Vaidlustus

13.04.2023 VAIDLUSTUS riigihankes „Reisiteenuste ostmine koos reisibürooteenusega 2023-2024“ (vr 257312) Vaidlustaja: AS GoTravel Registrikood 10113159 Toompuiestee 37, 10149 Tallinn Vaidlustaja esindaja: Erki Fels, vandeadvokaat Advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers Legal Tatari 1, 10116 Tallinn E-post [email protected] Hankija: Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus Registrikood 90006012 Sepise 7, 11415 Tallinn TAOTLUSED 1. Rahuldada AS-i GoTravel vaidlustus. 2. Tunnistada kehtetuks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse 03.04.2023 otsus, millega jäeti AS GoTravel kvalifitseerimata ja millega tunnistati kehtetuks 28.02.2023 otsus AS-i GoTravel edukaks tunnistamise kohta. 3. Jätta menetluskulud Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse kanda. ASJAOLUD 1. 12.12.2023 avaldas Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (hankija) avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Reisiteenuste ostmine koos reisibürooteenusega 2023-2024“ (vr 257312) (riigihange) hanketeate. Riigihanke eeldatav maksumus on 5 900 000 eurot. 2. 28.02.2023 tunnistas hankija liisuheitmise tulemusel ja riigihangete seaduse (RHS) § 117 lg 1 ls 2 alusel edukaks AS-i GoTravel (vaidlustaja) pakkumuse. 3. 03.04.2023 otsusega jättis hankija RHS § 104 lg 8 alusel vaidlustaja kvalifitseerimata. 4. Kvalifitseerimata jätmise otsus on õigusvastane. Vaidlustajal on vaidlustuse esitamise õigus, kuna vaidlustaja kvalifitseerimise korral tuleb hankeleping sõlmida vaidlustajaga (RHS § 185 lg 1). Advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers Legal OÜ, Tatari 1, 10116 Tallinn T: 614 1858, [email protected], www.pwclegal.ee PÕHJENDUSED 5. Hankija hinnangul ei vasta vaidlustaja kvalifitseerimise tingimusele „Üldine aastakäive“, mille järgi: „Pakkuja viimase kolme riigihanke algamise ajaks lõppenud majandusaasta (juhul, kui majandusaasta on kalendriaasta, siis 2019, 2020 ja 2021) netokäive peab olema kokku vähemalt 5 000 000 (viis miljonit) eurot.“ 6. Hankepassis märkis vaidlustaja perioodi 01.01.2019—31.12.2021 netokäibe summaks 24 944 559,00 eurot koos selgitusega, et andmed on pakkuja kogu majandustegevuse kohta ehk kõik pakkuja vastaval majandusaastal sooritatud tehingud ehk pakkuja poolt osundatud kõikide reisiteenuste rahaline koguväärtus.1 7. Hankija tuvastas vaidlustaja majandusaasta aruannetest, et kuigi vaidlustaja perioodi 01.01.2019—31.12.2021 „müügimaht“ on tõepoolest 24 944 559,00 eurot, on „netokäive“ hoopis 3 207 051,00 eurot. Selle pinnalt otsustas hankija, et vaidlustaja tuleb jätta kvalifitseerimata.2 Hankija eksib. (I) Hankija tõlgendus on vastuolus riigihanke alusdokumentidega 1.1. „Netokäive“ on kogu majandustegevuse müügitulu 8. Kvalifitseerimise tingimus „Üldine aastakäive“ on sätestatud RHS § 100 lg 1 p 4 alusel, mis võimaldab hankijal nõuda andmeid pakkuja „kogu majandustegevuse netokäibe“ kohta. Direktiivis on kasutatud sõnastust „aastakäive“.3 Riigihanke alusdokumendis (RHAD) ei ole täpsustatud, mida tähendab vaidlusaluse riigihanke kontekstis „netokäive“. 9. RHAD p-s 1.9 on sätestatud, et kui RHAD-s kasutatav mõiste on avamata, tuleb lähtuda Eesti Keele Instituudi Sõnaveebist. Sõnaveebi järgi on „netokäive“ müügitulu, mis ei sisalda käibemaksu.4 „Müügitulu“ on valmistatud toodete, teenuste, kaupade müügist saadud või saadaolev tulu, mis ei sisalda käibemaksu ega aktsiise.5 Lisaks on hankija pöördunud Rahandusministeeriumi poole, kes on kinnitanud, et netokäivet tuleb mõista tavatähenduses ehk netokäive on kogu käive ilma käibemaksuta.6 10. Kontrollides seega pakkujate vastavust kvalifitseerimise tingimusele „Üldine aastakäive“, pidi hankija hindama, kas pakkuja majandustegevuse müügitulu, mis väljendub kogu teenuste müügist saadud tulus, on aastatel 2019, 2020 ja 2021 kokku vähemalt 5 000 000 eurot. Hankija vaidlustaja kvalifikatsiooni selliselt aga ei kontrollinud. Hankija on lähtunud üksnes vaidlustaja majandusaasta aruannetes kajastatud „netokäibe“ summast. Selline lähenemine ei ole õige, kuna vaidlustaja majandusaasta aruandes ei näidata „netokäibena“ numbrit, mida hankija pidi kontrollima (vt p 12). 1 AS GoTravel hankepass, osa (IV)C. 2 Hankija 03.04.2023 otsuse lisa 1, lk 1. 3 Direktiiv 2014/24/EL, art 58 lg 3. 4 Sõnaveeb „netokäive“: müügitulu, mis ei sisalda käibemaksu. – Veebis: https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/netok%C3%A4ive/1. 5 Sõnaveeb „müügitulu“: valmistatud toodete, teenuste, kaupade müügist saadud või saadaolev tulu (ei sisalda käibemaksu ega aktsiise) – Veebis: https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/m%C3%BC%C3%BCgitulu/1. 6 Hankija 03.04.2023 otsuse lisa 1, lk 1. 2/8  1.2. Vaidlustaja „müügimaht“ on netokäive, mida hankija pidi kontrollima 11. Vaidlustaja majandusaasta aruandes on eristatud mõisteid „müügimaht“ ja „netokäive“: 1) „müügimaht“ on vaidlustaja poolt vahendatud reisiteenuste koguhind käibemaksuta; 2) „netokäive“ on see osa müügimahust, mille moodustavad reisiteenuse realiseerimisel teenitud marginaal ja agenditasud. 12. Seega „müügimaht“ kajastabki müügitulu, millest hankija peab riigihankes lähtuma, samas kui majandusaasta aruandes kajastatud „netokäive“ ehk marginaal ja agenditasu (vahendustasu) moodustab sellest summast vaid osa. Vaidlustaja on seda hankijale ka teabevahetuses selgitanud: „Netokäive on ettevõtte müügitulu ilma käibemaksuta ehk ostjatele müüdud teenuste summa ehk kõikide müügiarvete summa kokku ilma käibemaksuta. Seega netokäibe ehk müügitulu moodustavad kõik vastaval majandusaastal sooritatud tehingud ehk ettevõtte poolt osundatult kõikide reisiteenuste rahaline koguväärtus, ilma käibemaksuta. Vastavad summad on ka aastaaruannete tegevusaruannetes välja toodud. Majandusaasta aruandes kajastub netokäibe all käibemaksuseaduse § 40 alusel ainult reisiteenuste realiseerimise netokäive, mis on reisiteenuste müügist teenitud agendi- ja vahendustasud. Ehk siis see ei kajasta kogu majandustegevuse aastakäivet (RHS §100 lg 1 p 4).“ 13. Nagu vaidlustaja on hankijale selgitanud, kajastab ta majandusaasta aruandes „netokäibena“ üksnes vahendustasu põhjusel, et reisiteenuse käibemaksuga maksustamisele kehtib käibemaksuseaduse (KMS) §-st 40 tulenev erikord.7 Erikorra põhimõte on, et reisiteenuse maksustatavaks väärtuseks on teatud eranditega üksnes vahendustasu (KMS § 40 lg 4; erandid lg-tes 2, 5, 9). Käibemaksuseaduse kohaselt rakendatav erikord ei ole aga kuidagi asjassepuutuv netokäibe määramisel riigihanke kontekstis. Hankija peab lähtuma RHAD-st, sh Sõnaveebi järgi „netokäibele“ määratud tähendusest. 14. Reisibüroode lähenemine KMS erikorra kajastamisel majandusaasta aruannetes ja maksuarvestuses erineb. On neid, nagu vaidlustaja, kelle „netokäive“ majandusaasta aruandes ühtib maksuarvestusega ehk vahendustasuga. Samas on ka neid, kes kajastavad majandusaasta aruandes „netokäibena“ müügimahtu ning vahendustasu väljendub üksnes maksuarvestuses (vt ptk 2.1). Fakt on aga see, et vaidlustaja majandusaasta aruandes ei ole kajastatud „netokäivet“, millest hankija pidi lähtuma, s.o kogu majandustegevuse müügitulu. 15. Majandusaasta aruandes kajastatud andmeid ei saa käsitleda ümberlükkamatu tõendina ja kahtluse korral, kas see kajastab majandustegevuse sisu õigesti, on hankijal kohustus hinnata netokäivet eriti põhjalikult, sh analüüsides lisatõendeid.8 Hankija ei saanud seega netokäibe kontrollimisel lähtuda vaidlustaja majandusaasta aruannetes „netokäibena“ kajastatud summast, kuna riigihankes asjakohane summa on aruannetes kajastatud „müügimahuna“. 7 KMS § 40 lg 4: Erikorra alusel maksustatava reisiteenuse maksustatav väärtus on reisiteenuse saaja poolt maksukohustuslasele teenuse eest makstava kogusumma ja maksukohustuslase poolt teistelt maksukohustuslastelt või ettevõtlusega tegelevatelt isikutelt vahetult teenuse saaja teenindamiseks soetatud kaupade ja saadud teenuste käibemaksuga kogumaksumuse vahe, mida vähendatakse selles sisalduva käibemaksu võrra. 8 VAKO 60-17/183783, p 20. 3/8  (II) Hankija diskrimineerib pakkujaid 2.1. Põhjendamatu eelise saavad pakkujad, kes kajastavad majandusaasta aruandes „netokäibena“ kogu müügimahtu 16. Hankija on tuvastanud, et „kolm pakkujat viiest on esitanud hankepassis netokäibena käibe, mis on ka majandusaasta aruandes märgitud netokäibena“.9 Nagu varem selgitatud, on põhjuseks reisibüroode erinev lähenemine majandusaasta aruannete koostamisel. On neid, kes arvestavad „netokäibena“ vahendustasu, kuid ka neid, kes arvestavad „netokäibena“ müügimahtu. Seetõttu on avalike andmete kaudu tuvastatav, kes olid need „kolm pakkujat viiest“, kes esitasid hankepassis netokäibena käibe, mis on „ka majandusaasta aruandes märgitud netokäibena“. Nendeks on Aktsiaselts Baltic Tours, Reisieksperdi Aktsiaselts ja Estravel Group AS. Vaidlustajale lisaks kajastab majandusaasta aruandes netokäibena üksnes vahendustasu Aktsiaselts Wris. 17. Allolevast tabelist on perioodi 2019—2021 kohta näha: 1) milline on pakkujate maksustatav käive Eesti Maksu- ja Tolliameti andmetel10 – s.t vahendustasu, mis kajastub maksuarvestuses ühetaoliselt; 2) milline on pakkujate „netokäive“ majandusaasta aruannetes, mida kajastatakse erinevalt; ja 3) milline on pakkujate „müügimaht“ ehk kogu majandustegevuse müügitulu tegevusaruannete järgi – s.t summa, mida pidi hankija kontrollima. Pakkuja Maksustatav käive „Netokäive“ „Müügimaht“ aruandes ehk müügitulu AS GoTravel 2 706 157 3 207 051(11) 24 944 559 (vaidlustaja) Aktsiaselts Wris 1 628 668 1 628 668 20 066 816 Aktsiaselts Baltic 1 201 890 13 132 962 13 132 962 Tours Reisieksperdi 4 509 196 40 650 487 40 650 487 Aktsiaselts Estravel Group AS 14 494 946 97 131 299 97 131 299 18. Nähtub, et kõik viis pakkujat peaksid kvalifitseeruma, kuna kõikide müügitulu ületab 5 000 000 euro nõuet. Hankija diskrimineeriva tõlgenduse järgi kvalifitseeruvad ainult kolm. Kuna vahendustasu moodustab ca 10% müügitulust, saavad olulise eelise pakkujad, kes kajastavad majandusaasta aruannetes kogu müügimahtu. Pelgalt majandusaasta aruande teisiti koostamise tõttu saavutavad mõned reisiteenuse korraldajad 9 Hankija 03.04.2023 otsuse lisa 1, lk 2. 10 Veebis: www.teatmik.ee. 11 Vaidlustaja puhul erineb aruandes kajastatud netokäive maksuarvestusest, kuna erikorda ei rakendata muude teenuste kui reisiteenuste puhul (KMS § 40 lg 9) ega vahendajale müüdavate reisiteenuste puhul (KMS § 40 lg 2). 4/8  seega olukorra, kus nende „netokäive“ sisaldab kogu müügimahtu (ja hankija aktsepteerib seda), samas kui teiste pakkujate puhul võimaldab hankija netokäibe arvestuses vaid vahendustasu. 19. Nagu hankija on ise selgitanud, on ta RHS § 3 p 2 alusel kohustatud kohtlema pakkujaid võrdselt.12 Praegu seda hankija ilmselgelt ei tee. Hankija ei ole sätestanud kvalifitseerimise tingimust, mille kohaselt kvalifitseeritakse pakkujaid selle järgi, kuidas on koostatud majandusaasta aruanne. Hankija peab kvalifitseerimise tingimuses „Üldine aastakäive“ hindama pakkujate müügitulu. Hankija ei saa ühe pakkuja puhul arvestada üksnes vahendustasu, teise puhul kogu müügimahtu. Nii ei ole reisiteenuste riigihangetes käitunud teised hankijad – vt ptk (III) – ja nii ei saa kvalifitseerimise tingimust ka tõlgendada, kuna see kitsendab konkurentsi (vt ptk 4.1). 2.2. Põhjendamatu eelise saavad pakkujad, kes osutavad vähem reisiteenust 20. Kvalifitseerimise tingimus „Üldine aastakäive“ on sätestatud kogu ettevõtja käibe kohta, mitte käibe kohta üksnes reisiteenuse osutamisel. Reisiteenuse maksustamise erikord kehtib üksnes reisiteenuse osutamisele, mitte reisiteenuse osutajale endale kui juriidilisele isikule. Kui reisiteenuse osutaja osutab ka muid teenuseid, kuuluvad need maksustamisele tavakorras (KMS § 40 lg 9). See tähendab, et hankija tõlgenduse kaudu saab põhjendamatu eelise pakkuja, kelle majandustegevusest kujutab reisiteenuse osutamine väiksema osakaalu. 21. Allolevast tabelist nähtub, et „pakkuja X“, kelle puhul moodustab reisiteenuste osutamine 100% osakaalu majandustegevusest (müügitulu 5,5 mln), jääb kvalifitseerimata, kui aga „pakkuja Y“, kelle puhul moodustab reisiteenuste osutamine üksnes 5% osakaalu majandustegevusest (kogu majandustegevuse müügitulu aga samuti 5,5 mln), kvalifitseeritakse. Osakaal Müügimaht/ Vahendustasu/ Teenus majandus- Kokku tegevusest “müügitulu“ “netokäive“ 550 000 Pakkuja Reisiteenus 100% 5 500 000 550 000 ei X kvalifitseeru Reisiteenus 5% 275 000 27 500 Pakkuja 5 252 500 Y Muu kvalifitseerub 95% 5 225 000 5 225 000 teenus 22. Nagu hankija on ise osundanud,13 on kvalifikatsiooni kontrollimise eesmärgiks tuvastada pakkujate eeldatav võimekus sõlmitava hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks. Ühtlasi tagab kvalifikatsiooni kontroll põhjendatud eelduse, et pakkumuse edukaks osutumisel suudab pakkuja hankelepingut nõuetekohaselt täita.14 23. Hankija tõlgendus irdub kvalifikatsiooni kontrollimise eesmärgist täielikult, kuna „võimekamaks“ osutub pakkuja, kes hankelepingu esemeks olevat teenust vähem osutab. Ülaloleva näite puhul osutab „pakkuja X“ võrreldes „pakkujaga Y“ 12 Hankija 03.04.2023 otsuse lisa 1, lk 2. 13 Hankija 03.04.2023 otsuse lisa 1, lk 2. 14 VAKO 194-17/191509, p 8. 5/8  reisiteenust 20 korda suuremas mahus, kuid hankija tõlgenduse järgi on „pakkuja X“ 10 korda vähem võimekam reisiteenuste hankelepingut täitma, kui seda on „pakkuja Y“. (III) Reisiteenuste hangetes ei ole netokäivet tõlgendatud nii, nagu tõlgendab hankija 24. Hanketingimust tuleb tõlgendada nii, nagu tõlgendaks seda hankelepingu eseme valdkonnas tegutsev mõistlik isik.15 Vaidlustaja ega ükski teine mõistlik isik ei saanud kvalifitseerimise tingimust „Üldine aastakäive“ tõlgendada nii, nagu seda teeb hankija. Selle tõlgenduse korral täidaks kvalifikatsiooni üksnes üks ettevõtja (vt ptk 4.1) ja netokäibe nõue oleks lepingu eeldatava maksumusega võrreldes ilmselgelt ebaproportsionaalne (vt ptk 4.2). 25. Lisaks ei ole teised hankijad reisiteenuste hangetes „netokäivet“ tõlgendanud nii, nagu seda teeb hankija. Seega ei saanud valdkonnas tegutsev mõistlik isik kuidagi aimata, et hankija arvestab „netokäibena“ üksnes vahendustasu, mitte kogu majandustegevuse müügitulu: 1) riigihankes „Reisiteenuste ostmine koos reisibüroo- ja majutusteenustega“ (vr 148859) selgitas hankija teabevahetuses, et netokäibe all on mõeldud silmas kogu käivet, mitte üksnes vahendustasu; 2) riigihankes „Kaitseministeeriumi reisiteenuste tellimine“ (vr 152480) selgitas hankija teabevahetuses, et netokäibe ehk müügitulu moodustavad kõik pakkuja vastaval majandusaastal sooritatud tehingud; 3) riigihankes „Reisiteenused ja reisiteenustega kaasnevad teenused“ (vr 183651) oli netokäibenõue 8 000 000 eurot. Vaidlustaja kvalifitseeriti, kuna hankija arvestas netokäibe all kogu majandustegevuse müügitulu. 26. Asjakohatu on seega hankija väide, et kvalifitseerimise tingimus on kehtiv, kuna seda ei ole vaidlustatud.16 RHAD-st ei tulene hankija tõlgendust. Ükski pakkuja ei saanud seda eeldada. Pole põhjust vaidlustada metoodikat/tõlgendust, mida RHAD-s ei ole. RHAD-st tuleneb hoopis vastupidine, s.t „netokäive“ on kogu majandustegevuse müügitulu (vt ptk 1.1). Seega ei olnud vaidlustajal kuni hankija üllatava kvalifitseerimata jätmise otsuseni midagi vaidlustada. (IV) Hankija tõlgenduse järgi on kvalifitseerimise tingimus konkurentsi piirav ja ebaproportsionaalne 4.1. Kvalifitseeruks vaid üks ettevõtja 27. Kui kvalifitseerimise tingimus on sõnastatud mitmeti mõistetavalt, tuleb tingimust tõlgendada laiendavalt nii, et see tagaks võimalikult suure arvu pakkujate poolt pakkumuse tegemise.17 28. Vaidlustaja arvates ei ole kvalifitseerimise tingimus „Üldine aastakäive“ mitmeti mõistetav – selge on, et „netokäibeks“ tuleb lugeda kogu majandustegevuse müügitulu. Kui aga tingimus on mitmeti mõistetav, ei tohi seda tõlgendada konkurentsi piiravalt. Hankija diskrimineeriva tõlgenduse kaudu jäävad kaks pakkujat kvalifitseerimata, kelle müügitulu on tegelikkuses piisav (vt ptk 2.1). 15 TlnHKo 3-19-1523; TlnRnKo 3-18-2338, p 27. 16 Hankija 03.04.2023 otsuse lisa 1, lk 2. 17 TlnRnKo 3-09-3081, p 12; TlnRnKo 3-17-1639, p 14. 6/8 29. Kui hankija tõlgendus oleks õige – et „netokäibeks“ tuleb lugeda ainult vahendustasu –, tuleb hankijal kõikide pakkujate puhul vaadata Eesti Maksu- ja Tolliametist maksustavat käivet, kuna hankija peab kohtlema pakkujaid ühetaoliselt. Hankija peab siis arvestama kõikide pakkujate puhul üksnes vahendustasu, nagu arvestab vaidlustaja puhul. Sellisel juhul kvalifitseeruks ainult üks pakkuja viiest, s.o Estravel Group AS. Pakkuja Maksustatav käive (EMTA) AS GoTravel (vaidlustaja) 2 706 157 Aktsiaselts Wris 1 628 668 Aktsiaselts Baltic Tours 1 201 890 Reisieksperdi Aktsiaselts 4 509 196 Estravel Group AS 14 494 946 30. Hankija tõlgenduse õigsuse korral on kvalifitseerimise tingimus seega konkurentsi piirav, kuna hankeleping mängitakse sisuliselt ühele ettevõtjale kätte. Nimelt on müügimaht ja vahendustasu suurusjärgud avalikud: hankijal oli juba riigihanke alustamise ajal võimalik kontrollida reisibüroode maksustatavat käivet perioodil 2019—2021. 4.2. Hankija tõlgenduse kohaselt ületab netokäibe nõue kümnekordselt lepingu eeldatavat maksumust 31. Kindlasti ei tohi tingimuse tõlgendus olla ka otseselt vastuolus seadusega. Lepingu eeldatav maksumus on 5 900 000 eurot. Riigihankes ostetakse reisibürooteenust, mis RHAD p 1.4.1 järgi tähendab kõiki reisibüroo poolt vahendatavaid ja/või pakutavaid teenused, sh transpordi-, majutus-, toitlustus-, rendi-, reisikindlustus-, konverentsi- ja viisateenused ning muud seotud teenused. Eeldatav maksumus ei ole kujundatud arvestusega, et see maksumus sisaldab üksnes vahendustasu. Eeldatav maksumus sisaldab kogu teenust tervikuna, st ka tulu, mille reisibüroo oma partneritele edasi kannab. Lõpptarbija jaoks ei ole vahet, kui suur osa makstud arvest jääb reisibüroole, kui suur osa aga tema partneritele – lõpptarbija (hankija) jaoks on kulu sama. 32. Seega juhul, kui „netokäibeks“ pidada üksnes vahendustasu, nõutakse sisuliselt pakkujatelt perioodil 2019—2021 müügimahtu ca 50 000 000 eurot (arvestusega, et vahendustasu moodustab ca 10% müügimahust). See on lepingu eeldatava maksumusega selgelt ebaproportsionaalne ja konkurentsi piirav, kuna kvalifikatsiooni täidaks vaid üks pakkuja (vt ptk 4.1). Samuti oleks netokäibe nõue vastuolus RHS § 100 lg-ga 3, mis lubab nõuda netokäibe olemasolu summas, mis ei või olla suurem kui kahekordne hankelepingu eeldatav maksumus. Sellise kvalifitseerimise tingimuse kehtestamist hankija ilmselt riigihanke ettevalmistamisel silmas ei pidanud, kuna suuremat summat kui kahekordne hankelepingu eeldatav maksumus tuleb RHAD-s põhjendada (RHS § 100 lg 3 ls 2), mida hankija teinud ei ole. Kuna ükski pakkuja ei saanud eeldada, et hankija nii kitsendavalt „netokäivet“ tõlgendama hakkab, ei saanud ükski pakkuja ebaproportsionaalset tingimust ka vaidlustama minna. 7/8 MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 33. Vaidlustuse tähtaegsus. Hankija saatis otsuse vaidlustajale 03.04.2023. Vaidlustus on tähtaegne (RHS § 189 lg 1). 34. Riigilõiv. Vaidlustaja on tasunud riigilõivu summas 1280 eurot (lisa 1). 35. Esindusõigus. Vandeadvokaat Erki Fels kinnitab, et on vaidlustaja volitatud esindaja. 36. Vaidlustuse läbivaatamise viis. Vaidlustaja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. 37. Vaidlustuse esitamine. Vaidlustus on edastatud adressaadile [email protected]. Austusega (allkirjastatud digitaalselt) Erki Fels, vandeadvokaat 1 - Riigilõivu tasumist tõendav maksekorraldus. 8/8  MAKSEKORRALDUS NR 802051 MAKSJA / REMITTER / ПЛАТЕЛЬЩИК KUUPÄEV / DATE / ЧИСЛО AS GOTRAVEL 13.04.2023 MAKSJA KONTO NR / REMITTER´S ACC. / № СЧЕТА ПЛАТЕЛЬЩИКА REG. NR / REG. NO / РЕГ. № SELGITUS / DETAILS OF PAYMENT / ОБъЯСНЕНИЕ ПЛАТЕЖА 10113159 Riigilõiv vaidlustuse eest vr 257312 EE202200001120101707 MAKSJA PANK / REMITTER´S BANK / БАНК ПЛАТЕЛЬЩИКА Swedbank AS SAAJA / BENEFICIARY / ПОЛУЧАТЕЛЬ RAHANDUSMINISTEERIUM SAAJA KONTO NR / BENEFICIARY´S ACC. / № СЧЕТА ПОЛУЧАТЕЛЯ VIITENUMBER / REFERENCE NO / НОМЕР ССЫЛКИ EE932200221023778606 2900082126 SAAJA PANK / BENEFICIARY´S BANK / БАНК ПОЛУЧАТЕЛЯ SUMMA / AMOUNT IN FIGURES / СУММА TEENUSTASU / CHARGES / ТАРИФ Swedbank AS 1280.00 EUR 0.08 SUMMA SÕNADEGA / AMOUNT IN WORDS / СУММАПРОПИСЬЮ Üks tuhat kakssada kaheksakümmend eurot 00 senti MAKSJA EES-JA PEREKONNANIMED, ALLKIRJAD / PITSER PANGA MÄRGE/ BANK`S NOTE/ ПОМЕТКA БAНКА REMITTER’S NAMES AND SURNAMES, SIGNATURES / STAMP / ИМЕНА И ФАМИЛИИ, ПОДПИСИ / ПЕЧАТЬ ПЛАТЕЛЬЩИКА 2023041300704170 KÄESOLEVA MAKSEKORRALDUSE ALLKIRJASTAMISEGA KINNITAN, ET OLEN TUTVUNUD JA NÕUSTUN SWEDBANK AS KEHTIVA HINNAKIRJA JA MAKSETEHINGUTE TEOSTAMISE TINGIMUSTEGA. ПОДПИСАНИЕМ НАСТОЯЩЕГО ПЛАТЕЖНОГО ПОРУЧЕНИЯ ПОДТВЕРЖДАЮ, ЧТО Я ОЗНАКОМИЛСЯ/ОЗНАКОМИЛАСЬ И СОГЛАСЕН/СОГЛАСНА С ДЕЙСТВУЮЩИМИ В SWEDBANK AS ПРЕЙСКУРАНТОМ И УСЛОВИЯМИ ОСУЩЕСТВЛЕНИЯ ПЛАТЕЖНЫХ ОПЕРАЦИЙ. BY SIGNING THIS PAYMENT ORDER I WARRANT AND REPRESENT THAT I HAVE EXAMINED AND CONSENT TO THE EFFECTIVE PRICE LIST AND CONDITIONS FOR MAKING PAYMENT TRANSACTIONS OF SWEDBANK AS.