dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vaidlustajate täiendavad seisukohad & menetluskulude nimekiri

Rahandusministeerium · 14. aprill 2023
Viit
12.2-10/23-41/199-3
Registreeritud
14. aprill 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
TAMRO EESTI OÜ ja Takeda Pharmaceuticals International AG
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS
Sari
12.2-10 Riigihangete vaidlustusmenetluse toimikud
Toimik
12.2-10/23-41
Vastutaja
Taivo Kivistik (Rahandusministeerium, Riigihangete vaidlustuskomisjon)

Failid

  • 📎seisukohad-men.kulud.Tamro-PERH.258347.2023-04-14.final.nove.asice253 KB

Sisu (failidest)

Lp Taivo Kivistik Riigihangete vaidlustuskomisjon Advokaadibüroo NOVE OÜ Registrikood: 12984303 Tallinn Estonia pst 9, Solaris keskus 14. aprill 2023 10143 Tallinn Tel: +372 610 8010 [email protected] www.nove.ee Andrus Kattel Veiko Vaske Arsi Pavelts, PhD Marika Mugur Kristjan Tamm Maret Kruus Allkirjastatud digitaalselt Veikko Puolakainen Heili Püümann Laura Raadik Mari Past Indrek Niklus Kristiina Koll Sten Tikerpe Katrin Kalda ESITATUD E-POSTI TEEL Mart Parind Madis Abel VA I D LUS TAJ ATE TÄI E N DAVA D S E I S UK O H A D & ME N E T LUS K UL U DE NI ME KI RI Vaidlustusasja nr: 41-23/258347 Riigihange: „Vereplasma töötlemine ja vereplasmast toodetud ravimi ostmine, hüübimisfaktorite ostmine 2“ (viitenr 258347) Vaidlustajad: TAMRO EESTI OÜ Registrikood 10173188 Pärnu mnt 501, 76401 Saue vald Takeda Pharmaceuticals International AG Registrikood CHE-113.444.401 Thurgauerstrasse 130, 8152 Glattpark (Opfikon), Šveits Vaidlustajate esindajad: Vandeadvokaat Veiko Vaske Advokaat Mart Parind Advokaadibüroo NOVE Estonia pst 9, 10143 Tallinn e-post [email protected]; [email protected] Hankija: Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla Registrikood 90006399 J. Sütiste tee 19, 13419 Tallinn e-post [email protected] Hankija esindaja: Õigustalituse jurist Nataly Sonk-Bahharev e-post [email protected] Kolmandad isikud: Octapharma AG Registrikood CHE-108.025.582 Seidenstrasse 2, 8853 Lachen, Šveits NOVE - 2/7 - Octapharma Pharmazeutika Produktionsgesellschaft mbH Registrikood FN 63568 Oberlaaer Str. 235, 1100 Viin, Austria MAGNUM MEDICAL OÜ Registrikood 11332521 Vae tn 16, 76401 Saue vald Kolmandate isikute Vandeadvokaat Martin-Johannes Raude esindaja: Advokaadibüroo Ellex Raidla e-post [email protected] I MENETLUSE SENINE KÄIK 1. Riigihangete vaidlustuskomisjoni („VAKO“) käes on vaidlustusasi nr 41-23/256347: ühis- pakkujad TAMRO EESTI OÜ ja Takeda Pharmaceuticals International AG („Vaidlustajad“) vs Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla („Hankija“). Asjasse on kolmandate isikutena kaasatud ka ühispakkujad Octapharma AG, Octapharma Pharmazeutika Produktionsgesell- schaft mbH ja MAGNUM MEDICAL OÜ („Kolmandad isikud“). 2. 03.04.2023 esitasid Vaidlustajad VAKO-le vaidlustuse. 10.04.2023 esitasid Hankija ja Kolmandad isikud oma vastused vaidlustusele. 3. 11.04.2023 teatas VAKO menetlusosalistele, et vaatab asja läbi kirjalikus menetluses ning andis menetlusosalistele tähtaja kuni 14.04.2023 (k.a) täiendavate seisukohtade ning menetluskulude nimekirjade esitamiseks. 4. Käesolevaga esitavad Vaidlustajad VAKO-le oma täiendavad seisukohad, millele on lisatud ka menetluskulude nimekiri. II TÄIENDAVAD SEISUKOHAD 5. Vaidlustajad, olles tutvunud Hankija ja Kolmandate isikute vastustega vaidlustusele, soovivad lisaks vaidlustuses välja toodule märkida järgmist. 6. Raamlepingu eseme tähtsus. Hankija ja Kolmandad isikud on oma vastustes vaidlus- tusele läinud mööda või siis lähenenud väga selektiivselt küsimusele, mis on raamlepingu ese ja mis on selle tähendus käesolevas vaidluses. Nagu Vaidlustajad on vaidlustuses märkinud (p 10), siis raamlepingu esemeks ei ole vereplasmast ravimite tootmine, vaid hoopis selliste ravimine müük. Nii sätestab raamlepingu projekti p 2.2: „Lepingu objektiks on vereplasma (edaspidi vereplasma) müümine ning vereplasma toodete ostmine ja tarnimine“ (allakirjutanu rõhutused). Teisisõnu, ehkki ravimite müümiseks tuleb need loogiliselt võttes kõigepealt valmis toota, siis raamlepingu sõlminud ettevõtja(d) ei pea lepingu järgi ravimeid (tingimata) ise tootma, ta/nad võivad vabalt piirduda ka üksnes müüjarolliga. Raamleping selgelt ja läbivalt eristab müüjat (raamlepingu pool) ja tootjat (raamlepingust väljaspool asuda võiv isik). Raam- lepingu peatükid 5 ja 6 reguleerivad vereplasma üleandmist müüjale ning sellest vereplasmast toodetud ravimite tarnimist (müüki), ent mitte tootmist ennast. Võib öelda, et tegemist on tüüpilise asjakorraldusega riigihangetes: ka nt sõidukite, mööbli või toiduainete hangetes ei nõuta (ja igati mõistetavalt), et pakkuja oleks kindlasti ise ka tema pakutava sõiduki, mööbli- eseme või toiduaine tootja. Paljudes ärivaldkondades on tootmis- ja tarneahela erinevad etapid jaotunud erinevate ettevõtjate kätte. 7. Eelneva tähendus antud vaidluses on, et vastavalt tuleb mõista ka vaidlusaluseid vasta- vustingimusi. Nimelt, nagu Vaidlustajad on vaidlustuses osutanud (p 10), siis kohtupraktika NOVE - 3/7 - kohaselt tuleb hanketingimusi tõlgendada hanke eseme ja eesmärgi valguses. Antud juhul tähendaks see vaidlusaluste vastavustingimuste tõlgendamist selliselt, et pakkujal või ühel ühispakkujaist endal ei pea tingimata olema luba ravimite või verekomponentide tootmiseks, ent pakkuja peab olema õiguslikult olukorras, kus ta on suuteline tagama, et lõpuks Hankijale müüdavad ravimid toodetakse selleks vajalikku luba omava isiku poolt. Vaidlustajad seda vaieldamatult ka tagavad, kasutades selleks alltöövõtjana Takeda Manufacturing Austria AG-d („TMA“), kes on 100%-liselt ühe ühispakkuja Takeda Pharmaceuticals International AG („TPI“) tütarühing ning kel on mõlemad Hankija nõutud load. 8. Seega esimeses järjekorras tuleks Vaidlustajate pakkumust konkreetse hanke tehi- olude ja kohtupraktika valguses tõlgendada nii, et Vaidlustajad ise täidavad tootmise tegevuslubade olemasolu nõuded. Alles juhul, kui VAKO sellise tõlgendusega miskipärast ei nõustu, tuleks Vaidlustajate pakkumust tõlgendada nii, et nad täidavad asjaomased vastavustingimused alltöövõtjale TMA-le tuginedes. Ka sellisel juhul on pakkumus vastav ja puudub alus seda tagasi lükata. 9. VAKO praktika. Nii Hankija kui Kolmandad isikud on viidanud VAKO otsusele asjas nr 146-22/253907, nähtavasti püüdes sellest otsusest tuletada, et Eesti riigihankeõigus põhi- mõtteliselt ei luba pakkujal täita pakkumuse vastavustingimusi teisele isikule tuginedes. Selline järeldus ei ole õige. Tõsi, VAKO ütles kõnealuses lahendis, et „teiste isikute (peale pakkuja enda) näitajatele tuginemine ei ole pakkumuses üldjuhul asjakohane“ (allakirjutanu rõhutus), kuid see tundub olevat – arvestades VAKO varasemat prevaleerivat praktikat – kaasuse- spetsiifiline kõrvalekalle. 10. Esiteks, nagu Vaidlustajad on vaidlustuses juba välja toonud, siis vaidlustusasjas nr 5-18/192791 tehtud otsuses selgitas VAKO põhjalikult, et pakkumuse vastavustingimusi saab seadusest tulenevalt ja sõltumata sellest, kuidas hankija on vastavustingimuse sõnastanud, täita ka teiste isikute abiga (vt vaidlustuse p 15–16). Vaidlustajad ei hakka neid samu argu- mente siinkohal enam kordama. Vaidlustajad osutavad vaid, et Hankija ja Kolmandad isikud jätsid VAKO otsuse asjas nr 5-18/192791 endale sobivalt täiesti kõrvale. 11. Teiseks, viimati nimetatud VAKO otsus ei ole ainuke, mis otsesõnu ja ühemõtteliselt jaatab võimalust tugineda pakkumuse vastavustingimuste täitmiseks teistele isikutele. Nii nt on VAKO ka vaidlustusasjas nr 9-18/192938 tehtud otsuses märkinud järgmist (allajoonimised on allakirjutanu rõhutused): „10.2 „Nõuded pakkumusele-vastavustingimused“ p-i 9 sõnastusest tulenevalt on nõuded esitatud pakkujale/ühispakkujatele, kuid vaidlustuskomisjoni hinnangul ei tähenda see käesoleval juhul, et pakkujal või ühispakkujatel oli keelatud MTR-ile esitatud majandus- tegevusteadete nõuete puhul täita need alltöövõtjate kaudu. See oleks keelatud olnud vaid ühel juhul – siis, kui Hankija oleks riigihanke alusdokumentides nõudnud, et pakkuja täidaks hankelepingu või mingi osa sellest ise. Sellist piirangut selle riigihanke alusdokumentides pole. Lisa 11 „Ehituse töövõtuleping“ p 2.5. näeb ette võimaluse töövõtjal kasutada tellija kirjalikul kooskõlastusel alltöövõtjaid. Kui ehitustööde hankelepingu puhul on alltöövõtt lubatud sõlmitava hankelepingu täitmise käigus, siis puudub mõistlik põhjendus sellele, kui pakkumuse esitamisel peavad nõuded olema täidetud pakkujal/ühispakkujatel, kuid pärast võib nende tööde teostamiseks kasutada ka alltöövõtjaid. 10.3 /.../ Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et RHS ei keela pakkujal ka oma pakkumuse vastavust pakkujale/ühispakkujatele esitatud vaidlusalustele nõuetele tõendada Hankijale vastuvõetaval viisil ja seda õigust ei pea Hankija riigihanke alusdokumentides ette nägema. Kui Hankija pole käesoleval juhul ehitustööde hankelepingu sõlmimise menetluses alltöövõttu piiranud, siis sai Hankija endale vastuvõetavaks viisiks pidada MTR-ile esitatud majandus- tegevusteadete nõuete puhul seda, kui pakkuja esitab pakkumuses andmed alltöövõtjate NOVE - 4/7 - kohta, kes osalevad hankelepingu täitmises ja need alltöövõtjad on MTR-ile vastavad teated esitanud. Sellisel juhul on pakkumuse vastavus „Nõuded pakkumusele-vastavustingimused“ p-le 9 tagatud mitte pakkuja/ühispakkujate, vaid tegelikult sõlmitava ehitustööde hankelepingu alusel neid töid tegevate alltöövõtjate kaudu. Pakkumus ei saa olla mittevastav siis, kui pakkujal/ühispakkujatel endal „Nõuded pakkumu- sele-vastavustingimused“ p-is 9 nõutud teated puuduvad, aga pakkumuses nimetatud alltöö- võtjatel on need olemas.“ 12. Sellise käsitlusega, mis kattub sisuliselt üks ühele VAKO otsusega asjas nr 5-18/192791, saab üksnes nõustuda. Lähenemine, et niisuguseid mittesisulist laadi pakkumuse vastavus- tingimusi nagu mingi registreeringu või loa olemasolu ei saa täita alltöövõtjatele tuginedes, oleks forsseeritult formalistlik ning sellel poleks mingit mõistlikku põhjendust. Kui pakkuja võib alltöövõtjaid kasutada hankelepingut täites (ning – NB! – hankija võib alltöövõttu piirata üksnes teatud juhtudel ja sedagi riigihanke alusdokumentides väljendatud selgesõnalise klausliga1 (RHS § 103 lg 7), mida käesolevas hankes ei esine), siis oleks asjatu nõuda, et hankija nõutud registreering või luba oleks tingimata pakkujal endal, kes ise ei pruugi asjaomast töölõiku isiklikult täita. Seda silmas pidades on RHS-i regulatsioon ja seda tõlgendav VAKO praktika kooskõlas reaalelulise äripraktika ja mõistlikkuse põhimõttega. 13. Kolmandaks, isegi see üksik VAKO lahend, millele tuginevad Hankija ja Kolmandad isikud, ei väljenda neid seisukohti, mida see väljendab, absolutiseerivas toonis. Nagu eespool p-s 9 esitatud tsitaadis allajoonitult toonitatud, leidis VAKO tolles lahendis, et tema järeldused kehtivad „üldjuhul“, s.o mitte igal juhul ja alati. Küllap pidas VAKO toonast kaasust mingil põhjusel nõnda spetsiifiliseks, et tarvis oli teha niisugune lahend. Kuna otsust edasi ei kaeva- tud, on see jõustunud. 14. Neljandaks, asjas nr 146-22/253907 tehtud VAKO otsuse erandlikkust kinnitab ka tõik, et VAKO ei andnud selles lahendis sõnagagi mõista, et ta otsustab enda varasemast, mitmel korral kinnitust leidnud ja väga põhimõttelisi seisukohti väljendavast praktikast irduda. Kui see tõesti olnuks VAKO kavatsus, siis arvatavasti öelduks see ka selgelt välja, kuna tegemist oleks 180-kraadilise muudatusega seaduse igapäevase rakendamise seisukohalt olulises tõlgendu- ses. VAKO varasem praktika on riigihanketuru osalistes loonud teatava kindluse ja õigustatud ootuse, et vastavalt VAKO mitmele ühte ja sama keelt rääkivale lahendile toimimine on õigus- pärane. 15. Viiendaks ja viimaseks, mis puudutab Kolmandate isikute väidet, et „VAKO ei saa asuda kattuvate osalistega vaidlustusmenetlustes samas küsimuses erinevatele seisukohtadele“ (seeläbi püüavad Kolmandad isikud ilmselt väita, et VAKO peab tegema samasuguse otsuse nagu asjas nr 146-22/253907), siis kõigepealt tuleb märkida, et olenemata kattuvatest menet- lusosalistest on asjasse puutuvad hanked ja nende tehiolud siiski erinevad. Varem vaieldi ravimite hulgimüügi tegevusloa üle, nüüd puudutab vaidlus tootmise tegevuslube. Lisaks – ja mis olulisemgi –, vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu selgitustele ei ole VAKO otsuse põhjendused siduvad (sh VAKO-le endale) isegi mitte samast hankemenetlusest võrsunud uue vaidluse lahendamisel (TlnRKo 3-21-1021, p 17). Seda enam ei ole VAKO õiguslikud seisu- kohad kellelegi siduvad hoopis teisest hankemenetlusest võrsunud vaidluse lahendamisel ning järelikult ei ole VAKO-l mingit takistust võtta käesolevas vaidluses seisukoht, mis on selle vaidluse tehioludel õige. Nagu eespool juba selgitatud, siis õige oleks lähenemine, et pakku- muse vastavustingimusi võib täita ka alltöövõtjale tuginedes. 1 Piirangu selgesõnalisuse nõuet on toonitanud ka T. Väljaots. RHS § 103 komm 46. – M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2019. NOVE - 5/7 - 16. Vaidlusaluste vastavustingimuste sõnastus. Nii Hankija kui Kolmandad isikud on toonud esile, et vaidlusalused vastavustingimused on sõnastatud moel, et teatavad tegevus- load peavad olema „pakkujal (või ühispakkujal)“. Vastupidiselt Hankija ja Kolmandate isikute eksiarusaamale ei tähenda selline sõnavalik siiski seda, et nõutavad load peakski olema tingimata pakkujal endal või ühel ühispakkujaist. 17. Esiteks on VAKO nii vaidlustusasjas nr 5-18/192791 (p 16) kui ka vaidlustusasjas nr 9- 18/192938 tehtud otsuses (p 10.2) selgitanud, et pakkuja õigus tugineda pakkumuse vastavus- tingimuse täitmiseks alltöövõtjale tuleneb otse RHS-ist ning seda õigust ei saa väärata see, kuidas hankija on asjasse puutuva vastavustingimuse sõnastanud. Viidatud lahendid on asja- omases osas leidnud osundamist nii vaidlustuses (p 15) kui eespool käesolevas dokumendis (p 11), mistõttu Vaidlustajad samu väljavõtteid siinkohal enam ei tee. Küll juhivad Vaidlustajad nende VAKO otsuste valguses tähelepanu Hankija ekslikule arvamusele nagu peaks selleks, et pakkuja saaks vastavustingimuse täitmiseks tugineda alltöövõtjale, hankija olema sellise võimaluse hanke alusdokumentides ette näinud. Nii see ei ole, eeldus on vastupidine. Et sellist võimalust keelata, peaks hankija hanke alusdokumentides alltöövõtu kasutamist otsesõnu piirama (RHS § 103 lg 7). Kui aga hankija hanke alusdokumentides sel teemal vaikib või siis kordab üle seda, mida seadus niigi lubab, siis on alltöövõtjale tuginemine lubatud. 18. Teiseks ongi oluline mõista, et kui pakkuja õigus teatud moel toimida tuleneb seadusest – ja nii see pakkumuse vastavustingimuste täitmiseks alltöövõtjale tuginemise puhul on –, siis ei saa hankija seda õigust oma suva järgi kaotada, kasutades riigihanke alusdokumentides teadlikult või kogemata teatavat sõnastust. Selle kohta on VAKO vaidlustusasjas nr 21-18/ 186204 juba öelnud (p 12), et hankijal ei ole võimalik hanke alusdokumentidega muuta RHS-i regulatsiooni ja nõuda, et pakkuja peaks tegema midagi, mida RHS temalt ei nõua. Sama loogika kehtib ka teistpidi: hankija ei saa oma sõnavalikuga võtta pakkujalt võimalust, mille RHS talle annab. 19. Kolmandaks ja viimaseks, ökonoomse tekstikasutuse mõttes on üksnes loogiline, et hankija adresseerib mistahes hankenõuded sõnastuslikus plaanis pakkujale või ühispakkuja- tele, kuivõrd just nemad on riigihankes n-ö eesliinil. Riigihanke alusdokumentide tekst muutuks lohisevaks ja raskesti loetavaks, kui hankija peaks iga nõude puhul juurde lisama klausli stiilis „/.../ või kui pakkuja või ühispakkujad tuginevad teise isiku näitajatele, siis /.../.“ Kvalifit- seerimise tingimused sõnastatakse väga levinud praktika järgi niisamuti ainult pakkujale suunatult (nt „Pakkuja peab olema viimase X aasta jooksul täitnud järgmistele tingimustele vastava lepingu.“), ent ei saa olla mõistlikku vaidlust, et pelgalt selline sõnavalik ei tähenda seda, et pakkuja ei saa kasutada talle RHS § 103 lg-ga 1 antud õigust tugineda kvalifitseeri- mise tingimuste täitmiseks teiste isikute näitajatele ja vahenditele. 20. Vaidlusaluste vastavustingimuste selgus. Hankija on andnud mõista, et vaidlus- alused vastavustingimused on oma sisult selged ning kui kellelgi tekkinukski nende tingimuste kohta mingeid küsimusi, siis tulnuks need Hankijale õigeaegselt esitada, mida aga ei tehtud. Viimane väide on otseselt väär. Sealjuures on tegemist teadva valeväitega, kuna ei saa olla, et Hankija ei ole teadlik sellest, mis küsimusi on Vaidlustajad temalt avalikus hankeregistris küsinud ning mis vastuseid ta on nendele küsimustele andnud. 21. Nimelt, kõigepealt küsis Vaidlustajate konsortsiumi eestimaine liige TAMRO EESTI OÜ („Tamro“) Hankijalt järgmist (24.01.2023 küsimus, ID 713161): „Hankes 253907 oli vajalik vastavustingimuste all esitada Luba vereplasma töötlemiseks. Viimane on hankes 258347 asendatud Ravimite tootmise loaga, kusjuures ei ole täpsustatud, mis tüüpi luba silmas peetakse. Palume selgitada antud nõude asjakohasust. Antud juhul puudub vastavustingimustes igasugune viide plasma kogumisele ja töötlemisele.“ Hankija vastus Tamro küsimusele oli järgmine: NOVE - 6/7 - „Plasma müüakse selle edasise töötlemise eesmärgil plasma derivaatide tootjale, sellest tulenevalt esitatud ravimite tootmise tegevusloa nõue.“ 22. Seejärel, kuna Hankija vastus Tamro küsimusele oli väga napisõnaline ning olulises osas ei andnud vastust tegelikult küsitule, küsis Hankijalt küsimuse ka Kolmandate isikute konsortsiumi koosseisu kuuluv Octapharma (02.02.2023 küsimus, ID 715296): „Raamlepingu projekti järgi on lepingu eesmärk (a) pakkujale vereplasma üleandmine ja (b) pakkujalt vereplasmast toodetud ravimite ostmine. Vastavustingimuste järgi peab pakkuja omama selleks (a) ravimite tootmise tegevusluba ja (b) Ravimiameti väljastatud tegevusluba ravimite hulgimüügiks. Hankija selgitas 24.01.23 vastuses, et vereplasma antakse üle „selle edasise töötlemise eesmärgil plasma derivaatide tootjale“. Raamlepingu puntki 5.10 järgi kohustub pakkuja pidama vereplasma töötlemisel kinni kõigist vereplasma töötlemisele kehtivatest õigusaktidest. // Katked VereS-st ja RavS-ist // Seega, kui (a) raamlepingu eesmärk on anda pakkujale vereplasma üle selle edasiseks töötlemiseks plasma derivaatide tootjale ja (b) raamlepingu järgi peab pakkuja pidama vereplasma töötlemisel kinni kõigist vereplasma töötlemisele kehtivatest õigusaktidest, siis peab pakkuja olema tegevusluba, mis lubab toota verekomponente. Kas hankija ei pea eelnevast tulenevalt põhjendatuks täpsustada vastavustingimusi selliselt, et pakkujad peavad omama verekomponentide tootmise tegevusluba? Kui ei, siis kuidas on tagatud, et pakkujad suudavad täita raamlepingu punkti 5.10 ja pidada vereplasma töötlemisel kinni kõigist vereplasma töötlemisele kehtivatest õigusaktidest?“ Hankija vastus Octapharma küsimusele oli järgmine: „Täname tähelepaneku eest! Hankija lisas vastavustingimustesse verekomponentide tootmise tegevusloa nõude.“ 23. Eelosundatud küsimuste-vastuste vahetus riigihangete registris tõestab esiteks üheselt seda, et paika ei pea Hankija väide, et „ühelgi pakkujal /.../ ei tekkinud riigihanke menetluse käigus küsimust, millist täpselt tegevusluba pidid pakkujad esitama (st hanke menetluse raames tegevuslubade osas pakkujatelt küsimusi esitatud pole)“. Tegelikult tekkis küsimusi mõlemal hilisemal pakkujal. Teiseks näitab see ilmekalt sedagi, et Hankija nõuded selle kohta, millised load peavad kellelgi olema, ei olnud – võttes arvesse Hankija enda poolt paika pandud raamlepingu eset – mõistlikult jälgitav ja loogiliselt põhjendatav. Hankija täiendas hanke alusdokumente Tamro ja Octapharma küsimuste peale. Kolmandaks ja käimasolevat vaidlust arvestades vahest kõige tähtsamanagi ei soostunud Hankija Tamro küsimuste peale selgitama, miks on sellise lepinguesemega hankes nagu praegune nõutud pakkujailt2 ravimite ja verekomponentide tootmise tegevuslube, ehkki pakkujad ei pea neid ise tootma. 24. Vastavustingimuste täitmise ajahetk. Hankija on Vaidlustajatele arusaamatult viimas- tele ette heitnud, justkui oleks nood eeldanud, et Hankija nõutud tegevusload võib hankida alles raam- (või siis hankelepingu?) täitmise alguseks. Vaidlustajad ei ole midagi sellist eelda- nud ega ka oma vaidlustuses öelnud. Vaidlustajad on öelnud, et nende pakkumuse struktuuri järgi on ravimite ja verekomponentide tootmise tegevusload ühe ühispakkuja TPI 100%-lisel tütarühingul TMA-l. Need load on viimasel juba praegu (st olid ka pakkumuse esitamise tähtpäeva seisuga) ning need said Hankijale ka esitatud. Esiti pidas Hankija neid lube ka piisavaks, alles Kolmandate isikute vaidlustuse peale (vaidlustusasi nr 32-23/258347) otsustas Hankija oma seisukohta muuta. 2 NB! Siinset lühidat sõnakasutust (viidatud on üksnes „pakkujale“) ei tohi mõista viisil, et Vaidlustajad võtavad omaks, et tegevusluba peab tingimata olema pakkujal endal. Lühiduse huvides on siin sõna „pakkuja“ kasutatud kõige laiemas võimalikus tähenduses, nii et see hõlmab ka pakkuja alltöövõtjaid. NOVE - 7/7 - 25. Vaidlustajate pakkumuse struktuur. Arusaamatuks jääb ka Hankija analüüs selle kohta, miks ei saa TMA-d pidada Vaidlustajate konsortsiumi üheks ühispakkujaks. Vaidlus- tajad ei olegi kunagi väitnud, et TMA oleks üks ühispakkuja. TMA on ühispakkujate alltöövõtja. Eelöeldu aga ei tähenda, et Vaidlustajate pakkumus oleks tegevuslubade tingimustele mitte- vastav. 26. Mis puudutab Hankija viidet, et vaidlustuse lisaks 1 olevale TMA volikirjale pole kantud kuupäeva, siis see polegi antud juhul tähtis, sest volikirja sisust on üheselt arusaadav, mis on volituse sisu. Volitus puudutab ühemõtteliselt vaidlusalust riigihanget. Seega ei saa kuupäeva puudumine tuua kaasa kahtlust, et äkki puudutab volikiri hoopis mingit muud, varasemat riigi- hanget vms. Volikirja skoop ja tähtajaline ulatus on teada: vaidlusalune riigihange, nii kaua kui see kestab. 27. Vastavustingimuste vaidlustamine. Kolmandad isikud on mõista andnud nagu püüaks Vaidlustajad selle vaidlustusmenetluse raames vaidlustada kõnealuste vastavustingimuste õiguspärasust. Nii see ei ole. Vaidlustajad ei ole väitnud, et tegemist on õigusvastaste hanke- tingimustega. Vaidlustus keskendub peaasjalikult sellele, kuidas neid vastavustingimusi tõlgendada ja kohaldada, mis on hoopis erinev küsimus. III MENETLUSKULUDE NIMEKIRI 28. Vaidlustajad on vaidlustuses taotlenud enda menetluskulude väljamõistmist Hankijalt. Kooskõlas RHS § 199 lg 1 esimese lausega ning VAKO 11.04.2023 kirjaliku menetluse teatega esitavad Vaidlustajad käesolevaga oma menetluskulude nimekirja. 29. Vaidlustajad on selles vaidlustusmenetluses kandnud menetluskulusid kokku 3965 euro ulatuses, millest 1280 eurot moodustab vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõiv ja 2685 eurot lepingulise esindaja kulud. Vaidlustajale on õigusabi osutatud kokku 14 tundi ja 55 minutit tunnihinnaga 180 eurot (käibemaksuta). Esindajakulude täpsem koosseis on järgmine: Kuupäev Töö / toiming Kestus Summa EUR (KM-ta) 24.03.2023 Hankija otsuste vaidlustamise perspektiivi hinda- 2h 360 mine. Arutelu kliendiga vaidlustuse põhiseisu- kohtade teemal. 30.03.2023 Hanke materjalide ja kohtupraktika analüüs, 1h30min 270 vaidlustuse koostamine 31.03.2023 Vaidlustuse koostamine ja kliendiga kooskõlasta- 4h 720 mine 03.04.2023 Arutelu kliendiga õiguslike argumentide teemal, 1h30min 270 vaidlustuse täiendamine ja esitamine 12.04.2023 Tutvumine hankija ja III isiku vastustega ja nende 1h40min 300 analüüs, arutelu kliendiga täiendavate seisu- kohtade teemal 13.04.2023 Täiendavate seisukohtade ja menetluskulude 4h15min 765 nimekirja koostamine 30. Kokkuvõttes taotlevad Vaidlustajad, et VAKO mõistaks Hankijalt Vaidlustajate kasuks välja riigilõivu 1280 eurot ja esindajakulud 2685 eurot (käibemaksuta). Lugupidamisega Mart Parind, advokaat
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel