dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Analüüs ja ettepanekud energiamahukate ettevõtjate elektri- ja gaasiaktsiisi soodustuse kohta

Rahandusministeerium · 14. aprill 2023
Viit
5-3 /2715-1
Registreeritud
14. aprill 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Saabumis/saatmisviis
Muu infosüsteem
Funktsioon
5 RIIGI MAKSU- JA TOLLIPOLIITIKA KAVANDAMINE JA ELLUVIIMINE
Sari
5-3 Maksu- ja tollipoliitika alased uuringud, analüüsid, statistika, aruanded (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
5-3/2021
Vastutaja
Lauri Lelumees (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Maksu- ja tollipoliitika, Tolli-ja aktsiisipoliitika osakond)

Failid

  • 📎2021_energiamahukate analüüs.docx81 KB
  • 📎Analüüs ja ettepanekud energiamahukate ettevõtjate elektri- ja gaasiaktsiisi soodustuse kohta.docx51 KB

Sisu (failidest)

Meie delta_regDateTime \* MERGEFORMAT 14.04.2023 nr delta_regNumber \* MERGEFORMAT 5-3 /2715-1 delta_recipientName_1 \* MERGEFORMAT Riigikantselei delta_recipientEmail_1 \* MERGEFORMAT [email protected] delta_docName Analüüs ja ettepanekud energiamahukate ettevõtjate elektri- ja gaasiaktsiisi soodustuse kohta Käesoleva aasta sügisel koostasime analüüsi hindamaks energiamahukatele ettevõtjatele suunatud aktsiisisoodustus t e kasutamist alates meetme rakendamisest 2019. aastal, tuvastasime probleemkohad ning sellest tulenevalt pakume käesolevaga välja edasised tegevused. Eestis saavad teatud kriteeriumidele vastavad ettevõtjad taotleda elektri ja gaasi tarbimist tavamäärast madalama aktsiisimääraga. Elektriaktsiisi soodusmäär on 0,5 eurot (tavamäär 1 euro ) MWh kohta ja gaasiaktsiis soodusmäär 11,3 eurot (tavamäär 40 eurot ) 1000 m 3 kohta. Elektriaktsiisi soodustus on suunatud elektrointensiivsele töötleva tööstuse või infoalase tegevuse sektori ettevõtjale, kelle tarbitud elektrienergia kogumaksu mus peab moodustama vähemalt 20% lisandväärtusest. Gaasi puhul on vastav lävend 13% lisandväärtusest. Soodustus ei laiene ettevõtjatele, kes kasutavad gaasi soojuse või elektrienergia tootmiseks. Selleks, et tagada meetme läbipaistvus ja võrdsed konkurentsitingimused, kontrollib elektrointensiivsuse ja gaasitarbimise intensiivsuse arvutused üle sõltumatu vandeaudiitor. Samuti on oluliseks soodusmäära saamise tingimuseks ettevõtja energiajuhtimissüsteemi vastavus ISO 50 001 standardile. S tandardi rakendamine võimaldab energiajuhtimise abil vähendada energiakulu ja kasvuhoonegaaside emissiooni. Vastavus standardile annab kindluse , et ettevõtja on teinud kõik selleks, et viia energiakulud miinimumini, kasutades tootmises efektiivseimat tehnoloogiat . Standardi nõudest loobumine ei ole põhjendatud kuni puudub soodsam alternatiiv võrreldava tulemuse saavutamiseks. Analüüsi tulemusena leidsime, et aktsiisisoodustuse atraktiivsuse tõstmine ei ole otstarbekas olukorras, kus elektrienergia ja gaasi soodusmäärade vahe võrreldes standardmääradega on suhteliselt väike või isegi väga väike. Riik on käesoleval aastal juba otsustanud rakendada meetmeid, mille eesmärk on leevendada elektrienergia ja maagaasi hinnatõusuga kaasnevat mõju. Oluline on välja tuua, et maagaasi- ja elektriaktsiisi määrade la uge taastamine on riigile üle kümne korra kulukam võ rreldes energiamahuka tele ettevõtjatele soodusmäära rakendamisega. Riigiabi seisukohast on kriitiline energiamahukatele ettevõtjatele suunatud aktsiisimeetme lävendkriteeriume leevendada, sest see võib seada ohtu meetme vastavuse energiamaksustamise direktiivile. Maandamaks võimalikke tekkivaid riske seonduvalt riigiabiga, tasub tulevikus kaaluda meetme ümberkujundamist selliselt, et lävendkriteeriumina arvestatakse aktsiisi osakaalu lisandväärtusest, mitte elektri või gaasi kogu maksumuse osakaalu lisandväärtusest. Elektri- ja gaasiaktsiisi soodustuse analüüs ja ettepanekud oleks otstarbekas uuesti teha pärast uue energiamaksustamise direktiivi vastuvõtmis t , mis ei toimu varem kui 2024. aastal. Sellisel juhul saab uuesti hinnata aktsiisisoodustuse kasutamise rahalist mahtu ja võimalusi kriteeriumide muutmiseks, et senisest rohkem ettevõtjaid saaksid soodustust kasutada. Koostatud analüüsi ja ettepanekud saadame praegu lihtsalt teadmiseks, kuid tuleme selle teema juurde tagasi vastavalt vajadusele hiljemalt aastal 2024. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) delta_signerName \* MERGEFORMAT Annely Akkermann delta_signerJobTitle \* MERGEFORMAT rahandusminister Lisa : 2021_energiamahukate analüüs.docx, 13 lehel Lisaadressaadid: delta_additionalRecipientName_1 \* MERGEFORMAT Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium delta_ownerName \* MERGEFORMAT Lauri Lelumees delta_ownerPhone \* MERGEFORMAT 6113059 delta_ownerEmail \* MERGEFORMAT [email protected] ANALÜÜS JA ETTEPANEKUD ENERGIAMAHUKATE ETTEVÕTJA TE ELEKTRI- JA GAASIAKTSIISI SOODUSTUSE KOHTA Tolli- ja aktsiisipoliitika osakond 2021 TOC \o "1-3" \h \z \u SISSEJUHATUS PAGEREF _Toc88472976 \h 3 I AKTSIISISOODUSTUSE MEETME TAUSTAINFO PAGEREF _Toc88472977 \h 3 II ELEKTRIENERGIA JA GAASIAKTSIISI SOODUSTUST MÕJUTANUD JA MÕJUTAVAD MEETMED PAGEREF _Toc88472978 \h 5 III AKTSIISIKULU SUURUS ELEKTRIENERGIA AKTSIISIMEETME PUHUL PAGEREF _Toc88472979 \h 6 IV JÄRELDUSED JA ETTEPANEKUD ELEKTRIAKTSIISI SOODUSMÄÄRA KOHTA PAGEREF _Toc88472980 \h 9 V AKTSIISIKULU SUURUS MAAGAASI AKTSIISIMEETME PUHUL PAGEREF _Toc88472981 \h 10 VI JÄRELDUSED JA ETTEPANEKUD GAASIAKTSIISI SOODUSMÄÄRA KOHTA PAGEREF _Toc88472982 \h 12 SISSEJUHATUS Käesoleva analüüsi eesmärk on analüüsida energiamahukatele ettevõtjatele suunatud aktsiisisoodustuse kasutamist alates selle rakendamisest 2 01 9. aastal , tuvastada meetm e probleemkohad ning pakkuda välja võimalikud edasised tegevused. I AKTSIISISOODUSTUSE MEETME TAUSTAINFO Rahandusministeerium esitas 2020. a 9. juuni Vabariigi Valitsuse majandusarengu komisjoni nõupidamisele päevakorrapunkti „ Analüüs ja ettepanekud elektri- ja gaasiaktsiisi soodustuse kohta“. Komisjon võttis esitatud informatsiooni teadmiseks ning kohustas Rahandusministeeriumi koostöös Majandus- ja Kommun ikatsiooniministeeriumiga esitama analüüs i ja ettepanekud elektri- ja gaasiaktsiisi meetme muutmise kohta Vabariigi Valitsusele 2021. a II poolaastal. Otsustamise edasilükkamine oli seotud peamiselt COVID-19 kriisimeetmena kavandatud kütuse- ja elektriaktsiisi üldise langetamisega, mis aitas ka neid ettevõtjaid, kes energiamahukatele ettevõtjatele suunatud aktsiisisoodustuse lävendkriteeriume poleks suutnud täita. EUROOPA LIIDU RAAMISTIK Euroopa Komisjon esitas 2021. a juulis ettepaneku energiamaksustamise direktiivi 2003/96/EÜ muutmiseks. Energiamaksustamise direktiivi eelnõu artiklis 18 sätestatakse veidi muudetud sõnastuses liikmesriigile antud võimalus kohaldada tavapärasest soodsamat aktsiisimäära (juhul kui maksutase ületab EL miinimumi) energiamahukatele ettevõtetele. Sätestatakse, et „energiamahukas ettevõte on artikli 19 tähenduses majandusüksus, kus energiatoodete ja elektrienergia ost moodustab vähemalt 3% toodangu väärtusest või maksmisele kuuluv liikmesriigi energiamaks vähemalt 0,5% lisandväärtusest.“ Välja on jäetud kehtivas direktiivis ol ev klausel, et liikmesriigid võivad selle määratluse piires kohaldada piiravamaid põhimõtteid, sealhulgas müügiväärtust, tootmisprotsessi ja valdkonna määratlusi. Eesti on seni piiravamaid tingimusi kasutanud . Seda peamiselt eelarvelistel kaalutlustel. Aktsiisisoodustus on eelarvepõhine, see tähendab seda, et soodustuse ulatus ja sisu sõltub sellest, kui suures summas eelarve tuludest me oleme nõus ja valmis loobuma. Vastavalt sellele on aktsiisisoodustus kujundatud. Me soovime määratled a tegevusalad, mis soodustustust saavad. Näiteks elektrienergia puhul on soodustus suunatud elektrointensiivsele töötleva tööstuse või infoalase tegevuse sektori ettevõtja te le, maagaasi puhul ei laiene soodustus ettevõtjatele, kelle põhitegevusala on soojuse või elektrienergia tootmine või varustamine. Eestis me soovime jätkuvalt rakendada EVS-EN ISO 50 001 (edaspidi ISO ) sertifikaadi nõuet, mis suunab maksimaalselt energiat säästma. Energiamaksustamise direktiivi eelnõu kohaselt on nii tegevusaladega aktsiisisoodustuse ulatuse piiramine kui ISO sertifikaadi rakendamine tõenäoliselt piiravam põhimõte. Oluline aspekt on , et Eesti süsteemi kohaselt võetakse arvesse mitte makstud energiamaks, vaid elektrienergia või maagaasi tarbimise kogukulu. Näiteks peab elektrointensiivsuse tase olema keskmiselt vähemalt 20% kas aktsiisivabastuse loa taotlemisele vahetult eelnenud ühel kuni neljal järjestikusel majandusaastal või prognoositult järgmisel 12 kalendrikuul. Lihtsustatult näitab elektrointensiivsus ettevõtja Eestis asuvate ettevõtete tarbitud või tarbitava elektrienergia kogumaksumuse osakaalu protsentides ettevõtja loodud või loodavast lisandväärtusest. Ka lisandväärtuse definitsioon on alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses (edaspidi ATKEAS ) veidi erinev ja oluliselt täpsem kui energiam aksustamise direktiivis. Meie hinnangul peaks liikmesriigil endiselt säilima õigus rakendada aktsiisisoodustuse kohaldamisel siseriiklikult piiravamaid tingimusi . ELEKTRIAKTSIISI SOODUSTUS ELEKTROINTENSIIVSETELE ETTEVÕTJATELE Elektrointensiivne töötleva tööstuse või infoalase tegevuse sektori ettevõtja saab ATKEAS es sätestatud tingimuste täitmisel tarbida elektri energia t soodsama aktsiisimääraga – 0,5 eurot megavatt-tunni kohta. Sarnased aktsiisimeetmed energiamahukale tootmisele on Euroopa Liidus väga levinud, näiteks Saksamaal, Austrias, Taanis, Rootsis ja Soomes. Selliselt ei ole suuremad Eesti tööstusettevõtjad enam ebasoodsamas konkurentsiolukorras võrreldes naaberriikides tegutsevate konkurentidega. Elektriaktsiisi s oodustus rakendus 2019. a 1. jaanuarist , se ejuures oli võimalik taotled a teatud tingimuste täitmisel aktsiisivahe tagasi 2018. a tarbimiselt. Lisaks tegevusala nõudele on olulisim kriteerium elektrointensiiv s use tase, mis peab olema keskmiselt vähemalt 20% . Selleks , et taga da meetme läbipaist v u s ja võrdsed konkurentsitingimused , kontrollib elektrointensiivsuse arvutused üle sõltumatu vandeaudiitor. Samuti on oluliseks soodusmäära saamise tingimuseks ettevõtja energiajuhtimissüsteemi vastavus ISO standardile. Selle rahvusvahelise standardi eesmärk on aidata organisatsioonidel sisse seada süsteeme ja protsesse, mis on vajalikud energiatulemuslikkuse parendamiseks, sealhulgas energiatõhususe, energia kasutamise ja -tarbimise optimeerimiseks. Standardi rakendamine võimaldab süstemaatilise energiajuhtimise abil vähendada kasvuhoonegaaside emissiooni ja muid seonduvaid keskkonnamõjusid ning energiakulusid. Vastavus standardile tagab eeldatavalt, et ettevõtja on teinud kõik selleks, et viia energiakulud miinimumini , kasutades kõige efektiivsemat tehnoloogiat . Ebamõistlik oleks riiklikult toetada projekte, milles ei kasuta energiat tõhusalt. Aktsiisi eesmärk on piirata tarbimist minimaalselt vajalikuga. Tegu on riigi dotatsiooniga tea tud ettevõtetele ja riigil peab olema õigus olla veendu nud dotatsiooni kasutamise sihipärasuses ja kulutõhususes. GAASIAKTSIISI SOODUSTUS INTENSIIVSE GAASITARBIMISEGA ETTEVÕTJATELE Gaasiaktsiisi soodustuse meede, mille tingimused on elektri omaga sarnased , rakendus samuti 2019. aastast. Võrdlusena võib välja tuua, et Lätis ja Leedus rakendatakse kõigile äritarbijatele, sealhulgas tööstustarbijatele gaasi aktsiisimäära Euroopa Liidus lubatud miinimumtasemel, mis on 0,15 € GJ ( ca 5 € 1000 m 3 kohta), olles veelgi soodsam kui Eestis. Aktsiisisoodustuse saamiseks peab ettevõtja gaasitarbimise intensiivsus olema keskmiselt 13% või rohkem. Soodusaktsiisimäär on 11,30 eurot . Soodustus ei laiene ettevõtjatele, kelle põhitegevusala on soojuse või elektrienergia tootmine või varustamine. Arvestades vajadusega minimeerida maagaasi soodusaktsiisimäära meetme negatiivset mõju aktsiisilaekumisele ning seda, et kaugküttesektor ei ole eksportiv sektor, on selline valik põhjendatud. Nii elektri- kui gaasiaktsiisi soodustus on oma olemuselt riigiabi, mille andmisele kehtivad kindlad reeglid. Abi saajad peavad olema valitud objektiivsete kriteeriumide alusel, abi andmine peab olema läbipaistev ja kontrollitav, samuti peab abi saajate ringist olema välistatud raskustes ettevõtjad. Riigiabi andjaks on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Kui ettevõtlussektor tervikuna on aktsiisivähendust pooldanud, siis mitmed ettevõtjad on väljendanud rahulolematust ISO sertifikaadi nõude suhtes, samut i soovitakse soodustuse lävendkriteeriumi vähendamist. Näiteks on Eesti Toi dul iit toonud välja, et ükski toidutööstuses tegutsev ettevõtja ei suuda täita elektri- ega gaasiaktsiisi soodustuse meetme kõrgeid lävendkriteeriume. II ELEKTRIENERGIA JA GAASIAKTSIISI SOODUSTUST MÕJUTANUD JA MÕJUTAVAD MEETMED Ajavahemikuks 1. maist 2020 kuni 30. aprillini 2022 langetati kütuse- ja elektriaktsiisi eesmärgiga leevendada COVID-19 viiruse levikust tingitud kriisi mõjusid kütuse tarbijatele ja kergendada ettevõtjate majanduslikku toimetulekut. Tehtud otsus vähendas märkimisväärselt kõigi aktsiisi soodustusele mitte kvalifitseeruvate ettevõt j ate kulusid ja muutis energiamahukatele ettevõtjatele suunatud gaasi- ja elektri aktsiisi soodustuse vähem atraktiivseks . Iga ettevõtja jaoks on teatud tasuvuspiir, millest alates tasub mõelda elektri- või gaasiaktsiisi soodusmäära taotlemisele. Tasuvuspiiri all mõeldakse olukorda, kus aktsiisisoodustusest saadav rahaline hüve hakkab ületama soodustuse taotlemiseks tehtud rahalisi kulutusi. Viimase all mõeldakse eelkõige kulu ISO standardile vastavuse tõendamiseks, mis on vältimatuks eelduseks aktsiisisoodustuse saamiseks. ISO standardi sertifitseerimise protseduur vältab paar kuud ning maksab ettevõtjale 8000 – 12 000 eurot, millele lisandub energiajuhtimiskulu tulenevalt võimalikust tööjõukulu suurenemisest. Sertifikaat antakse viieks aastaks, seejuures peab tegema vahekontrolli iga aasta tagant. Rahaline kulu on iga-aastaselt ligi 1000 eurot. S amuti kaasnevad soodustusele kvalifitseerumisel kulutused sõltumatule vandeaudiitorile, kellelt ettevõtja tellib põhjendatud kindlustunnet väljendav a aruand e, milles vandeaudiitor kontrollib ja esitab järelduse elektro- või gaasi intensiivsuse arvutamiseks kasutatavate alusandmete kohta. Sõltumatu vandeaudiitor peab üle kontrollima talle kättesaadavad elektrienergia või maagaasi kogumaksumuse kujunemise alusandmed ja lisandväärtuse alusandmed. Aruandes esitatakse järeldus ka ettevõtja arvutatud elektrointensiivsuse või gaasitarbimise intensiivsuse kohta ning kinnitus, et ettevõtja ei vasta raskustes ettevõtja definitsioonile üldise grupierandi määruse artikli 2 lõike 18 mõistes. Käeoleva aasta 1. maist jõustus ATKEASe muudatus, mille eesmärgiks oli anda energia aktsiisivabastuse luba taotlevatele ja luba omavatele ettevõtjatele suurem paindlikkus hinnata aktsiisisoodustusele kvalifitseerumise hindamisperioodi pikkust. See võib olla nüüd üks kuni neli järjestikkust lõppenud majandusaastat. LÄHIAASTATE AKTSIISIMUUDATUSED Kavandatud aktsiisiseaduse muudatustega pikendatakse ühe aasta võrra langetatud aktsiisimäärade kehtivust. Sellele järgneb nelja aasta jooksul (2023–2026) aktsiisimäärade lauge taastamine kriisieelsele tasemele. Järgnevas tabelis on toodud maagaasi- ja elektriaktsiisi määrad Eestis aastatel 2020–2026 (eurot), maagaasi- ja elektriaktsiisi soodusmäärad Eestis samal perioodil ning energiamaksustamise direktiivi eelnõu ettepanek. Maagaasi aktsiisimäära ühik on 1000 m 3 , elektrienergia aktsiisimäära ühik on 1 MWh . Tabel 1. M aagaasi- ja elektriaktsiisi määrad Eestis aastatel 2020 –2026 (eurot) ENERGIATOODE Kuni 30.04. 2020 Kehtiv al 1.05.2023 al 1.05.2024 al 1.05.2025 al 1.05.2026 Maagaas 1000 m 3 79,14 40 47,81 56,42 66,58 79,14 Maagaasi soodusmäär 11,3 alates 2019 Komisjoni ettepanek üldiseks määraks* 10 kodu tarbija 5 äri tarbija 20,3 alates 2023 ELEKTRIENERGIA Elektriaktsiis MWh 4,47 1 1,45 2,1 3,07 4,47 Elektri soodusmäär 0,5 alates 2019 Komisjoni ettepanek üldiseks määraks* 1 kodu tarbija 0,5 äri tarbija 0,54 alates 2023 *- kavandatud on rakendada aktsiisimäärade indekseerimist lähtudes THI muudatustest . Uue energiamaksustamise direktiivi kavandatud jõustumisaeg on 2023. a 1. jaanuar. Eelnõu kavandatud jõustumisaega võib pidada pigem ebareaalseks. Olenevalt arutelude kestvusest võiks prognoosida energiamaksustamise direktiivi eelnõu kõige varajasemat jõustumist pigem aastast 2024 või veelgi hiljem. Energiamaksustamise direktiivi eelnõu ettepanekus ei diferentseerita enam kasutamist ettevõtluses ja kodumajapidamistes. Eesti pole aktsiisimäära vastavalt ka kunagi diferentseerinud. Tabelist 1 on näha, et Eestis rakendatav aktsiisimäär maagaasile ja elektrienergiale ületab oluliselt nii kehtivat aktsiisi alammäära kui direktiivi eelnõuga väljapakutud aktsiisi alammäära. Tabelis 2 on toodud maagaasi- ja elektriaktsiisi määrade muutmisest tulenev mõju riigieelarve tulude vähenemisele. Tabelist on näha, et maagaasi- ja elektriaktsiisi määrade lauge taastamine on riigile üle 10 korr a kulukam võrreldes elektro- ja gaasiintensiivsetele ettevõtjatele soodusmäära rakendamisega. Tabel 2 . M aagaasi- ja elektriaktsiisi määrade muutmisest tulenev eelarve mõju koos käibemaksuga aastatel 2022–2025 (miljonit eurot) 2022 2023 2024 2025 Maagaasi aktsiisimäär tõuseb ca 18% aastas -8 -14 -11 -7 Elektrienergia aktsiis tõuseb ca 45% aastas -19 -28 -23 -16 Muutuse mõju eelarvele koos käibemaksuga -27 -42 -34 -23 III AKTSIISIKULU SUURUS ELEKTRIENERGIA AKTSIISI MEETME PUHUL Rahandusministeerium lähtus 2018. a ja 2019. a nii elektri- kui gaasimeetme kujundamisel riigieelarve piiratud võimalustest, mis määratles soodustuseks kasutada oleva summa. Elektriaktsiisi meetme kuluks võimaldati 2019. aastal 3 mln eurot koos 2018. a tagastamistega ning alates 2020. aastast ligi 1,8 mln eurot aastas. Tegelikkuses oli elektrointensiivse ettevõtja aktsiisimeetme kogukulu (soodusmääraga tarbimine ja aktsiisitagastused) 2019. a kokku 3,62 mln eurot. Elektriaktsiisi soodustust sai 9 ettevõtjat, sealhulgas puitmassi tootja, paberitootja, puitlaastplaadi tootjaga, eriotstarbeliste gaasi de tootja ning pelletitootjad . 2020. aastal oli tegelik elektriaktsiisi meetme kulu 0,875 mln eurot, mis tulenes peamiselt sellest, et 2020. aastal vähendati elektriaktsiisi tava määra. Kuni 2020. a 30. aprilli ni oli elektriaktsiisi tava- ja soodusmäära vahe 3,97 € MWh kohta, alates 2020. a 1. maist on aktsiisivahe vaid 0,5 € MWh kohta, vastavalt on vähenenud aktsiisisoodustuse meetme kulu. T abelis 3 on toodud elektrointensiivse ettevõtja poolt soodusaktsiisimääraga tarbitud elektrienergia kogus (II veerg), sellelt koguselt makstud aktsiis (III veerg) ning aktsiisisoodustuse kulu (IV veerg), mis leitakse korrutades tarbitud koguse elektrienergia soodusaktsiisimäära ja tavaaktsiisimäära vahega. Selliselt leitakse aktsiisisoodutuse kulu eurodes igas kalendrikuus ja aasta kokkuvõttes. Tabel 3. Elektrointensiivse ettevõtja aktsiisisoodustuse kulu (ei s isalda aktsiisitagastusi) alates 2019. a Kalendrikuu Soodusmääraga tarbitud kogus MWh Makstud aktsiis määraga 0,5 € Aktsiisisoodustuse kulu € (kogus x 3,97 kuni 30.04.2020 ja edasi kogus x 0,5 ) Kokku 2019 287 449 143 725 1 141 174 2020 jaanuar 40 337 20 169 160 138 2020 veebr 39 741 19 871 157 772 2020 märts 44 884 22 442 178 189 2020 aprill 53 588 26 794 212 744 2020 mai 43 284 21 642 21 642 2020 juuni 38 681 19 341 19 341 2020 juuli 41 838 20 919 20 919 2020 august 41 656 20 828 20 828 2020 sept 36 206 18 103 18 103 2020 oktoober 45 356 22 678 22 678 2020 nov 40 219 20 110 20 110 2020 dets 44 563 22 812 22 812 Kokku 2020 510 353 255 177 875 276 2021 jaanuar 43 812 21 906 21 906 2021 veebr 41 368 20 684 20 684 2021 märts 38 331 19 166 19 166 2021 aprill 51 037 25 519 25 519 2021 mai 33 580 16 790 16 790 2021 juuni 49 561 24 781 24 781 2021 juuli 39 142 19 571 19 571 2021 august 43 706 21 853 21 853 2021 sept 43 048 21 524 21 524 2021 9 kuuga 383 585 191 793 191 793 2021 prognoos 0,3 mln 2022 prognoos 0,3 mln 2023 prognoos 0,5 mln 2024 prognoos 0,9 mln 2025 prognoos 1,5 mln Tabelist 3 on näha, et aktsiisisoodustuse ku lu vähenes ca neli korda alates 2020. a 1. maist, millal elektriaktsiisi tavamäär langetati tasemele 1 € MWh kohta. Soodusmääraga tarbitud elektrienergia kogus on püsinud nii 2020. a kui 2021. a võrdlemisi sarnane. Sama on prognoos 2022. aastaks. Alates aktsiisimäärade vähendamisest on aktsiisikulu riigieelarvele püsinud stabiilselt väga madalal tasemel. Käesoleval aastal on elektrienergia hind Eestis olnud ajalooliselt kõige kõrgem, millest tulenevalt on aktsiisi osakaal elektrienergia tarbimise kogukuludes muutunud marginaalseks. Aktsiisisoodustusega saadav hüve ettevõtjatele on sedavõrd madal, et ei meelita enam uusi ettevõtjaid taotlema energia aktsiisivabastuse luba soodusmääraga elektri tarbimiseks. Aktsiisisoodustuse kulu hakkab prognoosi järgi suurenema alates 2023. aastast kui iga-aastaselt hakkab tõusma elektrienergia aktsiisimäär. AKTSIISI OSALINE TAGASTAMINE 2018 . A JA 2019. A TARBIMISELT Teatud tingimustele vastamisel rakendati elektrienergia aktsiisi osalist tagastamist 2018. a ja 2019. a tarbimiselt. Seda juhul kui energia aktsiisivabastuse luba väljastati 2019. aasta sees. Aktsiisi osalise tagastamise aluseks olev ajavahemik algas 180 kalendripäeva varem kui elektrointensiivse ettevõtja energiajuhtimissüsteem vastas ISO standardile. Maksu- ja Tolliameti andmetel tagastati 2019. a elektriaktsiisi üheksale elektrointensiivsele ettevõtjale kokku summas 2,48 mln eurot. Aktsiisi tagastamise regulatsioon oli ühekordne ehk alates 2020. a elektrienergia tarbimiselt aktsiisitagastusskeemi ei rakendatud. ELEKTRI VÕRGUTASU AJUTINE VÄHENDAMINE Käesoleva aasta novembri alguses otsustas Vaba riigi Valitsus vähendada elektrienergia võrguteenuse hinda nii äri- kui kodutarbijale poole võrra alates 2021. a oktoobrist kuni 2022. a märtsi lõpuni, eraldades selleks 88,25 mln eurot. Järgnevas tabelis on toodud selle meetme mõju äritarbija elektrienergia tarbimise kogukuludele. Tabel 4. Keskmise äritarbija lõpp hinna kujunemine september 2021 ja mee tme mõju september 2021, s enti /kWh Äritarbija Võrguteenus 2,22 Elektrienergia hind (börsihind) 12,24 Elektriaktsiis 0,10 Taastuvenergia tasu 1,13 Käibemaks 3,14 Kokku 18,83 Kokku võrguteenuse kompensatsioonimeetmega 17,50 Võrguteenuse meede vähendab elektritarbimise kogukulu 7% võrra EESTI S RAKENDATAV ELEKTROINTENSIIVSE TARBIJA MEEDE VÕRRELDES DIREKTIIVI REGULATSIOON IGA Energiamaks ustamise direktiivis loetakse energiamahukaks ettevõtte, kus maksmisele kuuluv energiamaks moodustab vähemalt 0,5% lisandväärtusest. Direktiivis täpsustatakse, et liikmesriigid võivad eeltoodud määratluse piires kohaldada piiravamaid põhimõtteid, sealhulgas müügiväärtust, tootmisprotsessi ja valdkonna määratlusi. Eesti süsteemi kohaselt võetakse arvesse mitte makstud energiamaks, vaid elektri energia tarbimise kogukulu. S uurematel elektrienergia tarbijatel, kes aktsiisisoodustusele ei kvalifitseeru ja tarbivad elektrienergiat 110kv liinil, moodustas 2020. a I kvartalis elektriaktsiis ( 4,47€/Mwh ) elektrienergia kogukulust (elektri börsihind+võrguteenus+taastuvenergia tasu+aktsiis ) ca 6,3 – 6,6% . Kuna kõik äritarbijad ei tarbi elekt rienergiat 110kv liinil, siis oli nende võrguteenuse hind 2020 . a ca kaks korda kõrgem ja sellest tulenevalt e lektriaktsiisi osakaal elektrienergia kogumaksumuses oli ca 5,5%. 2020. a 1. maist ajutiselt 1 € /Mwh tasemele langetatud el ektriaktsiisi tavamäär moodustas 2020. a suurematel elektr ienergia tarbijatel, kes soodustusele ei kvalifitseeru nud , ele ktrienergia kogukulust vaid 1, 2 – 1,3 %. Käesolevat aastat on iseloomustanud elektrienergia hinna järsk tõus. Suurematel elektrienergia tarbijatel, kes soodustusele ei kvalifitseerunud, moodustas 2021. a septembris elektriaktsiisi tavamäär elektrienergia kogukulust vaid ca 0,53% (vt tabel 4). Elektrointensiivsetel ettevõtjatel on elektriaktsiisi osakaal elektrienergia kogukuludes samal ajal vaid 0,26 –0,3 %. Elektriaktsiisi kehtiv standard määr 1 €/Mwh on sedavõrd madal, et ei võimalda enam üksnes aktsiisiga täita energiamaksustamise direktiivis sätestatud tingimust, mille kohaselt peab energiamahuka ettevõtja aktsiisikulu moodustama vähemalt 0,5% lisandväärtusest. Näide: Eesti ettevõtja, kes praegu soodustuseks ei kvalifitseeru, sest elektri kogukulude osakaal moodustab tal lisandväärtusest 19,5% nõutava 20% asemel. 1. Lisandväärtus 1 000 000 €/a 2. Elektrienergia tarbimise kogukulu 195 000 €/a (moodustab 19,5% lisandväärtusest) 3. Aktsiisi osakaal elektrienergia tarbimise kogukulus on praegu ca 0,53%, mis on 1034 €. 4. Aktsiisi osaka al lisandväärtusest on vaid 0,1%, mis ei võimalda täita direktiivi alammäära nõuet (0,5% energiamaksu osakaal lisandväärtusest üksnes aktsiisiga). 5. T aastuvenergia tasu osa kaal elektrienergia tarbimise kogukulus on praegu ca 6%, mis on 6000 €. Selle osakaal lisandväärtusest on 0,6%. Seega on energiamaksustamise direktiivi miinimumnõue täidetud praegu üksnes elektriaktsiisi ja taastuvenergia tasu kulude liitmisel. I V JÄRELDUS ED JA ETTEPANEKUD ELEKTRIAKTSIISI SOODUSMÄÄRA KOHTA 1. Elektrointensiivse ettevõtja aktsiisisoodustuse meetme atraktiivsuse tõstmine ei ole otstarbekas olukorras, kus standardmäär on ainult kaks korda kõrgem soodusmäärast. R iik on 2021. aastal kavandanud aktsiisi- ja võrgutasu meetmega juba märkimisväärselt vähendanud ja vähendamas elektrienergia hinnasurvet. 2. Riigiabi seisukohast on kriitiline Eestis rakendatavat elektrointensiivsuse 20% kriteeriumi leevendada, sest siis tuleb EL nõude täitmisel arvestada lisaks aktsiisile ka taas tuvenergia tasu, mille ga meetme väljatöötamisel algselt ei arvestatud. 3. Maandamaks võimalikke tekkivaid riske seonduvalt riigiabiga, tasub tulevikus kaaluda meetme ümberkujundamist selliselt, et lävendkriteeriumina arvestatakse aktsiisi osakaalu lisandväärtusest, mitte elektri tarbimise kogu kulu osakaalu lisandväärtusest . Seda oleks otstarbekas teha uue energiamaksustamise direktiivi vastuvõtmisel, mis ei toimu varem kui 2024. aastal. 4. ISO 50001 sertifikaat tagab, et ka energiamahukas ettevõtja kasutaks energiat maksimaalselt säästlikult. Sellest nõudest loobumine ei ole põhjendatud kuni puudub soodsam alternatiiv võrreldava tulemuse saavutamiseks. V AKTSIISIKULU SUURUS MAAGAASI AKTSIISIMEETME PUHUL Gaasiaktsiisi meetme kuluks hinnati alates 2019. aastast ca 1,2 mln € aastas. Tegelikkuses oli aktsiisisoodustuse kogukulu 2019. aastal ca 715 tuhat eurot. 2019. a tarbisid gaasiintensiivsed ettevõtjad soodusaktsiisimääraga maagaasi 13,74 mln kuupmeetrit. Gaasiaktsiisi soodustust sai 4 ettevõtjat: puitmassi tootja, paberitootja, loomsete jäätmete likvideerija ja keemiatööstusettevõtja. S oodus aktsiisi määra ga gaasi tarbimise õiguse sai alates 2020. a 1. maist k öögiviljakasvataja AS Grün e Fee, kelle tarbmismaht on suhteliselt suur. 2020. a I kvartalis oli soodusmääraga tarbijatel keskmine kuine kulu 1,68 mln m 3 gaasi , 2021. a samal perioodil oli vastav keskmine kuine kulu juba 2,72 mln m 3 gaasi. Kõigile intensiivse gaasitarbimisega ettevõtjatele on soodusaktsiisimääraga maksustatava maagaasi soetamiseks ning tarbimiseks väljastatud e nergia aktsiisivabastuse luba . See on vajalik maagaasi tarbimiseks nii võrgust kui võrguväliselt. Soodusaktsiisimääraga maksustatavat maagaasi võib tarbida inten siivse gaasitarbimisega isik ainuisi kuliselt . Aktsiisivabastuse luba on ilma koguseliste piiranguteta maagaasi tarbimisele ning kehtib tähtajatult. Aktsiisivabastuse loa omaniku kohustused on samasugused nagu elektrointensiivse ettevõtja puhul, sealhulgas kohustus esitada hiljemalt 6 kuu jooksul pärast majandusaasta lõppemist sõltumatu vandeaudiitori põhjendatud kindlustunnet väljendav aruanne gaasitarbimise intensiivsuse kohta. T abelis 5 on toodud gaasiintensiivse ettevõtja poolt soodusaktsiisimääraga tarbitud maagaasi kogus (II veerg), sellelt koguselt makstud aktsiis (III veerg) ning aktsiisisoodustuse kulu (IV veerg), mis leitakse korrutades tarbitud koguse maagaasi soodusaktsiisimäära ja tavaaktsiisimäära vahega. Selliselt leitakse aktsiisisoodutuse kulu eurodes igas kalendrikuus ja aasta kokkuvõttes. Tabel 5 . Gaasiintensiivse ettevõtja akts iisisoodustuse kulu alates 2019. a Kalendrikuu Soodusmääraga tarbitud kogus 1000m 3 Makstud aktsiis (määr 11,30 €) Aktsiisisoodustuse kulu € Kokku 2019 13 744 155 309 714 825 2020 jaanuar 1774 20 042 120 348 2020 veebr 1655 18 699 112 275 2020 märts 1610 18 193 109 222 2020 aprill 1576 17 808 106 916 2020 mai 1780 20 116 51 086 2020 juuni 1582 17 878 45 403 2020 juuli 1982 22 402 56 883 2020 august 2025 22 885 58 118 2020 sept 2084 23 544 59 811 2020 okt 2439 27 563 69 999 2020 nov 2509 28 353 72 008 2020 dets 2880 32 550 82 656 Kokku 2020 23 897 270 033 944 725 2021 jaanuar 2637 29 802 75 682 2021 veebr 2639 29 815 75 740 2021 märts 2897 32 739 83 144 2021 aprill 2598 29 358 74 563 2021 mai 2445 27 625 70 172 2021 juuni 2166 24 473 62 164 2021 juuli 2295 25 939 65 867 2021 august 2508 28 335 71 980 2021 sept 2632 29 745 75 538 2021 9 kuuga 22 817 257 831 654 848 2021 prognoos 0,9 mln 2022 prognoos 0,8 mln 2023 prognoos 1,0 mln 2024 prognoos 1,2 mln 2025 prognoos 1,5 mln Tabelist 5 on näha, et 2020. aastal oli tegelik gaasiaktsiisi meetme kulu 0,944 mln eurot, mis tulenes peamiselt sellest, et 2020. aastal vähendati gaasiaktsiisi tavamäära. Kuni 2020. a 30. ap rilli ni oli gaasiaktsiisi tava- ja soodusmäära vahe 67,84 € 1000 m 3 kohta, alates 2020. a 1. maist on aktsiisivahe vaid 28,7 € 1000 m 3 kohta, vastavalt on vähenenud aktsiisisoodustuse meetme kulu. Aktsiisisoodustuse meedet 2018. a kavandades prognoositi 2020. a astaks aktsiisisoodustuse meetme kuluks ligikaudu 1,2 mln eurot. Aktsiisisoodustusega saadav hüve ettevõtjatele on sedavõrd madal, et ei meelita enam uusi ettevõtjaid taotlema energia aktsiisivabastuse luba soodusmääraga maagaasi tarbimiseks. Aktsiisisoodustuse kulu hakkab prognoosi järgi suurenema alates 2023. aastast kui iga-aastaselt hakkab tõusma maagaasi aktsiisimäär. GAASI HIND JA AKTSIISI OSAKAAL SELLES Lähtudes praegusest olukorrast, kus maagaasi hind on varasema hinnaga võrreldes teinud hüppelise tõus u, on tõsisesse ohtu sattumas pa ljud ettevõtjad , kes on valinud börsipaketi või saanud praegusel hetkel fikseeritud hinna, mis on Eesti Gaasiliidu hinnangul vahemikus 60–80 €/MWh. See on varasema hinnaga võrreldes 3–4 korda kõrgem, sest maagaasi hind on tavapäraselt olnud ca 20 €/MWh (vt tabel 6) . Võib eeldada, et gaasi hind langeb oluliselt järgmise aasta kevadel. Tulevikutehingute prognoos 2022. a suveperioodiks ( maist septembrini ) on umbes 44 €/MWh kohta. Maagaasi hinna langemist tagasi varasemale tasemele prognoositakse alles 2026. aastaks. Tabel 6: fikseeritud hinnaga lepingud kuni 31.12.2020 ühe gaasimüüja näitel (eurodes 1000 m 3 ) G aas V õrguteenus Aktsiis K äibemaks K okku Äritarbija 189 64,56 40 58,71 352,27 Gaasiintensiivne tarbija 189 64,56 11,3 52,97 317,83 Maagaasi lõpphind koosneb Eestis gaasi sisseostuhinnast, võrguteenuse hinnast, aktsiisist ja käibemaksust. Tavapäraselt soovivad umbes pooled äriklientidest maagaasi hinna kõikumise st tulenevaid riske maandada ja soetavad gaasi fikseeritud hinnaga. Tabelist 6 on näha, et sellisel juhul oli madalamast aktsiisimäärast tulenev võit 2020. aastal 34,44 eurot 1000 m 3 kohta , ehk intensi ivsele gaasitarbijale oli gaasitarbimise kogu kulu ca 10% väiksem. Tabelites 6 ja 7 on hinna ja võrguteenuse maksumuse konverteerimisel MWh->1000 m 3 arvestatud maagaasi ülemise kütteväärtusega, mis on 10,5 kWh/m³ kohta. Tabelist 7 nähtub, et praeguste hindade juures on madalamast aktsiisimäärast tulenev võit 2021. aastal 34,44 eurot 1000 m 3 kohta, ehk intensiivsele gaasitarbijale on gaasitarbimise kogukulu ca 4% väiksem. Tabel 7: Näide fikseeritud hinnaga lepingu ga kujunevas maagaasi hinnast kui see sõlmida 2021. a novembris (eurodes 1000 m 3 ) Gaas Võrguteenus Aktsiis Käibemaks Kokku Äritarbija 600 69,73 40 141,94 851,68 Gaasiintensiivne tarbija 600 69,73 11,3 136,21 817,24 EESTIS RAKENDATAV INTENSIIVSE GAASITARBIMISEGA ETTEVÕTJA MEEDE VÕRRELDES DIREKTIIVI REGULATSIOONIGA Eesti süsteemi kohaselt võetakse arvesse mitte makstud energiamaks, vaid gaasitarbimise kogukulu, mis peab olema vähemalt 13% lisandväärtusest. Näide: Eesti ettevõtja, kes praegu soodustusek s ei kvalifitseeru, sest gaasitarbimise kogukulu moodustab tal lisandväärtusest 12,5% nõutava 13% asemel. 1. Lisandväärtus 1 000 000 €/a 2. Gaasitarbimise kogukulu 125 000 €/a (moodustab 12,5% lisandväärtusest) 3. Aktsiisi osakaal gaasitarbimise kogukulus on praegu ca 4,7% (vt tabel 7), mis on 5875 €. 4. Aktsiisi osakaal lisandväärtusest on 0,59% , mis täidab väikese varuga direktiivi alammäära nõude (0,5% energiamaksu osakaal lisandväärtusest). JÄRELDUS: kui vähendada gaasitarbimise intensiivsuse taset seniselt 13%-lt madalamaks, siis võib tekkida risk, et Eesti ei täida ks energiamaksustamise direktiivi miinimumnõuet. Seda eriti juhul kui maagaasi hind peaks veel tõusma. ERIALALIITUDE ETTEPANEKUD Eesti Gaasiliit, Eesti Toiduainetööstuse Liit, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit ning Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit esitasid 25. oktoobri kirjas peaministrile pöördumise kõrgete gaasihindade leevendamiseks. Liidud teevad ettepaneku harmoniseerida ATKEAS § 20 3 kehtiva ja planeeritava energiamaksustamise direktiiviga ning: määratleda energiaintensiivse ettevõttena üksus, mille keskmine gaasitarbimise intensiivsus on 3%; kaotada ISO standardi kasutamise nõue; kaotada nõue, et kõrvaltegevuseks ei tohi olla ei elektri ega soojuse tootmine. Lisaks on § 20 punktis 3 toodud nõue väikestele ja keskmistele ettevõtetele liiga koormav, mistõttu tuleks lähtuda edaspidi ainult kehtiva energiamaksustamise definitsioonist . See võimaldaks hoida kokku ka administratiivset töökoormust menetlusprotsessis. VI JÄRELDUSED JA ETTEPANEKUD GAASIAKTSIISI SOODUSMÄÄRA KOHTA 1. Riik on 2021. aastal kavandanud aktsiisimeetmega juba märkimisväärselt vähendanud /vähendamas maagasi hinnasurvet järgnevatel aastatel. Kavandatav maagaasi aktsiisimäära lauge taastamine vähendab riigieelarve tulu kokku 40 mln eurot. I ntensiivse gaasitarbimisega ettevõtja aktsiisisoodustuse meetme atraktiivsuse tõstmine (13% künnise vähendamine) on problemaatiline riigiabi seisukohast. Juhul kui Eestis rakendatavat gaasitarbimise intensiivsuse 13% kriteeriumi leevendada, ei pruugi me enam täita energiamaksustamise direktiivi miinimumnõuet. 2 . Maandamaks võimalikke tekkivaid riske seonduvalt riigiabiga, tasub tulevikus kaaluda meetme ümberkujundamist selliselt, et lävendkriteeriumina arvestatakse aktsiisi osakaalu lisandväärtusest , mitte gaasitarbimise kogu kulu osakaalu lisandväärtusest . Seda oleks otstarbekas teha uue energiamaksustamise direktiivi vastuvõtmisel, mis ei toimu varem kui 2024. aastal. 3 . ISO 50001 sertifikaat tagab, et ka energiamahukas ettevõtja kasutaks energiat maksimaalselt säästlikult. Sellest nõudest loobumine ei ole põhjendatud kuni puudub soodsam alternatiiv võrreldava tulemuse saavutamiseks.
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel