Lp Taivo Kivistik
Riigihangete vaidlustuskomisjon
Advokaadibüroo NOVE OÜ
Registrikood: 12984303
Tallinn Estonia pst 9, Solaris keskus
14. aprill 2023 10143 Tallinn
Tel: +372 610 8010
[email protected]
www.nove.ee
Andrus Kattel Veiko Vaske
Arsi Pavelts, PhD Marika Mugur
Kristjan Tamm Maret Kruus
Allkirjastatud digitaalselt Veikko Puolakainen Heili Püümann
Laura Raadik
Mari Past
Indrek Niklus Kristiina Koll
Sten Tikerpe Katrin Kalda
ESITATUD E-POSTI TEEL Mart Parind Madis Abel
VA I D LUS TAJ ATE TÄI E N DAVA D S E I S UK O H A D
&
ME N E T LUS K UL U DE NI ME KI RI
Vaidlustusasja nr: 41-23/258347
Riigihange: „Vereplasma töötlemine ja vereplasmast toodetud ravimi
ostmine, hüübimisfaktorite ostmine 2“ (viitenr 258347)
Vaidlustajad: TAMRO EESTI OÜ
Registrikood 10173188
Pärnu mnt 501, 76401 Saue vald
Takeda Pharmaceuticals International AG
Registrikood CHE-113.444.401
Thurgauerstrasse 130, 8152 Glattpark (Opfikon), Šveits
Vaidlustajate esindajad: Vandeadvokaat Veiko Vaske
Advokaat Mart Parind
Advokaadibüroo NOVE
Estonia pst 9, 10143 Tallinn
e-post
[email protected];
[email protected]
Hankija: Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla
Registrikood 90006399
J. Sütiste tee 19, 13419 Tallinn
e-post
[email protected]
Hankija esindaja: Õigustalituse jurist Nataly Sonk-Bahharev
e-post
[email protected]
Kolmandad isikud: Octapharma AG
Registrikood CHE-108.025.582
Seidenstrasse 2, 8853 Lachen, Šveits
NOVE - 2/7 -
Octapharma Pharmazeutika Produktionsgesellschaft mbH
Registrikood FN 63568
Oberlaaer Str. 235, 1100 Viin, Austria
MAGNUM MEDICAL OÜ
Registrikood 11332521
Vae tn 16, 76401 Saue vald
Kolmandate isikute Vandeadvokaat Martin-Johannes Raude
esindaja: Advokaadibüroo Ellex Raidla
e-post
[email protected]
I MENETLUSE SENINE KÄIK
1. Riigihangete vaidlustuskomisjoni („VAKO“) käes on vaidlustusasi nr 41-23/256347: ühis-
pakkujad TAMRO EESTI OÜ ja Takeda Pharmaceuticals International AG („Vaidlustajad“)
vs Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla („Hankija“). Asjasse on kolmandate isikutena
kaasatud ka ühispakkujad Octapharma AG, Octapharma Pharmazeutika Produktionsgesell-
schaft mbH ja MAGNUM MEDICAL OÜ („Kolmandad isikud“).
2. 03.04.2023 esitasid Vaidlustajad VAKO-le vaidlustuse. 10.04.2023 esitasid Hankija ja
Kolmandad isikud oma vastused vaidlustusele.
3. 11.04.2023 teatas VAKO menetlusosalistele, et vaatab asja läbi kirjalikus menetluses
ning andis menetlusosalistele tähtaja kuni 14.04.2023 (k.a) täiendavate seisukohtade ning
menetluskulude nimekirjade esitamiseks.
4. Käesolevaga esitavad Vaidlustajad VAKO-le oma täiendavad seisukohad, millele on
lisatud ka menetluskulude nimekiri.
II TÄIENDAVAD SEISUKOHAD
5. Vaidlustajad, olles tutvunud Hankija ja Kolmandate isikute vastustega vaidlustusele,
soovivad lisaks vaidlustuses välja toodule märkida järgmist.
6. Raamlepingu eseme tähtsus. Hankija ja Kolmandad isikud on oma vastustes vaidlus-
tusele läinud mööda või siis lähenenud väga selektiivselt küsimusele, mis on raamlepingu ese
ja mis on selle tähendus käesolevas vaidluses. Nagu Vaidlustajad on vaidlustuses märkinud
(p 10), siis raamlepingu esemeks ei ole vereplasmast ravimite tootmine, vaid hoopis selliste
ravimine müük. Nii sätestab raamlepingu projekti p 2.2: „Lepingu objektiks on vereplasma
(edaspidi vereplasma) müümine ning vereplasma toodete ostmine ja tarnimine“ (allakirjutanu
rõhutused). Teisisõnu, ehkki ravimite müümiseks tuleb need loogiliselt võttes kõigepealt valmis
toota, siis raamlepingu sõlminud ettevõtja(d) ei pea lepingu järgi ravimeid (tingimata) ise
tootma, ta/nad võivad vabalt piirduda ka üksnes müüjarolliga. Raamleping selgelt ja läbivalt
eristab müüjat (raamlepingu pool) ja tootjat (raamlepingust väljaspool asuda võiv isik). Raam-
lepingu peatükid 5 ja 6 reguleerivad vereplasma üleandmist müüjale ning sellest vereplasmast
toodetud ravimite tarnimist (müüki), ent mitte tootmist ennast. Võib öelda, et tegemist on
tüüpilise asjakorraldusega riigihangetes: ka nt sõidukite, mööbli või toiduainete hangetes ei
nõuta (ja igati mõistetavalt), et pakkuja oleks kindlasti ise ka tema pakutava sõiduki, mööbli-
eseme või toiduaine tootja. Paljudes ärivaldkondades on tootmis- ja tarneahela erinevad etapid
jaotunud erinevate ettevõtjate kätte.
7. Eelneva tähendus antud vaidluses on, et vastavalt tuleb mõista ka vaidlusaluseid vasta-
vustingimusi. Nimelt, nagu Vaidlustajad on vaidlustuses osutanud (p 10), siis kohtupraktika
NOVE - 3/7 -
kohaselt tuleb hanketingimusi tõlgendada hanke eseme ja eesmärgi valguses. Antud juhul
tähendaks see vaidlusaluste vastavustingimuste tõlgendamist selliselt, et pakkujal või ühel
ühispakkujaist endal ei pea tingimata olema luba ravimite või verekomponentide tootmiseks,
ent pakkuja peab olema õiguslikult olukorras, kus ta on suuteline tagama, et lõpuks Hankijale
müüdavad ravimid toodetakse selleks vajalikku luba omava isiku poolt. Vaidlustajad seda
vaieldamatult ka tagavad, kasutades selleks alltöövõtjana Takeda Manufacturing Austria
AG-d („TMA“), kes on 100%-liselt ühe ühispakkuja Takeda Pharmaceuticals International
AG („TPI“) tütarühing ning kel on mõlemad Hankija nõutud load.
8. Seega esimeses järjekorras tuleks Vaidlustajate pakkumust konkreetse hanke tehi-
olude ja kohtupraktika valguses tõlgendada nii, et Vaidlustajad ise täidavad tootmise
tegevuslubade olemasolu nõuded. Alles juhul, kui VAKO sellise tõlgendusega miskipärast
ei nõustu, tuleks Vaidlustajate pakkumust tõlgendada nii, et nad täidavad asjaomased
vastavustingimused alltöövõtjale TMA-le tuginedes. Ka sellisel juhul on pakkumus vastav
ja puudub alus seda tagasi lükata.
9. VAKO praktika. Nii Hankija kui Kolmandad isikud on viidanud VAKO otsusele asjas
nr 146-22/253907, nähtavasti püüdes sellest otsusest tuletada, et Eesti riigihankeõigus põhi-
mõtteliselt ei luba pakkujal täita pakkumuse vastavustingimusi teisele isikule tuginedes. Selline
järeldus ei ole õige. Tõsi, VAKO ütles kõnealuses lahendis, et „teiste isikute (peale pakkuja
enda) näitajatele tuginemine ei ole pakkumuses üldjuhul asjakohane“ (allakirjutanu rõhutus),
kuid see tundub olevat – arvestades VAKO varasemat prevaleerivat praktikat – kaasuse-
spetsiifiline kõrvalekalle.
10. Esiteks, nagu Vaidlustajad on vaidlustuses juba välja toonud, siis vaidlustusasjas nr
5-18/192791 tehtud otsuses selgitas VAKO põhjalikult, et pakkumuse vastavustingimusi saab
seadusest tulenevalt ja sõltumata sellest, kuidas hankija on vastavustingimuse sõnastanud,
täita ka teiste isikute abiga (vt vaidlustuse p 15–16). Vaidlustajad ei hakka neid samu argu-
mente siinkohal enam kordama. Vaidlustajad osutavad vaid, et Hankija ja Kolmandad isikud
jätsid VAKO otsuse asjas nr 5-18/192791 endale sobivalt täiesti kõrvale.
11. Teiseks, viimati nimetatud VAKO otsus ei ole ainuke, mis otsesõnu ja ühemõtteliselt
jaatab võimalust tugineda pakkumuse vastavustingimuste täitmiseks teistele isikutele. Nii nt
on VAKO ka vaidlustusasjas nr 9-18/192938 tehtud otsuses märkinud järgmist (allajoonimised
on allakirjutanu rõhutused):
„10.2 „Nõuded pakkumusele-vastavustingimused“ p-i 9 sõnastusest tulenevalt on nõuded
esitatud pakkujale/ühispakkujatele, kuid vaidlustuskomisjoni hinnangul ei tähenda see
käesoleval juhul, et pakkujal või ühispakkujatel oli keelatud MTR-ile esitatud majandus-
tegevusteadete nõuete puhul täita need alltöövõtjate kaudu. See oleks keelatud olnud vaid
ühel juhul – siis, kui Hankija oleks riigihanke alusdokumentides nõudnud, et pakkuja täidaks
hankelepingu või mingi osa sellest ise. Sellist piirangut selle riigihanke alusdokumentides pole.
Lisa 11 „Ehituse töövõtuleping“ p 2.5. näeb ette võimaluse töövõtjal kasutada tellija kirjalikul
kooskõlastusel alltöövõtjaid. Kui ehitustööde hankelepingu puhul on alltöövõtt lubatud
sõlmitava hankelepingu täitmise käigus, siis puudub mõistlik põhjendus sellele, kui pakkumuse
esitamisel peavad nõuded olema täidetud pakkujal/ühispakkujatel, kuid pärast võib nende
tööde teostamiseks kasutada ka alltöövõtjaid.
10.3 /.../ Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et RHS ei keela pakkujal ka oma pakkumuse
vastavust pakkujale/ühispakkujatele esitatud vaidlusalustele nõuetele tõendada Hankijale
vastuvõetaval viisil ja seda õigust ei pea Hankija riigihanke alusdokumentides ette nägema.
Kui Hankija pole käesoleval juhul ehitustööde hankelepingu sõlmimise menetluses alltöövõttu
piiranud, siis sai Hankija endale vastuvõetavaks viisiks pidada MTR-ile esitatud majandus-
tegevusteadete nõuete puhul seda, kui pakkuja esitab pakkumuses andmed alltöövõtjate
NOVE - 4/7 -
kohta, kes osalevad hankelepingu täitmises ja need alltöövõtjad on MTR-ile vastavad teated
esitanud. Sellisel juhul on pakkumuse vastavus „Nõuded pakkumusele-vastavustingimused“
p-le 9 tagatud mitte pakkuja/ühispakkujate, vaid tegelikult sõlmitava ehitustööde hankelepingu
alusel neid töid tegevate alltöövõtjate kaudu.
Pakkumus ei saa olla mittevastav siis, kui pakkujal/ühispakkujatel endal „Nõuded pakkumu-
sele-vastavustingimused“ p-is 9 nõutud teated puuduvad, aga pakkumuses nimetatud alltöö-
võtjatel on need olemas.“
12. Sellise käsitlusega, mis kattub sisuliselt üks ühele VAKO otsusega asjas nr 5-18/192791,
saab üksnes nõustuda. Lähenemine, et niisuguseid mittesisulist laadi pakkumuse vastavus-
tingimusi nagu mingi registreeringu või loa olemasolu ei saa täita alltöövõtjatele tuginedes,
oleks forsseeritult formalistlik ning sellel poleks mingit mõistlikku põhjendust. Kui pakkuja võib
alltöövõtjaid kasutada hankelepingut täites (ning – NB! – hankija võib alltöövõttu piirata üksnes
teatud juhtudel ja sedagi riigihanke alusdokumentides väljendatud selgesõnalise klausliga1
(RHS § 103 lg 7), mida käesolevas hankes ei esine), siis oleks asjatu nõuda, et hankija nõutud
registreering või luba oleks tingimata pakkujal endal, kes ise ei pruugi asjaomast töölõiku
isiklikult täita. Seda silmas pidades on RHS-i regulatsioon ja seda tõlgendav VAKO praktika
kooskõlas reaalelulise äripraktika ja mõistlikkuse põhimõttega.
13. Kolmandaks, isegi see üksik VAKO lahend, millele tuginevad Hankija ja Kolmandad
isikud, ei väljenda neid seisukohti, mida see väljendab, absolutiseerivas toonis. Nagu eespool
p-s 9 esitatud tsitaadis allajoonitult toonitatud, leidis VAKO tolles lahendis, et tema järeldused
kehtivad „üldjuhul“, s.o mitte igal juhul ja alati. Küllap pidas VAKO toonast kaasust mingil
põhjusel nõnda spetsiifiliseks, et tarvis oli teha niisugune lahend. Kuna otsust edasi ei kaeva-
tud, on see jõustunud.
14. Neljandaks, asjas nr 146-22/253907 tehtud VAKO otsuse erandlikkust kinnitab ka tõik,
et VAKO ei andnud selles lahendis sõnagagi mõista, et ta otsustab enda varasemast, mitmel
korral kinnitust leidnud ja väga põhimõttelisi seisukohti väljendavast praktikast irduda. Kui see
tõesti olnuks VAKO kavatsus, siis arvatavasti öelduks see ka selgelt välja, kuna tegemist oleks
180-kraadilise muudatusega seaduse igapäevase rakendamise seisukohalt olulises tõlgendu-
ses. VAKO varasem praktika on riigihanketuru osalistes loonud teatava kindluse ja õigustatud
ootuse, et vastavalt VAKO mitmele ühte ja sama keelt rääkivale lahendile toimimine on õigus-
pärane.
15. Viiendaks ja viimaseks, mis puudutab Kolmandate isikute väidet, et „VAKO ei saa asuda
kattuvate osalistega vaidlustusmenetlustes samas küsimuses erinevatele seisukohtadele“
(seeläbi püüavad Kolmandad isikud ilmselt väita, et VAKO peab tegema samasuguse otsuse
nagu asjas nr 146-22/253907), siis kõigepealt tuleb märkida, et olenemata kattuvatest menet-
lusosalistest on asjasse puutuvad hanked ja nende tehiolud siiski erinevad. Varem vaieldi
ravimite hulgimüügi tegevusloa üle, nüüd puudutab vaidlus tootmise tegevuslube. Lisaks – ja
mis olulisemgi –, vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu selgitustele ei ole VAKO otsuse
põhjendused siduvad (sh VAKO-le endale) isegi mitte samast hankemenetlusest võrsunud uue
vaidluse lahendamisel (TlnRKo 3-21-1021, p 17). Seda enam ei ole VAKO õiguslikud seisu-
kohad kellelegi siduvad hoopis teisest hankemenetlusest võrsunud vaidluse lahendamisel ning
järelikult ei ole VAKO-l mingit takistust võtta käesolevas vaidluses seisukoht, mis on selle
vaidluse tehioludel õige. Nagu eespool juba selgitatud, siis õige oleks lähenemine, et pakku-
muse vastavustingimusi võib täita ka alltöövõtjale tuginedes.
1 Piirangu selgesõnalisuse nõuet on toonitanud ka T. Väljaots. RHS § 103 komm 46. – M. A. Simovart, M. Parind
(koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2019.
NOVE - 5/7 -
16. Vaidlusaluste vastavustingimuste sõnastus. Nii Hankija kui Kolmandad isikud on
toonud esile, et vaidlusalused vastavustingimused on sõnastatud moel, et teatavad tegevus-
load peavad olema „pakkujal (või ühispakkujal)“. Vastupidiselt Hankija ja Kolmandate isikute
eksiarusaamale ei tähenda selline sõnavalik siiski seda, et nõutavad load peakski olema
tingimata pakkujal endal või ühel ühispakkujaist.
17. Esiteks on VAKO nii vaidlustusasjas nr 5-18/192791 (p 16) kui ka vaidlustusasjas nr 9-
18/192938 tehtud otsuses (p 10.2) selgitanud, et pakkuja õigus tugineda pakkumuse vastavus-
tingimuse täitmiseks alltöövõtjale tuleneb otse RHS-ist ning seda õigust ei saa väärata see,
kuidas hankija on asjasse puutuva vastavustingimuse sõnastanud. Viidatud lahendid on asja-
omases osas leidnud osundamist nii vaidlustuses (p 15) kui eespool käesolevas dokumendis
(p 11), mistõttu Vaidlustajad samu väljavõtteid siinkohal enam ei tee. Küll juhivad Vaidlustajad
nende VAKO otsuste valguses tähelepanu Hankija ekslikule arvamusele nagu peaks selleks,
et pakkuja saaks vastavustingimuse täitmiseks tugineda alltöövõtjale, hankija olema sellise
võimaluse hanke alusdokumentides ette näinud. Nii see ei ole, eeldus on vastupidine. Et sellist
võimalust keelata, peaks hankija hanke alusdokumentides alltöövõtu kasutamist otsesõnu
piirama (RHS § 103 lg 7). Kui aga hankija hanke alusdokumentides sel teemal vaikib või siis
kordab üle seda, mida seadus niigi lubab, siis on alltöövõtjale tuginemine lubatud.
18. Teiseks ongi oluline mõista, et kui pakkuja õigus teatud moel toimida tuleneb seadusest
– ja nii see pakkumuse vastavustingimuste täitmiseks alltöövõtjale tuginemise puhul on –, siis
ei saa hankija seda õigust oma suva järgi kaotada, kasutades riigihanke alusdokumentides
teadlikult või kogemata teatavat sõnastust. Selle kohta on VAKO vaidlustusasjas nr 21-18/
186204 juba öelnud (p 12), et hankijal ei ole võimalik hanke alusdokumentidega muuta RHS-i
regulatsiooni ja nõuda, et pakkuja peaks tegema midagi, mida RHS temalt ei nõua. Sama
loogika kehtib ka teistpidi: hankija ei saa oma sõnavalikuga võtta pakkujalt võimalust, mille
RHS talle annab.
19. Kolmandaks ja viimaseks, ökonoomse tekstikasutuse mõttes on üksnes loogiline, et
hankija adresseerib mistahes hankenõuded sõnastuslikus plaanis pakkujale või ühispakkuja-
tele, kuivõrd just nemad on riigihankes n-ö eesliinil. Riigihanke alusdokumentide tekst muutuks
lohisevaks ja raskesti loetavaks, kui hankija peaks iga nõude puhul juurde lisama klausli stiilis
„/.../ või kui pakkuja või ühispakkujad tuginevad teise isiku näitajatele, siis /.../.“ Kvalifit-
seerimise tingimused sõnastatakse väga levinud praktika järgi niisamuti ainult pakkujale
suunatult (nt „Pakkuja peab olema viimase X aasta jooksul täitnud järgmistele tingimustele
vastava lepingu.“), ent ei saa olla mõistlikku vaidlust, et pelgalt selline sõnavalik ei tähenda
seda, et pakkuja ei saa kasutada talle RHS § 103 lg-ga 1 antud õigust tugineda kvalifitseeri-
mise tingimuste täitmiseks teiste isikute näitajatele ja vahenditele.
20. Vaidlusaluste vastavustingimuste selgus. Hankija on andnud mõista, et vaidlus-
alused vastavustingimused on oma sisult selged ning kui kellelgi tekkinukski nende tingimuste
kohta mingeid küsimusi, siis tulnuks need Hankijale õigeaegselt esitada, mida aga ei tehtud.
Viimane väide on otseselt väär. Sealjuures on tegemist teadva valeväitega, kuna ei saa olla,
et Hankija ei ole teadlik sellest, mis küsimusi on Vaidlustajad temalt avalikus hankeregistris
küsinud ning mis vastuseid ta on nendele küsimustele andnud.
21. Nimelt, kõigepealt küsis Vaidlustajate konsortsiumi eestimaine liige TAMRO EESTI OÜ
(„Tamro“) Hankijalt järgmist (24.01.2023 küsimus, ID 713161):
„Hankes 253907 oli vajalik vastavustingimuste all esitada Luba vereplasma töötlemiseks.
Viimane on hankes 258347 asendatud Ravimite tootmise loaga, kusjuures ei ole täpsustatud,
mis tüüpi luba silmas peetakse. Palume selgitada antud nõude asjakohasust. Antud juhul
puudub vastavustingimustes igasugune viide plasma kogumisele ja töötlemisele.“
Hankija vastus Tamro küsimusele oli järgmine:
NOVE - 6/7 -
„Plasma müüakse selle edasise töötlemise eesmärgil plasma derivaatide tootjale, sellest
tulenevalt esitatud ravimite tootmise tegevusloa nõue.“
22. Seejärel, kuna Hankija vastus Tamro küsimusele oli väga napisõnaline ning olulises osas
ei andnud vastust tegelikult küsitule, küsis Hankijalt küsimuse ka Kolmandate isikute
konsortsiumi koosseisu kuuluv Octapharma (02.02.2023 küsimus, ID 715296):
„Raamlepingu projekti järgi on lepingu eesmärk (a) pakkujale vereplasma üleandmine ja
(b) pakkujalt vereplasmast toodetud ravimite ostmine. Vastavustingimuste järgi peab pakkuja
omama selleks (a) ravimite tootmise tegevusluba ja (b) Ravimiameti väljastatud tegevusluba
ravimite hulgimüügiks.
Hankija selgitas 24.01.23 vastuses, et vereplasma antakse üle „selle edasise töötlemise
eesmärgil plasma derivaatide tootjale“. Raamlepingu puntki 5.10 järgi kohustub pakkuja
pidama vereplasma töötlemisel kinni kõigist vereplasma töötlemisele kehtivatest õigusaktidest.
// Katked VereS-st ja RavS-ist //
Seega, kui (a) raamlepingu eesmärk on anda pakkujale vereplasma üle selle edasiseks
töötlemiseks plasma derivaatide tootjale ja (b) raamlepingu järgi peab pakkuja pidama
vereplasma töötlemisel kinni kõigist vereplasma töötlemisele kehtivatest õigusaktidest, siis
peab pakkuja olema tegevusluba, mis lubab toota verekomponente.
Kas hankija ei pea eelnevast tulenevalt põhjendatuks täpsustada vastavustingimusi selliselt,
et pakkujad peavad omama verekomponentide tootmise tegevusluba? Kui ei, siis kuidas on
tagatud, et pakkujad suudavad täita raamlepingu punkti 5.10 ja pidada vereplasma töötlemisel
kinni kõigist vereplasma töötlemisele kehtivatest õigusaktidest?“
Hankija vastus Octapharma küsimusele oli järgmine:
„Täname tähelepaneku eest! Hankija lisas vastavustingimustesse verekomponentide tootmise
tegevusloa nõude.“
23. Eelosundatud küsimuste-vastuste vahetus riigihangete registris tõestab esiteks üheselt
seda, et paika ei pea Hankija väide, et „ühelgi pakkujal /.../ ei tekkinud riigihanke menetluse
käigus küsimust, millist täpselt tegevusluba pidid pakkujad esitama (st hanke menetluse
raames tegevuslubade osas pakkujatelt küsimusi esitatud pole)“. Tegelikult tekkis küsimusi
mõlemal hilisemal pakkujal. Teiseks näitab see ilmekalt sedagi, et Hankija nõuded selle kohta,
millised load peavad kellelgi olema, ei olnud – võttes arvesse Hankija enda poolt paika pandud
raamlepingu eset – mõistlikult jälgitav ja loogiliselt põhjendatav. Hankija täiendas hanke
alusdokumente Tamro ja Octapharma küsimuste peale. Kolmandaks ja käimasolevat vaidlust
arvestades vahest kõige tähtsamanagi ei soostunud Hankija Tamro küsimuste peale
selgitama, miks on sellise lepinguesemega hankes nagu praegune nõutud pakkujailt2 ravimite
ja verekomponentide tootmise tegevuslube, ehkki pakkujad ei pea neid ise tootma.
24. Vastavustingimuste täitmise ajahetk. Hankija on Vaidlustajatele arusaamatult viimas-
tele ette heitnud, justkui oleks nood eeldanud, et Hankija nõutud tegevusload võib hankida
alles raam- (või siis hankelepingu?) täitmise alguseks. Vaidlustajad ei ole midagi sellist eelda-
nud ega ka oma vaidlustuses öelnud. Vaidlustajad on öelnud, et nende pakkumuse struktuuri
järgi on ravimite ja verekomponentide tootmise tegevusload ühe ühispakkuja TPI 100%-lisel
tütarühingul TMA-l. Need load on viimasel juba praegu (st olid ka pakkumuse esitamise
tähtpäeva seisuga) ning need said Hankijale ka esitatud. Esiti pidas Hankija neid lube ka
piisavaks, alles Kolmandate isikute vaidlustuse peale (vaidlustusasi nr 32-23/258347)
otsustas Hankija oma seisukohta muuta.
2 NB! Siinset lühidat sõnakasutust (viidatud on üksnes „pakkujale“) ei tohi mõista viisil, et Vaidlustajad võtavad
omaks, et tegevusluba peab tingimata olema pakkujal endal. Lühiduse huvides on siin sõna „pakkuja“ kasutatud
kõige laiemas võimalikus tähenduses, nii et see hõlmab ka pakkuja alltöövõtjaid.
NOVE - 7/7 -
25. Vaidlustajate pakkumuse struktuur. Arusaamatuks jääb ka Hankija analüüs selle
kohta, miks ei saa TMA-d pidada Vaidlustajate konsortsiumi üheks ühispakkujaks. Vaidlus-
tajad ei olegi kunagi väitnud, et TMA oleks üks ühispakkuja. TMA on ühispakkujate alltöövõtja.
Eelöeldu aga ei tähenda, et Vaidlustajate pakkumus oleks tegevuslubade tingimustele mitte-
vastav.
26. Mis puudutab Hankija viidet, et vaidlustuse lisaks 1 olevale TMA volikirjale pole kantud
kuupäeva, siis see polegi antud juhul tähtis, sest volikirja sisust on üheselt arusaadav, mis on
volituse sisu. Volitus puudutab ühemõtteliselt vaidlusalust riigihanget. Seega ei saa kuupäeva
puudumine tuua kaasa kahtlust, et äkki puudutab volikiri hoopis mingit muud, varasemat riigi-
hanget vms. Volikirja skoop ja tähtajaline ulatus on teada: vaidlusalune riigihange, nii kaua kui
see kestab.
27. Vastavustingimuste vaidlustamine. Kolmandad isikud on mõista andnud nagu püüaks
Vaidlustajad selle vaidlustusmenetluse raames vaidlustada kõnealuste vastavustingimuste
õiguspärasust. Nii see ei ole. Vaidlustajad ei ole väitnud, et tegemist on õigusvastaste hanke-
tingimustega. Vaidlustus keskendub peaasjalikult sellele, kuidas neid vastavustingimusi
tõlgendada ja kohaldada, mis on hoopis erinev küsimus.
III MENETLUSKULUDE NIMEKIRI
28. Vaidlustajad on vaidlustuses taotlenud enda menetluskulude väljamõistmist Hankijalt.
Kooskõlas RHS § 199 lg 1 esimese lausega ning VAKO 11.04.2023 kirjaliku menetluse teatega
esitavad Vaidlustajad käesolevaga oma menetluskulude nimekirja.
29. Vaidlustajad on selles vaidlustusmenetluses kandnud menetluskulusid kokku 3965 euro
ulatuses, millest 1280 eurot moodustab vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõiv ja 2685 eurot
lepingulise esindaja kulud. Vaidlustajale on õigusabi osutatud kokku 14 tundi ja 55 minutit
tunnihinnaga 180 eurot (käibemaksuta). Esindajakulude täpsem koosseis on järgmine:
Kuupäev Töö / toiming Kestus Summa EUR
(KM-ta)
24.03.2023 Hankija otsuste vaidlustamise perspektiivi hinda- 2h 360
mine. Arutelu kliendiga vaidlustuse põhiseisu-
kohtade teemal.
30.03.2023 Hanke materjalide ja kohtupraktika analüüs, 1h30min 270
vaidlustuse koostamine
31.03.2023 Vaidlustuse koostamine ja kliendiga kooskõlasta- 4h 720
mine
03.04.2023 Arutelu kliendiga õiguslike argumentide teemal, 1h30min 270
vaidlustuse täiendamine ja esitamine
12.04.2023 Tutvumine hankija ja III isiku vastustega ja nende 1h40min 300
analüüs, arutelu kliendiga täiendavate seisu-
kohtade teemal
13.04.2023 Täiendavate seisukohtade ja menetluskulude 4h15min 765
nimekirja koostamine
30. Kokkuvõttes taotlevad Vaidlustajad, et VAKO mõistaks Hankijalt Vaidlustajate kasuks
välja riigilõivu 1280 eurot ja esindajakulud 2685 eurot (käibemaksuta).
Lugupidamisega
Mart Parind, advokaat