuala lähiümbruses ei ole Kultuurimälestiste riikliku registri
andmetel muinsuskaitseobjekte.
Käesolevas peatükis on hinnatud täpsemalt kavandatava tegevusega kaasnevat mõju
maakasutusele, pinnasele, pinna- ja põhjaveele, kaitstavatele loodusobjektidele (sh
Natura 2000 alad) ja rohevõrgustikule ning sotsiaalmajanduslikule olukorrale.
3.1 GEOLOOGIA JA HÜDROGEOLOOGIA,
PINNAS, PINNA- JA PÕHJAVESI
Vaadeldav ala ning selle lähipiirkond on kasutusel elamumaana ning tegemist on
suuremas osas juba väljaehitatud elamupiirkonnaga. Piirkond jääb küll väärtuslikule
maastikule Niidu-Tammiste mets, kuid tegemist on juba väljakujunenud tiheasustusalaga
ning olemasolev hoone ei muuda maastikuliselt olemasolevat olukorda piirkonnas.
Tori vallas Vesikaare tee 16 DP KSH eelhinnang 12
Vesikaare tee 16 kinnistul levivad Eesti geoloogilise baaskaardi andmetel jõesetted
(liivased ja kruusased suuremate veeristega setted, milles esineb ka savikamaid kihte ja
muda), piirkonnas on puurkaevude andmetes kirjeldatud pinnakattes moreenid
(paksusega 18 m). Piirkonnas olemasolevate puurkaevude andmetel 6 moodustavad
geoloogilises läbilõikes aluspõhja ülemise osa Kesk -Devoni ladestiku Pärnu kihistu
liivakivi aleuroliidi ja savi vahekihtidega (paksus on ca 10 m). Maapinnalt esimese
aluspõhjalise veekompleksi looduslik kaitstus maapinnalt lähtuva reostuse suhtes on
põhjavee kaitstuse kaardi andmetel „suhteliselt kaitstud“. Mullastiku kaardi 7 andmetel on
piirkonnas paljandpinnas.
kinnistu koosseisu jääb osaliselt kehtiva DP alusel rajatud paadikanal. Paadikanal on
veeseaduse § 3 lg 1 eritüübiline veekogu, st ei ole mere ega muu veekogu osa. Samuti
on paadikanal veekogu, millele kohalduvad keskkonnakaitse nõuded, kuid ei kohaldu
veekaitsevööndi nõue. Samamoodi tähendab see, et paadikanalile ei kohaldu ka
looduskaitseseaduse (LKS) kohased ehituskeeluvööndi ja kalda piiranguvööndi nõuded.
Lähim vooluveekogu on vahetult läänes asuv Pärnu jõgi, mille ehituskeeluvöönd ning
piiranguvöönd ulatuvad Vesikaare tee 16 kinnistule. Planeeritavale alale ulatub Pärnu jõe
kalda ehituskeeluvöönd ja piiranguvöönd (joonis 3-1). Vastavalt LKS § 34 8 on kalda kaitse
eesmärk kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku
mõju piiramine, kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja
juurdepääsu tagamine. Vesikaare tee 16 kinnistule ulatuvad järgmised kitsendused:
▪ Ehituskeeluvöönd – vööndi ulatus Pärnu jõel on 50 m; uute hoonete ja rajatiste ehitamine
on selles vööndis keelatud.
Seaduses on § 38 lg 4 ja lg 5 täpsustatud olukordi, millele ehituskeeld ei laiene. Näiteks
ei laiene see tiheasustusala ehituskeeluvööndis varem väljakuju nenud ehitusjoonest
maismaa suunas olemasolevate ehitiste vahele uue ehitise püstitamisele, piirdeaedadele,
olemasoleva elamu tarbeks rajatavale tehnovõrgule ja -rajatisele. Arvestades, et
paadikanalisse rajatud nn ujumiskoht jääb Pärnu jõe ehituskeeluvöön disse, sisi sellele
kohaldub § 38 lg 4 p 5, mille kohaselt ei laiene ehituskeeld olemasoleva ehitise
esmakordsele juurdeehitisele juhul, kui juurdeehitise maht on väiksem kui üks kolmandik
olemasoleva ehitise kubatuurist. Sama paragrahvi lõige 9 täpsustab, et kui kohalik
omavalitsus lubab kalda ehituskeeluvööndis ehitamist vastuolus § 38 sätestatuga, ei teki
isikul, kellele ehitusluba väljastati või kelle huvides ehitamine on, vastavalt
haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust ehitamise õiguspärasuse os as.
▪ Piiranguvöönd – vööndi ulatus Pärnu jõe kaldal on 100 m.
Kalda piiranguvööndis on keelatud reoveesette laotamine, matmispaiga rajamine,
jäätmete töötlemiseks või ladustamiseks määratud ehitise rajamine ja laiendamine (välja
arvatud sadamas), maavara k aevandamine, mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks
määratud teid ning maastikusõidukiga sõitmine.
6 https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?pkArvestus= -688769878
https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?pkArvestus=1 581391374
7 https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/mullakaart
8 Looduskaitseseadus (2004) RT I, 10.07.2020, 57. https://www.riigiteataja.ee/akt/110072020057?leiaKehtiv (vaadatud
27.02.2021)
Tori vallas Vesikaare tee 16 DP KSH eelhinnang 13
Joonis 3-1. Pärnu jõest lähtuvad veekaitselised vööndid planeeringuala piirkonnas . Autor:
Hendrikson&Ko
Planeeringuala jääb suuremas osas üleujutusohuga alale, kus Maa -ameti
kaardirakenduses avaldatud andmete põhjal on üleujutuse esinemise tõenäosus 1 kord
50 aasta jooksul (joonis 3-2). Siiski on planeeringuala vahetus läheduses ka
sagedasema, 1 kord 10 aasta jooksul, üleujutusohuga alasid (kinnistu kanali poolne osa
ja ka Vesikupu tee piirkond), millest tulenevalt on vajalik arvestada kinnistul
üleujutusohuga.
Joonis 3-2. Üleujutussageduste tõenäosused planeeringualal (viidatud sinise noolega) ja selle
lähipiirkonnas.
Tori vallas Vesikaare tee 16 DP KSH eelhinnang 14
3.2 KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID, SH
NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALAD
Kavandatava tegevuse piirkonnas leiduvad EELIS andmebaasi andmetel järgmised
kaitstavad loodusobjektid (joonis 3-3):
Pärnu jõe hoiuala
Pärnu jõe hoiuala (KLO2000293) pindala on 696,3 ha, millest 98% moodustab Pärnu jõe
akvatoorium. Pärnu jõe hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas
nimetatud elupaigatüübi - jõgede ja ojade (3260) kaitse ning II lisas nimetatud liikide -
hingu (Cobitis taenia), võldase (Cottus gobio), jõesilmu (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo
salar) ja paksukojalise jõekarbi ( Unio crassus) elupaikade kaitse.
Lisaks eelmainitule asuvad EELIS-e andmetel projektialal või selle lähistel järgmised
kaitsealuste liikide leiukohad:
käsitiivalised – Pärnu jõgi ja selle lähiala Tammiste piirkonnas on registreeritud II
kaitsekategooria käsitiivaliste elupaikadeks 9. Erinevaid liike on alal tuvastatud 7 ja nendeks
on: põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii), pargi-nahkhiir (Pipistrellus nathusii), veelendlane
(Myotis daubentonii), tiigilendlane (Myotis dasycneme), suurvidevlane (Nyctalus noctula),
hõbe-nahkhiir (Vespertilio murinus), suurkõrv (Plecotus auritus)
Osade loetletud liikide elupaikadeks on määratletud ainult jõega piirnevad alad, osad puhul
aga ka jõe kaldapiirkonnad.
Hink ja võldas on mõlemad III kaitsekategooria liigid, kelle elupaikadeks on Pärnu jõgi ja ka
paadikanal kavandatava tegevuse piirkonnas. Mõlemad liigid on Natura 2000 loodusala
kaitse-eesmärkideks ja seetõttu käsitletakse neid Natura hindamise peatükis.
Pärnu jõe hoiuala kattub kavandatava tegevuse piirkonnas valdavas osas Natura 2000
Pärnu jõe loodusalaga. Neil aladel ühtivad ka kaitse-eesmärgid (sh kalaliigid, hink ja
võldas, kelle registreeritud leiukohad jõelõigul asuvad) , mistõttu on kavandatava
tegevuse mõju hoiualale ja liikidele hinnatud Natura hindamise peatükis.
9 Vastavalt LKS § 53 lg 1 on I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine mas siteabevahendites
keelatud ja seepärast ei ole vastavat infot ka käesoleva eelhinnangu joonistel.
Tori vallas Vesikaare tee 16 DP KSH eelhinnang 15
Joonis 3-3. Looduskaitselised objektid planeeringualal ja selle lähipiirkonnas.
Kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne kaitstavatele loodusobjektidele
pikaajalise olulise ebasoodsa mõju esinemist (vt ka ptk 3.5 Natura eelhindamine).
3.3 NATURA EELHINDAMINE
Natura 2000 on üleeuroopaline kaitst avate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada
haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja
kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja
elupaikade soodne seisund. Natura 2000 loodusalad ja linnualad on moodustatud
tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ (nn loodusdirektiiv e LoD) ja
2009/147/EÜ (nn linnudirektiiv e LiD).
Natura hindamine on menetlusprotsess, mida viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi artikli
6 lõigetele 3 ja 4. Käesolevas töös tuginetakse hindamise läbiviimisel Euroopa Komisjoni
juhendile „Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine.
Loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised“ ja juhendile
"Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel
Eestis" 10.
KeHJS-e ning looduskaitseseaduse (LKS) alusel toimub Natura hindamine
keskkonnamõju hindamise menetluse raames. KeHJS § 3 punkti 2 kohaselt hinnatakse
keskkonnamõju, kui kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste
tegevustega eeldatavalt ebasoodsalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala kaitse -
eesmärke.
10 Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3
rakendamisel Eestis. Tellija:
Keskkonnaamet.https://www.envir.ee/sites/default/files/KKO/KMH/natura_hindamise_juhend_taiendatud_2020.pdf
Tori vallas Vesikaare tee 16 DP KSH eelhinnang 16
Natura hindamise juures on oluline, et hinnatakse tõenäoliselt avalduvat mõju lähtudes
üksnes ala kaitse-eesmärkidest. Tegevuse mõjud loetakse ebasoodsaks, kui tegevuse
elluviimise tulemusena kaitse-eesmärkide seisund halveneb või tegevuse elluviimise
tulemusena ei ole võimalik kaitse-eesmärke saavutada.
Natura hindamise esimeseks etapiks on Natura eelhindami ne, mille eesmärgiks on
kavandatava tegevuse tõenäoliste mõjude prognoosimine, mille tulemusena saab
otsustada, kas on vajalik liikuda asjakohase hindamise etappi. Asjakohases hindamises
viiakse läbi Natura alale avalduva tõenäoliselt ebasoodsa mõju detail ne hindamine ning
kavandatakse vajadusel leevendavad meetmed. Käesolev Natura hindamine piirdub
eelhindamise etapiga, mille käigus prognoositakse tõenäolisi mõjusid. Kui eelhindamise
tulemusel selgub vajadus läbi viia Natura asjakohane hindamine, tuleb alg atada ka KSH
protsess.
Käesolev eelhindamine koostatakse tuginedes olemasolevale teabele. Kasutatakse
olemasolevaid materjale Natura 2000 võrgustiku ala ja kaitse -eesmärkide kohta (Natura
ala standard andmevormi info; ala kohta koostatud kaitsekorralduskav a;
Keskkonnaregistri andmebaasid jms).
Kavandatava tegevuse seotus kaitsekorraldusega
Kavandatav tegevus ei ole seotud ega vajalik ühegi Natura 2000 võrgustiku ala
kaitsekorraldamisega ning ei aita otseselt ega kaudselt kaasa alade kaitse -eesmärkide
saavutamisele.
Kavandatava tegevuse kirjeldus ning kavandatava tegevusega kaasnevate mõjude
tuvastamine
Kavandatavaks tegevuseks on välja selgitada võimalus juba ellu viidud lahenduse
seadustamiseks, sh eeldab see ehituskeeluvööndi vähendamise nõusoleku saamis t.
Olemasolev olukord, mida seadustada soovitakse , on kirjeldatud ptk-s 1, seda siinkohal
ei dubleerita. Täpsemalt asub lähim Natura ala, Pärnu jõe loodusala, kinnistu piirist ca
27 m kaugusel. Loodusala ja planeeringuala vahel on murukattega üldkasutatav maa.
Kavandatava tegevusega ei kaasne muutust olemasolevas olukorras, tegemist on juba
välja ehitatud elamu ning selle kõrval paadikanalile ujumiskohaga. Hoonestuse rajamine
alale, sealjuures üleujutatavale alale, on lubatud kehtiva detailpla neeringu alusel.
Olemasolev olukord erineb kehtivast DP-st hoonestusmahu poolest – olemasolev
eluhoone ulatub ehituskeeluvööndisse.
Planeeringualal oleva eluhoone veevarustus ning reoveekäitlus on lahendatud
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumisega ning see Pärnu jõe loodusala ei mõjuta.
Kavandatava tegevuse mõjualasse jääva Natura ala iseloomustus
Natura ala paiknemist illustreerib joonis 3-4. Kavandatava tegevuse mõjualasse jääb üks
Natura 2000 võrgustiku ala − Pärnu jõe loodusala.
Tori vallas Vesikaare tee 16 DP KSH eelhinnang 17
Joonis 3-4. Natura 2000 võrgustiku alade paiknemine DP ala suhtes
Pärnu jõe loodusala (EE0040345) on Natura alade võrgustikku arvatud vastavalt
korraldusele „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“
(Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldus nr 615 -k). Loodusala pindala on ca 860 ha ning
see on loodud kolme loodusdirektiivi I lisa elupaigatüübi ja viie sama direktiivi II lisa liigi
ning nende elupaikade kaitseks. Pärnu jõe loodusalaga kattub kavandatava tegevuse
piirkonnas Pärnu jõe hoiuala Pärnu maakonda jääva osaga (KLO2000293), mis tagab
loodusala siseriikliku kaitse.
Loodusala kaitse-eesmärkidest annab ülevaate järgnev tabel 3-1.
Tori vallas Vesikaare tee 16 DP KSH eelhinnang 18
Tabel 3-1. Pärnu jõe loodusala kaitse-eesmärkide kirjeldused
Kaitse- Standardne andmebaas12 Kaitsekorralduskava
eesmärkideks Kirjeldus11 Pindala Esinduslikkus Pikaajaline kaitse-eesmärk
olevad elupaigad (ha)
jõed ja ojad Need on looduslikus või looduslähedases seisundis püsinud jõgede ja ojade lõigud. Selliste jõgede elupaiku 700 B Elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) looduskaitseline
(3260) asustab tavaliselt liigirikas ja väärtuslik jõe-elustik. Pärnu jõe loodusala kui jõe elupaiga suurimaks väärtuseks seisund Pärnu jõe loodusalal 129,6 km
on kärestikulised ja kiirema vooluga kivise-kruusase põhjaga jõelõigud. Viimaseid kavandatava tegevuse kogupikkusega jõelõikude ulatuses vähemalt hea
piirkonnas ei leidu. Elupaigatüüp on kaitsekorralduskava andmetel suudmest kuni Reiu jõe suudmeni (sh (B).
kavandatava tegevuse piirkond ja Niidu oja suubumise piirkond, mille kaudu eeldatavalt heitvee juhtimine
Pärnu jõkke toimub) määratud hea (B) looduskaitselise seisundiga ja esinduslikkusega C.
lamminiidud Lamminiidud ehk luhad esinevad jõgede ja ojade, samuti järvede üleujutatavatel lammidel. Sõltuvalt 30 B Elupaiga kaitse loodusalal on tagatud Türi
(6450) kasvukoha kõrgusest lammil, samuti jõe voolukiirusest, võib üleujutuse kestus ning tulvaveega toodud setete maastikukaitseala kaitsekorraga13. Elupaik ei asu
hulk olla üsna erinev. Jõeuhtega toodavad toiteelemendid on luha viljakuse aluseks. Niiskustingimused lammi käesoleval juhul tegevuse mõjualas ning siinkohal
eri osades võivad varieeruda ajuti kuivadest kuni pidevalt veega küllastatuseni. täpsemat käsitlust ei vaja.
Elupaik on levinud loodusalal kilomeetreid Pärnu linnast ülesvoolu (Türi maastikukaitsealal) ja ei asu
kavandatava tegevuse mõjualas.
puisniidud Hõreda puurindega pärandkooslus on Eestis tekkinud võsa ja puude osalise raiumise, niitmise ning 4 A Elupaiga kaitse loodusalal on tagatud Türi
(*6530) karjatamise koosmõjul. Taimestik on liigirikas, selles kasvab palju haruldasi ja ohustatud niiduliike, hästi on maastikukaitseala kaitsekorraga. Elupaik ei asu
arenenud ka epifüütne sammaltaimede- ja samblikefloora. käesoleval juhul tegevuse mõjualas ning siinkohal
Elupaik on levinud loodusalal kilomeetreid Pärnu linnast ülesvoolu (Türi maastikukaitsealal) ja ei asu täpsemat käsitlust ei vaja.
kavandatava tegevuse mõjualas
Kaitse-eesmärkideks Kirjeldus Standardne andmebaas Kaitsekorralduskava
olevad liigid
Liigi esinemineHinnang alale Pikaajaline kaitse-eesmärk
loodusalal liigist lähtuvalt14
harilik hink Hink elab selgeveelistes veekogudes liivasel või savisel põhjal, järvedes peamiselt sisse- või väljavoolude tavaline B Liigile soodsa elupaiga säilimine Pärnu jõe
(Cobitis taenia) piirkonnas. Tihti katab hingu elupaigas veekogu põhja taimestik või õhuke detriidikiht. Kudemine algab loodusalal 113,5 km kogupikkusega jõelõikude
harilikult juuni esimesel poolel, kui vee temperatuur on 16–18 °C, ja lõpeb juulis. Koelmuks sobivad madala ulatuses. Natura 2000 ala seisundi üldhinnang alale
veega (0,3–0,8 m) taimestikurikkad kohad. Pärnu jõe loodusalast hinnati hingu jaoks sobilikuks elupaigaks liigist lähtuvalt on vähemalt B.
11 Pärnu jõe loodusala kaitsekorralduskava 2015-2024.
12 Standardne andmevorm: https://natura2000.eea.europa.eu/Natura2000/SDF.aspx?site=EE0040345
13 Türi maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2014 -2023. https://infoleht.keskkonnainfo.ee/GetFile.aspx?fail =1085768072
14 Hinnang alale liigist lähtuvalt (A – väga hea; B - hea; C - arvestatav)
Tori vallas Vesikaare tee 16 DP KSH eelhinnang 19
Pärnu jõgi suudmest kuni Reopalu jõe suudmeni (113,5 km), sh ka kavandatava tegevuse jõelõik. Enamikus
jõelõikudes tuleb aga eeldada liigi hajusat ja vähearvukat esinemist.
harilik võldas Väike põhjaeluviisiga kala, kes asustab tavaliselt veekogude kivise põhjaga alasid. Võldast leidub ka liivasel ja tavaline B Liigile soodsa elupaiga säilimine Pärnu jõe
(Cottus gobio) kruusasel põhjal, kus ta varjub tühjadesse karbikodadesse, taimestiku vahele või kaldauuretesse. Vee loodusalal 129,6 km kogupikkusega jõelõikude
hapnikusisaldus peab kala jaoks olema püsivalt kõrge. Kudemine on lühike ja kestab reeglina kuni nädal ning ulatuses. Natura 2000 ala seisundi üldhinnang alale
toimub aprilli teisel või mai esimesel poolel 5-9 ºC juures. liigist lähtuvalt on vähemalt B.
Kuigi võldase elupaigaks võib lugeda kõik Pärnu jõe lõigud, on hea elupaigalise kvaliteediga vaid kõik
ritraalsed (kiirevoolulised, madalaveelised ja kivise-kruusase põhjaga) e kärestikulised jõelõigud.
jõesilm Eestis leidub jõesilmu ligikaudu 40 jões-ojas üle terve Eesti rannikuala. Tegemist on siirdelise eluviisiga tavaline B Liigile soodsa elupaiga säilimine Pärnu jõe
(Lampetra fluviatilis) sõõrsuuga, kelle suguküpsed isendid elavad merevees, kust rändavad sigimiseks jõgedesse. Kudemiseks loodusalal 129,6 km kogupikkusega jõelõikude
sobivad kiirevoolulised kivise-kruusase põhjaga alad (kärestikud). Jõesilm on Eestis tööndusobjektiks. Pärnu ulatuses. Natura 2000 ala seisundi üldhinnang alale
jões on silmupüük lubatud. Pärnu jões esineb jõesilm kuni Tarbja paisuni (123,8 km suudmest) ning enamikes liigist lähtuvalt on vähemalt B.
harujõgedes. Ilmselt esineb silmuvastseid hajusalt kõikjal jõe alam- ja keskjooksu põhjasetetes.
lõhe Lõhe on siirdekala, kes elab ja toitub meres, kuid sigimiseks rändab jõgedesse. Varem oli Pärnu jões lõhele haruldane B Liigile soodsa elupaiga säilimine Pärnu jõe
(Salmo salar) sobivaks ja kättesaadavaks kudemisalaks ning noorjärkude kasvualaks vaid Sindi paisu alune kuni 900 m loodusalal 118,7 km pikkuse jõelõigu ulatuses.
pikkune langulõik ning Pärnu jõe lõheasurkonna seisundit peeti kaitsekorralduskavas kriitiliselt halvaks (s.o Natura 2000 ala seisundi üldhinnang alale liigist
enne Sindi paisu lammutamist). Sindi paisu lammutamise järgselt on aga lõhele kudemiseks kättesaadavad lähtuvalt on vähemalt B.
ka kõik Sindist ülesvoolu jäävad sobivad kärestikud. Kaitsekorralduskavas hinnatakse koelmualadena lõhele
potentsiaalselt sobivateks kõik Pärnu jões olevad kärestikud ja ritraalsed langulõigud jõe suudmest kuni Esna
jõe suudmeni.
paksukojaline jõekarp Paksukojalise jõekarbi elupaikadeks on keskmise või kiire vooluga, jaheda ja puhta veega jõed. Asurkonna tavaline A Liigile soodsa elupaiga säilimine Pärnu jõe
(Unio crassus) püsimiseks ja taastumiseks on vajalik rikkaliku kalastiku olemasolu, kuna jõekarbi vastsed parasiteerivad loodusalal 129,6 km kogupikkusega jõelõikude
kalade nahal ja lõpustel. Pärnu jõe loodusalal võib paksukojalise jõekarbi levikualaks lugeda Pärnu jõe Jändja ulatuses. Natura 2000 ala seisundi üldhinnang alale
paisust kuni suudmeni. Üldjoontes on paremateks elupaikadeks kiirevoolulised jõealad, mis ühtivad jõesilmu liigist lähtuvalt on A.
kudemisaladega.
Tori vallas Vesikaare tee 16 DP KSH eelhinnang 20
Tõenäoliselt ebasoodsate mõjude prognoosimine Natura ala le
Kavandatava tegevuse võimalikus mõjualas olevateks saab lugeda need loodusala k aitse-
eesmärgid (liigid ja elupaigad), mis esinevad vahetult enne Pärnu linna läbival jõelõigul, st
jõe elupaik ning sealsed liigid.
Kavandatava tegevuse mõjualasse jääb Pärnu jõe loodusala kaitse -eesmärkidest üks
elupaigatüüp: jõed ja ojad. Vastavalt Pärnu jõe hoiuala kaitsekorralduskavale tagab selle
elupaiga säilitamine ka kaitstavate liikide soodsa seisundi säilimise. Potentsiaalne mõju võib
avalduda läbi veekeskkonna avalduvate mõjude , näiteks vee kvaliteedi muutused tulenevalt
tegevustest detailplaneeringu alal. Kavandatav tegevus ei mõjuta otseselt füüsiliselt jõe
elupaika ega sealsete liikide elupaiku. Jõe elupaik säilib olemasolevas ulatuses.
Mõju prognoos kaitse-eesmärkide kaupa on esitatud järgnevas tabelis 3-2, kus toodud
hinnangute andmisel on tuginetud loodusala standardsel andmevormil, kehtival
kaitsekorralduskaval, EELIS andmebaasi andmetel, ekspertteabel .
Tori vallas Vesikaare tee 16 DP KSH eelhinnang 21
Tabel 3-2. Mõju prognoosimine Pärnu jõe loodusala kaitse-eesmärkidele.
Kaitse-eesmärkideks
olevad elupaigad ja liigid Mõju prognoos Järeldus
jõed ja ojad (3260) Elupaik ja selle levik ei kajastu EELIS andmebaasi Natura elupaikade kaardikihtides, mistõttu on siinkohal tuginetud Pärnu jõe loodusala kaitsekorralduskava 2015-2024 Mõju on välistatud.
andmetele. Elupaiga esinduslikkus kavandatava tegevuse piirkonna (Pärnu linn) jõelõigul on C ja looduskaitseline seisund B ja üldine looduskaitseline väärtus C. Pärnu linna
läbiv jõelõik on aeglase vooluga jõe suudmeala. Elupaiga mõjuteguritena tuuakse välja paisud (peamine elupaika kahjustav pais – Sindi pais – on tänaseks lammutatud);
väiksemad inimtekkelised voolutakistused (truubitorud jms); ebapiisav info elupaiga kohta ning maaparanduse mõjud.
Antud juhul ei ole kavandatav tegevus otseselt seotud jõe elupaigaga, asub sellest eemal ning füüsiliselt jõge ei mõjuta. Planeeringualal asub elamu ning seal ei kavandata
tegevusi, mis võiksid põhjustada veekeskkonna muutusi.
Ebasoodsa mõju tekkimine jõed ja ojad elupaigale ning sellega seoses ka sealsete liikidele ja nende elupaikadele on välistatud.
lamminiidud (6450) Elupaik ei asu käesoleval juhul tegevuse mõjualas ning siinkohal täpsemat käsitlust ei vaja. Mõju on välistatud.
puisniidud (*6530) Elupaik ei asu käesoleval juhul tegevuse mõjualas ning siinkohal täpsemat käsitlust ei vaja. Mõju on välistatud.
harilik hink Hinku esineb Pärnu jões vähearvukalt ja hajusalt, välistada ei saa isendite esinemist kavandatava tegevuse piirkonnas. Liigi soodsa seisundi säilimine põhineb aga just Mõju on välistatud.
elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) looduskaitseliselt heal seisundil. Jõe elupaiga ebasoodsat mõjutamist käesolevas töös ei eeldata (vt ka käesolevas tabelis hinnanguid elupaiga
jõed ja ojad juures).
harilik võldas Kuigi võldase elupaigaks võib lugeda kõik Pärnu jõe lõigud, on hea elupaigalise kvaliteediga vaid kõik kärestikulised jõelõigud, mida Pärnu linna ja kavandatava tegevuse Mõju on välistatud.
piirkonnas ei leidu. Võldase soodsa elupaiga säilimine põhineb elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) looduskaitseliselt heal seisundil. Jõe elupaiga ebasoodsat mõjutamist
käesolevas töös ei eeldata (vt ka käesolevas tabelis hinnanguid elupaiga jõed ja ojad juures).
jõesilm Vastavalt kaitsekorralduskava andmetele esineb jõesilm Pärnu jões suudmest kuni Sindi paisuni ning koeb regulaarselt Sindi paisu alusel 900 m pikkusel langulõigul (peale Sindi Mõju on välistatud.
paisu lammutamist eeldatavalt ka ülesvoolu).
Kavandatava tegevusega on jõesilm seotud vaid kaudselt kuna liigi kudemispaigad ei paikne kavandatava tegevuse piirkonnas Pärnu linnas. Liigi täiskasvanud isendid liiguvad
kudemisrändel jõkke, Sindi paisu alusesse kudemiskohta (ja ilmselt ka ülesvoolu). Liigi soodsa elupaiga säilimine põhineb elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) looduskaitseliselt
heal seisundil. Jõe elupaiga ebasoodsat mõjutamist käesolevas töös ei eeldata (vt ka käesolevas tabelis hinnanguid elupaiga jõed ja ojad juures).
lõhe Lõhe täiskasvanud isendid elavad meres ja anadroomse siirdekalana rändavad jõgedesse sigima. Lõhe kudemine ja marja inkubatsiooniaeg on oktoober-aprill. Pärnu jões Mõju on välistatud.
asuvad sigimispaigad endise Sindi paisu alusel kärestikul ja sellest ülesvoolu. Kaitsekorralduskava toob välja, et liigi soodsa elupaiga säilimine põhineb elupaigatüübi jõed ja
ojad (3260) looduskaitseliselt heal seisundil. Jõe elupaiga ebasoodsat mõjutamist käesolevas töös ei eeldata(vt ka käesolevas tabelis hinnanguid elupaiga jõed ja ojad juures).
paksukojaline Vastavalt kaitsekorralduskavale on karbi väärtuslikuks leiukohaks ja sigimisalaks endise Sindi paisu alune piirkond. Jõekarbi soodsa elupaiga säilimine on üldiselt tagatud Mõju on välistatud.
jõekarp elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) kaitse-eesmärgi täitmisega. Jõe elupaiga ebasoodsat mõjutamist käesolevas töös ei eeldata (vt ka käesolevas tabelis hinnanguid elupaiga jõed
ja ojad juures).
Tori vallas Vesikaare tee 16 DP KSH eelhinnang 22
Natura eelhindamise tulemused ja järeldus
Natura hindamise tulemusel jõutakse järeldusele, et Vesikaare tee 16 kinnistu DP
lahenduse kohaselt (sisuliselt praegu olemasoleva olukorra säilimisel) on
ebasoodne mõju Natura 2000 Pärnu jõe loodusala kaitse -eesmärkidele välistatud
ning puudub vajadus liikuda edasi täis- ehk asjakohase hindamise etappi.
Natura 2000 alade puhul tuleb arvestada, et planeerimisdokumendi elluviimine ei tohi
Natura 2000 alasid ega nende kaitse-eesmärke kahjustada. Kui planeeringu koostamisel
muudetakse käesolevas eelhinnangus käsitletud plane eringulahendust (Vesikaare tee 16
kinnistul täna eksisteerivat olukorda) ja kavandatakse siin käsitlemata lahendusi ja/või
tegevusi, siis tuleb mõju Natura aladele uuesti kaaluda.
3.4 MÕJU SOTSIAALSELE KESKKONNALE
Sotsiaalmajanduslike mõjude all peetakse KeHJSe kohaselt silmas soodsat või
ebasoodsat mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale. Näiteks võib
arendustegevus muuta piirkonna liikluskorraldust ja põhjustada liiklustiheduse kasvu, kui
piirkonnas arendatakse ettevõtlust või rajatakse uusi elamuid. Mingil määral võib iga
arendustegevus mõjutada ka piirkonna kinnisvara hindasid turul. Mõju inimese tervisele
võib avalduda eelkõige läbi muutuste vee - ja õhukvaliteedis ning mürahäiringute.
Mürahäiringud on peamiselt tingitud liiklusest ja ajutiselt ehitustegevusest.
Planeeringuala jääb Tammiste küla tiheasustusala äärealale, lähimad naabrid on
mõnekümne meetri kaugusel kõrval kinnistutel. Planeeringualale viivad Vesikaare ja
Vesikupu teed. Tegemist on mõlema tänava puhul vii mase hoonestatud kinnistuga.
Kavandatav tegevus (olemasolevale hoonele vastava DP lahenduse koostamine) ei too
kaasa juba olemasoleva olukorra muutust - sealhulgas ei suurene liikluskoormus ega
tehta ehitustegevusi, mis võiks kaasa tuua mürataseme tõusu, ei rajata uut hoonestust,
millega võiks kaasneda täiendav visuaalne häiring. Vee- ja õhukvaliteedi muutusi ei ole
samuti ette näha, kuna liitumine on ühisveevärgiga. Kavandataval tegevusel puudub
oluline mõju inimese tervisele.
Tori vallas Vesikaare tee 16 DP KSH eelhinnang 23
4 JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED
Käesolevas eelhinnangus käsitleti Pärnu maakonnas Tori vallas Tammiste külas
Vesikaare tee 16 kinnistu detailplaneeringu seoseid teiste asjakohaste starteegiliste
planeerimisdokumentidega, hinnati detailplaneeringuga kavandatava tegevuse
eeldatavaid keskkonnamõjusid ning vajadusel pakuti välja leevendavad meetmed .
Natura hindamise tulemusel jõuti järeldusele, et Vesikaare tee 16 kinnistu DP
lahenduse kohaselt (sisuliselt praegu olemasoleva olukorra säilimisel) on
ebasoodne mõju Natura 2000 Pärnu jõe loodusala kaitse -eesmärkidele välistatud
ning puudub vajadus liikuda edasi täis- ehk asjakohase hindamise etappi.
Natura 2000 alade puhul tuleb arvestada, et planeerimisdokumendi elluviimine ei tohi
Natura 2000 alasid ega nende kaitse-eesmärke kahjustada. Kui planeeringu koostamisel
muudetakse käesolevas eelhinnangus käsitletud planeeringulahendust (Vesikaare tee 16
kinnistul täna eksisteerivat olukorda) ja kavandatakse siin käsitlemata lahendusi ja/või
tegevusi, siis tuleb mõju Natura aladele uuesti kaaluda.
Detailplaneeringus on vajalik tuua ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek koos
põhjendusega.
Eelhinnangu käigus jõuti järeldusele, et arvestades hetkel teadaolevat
informatsiooni kavandatava tegevuse kohta (käesoleva töö kontekstis
planeeringualal olemasoleva olukorra säilimisega) ei ole selle realiseerimisel
(olemasoleva olukorrale vastava DP koostamisel ja kujunenud olukorra
seadustamisel) alust eeldada olulise ebasoodsa keskkonnamõju kaasnemist ja
detailplaneeringu läbiviimiseks KSH algatamine ei ole vajalik.
SITUATSIOONISKEEM
planeeringuala
asukoht
Märkus: plaani koostamisel on aluseks Maa-ameti kaardi väljavõte, seisuga 14.03.2023.
Töö koostamisest huvitatud iskik Asukoht
OÜ Hendrikson & Ko Projektijuht-planeerija
Maakri 29 Kliimacentrum OÜ Tori vald
Evely Ehrpas
Tallinn 10145
Töö nimetus
Koordinaator
Jaanus Aavik Tammise külas Vesikaare tee 16 kinnistu
tel 740 9800
[email protected] Kuupäev detailplaneering
14.03.2023 Joonis
Situatsiooniskeem
Töö nr 22004426 Mõõt - Joonise nr 1
TUGIPLAAN
Vesikaare tee 14
73001:008:1205
Elamumaa 100%
Vesikaare tee 16 TINGMÄRGID
73001:008:1207
Elamumaa 100% planeeringuala piir
Pindala: 2258 m²
kinnistu piir
Vesikaare tee 16 kinnistu aadress
73001:008:1207 katastriüksuse tunnus
Elamumaa 100% maakasutuse sihtotstarve
Ves
Pindala: 2258 m² kinnistu pindala
i
kaa
re t
ol.olev hoone
e
Uuemetsa-Jõe
e
73001:008:1233
ol.olev sõidutee
Üldkasutatav maa 100%
u tee ol.oleva tehnovõrgu kaitsevöönd
Vesikup
ranna ja kalda ehituskeeluvöönd 50 m
u tee
Vesikup ranna ja kalda piiranguvöönd 200 m
Vesikaare tee
Ves
73001:008:1736
Transpordimaa 100%
ika
are
tee
Vesikaare tee 18
73001:001:1355
Elamumaa 100%
Märkus: geodeetilise alusplaani koostas OÜ Kotkasilm 22.09.2018, töö nr 180011. Alusplaani koordinaadid on esitatud L-EST´97 ja
kõrgused EH2000 süsteemis.
Töö koostamisest huvitatud iskik Asukoht
OÜ Hendrikson & Ko Projektijuht-planeerija
Maakri 29 Kliimacentrum OÜ Tori vald
Evely Ehrpas
Tallinn 10145
Töö nimetus
Koordinaator
Jaanus Aavik Tammiste külas Vesikaare tee 16 kinnistu
tel 740 9800
detailplaneering
[email protected] Kuupäev
14.03.2023 Joonis
Tugiplaan
Töö nr 22004426 Mõõt 1:500 Joonise nr 3
ESKIISLAHENDUS
TINGMÄRGID
planeeringuala piir
Vesikaare tee 14
kinnistu piir
73001:008:1205 Vesikaare tee 16 kinnistu aadress
Elamumaa 100% 73001:008:1207 katastriüksuse tunnus
022) Elamumaa 100% maakasutuse sihtotstarve
0.09.2
isuga 2
i veepiir (se Pindala: 2258 m² kinnistu pindala
katastr
pii
ra
SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES
ng
KÕRGUS HOONEALUNE
uv
MEETRITES PIND MAAPEAL HOONETE
ARV KRUNDIL
plan. ehitusõigus
öö
SUURIM HOONEALUNE
KORRUSELISUS PIND MAA-ALL
nd
P - hoones
Vesikaare tee 16 KRUNDI SUURUS
10
P - õues
0m
73001:008:1207
Elamumaa 100% ol.olev hoone
Pindala: 2258 m²
EP100 plan. hoonestusala
9 500 2
2 0 plan. rajatiste hoonestusala (paadisild, ujumiskoht, bassein)
0
2258 m² 3
Ves
ol.olev sõidutee
ika
eh
Uuemetsa-Jõe ol.oleva tehnovõrgu kaitsevöönd
itu
are
73001:008:1233
sk
ee
persp. jalakäijate kanaliületus
tee
Pärnu jõgi V2 Üldkasutatav maa 100%
lu
80901:001:0402
vö
veekaitsevöönd 10 m
ön
Veekogude maa 100%
d 5 eh
ranna ja kalda ehituskeeluvöönd 50 m
u tee
0 m itus
Vesikup
ranna ja kalda piiranguvöönd 200 m
u tee
Vesikup ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek
ve
ke
ek
elu
(joonise parema loetavuse huvides on eh.keeluvööndi
ait
vö
se
vähendamise ettepanek näidatud nihkega)
ön
Vesikaare tee
v öö
di
ka
Ves
73001:008:1736
nd
vä
ta
str
he
Transpordimaa 100%
ika
10
plan. bassein
iv
nd
m
are
ee
am
pii
ise
tee
plan. piirdeaed
r(
se
ett
Vesikaare tee 18
isu
likvideeritav objekt
ep
73001:001:1355
ga
an
ek
20
Elamumaa 100%
.0
9.
20
22
)
Märkus: geodeetilise alusplaani koostas OÜ Kotkasilm 22.09.2018, töö nr 180011. Alusplaani koordinaadid on esitatud L-EST´97 ja
kõrgused EH2000 süsteemis.
Töö koostamisest huvitatud iskik Asukoht
OÜ Hendrikson & Ko Projektijuht-planeerija
Maakri 29 Kliimacentrum OÜ Tori vald
Evely Ehrpas
Tallinn 10145
Töö nimetus
Koordinaator
Jaanus Aavik Tammiste külas Vesikaare tee 16 kinnistu
tel 740 9800
detailplaneering
[email protected] Kuupäev
05.04.2023 Joonis
Eskiislahendus
Töö nr 22004426 Mõõt 1:500 Joonise nr 3
TORI VALLAVALITSUS
Vastavalt nimekirjale 06.04.2023 nr 6-2.1/1236
Tori vallas Tammiste külas Vesikaare tee 16 kinnistu detailplaneeringu
koostamine
Vastavalt planeerimisseaduse § 85 esitame Vesikaare tee 16 kinnistu
detailplaneeringu projekti kooskõlastamiseks ning teavitame võimalusest esitada
arvamust planeeringu projekti kohta.
Planeeringu materjalidega saab tutvuda Tori valla kodulehel
https://www.torivald.ee/tammiste-kula-vesikaare-tee-16-dp
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Signe Rõngas
abivallavanem
Esitatud: Päästeamet, Keskkonnaamet, Rahandusministeerium, piirinaabrid,
puudutatud isikud
Lisa: detailplaneeringu projekt
Piret Kallas
planeerimisspetsialist
5198 4663
[email protected]
Pärnu mnt 12 Telefon 4451881 E-mail:
[email protected]
Sindi linn Tori vald Registrikood 77000341
86705 PÄRNUMAA