dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vaidlustus

Rahandusministeerium · 14. aprill 2023
Viit
12.2-10/23-49/211-1
Registreeritud
14. aprill 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Inversion Software OÜ
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS
Sari
12.2-10 Riigihangete vaidlustusmenetluse toimikud
Toimik
12.2-10/23-49
Vastutaja
Angelika Timusk (Rahandusministeerium, Riigihangete vaidlustuskomisjon)

Failid

  • 📎vaidlustus_rtk_kutsekoda.asice337 KB

Sisu (failidest)

Riigihangete vaidlustuskomisjon 14. aprill 2023 Tartu mnt 85, 10115Tallinn e-post: [email protected] Hankemenetlus viitenumbriga 259711 Vaidlustaja: Inversion Software OÜ Registrikood nr. 10827700 Kaluri tee 8-25, 74001 Haabneeme Vaidlustaja esindaja: Indrek Järve Juhatuse liige e-post: [email protected] Telefon: 58 058 966 Hankija: Riigi Tugiteenuste Keskus (70007340) Registrikood 70007340 Lõkke 4, 10142 Tallinn [email protected] Sihtasutus Kutsekoda Registrikood 90006414 [email protected] Vastutav isik: Kaja Vaarend Telefon: +372 6668858 VAIDLUSTUS Hankija kohustamiseks riigihanke alusdokumentide õigusaktidega ettenähtud nõuetele vastavusse viimiseks hankemenetluses nr. 259711 Inversion Software OÜ (registrikood 10827700) (edaspidi nimetatud vaidlustaja) esitab käesolevaga vaidlustuse Riigi Tugiteenuste Keskuse (edaspidi nimetatud hankija) riigihanke „"Oskuste Süsteemi" esimene arendusetapp - oskuste kirjeldamise keskkond (SA Kutsekoda)“ (viitenumber 259711) alusdokumentide peale. Vaidlustaja peab vajalikuks käsitleda alljärgnevat. 1. Faktilised asjaolud 1.1. Hankija avaldas 27.03.2023 vaidlustatud hankemenetlus. 1.2. Vaidlustaja tutvus hanke alusdokumentidega riigihangete keskkonna kaudu 09.04.2023. 2. Vaidlustuse põhjendus 2.1. Vaidlustaja on vaidlustatavas hankemenetluses osalemisest huvitatud isik. 2.2. Alltoodust tulenevalt on vaidlustaja kui huvitatud isiku õigust seaduspärasele ja kontrollitavale riigihankemenetlusele rikutud hankija poolt õigusaktidega ettenähtud nõuetele vastuolus olevate riigihanke alusdokumentide koostamisega. Riigihangete seadusega (edaspidi RHS) vastuolus olevad hindamiskriteeriumid, vastavustingimused ja muud allpool välja toodud nõuded takistavad vaidlustaja õiguspärast osalemist hankemenetluses, seega on vaidlustajal põhjendatud huvi alusdokumentides esitatu õiguspärasuse suhtes. Hindamiskriteeriumite õigusvastasus 2.3. Vaidlustatud hankemenetluses on Hankija sätestanud järgmised hindamiskriteeriumid: Lisaarenduse1 ja hoolduse tunnihind, osakaal 10% - edaspidi Hinnakriteerium Arendustööde metoodika ja projektiplaani kvaliteet, osakaal 90% - edaspidi Kvaliteedikriteerium 2.4. Kvaliteedikriteerium on täiendavalt jaotatud kolme võrdse kaaluga iseseisvasse alamkriteeriumisse2: Metoodika ja projektiplaani tegevuste detailsus – hindamistulemus 1, 10, 20 või 30 punkti Metoodika ja projektiplaani etappide ja nendega seotud tellijale esitatud ootuste selgus – hindamistulemus 1, 10, 20 või 30 punkti Metoodika ja projektiplaani vastavus detailanalüüsile – hindamistulemus 1, 10, 20 või 30 punkti. 2.5. Hindamiskriteeriumite sätestamisel on Hankijal küll avar kaalutlusruum, kuid see ei ole siiski piiramatu ning konkreetsed piirangud hindamiskriteeriumite valimisel seab RHS. 2.6. RHS § 85 lg 1 nõuab hankijalt hankelepingu esemega seotud ja reaalset konkurentsi tagavate pakkumuste hindamise kriteeriumite sätestamist. RHS § 85 lg 3 sätestab, et 1 Kummalisel kombel ei sisalda hinnakriteerium põhiarendustööde tunnihinda, märkides vaid lisaarenduse ja hoolduse tunnihinna. Vaidlustaja oletab, et tõenäoliselt võis hankija selle all mõelda mistahes raamlepingu arendustöö tunnihinda sh põhiarendust, aga igal juhul tuleks selline viga parandada. 2 Riigihanke alusdokument „Hindamismetoodika“, p 3 majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamisel võtab hankija arvesse eelkõige parimat hinna ja kvaliteedi suhet. Sama nõue on sätestatud ka RHS üldpõhimõtetes § 3 lg 1 punktis 5, mille kohaselt hankija kasutab rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt, sõlmib hankelepingu parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte alusel ning viib riigihanke läbi mõistliku aja jooksul. 2.7. Seega peavad hindamiskriteeriumid vastama vähemalt järgmisele kahele tingimusele: 1. Hindamiskriteeriumid peavad olema seotud hanke esemega. 2. Hindamiskriteeriumid peavad tagama parima hinna ja kvaliteedi suhtega pakkumuse edukuse. 2.8. Vaidlustaja hinnangul on hanke alusdokumendid vastuolus mõlema ülal loetletud tingimusega. 2.9. Vaidlustaja leiab esmalt, et hindamiskriteeriumid ei ole antud juhul seotud hanke esemega ja põhjendab seda järgmiselt. 2.9.1. Hanke esemeks on raamleping, millega Hankija soovib fikseerida arendustööde tunnihinna Eesti Oskuste Infosüsteemi (OIS) väljatöötamiseks. 2.9.2. Hankija kehtestatud kvaliteedikriteerium on suunatud hindamaks projektiplaani OIS arendustöödele, kuid käesolevas hankemenetluses esitatavad pakkumused ei sisalda tarkvara arendustöid. 2.9.3. Tõenäoliselt soovib Hankija hankelepingu konkreetse arendustöö tellimiseks sõlmida raamlepingu sõlmimise järel esitades tellimuse väljavalitud partnerile. Samas on oluline rõhutada, et hanke alusdokumentides ei ole ühtegi nõuet, mis sätestaks, et edukas pakkuja on seotud tulevaste tellimuste puhul raamhanke pakkumuses esitatud projektiplaaniga, sh ajagraafiku ja töömahtudega. Veel enam, puudub ka igasugune siduv tagatis, et Hankija esitab raamlepingu siseselt tellimuse täpselt käesoleva hanke alusdokumentides toodud kujul. 2.9.4. Teisisõnu tellib Hankija käesoleval hetkel abstraktset tunnihinda, kuid hindab kvaliteedikriteeriumis pakkujate esitatud hüpoteetilist ja mittesiduvat projektiplaani töö osas, mida hankija antud momendil ei telli ja ei pruugi esitatud kujul kunagi tellida. 2.9.5. Kokkuvõtvalt on hankija samastanud kvaliteedikriteeriumi hüpoteetilise projektiplaani selguse, detailsuse, ootustele ja detailanalüüsile vastavusega. Samas ei telli hankija ei praegu ega ka hiljem raamlepingu raames hüpoteetilist projektiplaani, vaid tarkvara arendustöid ja nende konkreetseid tulemeid (esitatavatele nõuetele vastavat toimivat infosüsteemi). Hüpoteetilise projektiplaani kvaliteet ei mõõda tulevase tarkvaraarenduse kvaliteeti (võimalik seos on äärmiselt kaudne ja juhuslik). 2.10. Vaidlustaja leiab täiendavalt, et hindamiskriteeriumid on õigusvastased, kuna ei taga parima hinna ja kvaliteedi suhtega pakkumuse edukust. 2.10.1. Hinna ja kvaliteedi suhtest rääkides tuleb vaikimisi käsitleda olukorda, kus hindamiskriteeriumites on hinna ja kvaliteedi osakaal võrdne (50% - 50%). Järgnevalt analüüsib vaidlustaja hinna ja kvaliteedi suhte proportsionaalsust, kui viidatud osakaalusid emmas-kummas suunas muudetakse ja selliste muudatuste asjakohaseid põhjendusi. 2.10.2. Hinna osakaalu tõstmine üle 50% on vaidlustaja hinnangul oluliselt lihtsamini põhjendatav. Olukorras, kus hankija rahalised vahendid on piiratud või kvaliteedinõuded on hanke alusdokumentides üheselt fikseeritud, võib hinna osakaal hindamiskriteeriumites olla suurem kui 50% ning kvaliteedikriteeriumi osakaal väiksem kui 50%. Kvaliteedikriteeriumi osakaal võib olla ka 0% ning hinna osakaal 100%, kui hanke alusdokumentides on minimaalne hankija jaoks vajalik kvaliteet fikseeritud. Seda kinnitab otsesõnu RHS § 85 lg 4. 2.10.3. Tulenevalt nõudest kasutada Hankija rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt ning sõlmida hankeleping parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte alusel ei ole vaidlustaja hinnangul võimalik käsitleda kvaliteedikriteeriumi osakaalu olulisest tõstmisest üle 50% sama liberaalselt kui on võimalik hinnakriteeriumi osakaalu tõstmise puhul. Vaidlustaja põhjendab seda järgmiselt. 2.10.4. Kvaliteedikriteeriumi osakaalu tõstmisel 50%-st kõrgemale hakkab Hankija eelistama natuke kvaliteetsemaid, kuid oluliselt kallimaid pakkumusi ning hinna-kvaliteedi suhte kasv on seejuures eksponentsiaalne. Näiteks osakaalu 75% kvaliteet ja 25% hind juures on pakkumused A ja B hindamispunktidelt sarnased, kui pakkumus A on pakkumusest B 1/3 kvaliteetsem ning samas 3x kallim (200% kallim)3. Seega maksab hankija mõningase 3 Nt pakkumus A saab kvaliteedipunktides 56.25p, pakkumus B aga 1/3 võrra ehk 18.75p rohkem, seega kokku 75p (maksimaalne kvaliteedipunktide arv). Pakkumuse A hind on 100 000 € (25p – maksimaalne hinnapunktide arv), Pakkumuse B hind on 300 000 € (8.33p). Kokku saab pakkumus A 81.25p ja B 83.33p. Seega võidab kokkuvõttes pakkumus B, mis on 3x kallim, kuid vaid 1/3 kvaliteetsem. Alternatiivselt, olukorras kus pakkumus A on pakkumusest B hindamispunktide mõisetes vähemalt 50% „kvaliteetsem“, ei ole võimalik pakkumusel B hanget võita mistahes A ja B hinna juures. Näiteks kui pakkumus B saab kvaliteedi eest 50p ja pakkumus A saab 50% „kvaliteetsema“ pakkumuse eest 75p, siis võib pakkumuse A tõusu eest kvaliteedis 3x suuremat hinda, mis ei ole selgelt kooskõlas RHS nõudega kasutada rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt ning leida parim hinna ja kvaliteedi suhe. 2.10.5. Käesolevas hankes on Hankija viinud hinna ja kvaliteedi osakaalu ekstreemsusesse, sätestades, et hinna osakaal on kõigest 10% ja kvaliteedi osakaal 90%. Seega on kvaliteet 9x (800%) olulisem kui hind ning 15% kvaliteetsema pakkumuse eest saab küsida kasvõi 100x suuremat hinda. Näiteks kui esitatakse pakkumused A ja B, kus pakkumus A saab kvaliteedikriteeriumis 80 punkti ja B saab 90 punkti (~13% rohkem), siis isegi juhul, kui pakkumuse A tunnihind on 50€ (10 punkti) ning pakkumuse B tunnihind on 5000€ (0.1 punkti), võidab pakkumus B, sest ta saab kokku 90.1p ja A saab 90.0p. Punktisumma jääks täpselt samaks ka näites, kus alternatiivselt hinnataks tunnihinna asemel infosüsteemi väljaarendamise kogumaksumust ja pakkumuse A maksumus oleks 200 000 € ning pakkumuse B maksumus 20 000 000 €. Ilmselgelt ei taga käesoleva hanke hindamiskriteeriumid parima hinna ja kvaliteediga pakkumuse võitu. 2.11. Vaidlustaja leiab, et isegi kui kvaliteedikriteerium oleks seotud hanke esemega ning hinnakriteeriumi ja kvaliteedikriteeriumi osakaal oleks 50-50, on hindamiskriteeriumid ikka õigusvastased. Vaidlustaja põhjendab seda järgmiselt. 2.11.1. Hinnakriteeriumiks on abstraktne tunnihind. Kvaliteedikriteeriumiks on hüpoteetilise projektiplaani kvaliteet. Nende kahe kriteeriumi vahel puudub kvantifitseeriv seos (pakkuja A ja pakkuja B töötunnid ei pruugi olla võrreldavad ega anda samaväärset tulemust). 2.11.2. Seega juhul, kui pakkujad A ja B esitavad sama kvaliteedipunktide arvuga pakkumuse, võidab see pakkuja, kelle tunnihind on väiksem. 2.11.3. Vaatleme hüpoteetilist näidet, kus sellised sama kvaliteediga pakkumused esitatakse. Pakkuja A tunnihind on 50€ ning pakkuja B tunnihind on 55€. Võitjaks tuleb pakkuja A, kes saab hinnakriteeriumis rohkem punkte. Siinkohal on aga reaalseks hankija kulusid määravaks asjaoluks (mida hankija ei küsi ega hinda) see, kui mitu ühiktundi kulub pakkujatel A ja B hanke eesmärgi saavutamiseks (infosüsteemi väljaarendamiseks). Olukorras, kus pakkujal A kulub töötunde 1.5x rohkem kui pakkujal B, oleks arendustööde kogumaksumus pakkuja A puhul objektiivselt tunduvalt suurem kui pakkujal B (1.36x), kuid hindamisel seda ei arvestata. maksumus olla 1000 eurot ja pakkumuse B maksumus 100 000 eurot (100x suurem), kuid võidab ikkagi pakkumus B, sest A saab hinnakriteeriumis 25p ning kokku 75p kuid B saab hinnakriteeriumis 0.25p ning kokku 75.25p. 2.11.4. Abstraktset tunnihinda ja kvaliteeti eraldiseisvalt hinnates ei tulegi selline äärmiselt oluline asjaolu välja. See on järjekordselt vastuolus nõudega leida parima hinna ja kvaliteedi suhe, sest pakkumused on sama kvaliteediga, kuid halvasti valitud hinnakriteeriumi tõttu võidab kokkuvõttes kallim (kuid soodsama tunnihinnaga) pakkumus. 2.11.5. Vaidlustaja hinnangul seda probleemi ei esineks kui Hankija hindaks tunnihinna asemel või kõrval tarkvaraarendustööde (või selle esimese osa) kogumaksumust, st tunnihinna võrdlemise asemel hinnataks võrreldavaid suurusi: Pakkuja N tarkvara arendustööde kogumaksumus = Pakkuja N arendustööde tundide arv x Pakkuja N tunnihind. 2.12. Vaidlustaja märgib, et ka Euroopa Kohus on kohtuasjas T‑461/08, Evropaïki Dynamiki vs Euroopa Investeerimispank, p 184-199, analüüsinud hinnakriteeriumi osakaalu ebaproportsionaalselt suurt redutseerimist (resulted in too great a neutralisation of the financial criterion, viidatud kohtuotsuse p 197), märkides muuhulgas: 2.12.1. p-s 194, et „nõue, et majanduslikult soodsaima pakkumuse tuvastamiseks kasutatud tingimustele üldise hinnangu andmise tulemusena tuleb tagada parima „maksumuse ja tulemuse” või „kvaliteedi ja hinna” suhe, tähendab, et maksumuse tingimusele antavate hindamispunktide osakaal ei muudaks selle tingimuse mõju eduka pakkuja valimisel olematuks“; 2.12.2. p-des 196-197 ja 199, et kui hindamiskriteeriumite vastuolu p-s 194 viidatud nõudele on ilmne, on need õigusvastased ja rikuvad võrdse kohtlemise põhimõtet. 2.12.3. Märkimist väärib ka seik, et antud kohtuasjas oli hankija määranud hinnakriteeriumi osakaaluks 25% ja kvaliteedikriteeriumi osakaaluks 75% (kohtuotsuse p 3, p 195 jne), mis ei ole sedavõrd ekstreemne kui käesolevas asjas. Iroonia antud kohtuasjas seisneb selles, et vastavalt neile hindamiskriteeriumitele valis hankija edukaks Sybase BVBA pakkumuse, mis oli kõige kallim (p-d 153 ja 171). Sellise tulemusega ei olnud aga ka hankija ise rahul ning asus pärast pakkuja edukaks tunnistamist kuid enne lepingu sõlmimist pakkujaga läbirääkimistele, et hinda vähendada, asendades pakkuja pakkumuses toodud meeskonnaliikmed vähem kvalifitseeritute vastu (otsuse p-d 153 ja 171). Tehnilise kirjelduse õigusvastasus 2.13. Hanke alusdokumendis „Oskuste süsteemi 1 arendusetapi detailanalüüs“ punkt 1.3 sätestab nõude „Arenduse peamine tehnoloogiline lahendus on paika pandud järgnevalt: 1) Front-End – React.js 2) Back-End – Node.js 3) API - REST“ 2.14. RHS § 88 lõige 6 keelab hankijal tehnilistes kirjeldustes nimetada kindlat ostuallikat, protsessi, kaubamärki, patenti, tüüpi, päritolu ega tootmisviisi, mis võiks anda mõnele ettevõtjale või tootele eeliseid teiste ees või nende osaluse välistada. See keeld ei kehti juhul, kui see on hankelepingu esemest tulenevalt vältimatult vajalik põhjusel, et tehnilise kirjelduse koostamine käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud alustel ei võimalda hankelepingu eset piisavalt täpselt ja mõistetavalt kirjeldada. Sellisele viitele lisatakse märge „või sellega samaväärne”. 2.15. Vaidlustaja hinnangul on viidatud tehnilise kirjelduse nõue ilmselges vastuolus RHS § 88 lõikega 6, kuna nimetatud on mitte üksnes kindlat kaubamärki ja tüüpi, vaid lausa konkreetsed tooted ja teenused, kusjuures on ilmselge, et konkreetsete toodete ja teenuste nimetamine välistab täielikult teiste samaväärsete toodete ja teenuste osaluse hankemenetluses. 2.16. Hanke alusdokumendi „Lisateave“ punktis 8.1 on Hankija esitanud formalistliku klausli „Iga viidet, mille hankija teeb riigihanke alusdokumentides ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule või tootmisviisile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne““. 2.17. Vaidlustaja seisukoht on, et selline „kõikehõlmav“ klausel on sisutühi ja õigusvastane. RHS asetab RHS § 88 lg-s 6 toodud erandi põhjendamiskohustuse Hankijale ja lubab nimetatud erandit kasutada ainult juhul, kui muul viisil hankelepingu eseme kirjeldamine on võimatu. 2.18. Antud juhul on aga selge, et hankija ei soovi samaväärseid tooteid, vaid just enda poolt nimetatuid, kuna ta on oma valikut põhjendanud hanke alusdokumentides. Hankija on nimetatud tooted ja kaubamärgid valinud seetõttu, et „tegu on kõige populaarsemate tehniliste lahendustega“ („Oskuste süsteemi 1 arendusetapi detailanalüüs“, p 1.3), mis näitab selgelt, et tegemist on Hankija subjektiivsete eelistustega, mitte vältimatu võimatusega. 2.19. Täiendavalt märgib Vaidlustaja, et Hankija eelviidatud alusdokumendi p-s 1.3 esitatud põhjendused on lisaks ka faktiliselt väärad ning õiguslikult asjasse mittepuutuvad. 2.19.1. „Tegu on kõige populaarsemate tehniliste lahendustega“ – nii Node.js kui React.js on JavaScript programmeerimiskeelega seotud tooted. Enamlevinud ja -tunnustatud programmeerimiskeelte turuosa ja kasutuspopulaarsuse edetabelite näitel ei saa kuidagi väita, et tegemist saaks olla „kõige populaarsemate tehniliste lahendustega“ maailmas (isegi kui selline väide oleks kuidagi õiguslikult asjakohane), kuna nt TIOBE Indexi4 04.2023 edetabelis on JavaScript seitsmendal kohal (esikohast 6.1x madalam „osakaal“) ja PYPL PopularitY of Programming Language Indexi5 04.2023 edetabelis on JavasScript kolmandal kohal (esikohast 2.8x madalam „osakaal“). 2.19.2. „React on paremini ja täielikumalt dokumenteeritud“ – tegemist on subjektiivse ja põhistamata väitega, samuti on see asjakohatu RHS § 88 lg 6 kontekstis. Hästi dokumenteeritud programmeerimiskeeli, teeke ja raamistikke on palju. 2.19.3. „React skaleerub Nodega kõige paremini“ – Vaidlustaja ei välista, et suvalised eelvalitud tooted A ja B võivad koos kõige paremini töötada, kuid selline põhjendus ei ole asjakohane RHS § 88 lg 6 kontekstis. Kui Hankija jaoks on käideldavus ja skaleeritavus olulised, siis oleks korrektne hanke alusdokumentides vastavad skaleeruvusnõuded sätestada, mitte nõuda konkreetset toodet või kaubamärki. Praktiliselt kõigis enamlevinud programmeerimiskeeltes ja raamistikes eksisteerivad viisid hästi skaleeritavate lahenduste loomiseks. Käideldavusnõuete kehtestamine (nt päringut/sekundis, kasutajatoimingut/sekundis, paralleelsete kasutajate minimaalselt toetatud arv) on tarkvaraarenduse riigihangete alusdokumentide tehnilise kirjelduse tavapärane osa ja kindlasti mitte võimatu RHS § 88 lg 6 tähenduses. Vaidlustaja hinnangul on hanke alusdokumendi detailanalüüsi punktis 3.5 viidatud käideldavusnõuded küllaltki tagasihoidlikud ega viita sellele, et loodav rakendus vajaks mingit erilist skaleeritavuse lahendust. 2.19.4. „Nii React kui Node kasutavad mõlemad JavaScripti, ning läbi selle on kogu meie süsteemis ühtlasem keelekasutus“ – Hankija võib ühtlasema keelekasutuse hinnavõitu arvestada olelusringi kulude raames. Seega konkreetsete toodete nõudmine ei ole vältimatu. 2.20. Vaidlustaja märgib, et tema seisukohti toetab ka väljakujunenud kohtupraktika. Tallinna Ringkonnakohus on kohtuasjas 3-10-3225 märkinud, et tehnilise kirjelduse koostamisel võib viidata konkreetsele tootele üksnes juhul, kui see on hankeeseme kirjeldamiseks vältimatult vajalik, sest muul viisil ei ole hankelepingu ese piisavalt täpselt ja mõistetavalt kirjeldatav. Vastavustingimuste õigusvastasus 4 https://www.tiobe.com/tiobe-index/ 5 https://pypl.github.io/PYPL.html 2.21. Kuivõrd eeltoodud põhjendustel on õigusvastane React.js ja Node.js nõudmine tehnoloogilise lahendusena, on asjakohatu ja õigusvastane viidata samadele kaubamärkidele ka riigihanke alusdokumendis „Nõuded meeskonnale“, mis on viidatud vastavusnõudes nr 1 „Nõuded meeskonnale“. 3. Hankemenetluse peatamise taotluse põhjendused 3.1. RHS § 193 lg 1 kohaselt võib vaidlustaja põhjendatud taotluse alusel teha igas vaidlustusmenetluse staadiumis otsuse riigihanke peatamise kohta, võttes arvesse peatamisest tulenevaid võimalikke tagajärgi kõigile huvidele, mida võidakse kahjustada. 3.2. RHS § 117 lg 1 kohaselt hindab Hankija pakkumusi ainult vastavalt riigihanke alusdokumentides nimetatud pakkumuste hindamise kriteeriumidele antud suhtelisele osakaalule. 3.3. RHS § 114 lg 2 kohaselt lükkab Hankija pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. 3.4. Kuivõrd pakkumuste esitamise tähtaeg käesolevas hankemenetluses on 27.04.2023, siis on hädavajalik hankemenetluse peatamine. Kui hankemenetlust ei peatata, tuleb pakkumuste esitamise tähtpäeval esitada pakkumus vastavalt kehtivates hanke alusdokumentides esitatud tingimustele ning Hankija saab pakkumuste vastavuse kontrollimisel arvestada vaid hanke alusdokumentides sätestatud nõudeid ning hindamisel arvestada vaid hanke alusdokumentides sätestatud hindamise kriteeriume, mistõttu vaidlustuse rahuldamise korral osutub vaidlustuskomisjoni otsuse täitmine võimatuks. Vaidlustaja hinnangul on ebatõenäoline, et vaidlustuskomisjon jõuaks nimetatud tähtajaks teha asjas sisulise otsuse. 3.5. Ülaltoodust tulenevalt on vaidlustaja hinnangul hankemenetluse peatamine põhjendatud. 4. Vaidlustus on esitatud tähtaegselt ja tasutud on riigilõiv 4.1. RHS § 189 lg 1 sätestab, et vaidlustus peab olema laekunud vaidlustuskomisjonile kümne päeva jooksul alates päevast, kui vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest. 4.2. Vaidlustaja on vaidlustuse aluseks olevate andmetega (hanketeade ja hankedokumendid) tutvunud 09.04.2023, mistõttu on käesolev vaidlustus esitatud tähtaegselt. 4.3. Vaidlustuse esitamise eest on tasutud riigilõiv, mida tõendab vastav maksekorraldus. Lähtudes eeltoodust palun: 1. Peatada hankemenetlus; 2. Rahuldada vaidlustus ja kohustada hankijat viima riigihanke alusdokumendid kooskõlla õigusaktidega; 3. Mõista Riigi Tugiteenuste Keskuselt välja Inversion Software OÜ kasuks vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõiv. Vaidlustaja on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Lisad 1. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Järve Inversion Software OÜ juhatuse liige MAKSEKORRALDUS NR 24425 MAKSJA / REMITTER / ПЛАТЕЛЬЩИК KUUPÄEV / DATE / ЧИСЛО OÜ INVERSION SOFTWARE 14.04.2023 MAKSJA KONTO NR / REMITTER´S ACC. / № СЧЕТА ПЛАТЕЛЬЩИКА REG. NR / REG. NO / РЕГ. № SELGITUS / DETAILS OF PAYMENT / ОБъЯСНЕНИЕ ПЛАТЕЖА 10827700 (Registreerimisnumber) Riigilõiv, vaidlus hankemenetluses 259711 EE462200221019390687 MAKSJA PANK / REMITTER´S BANK / БАНК ПЛАТЕЛЬЩИКА Swedbank AS SAAJA / BENEFICIARY / ПОЛУЧАТЕЛЬ RAHANDUSMINISTEERIUM SAAJA KONTO NR / BENEFICIARY´S ACC. / № СЧЕТА ПОЛУЧАТЕЛЯ VIITENUMBER / REFERENCE NO / НОМЕР ССЫЛКИ EE932200221023778606 2900082126 SAAJA PANK / BENEFICIARY´S BANK / БАНК ПОЛУЧАТЕЛЯ SUMMA / AMOUNT IN FIGURES / СУММА TEENUSTASU / CHARGES / ТАРИФ Swedbank AS 1 280.00 EUR 0.00 SUMMA SÕNADEGA / AMOUNT IN WORDS / СУММАПРОПИСЬЮ Üks tuhat kakssada kaheksakümmend eurot 00 senti MAKSEKORRALDUSE LISAINFO (NB! Täita ainult sel juhul, kui saaja on vastava info edastamist nõudnud) MAKSJA MAKSETUNNUS/ ORIGINATORS REFERENCE/ ПЛАТЁЖНЫЙ ПРИЗНАК ПЛАТЕЛЬЩИКА SAAJA ID/ BENEFICIARY`S ID/ ID ПОЛУЧАТЕЛЯ TEGELIKU MAKSJA NIMI/ ULTIMATE DEBTOR`S NAME/ ИМЯ ФАКТИЧЕСКОГО ПЛАТЕЛЬЩИКА TEGELIKU MAKSJA ID/ ULTIMATE DEBTOR`S ID/ ID ФАКТИЧЕСКОГО ПЛАТЕЛЬЩИКА TEGELIKU SAAJA NIMI/ ULTIMATE CREDITOR`S NAME/ ИМЯ ФАКТИЧЕСКОГО ПОЛУЧАТЕЛЯ TEGELIKU SAAJA ID/ ULTIMATE CREDITOR`S ID/ ID ФАКТИЧЕСКОГО ПОЛУЧАТЕЛЯ MAKSJA EES-JA PEREKONNANIMED, ALLKIRJAD / PITSER PANGA MÄRGE/ BANK`S NOTE/ ПОМЕТКA БAНКА REMITTER’S NAMES AND SURNAMES, SIGNATURES / STAMP / ИМЕНА И ФАМИЛИИ, ПОДПИСИ / ПЕЧАТЬ ПЛАТЕЛЬЩИКА 2023041400502276 KÄESOLEVA MAKSEKORRALDUSE ALLKIRJASTAMISEGA KINNITAN, ET OLEN TUTVUNUD JA NÕUSTUN SWEDBANK AS KEHTIVA HINNAKIRJA JA MAKSETEHINGUTE TEOSTAMISE TINGIMUSTEGA. ПОДПИСАНИЕМ НАСТОЯЩЕГО ПЛАТЕЖНОГО ПОРУЧЕНИЯ ПОДТВЕРЖДАЮ, ЧТО Я ОЗНАКОМИЛСЯ/ОЗНАКОМИЛАСЬ И СОГЛАСЕН/СОГЛАСНА С ДЕЙСТВУЮЩИМИ В SWEDBANK AS ПРЕЙСКУРАНТОМ И УСЛОВИЯМИ ОСУЩЕСТВЛЕНИЯ ПЛАТЕЖНЫХ ОПЕРАЦИЙ. BY SIGNING THIS PAYMENT ORDER I WARRANT AND REPRESENT THAT I HAVE EXAMINED AND CONSENT TO THE EFFECTIVE PRICE LIST AND CONDITIONS FOR MAKING PAYMENT TRANSACTIONS OF SWEDBANK AS.
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel