dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vesikaare tee 16 kinnistu DP kooskõlastamine

Rahandusministeerium · 10. aprill 2023
Viit
15-3/2572-1
Registreeritud
10. aprill 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Tori Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2023
Vastutaja
Raine Viitas (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)
Lahendamise tähtaeg
10. mai 2023

Failid

  • 📎Vesikaare_tee_16_DP_valda_05.04.2023.asice18495 KB
  • 📎Vesikaare tee 16 kinnistu DP kooskõlastamine.asice23 KB

Sisu (failidest)

taotlus registreeritud: detailplaneeringu number: DETAILPLANEERINGU ALGATAMISE TAOTLUS 1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISEST HUVITATUD ISIKU ANDMED 1.1 Täidetakse, kui huvitatud isik on eraisik taotleja nimi: isikukood: taotleja aadress: e-posti aadress: telefon: 1.2 Täidetakse, kui huvitatud isik on juriidiline isik taotleja nimi: registrikood: Ramsta Sense OÜ 11997812 taotleja aadress: Jõe 2, Talinn Harju maakond 10151 e-posti aadress: telefon: [email protected] 5016277 esindaja nimi: esindaja amet: Tiit Vunk juhatuse liige esindaja e-posti aadress: esindaja telefon: [email protected] 5016277 1.3 Täidetakse, kui huvitatud isikut esindab menetluses volitatud isik volitatud isiku nimi: volitus kehtib kuni: volitatud isiku aadress: e-posti aadress: telefon: 2. PLANEERITAVA MAA-ALA ANDMED planeeritava maa-ala aadress(id) või asukohakirjeldus: Vesikaare tee 16, Tammiste küla, Tori vald, Pärnu maakond planeeritava maa-ala katastritunnus(ed) ja katastrisihtotstarbed: 73001:008:1207, Elamumaa 100% planeeritava maa-ala suurus: planeeringuala asub osaliselt või täielikult reformimata riigimaal 2258 m² olemasoleva olukorra kirjeldus (hoonestus, juurdepääsud, heakord, haljastus jms): Kinnistul asub 1 kahekorruseline eluhoone (ehitisregistrikood: 120562756) koos selle toimimiseks vajalike juurdepääsude ja rajatistega. planeeringualal asub ehitismälestisi või maa-ala asub mälestise kaitsevööndis ✔ planeeringuala asub kaitsealal või piirangu/ehituskeelu vööndis 3. PLANEERINGUGA KAVANDATAV TEGEVUS 3.1 Detailplaneeringu peamine eesmärk või eesmärgid: planeeringuala kruntideks jagamine planeeringuala hoonestamine ehitusloakohustuslike hoonetega planeeringuala sihtotstarbe muutmine olemasoleva hoonestuse laiendamine üle 33% selle esialgsest mahust olulise avaliku huviga rajatise püstitamine olulise ruumilise mõjuga ehitise ehitamine (PlanS § 125 lg 1 p 4) ✔ juba rajatud hoone ning olukorra seadustamine muu1 ______________________________________________________ detailplaneeringuga tehakse kehtiva üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanek (PlanS § 142 lg 1) 1. Näiteks LKS § 38 kohane ehituskeeluvööndi vähendamine © Tori vallavalitsuse arengu- ja planeeringu osakond 2018 1 3.2 Detailplaneeringuga kavandatava täpsem kirjeldus planeeritavate kruntide arv ja sihtotstarbed2: Detailplaneeringuga ei ole ette nähtud uute kruntide rajamist ega olemasoleva sihtotstarbe muutmist. planeeritava hoonestuse või olulise avaliku huviga rajatise kirjeldus3: Kinnistul on olemasolev eluhoone. planeeritavad juurdepääsud ja liikluslahendus4: Kinnistul on olemasolev liikluslahendus, juurdepääs on Vesikaare ning Vesikupu tee ristmikult. planeeritav haljastus ja heakord5: Kinnistu on osaliselt haljastatud ning osaliselt kõvakatte all, kuhu on rajatud parkimiskohad. 3.3 Detailplaneeringuga kavandatavad tehnolahendused olemas- vajaduse olemas- vajaduse puudub olev planeeritav suurenemine puudub olev planeeritav suurenemine vesi ühisveevärgi trassist ✔ reovesi ühiskanalisatsioonitrassi ✔ vesi ühisest puurkaevust reovesi ühisesse reoveepuhastisse vesi oma puurkaevust reovesi omapuhastisse (imbväljak) vesi oma salvkaevust reovesi omapuhastisse (eesvoolu) planeeritav elektrivarustus (võrk, päikeseenergia, tuuleenergia vmt.): võrk, päikeseenergia planeeritav soojavarustus (kaugküte, maa- või õhksoojuspump, katel, ahjud vmt.): soojuspump planeeritav sidevarustus (kaabelliin, traadita lahendused vmt.): kaabel 3.4 Detailplaneeringuga kavandatava põhjendus, s.h vajadusel üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepaneku põhjendus Detailplaneeringu põhjendus6: Kinnistu omanik taotleb hoonele kasutusluba ning selle protsessi käigus on ilmnenud vastuolud kehtiva detailplaneeringu ning realiseerunud lahenduste vahel . Vesikaare tee 16 kinnistule rajatud hoonestus ja ehitised ei järgi kehtiva planeeringu nõudeid: hoone on ehitatud Pärnu jõe ehituskeeluvööndisse, ehitisealune pind on oluliselt suurem kui detailplaneering lubab ja kanalisse on rajatud ujumiskoht (jääb sh Pärnu jõe ehituskeeluvööndi alale), mida detailplaneering ette ei näe. Planeeringu koostamise eesmärk on välja selgitada 5. TAOTLUSE võimalus jubaLISAD ellu viidud lahenduse seadustamiseks, sh eeldab see ehituskeeluvööndi vähendamise nõusoleku saamist. ✔ planeeringuala skeem7 volikiri muu ______________________________________________________ 6. KINNITUSED ✔ Nõustun detailplaneeringu koostamist finantseerima Ei nõustu detailplaneeringu koostamist finantseerima Kui huvitatud isik taotleb detailplaneeringu algatamisel planeeringu koostamise rahastamist kohaliku omavalitsuse kulul, algatab Tori vallavalitsus detailplaneeringu vaid juhul, kui detailplaneeringu koostamiseks on kohaliku omavalitsuse eelarves vahendid ette nähtud (PlanS § 128 lg 2 p 6). ✔ Olen teadlik, et Tori vallavalitsus võib detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga sõlmida halduslepingu planeeringu koostamise või planeeringu koostamise tellimise üleandmiseks (PlanS § 130 lg 1). Olen teadlik, et Tori vallavalitsus võib enne detailplaneeringu kehtestamist detailplaneeringust huvitatud isikuga sõlmida halduslepingu, millega huvitatud isik võtab kohustuse osaliselt või täielikult oma kulul välja ehitama detailplaneeringukohased avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvad rajatised, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatised (PlanS § 131 lg 2). Tori vallavalitsus võib detailplaneeringu kõrvaltingimusena ette näha, et vallavalitsusel on õigus detailplaneering kehtetuks tunnistada või keelduda planeeringualal ehitusloa andmisest, kui huvitatud isik ei ole määratud tähtajaks täitnud eelnimetatud kohustusi (PlanS § 131 lg 6). Soovin detailplaneeringu menetlusteavet: ✔ e-posti teel tavaposti teel 7. ALLKIRJAD nimi: kuupäev: allkiri: Tiit Vunk 24.03.2022 2. Planeeritavad sihtotstarbed vastavalt juhendmaterjalile "Planeeringute leppemärgid" (Siseministeerium 2003) https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:12490 3. Kirjeldatakse hoonestuse või rajatiste paigutust, kavandatud suurimat lubatud ehitisealust pinda ja/või täisehitusprotsenti, kavandatud kõrgust maapinnast jms. 4. Kirjeldatakse kavandatavat liikluslahendust, juurdepääse ja võimalikku parkimiskohtade vajadust (omal kinnistul/mitte omal kinnistul) 5. Kirjeldatakse vajadusel raadamist või üksikpuude raiet, asendusistutust, maapinna tõstmise vajadust, sademevee ärajuhtimise võimalusi jms. 6. Pikema põhjenduse korral anda see eraldi lisana 7. Skeemil kajastada kavandatavat planeeringuala kruntimist, kavandatud hoonete/rajatiste paiknemist koos parameetritega, juurdepääse, parkimisalade paigutust jms. Skeemi võib koostada mõõtkavas Maa-ameti geoportaalist saadavale aluskaardile. https://geoportaal.maaamet.ee/ © Tori vallavalitsuse arengu- ja planeeringu osakond 2018 2 Tori Vallavalitsus Teie 06.05.2022 nr 6-2.1/2955 [email protected] Meie 25.05.2022 nr 6-5/22/9018-2 Seisukoht Vesikaare tee 16 detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse eelhinnangu kohta Esitasite Keskkonnaametile1 seisukoha andmiseks (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemis seadus (KeHJS) § 33 lg 6 alusel) Pärnu maakonnas Tori vallas Tammiste külas Vesikaare tee 16 kinnistu2 detailplaneeringu (DP) algatamise ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) algatamata jätmise otsuse eelnõu (edaspidi otsuse eelnõu) koos KSH vajalikkuse eelhinnanguga3. DP algatamise eesmärk on välja selgitada võimalus juba varasemalt ellu viidud planeeringulahenduse seadustamiseks, mis eeldab ka ehituskeeluvööndi (edaspidi EKV) vähendamise nõusoleku saamist. Kinnistu omanik soovib taotleda hoonele kasutusluba. Vesikaare tee 16 kinnistule rajatud hoonestus ja rajatised ei järgi kehtiva DP nõudeid: hoone on ehitatud Pärnu jõe EKV-sse, ehitisealune pind on suurem kui DP lubab, kanalisse on rajatud ujumiskoht ja paadisild, mida DP ette ei näe. Keskkonnaamet on seisukohal, et arvestades planeeritava tegevuse iseloomu ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju (KeHJS § 22 mõistes) ning KSH algatamine ei ole vajalik4. Samuti oleme seisukohal, et EKV ulatuse määramisel tuleb arvestada ehitamiseaegset põhikaarti. Põhikaart on kindlasti aja jooksul muutunud ja seetõttu on muutunud ka piirangute ulatused. Keskkonnaameti hinnangul jäi ehitamisaegse põhikaardi järgi Vesikaare tee 16 elamu Pärnu jõe EKV-st välja, mistõttu pole EKV vähendamise ettepanek asjakohane ning vajalik. 1. Vesikaare tee 16 kinnistul kehtib Uuemetsa Jõe DP,5 millega nähti ette muuhulgas paadikanali rajamine. 2004. aastal väljastati kanali rajamiseks ehitusluba6. Paadikanalite (ei ole sadamaehitised ega riigikaitse, piirivalve ja päästeasutuse ehitised) seaduslikkuse hindamisel on Keskkonnaameti hinnangul looduskaitseseaduse (LKS) seisukohalt olulised järgmised pidepunktid7. 1 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 06.05.2022 nr 6-5/22/9018 all. 2 Katastritunnus 73001:008:1207. 3 OÜ Hendrikson & Ko (töö nr 21004169, 2022). 4 Seisukoht on antud Keskkonnaameti pädevusse jäävas osas. 5 Kehtestatud Sauga Vallavolikogu 16.03.2004 otsusega. 6 Ehitusloa nr 301 (Sauga Vallavalitsus, 27.04.2004); ehitisregistri kood 220262871. 7 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 25.10.2021 nr 7-9/21/20874-2 all. Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 1.1. Enne 1995. a ranna ja kalda kaitse seaduse jõustumist puudus keeld veekogude äärde ehitamiseks, mistõttu kõik enne seda aega rajatud kanalid saab lugeda LKS-i seisukohalt seaduslikuks. 1.2. 1995. a jõustunud ning kuni 2004. aastani kehtinud ranna ja kalda kaitse seaduse (RanKS) kohaselt ei laienenud ehituskeeld üld- ja detailplaneeringute alusel rajatavale, rekonstrueeritavale või taastatavale veeliikluse ja veehaarde objektile (RanKS § 9 lg 8 p 1). Kuni 2014. aastani8 loeti paadikanaleid praktikas veeliiklusrajatisteks, millele kehtis LKS § 38 lg 5 p 2 kohane ehituskeelu erand, kui see ehitis oli rajatud kehtestatud üld- või detailplaneeringu alusel. Seega saab LKS-i seisukohalt lugeda seaduslikuks need paadikanalid, mis on rajatud ajavahemikul 1995-2014 kehtestatud üld- või detailplaneeringu alusel veeliikluse objektina või veeliiklusrajatisena. Peale Keskkonnaministeeriumi 11.12.2013 kirjas antud tõlgendust eeldab paadikanali rajamine Keskkonnaameti poolset ehituskeeluvööndi vähendamisega nõustumist, ehituskeeluvööndi vähendamist saab taotleda üld- või detailplaneeringu alusel. 2. Eeltoodust tulenevalt on Vesikaare tee 16 paadikanal seaduslik. Kui paadikanal on rajatud õiguspäraselt, siis ei kuulu see olemasoleva loodusliku veekogu juurde ning talle ei laiene olemasoleva veekogu piirangud ehk paadikanalil pole ehituskeelu- ja piiranguvööndit. Kui maakatastri kitsenduste kaardil on seaduslikult rajatud kanalil ehituskeelu- ja piiranguvööndi kanded, tuleks nende eemaldamiseks teavitada Maa-ametit. 3. Vesikaare tee 16 DP koostamise eesmärk on välja selgitada võimalus juba ellu viidud lahenduse seadustamiseks, sh eeldab see EKV vähendamise nõusoleku saamist. Eskiislahenduse joonisel9 on näidatud Pärnu jõe EKV, mille ulatus on põhikaardi veepiirist arvestatuna 50 meetrit10. Mõõtmiste järgi jääb elamu osaliselt Pärnu jõe EKV-sse. 4. Kanalisse on rajatud ka ujumiskoht, mida planeeringulahendus ette ei näinud. LKSi järgi saame seda käsitleda kui esmakordset juurdeehitust, millele ehituskeeld ei laiene 11 ja nõustume, et ujumiskoht on LKS-i kohaselt õiguspärane. 5. KeHJS § 33 lg 5 p-st 4 tulenevalt tuleb strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast alast hinnata ka mõjutatava ala väärtust ja tundlikkust, sh looduslikke iseärasusi, kultuuripärandit ja intensiivset maakasutust. KSH eelhinnangus on küll käsitletud kultuuripärandit (ekspertide hinnangul puudub kavandataval tegevusel mõju sellele), kuid eraldi pole välja toodud seoseid mõjutatava ala väärtuse, tundlikkuse ja looduslike iseärasustega. 6. KSH eelhinnangu punktis 3.1 (lk 12) on kirjeldatud paadikanalite seaduslikku olemust. Selgituseks, et 01.10.2019 kehtestatud veeseaduse (VeeS) redaktsiooni kohaselt ei loetud paadikanalit veekogu osaks. See tekitas probleeme kalapüügi- ja jahiseaduse nõuete rakendamisel paadikanalites. VeeS-i 13.09.2021 kehtestatud redaktsiooni kohaselt on seetõttu paadikanal klassifitseeritud taas veekoguna. VeeS-i seletuskirjas on selgitatud, et esineb palju veekoguga sarnaseid objekte, millele ei ole otstarbekas keskkonnakaitsest lähtuvalt kohaldada veekogudele kehtestatud nõudeid. Samas ei tohi terminiga „veekogu“ jätta käsitlemata veega täitunud süvenditele kehtivaid peamisi keskkonnakaitselisi meetmeid (sh ei tohi sellised veekogud negatiivselt mõjutada teisi veekogusid, pinnast ega põhjavett). 8 Keskkonnaministeeriumi (KeM) 11.12.2013 kiri nr 1-9/13/8022-2. 9 KSH eelhinnangu joonis 1-2 Planeeringu eskiis seisuga, jaanuar 2022. 10 Looduskaitseseadus (LKS) § 38 lg 1 p 4 11 LKS § 38 lg 4 p 5 2 (3) 7. KeHJS § 35 lg 5 p 5 alusel peab otsuse eelnõu sisaldama KSH algatamise või algatamata jätmise põhjendust, mis tuleneb KSH eelhinnangu järeldustest. Otsuse eelnõus esitatud põhjendused peavad lisaks eelhinnangus jõutud lõpptulemusele andma ka kokkuvõtliku ülevaate KSH eelhinnangu tulemustest. KeHJS § 35 lg 6 alusel on DP algatamisest kohustuslik teada anda KeHJS § 33 lg-s 6 nimetatud asutustele (sh Keskkonnaamet). Palume otsuse eelnõud täiendada. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Helen Manguse juhataja keskkonnakorralduse büroo Karl Markus Wahlberg 5885 7049 (keskkonnakorraldus) [email protected] Liis Sinijärv 5306 4783 (looduskasutus) [email protected] 3 (3) Tori Vallavalitsus Teie 06.05.2022 nr 6-2.1/2955 [email protected] Meie 31.05.2022 nr 15-3/3936-2 Seisukoht Vesikaare tee 16 kinnistu detailplaneeringu KSH vajalikkuse osas Lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõikest 6 esitas Tori vallavalitsus 06.05.2022 Rahandusministeeriumile Vesikaare tee 16 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) eelhinnangu ning detailplaneeringu algatamise ja KSH algatamata jätmise otsuse eelnõu seisukoha andmiseks KSH vajalikkuse üle otsustamisel. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on välja selgitada võimalus juba ellu viidud lahenduse seadustamiseks. Kinnistul kehtib Sauga Vallavolikogu 16. märtsi 2004 otsusega nr 17 kehtestatud Uuemetsa Jõe kinnistu detailplaneering. Vesikaare tee 16 kinnistule rajatud hoonestus ei järgi kehtiva detailplaneeringu nõudeid, kuna hoone on ehitatud Pärnu jõe ehituskeeluvööndisse ja hoone ehitisealune pind on oluliselt suurem kui detailplaneering lubab. Olemasolev lahendus ei ole ka kehtiva Sauga valla üldplaneeringu kohane, kuna kinnistu täisehitus on suurem kui üldplaneeringuga lubatud ja hoonestus on osaliselt rajatud Pärnu jõe ehituskeeluvööndisse. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek Sauga valla üldplaneeringu muutmiseks, sh Pärnu jõe ehituskeeluvööndi vähendamiseks. Esitatud otsuse eelnõu kohaselt peab omavalitsus võimalikuks olukorra seadustamist uue detailplaneeringu koostamisega ja leiab, et hoone lammutamine oleks antud juhul selgelt ebaproportsionaalne ning riivav meede. Tutvunud detailplaneeringu KSH eelhinnangu ning detailplaneeringu koostamise algatamise ja KSH algatamata jätmise otsuse eelnõuga esitame järgmised ettepanekud: 1. KSH eelhinnangu peatükis 2.1 Pärnu maakonna planeering fikseerida täiendavalt, et Pärnu jõgi on määratud üheks rohelise võrgustiku koridorina toimivaks vooluveekoguks ja, et maakonnaplaneeringu kohaselt on rohelise võrgustiku toimimiseks otstarbekas kasutada ehituskeeluvööndit jõgede ääres, kus rohelise võrgustiku koridori laiuseks on ehituskeeluvööndi ulatus. 2. Planeeritav kinnistu piirneb jõe poolt Uuemetsa-Jõe kinnistuga, mis on munitsipaalomandis olev üldkasutatava maa sihtotstarbega ala. Ainus avalik juurdepääs jõe äärsele alale on võimalik mööda Vesikaare teed. Hetkel on Vesikaare tee 16 kinnistu haljaspiire rajatud selliselt, et kinnistuga piirnev kaldaala näib olevat eraomandis elamukinnistu osa. Arvestades, et kohalik omavalitsus peab planeeringutega tagama avaliku juurdepääsu kallasrajale, määrata detailplaneeringu Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 koostamisel krundile sobiv piirete lahendus, mis tagab selge pääsu kallasrajale ja vastab maa kasutuse otstarbele. Rahandusministeerium on seisukohal, et Vesikaare tee 16 kinnistu detailplaneeringu KSH menetlust ei ole otstarbekas algatada, kui tegevusega tõenäoliselt ei kaasne olulist negatiivset keskkonnamõju. Vastavalt PlanS § 4 lõike 2 punktile 5 tuleb kohalikul omavalitsusel tagada, et detailplaneeringu koostamisel hinnatakse selle elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. Vastavalt PlanS § 126 lõike 1 punktile 12 on võimalik detailplaneeringu koostamise käigus määrata vajalikud keskkonnatingimusi tagavad nõuded. Palume hoida Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Pärnu talitust kursis detailplaneeringu menetlusega ja teavitada kõikidest avalikest aruteludest. Detailplaneeringu lähteseisukohad ja eskiislahendus esitada arvamuse avaldamiseks ning PlanS § 142 lõike 4 kohaselt täiendavate koostöötegijate ja kaasatavate määramiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Uusjärv osakonnajuhataja regionaalvaldkonna asekantsleri ülesannetes Merilin Rosenberg +37258041423 [email protected] 2 TORI VALLAVOLIKOGU OTSUS Sindi 16. juuni 2022 nr 93 Vesikaare tee 16 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Ramsta Sense OÜ juhatuse liige Tiit Vunk esitas Tori Vallavalitsusele taotluse Tori vallas Tammiste külas Vesikaare tee 16 kinnistule detailplaneeringu koostamise algatamiseks. Vesikaare tee 16 kinnistul detailplaneeringu koostamise eesmärk on välja selgitada võimalus juba ellu viidud lahenduse seadustamiseks, sh eeldab see vallavalitsuse hinnangul ehituskeeluvööndi vähendamise nõusoleku saamist. Kehtiva Sauga valla üldplaneeringu alusel jääb planeeringuala tiheasustusalal paiknevale väikeelamu maa-alale (EV). Üldplaneeringu seletuskirjas on välja toodud hoonestustingimused, mh ka krundi suurim lubatud täisehituse %, mis on 10-20%, seejuures tiheasustusaladel on täiendav tingimus, et 1200 m2 kuni 3000 m² kinnistutel on täisehitus kuni 15% (lubatud on ehitada elamu ja kuni kaks abihoonet). Planeeringuga kavandatav tegevus (olemasolevale olukorrale vastava detailplaneeringu koostamine) ei vasta kehtivale üldplaneeringule. Arvestades planeeringualaga hõlmatud krundi suurust (2258 m2) on üldplaneeringu kohaselt täisehitus lubatud 15% kinnistust. Hetkel on see ca 21%. Eelnevast lähtuvalt on tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. Üldplaneeringu muutmisettepanekut sisaldava detailplaneeringu korral tuleb algatamisel anda keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang KSH läbiviimise vajaduse kohta. Seadustamise üks eesmärke on halduse efektiivsus, eesmärgipärasus ja otstarbekus (HMS § 5 lg 2). Haldusmenetlust läbiviiv haldusorgan peab haldusmenetluse käigus lähtuma haldusmenetluse eesmärgist ning vajadusest viia menetlus läbi võimalikult efektiivselt. Seadustamine annab võimaluse õiguspärase olukorra loomiseks vähem riivaval viisil kui lammutamine. Haldusorgan peab võimalikuks olukorra seadustamist uue detailplaneeringu koostamisega. Ainus alternatiiv oleks lammutamine, mis antud juhul oleks selgelt ebaproportsionaalne ning riivav meede, võrreldes planeeringu koostamisega. Kinnistul kehtib Sauga Vallavolikogu 16. märtsi 2004 otsusega nr 17 kehtestatud Uuemetsa Jõe kinnistu detailplaneering, mille kohaselt on kinnistule määratud ehitusõigus kahe hoone ehitamiseks kokku kuni 250 m² ehitisealuse pinnaga, hoonete arv on lubatud kuni kaks, kõrgus kuni 9 m. Hoonestusala määramisel kinnistu läänepoolt on järgitud Pärnu jõe 50 m ehituskeeluvööndit. Vesikaare tee 16 kinnistule rajatud hoonestus ja rajatised ei järgi kehtiva detailplaneeringu nõudeid: hoone on ehitatud Pärnu jõe ehituskeeluvööndisse, ehitisealune pind on oluliselt suurem kui detailplaneering lubab (max 250 m2, aga tegelikult u 400 m2), kanalisse on rajatud nö ujumiskoht, mida detailplaneering ette ei näe. Vesikaare tee 16 kinnistu (katastritunnus 73001:008:1207) sihtotstarve on 100% elamumaa kogupindalaga 2258 m2, millest 1658 m2 on õuemaa ja 600 m2 muu maa. Vesikaare tee 16 kinnistu külgneb läänest Uuemetsa-Jõe kinnistuga (73001:008:1233, 100% üldkasutatav maa), lõunast ja idast Vesikaare teega (transpordimaa) ning põhjasuunast Vesikaare tee 14 kinnistuga (73001:008:1205, 100% elamumaa). Kinnistu asub Pärnu jõe kaldale rajatud tiheasustusega elamurajoonis, kus enamik kinnistutel on eramud juba välja ehitatud. Pärnu maakonnaplaneeringu kohaselt jääb Tammiste küla piirkond, kus kinnistu paikneb, Suur-Pärnu alale ning on märgitud kui linnalise asustusega ala, ala jääb ka väärtuslikule maastikule Niidu-Tammiste metsamaastik. Maakonnaplaneeringus toodud üldised tingimused väärtuslike maastike kohta nimetavad piiride ja hooldamiseks vajalike meetmete täpsustamist üldplaneeringus. Samuti ehituskeeluvööndi ulatuse täpsustamise vajadus veekogudel on oluline üldplaneeringus. Piirkond jääb küll väärtuslikule maastikule, kuid tegemist on juba väljakujunenud tiheasustusalaga ning olemasolev hoone ei muuda maastikuliselt olemasolevat olukorda piirkonnas. Pärnu jõgi on nimetatud maakonnaplaneeringus kui ilusa vaatega veeteelõik. Veeteelõigud on esinduslikud nii oma looduslikkuse kui kauni ilme poolest. Tingimuseks on seatud, et kaunite veeteelõikude läbitavus tuleb tagada. Planeeringuala jääb suuremas osas üleujutusohuga alale, kus maa-ameti kaardirakenduses avaldatud andmete põhjal on üleujutuse esinemise tõenäosus 1 kord 50 aasta jooksul. Siiski on planeeringuala vahetus läheduses ka sagedasema, 1 kord 10 aasta jooksul, üleujutusohuga alasid, millest tulenevalt on vajalik arvestada kinnistul üleujutusohuga. Planeeritava maa-ala kohta on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang, kus on analüüsitud järgmisi võimalikke planeeringualaga seotud keskkonnamõjusid: pinnas, maa- ja loodusvarade kasutamine, jäätmeteke, põhja- ja pinnavesi, õhk, valgus, müra ja vibratsioon, soojus, kiirgus, lõhn. Koostaja: OÜ Hendrikson & Ko (reg nr 10269950), töö nr 21004169. Eelhinnangus jõuti järeldusele, et arvestades hetkel teadaolevat informatsiooni kavandatava tegevuse kohta (käesoleva eelhinnangu kontekstis planeeringualal olemasoleva olukorra säilimisega) ei ole selle realiseerimisel (olemasoleva olukorrale vastava DP koostamisel ja kujunenud olukorra seadustamisel) alust eeldada olulise ebasoodsa keskkonnamõju kaasnemist ja detailplaneeringu läbiviimiseks KSH algatamine ei ole vajalik. Natura 2000 alade puhul tuleb arvestada, et planeerimisdokumendi elluviimine ei tohi Natura 2000 alasid ega nende kaitse-eesmärke kahjustada. Kui planeeringu koostamisel muudetakse käesolevas eelhinnangus käsitletud planeeringulahendust (Vesikaare tee 16 kinnistul täna eksisteerivat olukorda) ja kavandatakse siin käsitlemata lahendusi ja/või tegevusi, siis tuleb mõju Natura aladele uuesti kaaluda. Detailplaneeringu koostamise algatamise ja KSH algatamata jätmise otsuse eelnõu kohta küsiti seisukohta Keskkonnaametilt ja Rahandusministeeriumilt. Keskkonnaamet on oma 25.05.2022 kirjas nr 6-5/22/9018-2 andnud seisukoha, et arvestades planeeritava tegevuse iseloomu ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju (KeHJS § 22 mõistes) ning KSH algatamine ei ole vajalik. Samuti oleme seisukohal, et EKV ulatuse määramisel tuleb arvestada ehitamiseaegset põhikaarti. Põhikaart on kindlasti aja jooksul muutunud ja seetõttu on muutunud ka piirangute ulatused. Keskkonnaameti hinnangul jäi ehitamisaegse põhikaardi järgi Vesikaare tee 16 elamu Pärnu jõe EKV-st välja, mistõttu pole EKV vähendamise ettepanek asjakohane ning vajalik. 1. Vesikaare tee 16 kinnistul kehtib Uuemetsa Jõe DP, millega nähti ette muuhulgas paadikanali rajamine. 2004. aastal väljastati kanali rajamiseks ehitusluba. Paadikanalite (ei ole sadamaehitised ega riigikaitse, piirivalve ja päästeasutuse ehitised) seaduslikkuse hindamisel on Keskkonnaameti hinnangul looduskaitseseaduse (LKS) seisukohalt olulised järgmised pidepunktid. 1.1. Enne 1995. a ranna ja kalda kaitse seaduse jõustumist puudus keeld veekogude äärde ehitamiseks, mistõttu kõik enne seda aega rajatud kanalid saab lugeda LKS- i seisukohalt seaduslikuks. 1.2. 1995. a jõustunud ning kuni 2004. aastani kehtinud ranna ja kalda kaitse seaduse (RanKS) kohaselt ei laienenud ehituskeeld üld-ja detailplaneeringute alusel rajatavale, rekonstrueeritavale või taastatavale veeliikluse ja veehaarde objektile (RanKS § 9 lg 8 p 1). Kuni 2014. aastani loeti paadikanaleid praktikas veeliiklusrajatisteks, millele kehtis LKS § 38 lg 5 p 2 kohane ehituskeelu erand, kui see ehitis oli rajatud kehtestatud üld- või detailplaneeringu alusel. Seega saab LKS-i seisukohalt lugeda seaduslikuks need paadikanalid, mis on rajatud ajavahemikul 1995-2014 kehtestatud üld- või detailplaneeringu alusel veeliikluse objektina või veeliiklusrajatisena. Peale Keskkonnaministeeriumi 11.12.2013 kirjas antud tõlgendust eeldab paadikanali rajamine Keskkonnaameti poolset ehituskeeluvööndi vähendamisega nõustumist, ehituskeeluvööndi vähendamist saab taotleda üld-või detailplaneeringu alusel. 2. Eeltoodust tulenevalt on Vesikaare tee 16 paadikanal seaduslik. Kui paadikanal on rajatud õiguspäraselt, siis ei kuulu see olemasoleva loodusliku veekogu juurde ning talle ei laiene olemasoleva veekogu piirangud ehk paadikanalil pole ehituskeelu-ja piiranguvööndit. Kui maakatastri kitsenduste kaardil on seaduslikult rajatud kanalil ehituskeelu-ja piiranguvööndi kanded, tuleks nende eemaldamiseks teavitada Maa-ametit. 3. Vesikaare tee 16 DP koostamise eesmärk on välja selgitada võimalus juba ellu viidud lahenduse seadustamiseks, sh eeldab see EKV vähendamise nõusoleku saamist. Eskiislahenduse joonisel on näidatud Pärnu jõe EKV, mille ulatus on põhikaardi veepiirist arvestatuna 50 meetrit. Mõõtmiste järgi jääb elamu osaliselt Pärnu jõe EKV-sse. 4. Kanalisse on rajatud ka ujumiskoht, mida planeeringulahendus ette ei näinud. LKSi järgi saame seda käsitleda kui esmakordset juurdeehitust, millele ehituskeeld ei laiene ja nõustume, et ujumiskoht on LKS-i kohaselt õiguspärane. 5. KeHJS § 33 lg 5 p-st 4 tulenevalt tuleb strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast alast hinnata ka mõjutatava ala väärtust ja tundlikkust, sh looduslikke iseärasusi, kultuuripärandit ja intensiivset maakasutust. KSH eelhinnangus on küll käsitletud kultuuripärandit (ekspertide hinnangul puudub kavandataval tegevusel mõju sellele), kuid eraldi pole välja toodud seoseid mõjutatava ala väärtuse, tundlikkuse ja looduslike iseärasustega. 6. KSH eelhinnangu punktis 3.1 (lk 12) on kirjeldatud paadikanalite seaduslikku olemust. Selgituseks, et 01.10.2019 kehtestatud veeseaduse (VeeS) redaktsiooni kohaselt ei loetud paadikanalit veekogu osaks. See tekitas probleeme kalapüügi- ja jahiseaduse nõuete rakendamisel paadikanalites. VeeS-i 13.09.2021 kehtestatud redaktsiooni kohaselt on seetõttu paadikanal klassifitseeritud taas veekoguna. VeeS-i seletuskirjas on selgitatud, et esineb palju veekoguga sarnaseid objekte, millele ei ole otstarbekas keskkonnakaitsest lähtuvalt kohaldada veekogudele kehtestatud nõudeid. Samas ei tohi terminiga „veekogu“ jätta käsitlemata veega täitunud süvenditele kehtivaid peamisi keskkonnakaitselisi meetmeid (sh ei tohi sellised veekogud negatiivselt mõjutada teisi veekogusid, pinnast ega põhjavett). 7. KeHJS § 35 lg 5 p 5 alusel peab otsuse eelnõu sisaldama KSH algatamise või algatamata jätmise põhjendust, mis tuleneb KSH eelhinnangu järeldustest. Otsuse eelnõus esitatud põhjendused peavad lisaks eelhinnangus jõutud lõpptulemusele andma ka kokkuvõtliku ülevaate KSH eelhinnangu tulemustest. KeHJS § 35 lg 6 alusel on DP algatamisest kohustuslik teada anda KeHJS § 33 lg s 6 nimetatud asutustele (sh Keskkonnaamet). Palume otsuse eelnõud täiendada. Rahandusministeerium oma 31.05.2022 kirjas nr 15-3/3936-2 esitas järgmised ettepanekud: 1. KSH eelhinnangu peatükis 2.1 Pärnu maakonna planeering fikseerida täiendavalt, et Pärnu jõgi on määratud üheks rohelise võrgustiku koridorina toimivaks vooluveekoguks ja, et maakonnaplaneeringu kohaselt on rohelise võrgustiku toimimiseks otstarbekas kasutada ehituskeeluvööndit jõgede ääres, kus rohelise võrgustiku koridori laiuseks on ehituskeeluvööndi ulatus. 2. Planeeritav kinnistu piirneb jõe poolt Uuemetsa-Jõe kinnistuga, mis on munitsipaalomandis olev üldkasutatava maa sihtotstarbega ala. Ainus avalik juurdepääs jõe äärsele alale on võimalik mööda Vesikaare teed. Hetkel on Vesikaare tee 16 kinnistu haljaspiire rajatud selliselt, et kinnistuga piirnev kaldaala näib olevat eraomandis elamukinnistu osa. Arvestades, et kohalik omavalitsus peab planeeringutega tagama avaliku juurdepääsu kallasrajale, määrata detailplaneeringu koostamisel krundile sobiv piirete lahendus, mis tagab selge pääsu kallasrajale ja vastab maa kasutuse otstarbele. Rahandusministeerium on seisukohal, et Vesikaare tee 16 kinnistu detailplaneeringu KSH menetlust ei ole otstarbekas algatada, kui tegevusega tõenäoliselt ei kaasne olulist negatiivset keskkonnamõju. Vastavalt PlanS § 4 lõike 2 punktile 5 tuleb kohalikul omavalitsusel tagada, et detailplaneeringu koostamisel hinnatakse selle elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. Vastavalt PlanS § 126 lõike 1 punktile 12 on võimalik detailplaneeringu koostamise käigus määrata vajalikud keskkonnatingimusi tagavad nõuded. Tulenevalt planeerimisseaduse § 4 lg 4, § 127 lg 1 ja Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrusest nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringu kooskõlastamise alused“, tehakse planeeringu koostamisel koostööd valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb. Tulenevalt planeerimisseaduse § 127 lg 2 ja 3, kaasatakse planeeringu koostamisse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud ning isikud, kelle huve planeering võib puudutada. Detailplaneeringu algatab Tori Vallavolikogu, koostamist korraldab Tori Vallavalitsus, kehtestab Tori Vallavolikogu. Otsusega saab tutvuda Tori valla veebilehel www.torivald.ee Lähtudes eeltoodust ning võttes aluseks planeerimisseaduse § 128 lõike 1, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 2 punkti 1 ja § 35 lõiked 3 ja 5, Tori Vallavolikogu 20.02.2020 määruse nr 106 „Maakorraldusliku, planeerimis- ja ehitusalase tegevuse ning ehitusseadustikust tuleneva riikliku järelevalve korraldamine Tori vallas“ § 2 lõike 3 ning Ramsta Sense OÜ juhatuse liikme Tiit Vungi poolt esitatud detailplaneeringu algatamise taotluse annab Tori Vallavolikogu o t s u s t a b: 1. Algatada detailplaneeringu koostamine Tori vallas Tammiste külas Vesikaare tee 16 kinnistul. 2. Kinnitada planeeritava maa-ala asukohaskeem, mis on käesoleva otsuse lahutamatu lisa. 3. Jätta Vesikaare tee 16 kinnistu detailplaneeringu koostamiseks keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata, kuna koostatava detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad tegevused ei oma olulist keskkonnamõju. 4. Detailplaneering koostada vastavalt juhendmaterjalidele, millised on kättesaadavad veebilehel http://planeerimine.ee/ ja rahandusministeeriumi veebilehel (http://www.fin.ee/ruumiline-planeerimine). Detailplaneeringu seletuskirja mahus esitada muuhulgas planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ja nende järjekord (PlanS § 3 lõige 5). 5. Enne detailplaneeringu koostamise alustamist tuleb detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikul sõlmida Tori Vallavalitsusega asjakohane leping detailplaneeringu koostamiseks, sh planeeringu koostamise täpsustatud ajakava. 6. Tori Vallavalitsusel korraldada seaduse kohaselt teavitamine detailplaneeringu algatamisest ja KSH algatamata jätmisest. 7. Tori Vallavolikogu võib detailplaneeringu koostamise lõpetada, kui koostamise käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus, kinnisasja omanik esitab taotluse detailplaneeringu koostamise lõpetamiseks; planeeringu koostamise eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus. 8. Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades vaide Tori Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses või kaebuse Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumajale halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 9. Otsus jõustub teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Jana Malõh volikogu esimees Lisa Tori Vallavolikogu 16.06.2022 otsusele nr 93 LÄHTESEISUKOHAD Tammiste küla Vesikaare tee 16 kinnistu (73001:008:1207) detailplaneeringu koostamiseks. ÜLDOSA Vesikaare tee 16 kinnistul detailplaneeringu koostamise eesmärk on välja selgitada võimalus juba ellu viidud lahenduse seadustamiseks, sh eeldab see vallavalitsuse hinnangul ehituskeeluvööndi vähendamise nõusoleku saamist. Kehtiva Sauga valla üldplaneeringu alusel jääb planeeringuala tiheasustusalal paiknevale väikeelamu maa-alale (EV). Üldplaneeringu seletuskirjas on välja toodud hoonestustingimused, mh ka krundi suurim lubatud täisehituse %, mis on 10-20%, seejuures tiheasustusaladel on täiendav tingimus, et 1200 m2 kuni 3000 m² kinnistutel on täisehitus kuni 15% (lubatud on ehitada elamu ja kuni kaks abihoonet). Planeeringuga kavandatav tegevus (olemasolevale olukorrale vastava detailplaneeringu koostamine) ei vasta kehtivale üldplaneeringule. Arvestades planeeringualaga hõlmatud krundi suurust (2258 m2) on üldplaneeringu kohaselt täisehitus lubatud 15% kinnistust. Hetkel on see ca 21%. Eelnevast lähtuvalt on tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. OLEMASOLEV OLUKORD ASUKOHT Vesikaare tee 16 kinnistu (katastritunnus 73001:008:1207) sihtotstarve on 100% elamumaa kogupindalaga 2258 m2, millest 1658 m2 on õuemaa ja 600 m2 muu maa. Vesikaare tee 16 kinnistu külgneb läänest Uuemetsa-Jõe kinnistuga (73001:008:1233, 100% üldkasutatav maa), lõunast ja idast Vesikaare teega (transpordimaa) ning põhjasuunast Vesikaare tee 14 kinnistuga (73001:008:1205, 100% elamumaa). Kinnistu asub Pärnu jõe kaldale rajatud tiheasustusega elamurajoonis, kus enamik kinnistutel on eramud juba välja ehitatud. HOONESTUS JA HALJASTUS Kinnistul kehtib Sauga Vallavolikogu 16. märtsi 2004 otsusega nr 17 kehtestatud Uuemetsa Jõe kinnistu detailplaneering, mille kohaselt on kinnistule määratud ehitusõigus kahe hoone ehitamiseks kokku kuni 250 m² ehitisealuse pinnaga, hoonete arv on lubatud kuni kaks, kõrgus kuni 9 m. Hoonestusala määramisel kinnistu läänepoolt on järgitud Pärnu jõe 50 m ehituskeeluvööndit. Vesikaare tee 16 kinnistule rajatud hoonestus ja rajatised ei järgi kehtiva detailplaneeringu nõudeid: hoone on ehitatud Pärnu jõe ehituskeeluvööndisse, ehitisealune pind on oluliselt suurem kui detailplaneering lubab (max 250 m2, aga tegelikult u 400 m2), kanalisse on rajatud nö ujumiskoht, mida detailplaneering ette ei näe. Planeeringuala ja Pärnu jõe vahele jääb üldkasutatav maa (Uuemetsa-Jõe kinnistu), kuhu on rajatud grillimiskoht ning Pärnu jõele purre ja mis sisuliselt on kasutuses ainult Vesikaare tee 16 kinnistu poolt. LÄHTESEISUKOHAD PLANEERINGU KOOSTAMISEKS KEHTIVAD PLANEERINGUD JA MUUD ALUSMATERJALID Pärnu maakonnaplaneeringu kohaselt jääb Tammiste küla piirkond, kus kinnistu paikneb, Suur- Pärnu alale ning on märgitud kui linnalise asustusega ala, ala jääb ka väärtuslikule maastikule Niidu-Tammiste metsamaastik. Maakonnaplaneeringus toodud üldised tingimused väärtuslike maastike kohta nimetavad piiride ja hooldamiseks vajalike meetmete täpsustamist üldplaneeringus. Samuti ehituskeeluvööndi ulatuse täpsustamise vajadus veekogudel on oluline üldplaneeringus. Piirkond jääb küll väärtuslikule maastikule, kuid tegemist on juba väljakujunenud tiheasustusalaga ning olemasolev hoone ei muuda maastikuliselt olemasolevat olukorda piirkonnas. Pärnu jõgi on nimetatud maakonnaplaneeringus kui ilusa vaatega veeteelõik. Veeteelõigud on esinduslikud nii oma looduslikkuse kui kauni ilme poolest. Tingimuseks on seatud, et kaunite veeteelõikude läbitavus tuleb tagada. Planeeringuala jääb suuremas osas üleujutusohuga alale, kus maa-ameti kaardirakenduses avaldatud andmete põhjal on üleujutuse esinemise tõenäosus 1 kord 50 aasta jooksul. Siiski on planeeringuala vahetus läheduses ka sagedasema, 1 kord 10 aasta jooksul, üleujutusohuga alasid, millest tulenevalt on vajalik arvestada kinnistul üleujutusohuga. Kehtiva Sauga valla üldplaneeringu alusel jääb planeeringuala tiheasustusalal paiknevale väikeelamu maa-alale (EV). Üldplaneeringu seletuskirjas on välja toodud hoonestustingimused, mh ka krundi suurim lubatud täisehituse %, mis on 10-20%, seejuures tiheasustusaladel on täiendav tingimus, et 1200 m2 kuni 3000 m² kinnistutel on täisehitus kuni 15% (lubatud on ehitada elamu ja kuni kaks abihoonet). Planeeringuga kavandatav tegevus (olemasolevale olukorrale vastava detailplaneeringu koostamine) ei vasta kehtivale üldplaneeringule. Arvestades planeeringualaga hõlmatud krundi suurust (2258 m2) on üldplaneeringu kohaselt täisehitus lubatud 15% kinnistust. Hetkel on see ca 21%. Eelnevast lähtuvalt on tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. Kinnistul kehtib Sauga Vallavolikogu 16. märtsi 2004 otsusega nr 17 kehtestatud Uuemetsa Jõe kinnistu detailplaneering, mille kohaselt on kinnistule määratud ehitusõigus kahe hoone ehitamiseks kokku kuni 250 m² ehitisealuse pinnaga, hoonete arv on lubatud kuni kaks, kõrgus kuni 9 m. Hoonestusala määramisel kinnistu läänepoolt on järgitud Pärnu jõe 50 m ehituskeeluvööndit. ERITINGIMUSED, UURINGUD, MÕÕDISTUSED • Geodeetiline alusplaan 1:500 KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE VAJADUS Tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 2 p 3 tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punktis 1 või 3 sätestatud juhul. Planeeritava maa-ala kohta on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang, kus on analüüsitud järgmisi võimalikke planeeringualaga seotud keskkonnamõjusid: pinnas, maa- ja loodusvarade kasutamine, jäätmeteke, põhja- ja pinnavesi, õhk, valgus, müra ja vibratsioon, soojus, kiirgus, lõhn. Koostaja: OÜ Hendrikson & Ko (reg nr 10269950), töö nr 21004169. EELHINNANGU KOKKUVÕTE Eelhinnangus jõuti järeldusele, et arvestades hetkel teadaolevat informatsiooni kavandatava tegevuse kohta (käesoleva eelhinnangu kontekstis planeeringualal olemasoleva olukorra säilimisega) ei ole selle realiseerimisel (olemasoleva olukorrale vastava DP koostamisel ja kujunenud olukorra seadustamisel) alust eeldada olulise ebasoodsa keskkonnamõju kaasnemist ja detailplaneeringu läbiviimiseks KSH algatamine ei ole vajalik. Natura 2000 alade puhul tuleb arvestada, et planeerimisdokumendi elluviimine ei tohi Natura 2000 alasid ega nende kaitse-eesmärke kahjustada. Kui planeeringu koostamisel muudetakse käesolevas eelhinnangus käsitletud planeeringulahendust (Vesikaare tee 16 kinnistul täna eksisteerivat olukorda) ja kavandatakse siin käsitlemata lahendusi ja/või tegevusi, siis tuleb mõju Natura aladele uuesti kaaluda. SEISUKOHAD PLANEERINGU LAHENDUSE OSAS • Määrata ehitusõigus, ebaseaduslike ehitiste seadustamiseks, hoonetele ehitisealuse pinnaga kuni 400 m2, ujumiskohale ja paadisillale. • Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek tehakse olemasolevale eramuosale ning planeeritavale basseinile. • Planeeringus näha ette haljastus ja piirded kinnistu piirile. • Määrata krundile sobiv piirete lahendus, mis tagab selge pääsu kallasrajale mööda Vesikaare teed ja vastab maa kasutuse otstarbele. Vesikaare tee ja jõe-äärne ala on avalikud ja kõigile kasutada. • Planeeringus käsitleda kõrgematele planeeringutele vastavust ning planeeringulahendus siduda kontaktalas paiknevate teiste planeeringutega. • Planeeringuala tuleohutusnõuded kajastada vastavuses kehtivale seadusandlusele. • Juurdepääs Vesikaare tänavalt. • Parkimine lahendada oma kinnistul. • Planeeringus määrata planeeringu elluviimise järjekorrad. • Detailplaneeringu koostamisel hinnata selle elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. KOOSTAMISE PROTSESS • Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Tori Vallavalitsus • Detailplaneeringu algatab ja kehtestab Tori Vallavolikogu • Detailplaneering komplekteerida ühes eksemplaris paberkandjal ja üks eksemplaris digitaalselt. • Detailplaneering peab kehtestamiseks esitamisel vastama määrusele nr 50 “Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. KOOSTÖÖ • Päästeamet • Keskkonnaamet KAASAMINE • Piirinaabrid ja puudutatud isikud • Rahandusministeerium Seadusest tulenevad kooskõlastused tuleb saavutada enne detailplaneeringu vastuvõtmist. Tori Vallavalitsusel on õigus kooskõlastuste vajadust ja lähteseisukohti täpsustada ja täiendada detailplaneeringu menetlemisel. Planeeringu koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi ning huve planeering võib puudutada ja isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud. AJAKAVA • KSH eelhinnangu koostamine ja KSH vajalikkuse kohta asjaomastelt asutustelt seisukohtade küsimine, vajadusel täiendamine: üks kuni kaks kuud. • Detailplaneeringu algatamine ja KSH mittealgatamine, sellest teatamine: üks kuu. • Detailplaneeringu lähteseisukohtade koostamine ja seisukohtade küsimine: kaks kuud • Planeeringulahenduse sisuline koostamine ja lahendusvariantide avalik tutvustamine (eskiislahendus): kolm kuud. • Planeeringu kooskõlastamine ja arvamuse küsimine: kolm kuud. • Planeeringu vastuvõtmine ja avalikust väljapanekust teatamine: kaks kuud. • Planeeringu avalik väljapanek ja arutelu, järelevalve: kaks kuni kolm kuud. • Planeeringu komplekteerimine, materjalide esitamine, planeeringu kehtestamine ja sellest teatamine: kaks kuud. • PlanS § 139 lõike 2 alusel tehakse detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus hiljemalt kolme aasta möödumisel detailplaneeringu algatamisest arvates. Lähteseisukohad kehtivad kaks aastat detailplaneeringu algatamisest. Vajadusel täpsustab vallavalitsus lähteseisukohti protsessi kestel. Koostas: Piret Kallas planeerimisspetsialist LEPING nr 11-21.8/132 üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamise ja rahastamise kohta Tori Vallavalitsus (edaspidi Vallavalitsus), keda esindab valla põhimääruse alusel vallavanem Lauri Luur, detailplaneeringu algatamise ettepaneku teinud OÜ Ramsta Sense (registrikood 11997812) juhatuse liige Tiit Vunk (edaspidi Huvitatud isik) ning Hendrikson & KO OÜ (registrikood 10269950) juhatuse liige Jaanus Aavik (edaspidi Planeerija, kõik koos edaspidi Lepinguosalised), sõlmivad planeerimisseaduse ja võlaõigusseaduse alusel lepingu üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamise ja rahastamise kohta (edaspidi Leping) alljärgnevas: 1. LEPINGU ESE JA KINNITUSED 1.1 Leping on sõlmitud Tori vallas Tammiste külas Vesikaare tee 16 kinnistu detailplaneeringu (edaspidi Detailplaneering) koostamise tellimise ja sellega seotud kulude kandmise kohta. Lepingu sõlmimise aluseks on Tori Vallavolikogu 16. juuni 2022 otsus nr 93. 1.2 Lepinguosalised kinnitavad, et nad on järginud kõiki reegleid, protseduure ja kooskõlastusi, mis on neile ette nähtud Lepingus sätestatud kohustuste võtmiseks, et neil on Lepingu sõlmimiseks kõik õigused ja volitused ning et Lepingu sõlmimine ja täitmine ei riku ega ületa olemasolevaid volitusi. 1.3 Planeerija avaldab, et tal on planeerimisseaduse § 4 lõigetele 5 ja 6 nõuetele vastav spetsialist. 2. DETAILPLANEERINGU EESMÄRK 2.1 Detailplaneeringu eesmärk on planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. 2.2 Detailplaneeringu koostamine Lepingu mõistes on: 2.2.1 nõuetekohase Detailplaneeringu koostamine ehk planeeringu seletuskirja, plaanide ja skeemide osa ning muude planeeringu koosseisu kuuluvate materjalide ettevalmistamine ja kokkupanemine ning Detailplaneeringu hilisem täiendamine; 2.2.2. õigusaktides esitatud nõuetele vastavalt vormistatud Detailplaneering, mille hulgas Detailplaneeringu esialgne kavand (eskiis) koos asjakohase lisamaterjaliga nagu keskkonnamõju eelhinnang, arhitektuurne analüüs jne; 2.2.3. avaliku arutelu tulemuste alusel määratavad vajalikud muudatused; 2.2.4. Detailplaneeringuga seotud täiendavate uuringute tulemused. 2.3 Detailplaneering menetletakse üksteisele järgnevates osades, millest esimene osa Detailplaneeringu esialgse kavandi (eskiis) heakskiitmiseni arengu- ja planeeringuosakonna poolt, teine osa Detailplaneeringu vastuvõtmiseni ja kolmas osa Detailplaneeringu kehtestamiseni. 2.4 Osalejad avaldavad, et Detailplaneeringu eskiis on tutvustatud ja arvamused, ettepanekud Detailplaneeringusse sisse viidud ning kinnitavad, et on Detailplaneeringu menetlemise jätkamiseks leppinud kokku alljärgnevas eeldatavas ajakavas: 2.4.1. Detailplaneeringu vastuvõtmine 15 nädala pärast Lepingu allkirjastamist; 2.4.2. Vallavalitsus korraldab vastuvõetud Detailplaneeringu avalikustamise 25 nädalal pärast Lepingu allkirjastamist; 2.4.2.1. kui avalikustamise käigus esitatakse arvamusi, toimub avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu 8 nädala jooksul avalikustamise päevast arvates; 2.4.2.2. kui avalikustamise käigus esitatud arvamuste (ettepanekud ja vastuväited) osas ei jõuta avaliku arutelu käigus lahenduseni, lisandub menetlusele vähemalt 16 nädalat arvamuste menetlemiseks ministeeriumis; 2.4.3. arvamuste ja täienduste sisseviimine Detailplaneeringusse 10 nädala jooksul pärast Detailplaneeringu avalikustamist (kui avalikustamise käigus on esitatud arvamusi, siis esitatud arvamuste lahendamist); 2.4.4. Detailplaneeringu kehtestamine 55 nädala pärast Lepingu allkirjastamist. 3. LEPINGUOSALISTE KOHUSTUSED VALLAVALITSUS KOHUSTUB 3.1 Tellima Planeerijalt Lepingu p 1.1. nimetatud kinnistu Detailplaneeringu koostamise. 3.2 Andma Planeerijale tasuta üle temal olemasoleva ja Detailplaneeringu koostamiseks vajaliku informatsiooni. 3.3 Korraldama Detailplaneeringu projekti kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitamise, vastuvõtmiseks esitamise, avalikustamise ja kehtestamiseks esitamise vastavalt planeerimisseadusele. 3.4 Tagama Detailplaneeringu koostamise käigus kogutud andmete ja materjalide säilimise ja huvitatud isikutele kättesaadavuse. 3.5 Korraldama Detailplaneeringu algatamisest, avalikustamisest, avalikust arutelust ja kehtestamisest ajalehes, veebilehel ja Ametlikes Teadaannetes teatamise. 3.6 Tegema koostööd ja kooskõlastama Detailplaneeringu asutustega, kelle valitsemisalasse või tegevusvaldkonda küsimus kuulub. 3.7 Kaasama Detailplaneeringu koostamisse isikud, kelle õigusi ja huve planeering võib puudutada. PLANEERIJA KOHUSTUB 3.8 Esitama Tori Vallavalitsusele Detailplaneeringu eskiislahenduse pdf formaadis. 3.9 Koostama Detailplaneeringu vastavalt lähteseisukohtadele, eskiislahendusele ja kehtivatele õigusaktidele. 3.10 Detailplaneeringu koostamisel juhinduma Vallavalitsuse kui Detailplaneeringu tellija ettepanekutest ja korraldustest. 3.11 Tegema Detailplaneeringu koostamisel koostööd tehnovõrkude omanike või/ja valdajatega. 3.12 Tagama Detailplaneeringu koostamise käigus kogutud andmete ja materjalide säilimise ja huvitatud isikutele kättesaadavuse kuni Detailplaneeringu Vallavalitsusele üleandmiseni. 3.13 Kasutama Lepinguga võetud ülesannete täitmisel tööjõudu, kes vastab planeerimisseaduses esitatud nõuetele. 3.14 Kui Planeerijal on alust arvata, et Lepingu täitmisel Vallavalitsuse poolt esitatud andmed, dokumendid või instruktsioonid võivad tuua kaasa patendi-, litsentsi- või autoriõiguste rikkumise, on ta kohustatud sellest Vallavalitsust viivitamatult kirjalikult informeerima. 3.15 Detailplaneeringu avalikustamise järel viima Detailplaneeringusse vajalikud muudatused. Vajalikud muudatused määrab Tori Vallavalitsus avaliku arutelu tulemuste alusel. 3.16 Planeerija võib keelduda muudatuste tegemisest juhul, kui see on vastuolus kehtiva seadusandluse, normatiivdokumentide või kutse-eetikaga. Keeldumist tuleb põhjendada kirjalikult. 3.17 Planeerija on kohustatud andma tööde käigust aru Vallavalitsusele esimesel nõudmisel ning võimaldama Vallavalitsusel igal ajal teostada kontrolli ja järelevalvet tehtavate tööde mahu ja kvaliteedi vastavuse üle Lepingus ja selle lisades toodule. 3.18 Planeerija on kohustatud kõrvaldama omal kulul Vallavalitsuse määratud tähtajaks puudused, mis on Detailplaneeringus tekkinud Planeerija tööga ja avastatud planeeringu koostamise käigus. HUVITATUD ISIK KOHUSTUB 3.19 Tellima planeeringuala digitaalse topo-geodeetilise mõõdistuse koos maa- aluste trasside uurimisega vastavat litsentsi omavalt ettevõtjalt ning tasuma mõõdistustööde eest. 3.20 Andma planeeringuala mõõdistusandmed tasuta üle Vallavalitsusele. 3.21 Tasuma Planeerijale Detailplaneeringu koostamise kulud (vt ptk 4). 4. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE RAHASTAMINE 4.1 Vallavalitsus ja Huvitatud isik on kokku leppinud, et Huvitatud isik kohustub kandma kõik Detailplaneeringu koostamisega seotud (kaasnevad) kulud ning Vallavalitsus ei hüvita Huvitatud isikule ega Planeerijale nende poolt kantud Detailplaneeringu koostamisega seotud kulusid. 4.2 Huvitatud isik ja Planeerija kinnitavad, et nende vahel on enne Lepingu sõlmimist sõlmitud Detailplaneeringu koostamise finantseerimiseks kirjalik kokkulepe (edaspidi Kokkulepe), mille kohaselt Huvitatud isik kohustub kandma kõik Detailplaneeringu koostamisega seotud (kaasnevad) kulud. 4.3 Huvitatud isik ja Planeerija avaldavad, et alates punktis 4.2. nimetatud Kokkuleppe sõlmimisest ei ole neil Detailplaneeringu koostamisega seotud kulude osas mingeid nõudeid Vallavalitsuse vastu ja neile on teada, et nende vahel sõlmitud Detailplaneeringu finantseerimise Kokkuleppe mittekohase täitmise korral ei ole neil ühiselt ega eraldi õigust Vallavalitsuselt nõuda nende poolt Lepingu täitmisega seotud ja kantud kulude hüvitamist. 4.4 Huvitatud isik ja Planeerija kinnitavad, et neil ei ole ühiselt ega eraldi Lepingust tulenevalt mingeid rahalisi nõudeid Vallavalitsuse vastu ka siis, kui Detailplaneering jääb mingil põhjusel kehtestamata. 5. JÄRELEVALVE DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ÜLE JA VASTUTUS 5.1 Detailplaneeringu koostamise üle teostab järelevalvet Tori Vallavalitsuse arengu- ja planeeringuosakond, v.a planeerimisseaduses toodud järelevalve, mida teostab Rahandusministeerium. 5.2 Lepinguosalised lähtuvad kohustuste täitmisel Haldusaktist, Lepingust, planeerimisseadusest ja muudest planeeringulahendust reguleerivatest õigusaktidest. 5.3 Kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmise eest vastutavad Lepinguosalised Lepinguga ja Eesti Vabariigi õigusaktidega ettenähtud korras. 6. DETALIPLANEERINGU PROJEKTI VASTUVÕTMINE 6.1 Planeerija annab digitaalselt allkirjastatud Detailplaneeringu pdf ja dwg formaadis ning avaliku väljapaneku jaoks 1 eksemplari paberil tasuta Vallavalitsusele üle ja Vallavalitsus on kohustatud selle vastu võtma, kui Detailplaneering on valmis käsitlemiseks kohalikus omavalitsuses. Detailplaneeringu projekt loetakse Lepingu mõistes valmis olevaks käsitlemiseks kohalikus omavalitsuses, kui see on koostatud vastavalt lähteseisukohtadele ja vastab kehtivatele õigusaktidele. 6.2 Vallavalitsusel on õigus keelduda Detailplaneeringu projekti vastu võtmisest, kui selles esineb puudusi. Keeldumine peab olema motiveeritud ja esitatud kirjalikus vormis. Puuduste kõrvaldamiseks annab Vallavalitsus Planeerijale piisava tähtaja. 6.3 Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel teeb Planeerija Detailplaneeringu projektis vajalikud parandused ja täiendused ning annab digitaalselt allkirjastatud detailplaneeringu vallavalitsuse poolt määratud tähtajaks pdf ja dwg formaadis ning 2 eksemplaris paberil Vallavalitsusele tasuta üle. 6.4 Koos detailplaneeringu projekti üleandmisega loovutab Planeerija Vallavalitsusele autoriõiguse seaduse §-s 13 nimetatud kõik detailplaneeringu projekti ning sellega seotud dokumentide ja materjalide varalised õigused. 7. MUUD TINGIMUSED 7.1 Leping loetakse sõlmituks ja jõustub Lepinguosaliste poolt allakirjutamise hetkest arvates. Leping lõpeb Lepinguga võetud kohustuste kohasel täitmisel Lepinguosaliste poolt. 7.2. Lepingut võib muuta Lepinguosaliste kokkuleppel. Muudatused vormistatakse kirjalikult Lepingu lisana. Kirjalikku vormi järgimata tehtud lepingumuudatus on tühine. 7.2.1. Leping koosneb lepingust, lepingu lisadest, lepingu muudatustest ja täiendustest, milles pooled lepivad kokku pärast lepingu allkirjastamist. 7.3. Lepingu võib lõpetada poolte kokkuleppel või lepingus või seaduses ettenähtud muudel alustel. 7.3.1. Leping lõpetatakse ennetähtaegselt, kui pooled on kokkuleppel loobunud detailplaneeringu koostamisest või kui tulenevalt kehtivatest õigusaktidest puudub alus lepingu täitmiseks. 7.4. Lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel punkti 7.5 alusel informeerib selleks initsiatiivi avaldanud pool kirjalikult vähemalt (1) kuu ette. Lepingu lõpetamise aluseks olevad põhjendused tuleb esitada kirjalikult. 7.5. Käesolev Leping on koostatud elektrooniliselt ja allkirjastatud digitaalselt. 7.6. Kontaktisikud: 7.6.1. Vallavalitsus: Tori Vallavalitsuse planeerimisspetsialist Piret Kallas, tel 5198 4663, e-post [email protected] 7.6.2. Huvitatud isik: Tiit Vunk, tel 501 6277, e-post [email protected] 7.6.3. Planeerija: Jaanus Aavik, tel 503 5046, e-post [email protected] 8. VAIDLUSTE LAHENDAMINE 8.1 Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. 8.2 Kui läbirääkimised ei anna tulemusi, lahendab vaidluse kohus Eesti Vabariigi õigusaktides sätestatud korras. LEPINGUOSALISTE REKVISIIDID Tori Vallavalitsus Huvitatud isik Planeerija Reg kood 77000341 Ramsta Sense OÜ Hendrikson & KO OÜ Pärnu mnt 12 Reg kood 11997812 Reg kood 10269950 Sindi linn Jõe tn 2, Tallinn Raekoja plats 8, Tartu linn Tori vald 86705 Harju maakond 10151 Tartu maakond 51004 445 1881 501 6277 503 5046 [email protected] [email protected] [email protected] /allkirjastatud /allkirjastatud /allkirjastatud digitaalselt/ digitaalselt/ digitaalselt/ Lauri Luur Tiit Vunk Jaanus Aavik vallavanem juhatuse liige juhatuse liige Tori Vallavalitsus Teie 13.10.2022 nr 6-2.1/5249 [email protected] Meie 03.11.2022 nr 6-2/22/20159-2 Ettepanekud Vesikaare tee 16 kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohtadele Esitasite Keskkonnaametile ettepanekute esitamiseks Pärnu maakonnas Tori vallas Tammiste külas Vesikaare tee 16 kinnistu1 detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad (planeerimisseadus § 81 lg 1 ja § 127 lg 1 ja 2 alusel). DP eesmärk on välja selgitada võimalus juba ellu viidud lahenduse seadustamiseks, sh eeldab see vallavalitsuse hinnangul ehituskeeluvööndi (EKV) vähendamise nõusoleku saamist. Tegemist on üldplaneeringu lahendust muutva DP-ga - krundi täisehitamise osakaal on lubatust suurem ning olemasolevad hooned jäävad praeguste piiride järgi Pärnu jõe EKV-sse. Keskkonnaamet andis 25.05.2022 kirjaga nr 6-5/22/9018-2 seisukoha DP algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu ning KSH vajalikkuse kohta, milles rõhutasime EKV ulatuse määramisel hoonete ehitamisaegse põhikaardi piirangutega arvestamist. Vesikaare tee 16 kinnistul kehtib Sauga Vallavolikogu 16.04.2004 otsusega nr 17 kehtestatud Uuemetsa Jõe kinnistu DP. Kinnistule rajatud elamu ei järgi seni kehtiva DP nõudeid, sest ehitisealune pind on oluliselt suurem kui DP lubab ning hoone on ehitatud osaliselt Pärnu jõe EKV-sse. Seetõttu tehakse Vesikaare tee 16 DP-ga ettepanek Pärnu jõe EKV vähendamiseks olemasoleva eramuosa ulatuses. Palume olla veendunud, et hoone ehitamise ajal oleva põhikaardi järgi jäi elamu osaliselt Pärnu jõe EKV-sse. Kui see jäi toona ehituskeelualale, siis on vähendamise ettepanek asjakohane. Võrreldes DP algatamise etapiga planeeritakse lisaks ka basseini rajamist. Planeeritava basseini osas täiendavaid märkuseid ei ole. Vajadusel teeb kohalik omavalitsus EKV vähendamise ettepaneku lähtudes looduskaitseseaduse §-st 40. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Helen Manguse juhataja keskkonnakorralduse büroo Karl Markus Wahlberg 5885 7049 (keskkonnakorraldus) [email protected] Liis Sinijärv 5306 4783 (looduskasutus) [email protected] 1 Katastritunnus 73001:008:1207. Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 Tori Vallavalitsus Teie 13.10.2022 nr 6-2.1/5249 [email protected] Meie 18.11.2022 nr 15-3/8205-2 Ettepanekud Vesikaare tee 16 kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohtadele Tori Vallavalitsus esitas 13.10.2022 kirjaga nr 6-2.1/5249 Rahandusministeeriumile planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 81 lõike 1 alusel arvamuse avaldamiseks Vesikaare tee 16 kinnistu detailplaneeringu (edaspidi detailplaneeringu) lähteseisukohad. Detailplaneering on algatatud Tori Vallavolikogu 16.06.2022 otsusega nr 93. Sama otsusega jäeti algatama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine, kuna koostatava detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad tegevused ei oma olulist keskkonnamõju. Planeeringuala hõlmab hoonestatud Vesikaare tee 16 kinnistut (katastriüksuse katastritunnus 73001:008:1207, suurus 2258 m2), mis asub Tori vallas Tammiste külas Pärnu jõe kaldaalal. Juurdepääs on munitsipaalomandis olevalt Vesikaare teelt. Kinnistul kehtib Sauga Vallavolikogu 16.03.2004 otsusega nr 17 kehtestatud Uuemetsa Jõe kinnistu detailplaneering. Vastavalt Sauga valla üldplaneeringule (kehtestatud 2016) asub planeeringuala väikeelamu juhtotstarbega maa-alal. Koostatava detailplaneeringu eesmärk on kehtestatud detailplaneeringust erinevalt toimunud ehitustegevuse seadustamine – vajalik on suurendada hoonete suurimat lubatud ehitisealust pinda ning teha ettepanek kalda ehituskeeluvööndi vähendamiseks. Tulenevalt eelnevast on tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. Tutvunud esitatud materjaliga, juhime Teie tähelepanu asjaolule, et planeeringuala ja Pärnu jõe vahele jääb üldkasutatav maa (Uuemetsa-Jõe katastriüksus), kuhu on rajatud grillimiskoht ning Pärnu jõele purre, mis on kasutuses ainult Vesikaare tee 16 kinnistu poolt. Palume kaaluda planeeringuala suurendamist eesmärgiga seadustada eelnimetatud ebaseaduslikud rajatised. Vastasel juhul tuleb kaaluda nende likvideerimist. Rõhutame, et seadustamise otsustamisel tuleb välja selgitada võimalik nõuete rikkumine, nende ulatus ja sellega kaasnev isikute õiguste riive. Seega tuleb välja selgitada, kas tegu on üksnes formaalsete nõuete rikkumisega (puudub luba) või seonduvad ehitisega ka materiaalsed probleemid. Samuti tuleb hinnata, kas ja millised oleksid vähem koormavad meetmed, mille kaudu oleks võimalik ehitisi seadustada (projekteerimistingimuste andmine, ehitiste ümberehitamine vm). Juhul, kui siiski on otsustatud algatada detailplaneeringu koostamine, ei tohiks see jääda vaid formaalsuseks, mille ainuke eesmärk on olemasolevale olukorra seadustamine, vaid planeeringu koostamise käigus tuleb kaaluda erinevaid huve, sh hinnata, kas ebaseaduslikud ehitised võivad kahjustada teiste isikute ja avalikke huve, samuti tuleb hinnata ehitiste mõju ja selle ulatust keskkonnale. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Palume hoida Rahandusministeeriumi kursis detailplaneeringu menetlusega. Detailplaneeringu eskiislahendus esitada arvamuse avaldamiseks ja PlanS § 142 lõike 4 kohaselt täiendavate koostöötegijate ja kaasatavate määramiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Raine Viitas 715 5865 [email protected] 2 Tori Vallavalitsus Teie 19.12.2022 nr 6-2.1/6329 [email protected] Meie 11.01.2023 nr 15-3/9963-2 Vesikaare tee 16 kinnistu detailplaneeringule arvamuse esitamine ning koostöötegijate ja kaasavate määramine Tori Vallavalitsus teavitas 19.12.2022 kirjaga nr 6-2.1/6329 Rahandusministeeriumi Tammiste külas Vesikaare tee 16 kinnistu detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering) eelnõu avalikust väljapanekust ajavahemikul 02.01-31.01.2023 ning võimalusest esitada arvamust. Samas palutakse määrata vastavalt planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 142 lõikele 4 täiendavad koostöötegijad ja kaasatavad. Detailplaneering on algatatud Tori Vallavolikogu 16.06.2022 otsusega nr 93. Sama otsusega jäeti algatama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine, kuna koostatava detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad tegevused ei oma olulist keskkonnamõju. Planeeringuala hõlmab hoonestatud Vesikaare tee 16 kinnistut (katastriüksuse katastritunnus 73001:008:1207, sihtotstarve 100% elamumaa, suurus 2258 m2), mis asub Tori vallas Tammiste külas Pärnu jõe kaldaalal. Juurdepääs on munitsipaalomandis olevalt Vesikaare teelt. Kinnistul kehtib Sauga Vallavolikogu 16.03.2004 otsusega nr 17 kehtestatud Uuemetsa Jõe kinnistu detailplaneering. Vastavalt Sauga valla üldplaneeringule (kehtestatud 2016) asub planeeringuala väikeelamu juhtotstarbega maa-alal. Detailplaneeringu eesmärk on kehtestatud detailplaneeringust erinevalt toimunud ehitustegevuse seadustamine – vajalik on suurendada hoonete suurimat lubatud ehitisealust pinda ning teha ettepanek kalda ehituskeeluvööndi vähendamiseks. Tulenevalt eelnevast on tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. Detailplaneeringuga antakse ehitusõigus hoonetele ehitisealuse pinnaga kuni 400 m², ujumiskohale, paadisillale ja basseinile rajatisealuse pinnaga kuni 100 m². Ette on nähtud olemasoleva piirdeaia ning aiamaa likvideerimine osas, mis jääb Vesikaare tee 16 katastriüksuse piiridest väljaspoole, tagades pääsu kallasrajale. Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek tehakse olemasolevale eramuosale ning planeeritavale basseinile. Tutvunud esitatud materjalidega, märgime järgmist. Planeeringujoonisele on märgitud kinnistu piir, kuid fikseerimata on planeeringuala piir. Seletuskirja sissejuhatavas osas on selgitatud, et planeeringualasse jääb Vesikaare tee 16 kinnistu. Seletuskirja peatükis „Detailplaneeringuga kavandatu kirjeldus“ on toodud, et detailplaneeringuga on nähtud ette olemasoleva piirdeaia ning aiamaa likvideerimine osas, mis jääb Vesikaare tee 16 katastriüksuse piiridest väljaspoole (vt eskiislahendus), tagades nii selge pääsu kallasrajale ja vastab maa kasutuse otstarbele /…/ tehakse käesoleva planeeringuga ettepanek täiendava ehitusõiguse andmiseks olemasolevale eramule, ujumiskohale, paadisillale ning basseinile. Planeeringujoonise kohaselt kavandatakse paadisild ja ujumiskoht kanalisse. Maa-ameti Geoportaalist on näha, et planeeringualast väljas Uuemetsa-Jõe (katastriüksuse sihtotstarve üldkasutatav maa) ning Pärnu jõgi V2 (katastriüksuse sihtotstarve veekogude maa) munitsipaalomandis olevatele katastriüksustele on rajatud grillimiskoht ja paadisild. Detailplaneeringu Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 seletuskirjas neid käsitletud ei ole. Planeeringujoonisel on grillimiskoht näidatud, kuid Pärnu jõe äärde rajatud paadisilda mitte. Vastavalt PlanS § 3 lõikele 1 on planeering konkreetse maa-ala (planeeringuala) kohta koostatav terviklik ruumilahendus, millega määratakse maakasutus- ja ehitustingimused. PlanS-s sätestatud põhimõtte kohaselt ei saa detailplaneeringuga kavandada tegevusi ning seada tingimusi väljaspoole planeeringuala. Vastavalt riigihalduse ministri 17.10.2019 määruse nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ § 2 lõikele 2 peab planeering olema selge ja üheselt mõistetav ning planeeringu seletuskiri ja joonised peavad olema omavahel kooskõlas. Kui grillimiskoht ja paadisild jõel on rajatud Vesikaare tee 16 kinnistu kasutuseks, palume kaaluda planeeringuala laiendamist ning planeeringualasse haarata lisaks Vesikaare tee 16 kinnistule ka munitsipaalomandis olevad maad jõeni. Juhised planeeringuala laiendamise kohta on toodud Rahandusministeeriumi veebiportaalis planeerimine.ee. Lisaks palume detailplaneeringu joonis ja seletuskiri viia omavahel vastavusse. Detailplaneeringuga soovitakse seadustada senist ebaseaduslikku ehitustegevust. Arvestades eeltoodut rõhutame, et olemasolevate ehitiste seadustamise otsustamisel tuleb välja selgitada võimalik nõuete rikkumine, nende ulatus ja sellega kaasnev isikute õiguste riive. Seega tuleb välja selgitada, kas tegu on üksnes formaalsete nõuete rikkumisega (puudub luba) või seonduvad ehitisega ka materiaalsed probleemid. Juhul, kui on otsustatud algatada detailplaneeringu koostamine, ei tohiks see jääda vaid formaalsuseks, mille ainuke eesmärk on juba olemasoleva olukorra seadustamine, vaid planeeringu koostamise käigus tuleb kaaluda erinevaid huve, sh hinnata, kas ebaseaduslikud ehitised võivad kahjustada teiste isikute ja avalikke huve, samuti tuleb hinnata ehitiste mõju ja selle ulatust keskkonnale. Tori Vallavalitsuse veebilehel leitavas detailplaneeringu lähteseisukohtades on fikseeritud, et detailplaneering koostatakse koostöös Päästeameti ja Keskkonnaametiga. Detailplaneeringu koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud, nimetatud on piirinaabrid. Lähtuvalt detailplaneeringu materjalidest ja PlanS § 142 lõikest 4 ning arvestades riigihalduse ministri 11.11.2021 käskkirja nr 153 punktis 2 antud volitust, ei pea Rahandusministeerium vajalikuks detailplaneeringule määrata täiendavaid koostöötegijaid lisaks Päästeametile ja Keskkonnaametile. Koostöö tegemisel tuleb kohalikul omavalitsusel lähtuda Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrusest nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“. PlanS § 127 lõike 2 kohaselt peab detailplaneeringu koostamisse kaasama isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, sh üle naaberkinnistuks olevate teede (Vesikupu tee ja Vesikaare tee) kinnisasjade omanikud. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Raine Viitas 715 5865 [email protected] 2 Tori Vallavalitsus Teie 19.12.2022 nr 6-2.1/6328 [email protected] Meie 23.01.2023 nr 6-2/22/20159-4 Seisukoht Vesikaare tee 16 detailplaneeringu eskiisi kohta Teavitasite Keskkonnaametit1 Pärnu maakonnas Tori vallas Tammiste külas Vesikaare tee 16 kinnistu2 detailplaneeringu (DP) eskiislahenduse avalikustamise (avalikustamise periood 02.01 – 31.01.2023) ja avaliku arutelu toimumisest. Keskkonnaamet on eelnevalt andnud oma seisukoha DP algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) vajalikkuse3 ning DP lähteseisukohtade4 kohta. Eelnevates kirjades selgitasime oma seisukohta arvestada kinnistul asuva elamu puhul ehitamisaegset põhikaarti ja sellel kehtivat kalda ehituskeeluvööndi (EKV) ulatust, mille kohaselt elamu ei jäänud Pärnu jõe EKV-sse. DP eskiisi seletuskirja peatükis „Üldplaneeringu muutmise ettepanek ja põhjendused“ olete selgitanud, et vaatamata Keskkonnaameti seisukohale, tuleb käesolev DP koostada järgides kehtivaid seadusi ning hetkeolukorda, mis tähendab, et hetkeolukorra kohaselt (lisaks planeeritavale basseinile) jääb ka osa elamust EKV-sse ning vajalik on EKV vähendamise ettepaneku esitamine Keskkonnaametile lähtuvalt looduskaitseseaduse §-st 40. DP eskiisi seletuskirja peatükis "Põhjendused ehituskeeluvööndi osaliseks vähendamiseks" (lk 9) on välja toodud, et kuna planeeringualal kaitstavad loodusobjektid ning Natura 2000 võrgustiku alad puuduvad, siis puudub neile ka oluline negatiivne mõju. Märgime, et planeeringuala vahetusse lähedusse jääb Pärnu jõe hoiuala, mis kuulub Natura 2000 võrgustikku Pärnu jõe loodusalana. Arvestades selle lähedust planeeringualale tuleks „Ranna ja kalda kaitse analüüsis“ kaitsealust objekti ka käsitleda. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Helen Manguse juhataja keskkonnakorralduse büroo Karl Markus Wahlberg 5885 7049 (keskkonnakorraldus) [email protected] Liis Sinijärv 5306 4783 (looduskasutus) [email protected] 1 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 19.12.2022 nr 6-2/22/20159-3 all. 2 Katastritunnus 73001:008:1207. 3 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 25.05.2022 nr 6-5/22/9018-2 all. 4 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 03.11.2022 nr 6-2/22/20159-2 all. Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 Vesikaare tee 16 kinnistu detailplaneering Töö nr 22004426 Tallinn 2022-2023 Evely Ehrpas Planeerija/ projektijuht [email protected] Jaanus Aavik Koordinaator [email protected] Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 (nr 176295) Huvitatud isik: OÜ Ramsta Sense Registrikood: 11997812 Harju maakond, Tallinn, Jõe tn 2, 10151 Raekoja plats 8 Maakri 29 Hendrikson & Ko 51004 Tartu 10145 Tallinn www.hendrikson.ee tel +372 740 9800 tel +372 617 7690 [email protected] Vesikaare tee 16 kinnistu detailplaneering 3 SISUKORD SISUKORD ................................................................................................................. 3 1 – SELETUSKIRI ....................................................................................................... 7 1.1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED .............................................. 7 1.2. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ÜLESANDED ....................................... 7 1.3. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS ....................................................... 8 PLANEERITAVA ALA ASUKOHT .................................................................. 8 PLANEERITAVA ALA JA SELLE KONTAKTVÖÖNDI ÜLDINE ISELOOMUSTUS ........................................................................................................ 9 1.4. ÜLDPLANEERINGU KOHANE PIIRKONNA ARENG ........................................ 10 1.5. DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATAV ..................................................... 12 ÜLDPLANEERINGU MUUTMISE ETTEPANEKUD JA PÕHJENDUSED ........ 12 PLANEERITAVA ALA KRUNTIDEKS JAGAMINE JA KRUNDI EHITUSÕIGUS 13 HALJASTUS, PIIRDED JA LIIKLUSLAHENDUS .......................................... 13 EHITUSKEELUVÖÖNDI VÄHENDAMISE ETTEPANEK ................................ 14 TEHNOVÕRGUD- JA RAJATISED ............................................................... 17 TULEOHUTUSE TAGAMINE ........................................................................ 17 KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED ........... 17 KESKKONNATINGIMUSED ......................................................................... 18 DETAILPLANEERINGU RAKENDAMISE NÕUDED ...................................... 18 C – LISAD ................................................................................................................ 19 D – KOOSTÖÖ PLANEERINGU KOOSKÕLASTAMISEL JA KOOSKÕLASTUSED ..... 21 E – JOONISED ......................................................................................................... 23 Vesikaare tee 16 kinnistu detailplaneering 5 A – MENETLUSDOKUMENDID 1) OÜ Ramsta Sense 23.03.2022 taotlus detailplaneeringu algatamiseks kinnistul Vesikaare tee 16 (73001:008:1207); 2) Keskkonnaameti 25.05.2022 kiri nr 6-5/22/9018-2 Seisukoht Vesikaare tee 16 detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse eelhinnangu kohta; 3) Rahandusministeeriumi 31.05.2022 kiri nr 15-3/3936-2 Seisukoht Vesikaare tee 16 kinnistu detailplaneeringu KSH vajalikkuse osas; 4) Tori Vallavolikogu 16.06.2022 otsus nr 93 Vesikaare tee 16 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine ning Lähteseisukohad; 5) Leping nr 11-21.8/132 üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamise ja rahastamise kohta, 11.10.2022; 6) Keskkonnaameti 03.11.2022 kiri nr 6-2/22/20159-2 Ettepanekud Vesikaare tee 16 kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohtadele; 7) Rahandusministeeriumi 18.11.2022 kiri nr 15-3/8205-2 Ettepanekud Vesikaare tee 16 kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohtadele; 8) Rahandusministeeriumi 11.01.2023 kiri nr 15-3/9963-2 Vesikaare tee 16 kinnistu detailplaneeringule arvamuse esitamine ning koostöötegijate ja kaasavate määramine; 9) Keskkonnaameti 23.01.2023 kiri nr 6-2/22/20159-4 Seisukoht Vesikaare tee 16 detailplaneeringu eskiisi kohta. Vesikaare tee 16 kinnistu detailplaneering 7 B – SELETUSKIRI 1.1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED Detailplaneeringu koostamisel aluseks võetud või abimaterjalina kasutatud dokumentide ja tööde loetelu: OÜ Ramsta Sense 23.03.2022 taotlus detailplaneeringu algatamiseks kinnistul Vesikaare tee 16 (73001:008:1207); Tori Vallavolikogu 16.06.2022 otsus nr 93 Vesikaare tee 16 kinnistu detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine; Tori vallas Tammiste külas Vesikaare tee 16 detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang, Hendrikson ja KO OÜ 21.03.2022; Planeerimisseadus (vastu võetud 28.01.2015); Ehitusseadustik (vastu võetud 11.02.2015); Tuleohutuse seadus (vastu võetud 05.05.2010); Sauga valla üldplaneering (kehtestatud Sauga Vallavolikogu 05.12.2016 otsusega nr 97); Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded (vastu võetud siseministri 30.03.2017 määrusega nr 17; EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine; EVS 843:2016 Linnatänavad; EVS 812-6:2012/A1:2013 Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus; OÜ Kotkasilm poolt koostatud planeeritava ala topo-geodeetiline aluspaan, 22.09.2018, töö nr 180011. 1.2. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ÜLESANDED Detailplaneeringu koostamise põhieesmärgiks on Vesikaare tee 16 kinnistul välja selgitada võimalus juba ellu viidud lahenduse seadustamiseks. Kinnistu omanik soovib taotleda olemasolevale hoonele kasutusluba. Vesikaare tee 16 kinnistule rajatud eramu ja rajatised (paadisild ja ujumiskoht kanalis) ei järgi kehtiva detailplaneeringu nõudeid: ehitisealune pind on suurem kui kehtiv detailplaneering lubab (kehtiv detailplaneering määras hoonete summaarseks ehitisealuseks pinnaks kuni 250 m², olemasolev eramu on ca 400 m²), kanalisse on rajatud ujumiskoht ja paadisild. Täiendavalt soovib kinnistu omanik krundile rajada basseini. Alal kehtib Sauga Vallavolikogu 16.03.2004 otsusega kehtestatud Uuemetsa Jõe detailplaneering, millega nähti ette ka paadikanali rajamine (vt Skeem 1). 8 Vesikaare tee 16 kinnistu detailplaneering Skeem 1. Väljavõte Uuemetsa Jõe kehtivast detailplaneeringust. Kehtiva Sauga valla üldplaneeringu alusel jääb planeeringuala tiheasustusalal paiknevale väikeelamu maa-alale (EV). Üldplaneeringu seletuskirjas on välja toodud hoonestustingimused, mh ka krundi suurim lubatud täisehituse %, mis on 10-20%, seejuures tiheasustusaladel on täiendav tingimus, et 1200 m² kuni 3000 m² kinnistutel on täisehituse protsent kuni 15% (lubatud on ehitada elamu ja kuni kaks abihoonet). Arvestades planeeringualaga hõlmatud krundi suurust (2258 m²), on üldplaneeringu kohaselt täisehituse protsent lubatud 15% kinnistust. Hetkel on see 18%. Eelnevast lähtuvalt on antud punkti puhul tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. 1.3. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS PLANEERITAVA ALA ASUKOHT Planeeringuala asub Pärnu maakonnas Tori vallas Tammiste külas ning hõlmab endas Vesikaare tee 16 katastriüksust (vt Skeem 2). Ala jääb Pärnu jõe idakaldale, avaliku kasutusega 7300485 Vesikaare tee ja 7300345 Vesikupu tee vahelisele alale, põhjast külgneb planeeringuala paadikanaliga, läänest Pärnu jõega. Vesikaare tee 16 kinnistu detailplaneering 9 Skeem 2. Planeeritava ala asukoht, märgistatud punase kontuuriga. PLANEERITAVA ALA JA SELLE KONTAKTVÖÖNDI ÜLDINE ISELOOMUSTUS Planeeritav ala on tasase reljeefiga, maapind tõuseb kanali ja jõe poolt suunaga maismaa poole- maapinna absoluutkõrgused jäävad vahemikku 0,98 m kuni 2,9 m. Planeeringualasse haaratud kinnistu on hoonestatud ning sellel paikneb ehitisregistrisse kantud hoone (üksikelamu, ehr. kood: 120562756, ehitisealune pind 255,2 m², korruste arv: 2). Olemasoleva eramu ehitisealune pind ei ühti ehitisregistri andmetega, pindala on tegelikkuses ca 400 m². Lisaks eeltoodule asub kinnistul üks abihoone, kanalisse rajatud ujumiskoht ja paadisild, mille andmed ehitisregistris ei kajastu. Tabel 1. Planeeringuala andmed Katastriüksuse Katastriüksuse Katastriüksuse tunnus Maakasutuse sihtotstarve nimetus pindala Vesikaare tee 16 73001:008:1207 2258 m² Elamumaa 100% Planeeringualal kõrghaljastust ei kasva, ala on heakorrastatud jalgteede, lillepeenarde, hekkidega ja muu madalhaljastusega kaunistatud hoov. Kinnistul kehtib Sauga Vallavolikogu 16. 03.2004 otsusega nr 17 kehtestatud Uuemetsa Jõe kinnistu detailplaneering, mille kohaselt on kinnistule määratud ehitusõigus kahe hoone ehitamiseks kokku kuni 250 m² ehitisealuse pinnaga, hoonete arv on lubatud kuni kaks, kõrgus kuni 9 m. Hoonestusala määramisel kinnistu läänepoolt on järgitud planeeringu koostamise ajal kehtinud Pärnu jõe 50 m ehituskeeluvööndit. Olemasolev olukord on kajastatud joonisel 2- Tugiplaan. Vesikaare tee 16 katastriüksusel asuvad järgmised piirangud: Elektrimaakaabelliini kaitsevöönd koridoris laiusega 2 m; Sidekanalisatsiooni kaitsevöönd koridoris laiusega 2 m; 10 Vesikaare tee 16 kinnistu detailplaneering Veetoru kaitsevöönd koridoris laiusega 4 m; Kanalisatsioonitoru kaitsevöönd koridoris laiusega 4 m; Pärnu jõe ranna ja kalda ehituskeeluvöönd 50 m; Pärnu jõe ranna ja kalda piiranguvöönd 100 m. Tabel 2. Planeeringuala piirneb järgmiste kinnistutega Katastriüksuse nimetus Katastriüksuse tunnus Maakasutuse sihtotstarve Vesikaare tee 14 73001:008:1205 Elamumaa 100% Vesikaare tee 73001:008:1736 Transpordimaa 100% Uuemetsa-Jõe 73001:008:1233 Üldkasutatav maa 100% Juurdepääs planeeringualale on olemasolevalt avaliku kasutusega 7300485 Vesikaare teelt. Planeeringuala asub Pärnu jõe idakaldale rajatud uues elurajoonis. Lähipiirkonna hooned on rajatud 2000ndatel aastatel, osad krundid on tänaseni veel hoonestamata. Ümbritsevad hooned on kaasaegse arhitektuuriga, valdavalt lame- või kaldkatustega 2- korruselised eramud. Maakasutuses domineerib elamumaa ning seda teenindavad transpordimaa sihtotstarbega kinnistud. Lähimad koolid, lasteaiad, kauplused ning perearstikeskused jäävad teisele poole jõge, Pärnu kesklinna kanti, planeeringualast umbes 4 km kaugusele läände. 1.4. ÜLDPLANEERINGU KOHANE PIIRKONNA ARENG Vastavalt kehtivale Sauga valla üldplaneeringule (kehtestatud Sauga Vallavolikogu 05.12.2016 otsusega nr 97) jääb planeeritav ala tiheasustusalal paiknevale EV- väikeelamu maa-alale (vt Skeem 3): EV- väikeelamu maa-ala on üksikelamu, kaksikelamu, kahe korteriga elamu, ridaelamu, ja hooajalise kasutusega elamu maa ja elamutevahelise välisruumi ning muu elamuid teenindava maakasutuse juhtotstarbega maa-ala. Vesikaare tee 16 kinnistu detailplaneering 11 Skeem 3. Väljavõte Sauga valla üldplaneeringu põhijoonisest. Vesikaare tee 16 kinnistul kehtib Uuemetsa Jõe kinnistu detailplaneering, mille raames sai juba muudetud või täpsustatud kehtivat üldplaneeringut (vt Tabel 3):  kehtiv üldplaneering annab nõude ehitusjooneks- piirkonna siseteest peavad hooned jääma vähemalt 10 m kaugusele. Kehtiv detailplaneering muutis ja täpsustas selles punktis üldplaneeringut, määrates hoonete minimaalseks kauguseks sisetänava krundipiirist 5 m. Olemasolev hoone paikneb krundi piirist 4,2 m kuni 4,7 m kaugusel, mis on kehtiva detailplaneeringuga määratud nõudest küll väikese nihkega, aga ei oma ruumitajus marginaalset mõju. Seega võib antud punktis lugeda koostatava detailplaneeringu kehtiva üldplaneeringu kohaseks. Tabel 3. Planeeringu vastavus kehtivale üldplaneeringule (seletuskiri ptk 3.2.3) Kehtiva detailplaneeringuga Käesolevas planeeringus ÜP-ga määratud tingimused määratud (st ÜP juba määratud muudetud) Krundi suurus – minimaalne ÜP-kohane: krundi olemasolev ÜP-kohane: säilib krundi suurus 1200 m² suurus on 2258 m² olemasolev suurus on 2258 m² ÜP-kohane: olemasolev ÜP-kohane: olemasolev Krundi kasutamise sihtotstarve maakasutuse sihtotstarve on maakasutuse sihtotstarve on – elamumaa (EE) 100% elamumaa 100% elamumaa Põhihoone – ühepereelamu, ÜP-kohane: krundile on lubatud ÜP-kohane: krundile on rajatud paariselamu või rajada ühepereelamu ühepereelamu kahepereelamu või ridaelamu Krundi suurim lubatud ÜP-kohane: Vesikaare tee 16 ÜP-muutev: krundi täisehituse täisehituse % - 1200 kuni 3000 kinnistul 12% protsent on 18% m² – täisehitus kuni 15% ÜP-muudetud: hoonete ÜP-kohane: olemasolev eramu Ehitusjoon – piirkonna siseteest minimaalsed kaugused jääb sisetänava krundipiirist 4,2- vähemalt 10 m sisetänava krundipiirist on 5 m 4,7 m kaugusele Hoonete suurim lubatud arv – ÜP-kohane: krundile on lubatud ÜP-kohane: krundil asub 1 eramu elamu ja kuni 3 abihoonet rajada 1 elamu ja 1 abihoone ja 1 abihoone 12 Vesikaare tee 16 kinnistu detailplaneering Hoonete suurim lubatud korruselisus ja kõrgus – ÜP-kohane: eramu on rajatud 2 ÜP-kohane: elamu on lubatud ühepereelamu 2 korrust ja korruselisena, kõrgus 9 m; rajada kuni 2-korruselisena, kõrgus abihoone 1-korruseline, kõrgus 2 kõrgusega kuni 9 m 9 m; abihoone 1 korrus ja m kõrgus kuni 5 m Katusekalle – katuse kalle 0- ÜP-kohane: katuse kalle 0⁰-50⁰ ÜP-kohane: katusekalle 0⁰ 50⁰ Välisviimistlusmaterjal – jälgida ÜP-kohane: välisviimistluses ei ÜP-kohane: olemasolevad piirkonna üldist miljööd. Elamu ole lubatud kasutada hooned sobituvad ümbritsevasse ja abihooned peavad ümarpalki, plekki, plastikut piirkonda. moodustama ühtse terviku Parkimine – lahendada omal ÜP-kohane: parkimine on ÜP-kohane: parkimine on kinnistul lahendatud omal krundil lahendatud omal krundil Piirdeaed – piirde kõrgus kuni ÜP-kohane: sisetänava äärde 1,5 m. Tänavapiirete rajamisel on kohustuslik rajada ainult arvestada naaberkinnistute vertikaalsetest teras- või piirete kujundusega. Kinnistute puitvarbastest piire kõrgusega vaheliseks piirdeks võib-olla 1,2 m. Krundi külgmised ja puidust lattaed või võrkpiire. Kui ÜP-kohane: piirdeaed on 1,5 m tagumised piirded võib rajada tänavapoolset piirdeaeda ei ole kõrge. võrkaiana (keevisvõrk) või võimalik rajada kinnistu piirile, osaliselt läbipaistva puitaiana peavad piirded olema rajatud kõrgusega kuni 1,2 m. teekatte servast minimaalselt 2 Läbipaistmatute plankaedade m kaugusele, et oleks võimalik rajamine ei ole lubatud tagada talvine teehooldus Koostatav detailplaneering muudab kehtivat Sauga valla üldplaneeringut ehituskeeluvööndi ja krundi täisehituse protsendi osas. 1.5. DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATAV ÜLDPLANEERINGU MUUTMISE ETTEPANEKUD JA PÕHJENDUSED Käesoleva detailplaneeringuga tehakse ettepanek kehtiva Sauga valla üldplaneeringu muutmiseks ehituskeeluvööndi vähendamise ja krundi täisehituse protsendi osas- ehituskeeluvööndisse on käesoleva detailplaneeringu alusel planeeritud bassein, olemasolev eramu jäi aga ehitamiseaegse Põhikaardi alusel tol ajal kehtinud ehituskeeluvööndist välja. Kuna käesolev detailplaneering tuleb koostada, järgides kehtivaid seadusi ning hetkeolukorda, siis jääb olemasolev eramu täna kehtivasse ehituskeeluvööndisse ning ka selles osas teeb käesolev detailplaneering ehituskeeluvööndi 50 m vähendamise ettepaneku, lisaks planeeritava basseini osas, kuni 30 meetrile. Täisehituse protsent on kehtiva üldplaneeringu alusel 15%, täna on see 18%. Üldplaneeringu muudatusettepaneku analüüs: Vajalikkus: detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on anda võimalus juba ellu viidud lahenduse seadustamiseks ning planeeringus kavandatava basseini rajamiseks. Sobivus: detailplaneeringu lahendusega ei kavandata uusi hooneid. Olemasolevad hooned säilivad ning sobituvad oma mahult ja arhitektuurselt keelelt ümbritsevasse piirkonda. Planeeringuga ei muudeta olemasolevat looduskeskkonda. Olemasolev juurdepääs on samuti ette nähtud säilitada. Vesikaare tee 16 kinnistu detailplaneering 13 Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek tehakse olemasolevale eramuosale ning planeeritavale basseinile. Analüüsides ranna ja kalda kaitse eesmärke (vt täpsemalt ptk 1.5.4) saab öelda, et ehituskeeluvööndi vähendamisega kahjulik mõju looduskeskkonnale puudub. Proportsionaalsus: võttes aluseks, et tegemist on olemasoleva eramu seadustamisega ning rajatava basseini ja eramuosa ulatuses ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekuga, siis ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek omab proportsionaalset ülekaalu eramu likvideerimise suhtes. PLANEERITAVA ALA KRUNTIDEKS JAGAMINE JA KRUNDI EHITUSÕIGUS Detailplaneeringuga ei kavandata olemasoleva Vesikaare tee 16 katastriüksuse piiri ega maakasutuse sihtotstarbe muutmist. Vesikaare tee 16 kinnistule rajatud eramu ja rajatised ei järgi kehtiva detailplaneeringu nõudeid: eramu ehitisealune pind on suurem kui kehtiv detailplaneering lubab, kanalisse on rajatud ujumiskoht ja paadisild. Eeltoodust tulenevalt tehakse käesoleva planeeringuga ettepanek täiendava ehitusõiguse andmiseks olemasolevale eramule, ujumiskohale, paadisillale ning plan. basseinile. Uuemetsa-Jõe (73001:008:1233) kinnistule on rajatud grillkoht, mis on käesoleva planeeringuga ette nähtud likvideerida. Pärnu jõgi V2 (80901:001:0402) kinnistul olnud paadisild on käesolevaks hetkeks eemaldatud. Käesoleva detailplaneeringuga antakse ehitusõigus hoonetele ehitisealuse pinnaga kuni 400 m², ujumiskohale, paadisillale ja basseinile rajatisealuse pinnaga kuni 100 m². Täiendavate tingimuste muutmist võrreldes kehtiva detailplaneeringuga käesolevaga ei anta. Tabel 4. Planeeringuga antakse kinnistule järgnev ehitusõigus Plan. hoonete/ Suurim lubatud rajatiste suurim Suurim lubatud hoonete Katastriüksuse korruselisus/kõrgus lubatud arv krundil nimetus (põhihoonel; ehitisealune (põhihoone+abihoone) abihoonel) pind, m² Vesikaare tee 16 400/ 100 1+1 2/9; 1/5 HALJASTUS, PIIRDED JA LIIKLUSLAHENDUS Vesikaare tee 16 kinnistule on planeeritud bassein (mõõtudega 4x10 m) olemasolevale haljasalale eramust lääne poole. Basseini rajamisega muudetakse kinnistu haljastuslahendust väikeses mahus. Vesikaare tee 16 kinnistul on olemas kehtiv jäätmeveoleping piirkonda teenindava ettevõttega. Jäätmekonteiner asub hoovis. Juurdepääs planeeringualale on avaliku kasutusega 7300485 Vesikaare tee ja 7300345 Vesikupu tee ristmikult. Sõiduautode parkimine on lahendatud hoovis hooneesisel alal, kokku on krundil 3 parkimiskohta. 14 Vesikaare tee 16 kinnistu detailplaneering Detailplaneeringuga on nähtud ette olemasoleva piirdeaia ning aiamaa likvideerimine osas, mis jääb Vesikaare tee 16 katastriüksuse piiridest väljaspoole (vt joonis 3- Põhijoonis tehnovõrkudega), tagades nii selge pääsu kallasrajale ning tuues tegeliku olukorra vastavusse maa kasutuse otstarbele. Planeeringuga on kavandatud uus piire katastriüksuse piirile. EHITUSKEELUVÖÖNDI VÄHENDAMISE ETTEPANEK Pärnu jõel on järgmised piirangud: Veekogu kalda või ranna veekaitsevöönd 10 m (alus: veeseadus §118); Ranna ja kalda ehituskeeluvöönd 100 m (alus: looduskaitseseadus §38); Ranna ja kalda piiranguvöönd 200 m (alus: looduskaitseseadus §37). Looduskaitseseadus §34: Ranna või kalda kaitse eesmärk on rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Kalda piiranguvööndis on keelatud (vastavalt looduskaitseseadus §37): reoveesette laotamine; matmispaiga rajamine; jäätmete töötlemiseks või ladustamiseks määratud ehitise rajamine ja laiendamine, välja arvatud sadamas; maavara kaevandamine; mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ning maastikusõidukiga sõitmine, välja arvatud riiklikuks seireks, kaitstava loodusobjekti valitsemisega seotud töödeks või tiheasustusalal haljasala hooldustöödeks, kutselise või harrastuskalapüügi õigusega isikul kalapüügiks vajaliku veesõiduki veekogusse viimiseks, pilliroo varumiseks ja adru kogumiseks ning maatulundusmaal metsamajandustöödeks ja põllumajandustöödeks. Piiranguvööndis keelatavaid tegevusi antud detailplaneeringuga ei kavandata. Käesoleva detailplaneeringuga tehakse ettepanek Pärnu jõe ranna ja kalda ehituskeeluvööndi 50 m osaliseks vähendamiseks: Olemasoleva eramuosa ulatuses, mis on osaliselt ehitatud täna kehtivasse ehituskeeluvööndisse; Planeeritava basseini osas, mis jääb tervenisti ehituskeeluvööndisse. Looduskaitseseadus §40 sätestab, mis juhtudel võib ehituskeeluvööndi ulatust muuta: Ranna ja kalda ehituskeeluvööndit võib suurendada või vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest; Ranna ja kalda ehituskeeluvööndit võib kohalik omavalitsus suurendada üldplaneeringuga; Ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamine võib toimuda Keskkonnaameti nõusolekul. Ehituskeeluvööndi vähendamisel lähtutakse looduskaitseseaduse §40 lg 1 sätestatud tingimustest: arvestatakse ranna ja kalda kaitse eesmärke ning lähtutakse taimestikust, Vesikaare tee 16 kinnistu detailplaneering 15 reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Ehituskeeluvööndi ulatuse määramisel tuleb arvestada ehitamise aegset Põhikaarti. Põhikaart on aja jooksul muutunud ning muutunud on ka veepiir ja sellest tulenevad piiranguvööndid. Ehitamiseaegse Põhikaardi järgi jäi Vesikaare tee 16 eramu ehituskeeluvööndist väljapoole. Kuna käesolev planeering peab järgima kehtivat veepiiri ja sellest tulenevaid piiranguid, siis kuulub ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek ka olemasoleva eramu osas koostatava planeeringu sisusse. Vesikaare tee 16 kinnistule on varasemalt kanalisse rajatud ka ujumiskoht ja paadisild, mis ei olnud kehtiva Uuemetsa Jõe detailplaneeringuga kavandatud. Vastavalt planeerimisseaduse § 124 lõikele 4 on kehtestatud detailplaneeringu olemasolul või detailplaneeringu koostamise kohustuse korral detailplaneering ehitusprojekti koostamise aluseks. Seega juhul, kui maa-alale on kehtestatud detailplaneering, tuleb järgida üksnes detailplaneeringuga ette nähtud ehitusõigust. Riigikohtu otsuses (nr 3-3-1-63-10) on sätestatud, et detailplaneering ei kaota kehtivust sellega kavandatu elluviimise järgselt ehk juhul, kui detailplaneeringu järgne ehitusõigus on realiseeritud. Detailplaneering kehtib, kuni seda ei ole kehtetuks tunnistatud või kui on kehtestatud antud maa-ala ulatuses uus detailplaneering. Kehtivas detailplaneeringus ei ole antud ehitusõigust ujumiskoha ega paadisilla rajamiseks, mistõttu on need ebaseaduslikult rajatud ning seadustamiseks käsitletavad käesolevas detailplaneeringus. Vastavalt looduskaitseseaduse § 38 lõige 4 ei laiene ehituskeeld olemasoleva ehitise esmakordsele juurdeehitusele juhul, kui ehitise maht on väiksem kui üks kolmandik olemasoleva ehitise kubatuurist. Rajatud ujumiskohta saab käsitleda kui ehitise esmakordset juurdeehitust, seega ei laiene talle ehituskeeld. Vastavalt looduskaitseseaduse § 38 lõikele 5 ei laiene ehituskeeld kehtestatud detailplaneeringuga kavandatud sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele. Sadamaseadus § 1 ütleb, et füüsilise isiku poolt väljaspool tema majandus- või kutsetegevust isiklikuks tarbeks paigaldatud või ehitatud sildumisrajatisele käesolevat seadust ei kohaldata. Ehk antud punktist tulenevalt ei saa olemasoleva paadisilla osas rakendada looduskaitseseaduse § 38 lõige 5. Paadisilla osas kehtib looduskaitseseaduse § 38 lõige 6: lautrit ja paadisilda tohib rannale või kaldale rajada, kui see ei ole vastuolus ranna ja kalda kaitse eesmärkidega. Ranna või kalda kaitse eesmärk on rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Kaalutlusotsuse, kas kavandatav tegevus on kooskõlas ranna ja kalda kaitse eesmärkidega, peab vastu võtma kohalik omavalitsus kui pädev asutus. Põhjendused ehituskeeluvööndi osaliseks vähendamiseks Ranna ja kalda kaitse analüüs:  Kaldal asuvate looduskoosluste ja taimestiku säilitamine Planeeringualal ei asu looduskaitseliste kitsendustega alasid ega objekte, sh puuduvad kaitsealused liigid. Planeeringuala ulatuses ja lähipiirkonnas on Pärnu jõe kallas inimtegevusest mõjutatud- võsast puhastamise tulemusel on vaated jõele ja kanalile avatud, veepiiri ja elamukrundi vaheline ala on niidetav. Jõe kallast kasutavad sellega piirnevad maaüksused. Looduslikku kaldataimestikku esineb vähesel määral veepiiril. Detailplaneeringu käigus soovitakse seadustada olemasolev eramu ning 16 Vesikaare tee 16 kinnistu detailplaneering ehitada juurde bassein, mistõttu ei teki täiendavat märkimisväärset koormust keskkonnale. Esineb vaid kasutusaegne mõju, kuid selle suurus ja ruumiline ulatus piirduvad planeeringualaga. Kuna planeeringualal kaitstavad loodusobjektid ning Natura 2000 võrgustiku alad puuduvad, siis puudub neile ka oluline negatiivne mõju. Planeeringuga ei ole kavandatud tegevusi kaldavööndis ega kavandatud tegevusi, mis võiksid kahjustada kaldal asuvaid looduskooslusi või olemasolevat taimestikku.  Inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine Kalda kaitse eesmärk on inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine. Detailplaneeringu elluviimisega kaasneb vähene ehitustegevus planeeritava basseini rajamise näol, ehituse mõju on ajutine ning lühiajaline. Ehitustegevuse lõppedes esineb vaid hoonete ja rajatiste kasutamisega seotud mõju. Planeeringuala lähiümbrus on juba varasemalt mõjutatud inimtegevuse poolt- planeeringualal asub olemasolev hoone, jõe kallas on korrastatud ning kanalisse on rajatud ujumiskoht ja mitmed paadisillad. Planeeringuala siseselt on tegemist olemasoleva olukorraga (ujumiskoht, paadisild, eramu), täiendava tegevusena on käesoleva planeeringuga kavandatud bassein, mille mõju ja ulatus ei välju Vesikaare tee 16 katastriüksuse piiridest. Planeeringualal on olemas ühendused tehnovõrkudega, täiendavaid liitumisi ning trassikoridore ei ole kavandatud. Planeeringuga ei kavandata tegevusi, mis võiksid suurendada inimtegevusest lähtuvat kahjulikku mõju. Seetõttu, lähtudes planeeringuala asukohast ja selle keskkonnatingimustest, ei tekitata täiendatavat koormust keskkonnale ja inimeste tervisele ning heaolule.  Ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine Pärnu jõe läänekallas planeeringuala lähipiirkonnas on tiheasustatud. Kehtiva Sauga valla üldplaneeringu järgi on ala määratud väikeelamu alaks. Olemasolevad naaberhooned asuvad Pärnu jõe piirist ca 40-60 m kaugusel. Olemasolev Vesikaare tee 16 eramu ning planeeritav bassein jäävad veepiirist vähemalt 32 m kaugusel. Planeeringuga on tagatud vaba liikumine ja juurdepääs Pärnu jõele. Veekaitsevööndis on keelatud (veeseadus §119): maavara ja maa-ainese kaevandamine ning maavara ja maa-ainese kaevandamist ette valmistava geoloogilise uuringu tegemine käesoleva seaduse § 118 lõike 2 punktides 1 ja 2 loetletud veekogude rannal või kaldal, välja arvatud §-s 120 sätestatud juhtudel; puu- ja põõsarinde raie käesoleva seaduse § 118 lõike 2 punktides 1 ja 2 loetletud veekogude rannal või kaldal Keskkonnaameti nõusolekuta, välja arvatud maaparandussüsteemi ehitamiseks ja hoiuks; maaharimine, väetise ja reoveesette kasutamine ning sõnnikuhoidla ja -auna paigaldamine; keemilise taimekaitsevahendi kasutamine käesoleva seaduse § 196 lõikes 1 nimetatud registreeringuta; ehitamine, välja arvatud juhul, kui see on kooskõlas käesoleva seaduse § 118 lõikes 1 nimetatud eesmärgiga ning looduskaitseseaduses sätestatud ranna- ja kaldakaitse eesmärkidega; pinnase kahjustamine ja muu tegevus, mis põhjustab veekogu ranna või kalda erosiooni või hajuheidet. Veekaitsevööndis keelatavaid tegevusi antud detailplaneeringuga ei kavandata. Vesikaare tee 16 kinnistu detailplaneering 17 TEHNOVÕRGUD- JA RAJATISED Vesikaare tee 16 kinnistul on olemas ühendused tehnovõrkudega. Vee- ja kanalisatsioonilahendus: Olemasolevad ühisvee- ja kanalisatsioonitorud on välja ehitatud ning teenindavad olemasolevat eramut, liitumispunktid asuvad transpordimaal Vesikaare tee (73001:008:1736). OÜ-ga Sindi Vesi on sõlmitud kehtiv vee müügi ja reovee ärajuhtimise teenuse osutamise leping. Sademevete kanalisatsioon: Planeeringuala sademeveed immutatakse pinnasesse planeeringuala piires. Elektrilahendus: Planeeringualal kulgeb olemasolev elektri madalpinge maakaabelliin, millelt on tagatud olemasoleva eramu elektrivarustus. Liitumispunktiks on transpordimaal Vesikaare tee (73001:008:1736) asuv olemasolev liitumiskilp. Elektrivarustuse osas on OÜ-ga Eesti Gaas sõlmitud kehtiv võrguleping. Küttevarustus : Planeeringuala ei jää kaugküttealale. Olemasoleva eramu kütmine toimub lokaalselt õhk- vesi soojuspumba kaudu. Sidevarustus: Planeeringualal kulgeb olemasolev sidekanalisatsioon, kust on tagatud olemasoleva eramu telekommunikatsioonivarustus. Telia Eesti AS-iga on sõlmitud kehtiv telekommunikatsiooniteenuste osutamise leping. Vertikaalplaneerimine: Käesoleva planeeringuga ei ole ette nähtud olemasoleva maapinna kõrguse muutmist. TULEOHUTUSE TAGAMINE Olemasoleva hoone projekteerimisel on arvestatud siseministri 30.03.2017 määrusega nr 17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded. Vastavalt ülalnimetatud määruse §22 peab tule levimist teisele ehitisele, välja arvatud piirdeaiale, postile ja muule sarnasele, vältima nõnda, et oleks tagatud inimese elu ja tervise, vara ja keskkonna ohutus. Hoonetevaheline kuja peab olema vähemalt 8 m. Kui hoonetevaheline kuja on vähem kui 8 m, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega. Kuja nõuet rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tulelevikut Olemasolev tuletõrje hüdrant (nr 37) jääb planeeringualast ca 230 m kaugusele läände Pilliroo tn 2 (73001:008:1243) katastriüksuse ette. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED Hoone projektis on lähtutud kuritegevuse ennetamise abinõudest Eesti Standardi EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine alusel. 18 Vesikaare tee 16 kinnistu detailplaneering Olemasoleva hoone sissepääsud (krundile, hoonesse) on valgustatud, hoone lahenduses ei ole kavandatud nö pimedaid nurki. Ehituses on kasutatud vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale (uksed, aknad, lukud). Hoone kasutamise ajal hoitakse territoorium alati korras ja teostatakse kiired parandustööd. KESKKONNATINGIMUSED Käesoleva detailplaneeringuga ei kavandata objekte, mille rajamiseks on vaja läbi viia keskkonnamõju hinnang. Kavandatud tegevus ei põhjusta eeldatavalt negatiivset keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud, peamiselt ehitustegevuse ajal, on eeldatavalt väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga. Planeeringualal on soovitatav rakendada looduslähedasi sademeveesüsteeme 1 – katustelt tuleva sademevee kogumine ja kasutamine, juhtida haljasalale katustelt tulenevad sademeveed, vihmaveerennide alla rajada kasvukaste või vihmapeenraid vms. Olmejäätmete kogumine tuleb lahendada vastavalt jäätmeseadusele ja Tori valla jäätmehoolduseeskirjale. Planeeritaval alal tekkivad jäätmed tuleb kokku koguda sorteeritult ja paigutada selleks ettenähtud kogumiskonteineritesse. Jäätmete vedu ja edasine käitlemine peab olema korraldatud selleks tegevuseks luba omava ettevõtte poolt. DETAILPLANEERINGU RAKENDAMISE NÕUDED Planeeringu elluviimisega ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et ehitised ei kahjustaks olemasolevate tehnovõrkude nõuetekohast tööd ja naaberkinnistute kasutamise võimalusi ei ehitamise ega kasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud hüvitab kinnistu igakordne omanik, kelle poolt kahju põhjustanud tegevus lähtus. Kehtestatud detailplaneering on aluseks ehitusprojekti(de) koostamisel. Edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele, heale projekteerimistavale ja ehitusseadustikule. 1 Looduslähedased sademeveesüsteemid: Eesti kliimasse sobivad sademeveelahendused, M.Kuris, G:Mandre, V.Kuusemets, A.Mik, 2021, https://dspace.emu.ee//handle/10492/6984 Vesikaare tee 16 kinnistu detailplaneering 19 C – LISAD 1. Tori vallas Tammiste külas Vesikaare tee 16 DP keskkonnamõju strateegiline hindamine- eelhinnang, töö nr 21004169, 2022. Vesikaare tee 16 kinnistu detailplaneering 21 D – KOOSTÖÖ PLANEERINGU KOOSKÕLASTAMISEL JA KOOSKÕLASTUSED Kooskõlastav- koostööd tegev Projekteerija märkused Jrk Kooskõlastuse nr Kooskõlastuse/ koostöö organisatsioon, kooskõlastaja tingimuste nr ja kuupäev täielik ärakiri krundi omanik, täitmise kohta piirinaaber Vesikaare tee 16 kinnistu omanik, Kooskõlastatud Kooskõlastatud 1. OÜ Ramsta digitaalselt. märkusteta. Sense (juhatuse liige Tiit Vunk) Vesikaare tee 16 kinnistu detailplaneering 23 E – JOONISED 1. Asukohaskeem 2. Tugiplaan M 1:500 3. Põhijoonis M 1:500 Versioon 21.03.2022 /// TÖÖ NR 21004169 Tori vallas Tammiste külas Vesikaare tee 16 DP keskkonnamõju strateegiline hindamine Eelhinnang Töö nr 21004169 Tartu 2022 Epp Zirk Keskkonnaspetsialist Kaile Eschbaum Keskkonnaspetsialist Tori vallas Vesikaare tee 16 DP KSH eelhinnang SISUKORD SISSEJUHATUS ......................................................................................................... 3 1. DETAILPLANEERINGU EESMÄRK JA ASUKOHT ................................................ 4 2. VASTAVUS STRATEEGILISTELE PLANEERIMISDOKUMENTIDELE ................... 6 2.1 PÄRNU MAAKONNA PLANEERING ..................................................................... 6 2.2 SAUGA VALLA ÜLDPLANEERING ...................................................................... 7 2.3 SAUGA VALLAS TAMMISETE KÜLAS UUEMETSA JÕE KINNISTU DP ............... 9 3 MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA KAVANDATAVA TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV MÕJU ............................................................................. 11 3.1 GEOLOOGIA JA HÜDROGEOLOOGIA, PINNAS, PINNA - JA PÕHJAVESI ......... 11 3.2 KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID, SH NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALAD ..... 14 3.3 NATURA EELHINDAMINE .................................................................................. 15 3.4 MÕJU SOTSIAALSELE KESKKONNALE ........................................................... 22 4 JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED ................................................................ 23 Tori vallas Vesikaare tee 16 DP KSH eelhinnang 3 SISSEJUHATUS Käesolev keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang on koostatud Pärnu maakonnas Tori vallas Tammiste külas Vesikaare tee 16 kinnistu detailplaneeringu (DP) eskiislahendusele (joonis 1-2, ptk 1). Planeeringu koostamise eesmärk on välja selgitada võimalus juba ellu viidud lahenduse seadustamiseks, sh eeldab see ehituskeeluvööndi vähendamise nõusoleku saamist. Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekut sisaldava DP menetlusel tuleb kohaldada üldplaneeringu menetlust (tegemist on üldplaneeri ngu muutmisettepanekut sisaldava DPga). Üldplaneeringu muutmisettepanekut sisaldava DP korral tuleb algatamisel anda DP KSH eelhinnang KSH läbiviimise vajaduse kohta. DP ei ole eelhinnangu koostamise ajaks algatatud. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimise vajalikkuse üle otsustamisel on aluseks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS). Keskkonnamõju on KeHJS § 2 1 kohaselt kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, k eskkonnale, kultuuripärandile või varale. Vastavalt § 2 2 peetakse keskkonnamõju oluliseks, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. KSH kohustuslikkus on sätestatud KeHJS e § 33 lg 1. Kavandatav tegevus ei kuulu KeHJSe § 33 lõike 1 kohaselt KSH kohustusega tegevuste hulka, kuid sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb KSH algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhi nnang, kui tegemist on üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga või kui kavandatakse tegevust, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju. Käesolev KSH eelhinnang on teostatud eesmärgiga välja selgitada ellu viidud tegevusega kaasnev võimalik keskkonnamõju ja selle ulatus. Töö käigus hinnatakse detailplaneeringuga kaasnevaid (tegelikkuses olemasolevast olukorrast tingitud) võimalikke mõjusid keskkonnale ning vajadusel nähakse ette leevendavad meetmed ebasoodsa keskkonnamõju minimeerimiseks ja/või vältimise ks. Käesoleva keskkonnamõju eelhinnangu raames on lähtutud KeHJS § 33 lg 4 ja lg 5 toodud kriteeriumitest. Käesolevat KSH eelhinnangut võib otsustaja kasutada kaalutlusotsuse tegemisel keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või mitte algatamise o sas. Ellu viidud tegevusega seonduv informatsioon ja materjalid on saadud Tellijalt seisuga oktoober 2021 - jaanuar 2022. Eksperthinnang on valminud OÜ Hendrikson & Ko ekspertide koostöös. Töörühma koosseis: ▪ Epp Zirk – keskkonnaspetsialist; ▪ Kaile Eschbaum − Natura ja looduskaitse ekspert. Tori vallas Vesikaare tee 16 DP KSH eelhinnang 4 1. DETAILPLANEERINGU EESMÄRK JA ASUKOHT Kinnistu omanik taotleb hoonele kasutusluba ning selle protsessi käigus on ilmnenud vastuolud kehtiva detailplaneeringu ning realiseerunud lahenduste vahel 1. Vesikaare tee 16 kinnistule rajatud hoonestus ja ehitised ei järgi kehtiva planeeringu nõudeid: h oone on ehitatud Pärnu jõe ehituskeeluvööndisse, ehitisealune pind on oluliselt suurem kui detailplaneering lubab ja kanalisse on rajatud ujumiskoht (jääb sh Pärnu jõe ehituskeeluvööndi alale), mida detailplaneering ette ei näe. Kavandatava tegevuse asukohaks on Pärnu maakonnas Tori vallas Tammiste külas Vesikaare tee 16 kinnistu (katastritunnus 73001:008:1207). Kinnistu sihtotstarve on 100% elamumaa kogupindalaga 2258 m 2 , millest 1658 m 2 on õuemaa ja 600 m 2 muu maa (joonis 1-1). Joonis 1-1 Vesikaare 16 kinnistu (markeeritud punase joonega) ja selle lähiala. Aluskaart: Maa-amet, 02.2022 Vesikaare tee 16 kinnistu külgneb läänest Uuemetsa -Jõe kinnistuga (73001:008:1233, 100% üldkasutatav maa), lõunast ja idast Vesikaare teega (transpordimaa) ning põhjasuunast Vesikaare tee 14 kinnistuga (73001:008:1205, 100% elamumaa). Kinnistu asub Pärnu jõe kaldale rajatud tiheasustusega elamurajoonis, kus enamik kinnistutel on eramud juba välja ehitatud. Planeeringuala ja Pärnu jõe vahele jääb üldkasutatav maa (Uuemetsa-Jõe kinnistu), kuhu on rajatud grillimiskoht ning Pärnu jõele purr e ja mis sisuliselt on kasutuses ainult Vesikaare tee 16 kinnistu poolt . 1 Kavandatav tegevus käesoleva töö kontekstis on juba olemasoleva hoone ja rajatiste seadustamine läbi tegelikule olukorrale vastava DP koostamise. Planeeringu koostamise eesmärk on välja selgitada võimalus juba ellu viidud lahenduse seadustamiseks. Tori vallas Vesikaare tee 16 DP KSH eelhinnang 5 Kinnistu on ühendatud veevarustuse tagamiseks ja reovee käitlemiseks ühisveevärgiga. Planeeringu eskiis ehk praegu olemasolev olukord on toodud joonisel 1-2. Joonis 1-2 Planeeringu eskiis seisuga jaanuar 2022. Autor: Hendrikson&Ko Tori vallas Vesikaare tee 16 DP KSH eelhinnang 6 2. VASTAVUS STRATEEGILISTELE PLANEERIMISDOKUMENTIDELE Alljärgnevalt tuuakse ülevaade käesoleva detail planeeringuga seotud asjakohastest planeerimisdokumentidest. Olulisemateks käesoleva tegevusega seonduvateks strateegilisteks arengudokumentideks on: ▪ Pärnu maakonna planeering2 ▪ Sauga valla üldplaneering34 ▪ Sauga vallas Tammiste külas Uuemetsa jõe kinnistu detailplaneering 2.1 PÄRNU MAAKONNA PLANEERING Kogu Pärnumaad haarava Pärnu maakonnaplaneeringu (MP) koostamisel on tasakaalustatult arvestatud nii riiklike kui ka kohalike huvidega. See on dokument, mille koostamisel on lähtutud üleriigilises planeeringus Eesti 2030+ ja Pärnumaa arengustrateegias 2030+ seatud eesmärk idest. Arvestatud on teiste riigi tasandi strateegiliste dokumentide ja riskianalüüside ning kohalike omavalitsuste üldplaneeringutega. Pärnu maakonna ruumilise arengu suunamisel on võetud aluseks põhimõtted, mis tulenevad erinevatest riiklikest ja maakon dlikest arengudokumentidest ning käesoleva planeeringu kontekstis on asjakohane välja tuua, et muuhulgas on oluliseks peetud tugeva keskusasulate võrgustiku kujundamist (sh linnalise asustusega asulate tihendamist), avalikult kasutatavatele veealadele juur depääsuteede tagamist ja täiendavate kasutamise võimaluste loomist, üleujutuste ja kliimamuutustega kaasnevate aspektide arvestamist. Tammiste küla, kus vaadeldav Vesikaare 16 kinnistu paikneb, jääb MP kohaselt Suur-Pärnu (Pärnu linn ja selle lähiümbrus) alale ning on markeeritud kui linnalise asustusega ala. Sellises alas on eelistatud keskuste kompaktsuse tõstmist. Asustuse suunamisel üldiselt on peetud oluliseks: ▪ Säilitada väljakujunenud asustusstruktuur, tagada elamisvõimalused kogu maakonnas ja neid parendada. ▪ Hoida linnade ja teiste asulate kompaktsust, arendada neid eelkõige sisestruktuure tihendades ja kasutusest välja jäänud maid ning hooneid uuesti kasutusele võttes. ▪ Eelisarendada olemasoleva asustuse, teede ja raudteede, ühistranspordiliinide ja tehnovõrkude vahetus läheduses paiknevaid alasid. ▪ Veekogude kasutamisvõimalusi suurendada veeäärsete alade väärtustamisega ja vaadete avamisega. 2 Kehtestatud riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/74. Leitav leheküljelt https://maakonnaplaneering.ee/maakonna -planeeringud/parnumaa/parnu -maakonna-planeering/ (Vaadatud 01.03.2022) 3 Kehtestatud Sauga Vallavolikogu 5. detsemb ri 2016 otsusega nr 97. Leitav leheküljelt https://www.torivald.ee/kehtivad- uldplaneeringud (Vaadatud 01.03.2022) 4 Tori Vallavolikogu 18.10.2018 otsusega nr 114 on algatatud Tori valla üldplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine, mille üldiseks eesmärgiks on valla territooriumi (haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusen a moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse) ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määra tlemine ning maa-aladele otstarbekaima ja jätkusuutlikuima kasutusviisi leidmine, võttes aluseks olemasolevate ja perspektiivsete ressursside parima kasutusviisi. Kuni uue üldplaneeringu kehtestamiseni on kehtiv aga eelmine, Sauga valla üldplaneering. Tori vallas Vesikaare tee 16 DP KSH eelhinnang 7 ▪ Säilitada looduslikud, kultuurilised ja maastikulised väärtused, arvestada nendega planeeringute koostamisel. ▪ Planeeringute koostamisel arvestada rohelise võrgustiku sidususega, siduda puhkeotstarbelised liikumisvõimalused rohelise võrgustikuga (ka linnalise asustusega aladel). ▪ Töötada välja terviklikud planeeringulahendused, vältides nn ühe-krundi planeeringuid. ▪ Vältida elamualade kavandamist veekogude ehituskeeluvöönditesse ja rohelise võrgustiku aladele. DP ala ei kuulu küll üheselt MP-s üleujutusohu määratlusega alade alla 5, kuid arvestades, et tegemist on vahetult Pärnu jõe kaldal asuva kinnistuga, kus maapinna absoluutne kõrgus on alla 3 m, on asjakohane tähelepanu pöörata üleujutusohuga aladele toodud tingimusi: ▪ üleujutusriskiga alal eelistada maakasutusfunktsioone, mis on üleujutusriskist vähem mõjutatud; ▪ üleujutusriskiga alal majanduslikku kahju vältimiseks määrata uute elamute ja ühiskondlike hoonete esimese korruse põranda lubatavaks madalaimaks ehituskõrguseks vähemalt 3 m, soovituslikult 3,5 m; ▪ alla 3 m absoluutse kõrgusega aladele on erandina lubatud kavandada kasutatavuse mõistes vähem olulisi funktsioone ja mitteeluruume (garaaž, hoiuruum, sissepääs, fuajee jms) arvestades üleujutusohust tuleneda võivate riskidega; ▪ üleujutusohuga aladele on soovitatav uusi elamualasid mitte kavandada. Kui asustust siiski kavandada, siis teadvustada üleujutusohtu ja planeerida üldplaneeringuga ka meetmed kahjude vältimiseks. Vajadusel kavandada ennetus- ja/või leevendusmeetmed üleujutusega toimetulekuks ka olemasoleva asustusega üleujutusaladele, et vältida kahju varale, inimese tervisele ja keskkonnale. Detailplaneeringu ala jääb maakonnaplaneeringus määratud väärtusliku le maastikule Niidu - Tammiste metsamaastik. MPs toodud üldised tingimused väärtuslike maastike kohta nimetavad piiride ja hooldamiseks vajalike meetmete täpsustamist üldplaneerin gus. Samuti ehituskeeluvööndi ulatuse täpsustamise vajadus veekogudel on oluline üldplaneeringus. Pärnu jõgi on nimetatud maakonnaplaneeringus kui ilusa vaatega veeteelõik. Veeteelõigud on esinduslikud nii oma looduslikkuse kui kauni ilme poolest. Tingimuseks on seatud, et kaunite veeteelõikude läbitavus tuleb tagada. Kavandatav tegevus ei ole sisulises vastuolus MPga, kuid ei vasta päris üheselt MP tingimusele, mis käsitleb ehituskeeluvööndise hoonestuse mittekavandamist. 2.2 SAUGA VALLA ÜLDPLANEERING Vastavalt üldplaneeringu seletuskirjale on ÜP koostamise eesmärgiks valla ruumilise arengu põhimõtete kujundamine ja kavandatava ruumilise arenguga kaasneda võivate majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude ning looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine ning selle alusel säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu 5 Tegemist ei ole rannaalaga, samuti ei kuulu Pärnu jõgi Vabariigi Valitsuse 28.05.2004 määrusega nr 58 „Suurte üleujutusaladega siseveekogude nimistu ja nendel siseveekogudel kõrgveepiiri määramise kord“ kohaselt üleujutatavate jõgede hulka. Tori vallas Vesikaare tee 16 DP KSH eelhinnang 8 tingimuste seadmine ning maa- ja veealadele üldiste kasutamis ja ehitustingimuste, sealhulgas maakasutuse juhtotstarbe ning muude tingimuste määramine . Kehtiva Sauga valla üldplaneeringu alusel jääb planeeringuala tiheasustusalal paiknevale väikeelamu maa-alale (EV) (joonis 2-1). ÜP-s on väikeelamu juhtotstarbega maadel nimetatud järgmised hoonestustingimused: ▪ Minimaalne krundi suurus 1200 m²; ▪ Krundi kasutamise sihtotstarve elamumaa (EE); ▪ Põhihoone võib olla ühepereelamu, paariselamu või kahepereelamu või ridaelamu; ▪ Krundi suurim lubatud täisehituse % on 10-20%, seejuures tiheasustusaladel on täiendav tingimus, et 1200 kuni 3000 m² kinnistutel on täisehitus kuni 15% (lubatud on ehitada elamu ja kuni kaks abihoonet); ▪ Ehitusjoon piirkonna siseteest vähemalt 10 m; ▪ Hoonete suurim lubatud arv kinnitul on 4 (elamu ja kuni 3 abihoonet); ▪ Hoonete puhul on suurim lubatud korruselisus ühepereelamul 2 ja kõrgus 9 m, abihoonel 1 korrus ja kõrgus kuni 5 m; ▪ Katuse kalle 0-50⁰; ▪ Välisviimistlusmaterjali valikul tuleb jälgida piirkonna üldist miljööd. Elamu ja abihooned peavad moodustama ühtse terviku; ▪ Parkimine tuleb lahendada omal kinnistul; ▪ Piirdeaedade rajamisel on lubatud piirde kõrgus kuni 1,5 m. Tänavapiirete rajamisel arvestada naaberkinnistute piirete kujundusega. Kinnistute vaheliseks piirdeks võib-olla puidust lattaed või võrkpiire. Kui tänavapoolset piirdeaeda ei ole võimalik rajada kinnistu piirile, peavad piirded olema rajatud teekatte servast minimaalselt 2 m kaugusele, et oleks võimalik tagada talvine teehooldus. Joonis 2-1 Väljavõte üldplaneeringu lahendusest. Planeeringuala markeeritud punase ringiga Tori vallas Vesikaare tee 16 DP KSH eelhinnang 9 Joonis 2-2. Väljavõte Sauga valla üldplaneeringu, väärtused ja pi irangud kaardist. Planeeringuala markeeritud punase ringiga Planeeringuga kavandatav tegevus (olemasolevale olukorrale vastava DP koostamine) ei vasta kehtivale ÜP-le. Arvestades planeeringualaga hõlmatud krundi suurust ( 2258 m 2 ) on ÜP kohaselt täisehitus lubatud 15% kinnistust. Hetkel on see ca 21%. Lisaks on osa hoonestust rajatud Pärnu jõe ehituskeeluvööndisse, kus tegelikult on hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Eelnevast lähtuvalt on tegemist ÜP-d muutva detailplaneeringuga, mis teeb ettepaneku ÜP põhilahenduse muutmiseks. Ehituskeelu vööndi vähendamine ja selle põhjendus on vajalik DP raames täpsemalt kirjeldada. 2.3 SAUGA VALLAS TAMMISETE KÜLAS UUEMETSA JÕE KINNISTU DP Alal kehtib Uuemetsa Jõe kinnistu detailplaneering, mille kohaselt on planeeringuala kinnistu osas määratud ehitusõigus kahe hoone ehitamiseks kokku kuni 250 m² ehitisealuse pinnaga, hoonete arv on lubatud kuni kaks, kõrgus kuni 9 m. Hoonestusala määramisel kinnistu läänepoolt on järgitud Pärnu jõe 50 m ehituskeeluvööndit. Väljavõte planeeringulahendusest Vesikaare tee 16 kinnistul on näidatud joonisel 2 -3. Vesikaare tee 16 kinnistule rajatud hoonestus ja rajatised ei järgi kehtiva DP nõudeid: hoone on ehitatud Pärnu jõe ehituskeeluvööndisse; ehitisealune pind on oluliselt suurem Tori vallas Vesikaare tee 16 DP KSH eelhinnang 10 kui detailplaneering lubab (max 250 m 2 , aga tegelikult u 400 m 2 ); kanalisse on rajatud nö ujumiskoht, mida detailplaneering ette ei näe. Joonis 2-3. Väljavõte uuemetsa Jõe DP lahendusest Vesikaare tee 16 kinnistu piirkonnas (Pärnu EKE Projekt AS, 2003) Tori vallas Vesikaare tee 16 DP KSH eelhinnang 11 3 MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA KAVANDATAVA TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV MÕJU Käesolevas peatükis on kirjeldatud planeeringuala asukoh ta ja keskkonnatingimusi, kasutades selleks avalikult kättesaadavaid andmeid (peamiselt erinevad andmebaasid (nt EELIS, Maa-ameti kaardirakendus, VEKA). Mõju hinnang antud töö kontekstis on sisuliselt olemasolev a olukorra jätkumisega kaasneva mõju hindamine, kuna kavandatav tegevus on võimalusel olemasoleva olukorra seadustamine. Vastavalt KeHJS § 33 lg 5 tuleb strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva keskkonnamõju ja eeldatava mõjuala hindamise l lähtuda järgmistest kriteeriumidest: ▪ mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju; ▪ oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus; ▪ mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond; ▪ eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sealhulgas looduslikud iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus; ▪ mõju kaitstavatele loodusobjektidele; ▪ eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale. Ekspertrühm on mõju hindamisel lähtunud kõigist seadusest tulenevatest kriteeriumidest ning ekspertrühma hinnangul puudub kavandataval tegevusel oluline mõju järgnevates kriteeriumites, mida eelhinnangus järgnevalt täpsemalt ei käsitleta: ▪ kumulatiivne ja piiriülene mõju – detailplaneeringuga ei kavandata sellist tegevust, mis võiks kaasa tuua olulise kumulatiivse mõju. Kavandataval tegevusel puudub piiriülene mõju; ▪ õnnetuste esinemise võimalikkus, mõju inimese tervisele - detailplaneeringuga ei kavandata sellist tegevust, mis võiks kaasa tuua olulise õnnetuste esinemise ohu. ▪ Kultuuripärand – planeeringuala lähiümbruses ei ole Kultuurimälestiste riikliku registri andmetel muinsuskaitseobjekte. Käesolevas peatükis on hinnatud täpsemalt kavandatava tegevusega kaasnevat mõju maakasutusele, pinnasele, pinna- ja põhjaveele, kaitstavatele loodusobjektidele (sh Natura 2000 alad) ja rohevõrgustikule ning sotsiaalmajanduslikule olukorrale. 3.1 GEOLOOGIA JA HÜDROGEOLOOGIA, PINNAS, PINNA- JA PÕHJAVESI Vaadeldav ala ning selle lähipiirkond on kasutusel elamumaana ning tegemist on suuremas osas juba väljaehitatud elamupiirkonnaga. Piirkond jääb küll väärtuslikule maastikule Niidu-Tammiste mets, kuid tegemist on juba väljakujunenud tiheasustusalaga ning olemasolev hoone ei muuda maastikuliselt olemasolevat olukorda piirkonnas. Tori vallas Vesikaare tee 16 DP KSH eelhinnang 12 Vesikaare tee 16 kinnistul levivad Eesti geoloogilise baaskaardi andmetel jõesetted (liivased ja kruusased suuremate veeristega setted, milles esineb ka savikamaid kihte ja muda), piirkonnas on puurkaevude andmetes kirjeldatud pinnakattes moreenid (paksusega 18 m). Piirkonnas olemasolevate puurkaevude andmetel 6 moodustavad geoloogilises läbilõikes aluspõhja ülemise osa Kesk -Devoni ladestiku Pärnu kihistu liivakivi aleuroliidi ja savi vahekihtidega (paksus on ca 10 m). Maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi looduslik kaitstus maapinnalt lähtuva reostuse suhtes on põhjavee kaitstuse kaardi andmetel „suhteliselt kaitstud“. Mullastiku kaardi 7 andmetel on piirkonnas paljandpinnas. kinnistu koosseisu jääb osaliselt kehtiva DP alusel rajatud paadikanal. Paadikanal on veeseaduse § 3 lg 1 eritüübiline veekogu, st ei ole mere ega muu veekogu osa. Samuti on paadikanal veekogu, millele kohalduvad keskkonnakaitse nõuded, kuid ei kohaldu veekaitsevööndi nõue. Samamoodi tähendab see, et paadikanalile ei kohaldu ka looduskaitseseaduse (LKS) kohased ehituskeeluvööndi ja kalda piiranguvööndi nõuded. Lähim vooluveekogu on vahetult läänes asuv Pärnu jõgi, mille ehituskeeluvöönd ning piiranguvöönd ulatuvad Vesikaare tee 16 kinnistule. Planeeritavale alale ulatub Pärnu jõe kalda ehituskeeluvöönd ja piiranguvöönd (joonis 3-1). Vastavalt LKS § 34 8 on kalda kaitse eesmärk kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Vesikaare tee 16 kinnistule ulatuvad järgmised kitsendused: ▪ Ehituskeeluvöönd – vööndi ulatus Pärnu jõel on 50 m; uute hoonete ja rajatiste ehitamine on selles vööndis keelatud. Seaduses on § 38 lg 4 ja lg 5 täpsustatud olukordi, millele ehituskeeld ei laiene. Näiteks ei laiene see tiheasustusala ehituskeeluvööndis varem väljakuju nenud ehitusjoonest maismaa suunas olemasolevate ehitiste vahele uue ehitise püstitamisele, piirdeaedadele, olemasoleva elamu tarbeks rajatavale tehnovõrgule ja -rajatisele. Arvestades, et paadikanalisse rajatud nn ujumiskoht jääb Pärnu jõe ehituskeeluvöön disse, sisi sellele kohaldub § 38 lg 4 p 5, mille kohaselt ei laiene ehituskeeld olemasoleva ehitise esmakordsele juurdeehitisele juhul, kui juurdeehitise maht on väiksem kui üks kolmandik olemasoleva ehitise kubatuurist. Sama paragrahvi lõige 9 täpsustab, et kui kohalik omavalitsus lubab kalda ehituskeeluvööndis ehitamist vastuolus § 38 sätestatuga, ei teki isikul, kellele ehitusluba väljastati või kelle huvides ehitamine on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust ehitamise õiguspärasuse os as. ▪ Piiranguvöönd – vööndi ulatus Pärnu jõe kaldal on 100 m. Kalda piiranguvööndis on keelatud reoveesette laotamine, matmispaiga rajamine, jäätmete töötlemiseks või ladustamiseks määratud ehitise rajamine ja laiendamine (välja arvatud sadamas), maavara k aevandamine, mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ning maastikusõidukiga sõitmine. 6 https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?pkArvestus= -688769878 https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?pkArvestus=1 581391374 7 https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/mullakaart 8 Looduskaitseseadus (2004) RT I, 10.07.2020, 57. https://www.riigiteataja.ee/akt/110072020057?leiaKehtiv (vaadatud 27.02.2021) Tori vallas Vesikaare tee 16 DP KSH eelhinnang 13 Joonis 3-1. Pärnu jõest lähtuvad veekaitselised vööndid planeeringuala piirkonnas . Autor: Hendrikson&Ko Planeeringuala jääb suuremas osas üleujutusohuga alale, kus Maa -ameti kaardirakenduses avaldatud andmete põhjal on üleujutuse esinemise tõenäosus 1 kord 50 aasta jooksul (joonis 3-2). Siiski on planeeringuala vahetus läheduses ka sagedasema, 1 kord 10 aasta jooksul, üleujutusohuga alasid (kinnistu kanali poolne osa ja ka Vesikupu tee piirkond), millest tulenevalt on vajalik arvestada kinnistul üleujutusohuga. Joonis 3-2. Üleujutussageduste tõenäosused planeeringualal (viidatud sinise noolega) ja selle lähipiirkonnas. Tori vallas Vesikaare tee 16 DP KSH eelhinnang 14 3.2 KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID, SH NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALAD Kavandatava tegevuse piirkonnas leiduvad EELIS andmebaasi andmetel järgmised kaitstavad loodusobjektid (joonis 3-3): Pärnu jõe hoiuala Pärnu jõe hoiuala (KLO2000293) pindala on 696,3 ha, millest 98% moodustab Pärnu jõe akvatoorium. Pärnu jõe hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi - jõgede ja ojade (3260) kaitse ning II lisas nimetatud liikide - hingu (Cobitis taenia), võldase (Cottus gobio), jõesilmu (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar) ja paksukojalise jõekarbi ( Unio crassus) elupaikade kaitse. Lisaks eelmainitule asuvad EELIS-e andmetel projektialal või selle lähistel järgmised kaitsealuste liikide leiukohad: käsitiivalised – Pärnu jõgi ja selle lähiala Tammiste piirkonnas on registreeritud II kaitsekategooria käsitiivaliste elupaikadeks 9. Erinevaid liike on alal tuvastatud 7 ja nendeks on: põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii), pargi-nahkhiir (Pipistrellus nathusii), veelendlane (Myotis daubentonii), tiigilendlane (Myotis dasycneme), suurvidevlane (Nyctalus noctula), hõbe-nahkhiir (Vespertilio murinus), suurkõrv (Plecotus auritus) Osade loetletud liikide elupaikadeks on määratletud ainult jõega piirnevad alad, osad puhul aga ka jõe kaldapiirkonnad. Hink ja võldas on mõlemad III kaitsekategooria liigid, kelle elupaikadeks on Pärnu jõgi ja ka paadikanal kavandatava tegevuse piirkonnas. Mõlemad liigid on Natura 2000 loodusala kaitse-eesmärkideks ja seetõttu käsitletakse neid Natura hindamise peatükis. Pärnu jõe hoiuala kattub kavandatava tegevuse piirkonnas valdavas osas Natura 2000 Pärnu jõe loodusalaga. Neil aladel ühtivad ka kaitse-eesmärgid (sh kalaliigid, hink ja võldas, kelle registreeritud leiukohad jõelõigul asuvad) , mistõttu on kavandatava tegevuse mõju hoiualale ja liikidele hinnatud Natura hindamise peatükis. 9 Vastavalt LKS § 53 lg 1 on I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine mas siteabevahendites keelatud ja seepärast ei ole vastavat infot ka käesoleva eelhinnangu joonistel. Tori vallas Vesikaare tee 16 DP KSH eelhinnang 15 Joonis 3-3. Looduskaitselised objektid planeeringualal ja selle lähipiirkonnas. Kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne kaitstavatele loodusobjektidele pikaajalise olulise ebasoodsa mõju esinemist (vt ka ptk 3.5 Natura eelhindamine). 3.3 NATURA EELHINDAMINE Natura 2000 on üleeuroopaline kaitst avate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000 loodusalad ja linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ (nn loodusdirektiiv e LoD) ja 2009/147/EÜ (nn linnudirektiiv e LiD). Natura hindamine on menetlusprotsess, mida viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi artikli 6 lõigetele 3 ja 4. Käesolevas töös tuginetakse hindamise läbiviimisel Euroopa Komisjoni juhendile „Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised“ ja juhendile "Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis" 10. KeHJS-e ning looduskaitseseaduse (LKS) alusel toimub Natura hindamine keskkonnamõju hindamise menetluse raames. KeHJS § 3 punkti 2 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt ebasoodsalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala kaitse - eesmärke. 10 Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet.https://www.envir.ee/sites/default/files/KKO/KMH/natura_hindamise_juhend_taiendatud_2020.pdf Tori vallas Vesikaare tee 16 DP KSH eelhinnang 16 Natura hindamise juures on oluline, et hinnatakse tõenäoliselt avalduvat mõju lähtudes üksnes ala kaitse-eesmärkidest. Tegevuse mõjud loetakse ebasoodsaks, kui tegevuse elluviimise tulemusena kaitse-eesmärkide seisund halveneb või tegevuse elluviimise tulemusena ei ole võimalik kaitse-eesmärke saavutada. Natura hindamise esimeseks etapiks on Natura eelhindami ne, mille eesmärgiks on kavandatava tegevuse tõenäoliste mõjude prognoosimine, mille tulemusena saab otsustada, kas on vajalik liikuda asjakohase hindamise etappi. Asjakohases hindamises viiakse läbi Natura alale avalduva tõenäoliselt ebasoodsa mõju detail ne hindamine ning kavandatakse vajadusel leevendavad meetmed. Käesolev Natura hindamine piirdub eelhindamise etapiga, mille käigus prognoositakse tõenäolisi mõjusid. Kui eelhindamise tulemusel selgub vajadus läbi viia Natura asjakohane hindamine, tuleb alg atada ka KSH protsess. Käesolev eelhindamine koostatakse tuginedes olemasolevale teabele. Kasutatakse olemasolevaid materjale Natura 2000 võrgustiku ala ja kaitse -eesmärkide kohta (Natura ala standard andmevormi info; ala kohta koostatud kaitsekorralduskav a; Keskkonnaregistri andmebaasid jms). Kavandatava tegevuse seotus kaitsekorraldusega Kavandatav tegevus ei ole seotud ega vajalik ühegi Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekorraldamisega ning ei aita otseselt ega kaudselt kaasa alade kaitse -eesmärkide saavutamisele. Kavandatava tegevuse kirjeldus ning kavandatava tegevusega kaasnevate mõjude tuvastamine Kavandatavaks tegevuseks on välja selgitada võimalus juba ellu viidud lahenduse seadustamiseks, sh eeldab see ehituskeeluvööndi vähendamise nõusoleku saamis t. Olemasolev olukord, mida seadustada soovitakse , on kirjeldatud ptk-s 1, seda siinkohal ei dubleerita. Täpsemalt asub lähim Natura ala, Pärnu jõe loodusala, kinnistu piirist ca 27 m kaugusel. Loodusala ja planeeringuala vahel on murukattega üldkasutatav maa. Kavandatava tegevusega ei kaasne muutust olemasolevas olukorras, tegemist on juba välja ehitatud elamu ning selle kõrval paadikanalile ujumiskohaga. Hoonestuse rajamine alale, sealjuures üleujutatavale alale, on lubatud kehtiva detailpla neeringu alusel. Olemasolev olukord erineb kehtivast DP-st hoonestusmahu poolest – olemasolev eluhoone ulatub ehituskeeluvööndisse. Planeeringualal oleva eluhoone veevarustus ning reoveekäitlus on lahendatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumisega ning see Pärnu jõe loodusala ei mõjuta. Kavandatava tegevuse mõjualasse jääva Natura ala iseloomustus Natura ala paiknemist illustreerib joonis 3-4. Kavandatava tegevuse mõjualasse jääb üks Natura 2000 võrgustiku ala − Pärnu jõe loodusala. Tori vallas Vesikaare tee 16 DP KSH eelhinnang 17 Joonis 3-4. Natura 2000 võrgustiku alade paiknemine DP ala suhtes Pärnu jõe loodusala (EE0040345) on Natura alade võrgustikku arvatud vastavalt korraldusele „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ (Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldus nr 615 -k). Loodusala pindala on ca 860 ha ning see on loodud kolme loodusdirektiivi I lisa elupaigatüübi ja viie sama direktiivi II lisa liigi ning nende elupaikade kaitseks. Pärnu jõe loodusalaga kattub kavandatava tegevuse piirkonnas Pärnu jõe hoiuala Pärnu maakonda jääva osaga (KLO2000293), mis tagab loodusala siseriikliku kaitse. Loodusala kaitse-eesmärkidest annab ülevaate järgnev tabel 3-1. Tori vallas Vesikaare tee 16 DP KSH eelhinnang 18 Tabel 3-1. Pärnu jõe loodusala kaitse-eesmärkide kirjeldused Kaitse- Standardne andmebaas12 Kaitsekorralduskava eesmärkideks Kirjeldus11 Pindala Esinduslikkus Pikaajaline kaitse-eesmärk olevad elupaigad (ha) jõed ja ojad Need on looduslikus või looduslähedases seisundis püsinud jõgede ja ojade lõigud. Selliste jõgede elupaiku 700 B Elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) looduskaitseline (3260) asustab tavaliselt liigirikas ja väärtuslik jõe-elustik. Pärnu jõe loodusala kui jõe elupaiga suurimaks väärtuseks seisund Pärnu jõe loodusalal 129,6 km on kärestikulised ja kiirema vooluga kivise-kruusase põhjaga jõelõigud. Viimaseid kavandatava tegevuse kogupikkusega jõelõikude ulatuses vähemalt hea piirkonnas ei leidu. Elupaigatüüp on kaitsekorralduskava andmetel suudmest kuni Reiu jõe suudmeni (sh (B). kavandatava tegevuse piirkond ja Niidu oja suubumise piirkond, mille kaudu eeldatavalt heitvee juhtimine Pärnu jõkke toimub) määratud hea (B) looduskaitselise seisundiga ja esinduslikkusega C. lamminiidud Lamminiidud ehk luhad esinevad jõgede ja ojade, samuti järvede üleujutatavatel lammidel. Sõltuvalt 30 B Elupaiga kaitse loodusalal on tagatud Türi (6450) kasvukoha kõrgusest lammil, samuti jõe voolukiirusest, võib üleujutuse kestus ning tulvaveega toodud setete maastikukaitseala kaitsekorraga13. Elupaik ei asu hulk olla üsna erinev. Jõeuhtega toodavad toiteelemendid on luha viljakuse aluseks. Niiskustingimused lammi käesoleval juhul tegevuse mõjualas ning siinkohal eri osades võivad varieeruda ajuti kuivadest kuni pidevalt veega küllastatuseni. täpsemat käsitlust ei vaja. Elupaik on levinud loodusalal kilomeetreid Pärnu linnast ülesvoolu (Türi maastikukaitsealal) ja ei asu kavandatava tegevuse mõjualas. puisniidud Hõreda puurindega pärandkooslus on Eestis tekkinud võsa ja puude osalise raiumise, niitmise ning 4 A Elupaiga kaitse loodusalal on tagatud Türi (*6530) karjatamise koosmõjul. Taimestik on liigirikas, selles kasvab palju haruldasi ja ohustatud niiduliike, hästi on maastikukaitseala kaitsekorraga. Elupaik ei asu arenenud ka epifüütne sammaltaimede- ja samblikefloora. käesoleval juhul tegevuse mõjualas ning siinkohal Elupaik on levinud loodusalal kilomeetreid Pärnu linnast ülesvoolu (Türi maastikukaitsealal) ja ei asu täpsemat käsitlust ei vaja. kavandatava tegevuse mõjualas Kaitse-eesmärkideks Kirjeldus Standardne andmebaas Kaitsekorralduskava olevad liigid Liigi esinemineHinnang alale Pikaajaline kaitse-eesmärk loodusalal liigist lähtuvalt14 harilik hink Hink elab selgeveelistes veekogudes liivasel või savisel põhjal, järvedes peamiselt sisse- või väljavoolude tavaline B Liigile soodsa elupaiga säilimine Pärnu jõe (Cobitis taenia) piirkonnas. Tihti katab hingu elupaigas veekogu põhja taimestik või õhuke detriidikiht. Kudemine algab loodusalal 113,5 km kogupikkusega jõelõikude harilikult juuni esimesel poolel, kui vee temperatuur on 16–18 °C, ja lõpeb juulis. Koelmuks sobivad madala ulatuses. Natura 2000 ala seisundi üldhinnang alale veega (0,3–0,8 m) taimestikurikkad kohad. Pärnu jõe loodusalast hinnati hingu jaoks sobilikuks elupaigaks liigist lähtuvalt on vähemalt B. 11 Pärnu jõe loodusala kaitsekorralduskava 2015-2024. 12 Standardne andmevorm: https://natura2000.eea.europa.eu/Natura2000/SDF.aspx?site=EE0040345 13 Türi maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2014 -2023. https://infoleht.keskkonnainfo.ee/GetFile.aspx?fail =1085768072 14 Hinnang alale liigist lähtuvalt (A – väga hea; B - hea; C - arvestatav) Tori vallas Vesikaare tee 16 DP KSH eelhinnang 19 Pärnu jõgi suudmest kuni Reopalu jõe suudmeni (113,5 km), sh ka kavandatava tegevuse jõelõik. Enamikus jõelõikudes tuleb aga eeldada liigi hajusat ja vähearvukat esinemist. harilik võldas Väike põhjaeluviisiga kala, kes asustab tavaliselt veekogude kivise põhjaga alasid. Võldast leidub ka liivasel ja tavaline B Liigile soodsa elupaiga säilimine Pärnu jõe (Cottus gobio) kruusasel põhjal, kus ta varjub tühjadesse karbikodadesse, taimestiku vahele või kaldauuretesse. Vee loodusalal 129,6 km kogupikkusega jõelõikude hapnikusisaldus peab kala jaoks olema püsivalt kõrge. Kudemine on lühike ja kestab reeglina kuni nädal ning ulatuses. Natura 2000 ala seisundi üldhinnang alale toimub aprilli teisel või mai esimesel poolel 5-9 ºC juures. liigist lähtuvalt on vähemalt B. Kuigi võldase elupaigaks võib lugeda kõik Pärnu jõe lõigud, on hea elupaigalise kvaliteediga vaid kõik ritraalsed (kiirevoolulised, madalaveelised ja kivise-kruusase põhjaga) e kärestikulised jõelõigud. jõesilm Eestis leidub jõesilmu ligikaudu 40 jões-ojas üle terve Eesti rannikuala. Tegemist on siirdelise eluviisiga tavaline B Liigile soodsa elupaiga säilimine Pärnu jõe (Lampetra fluviatilis) sõõrsuuga, kelle suguküpsed isendid elavad merevees, kust rändavad sigimiseks jõgedesse. Kudemiseks loodusalal 129,6 km kogupikkusega jõelõikude sobivad kiirevoolulised kivise-kruusase põhjaga alad (kärestikud). Jõesilm on Eestis tööndusobjektiks. Pärnu ulatuses. Natura 2000 ala seisundi üldhinnang alale jões on silmupüük lubatud. Pärnu jões esineb jõesilm kuni Tarbja paisuni (123,8 km suudmest) ning enamikes liigist lähtuvalt on vähemalt B. harujõgedes. Ilmselt esineb silmuvastseid hajusalt kõikjal jõe alam- ja keskjooksu põhjasetetes. lõhe Lõhe on siirdekala, kes elab ja toitub meres, kuid sigimiseks rändab jõgedesse. Varem oli Pärnu jões lõhele haruldane B Liigile soodsa elupaiga säilimine Pärnu jõe (Salmo salar) sobivaks ja kättesaadavaks kudemisalaks ning noorjärkude kasvualaks vaid Sindi paisu alune kuni 900 m loodusalal 118,7 km pikkuse jõelõigu ulatuses. pikkune langulõik ning Pärnu jõe lõheasurkonna seisundit peeti kaitsekorralduskavas kriitiliselt halvaks (s.o Natura 2000 ala seisundi üldhinnang alale liigist enne Sindi paisu lammutamist). Sindi paisu lammutamise järgselt on aga lõhele kudemiseks kättesaadavad lähtuvalt on vähemalt B. ka kõik Sindist ülesvoolu jäävad sobivad kärestikud. Kaitsekorralduskavas hinnatakse koelmualadena lõhele potentsiaalselt sobivateks kõik Pärnu jões olevad kärestikud ja ritraalsed langulõigud jõe suudmest kuni Esna jõe suudmeni. paksukojaline jõekarp Paksukojalise jõekarbi elupaikadeks on keskmise või kiire vooluga, jaheda ja puhta veega jõed. Asurkonna tavaline A Liigile soodsa elupaiga säilimine Pärnu jõe (Unio crassus) püsimiseks ja taastumiseks on vajalik rikkaliku kalastiku olemasolu, kuna jõekarbi vastsed parasiteerivad loodusalal 129,6 km kogupikkusega jõelõikude kalade nahal ja lõpustel. Pärnu jõe loodusalal võib paksukojalise jõekarbi levikualaks lugeda Pärnu jõe Jändja ulatuses. Natura 2000 ala seisundi üldhinnang alale paisust kuni suudmeni. Üldjoontes on paremateks elupaikadeks kiirevoolulised jõealad, mis ühtivad jõesilmu liigist lähtuvalt on A. kudemisaladega. Tori vallas Vesikaare tee 16 DP KSH eelhinnang 20 Tõenäoliselt ebasoodsate mõjude prognoosimine Natura ala le Kavandatava tegevuse võimalikus mõjualas olevateks saab lugeda need loodusala k aitse- eesmärgid (liigid ja elupaigad), mis esinevad vahetult enne Pärnu linna läbival jõelõigul, st jõe elupaik ning sealsed liigid. Kavandatava tegevuse mõjualasse jääb Pärnu jõe loodusala kaitse -eesmärkidest üks elupaigatüüp: jõed ja ojad. Vastavalt Pärnu jõe hoiuala kaitsekorralduskavale tagab selle elupaiga säilitamine ka kaitstavate liikide soodsa seisundi säilimise. Potentsiaalne mõju võib avalduda läbi veekeskkonna avalduvate mõjude , näiteks vee kvaliteedi muutused tulenevalt tegevustest detailplaneeringu alal. Kavandatav tegevus ei mõjuta otseselt füüsiliselt jõe elupaika ega sealsete liikide elupaiku. Jõe elupaik säilib olemasolevas ulatuses. Mõju prognoos kaitse-eesmärkide kaupa on esitatud järgnevas tabelis 3-2, kus toodud hinnangute andmisel on tuginetud loodusala standardsel andmevormil, kehtival kaitsekorralduskaval, EELIS andmebaasi andmetel, ekspertteabel . Tori vallas Vesikaare tee 16 DP KSH eelhinnang 21 Tabel 3-2. Mõju prognoosimine Pärnu jõe loodusala kaitse-eesmärkidele. Kaitse-eesmärkideks olevad elupaigad ja liigid Mõju prognoos Järeldus jõed ja ojad (3260) Elupaik ja selle levik ei kajastu EELIS andmebaasi Natura elupaikade kaardikihtides, mistõttu on siinkohal tuginetud Pärnu jõe loodusala kaitsekorralduskava 2015-2024 Mõju on välistatud. andmetele. Elupaiga esinduslikkus kavandatava tegevuse piirkonna (Pärnu linn) jõelõigul on C ja looduskaitseline seisund B ja üldine looduskaitseline väärtus C. Pärnu linna läbiv jõelõik on aeglase vooluga jõe suudmeala. Elupaiga mõjuteguritena tuuakse välja paisud (peamine elupaika kahjustav pais – Sindi pais – on tänaseks lammutatud); väiksemad inimtekkelised voolutakistused (truubitorud jms); ebapiisav info elupaiga kohta ning maaparanduse mõjud. Antud juhul ei ole kavandatav tegevus otseselt seotud jõe elupaigaga, asub sellest eemal ning füüsiliselt jõge ei mõjuta. Planeeringualal asub elamu ning seal ei kavandata tegevusi, mis võiksid põhjustada veekeskkonna muutusi. Ebasoodsa mõju tekkimine jõed ja ojad elupaigale ning sellega seoses ka sealsete liikidele ja nende elupaikadele on välistatud. lamminiidud (6450) Elupaik ei asu käesoleval juhul tegevuse mõjualas ning siinkohal täpsemat käsitlust ei vaja. Mõju on välistatud. puisniidud (*6530) Elupaik ei asu käesoleval juhul tegevuse mõjualas ning siinkohal täpsemat käsitlust ei vaja. Mõju on välistatud. harilik hink Hinku esineb Pärnu jões vähearvukalt ja hajusalt, välistada ei saa isendite esinemist kavandatava tegevuse piirkonnas. Liigi soodsa seisundi säilimine põhineb aga just Mõju on välistatud. elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) looduskaitseliselt heal seisundil. Jõe elupaiga ebasoodsat mõjutamist käesolevas töös ei eeldata (vt ka käesolevas tabelis hinnanguid elupaiga jõed ja ojad juures). harilik võldas Kuigi võldase elupaigaks võib lugeda kõik Pärnu jõe lõigud, on hea elupaigalise kvaliteediga vaid kõik kärestikulised jõelõigud, mida Pärnu linna ja kavandatava tegevuse Mõju on välistatud. piirkonnas ei leidu. Võldase soodsa elupaiga säilimine põhineb elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) looduskaitseliselt heal seisundil. Jõe elupaiga ebasoodsat mõjutamist käesolevas töös ei eeldata (vt ka käesolevas tabelis hinnanguid elupaiga jõed ja ojad juures). jõesilm Vastavalt kaitsekorralduskava andmetele esineb jõesilm Pärnu jões suudmest kuni Sindi paisuni ning koeb regulaarselt Sindi paisu alusel 900 m pikkusel langulõigul (peale Sindi Mõju on välistatud. paisu lammutamist eeldatavalt ka ülesvoolu). Kavandatava tegevusega on jõesilm seotud vaid kaudselt kuna liigi kudemispaigad ei paikne kavandatava tegevuse piirkonnas Pärnu linnas. Liigi täiskasvanud isendid liiguvad kudemisrändel jõkke, Sindi paisu alusesse kudemiskohta (ja ilmselt ka ülesvoolu). Liigi soodsa elupaiga säilimine põhineb elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) looduskaitseliselt heal seisundil. Jõe elupaiga ebasoodsat mõjutamist käesolevas töös ei eeldata (vt ka käesolevas tabelis hinnanguid elupaiga jõed ja ojad juures). lõhe Lõhe täiskasvanud isendid elavad meres ja anadroomse siirdekalana rändavad jõgedesse sigima. Lõhe kudemine ja marja inkubatsiooniaeg on oktoober-aprill. Pärnu jões Mõju on välistatud. asuvad sigimispaigad endise Sindi paisu alusel kärestikul ja sellest ülesvoolu. Kaitsekorralduskava toob välja, et liigi soodsa elupaiga säilimine põhineb elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) looduskaitseliselt heal seisundil. Jõe elupaiga ebasoodsat mõjutamist käesolevas töös ei eeldata(vt ka käesolevas tabelis hinnanguid elupaiga jõed ja ojad juures). paksukojaline Vastavalt kaitsekorralduskavale on karbi väärtuslikuks leiukohaks ja sigimisalaks endise Sindi paisu alune piirkond. Jõekarbi soodsa elupaiga säilimine on üldiselt tagatud Mõju on välistatud. jõekarp elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) kaitse-eesmärgi täitmisega. Jõe elupaiga ebasoodsat mõjutamist käesolevas töös ei eeldata (vt ka käesolevas tabelis hinnanguid elupaiga jõed ja ojad juures). Tori vallas Vesikaare tee 16 DP KSH eelhinnang 22 Natura eelhindamise tulemused ja järeldus Natura hindamise tulemusel jõutakse järeldusele, et Vesikaare tee 16 kinnistu DP lahenduse kohaselt (sisuliselt praegu olemasoleva olukorra säilimisel) on ebasoodne mõju Natura 2000 Pärnu jõe loodusala kaitse -eesmärkidele välistatud ning puudub vajadus liikuda edasi täis- ehk asjakohase hindamise etappi. Natura 2000 alade puhul tuleb arvestada, et planeerimisdokumendi elluviimine ei tohi Natura 2000 alasid ega nende kaitse-eesmärke kahjustada. Kui planeeringu koostamisel muudetakse käesolevas eelhinnangus käsitletud plane eringulahendust (Vesikaare tee 16 kinnistul täna eksisteerivat olukorda) ja kavandatakse siin käsitlemata lahendusi ja/või tegevusi, siis tuleb mõju Natura aladele uuesti kaaluda. 3.4 MÕJU SOTSIAALSELE KESKKONNALE Sotsiaalmajanduslike mõjude all peetakse KeHJSe kohaselt silmas soodsat või ebasoodsat mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale. Näiteks võib arendustegevus muuta piirkonna liikluskorraldust ja põhjustada liiklustiheduse kasvu, kui piirkonnas arendatakse ettevõtlust või rajatakse uusi elamuid. Mingil määral võib iga arendustegevus mõjutada ka piirkonna kinnisvara hindasid turul. Mõju inimese tervisele võib avalduda eelkõige läbi muutuste vee - ja õhukvaliteedis ning mürahäiringute. Mürahäiringud on peamiselt tingitud liiklusest ja ajutiselt ehitustegevusest. Planeeringuala jääb Tammiste küla tiheasustusala äärealale, lähimad naabrid on mõnekümne meetri kaugusel kõrval kinnistutel. Planeeringualale viivad Vesikaare ja Vesikupu teed. Tegemist on mõlema tänava puhul vii mase hoonestatud kinnistuga. Kavandatav tegevus (olemasolevale hoonele vastava DP lahenduse koostamine) ei too kaasa juba olemasoleva olukorra muutust - sealhulgas ei suurene liikluskoormus ega tehta ehitustegevusi, mis võiks kaasa tuua mürataseme tõusu, ei rajata uut hoonestust, millega võiks kaasneda täiendav visuaalne häiring. Vee- ja õhukvaliteedi muutusi ei ole samuti ette näha, kuna liitumine on ühisveevärgiga. Kavandataval tegevusel puudub oluline mõju inimese tervisele. Tori vallas Vesikaare tee 16 DP KSH eelhinnang 23 4 JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED Käesolevas eelhinnangus käsitleti Pärnu maakonnas Tori vallas Tammiste külas Vesikaare tee 16 kinnistu detailplaneeringu seoseid teiste asjakohaste starteegiliste planeerimisdokumentidega, hinnati detailplaneeringuga kavandatava tegevuse eeldatavaid keskkonnamõjusid ning vajadusel pakuti välja leevendavad meetmed . Natura hindamise tulemusel jõuti järeldusele, et Vesikaare tee 16 kinnistu DP lahenduse kohaselt (sisuliselt praegu olemasoleva olukorra säilimisel) on ebasoodne mõju Natura 2000 Pärnu jõe loodusala kaitse -eesmärkidele välistatud ning puudub vajadus liikuda edasi täis- ehk asjakohase hindamise etappi. Natura 2000 alade puhul tuleb arvestada, et planeerimisdokumendi elluviimine ei tohi Natura 2000 alasid ega nende kaitse-eesmärke kahjustada. Kui planeeringu koostamisel muudetakse käesolevas eelhinnangus käsitletud planeeringulahendust (Vesikaare tee 16 kinnistul täna eksisteerivat olukorda) ja kavandatakse siin käsitlemata lahendusi ja/või tegevusi, siis tuleb mõju Natura aladele uuesti kaaluda. Detailplaneeringus on vajalik tuua ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek koos põhjendusega. Eelhinnangu käigus jõuti järeldusele, et arvestades hetkel teadaolevat informatsiooni kavandatava tegevuse kohta (käesoleva töö kontekstis planeeringualal olemasoleva olukorra säilimisega) ei ole selle realiseerimisel (olemasoleva olukorrale vastava DP koostamisel ja kujunenud olukorra seadustamisel) alust eeldada olulise ebasoodsa keskkonnamõju kaasnemist ja detailplaneeringu läbiviimiseks KSH algatamine ei ole vajalik. SITUATSIOONISKEEM planeeringuala asukoht Märkus: plaani koostamisel on aluseks Maa-ameti kaardi väljavõte, seisuga 14.03.2023. Töö koostamisest huvitatud iskik Asukoht OÜ Hendrikson & Ko Projektijuht-planeerija Maakri 29 Kliimacentrum OÜ Tori vald Evely Ehrpas Tallinn 10145 Töö nimetus Koordinaator Jaanus Aavik Tammise külas Vesikaare tee 16 kinnistu tel 740 9800 [email protected] Kuupäev detailplaneering 14.03.2023 Joonis Situatsiooniskeem Töö nr 22004426 Mõõt - Joonise nr 1 TUGIPLAAN Vesikaare tee 14 73001:008:1205 Elamumaa 100% Vesikaare tee 16 TINGMÄRGID 73001:008:1207 Elamumaa 100% planeeringuala piir Pindala: 2258 m² kinnistu piir Vesikaare tee 16 kinnistu aadress 73001:008:1207 katastriüksuse tunnus Elamumaa 100% maakasutuse sihtotstarve Ves Pindala: 2258 m² kinnistu pindala i kaa re t ol.olev hoone e Uuemetsa-Jõe e 73001:008:1233 ol.olev sõidutee Üldkasutatav maa 100% u tee ol.oleva tehnovõrgu kaitsevöönd Vesikup ranna ja kalda ehituskeeluvöönd 50 m u tee Vesikup ranna ja kalda piiranguvöönd 200 m Vesikaare tee Ves 73001:008:1736 Transpordimaa 100% ika are tee Vesikaare tee 18 73001:001:1355 Elamumaa 100% Märkus: geodeetilise alusplaani koostas OÜ Kotkasilm 22.09.2018, töö nr 180011. Alusplaani koordinaadid on esitatud L-EST´97 ja kõrgused EH2000 süsteemis. Töö koostamisest huvitatud iskik Asukoht OÜ Hendrikson & Ko Projektijuht-planeerija Maakri 29 Kliimacentrum OÜ Tori vald Evely Ehrpas Tallinn 10145 Töö nimetus Koordinaator Jaanus Aavik Tammiste külas Vesikaare tee 16 kinnistu tel 740 9800 detailplaneering [email protected] Kuupäev 14.03.2023 Joonis Tugiplaan Töö nr 22004426 Mõõt 1:500 Joonise nr 3 ESKIISLAHENDUS TINGMÄRGID planeeringuala piir Vesikaare tee 14 kinnistu piir 73001:008:1205 Vesikaare tee 16 kinnistu aadress Elamumaa 100% 73001:008:1207 katastriüksuse tunnus 022) Elamumaa 100% maakasutuse sihtotstarve 0.09.2 isuga 2 i veepiir (se Pindala: 2258 m² kinnistu pindala katastr pii ra SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES ng KÕRGUS HOONEALUNE uv MEETRITES PIND MAAPEAL HOONETE ARV KRUNDIL plan. ehitusõigus öö SUURIM HOONEALUNE KORRUSELISUS PIND MAA-ALL nd P - hoones Vesikaare tee 16 KRUNDI SUURUS 10 P - õues 0m 73001:008:1207 Elamumaa 100% ol.olev hoone Pindala: 2258 m² EP100 plan. hoonestusala 9 500 2 2 0 plan. rajatiste hoonestusala (paadisild, ujumiskoht, bassein) 0 2258 m² 3 Ves ol.olev sõidutee ika eh Uuemetsa-Jõe ol.oleva tehnovõrgu kaitsevöönd itu are 73001:008:1233 sk ee persp. jalakäijate kanaliületus tee Pärnu jõgi V2 Üldkasutatav maa 100% lu 80901:001:0402 vö veekaitsevöönd 10 m ön Veekogude maa 100% d 5 eh ranna ja kalda ehituskeeluvöönd 50 m u tee 0 m itus Vesikup ranna ja kalda piiranguvöönd 200 m u tee Vesikup ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek ve ke ek elu (joonise parema loetavuse huvides on eh.keeluvööndi ait vö se vähendamise ettepanek näidatud nihkega) ön Vesikaare tee v öö di ka Ves 73001:008:1736 nd vä ta str he Transpordimaa 100% ika 10 plan. bassein iv nd m are ee am pii ise tee plan. piirdeaed r( se ett Vesikaare tee 18 isu likvideeritav objekt ep 73001:001:1355 ga an ek 20 Elamumaa 100% .0 9. 20 22 ) Märkus: geodeetilise alusplaani koostas OÜ Kotkasilm 22.09.2018, töö nr 180011. Alusplaani koordinaadid on esitatud L-EST´97 ja kõrgused EH2000 süsteemis. Töö koostamisest huvitatud iskik Asukoht OÜ Hendrikson & Ko Projektijuht-planeerija Maakri 29 Kliimacentrum OÜ Tori vald Evely Ehrpas Tallinn 10145 Töö nimetus Koordinaator Jaanus Aavik Tammiste külas Vesikaare tee 16 kinnistu tel 740 9800 detailplaneering [email protected] Kuupäev 05.04.2023 Joonis Eskiislahendus Töö nr 22004426 Mõõt 1:500 Joonise nr 3 TORI VALLAVALITSUS Vastavalt nimekirjale 06.04.2023 nr 6-2.1/1236 Tori vallas Tammiste külas Vesikaare tee 16 kinnistu detailplaneeringu koostamine Vastavalt planeerimisseaduse § 85 esitame Vesikaare tee 16 kinnistu detailplaneeringu projekti kooskõlastamiseks ning teavitame võimalusest esitada arvamust planeeringu projekti kohta. Planeeringu materjalidega saab tutvuda Tori valla kodulehel https://www.torivald.ee/tammiste-kula-vesikaare-tee-16-dp Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Rõngas abivallavanem Esitatud: Päästeamet, Keskkonnaamet, Rahandusministeerium, piirinaabrid, puudutatud isikud Lisa: detailplaneeringu projekt Piret Kallas planeerimisspetsialist 5198 4663 [email protected] Pärnu mnt 12 Telefon 4451881 E-mail: [email protected] Sindi linn Tori vald Registrikood 77000341 86705 PÄRNUMAA
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel