dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Pärnamäe küla, Linnase tee 28 detailplaneeringu heakskiitmine

Rahandusministeerium · 14. aprill 2023
Viit
15-3/1218-2
Registreeritud
14. aprill 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Viimsi Vallavalitsus, Fuxia Holdings OÜ , Iceberg Property OÜ , M. H., O. V., O. V., O. V., OÜ Aragvi Grupp , H. R., K. S.
Saabumis/saatmisviis
e-post, DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2023
Vastutaja
Loona Kangur (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)

Failid

  • 📎15-31218-2 14.04.2023 Väljaminev kiri.asice471 KB

Sisu (failidest)

Hr Illar Lemetti Teie 19.10.2022 nr Viimsi Vallavalitsus Meie 14.04.2023 nr 15-3/1218-2 [email protected] Pärnamäe küla, Linnase tee 28 detailplaneeringu heakskiitmine Viimsi Vallavalitsus esitas 19.10.2022 kirjaga nr 10-10/4891 Rahandusministeeriumile Viimsi vald, Pärnamäe küla, Linnase tee 28 detailplaneeringu (edaspidi ka detailplaneering) planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 138 alusel detailplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud arvamuste lahendamiseks ja heakskiidu saamiseks. PlanS § 90 lõike 3 kohaselt on riigihalduse ministri või tema volitatud ametniku pädevuses planeeringu õigusaktidele vastavuse kontrollimine. Samuti avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute ja planeeringu koostamist korraldava kohaliku omavalitsuse ärakuulamine ja seisukoha andmine arvamuste kohta, kui neid planeeringu koostamisel ei arvestatud. Planeeritav ala, suurusega ca 1,1 ha, asub Viimsi vallas Pärnamäe külas ning piirneb Vehema, Linnase ja Kesk-Kaare teedega, hõlmates elamumaa sihtotstarbega kinnistut. Detailplaneeringuga kavandatakse viis üksikelamukrunti, üks kaksikelamukrunt ning üks transpordimaa sihtotstarbega krunt. Detailplaneering on kooskõlas Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu ning teemaplaneeringutega. 1. Menetluskäik Detailplaneering algatati Viimsi Vallavalitsuse 13.05.2020 korraldusega nr 28 ning võeti vastu 20.01.2022 korraldusega nr 21. Ajavahemikul 28.02.-14.03.2022 toimus detailplaneeringu avalik väljapanek. Detailplaneeringu vastuvõtmise ja avaliku väljapaneku kohta ilmusid teated Viimsi valla veebilehel, ajalehtedes Harju Elu ja Viimsi Teataja, samuti on puudutatud ja huvitatud isikuid kirjalikult teavitatud. Detailplaneeringu avaliku väljapaneku kestel esitati detailplaneeringu lahenduse kohta 6 arvamuskirja:  R.K. Projekt OÜ 02.03.2022 kiri, millele Viimsi Vallavalitsus vastas 09.05.2022 kirjaga nr 10-10/789-7;  Iceberg Property OÜ 03.03.2022 kiri, millele Viimsi Vallavalitsus vastas 09.05.2022 kirjaga nr 10-10/789-8;  Fuxia Holdings OÜ 04.03.2022 kiri, millele Viimsi Vallavalitsus vastas 09.05.2022 kirjaga nr 10-10/789-9; Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  OÜ Aragvi Grupp 05.03.2022 kiri, millele Viimsi Vallavalitsus vastas 09.05.2022 kirjaga nr 10-10/789-10;  Marek Hergauk 10.03.2022 kiri, millele Viimsi Vallavalitsus vastas 09.05.2022 kirjaga nr 10-10/789-12;  Olari Vokk 13.03.2022 kiri, millele vallavalitsus vastas 09.05.2022 kirjaga nr 10-10/789-13. 23.05.2022 toimus detailplaneeringu avalik arutelu, arvamusi esitanud isikud ja kohalik omavalitsus esitatud arvamuste osas kokkuleppele ei jõudnud. Tulenevalt PlanS § 90 lõike 3 punktist 2 kutsus Rahandusministeerium detailplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikud ja kohaliku omavalitsuse esindajad ärakuulamisele, mis toimus 19.12.2023. Ärakuulamisel osalesid Viimsi Vallavalitsuse esindajad P. Kõo ja M. Muiso ning arvamusi esitanud isikud M. Hergauk ja Fuxia Holdings OÜ esindaja K. Ivanišvili. Ärakuulamise arutelul lepiti kokku, et planeeringu seletuskirja täiendatakse sättega, mille kohaselt tuleb ehitusprojekti käigus määrata kaugvaate koridorid, M. Hergauk arvamusega arvestatakse ning enne ehitusloa väljastamist on võimalik joonistega tutvuda. Viimsi Vallavalitsus lisas detailplaneeringu seletuskirja peatükki 5.4. järgneva tekstiosa: POS 6 projekteeritava hoone ehitusprojekti menetlusse kaasatakse lisaks tavapärasele piirinaabrite kaasamisele ka planeeringuala kõrval asuva Kesk-Kaare tee kinnistu (Kesk- kaare tee 63a) omanik. Kaasamine peab toimuma juba projekti eskiisistaadiumis. Täiendatud seletuskiri esitati 16.02.2022 tutvumiseks Marek Hergeaukile, kes kinnitas 17.02.2023 e-kirjaga sõnastuse sobivust. Fuxia Holding OÜ (14.12.2022 e-kirjaga) ja R.K. Projekt (16.12.2023 e-kirjaga) esitasid jätkuarvamused, millega heakskiidu andmise üle otsustaja on tutvunud ning oma seisukoha kujundamisel teadmiseks võtnud. Rahandusministeeriumis 19.12.2023 toimunud arutelu tulemusena arvamusi esitanud isikud ja kohalik omavalitsus kõigi arvamuste osas kokkuleppele ei jõudnud. Kuna mitmed arvamusi esitanud isikutest või nende esindajatest Rahandusministeeriumis toimunud nõupidamisel ei osalenud, käsitleb Rahandusministeerium ka neid avalikul väljapanekul kirjalikult esitatud arvamusi, mille esitajad arutelul ei osalenud, arvamustena, millest ei ole loobutud, ning annab tulenevalt PlanS § 138 lõikele 5 nende kohta oma kirjaliku seisukoha. 2. Arvestamata jäänud arvamused 2.1. R.K. Projekt OÜ leidis, et detailplaneeringus pos 5 ja 6 kavandatavatel elamutel puudub juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt ning et planeering on võimalik kehtestada alles pärast teeservituudi lepingute sõlmimist või Linnase tee L2 sundvõõrandamist. Detailplaneeringu ülesandeks on servituutide vajaduse määramine. PlanS ja haldusmenetluse seaduse (HMS) mõttele ning eesmärgile ei saa vastavaks pidada planeeringu kehtestamist, mille elluviimise osas puudub õiguskindlus. Kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatav detailplaneering peab olema õiguspärane ja realiseeritav, vastasel juhul on detailplaneeringu kehtestamine õigustühine. 2 Viimsi Vallavalitsus vastas, et Detailplaneeringu lahenduses nähakse ette servituudivajadus planeeringualaga külgnevale Linnase teele (Linnase tee L2 transpordimaa, 89001:010:2521). Selles osas on detailplaneeringulahendust täiendatud. Kuna servituudi seadmine on eraõiguslik kokkulepe ning kohtupraktika kohaselt ei asenda planeering asjaõiguslikku kokkulepet, siis saab detailplaneering üksnes ette näha servituudivajaduse. Tulenevalt asjaolust, et planeerimismenetlus on avalik-õiguslik menetlus, mis ei reguleeri tsiviilõiguslikke suhteid, siis ei saa nõustuda seisukohaga, et planeeringu kehtestamine on võimalik ainult peale eraõigusliku lepingu sõlmimist alale, mis ei asu planeeringualal. Kuna planeering sisaldab viidet servituudivajadusele, ei saa eraõigusliku kokkuleppe puudumine planeerimismenetlust peatada, sest omanikevahelist kokkulepet ei saa planeeringulahendus asendada. Iceberg Property OÜ märkis, et Kesk-Kaare teel ja Linnase teel asuv tänavavalgustus kuulub Iceberg Property OÜ-le, kellega Viimsi vald ei ole tänavavalgustuse osas kasutuslepingut sõlminud. Samas on vald nõudnud, et vastavalt tee seisundinõuete määrusele peab teel valgustus põlema, tagamaks liiklusohutuse. Planeeringu materjalidest ei nähtu, kuidas oleksid tagatud ohutusnõuded planeeritavatele kinnistutele juurdepääsuks (pimedal ajal) olukorras, kus tänavavalgustus oleks välja lülitatud. Seetõttu ei ole võimalik Linnase tee 28 planeering kehtestada, kuni tänavavalgustuse osas on sõlmitud kasutusleping või see on omandatud Viimsi valla poolt. Kohalik omavalitsus vastas, et lepinguliste küsimuste lahendamine planeeringuala naabruses paiknevate rajatiste osas on eraldiseisev eraõiguslikult lahendatav küsimus, mis ei oma puutumust planeeringulahendusega. Tänavavalgustuse võimalik väljalülitamine ei ole selline takistav asjaolu, mis välistaks möödapääsmatult juurdepääsu planeeringualale või muudaks faktiliselt olemasoleva transpordimaal paikneva tee kasutamise kasutusotstarbe kohaselt võimatuks. Fuxia Holdings OÜ märkis, et kinnistul Linnase tee 28 puudub juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. Kesk-Kaare teelt planeeringu kohaselt teostatakse tulevikus juurdepääsu kavandatavatele elamutele pos 1, 2, 3 ja 4. Eratee juurdepääsu osas aga teeservituuti seatud ei ole. Seega puudub kavandavatele kinnistutele juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. Arvestades eeltoodut ei ole võimalik planeeringut kehtestada enne teeservituudi lepingute sõlmimist või Kesk-Kaare tee L9 munitsipaliseerimist. Viimsi Vallavalitsus selgitas, et planeeritavate elamukruntidega pos 1, 2, 3 ja 4 piirneb vahetult Kesk-Kaare tee L8 kinnistu (89001:010:2327, transpordimaa), mis kuulub Viimsi vallale ning millel paikneb osaliselt Kesk-Kaare tee, mis on avalikus kasutuses. Avalikust kasutatavast Kesk-Kaare teest osa paikneb Kesk-Kaare tee L9 kinnistul. Seega on võimalik nimetatud elamukruntidele pääseda avalikus kasutuses olevalt Kesk-Kaare teelt, mille osas on planeeringulahendusele kantud servituudivajadusega ala, mis hõlmab Kesk-Kaare tee L9 kinnistut Vehema teest kuni planeeringuala lõpuni. Kuna servituudi seadmine on eraõiguslik kokkulepe ning kohtupraktika kohaselt ei asenda planeering asjaõiguslikku kokkulepet, siis saab detailplaneering üksnes ette näha servituudivajaduse. OÜ Aragvi Grupp tõi välja, et planeeringu kohaselt on kruntidele pos 5 ja 6 ette nähtud vee- ja kanalisatsiooni liitumispunktid Linnase tee poolt, kruntidele pos 1, 2, 3 ja 4 aga Kesk-Kaare tee poolt. OÜ-ga Aragvi Grupp ei ole lahendust kooskõlastanud ega vastavat nõusolekut andnud. Seega pakutud lahendusega kinnistul Linnase tee 28 puudub võimalus liituda vee- ja kanalisatsioonitrassidega. 3 Viimsi Vallavalitsus vastas, et Kesk-Kaare tee vee- ja kanalisatsioonitorustikud asuvad Viimsi vallale kuuluval Kesk-Kaare tee L8 kinnistul (89001:010:2327, transpordimaa) ning planeeritavate elamukruntide pos 1, 2, 3 ja 4 liitumine vee- ja kanalisatsioonivõrguga toimub vallale kuuluval maal, mille osas on vee-ettevõtja väljastanud tehnilised tingimused. Seega on nimetatud positsioonide osas liitumine võimalik AS Viimsi Vesi tehniliste tingimuste kohaselt ning vajalik ei ole eraõiguslikke kokkuleppeid OÜ Aragvi Grupiga. Kinnistute pos 5 ja 6 vee- ja kanalisatsioonivõrguga liitmiseks on kaks alternatiivi: Vehema teelt ja Linnase teelt. Võimalik on liituda Vehema teel asuvate trassidega ning planeeringulahenduses välja toodud võimalust Linnase teel liitumiseks (liitumispunktid nr 1) mitte kasutada. Lähtuvalt eeltoodust ei ole vee- ja kanalisatsioonivõrguga liitumise küsimus takistuseks detailplaneeringu kehtestamisel. Rahandusministeerium nõustub R. K. Projekt OÜ-ga selles osas, et detailplaneeringu ülesandeks on muuhulgas servituutide vajaduse määramine (PlanS § 126 lõige 1 punkt 17) ning et kehtestatav planeering peab olema õiguspärane ja realiseeritav. PlanS § 126 lõike 2 kohaselt on detailplaneeringu kohustulikeks ülesanneteks planeeringuala kruntideks jaotamine; krundi hoonestusala määramine; krundi ehitusõiguse määramine; detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine; ehitise ehituslike tingimuste määramine. Lisaks on detailplaneeringuga võimalik servituutide seadmise ja olemasoleva või kavandatava tee avalikult kasutatavaks teeks määramise vajaduse märkimine. Detailplaneering on sisuliselt ehitusõigust määrav dokument, kuid selle koosseisus ei pea kindlaks määrama servituutide seadmise, sundvalduse seadmise või kinnisasja omandamise üksikasju. Detailplaneering on kava, mis määrab edasise tegevuse alused. Ainuüksi detailplaneering ei anna õigust ehitamiseks. Detailplaneering ei ole seadusjärgne kinnisasja kitsendus,1 vaid avalik-õiguslik kokkulepe ja see ei asenda poolte asja- või võlaõiguslikku kokkuleppeid eratee või tehnorajatiste kasutamiseks. Asjaõigusseaduse § 156 lõige 1 sätestab, et omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Seega tuleb detailplaneeringuga näidata ära juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt, tehnovõrkude lahendus ning vajadusel määrama selleks servituudi/sundvalduse seadmise vajaduse, kuid peab arvestama, et vastavale kokkuleppele siiski jõuda ei pruugita. Detailplaneeringus on servituutide vajadused määratud seletuskirja peatükis 6.6 ning planeeringujoonisel „Tehnovõrkude plaan“. Muuhulgas nähakse ette teeservituudi vajadus Kesk-Kaare tee L9 kinnistule (89001:010:2441) pos 1-4 kasuks ja Linnase tee L2 kinnistule (89001:010:2521) pos 5 ja 6 kasuks. Vastavalt detailplaneeringu seletuskirja peatükile 5.12 tänavavalgustust antud planeeringu raames ei lahendata. Antud juhul on kohalik omavalitsus asunud seisukohale, et käesolev planeeringulahendus on kooskõlas valla säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu põhimõtetega, ning selgitanud, et elamute ja nende teenindamiseks vajalike rajatiste kavandamine planeeringualale on põhjendatud ja elluviidav. 2.2. Olari Vokk tegi ettepaneku viia Lageda tee 18 ja Vehema tee 42 kruntide idaküljele kavandatav tee planeeritavate elamukruntide 5-6 ja 1-4 vahele. Selliselt on juba täna kasutusel 1 RKHKo 3-2-1-5-06 p 22 4 tühermaale sisse tallatud käigurada Linnase teelt Vehemaa teele, mida jalakäijad igapäevaselt liikumiseks kasutavad. Pakutud lahendusega ei muutu seniste krundipiiril juba elavate püsielanike privaatsus ja turvatunne ning uuseramud saavad turvalise tupiktänava. Lisaks on plaanil toodud eramu 5 ja paarismaja 6 hoovid idapoolsel küljel, kus puudub päevane ja õhtune päike, seega terrassialad on pimedad ja hoov varjus. Päikesevalgust on ka tubades oluliselt vähem. Kohalik omavalitsus selgitas, et planeeringulahenduses on tee asukoht valitud viisil, et see kulgeks võimalikult otse ja loogiliselt olemasoleva Linnase tee pikendusena. Kui tee planeerida ida poole, tekiks linnaplaneeringuliselt tunduvalt kehvem lahendus, kus tee teeks 90-kraadilise käänaku, üksikelamukrundid jääks kahe tee vahele ning Linnase tee kulgemine mõjuks ebaloogilisena. Planeeritav tee ei ole läbiv, see tähendab, et autoga Vehema teele välja sõita ei saa. Sõidukitega selle tee igapäevase kasutamise vajadus on ainult planeeritavate elamukruntide pos 5 ja 6 elanikel, millest tulenevalt jääb liikluskoormus sellel teelõigul väikeseks. Hoonete asukohad planeeringulahenduses on soovituslikud ja ei ole imperatiivsed ning lõplik hoonestuse paiknemine ja hoonete arhitektuur otsustatakse arhitektuursel projekteerimisel. Kui pos 6 puhul eeldada, et hoone paikneb nii nagu ta planeeringujoonisel on ning terrassid asuvad maja taga, siis on need orienteeritud hommiku- ja lõunapäikesele. On inimesi, kellele see sobib; samas pole välistatud ka istumiskoha rajamine oma krundil kuhugi mujale. Pos 5 pakub piisavalt mänguruumi hoone paigutamiseks: hoone võib ehitada ka Vehema teele lähemale ning nii on võimalik rajada päikseline istumiseala hoone lõunapoolsele küljele. Eraldatuse loomiseks planeeritava tee ja Lageda tee 18/2 vahele kavandatakse puhverhaljastus ning selles osas täiendatakse planeeringu seletuskirja. Planeeringujoonisel on see tähistatud: 2 näidatud planeeritav hekk, kuid tingimusi tuleb täpsustada ja konkretiseerida. Planeeringu seletuskirja täiendatakse pos 7 haljastustingimuste osas (sh hekitaimede valik). Tuleb tagada, et haljastuse lahendus on käsitletud pos 7 teeprojektis ja et see rajatakse. Rahandusministeerium selgitab, et detailplaneeringu liikluskorralduse lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus, kes on juurdepääsuga seonduvat selgitanud ning leidnud, et planeeritud lahendus käsitletavale maa-alale on sobiv ja piisaval määral reguleeritud. Ministeerium ei saa kohaliku omavalitsuse asemel asuda hindama täpsemat lahendust (juurdepääsu asukoha sobivust), kuna tegemist on detailplaneeringu sisulise küsimusega. Seega kui planeeringulahendus kehtivate seaduste ja muude õigusaktidega vastuolus ei ole, on erinevate kinnisasja omanike huvide arvesse võtmisel ning planeeringutega kavandatavate ehitus- ja maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle otsustajaks kohalik omavalitsus. Rahandusministeeriumi hinnangul ei ole Viimsi Vallavalitsus antud küsimuses oma diskretsiooni valesti kohaldanud ning seejuures oma pädevuse piire ületanud, vaid on täitnud talle seadusega antud kaalutlus- ja selgitamiskohustust. 3. Planeeringu õigusaktidele vastavus Planeerimisalase tegevuse korraldamine PlanS § 4 lõike 1 ja lõike 2 punkti 1 kohaselt kohaliku omavalitsuse pädevuses, kes peab tagama maa-alale vastavate planeeringute olemasolu. PlanS § 124 lõige 10 sätestab, et detailplaneeringu koostamise korraldaja on kohaliku omavalitsuse üksus. Vastavalt PlanS §-le 10 peab planeerimisalase tegevuse korraldaja tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise 5 põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse. Detailplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse järgi kohaliku elu küsimuste, k.a ruumilise planeerimise, iseseisev ja lõplik korraldamine ning otsustamine. Seega juhul, kui planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate õigusaktidega, on erinevate kinnisasja omanike huvide arvesse võtmisel ning planeeringutega kavandatavate ehitus- ja maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle otsustajaks kohalik omavalitsus. Rahandusministeeriumi pädevusse kuulub planeeringulahenduse õigusaktidele vastavuse kontrollimine. Rahandusministeeriumile esitatud materjalidest nähtuvalt on arvamuse esitajad olnud teadlikud planeeringulahendusest ning saanud väljendada oma seisukohti planeeringu koostamise käigus. Seda tõendab ka arvamuse esitamine planeeringu avalikul väljapanekul. Arvamuse esitaja arvamuste arvesse võtmise kohta on kohalik omavalitsus andnud oma seisukoha. Seega on arvamuse esitajad saanud kasutada oma õigusi detailplaneeringu koostamisel ja seeläbi olnud planeeringu koostamisse kaasatud ehk detailplaneeringu menetlemine on viidud läbi vastavuses avalikkuse kaasamise ja teavitamise põhimõttega (PlanS § 9). Rahandusministeerium asub seisukohale, et detailplaneeringu koostamisel ei ole rikutud kirjalikke arvamuse esitanud isikute seadusest tulenevaid õigusi. . Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud PlanS-s sätestatud detailplaneeringu koostamise nõuetega ning täidetud on PlanS §-s 126 nõutud kohustuslikud ja lisaks muud asjakohased detailplaneeringu ülesanded. Detailplaneering on kooskõlastatud ja arvamust on küsitud asjakohastelt asutustelt (Päästeamet, võrguvaldajad). Samuti on detailplaneeringu koostamisse kaasatud puudutatud isikud, keda teavitati planeeringulahendusest ning anti võimalus selle kohta arvamuste esitamiseks. Rahandusministeeriumi hinnangul on detailplaneeringu lahenduse kaalutlused piisavalt põhjendatud, selle koostamine on läbi viidud vastavuses PlanS-s sätestatud nõuetega ning detailplaneering vastab õigusaktidele. 4. Kokkuvõte Detailplaneeringu kehtestamine kuulub kohaliku omavalitsuse pädevusse. Seega otsustab antud juhul Viimsi Vallavalitsus, kas detailplaneeringu lahendus tagab võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajaduste ja huvide (sh ka arvamusi esitanud isiku huvide) arvestamise. HMS § 4 lõike 2 kohaselt peab haldusorgan kaalutlusõigust teostama kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. See tähendab, et kohalik omavalitsus peab õiguspärase ja ruumilise planeerimise põhimõttele vastava planeerimisotsuse tegemiseks olema eelnevalt analüüsinud erinevaid lahendusvariante. Siinjuures juhime kohaliku omavalitsuse tähelepanu sellele, et Riigikohus on välja toonud planeeringute kui ulatusliku kaalutlusruumiga otsuste motiveerimise suure tähtsuse. Kui motivatsioon esitatakse selle mahukuse tõttu mõnes teises dokumendis, peavad haldusaktis olema ära toodud vähemalt põhimotiivid. Kui tehakse viide mõnele teisele dokumendile, siis peab lõppkokkuvõttes olema arusaadav, milline selles dokumendis sisalduv informatsioon kujutab endast osa haldusakti põhjendusest. HMS § 56 vastaselt haldusakti motiveerimata jätmine tähendab üldjuhul selle haldusakti õigusvastasust ning on haldusakti tühistamise aluseks.2 Eriti hoolikalt tuleb põhjendada selliseid planeeringuotsuseid, millega kitsendatakse 2 RKHKo 3-3-1-39-07 6 isikute maakasutuse ja ehitamise õigust või mille vastu on esitatud vastuväiteid planeeringu koostamise käigus3. Palume kohalikul omavalitsusel detailplaneeringu kehtestamise otsustamisel ja otsuse vormistamisel arvestada eelmärgitud motiveerimise põhimõtetega. Võttes aluseks PlanS § 138 lõike 3 ning arvestades riigihalduse ministri 11.11.2021 käskkirja nr 153 punktis 2 antud volitust, kiidan heaks Viimsi vald, Pärnamäe küla, Linnase tee 28 detailplaneeringu ning tagastan planeeringu kohalikule omavalitsusele edasiseks menetlemiseks ja kehtestamise üle otsustamiseks. Tulenevalt PlanS § 139 lõikest 41 esitab planeeringu koostamise korraldaja kehtestatud planeeringu kohta PlanS § 41 lõikes 6 nimetatud andmed planeeringute andmekogusse 14 päeva jooksul detailplaneeringu kehtestamisest arvates. Juhime tähelepanu, et Rahandusministeeriumi heakskiitu detailplaneeringule ei saa pidada eelhaldusaktiks. Tegemist on HMS § 16 lõike 1 kohase siduva iseloomuga kooskõlastusega, mis on menetlustoiming, mitte iseseisev haldusakt. Nagu muidki menetlustoiminguid saab sellist kooskõlastust reeglina vaidlustada üksnes koos lõpliku haldusaktiga.4 Planeeringulahendusega jätkuvalt mittenõustumisel on arvamusi esitanud isikutel võimalik, kohaliku omavalitsusega ja planeeritava kinnisasja omanikuga kohtuväliselt kokkuleppele mittejõudmisel, pöörduda oma subjektiivsete õiguste kaitseks halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Kehtestatud planeeringu vaidlustamist reguleerib PlanS § 141. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Lisaadressaadid: Fuxia Holdings OÜ, Iceberg Property OÜ, Marek Hergauk, Olari Vokk, OÜ Aragvi Grupp, R.K. Projekt OÜ, Heino Randmaa, Kati Soonvald Loona Kangur 715 5803 [email protected] 3 RKHKo 3-3-1-37-04 4 RKHKo 3-3-1-12-07 7
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel