Hr Illar Lemetti Teie 19.10.2022 nr
Viimsi Vallavalitsus Meie 14.04.2023 nr 15-3/1218-2
[email protected]
Pärnamäe küla, Linnase tee 28
detailplaneeringu heakskiitmine
Viimsi Vallavalitsus esitas 19.10.2022 kirjaga nr 10-10/4891 Rahandusministeeriumile
Viimsi vald, Pärnamäe küla, Linnase tee 28 detailplaneeringu (edaspidi ka detailplaneering)
planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 138 alusel detailplaneeringu avalikul väljapanekul
esitatud arvamuste lahendamiseks ja heakskiidu saamiseks.
PlanS § 90 lõike 3 kohaselt on riigihalduse ministri või tema volitatud ametniku pädevuses
planeeringu õigusaktidele vastavuse kontrollimine. Samuti avalikul väljapanekul kirjalikke
arvamusi esitanud isikute ja planeeringu koostamist korraldava kohaliku omavalitsuse
ärakuulamine ja seisukoha andmine arvamuste kohta, kui neid planeeringu koostamisel ei
arvestatud.
Planeeritav ala, suurusega ca 1,1 ha, asub Viimsi vallas Pärnamäe külas ning piirneb Vehema,
Linnase ja Kesk-Kaare teedega, hõlmates elamumaa sihtotstarbega kinnistut.
Detailplaneeringuga kavandatakse viis üksikelamukrunti, üks kaksikelamukrunt ning üks
transpordimaa sihtotstarbega krunt. Detailplaneering on kooskõlas Viimsi valla mandriosa
üldplaneeringu ning teemaplaneeringutega.
1. Menetluskäik
Detailplaneering algatati Viimsi Vallavalitsuse 13.05.2020 korraldusega nr 28 ning võeti
vastu 20.01.2022 korraldusega nr 21. Ajavahemikul 28.02.-14.03.2022 toimus
detailplaneeringu avalik väljapanek. Detailplaneeringu vastuvõtmise ja avaliku väljapaneku
kohta ilmusid teated Viimsi valla veebilehel, ajalehtedes Harju Elu ja Viimsi Teataja, samuti
on puudutatud ja huvitatud isikuid kirjalikult teavitatud.
Detailplaneeringu avaliku väljapaneku kestel esitati detailplaneeringu lahenduse kohta 6
arvamuskirja:
R.K. Projekt OÜ 02.03.2022 kiri, millele Viimsi Vallavalitsus vastas 09.05.2022
kirjaga nr 10-10/789-7;
Iceberg Property OÜ 03.03.2022 kiri, millele Viimsi Vallavalitsus vastas 09.05.2022
kirjaga nr 10-10/789-8;
Fuxia Holdings OÜ 04.03.2022 kiri, millele Viimsi Vallavalitsus vastas 09.05.2022
kirjaga nr 10-10/789-9;
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
OÜ Aragvi Grupp 05.03.2022 kiri, millele Viimsi Vallavalitsus vastas 09.05.2022
kirjaga nr 10-10/789-10;
Marek Hergauk 10.03.2022 kiri, millele Viimsi Vallavalitsus vastas 09.05.2022
kirjaga nr 10-10/789-12;
Olari Vokk 13.03.2022 kiri, millele vallavalitsus vastas 09.05.2022 kirjaga nr
10-10/789-13.
23.05.2022 toimus detailplaneeringu avalik arutelu, arvamusi esitanud isikud ja kohalik
omavalitsus esitatud arvamuste osas kokkuleppele ei jõudnud.
Tulenevalt PlanS § 90 lõike 3 punktist 2 kutsus Rahandusministeerium detailplaneeringu
avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikud ja kohaliku omavalitsuse esindajad
ärakuulamisele, mis toimus 19.12.2023. Ärakuulamisel osalesid Viimsi Vallavalitsuse
esindajad P. Kõo ja M. Muiso ning arvamusi esitanud isikud M. Hergauk ja Fuxia Holdings
OÜ esindaja K. Ivanišvili.
Ärakuulamise arutelul lepiti kokku, et planeeringu seletuskirja täiendatakse sättega, mille
kohaselt tuleb ehitusprojekti käigus määrata kaugvaate koridorid, M. Hergauk arvamusega
arvestatakse ning enne ehitusloa väljastamist on võimalik joonistega tutvuda.
Viimsi Vallavalitsus lisas detailplaneeringu seletuskirja peatükki 5.4. järgneva tekstiosa: POS
6 projekteeritava hoone ehitusprojekti menetlusse kaasatakse lisaks tavapärasele
piirinaabrite kaasamisele ka planeeringuala kõrval asuva Kesk-Kaare tee kinnistu (Kesk-
kaare tee 63a) omanik. Kaasamine peab toimuma juba projekti eskiisistaadiumis.
Täiendatud seletuskiri esitati 16.02.2022 tutvumiseks Marek Hergeaukile, kes kinnitas
17.02.2023 e-kirjaga sõnastuse sobivust.
Fuxia Holding OÜ (14.12.2022 e-kirjaga) ja R.K. Projekt (16.12.2023 e-kirjaga) esitasid
jätkuarvamused, millega heakskiidu andmise üle otsustaja on tutvunud ning oma seisukoha
kujundamisel teadmiseks võtnud.
Rahandusministeeriumis 19.12.2023 toimunud arutelu tulemusena arvamusi esitanud isikud
ja kohalik omavalitsus kõigi arvamuste osas kokkuleppele ei jõudnud. Kuna mitmed arvamusi
esitanud isikutest või nende esindajatest Rahandusministeeriumis toimunud nõupidamisel ei
osalenud, käsitleb Rahandusministeerium ka neid avalikul väljapanekul kirjalikult esitatud
arvamusi, mille esitajad arutelul ei osalenud, arvamustena, millest ei ole loobutud, ning annab
tulenevalt PlanS § 138 lõikele 5 nende kohta oma kirjaliku seisukoha.
2. Arvestamata jäänud arvamused
2.1. R.K. Projekt OÜ leidis, et detailplaneeringus pos 5 ja 6 kavandatavatel elamutel puudub
juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt ning et planeering on võimalik kehtestada alles pärast
teeservituudi lepingute sõlmimist või Linnase tee L2 sundvõõrandamist. Detailplaneeringu
ülesandeks on servituutide vajaduse määramine. PlanS ja haldusmenetluse seaduse (HMS)
mõttele ning eesmärgile ei saa vastavaks pidada planeeringu kehtestamist, mille elluviimise
osas puudub õiguskindlus. Kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatav detailplaneering peab
olema õiguspärane ja realiseeritav, vastasel juhul on detailplaneeringu kehtestamine
õigustühine.
2
Viimsi Vallavalitsus vastas, et Detailplaneeringu lahenduses nähakse ette servituudivajadus
planeeringualaga külgnevale Linnase teele (Linnase tee L2 transpordimaa, 89001:010:2521).
Selles osas on detailplaneeringulahendust täiendatud. Kuna servituudi seadmine on
eraõiguslik kokkulepe ning kohtupraktika kohaselt ei asenda planeering asjaõiguslikku
kokkulepet, siis saab detailplaneering üksnes ette näha servituudivajaduse. Tulenevalt
asjaolust, et planeerimismenetlus on avalik-õiguslik menetlus, mis ei reguleeri
tsiviilõiguslikke suhteid, siis ei saa nõustuda seisukohaga, et planeeringu kehtestamine on
võimalik ainult peale eraõigusliku lepingu sõlmimist alale, mis ei asu planeeringualal. Kuna
planeering sisaldab viidet servituudivajadusele, ei saa eraõigusliku kokkuleppe puudumine
planeerimismenetlust peatada, sest omanikevahelist kokkulepet ei saa planeeringulahendus
asendada.
Iceberg Property OÜ märkis, et Kesk-Kaare teel ja Linnase teel asuv tänavavalgustus kuulub
Iceberg Property OÜ-le, kellega Viimsi vald ei ole tänavavalgustuse osas kasutuslepingut
sõlminud. Samas on vald nõudnud, et vastavalt tee seisundinõuete määrusele peab teel
valgustus põlema, tagamaks liiklusohutuse. Planeeringu materjalidest ei nähtu, kuidas oleksid
tagatud ohutusnõuded planeeritavatele kinnistutele juurdepääsuks (pimedal ajal) olukorras,
kus tänavavalgustus oleks välja lülitatud. Seetõttu ei ole võimalik Linnase tee 28 planeering
kehtestada, kuni tänavavalgustuse osas on sõlmitud kasutusleping või see on omandatud
Viimsi valla poolt.
Kohalik omavalitsus vastas, et lepinguliste küsimuste lahendamine planeeringuala naabruses
paiknevate rajatiste osas on eraldiseisev eraõiguslikult lahendatav küsimus, mis ei oma
puutumust planeeringulahendusega. Tänavavalgustuse võimalik väljalülitamine ei ole selline
takistav asjaolu, mis välistaks möödapääsmatult juurdepääsu planeeringualale või muudaks
faktiliselt olemasoleva transpordimaal paikneva tee kasutamise kasutusotstarbe kohaselt
võimatuks.
Fuxia Holdings OÜ märkis, et kinnistul Linnase tee 28 puudub juurdepääs avalikult
kasutatavalt teelt. Kesk-Kaare teelt planeeringu kohaselt teostatakse tulevikus juurdepääsu
kavandatavatele elamutele pos 1, 2, 3 ja 4. Eratee juurdepääsu osas aga teeservituuti seatud
ei ole. Seega puudub kavandavatele kinnistutele juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt.
Arvestades eeltoodut ei ole võimalik planeeringut kehtestada enne teeservituudi lepingute
sõlmimist või Kesk-Kaare tee L9 munitsipaliseerimist.
Viimsi Vallavalitsus selgitas, et planeeritavate elamukruntidega pos 1, 2, 3 ja 4 piirneb
vahetult Kesk-Kaare tee L8 kinnistu (89001:010:2327, transpordimaa), mis kuulub Viimsi
vallale ning millel paikneb osaliselt Kesk-Kaare tee, mis on avalikus kasutuses. Avalikust
kasutatavast Kesk-Kaare teest osa paikneb Kesk-Kaare tee L9 kinnistul. Seega on võimalik
nimetatud elamukruntidele pääseda avalikus kasutuses olevalt Kesk-Kaare teelt, mille osas on
planeeringulahendusele kantud servituudivajadusega ala, mis hõlmab Kesk-Kaare tee L9
kinnistut Vehema teest kuni planeeringuala lõpuni. Kuna servituudi seadmine on eraõiguslik
kokkulepe ning kohtupraktika kohaselt ei asenda planeering asjaõiguslikku kokkulepet, siis
saab detailplaneering üksnes ette näha servituudivajaduse.
OÜ Aragvi Grupp tõi välja, et planeeringu kohaselt on kruntidele pos 5 ja 6 ette nähtud vee-
ja kanalisatsiooni liitumispunktid Linnase tee poolt, kruntidele pos 1, 2, 3 ja 4 aga Kesk-Kaare
tee poolt. OÜ-ga Aragvi Grupp ei ole lahendust kooskõlastanud ega vastavat nõusolekut
andnud. Seega pakutud lahendusega kinnistul Linnase tee 28 puudub võimalus liituda vee- ja
kanalisatsioonitrassidega.
3
Viimsi Vallavalitsus vastas, et Kesk-Kaare tee vee- ja kanalisatsioonitorustikud asuvad Viimsi
vallale kuuluval Kesk-Kaare tee L8 kinnistul (89001:010:2327, transpordimaa) ning
planeeritavate elamukruntide pos 1, 2, 3 ja 4 liitumine vee- ja kanalisatsioonivõrguga toimub
vallale kuuluval maal, mille osas on vee-ettevõtja väljastanud tehnilised tingimused. Seega on
nimetatud positsioonide osas liitumine võimalik AS Viimsi Vesi tehniliste tingimuste kohaselt
ning vajalik ei ole eraõiguslikke kokkuleppeid OÜ Aragvi Grupiga.
Kinnistute pos 5 ja 6 vee- ja kanalisatsioonivõrguga liitmiseks on kaks alternatiivi: Vehema
teelt ja Linnase teelt. Võimalik on liituda Vehema teel asuvate trassidega ning
planeeringulahenduses välja toodud võimalust Linnase teel liitumiseks (liitumispunktid nr 1)
mitte kasutada. Lähtuvalt eeltoodust ei ole vee- ja kanalisatsioonivõrguga liitumise küsimus
takistuseks detailplaneeringu kehtestamisel.
Rahandusministeerium nõustub R. K. Projekt OÜ-ga selles osas, et detailplaneeringu
ülesandeks on muuhulgas servituutide vajaduse määramine (PlanS § 126 lõige 1 punkt 17)
ning et kehtestatav planeering peab olema õiguspärane ja realiseeritav.
PlanS § 126 lõike 2 kohaselt on detailplaneeringu kohustulikeks ülesanneteks planeeringuala
kruntideks jaotamine; krundi hoonestusala määramine; krundi ehitusõiguse määramine;
detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas
tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha
määramine; ehitise ehituslike tingimuste määramine. Lisaks on detailplaneeringuga võimalik
servituutide seadmise ja olemasoleva või kavandatava tee avalikult kasutatavaks teeks
määramise vajaduse märkimine. Detailplaneering on sisuliselt ehitusõigust määrav dokument,
kuid selle koosseisus ei pea kindlaks määrama servituutide seadmise, sundvalduse seadmise
või kinnisasja omandamise üksikasju. Detailplaneering on kava, mis määrab edasise tegevuse
alused. Ainuüksi detailplaneering ei anna õigust ehitamiseks. Detailplaneering ei ole
seadusjärgne kinnisasja kitsendus,1 vaid avalik-õiguslik kokkulepe ja see ei asenda poolte
asja- või võlaõiguslikku kokkuleppeid eratee või tehnorajatiste kasutamiseks.
Asjaõigusseaduse § 156 lõige 1 sätestab, et omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik
juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda
juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse
kokkuleppel. Seega tuleb detailplaneeringuga näidata ära juurdepääs avalikult kasutatavalt
teelt, tehnovõrkude lahendus ning vajadusel määrama selleks servituudi/sundvalduse
seadmise vajaduse, kuid peab arvestama, et vastavale kokkuleppele siiski jõuda ei pruugita.
Detailplaneeringus on servituutide vajadused määratud seletuskirja peatükis 6.6 ning
planeeringujoonisel „Tehnovõrkude plaan“. Muuhulgas nähakse ette teeservituudi vajadus
Kesk-Kaare tee L9 kinnistule (89001:010:2441) pos 1-4 kasuks ja Linnase tee L2 kinnistule
(89001:010:2521) pos 5 ja 6 kasuks. Vastavalt detailplaneeringu seletuskirja peatükile 5.12
tänavavalgustust antud planeeringu raames ei lahendata. Antud juhul on kohalik omavalitsus
asunud seisukohale, et käesolev planeeringulahendus on kooskõlas valla säästva ja
tasakaalustatud ruumilise arengu põhimõtetega, ning selgitanud, et elamute ja nende
teenindamiseks vajalike rajatiste kavandamine planeeringualale on põhjendatud ja elluviidav.
2.2. Olari Vokk tegi ettepaneku viia Lageda tee 18 ja Vehema tee 42 kruntide idaküljele
kavandatav tee planeeritavate elamukruntide 5-6 ja 1-4 vahele. Selliselt on juba täna kasutusel
1 RKHKo 3-2-1-5-06 p 22
4
tühermaale sisse tallatud käigurada Linnase teelt Vehemaa teele, mida jalakäijad igapäevaselt
liikumiseks kasutavad. Pakutud lahendusega ei muutu seniste krundipiiril juba elavate
püsielanike privaatsus ja turvatunne ning uuseramud saavad turvalise tupiktänava. Lisaks on
plaanil toodud eramu 5 ja paarismaja 6 hoovid idapoolsel küljel, kus puudub päevane ja
õhtune päike, seega terrassialad on pimedad ja hoov varjus. Päikesevalgust on ka tubades
oluliselt vähem.
Kohalik omavalitsus selgitas, et planeeringulahenduses on tee asukoht valitud viisil, et see
kulgeks võimalikult otse ja loogiliselt olemasoleva Linnase tee pikendusena. Kui tee
planeerida ida poole, tekiks linnaplaneeringuliselt tunduvalt kehvem lahendus, kus tee teeks
90-kraadilise käänaku, üksikelamukrundid jääks kahe tee vahele ning Linnase tee kulgemine
mõjuks ebaloogilisena.
Planeeritav tee ei ole läbiv, see tähendab, et autoga Vehema teele välja sõita ei saa.
Sõidukitega selle tee igapäevase kasutamise vajadus on ainult planeeritavate elamukruntide
pos 5 ja 6 elanikel, millest tulenevalt jääb liikluskoormus sellel teelõigul väikeseks. Hoonete
asukohad planeeringulahenduses on soovituslikud ja ei ole imperatiivsed ning lõplik
hoonestuse paiknemine ja hoonete arhitektuur otsustatakse arhitektuursel projekteerimisel.
Kui pos 6 puhul eeldada, et hoone paikneb nii nagu ta planeeringujoonisel on ning terrassid
asuvad maja taga, siis on need orienteeritud hommiku- ja lõunapäikesele. On inimesi, kellele
see sobib; samas pole välistatud ka istumiskoha rajamine oma krundil kuhugi mujale. Pos 5
pakub piisavalt mänguruumi hoone paigutamiseks: hoone võib ehitada ka Vehema teele
lähemale ning nii on võimalik rajada päikseline istumiseala hoone lõunapoolsele küljele.
Eraldatuse loomiseks planeeritava tee ja Lageda tee 18/2 vahele kavandatakse puhverhaljastus
ning selles osas täiendatakse planeeringu seletuskirja. Planeeringujoonisel on see tähistatud:
2 näidatud planeeritav hekk, kuid tingimusi tuleb täpsustada ja konkretiseerida. Planeeringu
seletuskirja täiendatakse pos 7 haljastustingimuste osas (sh hekitaimede valik). Tuleb tagada,
et haljastuse lahendus on käsitletud pos 7 teeprojektis ja et see rajatakse.
Rahandusministeerium selgitab, et detailplaneeringu liikluskorralduse lahenduse otstarbekuse
üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus, kes on juurdepääsuga
seonduvat selgitanud ning leidnud, et planeeritud lahendus käsitletavale maa-alale on sobiv ja
piisaval määral reguleeritud. Ministeerium ei saa kohaliku omavalitsuse asemel asuda
hindama täpsemat lahendust (juurdepääsu asukoha sobivust), kuna tegemist on
detailplaneeringu sisulise küsimusega. Seega kui planeeringulahendus kehtivate seaduste ja
muude õigusaktidega vastuolus ei ole, on erinevate kinnisasja omanike huvide arvesse
võtmisel ning planeeringutega kavandatavate ehitus- ja maakasutustingimuste ruumilise
sobivuse üle otsustajaks kohalik omavalitsus. Rahandusministeeriumi hinnangul ei ole Viimsi
Vallavalitsus antud küsimuses oma diskretsiooni valesti kohaldanud ning seejuures oma
pädevuse piire ületanud, vaid on täitnud talle seadusega antud kaalutlus- ja
selgitamiskohustust.
3. Planeeringu õigusaktidele vastavus
Planeerimisalase tegevuse korraldamine PlanS § 4 lõike 1 ja lõike 2 punkti 1 kohaselt kohaliku
omavalitsuse pädevuses, kes peab tagama maa-alale vastavate planeeringute olemasolu. PlanS
§ 124 lõige 10 sätestab, et detailplaneeringu koostamise korraldaja on kohaliku omavalitsuse
üksus. Vastavalt PlanS §-le 10 peab planeerimisalase tegevuse korraldaja tasakaalustama
erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise
5
põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse.
Detailplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev
otsustama kohalik omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse
järgi kohaliku elu küsimuste, k.a ruumilise planeerimise, iseseisev ja lõplik korraldamine ning
otsustamine. Seega juhul, kui planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate õigusaktidega,
on erinevate kinnisasja omanike huvide arvesse võtmisel ning planeeringutega kavandatavate
ehitus- ja maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle otsustajaks kohalik omavalitsus.
Rahandusministeeriumi pädevusse kuulub planeeringulahenduse õigusaktidele vastavuse
kontrollimine.
Rahandusministeeriumile esitatud materjalidest nähtuvalt on arvamuse esitajad olnud
teadlikud planeeringulahendusest ning saanud väljendada oma seisukohti planeeringu
koostamise käigus. Seda tõendab ka arvamuse esitamine planeeringu avalikul väljapanekul.
Arvamuse esitaja arvamuste arvesse võtmise kohta on kohalik omavalitsus andnud oma
seisukoha. Seega on arvamuse esitajad saanud kasutada oma õigusi detailplaneeringu
koostamisel ja seeläbi olnud planeeringu koostamisse kaasatud ehk detailplaneeringu
menetlemine on viidud läbi vastavuses avalikkuse kaasamise ja teavitamise põhimõttega
(PlanS § 9).
Rahandusministeerium asub seisukohale, et detailplaneeringu koostamisel ei ole rikutud
kirjalikke arvamuse esitanud isikute seadusest tulenevaid õigusi. . Detailplaneeringu
koostamisel on arvestatud PlanS-s sätestatud detailplaneeringu koostamise nõuetega ning
täidetud on PlanS §-s 126 nõutud kohustuslikud ja lisaks muud asjakohased detailplaneeringu
ülesanded. Detailplaneering on kooskõlastatud ja arvamust on küsitud asjakohastelt asutustelt
(Päästeamet, võrguvaldajad). Samuti on detailplaneeringu koostamisse kaasatud puudutatud
isikud, keda teavitati planeeringulahendusest ning anti võimalus selle kohta arvamuste
esitamiseks. Rahandusministeeriumi hinnangul on detailplaneeringu lahenduse kaalutlused
piisavalt põhjendatud, selle koostamine on läbi viidud vastavuses PlanS-s sätestatud nõuetega
ning detailplaneering vastab õigusaktidele.
4. Kokkuvõte
Detailplaneeringu kehtestamine kuulub kohaliku omavalitsuse pädevusse. Seega otsustab
antud juhul Viimsi Vallavalitsus, kas detailplaneeringu lahendus tagab võimalikult paljude
ühiskonnaliikmete vajaduste ja huvide (sh ka arvamusi esitanud isiku huvide) arvestamise.
HMS § 4 lõike 2 kohaselt peab haldusorgan kaalutlusõigust teostama kooskõlas volituse
piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid
ning kaaludes põhjendatud huve. See tähendab, et kohalik omavalitsus peab õiguspärase ja
ruumilise planeerimise põhimõttele vastava planeerimisotsuse tegemiseks olema eelnevalt
analüüsinud erinevaid lahendusvariante.
Siinjuures juhime kohaliku omavalitsuse tähelepanu sellele, et Riigikohus on välja toonud
planeeringute kui ulatusliku kaalutlusruumiga otsuste motiveerimise suure tähtsuse. Kui
motivatsioon esitatakse selle mahukuse tõttu mõnes teises dokumendis, peavad haldusaktis
olema ära toodud vähemalt põhimotiivid. Kui tehakse viide mõnele teisele dokumendile, siis
peab lõppkokkuvõttes olema arusaadav, milline selles dokumendis sisalduv informatsioon
kujutab endast osa haldusakti põhjendusest. HMS § 56 vastaselt haldusakti motiveerimata
jätmine tähendab üldjuhul selle haldusakti õigusvastasust ning on haldusakti tühistamise
aluseks.2 Eriti hoolikalt tuleb põhjendada selliseid planeeringuotsuseid, millega kitsendatakse
2
RKHKo 3-3-1-39-07
6
isikute maakasutuse ja ehitamise õigust või mille vastu on esitatud vastuväiteid planeeringu
koostamise käigus3. Palume kohalikul omavalitsusel detailplaneeringu kehtestamise
otsustamisel ja otsuse vormistamisel arvestada eelmärgitud motiveerimise põhimõtetega.
Võttes aluseks PlanS § 138 lõike 3 ning arvestades riigihalduse ministri 11.11.2021
käskkirja nr 153 punktis 2 antud volitust, kiidan heaks Viimsi vald, Pärnamäe küla,
Linnase tee 28 detailplaneeringu ning tagastan planeeringu kohalikule omavalitsusele
edasiseks menetlemiseks ja kehtestamise üle otsustamiseks.
Tulenevalt PlanS § 139 lõikest 41 esitab planeeringu koostamise korraldaja kehtestatud
planeeringu kohta PlanS § 41 lõikes 6 nimetatud andmed planeeringute andmekogusse
14 päeva jooksul detailplaneeringu kehtestamisest arvates.
Juhime tähelepanu, et Rahandusministeeriumi heakskiitu detailplaneeringule ei saa pidada
eelhaldusaktiks. Tegemist on HMS § 16 lõike 1 kohase siduva iseloomuga kooskõlastusega,
mis on menetlustoiming, mitte iseseisev haldusakt. Nagu muidki menetlustoiminguid saab
sellist kooskõlastust reeglina vaidlustada üksnes koos lõpliku haldusaktiga.4
Planeeringulahendusega jätkuvalt mittenõustumisel on arvamusi esitanud isikutel võimalik,
kohaliku omavalitsusega ja planeeritava kinnisasja omanikuga kohtuväliselt kokkuleppele
mittejõudmisel, pöörduda oma subjektiivsete õiguste kaitseks halduskohtusse
halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Kehtestatud planeeringu vaidlustamist
reguleerib PlanS § 141.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Lisaadressaadid:
Fuxia Holdings OÜ, Iceberg Property OÜ, Marek Hergauk, Olari Vokk, OÜ Aragvi Grupp,
R.K. Projekt OÜ, Heino Randmaa, Kati Soonvald
Loona Kangur 715 5803
[email protected]
3
RKHKo 3-3-1-37-04
4
RKHKo 3-3-1-12-07
7