1
2022. AASTA TEGEVUSARUANNE
RIIGIKOGU KANTSELEI
2
SISUKORD
SISSEJUHATUS .................................................. 3
PEAMISED TEGEVUSED ............................................ 4
PARLAMENTAARNE TEGEVUS RIIGIKOGU KOMISJONIDES .................... 8
ALATISED KOMISJONID .......................................... 9
ERIKOMISJONID ............................................... 16
PROBLEEMKOMISJONID ......................................... 19
PARLAMENTAARNE KOOSTÖÖ RAHVUSVAHELISEL TASANDIL ................ 20
AVALIKKUSE TEAVITAMINE JA KODANIKE KAASAMINE ..................... 24
ORGANISATSIOONI JA TEENISTUJATE ARENDAMINE ....................... 26
TÄIENDAV INFORMATSIOON ....................................... 27
RIIGI VALIMISTEENISTUS .......................................... 28
ARENGUSEIRE KESKUS ............................................ 29
ERAKONDADE RAHASTAMISE JÄRELEVALVE KOMISJON .................... 31
3
I. SISSEJUHATUS
Riigikogu on põhiseaduslik institutsioon, kelle peamine tegevusvaldkond on
seadusandliku võimu teostamine.
Riigikogu tegevuse eesmärk on tagada Eesti Vabariigi jätkusuutlik areng, ühiskonnas
kehtiv stabiilne õiguskord ning täitevvõimu funktsioneerimine Riigikogu järelevalve all ja
seadusi täites. Riigikogu võtab vastu seadusi, teostab järelevalvet täitevvõimu üle,
otsustab eelarve üle ja peab lahendama muid riigieluga seotud küsimusi, mis ei ole
põhiseadusega antud Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse, teiste riigiorganite ega
kohalike omavalitsuste otsustada.
Riigikogul on 101 liiget. Riigikogu töö toimub peamiselt Riigikogu täiskogu istungitel,
komisjonides, fraktsioonides ja välisdelegatsioonides. Riigikogus on 11 alatist komisjoni ja
3 erikomisjoni. Vastavalt vajadusele moodustatakse probleem- ja uurimiskomisjone.
2022. aastal tegutses Riigikogu XIV koosseisus 1 probleemkomisjon – eesti keele õppe
arengu probleemkomisjon.
Riigikogu tegevust reguleerivad Eesti Vabariigi põhiseadus, Riigikogu kodu- ja töökorra
seadus, välissuhtlemisseadus, Riigikogu liikme staatuse seadus, Riigikogu valimise
seadus, Euroopa Parlamendi valimise seadus ja rahvahääletuse seadus, samuti
Riigikogu otsused välisdelegatsioonide ja komisjonide moodustamise kohta.
Riigikogu Kantselei (registreerimisnumber 74000101) eesmärk on luua Riigikogule tema
põhiseaduslike funktsioonide täitmiseks vajalikud tingimused.
Riigikogu Kantselei ülesanne on nõustada Riigikogu, tema juhatust, komisjone,
fraktsioone ja Riigikogu liikmeid, tagada asjaajamine ning luua organisatsioonilised,
majanduslikud ja tehnilised tingimused Riigikogu, tema juhatuse, komisjonide,
fraktsioonide ja Riigikogu liikmete tööks, samuti osutada kaasabi Riigikogu suhtlemisel
teiste institutsioonidega nii riigisiseselt kui ka rahvusvaheliselt ning korraldada Riigikogu
liikmete ametihüvedega seonduvat.
Riigikogu Kantselei täiendav ülesanne on riigi valimisteenistuse, Arenguseire Keskuse,
Vabariigi Valimiskomisjoni ja elektroonilise hääletamise komisjoni ning Erakondade
Rahastamise Järelevalve Komisjoni teenindamine.
Vabariigi Valimiskomisjoni (registreerimisnumber 70008256) ülesanne on tagada
Riigikogu valimise seaduse §-s 1 sätestatud põhimõtete järgimine, teha kindlaks
üleriigilised hääletamis- ja valimistulemused, valvata valimiste korraldajate tegevuse
järele, lahendada kaebusi ning täita muid seadustest tulenevaid ülesandeid.
Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni (registreerimisnumber 70009043)
ülesanne on kontrollida erakondade, valimisliitude ja üksikkandidaatide tegevuse
vastavust erakonnaseaduses sätestatud nõuetele.
Arenguseire Keskuse ülesanne on analüüsida ühiskonna ja majanduse pikaajalisi
arenguid, aidata kaasa tulevikku vaatavale poliitikakujundamisele ning tuua välja uusi
arengusuundi.
4
II. PEAMISED TEGEVUSED
Riigikogu on Eesti rahva esinduskogu, ainus vahetult rahva valitud riigiorgan. Eesti
Vabariigi põhiseaduse § 59 kohaselt kuulub Riigikogule seadusandlik võim. Seaduste
vastuvõtmise kaudu kujundab Riigikogu Eesti õiguskorda. Põhiseaduse ja teiste
seadustega ettenähtud vahendite (arupärimised, küsimused, uurimiskomisjonid jms) abil
kontrollib Riigikogu täitevvõimu teostamist. Riigikogu pädevusse kuulub põhiseaduse
järgi ka eelarve vastuvõtmine, mis tähendab, et Riigikogu määrab kindlaks riigi
ülesannete täitmiseks eraldatavate summade suuruse. Kokkuvõtvalt: Riigikogul on Eesti
põhiseadusega kindlaks määratud riigikorralduses keskne asend ning tema olemasolust ja
tegevusest sõltub Eesti Vabariigi kui demokraatliku ja sotsiaalse õigusriigi jätkusuutlik
areng ning igaühe põhiõiguste ja -vabaduste tagatus.
Riigikogu Kantselei on riigi ametiasutus, kes tagab Riigikogu, tema organite ja Riigikogu
liikmete teenindamise. Kantselei ülesanded on sätestatud Riigikogu kodu- ja töökorra
seaduses. Kantseleil ei ole selliseid eesmärke, mis ei oleks seotud Riigikogu tegevusega.
Seaduste vastuvõtmine ja parlamentaarne kontroll
Riigikogu XIV koosseis võttis 2022. aastal 7. ja 8. istungjärgul (kevadistungjärk
10.01.2022–16.06.2022, sügisistungjärk 12.09.2022–15.12.2022) vastu 146 õigusakti,
sealhulgas 109 seadust, 32 otsust, 4 avaldust ja 1 pöördumise.
Aruandeperioodil toimus 123 istungit, sealhulgas 5 täiendavat istungit.
Toimus ka 11 erakorralist istungjärku (17.06.2022, kaks istungjärku 06.07.2022, kaks
istungjärku 15.07.2022, 18.07.2022, 19.07.2022, 31.08.2022, kaks istungjärku
28.12.2022, 29.12.2022), kus võeti vastu 17 seadust ja 1 otsus.
Riigikogu XIV koosseis võttis 2022. aastal menetlusse 22 kollektiivset pöördumist:
1. „Gümnasistide pöördumine“;
2. „Hinnad tõusevad, Eesti elanikud on sunnitud massiliselt seisma toetuste
järjekordades, mis edasi?“;
3. „Peatame koerte kahemeetrise keri otsas pidamise seadustamise“;
4. „Avalik pöördumine kodumetsade kaitseks“;
5. „Mart Helme riigikogust välja!“;
6. „Suuname Ukraina lapsed õppima eestikeelsesse kooli“;
7. „Kaja Kallas ASTU TAGASI!“;
8. „Eesti peab ütlema „EI“ WHO nn pandeemialepingule“;
9. „Haigekassa hüvitised peale vanemahüvitist korda!“;
10. „Tõstame miinimumpalga erakorraliselt 700-le eurole!“;
11. „Nõuame Euroopa ühenduse poolt Eestile jõuliste meetoditega peale surutud
sanktsioonipoliitika kohest lõpetamist“;
12. „Elektriliste tõukerataste parkimistava on ohtlik ja vajab liiklusseadusega
reguleerimist!“;
13. „Petitsioon „Energiabörsidelt lahkumine“ kohta“;
14. „Palume aidata üliõpilastel Eestisse jääda!“;
15. „Nõuame, et kehtestatakse koheselt kõikidele müüdavatele toidukaupadele
käibemaksu määraks 0%“;
16. „Tugiisik töölepinguga tööle“;
17. „Nõuame looduskaitseliste piirangute õiglast hüvitamist“;
18. „Kõigile koroonasurmadele tuleb teha ekspertanalüüs“;
19. „Lubada võrdsetel tingimustel riiki siseneda kõigi Eesti elanike lähisugulastel“;
20. „Peretoetused õiglaseks!“;
21. „Petitsioon põhiseadusliku korra tagamiseks. Ei mingeid eel- ega e-valimisi!“;
22. „Alandada süüvõime alampiiri alates 12 aastastest, et ei korduks Pärnumaa
peksujuhtumid“.
5
Riigikogu istungitel arutati 11 olulise tähtsusega riiklikku küsimust (OTRK):
1. „Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni rakendamine“, 10.02.2022
(algataja: Riigikogu põhiseaduskomisjon; ettekandjad: siseminister Kristian Jaani,
Toomas Kivimägi, Vabaühenduste Liidu juhataja Kai Klandorf, tehnoloogiaettevõtte
Bolt kaasasutaja ja ettevõtja Martin Villig);
2. „Välispoliitika arutelu“, 15.02.2022 (algataja: Riigikogu väliskomisjon; ettekandjad:
välisminister Eva-Maria Liimets, Marko Mihkelson);
3. „Euroopa julgeolekuolukord seoses Venemaa agressiooniga Ukraina vastu“,
01.03.2022 (algataja: Riigikogu riigikaitsekomisjon; ettekandjad: kaitseminister
Kalle Laanet, Enn Eesmaa);
4. „Olukorrast Ukraina abistamisel“, 12.04.2022 (algataja: Riigikogu riigieelarve
kontrolli erikomisjon; ettekandjad: Urmas Reinsalu, välisminister Eva-Maria
Liimets, MTÜ Slava Ukraini tegevjuht Johanna-Maria Lehtme);
5. „Energiakriisist elektrišokini“, 14.04.2022 (algataja: Isamaa fraktsioon;
ettekandjad: Aivar Kokk, Baltic Energy Partners OÜ juhatuse liige Marko Allikson,
Alexela Kontserni juhatuse esimees Marti Hääl);
6. „Inflatsiooni kriisist Eestis“, 07.06.2022 (algataja: Riigikogu riigieelarve kontrolli
erikomisjon; ettekandjad: Eesti Panga president Madis Müller, Urmas Reinsalu,
majandusekspert Raivo Vare);
7. „Riigikaitse jätkusuutlik finantseerimine“, 11.10.2022 (algataja: Riigikogu
riigikaitsekomisjon; ettekandjad: Raimond Kaljulaid, kaitseminister Hanno Pevkur,
Eesti Panga majanduspoliitika ja -prognoosi allosakonna juht Rasmus Kattai);
8. „Päästeameti elanikkonnakaitse plaan – probleemid, lahendused ja inimesed“,
20.10.2022 (algataja: Riigikogu õiguskomisjon; ettekandjad: Heljo Pikhof,
siseminister Lauri Läänemets, Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu,
Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku instituudi juhataja Erkki Koort);
9. „Riigiteede rahastamine on jõudnud tupikusse“, 13.10.2022 (algataja: Riigikogu
riigieelarve kontrolli erikomisjon; ettekandjad: Tõnis Mölder, majandus- ja
taristuminister Riina Sikkut, MTÜ Eesti Taristuehituse Liidu juhatuse esimees Sven
Pertens);
10. „Kuidas energiasõjas võidukas olla?“, 24.11.2022 (algataja: Riigikogu
majanduskomisjon; ettekandjad: Kristen Michal, OÜ Utilitas Windi juhatuse liige
Rene Tammist, AS Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi, Riigikantselei
rohepoliitika koordinaator Kristi Klaas);
11. „Kuidas toetada noorte vaimset tervist?“, 08.12.2022 (algataja: Eesti
Reformierakonna fraktsioon; ettekandjad: sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, Eesti
Noorteühenduste Liidu juht Triin Roos, Eesti Koolipsühholoogide Ühingu juht Karmen
Maikalu, Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsiooni liige Ott Oja).
Valitsusliikmed ja muud ametiisikud esinesid Riigikogu ees 2022. aastal 22 aruande,
ettekande või ülevaatega:
1. haridus- ja teadusministri 2022. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia
„Eesti 2035“ elluviimisest, 09.02.2022;
2. kultuuriministri 2022. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti
2035“ elluviimisest (sealhulgas „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“
elluviimisest), 02.05.2022;
3. justiitsministri ettekanne otsuse „„Õigusloomepoliitika põhialused aastani 2030“
heakskiitmine“ elluviimisest 2021. aastal, 09.03.2022;
4. kaitseministri 2022. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“
elluviimisest, 6.04.2022;
5. sotsiaalkaitseministri 2022. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia
„Eesti 2035“ elluviimisest, 05.04.2022;
6
6. riigihalduse ministri 2022. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti
2035“ elluviimisest, 11.04.2022;
7. ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 2022. aasta ettekanne riigi pikaajalise
arengustrateegia „Eesti 2035“ elluviimisest, 13.04.2022;
8. maaeluministri 2022. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti
2035“ elluviimisest (Eesti toidu- ja maaelupoliitika väljakutsed muutuvas
majandus- ja julgeolekukeskkonnas), 18.04.2022;
9. tervise- ja tööministri 2022. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti
2035“ elluviimisest, 09.05.2022;
10. siseministri 2022. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“
elluviimisest, 11.05.2022;
11. keskkonnaministri 2022. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti
2035“ elluviimisest (sealhulgas „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“
elluviimisest), 16.05.2022;
12. majandus- ja taristuministri 2022. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia
„Eesti 2035“ elluviimisest, 18.05.2022;
13. Eesti Panga presidendi aruanne Eesti Panga tegevusest 2021. aastal, 31.05.2022;
14. Finantsinspektsiooni juhatuse esimehe aruanne Finantsinspektsiooni tegevusest
2021. aastal, 02.06.2022;
15. Riigikohtu esimehe ülevaade kohtukorraldusest, 08.06.2022;
16. õiguskantsleri 2021.–2022. aasta tegevuse ülevaade, 20.09.2022;
17. keskkonnaministri ettekanne arengustrateegia „Maapõuepoliitika põhialused
aastani 2050“ elluviimisest, 26.10.2022;
18. peaministri 2022. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“
elluviimisest, 14.11.2022;
19. riigihalduse ministri ülevaade avaliku teenistuse 2021. aasta aruandest,
14.11.2022;
20. peaministri ettekanne Vabariigi Valitsuse tegevusest Euroopa Liidu poliitika
teostamisel, 22.11.2022;
21. riigikontrolöri ülevaade riigi vara kasutamisest ja säilimisest 2021.–2022. aastal
ning Eesti tervishoiu suundumustest, 15.11.2022;
22. rahandusministri ülevaade Vabariigi Valitsuse aruandest Eesti osalemise kohta
Euroopa stabiilsusmehhanismis, 12.12.2022.
2022. aastal esineti Riigikogu ees poliitiliste avalduste ja kõnedega 12 korral:
1. peaminister Kaja Kallase poliitiline avaldus elektrituru olukorrast, 18.01.2022;
2. peaminister Kaja Kallase poliitiline avaldus julgeolekuolukorrast, 19.01.2022;
3. Ukraina parlamendi esimehe Ruslan Stefantšuki pöördumine, 21.03.2022;
4. Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi pöördumine, 13.04.2022;
5. Ukraina parlamendi liikme Olena Šuljaki pöördumine, 21.04.2022;
6. peaminister Kaja Kallase poliitiline avaldus seoses 2022. aasta lisaeelarve
seaduse eelnõu üleandmisega Riigikogule, 02.05.2022;
7. Ukraina parlamendi aseesimehe Olena Kondratjuki pöördumine, 12.05.2022;
8. peaministri poliitiline avaldus seoses Vabariigi Valitsuse tagasiastumisega,
15.07.2022;
9. Eesti Vabariigi presidendi Alar Karise kõne XIV Riigikogu VIII istungjärgu
avaistungil, 12.09.2022;
10. peaminister Kaja Kallase poliitiline avaldus seoses 2023. aasta riigieelarve
seaduse eelnõu üleandmisega Riigikogule, 29.09.2022;
11. Valgevene demokraatliku opositsiooni juhi Svjatlana Tsihhanovskaja
pöördumine, 24.10.2022;
12. Ukraina parlamendi aseesimehe Oleksandr Kornijenko pöördumine, 15.12.2022.
7
Umbusalduse avaldamine ja usaldusküsimuse otsustamine toimus 2 korral:
1. 39 Riigikogu liikme esitatud kirjalik nõue avaldada umbusaldust haridus- ja
teadusminister Liina Kersnale, 16.06.2022;
2. 42 Riigikogu liikme esitatud kirjalik nõue avaldada umbusaldust majandus- ja
taristuminister Riina Sikkutile, 19.10.2022.
15.07.2022 anti peaministrikandidaat Kaja Kallasele volitused valitsuse moodustamiseks
(poolt 52, vastu 26, erapooletuid 0).
Usaldusküsimusega seoti 6 eelnõu:
1. 605 SE (perehüvitiste seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste
muutmise seadus), 60/9/0, 18.05.2022;
2. 606 SE (alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning alkoholi-, tubaka-
, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse muutmise seadus), 57/0/0,
18.05.2022;
3. 607 SE (käibemaksuseaduse muutmise seadus), 58/22/0, 18.05.2022;
4. 608 SE (riigi 2022. aasta lisaeelarve seadus), 54/29/0, 18.05.2022;
5. 511 SE (toodete ja teenuste ligipääsetavuse seadus), 59/27/0, 30.05.2022;
6. 572 SE (Kaitseväe korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus
(Politsei- ja Piirivalveameti laevade üleandmine Kaitseministeeriumi
valitsemisalasse)), 55/25/0, 30.05.2022.
Riigikogu XIV kooseisu 7. ja 8. istungjärgul esitasid Riigikogu liikmed Vabariigi Valitsusele
ja selle liikmetele kokku 58 arupärimist (neist võeti tagasi 2 arupärimist) ning esitati 66
kirjalikku küsimust.
Riigikogu liikmed edastasid Riigikogu juhatusele kevadistungjärgul 182 ja
sügisistungjärgul 114 taotlust valitsusliikmetele küsimuste esitamiseks infotunnis.
8
III. PARLAMENTAARNE TEGEVUS RIIGIKOGU KOMISJONIDES
Seaduste vastuvõtmine ja parlamentaarne kontroll
Otsuste ja arutelude kvaliteedi parandamiseks ning parlamendi tegevuse uurimiseks
täiendati Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse (RKKTS) kommentaare ja telliti
väliskomisjoni ettepanekul uuring, mis käsitleb kvalifitseeritud häälteenamust.
Parlamendiuuringute edendamiseks anti välja August Rei stipendium ja Riigikogu
Kantselei eripreemia.
Riigikogu Kantselei ametnike koostöös analüüsiti Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse
sätteid ning selle 2012. aastal ilmunud kommentaare täiendati uue praktikaga ja vahepeal
muudetud või lisatud sätete selgitustega. Eesmärk on Riigikogu kodu- ja töökorra
seaduse kommentaarid 2023. aastal uuesti välja anda. Riigikogu kodu- ja töökorra
seaduse kommentaare kasutavad oma töös nii Riigikogu liikmed, Riigikogu Kantselei
ametnikud kui ka teised Riigikogu tööga kokkupuutuvad või sellest huvituvad inimesed.
Riigikogu väliskomisjoni ettepanekul telliti uuring „Kvalifitseeritud häälteenamus Euroopa
Liidu välis- ja julgeolekupoliitikas: poolt- ja vastuargumendid“, mille viis läbi Tartu Ülikooli
Johan Skytte poliitikauuringute instituut. Uuringu eesmärk oli uurida õiguslikust
vaatepunktist ühehäälsuse ja kvalifitseeritud häälteenamuse kasutamist Euroopa Liidu
ühise välis- ja julgeolekupoliitika kontekstis, kaardistada peamised poolt- ja
vastuargumendid ning eri osapoolte seisukohad, samuti esitada soovitusi Eesti
poliitikakujundajatele. Uuringut esitleti ja selle üle arutleti laiemas ringis 10. oktoobril
2022.
Jätkati noorte innustamist ja tunnustamist parlamendi tegevuse uurimisel. Kuulutati välja
järjekordne August Rei parlamendiuuringu stipendiumikonkurss, mille raames otsustati
anda välja stipendium Tartu Ülikooli filosoofia ja semiootika instituudi magistrandile Karl
Lembit Laanele magistritöö kirjutamiseks teemal „Eesti Vabariigi loomine vabariikluse
mõtteloos“. Laane plaanib magistritöö kaitsta 2023. aastal.
Riigikogu Kantselei jätkas osalemist ka üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi
hindamiskomisjoni töös ja määras eripreemia Andres Reiljanile 2022. aastal kaitstud
doktoritöö „Afektiivne polariseeritus mitmeparteisüsteemides: kontseptualiseerimine,
mõõtmine ja alused“ eest.
9
Alatised komisjonid
Euroopa Liidu asjade komisjon
Euroopa Liidu asjade komisjon (ELAK) on alatine komisjon, kellel on Riigikogus Euroopa
Liidu küsimustes otsustav ja koordineeriv roll. Komisjoni seisukohtadest juhindub
Euroopa Liidu küsimustes ka Vabariigi Valitsus.
Riigikogu XIV koosseisu 7. ja 8. istungjärgu jooksul pidas komisjon 68 istungit, neist 10
olid ühisistungid. ELAK kujundas Riigikogu seisukoha 92 Euroopa Liidu algatuse kohta
ja andis valitsusele mandaadi osaleda 127-l Euroopa Ülemkogu ja Euroopa Liidu
Nõukogu istungil või kohtumisel.
Vaadeldaval perioodil toimus 15 välislähetust. Lisaks tavapärastele Euroopa Liidu asjade
komisjonide konverentsidele (COSAC-i kohtumised) osalesid ELAK-i liikmed Riina
Sikkut, Anti Poolamets ning Oudekki Loone Euroopa tuleviku konverentsi täiskogu
kohtumistel Strasbourgis. Lisaks osalesid mitmed ELAK-i liikmed Euroopa Komisjoni
Eesti esinduse korraldatud õppereisil Brüsselisse.
Olulisimad teemad olid Ukraina abistamine, Euroopa tulevik, rohepööre ja
energiavarustuskindlus.
Keskkonnakomisjon
Keskkonnakomisjon on Riigikogu alatine komisjon, kes menetleb riigi keskkonnapoliitikat ja
-kaitset ning loodusressursside kasutamist ja looduskaitset käsitlevaid eelnõusid,
sealhulgas rahvusvaheliste keskkonnalepingute ratifitseerimist käsitlevaid eelnõusid.
Samuti kontrollib komisjon oma töövaldkonna piires valitsuse tegevust.
Riigikogu XIV koosseisu 7. ja 8. istungjärgu jooksul pidas komisjon 57 istungit, sealhulgas
1 ühisistungi majanduskomisjoniga teemal „Ülevaade Euroopa Liidu kliimapaketi
„Eesmärk 55“ läbirääkimiste seisust ning Eesti seisukohtade kujunemisest“ ning 1
erakorralise istungi (15.08.2022), kus arutati Põltsamaa vallas Umbusi jõel avastatud
reostust. Samuti pidas keskkonnakomisjon 2 avalikku istungit, neist ühel arutati
Harjumaal Sõrve looduskaitseala moodustamist (20.02.2022) ning teisel anti ülevaade
elektrituru ja -süsteemi hetkeolukorrast ja tulevikust (24.01.2022).
Komisjon menetles 19 õigusakti eelnõu, sealhulgas 5 otsuse ja 1 avalduse eelnõu.
Algatati 1 seaduseelnõu (atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu).
Enne aruandeperioodi algust oli menetluses 2 seaduseelnõu. Keskkonnakomisjoni
menetluses olnud eelnõudest 2 võeti vastu seadusena, 3 võeti vastu otsusena ning 3
eelnõu lükati tagasi.
Aruandeperioodil arutati komisjonis 5 kollektiivset pöördumist, mille menetlus on
nüüdseks lõpetatud, ning anti 12 arvamust Euroopa Liidu asjade komisjonile ning 1
arvamus väliskomisjonile ja majanduskomisjonile.
Komisjoni istungitel ja muudel kohtumistel käsitleti järgmisi olulisi teemasid:
• Natura alade metsaraie, kaitse-eeskirjade koostamine ja alade inventeerimine
(15.02.2022);
• veekaitsevööndi määramist puudutavad normid ja halduspraktika – õiguskantsleri
kiri (21.02.2022);
• Riigimetsa Majandamise Keskuse kestvuslepingud (22.02.2022);
• Euroopa roheleppega seotud projektide ettevalmistamise kulude katmine
(05.04.2022);
• ülevaade linnurahu kehtestamisest (11.04.2022);
• Eesti Arhitektide Liidu, Eesti Maastikuarhitektide Liidu ja Eesti Planeerijate Ühingu
10
ühispöördumine (12.04.2022);
• Jägala jõel asuv Linnamäe pais (02.05.2022);
• erametsaomanike loodushoidu kaasamine (03.05.2022);
• keskkonnaministri ülevaade valdkonna tegevusest ja tulemustest strateegia „Eesti
2035“ raames ning aruanne selle kohta, kuidas on dokumendis „Kliimapoliitika
põhialused aastani 2050“ sätestatut aastatel 2017–2021 ellu viidud (09.05.2022);
• „Keskkonnavaldkonna arengukava 2030“ (KEVAD) keskkonnamõju strateegilise
hindamise programmi tutvustamine (10.05.2022);
• metsanduse arengukava keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruande
tutvustamine (10.05.2022);
• taastuvenergeetika tulevik (16.05.2022);
• turbapoliitika (06.06.2022);
• kliimakriisi leevendamise võimalused metsanduses lähitulevikus (KAH-alade
kaitse, raiemaht ja -viisid) (14.06.2022);
• looduskaitsealal esinevate üraskikahjude hüvitamine (14.06.2022);
• Põltsamaa vallas Umbusi jõel avastatud reostus (15.08.2022):
• Riigikontrolli auditiaruanded „Ohtlike ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise
korraldus (järelaudit)“ ja „Keskkonnaeesmärkidega vastuolus olevad
majandusmeetmed“ (27.09.2022);
• „Energia teekaart 2021-2031-2040“ (10.10.2022);
• ülevaade riigi 2023.–2026. aasta eelarvestrateegia Keskkonnaministeeriumi
valitsemisalast, 2023. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (708 SE)
Keskkonnaministeeriumi valitsemisalast ning dokumendi „Maapõuepoliitika
põhialused aastani 2050“ elluviimisest (11.10.2022);
• tuumaenergia töörühma vahearuanne (25.10.2022);
• Riigimetsa Majandamise Keskuse tulevik (08.11.2022);
• ülevaade dokumendi „Riigi jäätmekava 2022–2028“ koostamise hetkeseisust ja
edasisest ajakavast (15.11.2022);
• jahindusjärelevalves raadioside kasutamine ja jahindusnõukogude õigused
(05.12.2022);
• metsloomade ja sõidukite kokkupõrgete tagajärjed (22.11.2022).
Välissuhtlus:
• keskkonnakomisjoni liige Peeter Ernits viibis 16.–19. juunil 2022
transporditeemalisel konverentsil Kosovos Prištinas;
• keskkonnakomisjoni liige Andres Metsoja külastas 17.–19. augustil 2022 Rootsis
asuvat Forsmarki tuumajaama ja võttis osa tuumaenergiateemalisest seminarist;
• keskkonnakomisjoni liikmed Merry Aart, Toomas Jürgenstein ja Yoko Alender
külastasid 26.–28. septembril 2022 Brüsselit ja Euroopa Liidu institutsioone;
• keskkonnakomisjoni ametnikud viibisid 12.–14. oktoobril 2022 Norra Kuningriigis
õppevisiidil;
• 24. oktoobril 2022 kohtus keskkonnakomisjon Moldova Keskkonnaministeeriumi
esindajatega.
11
Kultuurikomisjon
Kultuurikomisjon on Riigikogu alatine komisjon, kes tegeleb haridust, teadust,
noorsootööd, keelt, meediat, muinsuskaitset, sporti, loovisikuid, etendusasutusi,
muuseume ja raamatukogusid käsitleva seadusloomega.
Riigikogu XIV koosseisu 7. ja 8. istungjärgu jooksul pidas komisjon kokku 63 istungit,
sealhulgas 5 erakorralist istungit ja 1 ühisistungi sotsiaalkomisjoniga. Vaadeldaval
perioodil menetleti 22 õigusakti eelnõu, millest 10 võeti vastu seadusena ja 5 otsusena.
Tagasi lükati 7 eelnõu. Komisjon andis 2 korral arvamuse Euroopa Liidu asjade
komisjonile ja 2 korral arvamuse majanduskomisjonile. Kultuurikomisjon algatas 1
seaduseelnõu ja võttis seisukoha 1 kollektiivse pöördumise suhtes.
Olulisimatest eelnõudest pälvisid enim tähelepanu eestikeelsele õppele ülemineku ning
doktoriõppe reformiga seotud seaduseelnõud.
Maaelukomisjon
Maaelukomisjon on Riigikogu alatine komisjon, kes suunab seadusandlikku tegevust ning
arenguid maaelu- ja regionaalpoliitika, põllumajanduse, kalanduse, toidu, taime- ja
loomakaitse, kohaliku omavalitsuse korralduse ning maareformi ja -korralduse
valdkonnas. Komisjon kontrollib ka valitsuse tegevust eelmainitud valdkondades.
Riigikogu XIV koosseisu 7. ja 8. istungjärgu jooksul pidas komisjon 49 istungit, sealhulgas
1 erakorralise ja 1 ühisistungi majanduskomisjoniga. Komisjon menetles 13 õigusakti
eelnõu, millest seadusena võeti vastu 8 eelnõu. Komisjon andis 3 korral arvamuse Euroopa
Liidu asjade komisjonile, lisaks 1 arvamuse rahanduskomisjonile ja 1 majanduskomisjonile.
Komisjon menetles 1 kollektiivset pöördumist.
Komisjoni istungitel ja muudel kohtumistel käsitleti järgmisi olulisi teemasid:
• Venemaa Ukraina-vastase agressiooni mõju ja ohud Eesti põllumajandusele
(14.03.2022);
• elektrihinna tõus ning selle mõju põllumajandusele ja toiduainetööstusele
(18.01.2022);
• olukord põllumajandussektoris (10.01.2022, 07.03.2022, 27.09.2022);
• Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava aastateks 2023–2027
(18.04.2022, 06.05.2022);
• Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakenduskava aastateks 2023–
2027 (26.09.2022);
• maaelu, põllumajanduse ja kalanduse toetuste kasutamine (05.12.2022);
• põllu- ja maamajanduse hetkeseis ning tulevikusuunad (03.05.2022);
• tee-ehituse ja -hoolduse rahastamine ning päikeseenergia võrku ühendamine
(14.02.2022);
• kiire interneti püsiühendus ja postiteenus maapiirkonnas (15.02.2022);
• Maaeluministeeriumi valitsemisala 2022. aasta lisaeelarve ja 2023. aasta eelarve
ning ettepanekud riigi eelarvestrateegiasse (05.04.2022, 10.10.2022).
Komisjon on aktiivselt kaasanud sektori esindusorganisatsioone ja huvigruppe. Olulisimad
partnerid on Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti
Linnade ja Valdade Liit, Eesti Toiduainetööstuse Liit ning mitmed kalandusvaldkonna
esindusorganisatsioonid.
12
Majanduskomisjon
Majanduskomisjon on Riigikogu alatine komisjon, kes suunab seadusloomet ja kontrollib
valitsust paljudes majandusega seotud või seda otseselt mõjutavates valdkondades.
Komisjon tegeleb küsimustega, mis puudutavad ehitust ja elamumajandust,
postiteenuseid ja elektroonilist sidet, energeetikat, transporti, turismi, riigivara ja
riigihangetega seonduvat, pakutavatele toodetele ja teenustele esitatavaid nõudeid,
majandusarengut ning ettevõtlust.
Riigikogu XIV koosseisu 7. ja 8. istungjärgu jooksul pidas komisjon 74 istungit, sealhulgas
64 korralist istungit ja 10 erakorralist istungit. Ühisistungeid oli 5 (rahanduskomisjoni,
maaelukomisjoni, keskkonnakomisjoni ja Euroopa Liidu asjade komisjoniga), avalikke
istungeid 2 ja väljasõiduistungeid 1. Elektroonilise istungina korraldati 59 ja
hübriidistungina 8 istungit. Istungite käigus teostati arvukatel juhtudel parlamentaarset
kontrolli, korraldati kuulamisi ning kohtuti huvigruppidega.
2022. aastal menetles komisjon 34 õigusakti eelnõu (neist 14 olid aastast 2021), vastu
võeti 23 seadust ning tagasi lükati 2 seaduseelnõu ja 9 otsuse eelnõu. Lisaks algatas
komisjoni ise 4 seaduseelnõu. Aasta lõpus oli majanduskomisjonil menetluses 14 eelnõu.
Teistele Riigikogu komisjonidele andis majanduskomisjon kokku 33 arvamust: Euroopa
Liidu asjade komisjonile 30 arvamust ja väliskomisjonile 3 arvamust. Riigikohtule andis
majanduskomisjon põhiseaduslikkuse järelevalve asjades 1 arvamuse.
Käsitletaval perioodil menetles majanduskomisjon 3 kollektiivset pöördumist.
Välissuhtluse raames korraldati 4 välisvisiiti, delegatsioone võeti vastu 5 korral ja toimus
1 virtuaalne kohtumine.
Põhiseaduskomisjon
Põhiseaduskomisjon on Riigikogu alatine komisjon, kelle töövaldkond on piiritletud
põhiseaduslike aspektidega. Komisjon menetleb muu hulgas põhiseaduse muutmise
seaduse eelnõusid ning Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse, Riigikontrolli,
kohtute ja õiguskantsleri tegevust reguleerivaid eelnõusid, samuti kodakondsust,
välismaalasi ja valimisi käsitlevaid eelnõusid.
Riigikogu XIV koosseisu 7. ja 8. istungjärgu jooksul pidas komisjon 41 istungit, millest 34
istungit olid korralised ja 7 istungit erakorralised. Komisjon pidas 2 avalikku istungit.
Komisjon menetles 21 õigusakti eelnõu, millest 10 eelnõu võeti vastu seadusena ja 11
eelnõu lükati tagasi. Euroopa Liidu asjade komisjonile andis põhiseaduskomisjon 10
arvamust. Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud seaduse uuesti arutamine toimus 2
korral. Lisaks menetleti 3 kollektiivset pöördumist.
Komisjonile andsid oma tegevusest iga-aastase ülevaate Riigikohtu esimees, riigi
peaprokurör ja õiguskantsler.
13
Rahanduskomisjon
Rahanduskomisjon on Riigikogu alatine komisjon, kes tegeleb riigi rahanduspoliitikaga
seotud õigusaktidega, nagu riigieelarvet ning maksundust ja pangandust reguleerivad
eelnõud. Komisjon kontrollib nendes valdkondades ka valitsuse tegevust.
Riigikogu XIV koosseisu 7. ja 8. istungjärgu jooksul pidas komisjon 58 istungit, sealhulgas 5
erakorralist istungit, 1 avaliku istungi ja 1 ühisistungi majanduskomisjoniga.
Komisjon menetles 67 õigusakti eelnõu, millest 26 võeti vastu, andis 13 arvamust Euroopa
Liidu asjade komisjonile ja arutas 1 kollektiivset pöördumist.
Kaasamise raames toimus 20 kohtumist mitmesuguste huvigruppide, valdkondlike
ministeeriumide ja ametkondadega.
Välissuhtlus:
• 15.–16. märtsil 2022 toimus videosilla vahendusel Euroopa Liidu stabiilsuse,
majanduse koordineerimise ja juhtimise (SECG) konverents, kus osalesid komisjoni
liikmed Aivar Sõerd ja Jürgen Ligi;
• 20.–21. märtsil 2022 osales komisjoni esimees Andrei Korobeinik Val de Loire’is
Prantsuse eesistuja kutsel komisjonide esimeeste konverentsil;
• 6. mail 2022 toimus kohtumine Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) esindajatega, kus
osalesid komisjoni esimees Andrei Korobeinik ning liikmed Riina Sikkut, Jürgen Ligi
ja Aivar Sõerd;
• 3. juunil 2022 toimus rahanduskomisjoni esindajate kohtumine Ameerika Ühendriikide
Rahandusministeeriumi esindajatega;
• 26.–28. septembril 2022 korraldati Riigikogu liikmetele Euroopa Liidu institutsioonide
külastus, kus osalesid komisjoni liikmed Annely Akkermann ja Urmas Reitelmann;
• 10.–11. oktoobril 2022 toimus Prahas eesistujamaa korraldatud Euroopa Liidu
stabiilsuse, majanduse koordineerimise ja juhtimise (SECG) konverents, kus osales
komisjoni liige Jürgen Ligi;
• 10. novembril 2022 kohtus komisjoni esimees Aivar Kokk Jaapani suursaadiku
Yukihiko Matsumuraga;
• 7. detsembril 2022 toimus kohtumine Euroopa Liidu maksunduse ja tolliliidu
peadirektoraadi (DG TAXUD) otseste maksude direktoriga, kohtumisel osales
komisjoni liige Maris Lauri;
• 7. detsembril 2022 toimus komisjoni aseesimehe Jaak Aabi kohtumine Ukraina
parlamendi delegatsiooniga.
Riigikaitsekomisjon
Riigikaitsekomisjon on Riigikogu alatine komisjon, kes tegeleb riigi julgeolekut ja kaitset
reguleerivate eelnõudega, kontrollib oma valdkonna piires täidesaatva võimu teostamist
ning osaleb riigi julgeoleku- ja kaitsepoliitika kujundamisel. Riigikaitsekomisjoni töö
oluliseks osaks on välissuhtlus ning liitlassuhete arendamine.
Riigikogu XIV koosseisu 7. ja 8. istungjärgu jooksul pidas riigikaitsekomisjon kokku 88
istungit, nendest 5 toimus istungjärkude vahelisel ajal. Riigikaitsekomisjon pidas 8
erakorralist istungit, sealhulgas 1 erakorralise väljasõiduistungi. Lisaks korraldati 9
ühisistungit väliskomisjoniga ja 8 väljasõiduistungit, millest 2 olid samuti koos
väliskomisjoniga.
Komisjon menetles 18 õigusakti eelnõu, neist 11 Riigikogu otsuse eelnõu ja 7
seaduseelnõu. Vastu võeti 9 Riigikogu otsust, mis käsitlesid Kaitseväe osalusega
välismissioone, ning 4 seaduseelnõu. 1 Riigikogu otsuse eelnõu lükati täiskogus esimesel
lugemisel tagasi ning 1 võeti tagasi täiskogul menetlemata. Vaadeldava perioodi lõpuks jäi
riigikaitsekomisjoni menetlusse 3 seaduseelnõu.
14
Riigikaitsekomisjon andis 4 arvamust, millest 2 olid Euroopa Liidu asjade komisjonile, 1
majanduskomisjonile ning 1 väliskomisjonile. Riigikaitsekomisjon algatas olulise
tähtsusega riikliku küsimuse arutelu teemadel „Euroopa julgeolekuolukord seoses
Venemaa agressiooniga Ukraina vastu“ ning „Riigikaitse jätkusuutlik rahastamine“,
esimese küsimuse arutelu toimus Riigikogu täiskogu istungil 1. märtsil ja teise arutelu
toimus 11. oktoobril.
Komisjon sai korrapäraselt ülevaateid julgeolekuolukorrast seoses Venemaa
agressiooniga Ukraina vastu. Tutvuti Eesti Uuringukeskuse uuringu „Avalik arvamus
riigikaitsest 2022“ tulemustega, Riigikantselei rolliga Eesti julgeolekus, riigikaitses ja
kriisireguleerimises ning Ukraina sõja õppetundidega. Ülevaateid saadi Siseministeeriumi
valitsemisala asutuste valmisolekust ja rollidest erinevates kriisiolukordades,
Siseministeeriumi 2022. aasta elanikkonnakaitse plaanist, Päästeameti rollist riigikaitse
laias käsitluses ning elanikkonnakaitse tegevuskava elluviimisest. Arutati uue
raamdokumendi „Eesti julgeolekupoliitika alused“ koostamisega seonduvat.
Kohtuti riigikaitse kõrgeima juhi Eesti Vabariigi presidendiga, peaministriga ning
Kaitseministeeriumi, Kaitseväe, Kaitseliidu, Siseministeeriumi ja teiste julgeoleku- ja
kaitsepoliitiliste asutuste esindajatega. Tutvuti sihtasutuse CR14 ning Kaitseressursside
Ameti tööga, külastati Tapa sõjaväelinnakut, Ämari lennubaasi, lisaõppekogunemist „Okas
2022“, õppuste „Decisive Lancer 2022“ ja „Locked Shields 2022“ külalistepäeva ning osaleti
mitmel riigikaitsealasel konverentsil, foorumil ja mälestusüritusel.
Välissuhtlus
• Riigikaitsekomisjoni delegatsioon tegi maikuus Eduskunna kaitsekomisjoni kutsel
töövisiidi Soome Vabariiki ning novembris töövisiidi Ühendkuningriiki.
• Komisjoni liikmed kohtusid Ukraina asekaitseministriga, Ukraina sõjaväe
meditsiinijõudude ülemaga ja Ukraina suursaadikuga, Ameerika Ühendriikide
Kongressi esindajatekoja relvajõudude komitee esimehega, Prantsusmaa Senati
Balti parlamendirühma delegatsiooniga, Norra kaitseministriga, Belgia parlamendi
alamkoja riigikaitsekomisjoni delegatsiooniga, Prantsusmaa Rahvusassamblee
riigikaitsekomisjoni liikmega ja Prantsusmaa suursaadikuga, NATO sõjalise komitee
esimehega, Ühendkuningriigi parlamendi alamkoja relvajõudude toetusrühma
delegatsiooniga, Ukraina parlamendi delegatsiooniga ning Ameerika Ühendriikide
ajutise asjuriga Eestis.
• Riigikaitsekomisjoni esimees Enn Eesmaa kohtus Poola, Gruusia ning Saksamaa
suursaadikutega, osales Balti- ja Põhjamaade julgeoleku ja riigikaitse foorumil
Turus, Balti Assamblee julgeoleku- ja kaitsekomisjoni istungil Riias ning Balti
Assamblee julgeoleku- ja kaitsekomisjoni kohtumisel Nidas.
• Riigikaitsekomisjoni esimees Raimond Kaljulaid kohtus Ukraina, Läti, Leedu ja
Soome suursaadikutega, osales Euroopa Liidu parlamentaarsel välis- ja
julgeolekupoliitika ning julgeoleku- ja kaitsepoliitika konverentsil Prahas ning Soome
ja Rootsi iga-aastasel julgeoleku- ja kaitsepoliitika konverentsil Espoos.
Sotsiaalkomisjon
Sotsiaalkomisjon on Riigikogu alatine komisjon, kes tegeleb töövaldkonda,
sotsiaalhoolekannet, sotsiaalkindlustust ja tervishoidu reguleerivate eelnõudega. Peale
selle kontrollib komisjon oma töölõigus valitsuse tegevust, algatab juhtivkomisjonina ise
seadus- ja otsuse eelnõusid ning olulise tähtsusega riiklike küsimuste arutelusid.
Riigikogu XIV koosseisu 7. ja 8. istungjärgu jooksul pidas sotsiaalkomisjon 78 istungit,
sealhulgas 16 erakorralist ja 4 avalikku istungit. Samuti korraldati 1 avalik ühisistung
kultuurikomisjoniga teemadel „Ligipääsetavus kultuurile“ ja „Erivajadustega laste
tugisüsteemi reformi hetkeseis“.
Komisjon menetles 30 õigusakti eelnõu, millest võeti vastu 19 ja tagasi lükati 4 eelnõu.
15
Sotsiaalkomisjon andis 7 korral arvamuse Euroopa Liidu asjade komisjonile, 1 korral
majanduskomisjonile ja keskkonnakomisjonile ning 2 korral Riigikohtule. Komisjon
menetles 6 kollektiivset pöördumist.
Lisaks eelnõude aruteludele kohtuti mitmete huvirühmade ja riigiametite esindajatega,
arutati märgukirju, käsitleti erinevate ministeeriumide ja nende allasutuste tegevust ja
õigusloomeplaane ning korraldati parlamentaarseid kuulamisi ühiskonnale olulistes
päevakajalistes küsimustes.
Komisjoni istungitel ja muudel kohtumistel käsitleti järgmisi olulisi teemasid:
• toimetulekupiiri piisavus;
• tubakakahjude vähendamise võimalused;
• laste vaktsineerimine;
• Ukraina sõjapõgenike vastuvõtt Eestis ja arstiabi kättesaadavus;
• Tervise Arengu Instituudi tegevuse reorganiseerimise või selle sulgemise plaan;
• vähitõrjestrateegia rakendustegevused;
• COVID-19 haigusjuhtumite analüüs ja riskirühmade väljaselgitamine Eestis;
• noored ja narkootikumid;
• Tallinna Haigla ja meditsiinikopterite projekti rahastamise lõpetamine.
Riigikontrolli audititest lähtuvalt toimusid arutelud järgmistel teemadel:
• täiskasvanute hambaravihüvitis;
• pahaloomuliste kasvajate avastamine ja patsiendi ravile suunamine;
• Eesti tervishoiu suundumused.
Komisjon tutvus Arenguseire Keskuse uuringuga „Pikaajalise hoolduse tulevik.
Arengusuundumused aastaks 2035“.
Väliskomisjon
Väliskomisjon on Riigikogu alatine komisjon, kes osaleb Eesti välispoliitika kujundamisel
ja välissuhtlemise põhimõtete väljatöötamisel ning kontrollib valitsuse välispoliitilist
tegevust. Komisjon kujundab ka Riigikogu arvamuse Euroopa Liidu ühise välis- ja
julgeolekupoliitika küsimustes, arutab vajaduse korral teisi olulisi Euroopa Liidu teemasid
ning kinnitab Eesti seisukohad enne Euroopa Liidu välis-, kaitse-, arengu- ja
kaubandusministrite kohtumisi.
Riigikogu XIV koosseisu 7. ja 8. istungjärgu jooksul pidas komisjon 89 korralist ja 7
erakorralist istungit, sealhulgas korraldati 11 ühisistungit riigikaitsekomisjoniga ning 8
ühisistungit Euroopa Liidu asjade komisjoniga.
Veebruaris toimus Riigikogu täiskogus olulise tähtsusega riikliku küsimuse aruteluna
väliskomisjoni iga-aastane välispoliitika arutelu.
2022. aasta komisjoni visiidid olid suuresti seotud Ukrainale Euroopa Liidu kandidaatriigi
staatuse andmiseks toetuse kogumisega. Augustis olid Eesti, Läti, Leedu ja Soome
parlamentide väliskomisjonide delegatsioonid visiidil Ukrainas.
Lisaks toimusid väliskomisjoni töövisiidid Poola Vabariiki, Saksamaa Liitvabariiki ja Rootsi
Kuningriiki. Samuti külastati Rahvusvahelist Kriminaalkohut Haagis ning Euroopa
Komisjoni ja NATO peakontorit Brüsselis. Osaleti Eesti, Läti ja Leedu väliskomisjonide
kohtumisel Leedus.
Väliskomisjoni esimees osales Balti riikide parlamentide väliskomisjonide esimeeste
ühistel visiitidel Itaaliasse, Ameerika Ühendriikidesse, Hispaaniasse ja Gruusiasse.
Vastu võeti väliskomisjoni delegatsioone Islandilt, Tšehhi Vabariigist, Türgist ja Flaami
16
parlamendist.
Väliskomisjoni kui juhtivkomisjoni menetleda oli 2022. aastal kokku 15 seaduse, Riigikogu
otsuse ja Riigikogu avalduse eelnõu, millest seadusena võeti vastu 2, otsusena 7,
avaldusena 4 ning pöördumisena 1 eelnõu. 1 Riigikogu otsuse eelnõu lükati tagasi.
Väliskomisjon arutas ka 2 kollektiivset pöördumist, mis mõlemad olid ajendatud Euroopa
Liidu poolt Venemaale kehtestatud sanktsioonipoliitikast.
Lisaks Riigikogu avaldustele on liitlasruumi hoidmisse ja kasvatamisse panustanud ka eri
riikide parlamentide väliskomisjoni esimeeste ühisavaldused Ukraina toetuseks ja
Venemaa agressiooni hukkamõistmiseks.
Õiguskomisjon
Õiguskomisjon on Riigikogu alatine komisjon, kes tegeleb eraõiguse-, kriminaalõiguse- ja
sisejulgeolekualaste eelnõudega, samuti politsei-, piirivalve- ja päästeteenistust
reguleerivate eelnõudega. Komisjoni tööalas on ka advokaatide, notarite, vandetõlkide,
kohtutäiturite ja pankrotihaldurite tegevust korraldavad seadused ning valitsuse tegevuse
ja reformide rakendamise kontroll oma valdkonna piires.
Riigikogu XIV koosseisu 7. ja 8. istungjärgu jooksul pidas komisjon kokku 45 korralist ja
2 erakorralist istungit. Komisjon menetles 24 õigusakti eelnõu, millest võeti vastu 20 ja
tagasi lükati 4 eelnõu.
Komisjon andis 14 arvamust Euroopa Liidu asjade komisjonile, 1 arvamuse
majanduskomisjonile (Vabariigi Valitsuse algatatud ehitusseadustiku, ehitusseadustiku ja
planeerimisseaduse rakendamise seaduse ning riigivaraseaduse muutmise seaduse
eelnõu kohta) ja 2 arvamust Riigikohtule ning menetles 1 kollektiivset pöördumist.
20. oktoobril 2022 toimus Riigikogu täiskogus õiguskomisjoni algatatud olulise
tähtsusega riikliku küsimuse „Päästeameti elanikkonnakaitse plaan – probleemid,
lahendused ja inimesed“ arutelu.
Välissuhtlus
• Õiguskomisjoni liikmed Urve Tiidus ja Uno Kaskpeit võtsid osa Euroopa Liidu
Õiguskaitsekoostöö Ameti tegevust kontrolliva parlamentaarse ühiskontrolli
töörühma kohtumisest, mis toimus 28. veebruaril videosilla vahendusel. 24.–
25. oktoobril osalesid nad Europoli parlamentaarse järelevalve töörühma
kohtumisel Belgia Kuningriigis Brüsselis.
Erikomisjonid
Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon
Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon on Riigikogu komisjon, kes teostab
järelevalvet täidesaatva riigivõimu asutuste üle julgeolekuasutuste ja jälitusametkondade
tegevusega seonduvates küsimustes.
Riigikogu XIV koosseisu 7. ja 8. istungjärgu jooksul pidas erikomisjon 28 istungit,
sealhulgas 1 erakorralise istungi.
Parlamentaarse kontrolli teostamise käigus kuulas erikomisjon juhtiva riigiprokuröri
ülevaadet jälitusasutustes 2020. aastal teostatud pealtkuulamiste seaduslikkuse
kontrollist. Kontrolli põhitähelepanu oli suunatud logifailide olemasolu ja nende kaudu
tuvastatud pealtkuulamiste seaduslikkuse kindlakstegemisele. Kõik kontrollitud
pealtkuulamised olid teostatud kohtumääruse alusel ja selles lubatud tähtaegadel.
Kriminaalmenetluse seadustiku § 12615 alusel teostab järelevalvet jälitustoimingute üle
julgeolekuasutuste seaduse §-s 36 nimetatud erikomisjon. Politsei- ja Piirivalveamet,
Maksu- ja Tolliamet, Justiitsministeerium ja Kaitsepolitseiamet esitavad vähemalt üks
17
kord kolme kuu jooksul komisjonile asjaomase ministeeriumi kaudu kirjaliku aruande
kohtu luba nõudvate jälitustoimingute tegemise kohta.
Toimusid julgeolekuasutuste eelarvete arutelud, millest võtsid osa kaitseminister,
siseminister ning Välisluureameti ja Kaitsepolitseiameti peadirektorid. Nendel aruteludel
lähtuti julgeolekuasutuste arengust ja võimekuse kasvust ning tööülesannete täitmise
võimaldamisest etteantud eelarvete ulatuses. Komisjon veendus, et eelarved
võimaldavad täita ettenähtud tööülesanded ja lahendamist vajavad probleemid leiavad
lahenduse.
Toimusid regulaarsed parlamentaarsed kuulamised Kaitsepolitseiameti, Välisluureameti,
Kaitseväe luurekeskuse, Riigiprokuratuuri ja Justiitsministeeriumi vanglate osakonnaga.
Komisjoni ametnikud aitasid korraldada riigisaladust ja salastatud välisteavet käsitlevate
kohtumiste ja briifingute läbiviimist ning Riigikogu liikmetele ja komisjonidele saadetud
salajaste dokumentide registreerimist, tutvustamist ja säilitamist.
Aruandeperioodil toimus ühel korral erikomisjoni esimehe ja aseesimehe erakorraline
valimine.
Erikomisjoni tegevuse kohta ajavahemikul 16.06.2021–15.06.2022 on koostatud
ülevaade ja see on esitatud Riigikogule.
Korruptsioonivastane erikomisjon
Riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon jälgib, et Eesti riigi seadustes sätestatud
korruptsioonivastaseid meetmeid ka tegelikult rakendataks. Komisjon arutab ja hindab
seaduses loetletud ametiisikute võimalikke korruptsioonijuhtumeid, jälgib Riigikogu
liikmete tegevuspiirangutest kinnipidamist, käsitleb huvide konflikti tunnuseid sisaldavaid
juhtumeid, kui on teavet asjaolude kohta, mis võivad mõjutada ametiisiku
ametikohustuste täitmist, ning kontrollib huvide deklaratsioone. Kord aastas esitab
erikomisjon Riigikogule ülevaate oma tegevusest.
Riigikogu XIV koosseisu 7. ja 8. istungjärgu jooksul pidas erikomisjon 18 istungit.
25. juulil 2022 valis komisjon uue esimehe ja aseesimehe. 12. septembri istungil
kaardistas komisjon eelmisel istungjärgul poolelijäänud ja muud aktuaalsed teemad.
Aruandeperioodi vältel jälgis korruptsioonivastane erikomisjon GRECO V hindamisvooru
soovituste rakendamise käiku ja 2021.–2025. aasta korruptsioonivastase tegevuskava
täitmist, arutades arengusuundi justiitsministri, riigi peaprokuröri ning Politsei- ja
Piirivalveameti Keskkriminaalpolitsei ja korruptsioonikuritegude bürooga, muu hulgas
kriminaalmenetluse ühetaolise rakendamise võtmes. Menetluse ühetaolist rakendamist
arutati ka Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri lastekaitsegrupi juhtivuurija Liia
Kilpiga.
2022. aasta septembris ja oktoobris käsitles komisjon Eesti esindaja Euroopa
Kontrollikoja liikme kandidaadiks nimetamise menetlust. Komisjon pidas vajalikuks
hinnata Eesti riigisiseste reeglite vastavust selle protseduuri regulatsioonile Euroopa Liidu
õiguses ning leidis, et vajaduse korral tuleks Eestis kehtivaid reegleid korrigeerida.
Erikomisjon kontrollis 2022. aasta suvel kohalikes omavalitsustes samal aastal
esmakordselt huvisid deklareerinute hulgast juhuvalimi abil leitud ametiisikute
deklaratsioone.
Erikomisjon on vastanud isikute pöördumistele seoses mitmesuguste ühiskonnas
esinevate probleemidega, muu hulgas on küsitud nõu ja soovitud saada õigusaktide
kohta selgitusi, aga on ka avaldatud rahulolematust ja tehtud mitmesuguseid
ettepanekuid. Pöördumistes toodud asjaolude kontrollimiseks on komisjon teinud
täpsustavaid päringuid ning andnud selgitusi.
18
Riigieelarve kontrolli erikomisjon
Riigieelarve kontrolli erikomisjon on Riigikogu komisjon, kes kontrollib koostöös
Riigikontrolliga Vabariigi Valitsust, et riigieelarve oleks täidetud ning riigi vara ja eelarve
vahendeid kasutataks säästlikult, otstarbekalt ja õiguspäraselt.
Riigikogu XIV koosseisu 7. ja 8. istungjärgu jooksul pidas komisjon 60 istungit, neist 8 olid
erakorralised istungid ja 2 olid väljasõiduistungid. Aruandeperioodil võttis komisjon
menetlusse 15 uut kontrolliaruannet ja ülevaadet ning korraldas Riigikogu täiskogus 3
olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu.
Lisaks aruannetele ja ülevaadetele olid komisjoni päevakorras ka järgmised riigieelarve
seisukohast olulised teemad.
• Riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve (sealhulgas koalitsioonileppe täitmise mõju
eelarvele)
Komisjon on koos eri osapooltega arutanud olulisimate tulemusvaldkondade rahastamist
ning Vabariigi Valitsusele on tehtud ettepanekuid prioriteetsete valdkondade
(valdkonnad, mis on jäänud aastate jooksul unarusse) rahastamise suurendamiseks.
• Riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve läbipaistvus ja selgus ning Riigikogu roll
Komisjon on teinud Rahandusministeeriumile mitmesuguseid ettepanekuid, kuidas
eelarvestrateegia ja eelarve selgust parandada. Selle tulemusena on ministeerium
alustanud riigieelarve seaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsuse koostamist,
millesse on kaasatud ka komisjon.
• Inflatsiooni mõju ja selle leevendamise võimalused
Võrreldes teiste euroala riikidega taastus Eesti majandus koroonakriisist kiiremini, kuid
inflatsiooni poolest on Eesti Euroopas konkurentsitult esikohal. Komisjon on koos Eesti
Panga, Rahandusministeeriumi, Statistikaameti ja majandusekspertidega arutanud
inflatsiooni ohjeldamiseks võimalikke stsenaariume, püüdes suunata eelarveraha
nendele, keda inflatsioon kõige enam mõjutab. Komisjon palus Eesti Pangal esitada
inflatsiooni ohjeldamise stsenaariumid koos vastavate arvutustega. 7. juunil 2022. aastal
korraldas komisjon Riigikogu täiskogus olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Inflatsiooni
kriisist Eestis“ arutelu, kus esinesid komisjoni esimees, Eesti Panga president ja
majandusekspert.
• Gaasivarud
Mitmel istungil arutas komisjon veeldatud maagaasi ujuvterminaliga seonduvat ning Eesti
gaasivarude olukorda. Aruteludel osalesid majandus- ja taristuminister, Konkurentsiameti
peadirektor, Eesti Varude Keskuse juhatuse esimees, Alexela AS-i nõukogu esimees,
Eleringi AS-i juhatuse esimees, Eesti Gaasi juhatuse esimees, Eesti Gaasiliidu
tegevdirektor, riigikontrolör ning teised ametiisikud. Istungil juhtis komisjon tähelepanu
vajadusele omandada Soome ujuvterminalis osalus, et tagada Eesti
gaasivarustuskindlus. Kui Vabariigi Valitsusel ei ole kavas lisaeelarve seaduses
eraldatud 30 miljonit eurot sihtotstarbeliselt kasutada, tuleb otsuse muutmiseks saada
uus mandaat. Majandus- ja taristuminister andis komisjoni istungil teada, et Vabariigi
Valitsus otsustas Soome terminalis osalust mitte omandada. Komisjon möönis, et pikas
perspektiivis on riigil vaja tagada majanduse toimimine ja mõistlik gaasi hind, seega
vajaduse korral naastakse selle teema juurde.
19
• Riigiteede rahastamise jätkusuutlikkus
Väheneva rahastuse tõttu ei ole võimalik samaaegselt täita Euroopa Liidu ees võetud
kohustust ehitada 2030. aastaks välja nõuetele vastavalt Tallinna-Pärnu-Ikla ja Tallinna-
Tartu-Võru-Luhamaa maantee, saavutada liiklusohutuse eesmärgid ning viia kruusateed
tolmuvaba katte alla. 13. oktoobril 2022. aastal korraldas komisjon Riigikogu täiskogus
olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Riigiteede rahastamine on jõudnud tupikusse“
arutelu, kus esinesid ettekandega komisjoni esimees, majandus- ja taristuminister ning
MTÜ Eesti Taristuehituse Liidu esimees.
• Tervishoiusüsteem
Tervishoiuteenuste osutamise üheks suurimaks takistuseks on saanud
tervishoiutöötajate puudus, mis senise arengu põhjal otsustades teravneb veelgi.
Uuenenud oludes toimimiseks ja ümberkorralduste tegemiseks vajalikud otsused, mis
puudutaksid perearstiabi kättesaadavust, haiglavõrgu korrastamist ning tervishoiu
rahastamist, ootavad aga endiselt tegemist. Oleme ületanud kriitilise piiri.
Probleemkomisjonid
Eesti keele õppe arengu probleemkomisjon
Eesti keele õppe arengu probleemkomisjon loodi Riigikogu 2019. aasta 30. mai otsuse
alusel eesmärgiga uurida eesti keelega seotud riiklike poliitikate põhialuste, valdkonna
arengukavade ja programmide hetkeseisu ning teha ettepanekuid kvaliteetse eesti keele
õppe tagamiseks ning õppevahendite, õppekavade, metoodikate ja õpetajate
ettevalmistamiseks.
Riigikogu XIV koosseisu 7. ja 8. istungjärgu jooksul pidas komisjon kokku 21 istungit.
Peamise teemana arutas komisjon eestikeelsele õppele üleminekut ning sellega seotud
seaduseelnõu. Komisjon kohtus haridus- ja teadusministri ning Haridus- ja
Teadusministeeriumi, Tartu Ülikooli, Tallinna Ülikooli, haridustöötajate organisatsioonide,
Integratsiooni Sihtasutuse, Eesti Linnade ja Valdade Liidu, Tallinna linna, Narva Eesti
Riigigümnaasiumi, Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi ning Lüganuse Kooli ja kogukonna
esindajatega.
20
IV. PARLAMENTAARNE KOOSTÖÖ RAHVUSVAHELISEL TASANDIL
2022. aasta kujunes välissuhtluses Ukraina aastaks. 24. veebruaril alanud Venemaa
täiemahuline agressioon Ukraina vastu mõjutas suurel määral sellele kuupäevale
järgnenud visiite ja kohtumisi ning nendel arutatud teemasid. 24. märtsil, täpselt kuu pärast
sõja puhkemist külastasid Balti riikide parlamentide esimehed Riigikogu esimehe Jüri
Ratase initsiatiivil Kiievit. Nad olid kõrgete riigitegelaste hulgas ühed esimesed, kes
Ukrainat peale Venemaa täiemahulise agressiooni algust väisasid. Riigikogu esimees
esines kõnega Ukraina parlamendi ees.
2022. aasta jooksul tehti rohkesti visiite nii Ukrainast Eestisse kui ka Eestist Ukrainasse.
Eestit külastasid Ukraina parlamendi aseesimehed, kes esinesid sõnavõttudega Riigikogu
täiskogu ees. Videopöördumistega esinesid ka Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ja
parlamendi esimees Ruslan Stefantšuk. Väga tihe oli koostöö Eesti-Ukraina ja Ukraina-
Eesti sõprusrühmade vahel. 24. oktoobril esines Riigikogu ees kõnega Valgevene
demokraatliku opositsiooni juht Svjatlana Tsihhanovskaja. Riigikogu esimees ja Soome
parlamendi esimees osalesid 25. augustil Tallinnas toimunud Läänemere päevale
pühendatud konverentsil tervitustega. 21.–22. novembril tegi oma ametiaja esimese
välisvisiidi Eestisse Läti parlamendi esimees. Aasta alguses, 6.–7. veebruaril oli Eestis
visiidil Aserbaidžaani parlamendi esimees.
2022. aastal külastas Riigikogu esimees ametliku visiidi raames Hispaania Kuningriiki,
kolmel korral Ukrainat, samuti Soomet ja Aserbaidžaani. Veebruari lõpus toimus Riias Balti
riikide esindajate ja Rootsi parlamendi esimehe töökohtumine, kus peamiseks teemaks oli
Ukraina toetamine ja abistamine. Märtsi lõpus kohtusid Ljubljanas Euroopa Liidu
parlamentide esimehed. Maikuus külastasid NB8 spiikrid Moldovat, näitamaks Põhja- ja
Baltimaade toetust Moldova demokraatlikule riigikorrale. Visiidi käigus kohtuti Moldova riigi
juhtkonnaga ning tutvuti sealsete Ukraina sõjapõgenike olukorraga. NB8 parlamentide
esimeeste traditsiooniline aastakohtumine toimus augustis Kaunases. Oktoobri lõpus leidis
Zagrebis aset esimene Krimmi platvormi parlamentaarne konverents, kus enamikku
osalevaid riike esindasid parlamendi esimehed. 2022. aasta teises pooles tegi visiidi
Ukrainasse ka Riigikogu esimene aseesimees Helir-Valdor Seeder. Riigikogu teine
aseesimees Martin Helme osales aasta jooksul mitmesugustel oma parteigrupi üritustel.
Riigikogu parlamendirühmade peamised kohapealsed suhtluspartnerid vaadeldaval
perioodil olid tavapäraselt Eestis asuvad välisesindused ja siin resideeruvad suursaadikud.
2022. aastal tegid Eestisse visiidi parlamendirühmad Aserbaidžaanist, Ukrainast ja
Slovakkiast. Riigikogu vastavad parlamendirühmad omakorda külastasid Türgit, Ungarit ja
Ukrainat. Mõned parlamendirühmade kohtumised toimusid ka virtuaalselt, näiteks kohtusid
videosilla teel Eesti-Armeenia parlamendirühma liikmed Armeenia-Balti sõprusrühmaga.
Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni Parlamentaarne Assamblee (NATO PA)
NATO aktiivse liikmesriigina peab Eesti oluliseks sisulist panustamist NATO PA töösse.
Aprilli alguses toimus NATO PA alalise komitee istung Ateenas, kus peamiseks teemaks
kujunes sõda Ukraina ja Venemaa vahel. Kooskõlastati Ukraina ja Vene agressiooni
teemaliste avalduste baastekstid, mis võeti vastu mai lõpus Vilniuses toimunud
kevadistungil.
Kuigi assamblee püüab istungite esinejate ja teemade valikul olla võimalikult ajakohane,
kujunevad võtmeteemad tihti välja mitu kuud varem paika pandud NATO PA komiteede
raportite alusel. Komiteede raportid 2022. aastal käsitlesid järgmisi teemavaldkondi: 1)
NATO kohanemisvõime ja uus strateegiline kontseptsioon; 2) ühised demokraatlikud
väärtused; 3) Afganistan ja seal saadud õppetunnid; 4) NATO partnerid (eriti Ukraina); 5)
Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika (MENA) regioon; 6) Aasia regiooni strateegilise tähtsuse kasv.
21
Maikuus toimus NATO PA kaitsekomitee alakomitee visiit Lätti ja Eestisse. Delegatsiooni
liikmed huvitusid kaitsevõimekuse suurendamise ja rahastamisega seotud teemadest,
Eesti ootustest Madridi tippkohtumisele ning ohtudest, mis tulenevad Eesti geograafilisest
asendist ja piirnemisest Venemaaga. Oma töövaldkondadest ja tootmisest andsid ülevaate
ka Eesti Kaitsetööstuse Liitu kuuluvad ettevõtted.
Madridis toimunud aastaistungil oli arutelude keskmes kõigi viie komitee raportite
muudatuste tegemine ning nende vastuvõtmine. Resolutsioonides rõhutati vajadust viia
kiiresti ellu Madridi tippkohtumise otsused. NATO väestruktuuri moderniseerimise
tagamiseks on oluline suurendada liitlasvägede kohalolekut alliansi idatiival. NATO PA
liikmed kutsusid liikmesriike üles kuulutama Venemaa režiimi terroristlikuks ja suurendama
Ukraina sõdurite väljaõpet, sõjalist ja infoalast toetust ning finants- ja humanitaarabi, samuti
nõuti Venemaa agressiooni ja sõjakuritegude toomist rahvusvahelise tribunali ette.
Detsembri alguses toimus Washingtonis NATO PA transatlantiline foorum, kus arutati
järgmisi teemasid: uuendatud transatlantilised suhted, Ukraina toetamine, Ukraina sõja
majanduslikud tagajärjed, Venemaa, ühised energeetikaalased väljakutsed, NATO
partnerid Aasias ning NATO-Hiina suhted. Foorumi raames toimus ka Balti riikide,
Põhjamaade, Kanada ja Poola delegatsiooni juhtide ümarlaud, kus arutati NATO
arengusuundi Balti ja Arktika regioonis.
Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee (ENPA)
2022. aasta jaanuarisessioonil püüti vaidlustada Venemaa delegatsiooni volitusi, kuid
sellegipoolest need ratifitseeriti. Arutati Euroopa Nõukogu (EN) rolli praeguses Euroopa
julgeolekuolukorras, noorte kaasamist, meedia rolli kriisiajastul ning kvaliteetse infovoo
olulisust. Märtsis toimunud erakorraline istung keskendus Ukraina vastu suunatud
Venemaa Föderatsiooni sõjalise agressiooni tagajärgedele. Lõpptulemusena hääletas
ENPA Venemaa EN-ist väljaheitmise poolt (216 oli poolt, 3 jäi erapooletuks). Venemaa
15. märtsil esitatud lahkumissoov kiirendas protsessi ning järgmisel päeval otsustati
Venemaa organisatsioonist välja arvata. Seega, 16. märtsil lõppes Venemaa liikmelisus
EN-is. Selle otsustava sammuga oli EN esimene organisatsioon, kes heitis pärast Ukraina
vastu alustatud sõda Venemaa oma ridadest välja.
Aprillis toimunud kevadsessiooni peamiseks teemaks oli Venemaa agressioon Ukraina
vastu ning EN-i roll selle tagajärgedega tegelemisel. Plenaaristung kinnitas liikmesriikide
üksmeelsust Ukraina toetamises. ENPA juunisessioonil võeti ühehäälselt vastu
resolutsioonid Põhja-Kaukaasia inimõiguste olukorra, Venemaa poliitvangide olukorra,
Malaysia Airlinesi lennuki (lend MH17) allatulistajate vastutusele võtmise ning Venemaa
agressiooni humanitaartagajärgede kohta. Oktoobris toimunud sügissessioonil võeti
ühehäälselt vastu resolutsioon Venemaa Ukraina-vastase agressiooni eskaleerumise
kohta, millesse lisati Eesti delegatsiooni muudatusettepanek kuulutada Venemaa
praegune režiim terroristlikuks. Lisaks arutati Lääne-Balkani riikide integreerimist Euroopa
Liitu ning Armeenia ja Aserbaidžaani vahelist sõjalist vaenutegevust.
22
Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarne Assamblee (OSCE
PA)
2022. aastal oli OSCE PA eesistuja Poola. Prioriteetideks kujunesid maailmas valitsevast
olukorrast lähtuvalt Ukraina toetamine ja COVID-19 pandeemia tõttu kannatada saanud
majanduse elavdamine. Eesti oli juba varem avaldanud soovi saada 2024. aastal
eesistujaks, et saaksime rakendada oma seniseid kogemusi, suurendada Eesti
välispoliitilist haaret ja võtta enda kanda uus, vastutav roll rahvusvahelises diplomaatias.
Eesistumine otsustatakse OSCE osalisriikide konsensuse alusel, mida seni saavutatud ei
ole.
Talveistung toimus 24.–25. veebruaril Viinis hübriidformaadis ja seda alustati Ukrainale
pühendatud minutilise leinaseisakuga. Talveistungi fookuses oli Ukraina vastu peetav
sõda. Plenaaristungi avadebatt keskendus OSCE rollile Euroopa julgeolekugarantiides ja
julgeoleku jagamatuses. Maikuus kogunesid OSCE PA NB8 delegatsioonide juhid ja
president Margareta Cederfelt Tallinnas, et arutada julgeolekuolukorda seoses Venemaa
agressiooniga Ukrainas ning aastaistungil arutusele tulevaid teemasid. OSCE PA
aastaistung toimus juuni alguses Suurbritannias Birminghamis. Fookuses oli Euroopa
julgeolek, Venemaa sõda Ukraina vastu ja selle mõju humanitaarvaldkonnale. Teiseks
ametiajaks valiti OSCE PA presidendiks Margareta Cederfelt.
OSCE PA sügisistung toimus 24.–26. novembril Poolas Varssavis. Arutati OSCE ja
rahvusparlamentide rolli sõjale reageerimisel ja Ukraina ülesehitamisel ning sõjaga seotud
majandus- ja keskkonnamõjuga tegelemisel.
Eesti delegatsioon osales ka neljal vaatlusmissioonil: Ungari parlamendivalimised
(3. aprillil), Serbia varajased parlamendivalimised (3. aprillil), Bosnia ja Hertsegoviina
üldvalimised (2. oktoobril) ning Ameerika Ühendriikide vahevalimised (8. novembril).
Balti Assamblee (BA)
2022. aastal COVID-19 kriisi järel taastus Balti Assamblee (BA) tavapärane töökorraldus.
Aasta jooksul toimus mitmeid BA komisjonide temaatilisi istungeid. BA osales ka
rahvusvaheliste partnerite, näiteks Põhjamaade Nõukogu, Beneluxi parlamendi ja
Läänemere maade parlamentaarse konverentsi üritustel ja kohtumistel.
Ukrainas toimuva sõja tõttu sai julgeoleku- ja kaitsevaldkond (sealhulgas Ukraina
toetamine ja Venemaa rahvusvaheline isoleerimine) 2022. aastal BA töös olulisimaks ja
läbivaks teemaks. Assamblee kohandas komisjonide istungeid selliselt, et lisaks muudele
teemadele oleks võimalik arutada, kuidas Balti riigid saaksid teha koostööd, et muuta
Ukrainale ja ukrainlastele antav abi veelgi paremini kättesaadavaks. BA tähtsaim roll oli
tegutseda sillana Ukraina ja Põhjamaade, Beneluxi ning teiste Euroopa riikide vahel,
veenmaks partnereid mõtestama ümber ja katkestama igasuguseid suhteid Venemaaga.
28. oktoobril toimus Riias BA 41. istungjärk ja 28. Balti Ministrite Nõukogu, mille peamine
teema oli Balti riikide valmisolek tulla toime väliste ohtudega. Arutati ka omavahel
ühendatud ja koordineeritud energiasüsteemide ehitamist Balti regioonis. Läti andis
2023. aastaks eesistuja koha üle Eestile. Eesti prioriteedid eesistumise ajal on järgmised:
Balti riikide turvalisus ja vastupanuvõime; Balti riikide koostöö ühtsuse, solidaarsuse ja
toetuse kaudu ning Balti riikide kestlik areng.
23
Parlamentidevaheline Liit (IPU)
IPU 144. assamblee toimus 2022. aasta märtsis Indoneesias Nusa Duas, kus peateemana
oli arutelu all parlamentide roll kliimamuutustele reageerimisel ning erakorralise teemana
käsitleti Venemaa agressiooni Ukrainas. IPU 145. assamblee toimus 2022. aasta oktoobris
Rwandas Kigalis, kus peateemana oli arutelu all sooline võrdõiguslikkus ja sootundlike
parlamentide roll maailma jätkusuutlikumaks ja rahumeelsemaks muutmisel. Erakorralise
teemana käsitleti taas Venemaa agressiooni Ukrainas. 2022. aastal oli Eesti ka soome-ugri
koostööformaadi eesistuja, kohtumine toimus nii märtsi- kui ka oktoobrikuu istungil.
Assambleedel osales Eesti delegatsioon täiskoosseisus ja Eesti IPU rühma president
Toomas Kivimägi esines mõlemal istungil peadebati käigus sõnavõtuga. Eesti delegatsioon
osales aktiivselt ka 12+ rühma koosolekul, kus töötati selle nimel, et mõni sellele rühmale
oluline teema jõuaks ka assamblee erakorralise teema debatile.
Euroopa Parlamentidevaheline Kosmosekonverents (EISC)
Delegatsiooni liige Raivo Tamm osales 2022. aasta sügisel eesistujamaa Norra korraldatud
töötoas, mis sel aastal keskendus kosmose ja satelliitide rollile Arktikas ning riiklike
kosmoseseaduste väljatöötamisele, millesse eri riikide parlamentide liikmed annavad oma
seadusandliku vastutuse kaudu märkimisväärse panuse.
1. jaanuaril 2022 sai EISC-i eesistujaks Prantsusmaa. Eesistumise läbiv teema oli
„Kosmose säästev kasutamine ja kosmose ligipääsetavus“. 17. mail korraldati veebipõhine
töötuba teemal „Korduvkasutatavate mikrokanderakettide arendamine, kosmoseliikluse
juhtimine ja kosmoseprogrammide jätkusuutlikkus“. Töötoas käsitleti ka Maa orbiidi
keskkonna kaitse teemat. Septembris toimus Pariisis plenaaristung, mille eesmärk oli
juhtida tähelepanu kosmose säästvale kasutamisele ja sellele ligipääsu tagamisele.
Euroopa Parlamendiuuringute ja Dokumendikeskus (ECPRD)
ECPRD koostöövõrgustikus osaleb ligi 70 parlamendikoda, selle toimimisse on
panustanud ka Riigikogu Kantselei. 2022. aastal vastas kantselei õigus- ja
analüüsiosakond ECPRD võrgustiku raames 259 infopäringule, mis puudutasid erinevaid
valdkondi. ECPRD korraldas 2 seminari, kuhu koguneti füüsiliselt ja kus osalesid ka meie
ametnikud, ning lisaks 7 videoseminari.
24
V. AVALIKKUSE TEAVITAMINE JA KODANIKE KAASAMINE
2022. aasta oli avalike suhete osakonnale väga intensiivne ja toimekas.
Koroonapiirangute leevendamise tulemusena sai vabariigi aastapäeva 24. veebruaril
Kuberneri aias taas tähistada koos rahvaga. Pidulikku sündmust tumestas aga sama
päeva varahommikul alanud täiemahuline Venemaa sõjaline agressioon Ukraina vastu,
mis tuletas meelde, et ühtsus ja ühtehoidmine on praegu sama olulised, kui need olid
Eesti riigi algusaastatel.
22. aprillil sai taas tähistada Riigikogu sünnipäeva tavapärase lahtiste uste päevaga, mis
seekord tõi Toompeale raamatukogude aasta ja kodanikukaitse teemad. Oma
väljapanekutega olid külas Eesti Rahvusraamatukogu ja Tallinna Keskraamatukogu,
Riigikogu kohvikus toimus elav arutelu elanikkonna kaitse teemal ning lossis ja lossi
hoovis olid üles seatud Kaitseliidu, Naiskodukaitse, kodutütarde ja noorkotkaste töötoad.
Sõjamuuseum müüs meeneid Ukraina toetuseks ja Naiskodukaitse pakkus võimalust
toetada sinilillekampaania „Anname au!“ kaudu kaitseväe ja Kaitseliidu veterane. Valges
saalis sai kuulata Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia üliõpilaste Ukrainale pühendatud
kontserti. Päeva jooksul käis Riigikogu uudistamas ligikaudu 4000 külastajat.
Täiel määral taastus võimalus Toompea lossis ekskursioone korraldada, aasta jooksul
külastas meid 714 gruppi. Kokku oli külastajaid 23 862, neist 17 811 olid eestlased ja
6051 välismaalased. Välisriikidest olid esindatud Ukraina, USA, Soome, Rootsi, Taani,
Läti, Leedu, Poola, Norra, Saksamaa, Austria, Itaalia, Prantsusmaa, Suurbritannia,
Belgia, Holland, Island, Austraalia, Türgi, Aserbaidžaan, Gruusia, Bulgaaria, Moldova ja
Portugal. Kaugeimad riigid olid Jaapan, Uus-Meremaa, Lõuna-Aafrika Vabariik, Brasiilia,
Argentina ja Mehhiko. Seoses konkreetsete sündmustega korraldati sadadele huvilistele
ka eriekskursioone.
Kõige tähelepanuväärsem sündmus läinud aastal oli Riigikogu hoone 100. sünnipäeva
tähistamine 12. septembril. Päev algas Valges saalis kunstnik Jaan Saare kujundatud
temaatilise postmargi esitlemisega. Seejärel avati pidulikult eripärase vormikäsitlusega
näitus „Euroopa moodsaim parlament. Riigikogu hoone 100“, mis valmis koostöös heade
partneritega Ruumilabor ja Identity. Omanäolisel näitusel mõtestati Riigikogu hoone
arhitektuuri lihtsate geomeetriliste algvormide ehk koonuse, silindri, kera ja kuubi kaudu.
Eri mõõtmetega vormid olid aluseks pildilisele ja tekstilisele infole. Näitus, mis hõlmas
kogu hoonet, avades samm-sammult ruumi olemust, sellega seotud ajalugu ja inimesi,
oli huvilistele avatud ka nädalavahetustel ning selle raames käis hoonega tutvumas
peaaegu 800 inimest. Avalike suhete osakonna ettepanekul tutvustas Riigikogu hoonet
ja selle ajalugu ka Eesti Televisioon saatesarjas „Ühe maja lugu“.
Lisaks suurejoonelisele Riigikogu hoone juubelinäitusele eksponeeriti aasta jooksul veel
kümmekonda eriilmelist näitust. Kevadel tutvustati Norra suursaatkonna korraldatud
väljapanekut „Põhjatähe all – Eesti vabatahtlikud Narviki lahingus 1940“, suvel oli
Kuberneri aias suurt huvi pakkuv näitus Ukraina 20. sajandi kriisidest ning sügisel oli
võimalus tutvuda Eesti piirivalve ajalooga. 5. oktoobril möödus 30 aastat
taasiseseisvumise järel valitud VII Riigikogu avaistungist, sellele oli pühendatud näitus
„Taastulemine“. Kunagi ei jäänud tühjaks Riigikogu kunstisaal, kus eksponeerisid oma
töid näiteks Vano Allsalu, Marje Üksine, Marko Mäetamm ja Aime Kuulbusch-Mölder.
25
Pressiteenistuse tööd iseloomustas 2022. aastal tihe välissuhtlus, mis kasvas hüppeliselt
pärast COVID-i tõttu kehtestatud piirangute kaotamist ja täiemahulise sõja algust
Ukrainas. Kajastati Riigikogu esimehe, komisjonide ja välisdelegatsioonide arvukaid
välisvisiite ja -kohtumisi, mille peateemaks oli Ukraina toetamine, sealhulgas Ukrainale
Euroopa Liidu kandidaatriigi staatuse andmine. Tähelepanu pälvisid Ukrainale toetuse
avaldamiseks ja Venemaa tegevuse hukkamõistmiseks tehtud avaldused ja
pöördumised, samuti Ukraina parlamendi delegatsioonide visiidid Eestisse. Välismeedias
sai suurt tähelepanu Riigikogu otsus kiita esimeste riikide seas heaks Soome ja Rootsi
NATO-ga ühinemist käsitlevad Põhja-Atlandi lepingu protokollid.
Muutunud julgeolekuolukord, energiakriis ning Riigikogu valimiste lähenemine
suurendasid huvi Riigikogu komisjonides ja täiskogus toimuva vastu. Ajakirjandus tegi
otseülekandeid Riigikogu komisjonide avalikest istungitest, Riigikogu infotundidest,
pöördumistest ja olulistest aruteludest. Pressiteenistus andis ajakirjanikele täpset
informatsiooni eelolevate sündmuste kohta ning tagas kiire ja põhjaliku teavitamise
Riigikogus langetatud otsustest. Pressiteadete ja sotsiaalmeedia vahendusel kajastati ka
Riigikogus toimunud kohtumisi ja teisi sündmuseid. Samuti pakkus pressiteenistus
meediale tuge oluliste sündmuste kajastamisel ning andis koostöös teiste Riigikogu
Kantselei struktuuriüksustega vastuse paljudele meediapäringutele.
Riigikogu täiskogu istungite ja infotundide ning komisjonide avalike istungite
videosalvestised on koos subtiitritega järelvaadatavad Youtube’i keskkonnas. Riigikogu
tööd kajastavad fotod on kättesaadavad Riigikogu veebilehel asuvas fotoarhiivis.
Ajakirjanduse ja avalikkusega suhtlemisel on olnud olulisel kohal sotsiaalmeedia
kasutamine. Oleme kohandanud oma strateegiat ja teinud sotsiaalmeedia postituste
analüüsi. Korraldasime Facebookis kampaaniad Riigikogu lahtiste uste päeva ja 20.
augusti tähistamiseks. Facebookis läheneb meie jälgijate arv 20 000-le.
Plaanitult ilmusid Riigikogu Toimetiste uued numbrid. Eesti julgeolekule ja Ukrainas
peetavale sõjale keskendunud RiTo nr 45 esitlus toimus juunis, Eesti hariduse
põhiteemaks võtnud RiTo nr 46 esitlus oli detsembris.
Rõõm on tõdeda, et Riigikogu töö ja tegevuse vastu tunnevad endiselt huvi ka noored.
Riigikogu hoone 100. sünnipäeva eel toimunud arhitektuuri töötoas kavandasid Eesti, Läti
ja Ukraina noored arhitektid ja arhitektuuritudengid kahe päeva jooksul Toompea
lossikompleksi tulevikku. Julgete ja omanäoliste ideekavanditega sai lähemalt tutvuda
juubelinäitusel. Oktoobris toimus Riigikogu istungisaalis juba 17. korda Eesti Mudel-
Euroopa Parlamendi sessioon, kus sada kooliõpilast üle Eesti matkisid Euroopa
Parlamendi tööd.
26
VI. ORGANISATSIOONI JA TEENISTUJATE ARENDAMINE
Riigikogu Kantselei eesmärk on toetada Riigikogu tema põhiseaduslike ülesannete
täitmisel. Sellest tulenevalt on kantseleil kohustus värvata ja hoida kõrge
kvalifikatsiooniga teenistujaid, kes parimal viisil toetavad Eesti rahva esindust riigi ja
parlamentarismi edendamisel ning täidavad ühiskonnas olulist rolli seadusandliku ja
täitevvõimu tasakaalustamisel võrdsete partneritena. Püstitatud eesmärkide
saavutamiseks ning teenistujate professionaalsuse hoidmiseks ja kasvatamiseks
panustab kantselei ka personali arendamisse ja koolitamisse.
Personali arendamisel oli 2022. aastal fookus järgmistel valdkondadel: juhtimine
(kesksed juhtimiskoolitused), õigus (õigusteadlaste päevad ja Riigikohtu koolitused),
digipädevuse suurendamine (veebipõhised Office’i ja OneDrive’i koolitused ning IKT-
spetsialistide koolitused), ohuolukorrad, riigi valimisteenistusele veebikoolituste
ettevalmistamine ja nende läbiviimine ning coaching. Koolitusmaht ühe teenistuja kohta
oli 2022. aastal 18 tundi ning koolituskulu ühe teenistuja kohta 440 eurot.
Kantselei palgapoliitika eesmärk on tasustada professionaalseid teenistujaid õiglaselt nii
organisatsiooni sees (tagada sisemine õiglus) kui ka konkurentsivõimeliselt palgaturul
(tagada väline õiglus). Rahandusministeeriumi koostatud 2022. aasta riigi ametiasutuste
ja hallatavate riigiasutuste personali- ja palgaülevaate kohaselt oli Riigikogu Kantselei
palgapositsioon põhiseaduslike institutsioonide ja Riigikantselei võrdlusgrupis jätkuvalt
madalaim. 2022. aastal oli keskmine ühe kuu põhipalk kantseleis 1968 eurot, olles
kasvanud 2021. aasta keskmisega võrreldes 4,8% (2021. aastal 1878 eurot).
2022. aastal suurenes varasema aastaga võrreldes ka vabatahtlik personali voolavus
(9,2%, 2021. aastal 4,9%). Peamine vabatahtliku voolavuse põhjus oli seotud madala
palgatasemega.
Kantseleis (koos Arenguseire Keskuse ja riigi valimisteenistusega) oli 2022. aastal
täistööajale taandatud avalike teenistujate keskmine arv 209,1 (2021. aastal 213,8 –
vähenemine 2,2%).
Kantselei kui põhiseaduslikku institutsiooni teenindav ametiasutus on eeltoodud
statistikast hoolimata suutnud tööandjana hoida oma positiivset mainet. Riigikogu
nõustamise ja teenindamisega seotud kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistid on motiveeritud
kantseleis töötama.
Riigikogu juhatusele makstud töötasud olid aruandeaastal kokku 232 288 eurot. Kantselei
juhtkonna (direktori ja asedirektorite) tasud olid kokku 152 040 eurot. Riigikogu liikmetele
ning kantselei ametnikele ja teenistujatele arvestatud töötasu ja hüvitiste kulu oli kokku
12 248 975 eurot.
Õigusaktidele, kantselei siseaktide üldistele nõuetele või turutingimustele mittevastavaid
tehinguid seotud isikutega sel aruandeaastal ei tehtud.
27
VII. TÄIENDAV INFORMATSIOON
Olulisemad investeeringud
2022. aastal jätkati varem alustatud Toom-Kooli 9 kinnistu renoveerimistööde
ettevalmistamist. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakonnalt saadi
vajalikud kinnitused ja teostati uuringud. Koostöös Riigi Kinnisvara AS-iga leiti riigihanke
korras projekteerija ning asuti eelprojekti koostama. Toompea lossi muinsuskaitsealaste
eritingimuste koostamine takerdus ning need 2022. aastal ei valminud.
Muude suuremahuliste investeeringute tegemine on seiskunud kuni Lossi plats 1a
kinnistu renoveerimistööde saatuse selgumiseni.
Toompea lossis toimunud suuremad remondid olid Riigikogu hoone III ja IV korruse
akende renoveerimine ning mitmete kütte- ja veesüsteemi avariide likvideerimine ja
nende ennetamine. Hakati kaardistama ja ette valmistama sõjaohu korral varjumiseks
sobivaid ruume.
2022. aastal jätkati uue põlvkonna stenogrammisüsteemi Hans,
dokumendihaldussüsteemi EMS ning Riigikogu veebikeskkonna arendamist. Nende
tarkvaraarendusega seotud tööde kogumaksumus oli 2022. aastal 98 530 eurot
(käibemaksuta).
28
VIII. RIIGI VALIMISTEENISTUS
Riigi valimisteenistus (RVT) on valimisseaduste alusel moodustatud ja Riigikogu Kantselei
koosseisus olev üksus, kelle ülesanne on ette valmistada ja läbi viia Riigikogu, Vabariigi
Presidendi, Euroopa Parlamendi, kohaliku omavalitsuse volikogude, Riigikogu esimehe ja
aseesimeeste valimisi ning rahvahääletusi. Lisaks sellele lahendab teenistus muid
valimistega seotud küsimusi, sealhulgas infotehnoloogilisi probleeme.
Aruandeperioodil koondus RVT põhitähelepanu 2023. aasta Riigikogu valimiste
ettevalmistamisele. RVT tellis valimisteks vajalikud vahendid, koostas hääletamise
korraldamise juhendid ning nõustas linna- ja vallasekretäre valimisjaoskondade
moodustamisel ja hääletamisruumide asukohtade määramisel (muu hulgas arvestades nende
ligipääsetavust). Uue vahendina tellis RVT volditavad papist hääletamiskastid
hääletamisruumis kasutamiseks juhuks, kui elektroonilise valijate nimekirja kasutamisel tekib
tõrge.
Elektroonilise valijate nimekirja kasutamiseks valmistas RVT koostöös Riigi Info- ja
Kommunikatsioonitehnoloogia Keskusega (RIT) ette valimisjaoskondade arvutite ja
printeritega varustamise kava. Koostöös Riigi Infosüsteemi Ametiga (RIA) tehti vajalikud
arendused valimiste infosüsteemi kasutamiseks Riigikogu valimistel. Uuendusena valmis
kandidaatide registreerimisdokumentide esitamise moodul.
RVT ajakohastas 2023. aasta valimisteks elektroonilise hääletamise süsteemi, samuti loodi
uue kujundusega valijarakendus. Viidi läbi e-hääletamise süsteemi läbistustest ning
ajakohastati selle riskianalüüsi. E-hääletamise süsteem liidestati elektroonilise valijate
nimekirjaga selliselt, et valija saab valimisjaoskonnas hääletades kontrollida, kas ta on
hääletanud elektrooniliselt. See võimaldab ära hoida rünnet, et elektrooniliselt hääletatakse
valija teadmata. Sellega seoses uuendas RVT ka e- hääletamise dokumentatsiooni.
Valijatoe valdkonnas jätkas RVT koostööd Häirekeskusega, et pakkuda valijatele 2023. aasta
Riigikogu valimistel riigi infotelefoni vahendusel abiliini teenust.
Regulaarselt toimusid mitteformaalsete töörühmade kohtumised:
1) infotehnoloogia valdkond (RVT, RIA, MKM);
2) rahvastikuregistri ja valijate nimekirjad (RVT, SMIT, SiM, Tallinna linn);
3) hääletamisruumide arvutitega varustamine (RVT, RIT, RIA, Tallinna linn);
4) valimiste korraldamine Tallinna linnas (RVT, Tallinna linn);
5) valimiste infosüsteemi arendus (RVT, Nortal, RIA).
Koostöös Helsingis asuva Euroopa hübriidohtude vastase oivakeskusega (The European
Centre of Excellence for Countering Hybrid Threats) korraldas RVT kahepäevase seminari,
kus käsitleti valimistel esineda võivate hübriidohtude ja desinformatsiooni vastu võitlemist.
Tutvustasime Eesti e-hääletamise kogemust välisriikide delegatsioonidele.
RVT osales järgmistes rahvusvahelistes töörühmades:
1) Euroopa valimiskoostöö võrgustik (European cooperation network on elections, ECNE);
2) ECNE töörühm, mis koostab e-hääletamist tutvustavat kogumikku, millesse on kavandatud
ka Eesti e-hääletamist käsitlev peatükk.
2022. aastal valmis MKM-i tellitud ja KPMG Baltics OÜ koostatud ülevaade „Valimiste
infosüsteemide ja nendega seotud protsesside turvalisuse terviklik auditeerimine ja hindamine
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile“. Auditeerimise käigus kriitilise tähtsusega
puuduseid ja turvanõrkuseid valimiste infosüsteemides ega tööprotsessides ei leitud.
Tulevikuarendustest oli fookuses nutiseadmega hääletamine. RVT tellis hinnangu m-valimiste
mõjust valimisosalusele, samuti koostas esialgse m-hääletamise riskihinnangu ning osales m-
hääletamise arenduse töörühma töös. Suvel osales RVT arvamusfestivalil ja korraldas seal
arutelu nutiseadmega hääletamise üle.
29
Kommunikatsiooni valdkonnas valmis 2022. aasta sügisel meediaplaan 2023. aasta Riigikogu
valimisteks.
RVT üks ülesandeid on Vabariigi Valimiskomisjoni teenindamine, sealhulgas koosolekute ja
eelnõude ettevalmistamine. 2022. aastal pidas Vabariigi Valimiskomisjon 12 koosolekut.
Valimiste ettevalmistamiseks kohtusid regulaarselt mitteformaalsed töörühmad:
1) infotehnoloogia valdkond (RVT, RIA, CERT, SiM, MKM);
2) valimiste kommunikatsioon (RVT, Riigikantselei, RIA, SiM, SoM, MKM);
3) valimiste korraldamine nakkusohu tingimustes (RVT, Terviseamet, SoM);
4) rahvastikuregistri ja valijate nimekirja küsimused (SiM, SMIT, RVT, Tallinna linn).
Samuti toimusid regulaarsed kohtumised Tallinna linna ja RVT vahel.
2022. aasta eelarves investeeringuteks ette nähtud 196 432 eurost kasutati ära 62%, see
kulus e-hääletamise süsteemi arendamiseks. Kasutamata jääk investeeritakse 2023. aastal e-
hääletamise süsteemi (valijarakenduse ligipääsetavus) ja valimiste veebilehe (üleminek uuele
Drupali versioonile) arendamisse.
RVT koosseisus on kümme teenistujat, neist seitse töötab täiskoormusega ja kolm
osakoormusega. Elektroonilise hääletamise ettevalmistamiseks kaasas RVT 2022. aasta
lisaeelarvest saadud vahendite abil käsunduslepinguga lisatööjõudu, sealhulgas kaks e-
hääletamise operaatorit.
RVT 2022. aasta eelarve koos investeeringutega ja 2022. aasta lisaeelarvest eraldatud
vahenditega oli kokku 1 473 118 eurot, millest kasutati ära 749 660 eurot, sealhulgas
investeeringuteks 122 035 eurot.
XI. ARENGUSEIRE KESKUS
Arenguseire Keskus tegeles 2022. aastal nelja uurimissuunaga: kõrghariduse tulevik,
andmevabaduse tulevik, Vene-Ukraina sõja pikaajalised mõjud Eestile ning rohepöörde
stsenaariumid Eestis. Vene-Ukraina sõjaga seotud uurimissuunda aasta alguses
kinnitatud tegevuskavas ei olnud, see võeti töösse erakorraliselt. Rohepöörde
stsenaariumide uurimist alustati sügisel ja selle lõppraport valmib 2023. aasta kevadel.
Igale uurimissuunale moodustati juhtkomisjon ning koostati põhjalik lähteülesanne. Kõigi
uurimissuundade lõppeesmärk oli analüüsida valdkonnas toimivaid ja tärkavaid trende
ning esitada alternatiivseid tulevikustsenaariume. Uuringute läbiviimisesse oli kaasatud
üle 50 teadlase ja eksperdi.
2022. aastal avaldati kolm uurimissuunda kokkuvõtvat raportit:
• „Kõrghariduse tulevik. Arengusuundumused aastani 2035“ (valmis juunis);
• „Vene-Ukraina sõja pikaajalised mõjud Eestile. Rahvastik, lõimumine,
väliskaubandus“ (valmis juunis);
• „Andmeühiskonna tulevik. Stsenaariumid aastani 2035“ (valmis novembris).
2022. aastal valmis neli uuringut:
• „Kõrghariduse rahastamise stsenaariumid Eestis“;
• „Kõrghariduse rahastusmudelid ja nende tulevikukindlus“;
• „Avaliku teabe kasutamise võimalused“;
• „Andmed tulevikuühiskonnas“.
2022. aastal avaldati 12 lühiraportit:
• „Eesti kõrghariduse hetkeseis ja väljakutsed“;
• „Kõrghariduse arengusuundumused“;
30
• „Kõrghariduse rahastamine Eestis“;
• „Ukraina sõjapõgenike mõju Eesti rahvaarvule: kolm stsenaariumit“;
• „Ukraina sõjapõgenike pikaajaline mõju Eesti riigi tuludele ja kuludele“;
• „Venemaa ja Valgevene importkaupade asendamise mõju kaubagruppide lõikes“;
• „Vene-Valgevene impordist loobumise mõju majandussektoritele“;
• „Sõjapõgenike lõimumise pikaajalised väljavaated Eestis“;
• „Avaliku teabe kasutamise kitsaskohad Eestis“;
• „Sihitud automaattoetuste teekaart Eestis“;
• „Mida toob Eesti jaoks kaasa Euroopa Liidu „suur viisik“ ehk uued
andmevaldkonna õigusaktid?“;
• „Avalik sektor Eesti andmeühiskonna eestvedajana“.
Lisaks uurimisprojektide läbiviimisele anti välja trendiraportit „Pikksilm“ ning korraldati
üheksa järelkuulatavat veebiseminari, kus koos pädevate ekspertidega arutleti valitud
tulevikuteemadel. Laiema avalikkuse kaasamiseks ning arenguseire tulemuste
tutvustamiseks korraldati konverentsid „Teistmoodi tulevik“ ja „Kuidas panna andmed
teenima?“.
2022. aasta lõpus alustati arenguseire 2023. aasta tegevuskava ettevalmistamist. Selleks
küsiti Riigikogu fraktsioonidelt ettepanekuid uurimisteemadeks, misjärel arenguseire
nõukoda arutas saadud ettepanekuid ning kinnitas 2023. aastaks kolm uurimissuunda:
• rohepöörde stsenaariumid Eestis;
• õpetajate järelkasv;
• aktiivsed tarbijad tuleviku energiasüsteemis.
Arenguseire Keskus on ühiskonnas tuntust kogunud, mida näitab meediakajastuste arv.
2022. aastal kajastati keskust meedias 752 korral, neist 11% venekeelses meedias.
Kantar Emorilt tellitud küsitlus andis tulemuseks, et Arenguseire Keskust teab iga viies
vastanu (20,1%). Arenguseire Keskus jääb Eestis tuntuse poolest veel alla näiteks
Ühiskonnauuringute Instituudile (53%), mõttekojale Praxis (38,8%) ja Balti Uuringute
Instituudile (31,5%), kuid edestab Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike uuringute keskust
(RAKE, 14,1%), Säästva Eesti Instituuti (SEI Tallinn, 13,3%) ja Eesti Rakendusuuringute
Keskust CentAR (5,4%).
31
X. ERAKONDADE RAHASTAMISE JÄRELEVALVE KOMISJON
Komisjoni strateegiline eesmärk ja töö sisu on aidata kaasa erakondade tulude ja kulude
seaduslikkuse ja läbipaistvuse tagamisele, nõustada erakondasid erakonna rahastamise
küsimustes ning esitada erakonna taotluse alusel erakonnale ettepanekuid majanduslike
raskuste ületamiseks, erakonna likviidsuse taastamiseks, maksejõulisuse
parandamiseks ja jätkusuutliku majandamise tagamiseks.
Põhiliseks tööks sel aruandeaastal, lisaks tavapärasele erakondade aruannete
kontrollimisele, oli erakonnaseaduse rikkumiste menetlemine ja mitmes komisjoni
ettekirjutustega seotud kohtuvaidluses osalemine. Muu hulgas lõppes seni suurima
keelatud annetuse tagastamiseks tehtud ettekirjutuse kohtumenetlus: 1. märtsil 2022
jõustus ringkonnakohtu otsus tagastada keelatud annetus summas 843 000 eurot selle
teinud juriidilisele isikule.
Märkimisväärne oli Justiitsministeeriumiga tehtud koostöö erakonnaseaduse muutmise
seaduse eelnõu väljatöötamisel. Samuti väärib märkimist komisjoni infosüsteemi
arendamiseks korraldatud riigihange, milleks tuli hankida komisjoni eelarvesse 100 000
eurot lisaraha. Sõlmitud hankelepingu alusel on tagatud komisjoni veebipõhise
aruandekeskkonna uuendamine ja tänapäeva turvanõuetega vastavusse viimine.
2022. aastal oli Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjonil kasutada rahalisi
vahendeid koos 2021. aasta eelarve kasutamata jääkidega ja Vabariigi Valitsuse
reservist eraldatud vahenditega 141 100 eurot (käibemaksuta), millest kasutati ära
104 500 eurot. Investeeringuteks (komisjoni veebilahendus) oli ette nähtud 12 200 eurot
(käibemaksuta), millest 12 100 eurot tõsteti ümber majandamiskuludeks. Komisjoni
personalikuludeks oli planeeritud 61 400 eurot, millest kasutati ära 41 500 eurot, ja
majandamiskuludeks oli planeeritud 79 600 eurot (käibemaksuta), millest kasutati ära
63 000 eurot.
Komisjoni majandusnäitajad olid 2022. aastal järgmised:
varad 62 200 eurot
kohustused 27 200 eurot
tegevustulud 4400 eurot
tegevuskulud 117 400 eurot
1
2022. AASTA TEGEVUSARUANNE
RIIGIKOGU KANTSELEI
2
SISUKORD
SISSEJUHATUS .................................................. 3
PEAMISED TEGEVUSED ............................................ 4
PARLAMENTAARNE TEGEVUS RIIGIKOGU KOMISJONIDES .................... 8
ALATISED KOMISJONID .......................................... 9
ERIKOMISJONID ............................................... 16
PROBLEEMKOMISJONID ......................................... 19
PARLAMENTAARNE KOOSTÖÖ RAHVUSVAHELISEL TASANDIL ................ 20
AVALIKKUSE TEAVITAMINE JA KODANIKE KAASAMINE ..................... 24
ORGANISATSIOONI JA TEENISTUJATE ARENDAMINE ....................... 26
TÄIENDAV INFORMATSIOON ....................................... 27
RIIGI VALIMISTEENISTUS .......................................... 28
ARENGUSEIRE KESKUS ............................................ 29
ERAKONDADE RAHASTAMISE JÄRELEVALVE KOMISJON .................... 31
3
I. SISSEJUHATUS
Riigikogu on põhiseaduslik institutsioon, kelle peamine tegevusvaldkond on
seadusandliku võimu teostamine.
Riigikogu tegevuse eesmärk on tagada Eesti Vabariigi jätkusuutlik areng, ühiskonnas
kehtiv stabiilne õiguskord ning täitevvõimu funktsioneerimine Riigikogu järelevalve all ja
seadusi täites. Riigikogu võtab vastu seadusi, teostab järelevalvet täitevvõimu üle,
otsustab eelarve üle ja peab lahendama muid riigieluga seotud küsimusi, mis ei ole
põhiseadusega antud Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse, teiste riigiorganite ega
kohalike omavalitsuste otsustada.
Riigikogul on 101 liiget. Riigikogu töö toimub peamiselt Riigikogu täiskogu istungitel,
komisjonides, fraktsioonides ja välisdelegatsioonides. Riigikogus on 11 alatist komisjoni ja
3 erikomisjoni. Vastavalt vajadusele moodustatakse probleem- ja uurimiskomisjone.
2022. aastal tegutses Riigikogu XIV koosseisus 1 probleemkomisjon – eesti keele õppe
arengu probleemkomisjon.
Riigikogu tegevust reguleerivad Eesti Vabariigi põhiseadus, Riigikogu kodu- ja töökorra
seadus, välissuhtlemisseadus, Riigikogu liikme staatuse seadus, Riigikogu valimise
seadus, Euroopa Parlamendi valimise seadus ja rahvahääletuse seadus, samuti
Riigikogu otsused välisdelegatsioonide ja komisjonide moodustamise kohta.
Riigikogu Kantselei (registreerimisnumber 74000101) eesmärk on luua Riigikogule tema
põhiseaduslike funktsioonide täitmiseks vajalikud tingimused.
Riigikogu Kantselei ülesanne on nõustada Riigikogu, tema juhatust, komisjone,
fraktsioone ja Riigikogu liikmeid, tagada asjaajamine ning luua organisatsioonilised,
majanduslikud ja tehnilised tingimused Riigikogu, tema juhatuse, komisjonide,
fraktsioonide ja Riigikogu liikmete tööks, samuti osutada kaasabi Riigikogu suhtlemisel
teiste institutsioonidega nii riigisiseselt kui ka rahvusvaheliselt ning korraldada Riigikogu
liikmete ametihüvedega seonduvat.
Riigikogu Kantselei täiendav ülesanne on riigi valimisteenistuse, Arenguseire Keskuse,
Vabariigi Valimiskomisjoni ja elektroonilise hääletamise komisjoni ning Erakondade
Rahastamise Järelevalve Komisjoni teenindamine.
Vabariigi Valimiskomisjoni (registreerimisnumber 70008256) ülesanne on tagada
Riigikogu valimise seaduse §-s 1 sätestatud põhimõtete järgimine, teha kindlaks
üleriigilised hääletamis- ja valimistulemused, valvata valimiste korraldajate tegevuse
järele, lahendada kaebusi ning täita muid seadustest tulenevaid ülesandeid.
Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni (registreerimisnumber 70009043)
ülesanne on kontrollida erakondade, valimisliitude ja üksikkandidaatide tegevuse
vastavust erakonnaseaduses sätestatud nõuetele.
Arenguseire Keskuse ülesanne on analüüsida ühiskonna ja majanduse pikaajalisi
arenguid, aidata kaasa tulevikku vaatavale poliitikakujundamisele ning tuua välja uusi
arengusuundi.
4
II. PEAMISED TEGEVUSED
Riigikogu on Eesti rahva esinduskogu, ainus vahetult rahva valitud riigiorgan. Eesti
Vabariigi põhiseaduse § 59 kohaselt kuulub Riigikogule seadusandlik võim. Seaduste
vastuvõtmise kaudu kujundab Riigikogu Eesti õiguskorda. Põhiseaduse ja teiste
seadustega ettenähtud vahendite (arupärimised, küsimused, uurimiskomisjonid jms) abil
kontrollib Riigikogu täitevvõimu teostamist. Riigikogu pädevusse kuulub põhiseaduse
järgi ka eelarve vastuvõtmine, mis tähendab, et Riigikogu määrab kindlaks riigi
ülesannete täitmiseks eraldatavate summade suuruse. Kokkuvõtvalt: Riigikogul on Eesti
põhiseadusega kindlaks määratud riigikorralduses keskne asend ning tema olemasolust ja
tegevusest sõltub Eesti Vabariigi kui demokraatliku ja sotsiaalse õigusriigi jätkusuutlik
areng ning igaühe põhiõiguste ja -vabaduste tagatus.
Riigikogu Kantselei on riigi ametiasutus, kes tagab Riigikogu, tema organite ja Riigikogu
liikmete teenindamise. Kantselei ülesanded on sätestatud Riigikogu kodu- ja töökorra
seaduses. Kantseleil ei ole selliseid eesmärke, mis ei oleks seotud Riigikogu tegevusega.
Seaduste vastuvõtmine ja parlamentaarne kontroll
Riigikogu XIV koosseis võttis 2022. aastal 7. ja 8. istungjärgul (kevadistungjärk
10.01.2022–16.06.2022, sügisistungjärk 12.09.2022–15.12.2022) vastu 146 õigusakti,
sealhulgas 109 seadust, 32 otsust, 4 avaldust ja 1 pöördumise.
Aruandeperioodil toimus 123 istungit, sealhulgas 5 täiendavat istungit.
Toimus ka 11 erakorralist istungjärku (17.06.2022, kaks istungjärku 06.07.2022, kaks
istungjärku 15.07.2022, 18.07.2022, 19.07.2022, 31.08.2022, kaks istungjärku
28.12.2022, 29.12.2022), kus võeti vastu 17 seadust ja 1 otsus.
Riigikogu XIV koosseis võttis 2022. aastal menetlusse 22 kollektiivset pöördumist:
1. „Gümnasistide pöördumine“;
2. „Hinnad tõusevad, Eesti elanikud on sunnitud massiliselt seisma toetuste
järjekordades, mis edasi?“;
3. „Peatame koerte kahemeetrise keri otsas pidamise seadustamise“;
4. „Avalik pöördumine kodumetsade kaitseks“;
5. „Mart Helme riigikogust välja!“;
6. „Suuname Ukraina lapsed õppima eestikeelsesse kooli“;
7. „Kaja Kallas ASTU TAGASI!“;
8. „Eesti peab ütlema „EI“ WHO nn pandeemialepingule“;
9. „Haigekassa hüvitised peale vanemahüvitist korda!“;
10. „Tõstame miinimumpalga erakorraliselt 700-le eurole!“;
11. „Nõuame Euroopa ühenduse poolt Eestile jõuliste meetoditega peale surutud
sanktsioonipoliitika kohest lõpetamist“;
12. „Elektriliste tõukerataste parkimistava on ohtlik ja vajab liiklusseadusega
reguleerimist!“;
13. „Petitsioon „Energiabörsidelt lahkumine“ kohta“;
14. „Palume aidata üliõpilastel Eestisse jääda!“;
15. „Nõuame, et kehtestatakse koheselt kõikidele müüdavatele toidukaupadele
käibemaksu määraks 0%“;
16. „Tugiisik töölepinguga tööle“;
17. „Nõuame looduskaitseliste piirangute õiglast hüvitamist“;
18. „Kõigile koroonasurmadele tuleb teha ekspertanalüüs“;
19. „Lubada võrdsetel tingimustel riiki siseneda kõigi Eesti elanike lähisugulastel“;
20. „Peretoetused õiglaseks!“;
21. „Petitsioon põhiseadusliku korra tagamiseks. Ei mingeid eel- ega e-valimisi!“;
22. „Alandada süüvõime alampiiri alates 12 aastastest, et ei korduks Pärnumaa
peksujuhtumid“.
5
Riigikogu istungitel arutati 11 olulise tähtsusega riiklikku küsimust (OTRK):
1. „Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni rakendamine“, 10.02.2022
(algataja: Riigikogu põhiseaduskomisjon; ettekandjad: siseminister Kristian Jaani,
Toomas Kivimägi, Vabaühenduste Liidu juhataja Kai Klandorf, tehnoloogiaettevõtte
Bolt kaasasutaja ja ettevõtja Martin Villig);
2. „Välispoliitika arutelu“, 15.02.2022 (algataja: Riigikogu väliskomisjon; ettekandjad:
välisminister Eva-Maria Liimets, Marko Mihkelson);
3. „Euroopa julgeolekuolukord seoses Venemaa agressiooniga Ukraina vastu“,
01.03.2022 (algataja: Riigikogu riigikaitsekomisjon; ettekandjad: kaitseminister
Kalle Laanet, Enn Eesmaa);
4. „Olukorrast Ukraina abistamisel“, 12.04.2022 (algataja: Riigikogu riigieelarve
kontrolli erikomisjon; ettekandjad: Urmas Reinsalu, välisminister Eva-Maria
Liimets, MTÜ Slava Ukraini tegevjuht Johanna-Maria Lehtme);
5. „Energiakriisist elektrišokini“, 14.04.2022 (algataja: Isamaa fraktsioon;
ettekandjad: Aivar Kokk, Baltic Energy Partners OÜ juhatuse liige Marko Allikson,
Alexela Kontserni juhatuse esimees Marti Hääl);
6. „Inflatsiooni kriisist Eestis“, 07.06.2022 (algataja: Riigikogu riigieelarve kontrolli
erikomisjon; ettekandjad: Eesti Panga president Madis Müller, Urmas Reinsalu,
majandusekspert Raivo Vare);
7. „Riigikaitse jätkusuutlik finantseerimine“, 11.10.2022 (algataja: Riigikogu
riigikaitsekomisjon; ettekandjad: Raimond Kaljulaid, kaitseminister Hanno Pevkur,
Eesti Panga majanduspoliitika ja -prognoosi allosakonna juht Rasmus Kattai);
8. „Päästeameti elanikkonnakaitse plaan – probleemid, lahendused ja inimesed“,
20.10.2022 (algataja: Riigikogu õiguskomisjon; ettekandjad: Heljo Pikhof,
siseminister Lauri Läänemets, Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu,
Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku instituudi juhataja Erkki Koort);
9. „Riigiteede rahastamine on jõudnud tupikusse“, 13.10.2022 (algataja: Riigikogu
riigieelarve kontrolli erikomisjon; ettekandjad: Tõnis Mölder, majandus- ja
taristuminister Riina Sikkut, MTÜ Eesti Taristuehituse Liidu juhatuse esimees Sven
Pertens);
10. „Kuidas energiasõjas võidukas olla?“, 24.11.2022 (algataja: Riigikogu
majanduskomisjon; ettekandjad: Kristen Michal, OÜ Utilitas Windi juhatuse liige
Rene Tammist, AS Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi, Riigikantselei
rohepoliitika koordinaator Kristi Klaas);
11. „Kuidas toetada noorte vaimset tervist?“, 08.12.2022 (algataja: Eesti
Reformierakonna fraktsioon; ettekandjad: sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, Eesti
Noorteühenduste Liidu juht Triin Roos, Eesti Koolipsühholoogide Ühingu juht Karmen
Maikalu, Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsiooni liige Ott Oja).
Valitsusliikmed ja muud ametiisikud esinesid Riigikogu ees 2022. aastal 22 aruande,
ettekande või ülevaatega:
1. haridus- ja teadusministri 2022. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia
„Eesti 2035“ elluviimisest, 09.02.2022;
2. kultuuriministri 2022. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti
2035“ elluviimisest (sealhulgas „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“
elluviimisest), 02.05.2022;
3. justiitsministri ettekanne otsuse „„Õigusloomepoliitika põhialused aastani 2030“
heakskiitmine“ elluviimisest 2021. aastal, 09.03.2022;
4. kaitseministri 2022. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“
elluviimisest, 6.04.2022;
5. sotsiaalkaitseministri 2022. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia
„Eesti 2035“ elluviimisest, 05.04.2022;
6
6. riigihalduse ministri 2022. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti
2035“ elluviimisest, 11.04.2022;
7. ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 2022. aasta ettekanne riigi pikaajalise
arengustrateegia „Eesti 2035“ elluviimisest, 13.04.2022;
8. maaeluministri 2022. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti
2035“ elluviimisest (Eesti toidu- ja maaelupoliitika väljakutsed muutuvas
majandus- ja julgeolekukeskkonnas), 18.04.2022;
9. tervise- ja tööministri 2022. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti
2035“ elluviimisest, 09.05.2022;
10. siseministri 2022. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“
elluviimisest, 11.05.2022;
11. keskkonnaministri 2022. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti
2035“ elluviimisest (sealhulgas „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“
elluviimisest), 16.05.2022;
12. majandus- ja taristuministri 2022. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia
„Eesti 2035“ elluviimisest, 18.05.2022;
13. Eesti Panga presidendi aruanne Eesti Panga tegevusest 2021. aastal, 31.05.2022;
14. Finantsinspektsiooni juhatuse esimehe aruanne Finantsinspektsiooni tegevusest
2021. aastal, 02.06.2022;
15. Riigikohtu esimehe ülevaade kohtukorraldusest, 08.06.2022;
16. õiguskantsleri 2021.–2022. aasta tegevuse ülevaade, 20.09.2022;
17. keskkonnaministri ettekanne arengustrateegia „Maapõuepoliitika põhialused
aastani 2050“ elluviimisest, 26.10.2022;
18. peaministri 2022. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“
elluviimisest, 14.11.2022;
19. riigihalduse ministri ülevaade avaliku teenistuse 2021. aasta aruandest,
14.11.2022;
20. peaministri ettekanne Vabariigi Valitsuse tegevusest Euroopa Liidu poliitika
teostamisel, 22.11.2022;
21. riigikontrolöri ülevaade riigi vara kasutamisest ja säilimisest 2021.–2022. aastal
ning Eesti tervishoiu suundumustest, 15.11.2022;
22. rahandusministri ülevaade Vabariigi Valitsuse aruandest Eesti osalemise kohta
Euroopa stabiilsusmehhanismis, 12.12.2022.
2022. aastal esineti Riigikogu ees poliitiliste avalduste ja kõnedega 12 korral:
1. peaminister Kaja Kallase poliitiline avaldus elektrituru olukorrast, 18.01.2022;
2. peaminister Kaja Kallase poliitiline avaldus julgeolekuolukorrast, 19.01.2022;
3. Ukraina parlamendi esimehe Ruslan Stefantšuki pöördumine, 21.03.2022;
4. Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi pöördumine, 13.04.2022;
5. Ukraina parlamendi liikme Olena Šuljaki pöördumine, 21.04.2022;
6. peaminister Kaja Kallase poliitiline avaldus seoses 2022. aasta lisaeelarve
seaduse eelnõu üleandmisega Riigikogule, 02.05.2022;
7. Ukraina parlamendi aseesimehe Olena Kondratjuki pöördumine, 12.05.2022;
8. peaministri poliitiline avaldus seoses Vabariigi Valitsuse tagasiastumisega,
15.07.2022;
9. Eesti Vabariigi presidendi Alar Karise kõne XIV Riigikogu VIII istungjärgu
avaistungil, 12.09.2022;
10. peaminister Kaja Kallase poliitiline avaldus seoses 2023. aasta riigieelarve
seaduse eelnõu üleandmisega Riigikogule, 29.09.2022;
11. Valgevene demokraatliku opositsiooni juhi Svjatlana Tsihhanovskaja
pöördumine, 24.10.2022;
12. Ukraina parlamendi aseesimehe Oleksandr Kornijenko pöördumine, 15.12.2022.
7
Umbusalduse avaldamine ja usaldusküsimuse otsustamine toimus 2 korral:
1. 39 Riigikogu liikme esitatud kirjalik nõue avaldada umbusaldust haridus- ja
teadusminister Liina Kersnale, 16.06.2022;
2. 42 Riigikogu liikme esitatud kirjalik nõue avaldada umbusaldust majandus- ja
taristuminister Riina Sikkutile, 19.10.2022.
15.07.2022 anti peaministrikandidaat Kaja Kallasele volitused valitsuse moodustamiseks
(poolt 52, vastu 26, erapooletuid 0).
Usaldusküsimusega seoti 6 eelnõu:
1. 605 SE (perehüvitiste seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste
muutmise seadus), 60/9/0, 18.05.2022;
2. 606 SE (alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning alkoholi-, tubaka-
, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse muutmise seadus), 57/0/0,
18.05.2022;
3. 607 SE (käibemaksuseaduse muutmise seadus), 58/22/0, 18.05.2022;
4. 608 SE (riigi 2022. aasta lisaeelarve seadus), 54/29/0, 18.05.2022;
5. 511 SE (toodete ja teenuste ligipääsetavuse seadus), 59/27/0, 30.05.2022;
6. 572 SE (Kaitseväe korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus
(Politsei- ja Piirivalveameti laevade üleandmine Kaitseministeeriumi
valitsemisalasse)), 55/25/0, 30.05.2022.
Riigikogu XIV kooseisu 7. ja 8. istungjärgul esitasid Riigikogu liikmed Vabariigi Valitsusele
ja selle liikmetele kokku 58 arupärimist (neist võeti tagasi 2 arupärimist) ning esitati 66
kirjalikku küsimust.
Riigikogu liikmed edastasid Riigikogu juhatusele kevadistungjärgul 182 ja
sügisistungjärgul 114 taotlust valitsusliikmetele küsimuste esitamiseks infotunnis.
8
III. PARLAMENTAARNE TEGEVUS RIIGIKOGU KOMISJONIDES
Seaduste vastuvõtmine ja parlamentaarne kontroll
Otsuste ja arutelude kvaliteedi parandamiseks ning parlamendi tegevuse uurimiseks
täiendati Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse (RKKTS) kommentaare ja telliti
väliskomisjoni ettepanekul uuring, mis käsitleb kvalifitseeritud häälteenamust.
Parlamendiuuringute edendamiseks anti välja August Rei stipendium ja Riigikogu
Kantselei eripreemia.
Riigikogu Kantselei ametnike koostöös analüüsiti Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse
sätteid ning selle 2012. aastal ilmunud kommentaare täiendati uue praktikaga ja vahepeal
muudetud või lisatud sätete selgitustega. Eesmärk on Riigikogu kodu- ja töökorra
seaduse kommentaarid 2023. aastal uuesti välja anda. Riigikogu kodu- ja töökorra
seaduse kommentaare kasutavad oma töös nii Riigikogu liikmed, Riigikogu Kantselei
ametnikud kui ka teised Riigikogu tööga kokkupuutuvad või sellest huvituvad inimesed.
Riigikogu väliskomisjoni ettepanekul telliti uuring „Kvalifitseeritud häälteenamus Euroopa
Liidu välis- ja julgeolekupoliitikas: poolt- ja vastuargumendid“, mille viis läbi Tartu Ülikooli
Johan Skytte poliitikauuringute instituut. Uuringu eesmärk oli uurida õiguslikust
vaatepunktist ühehäälsuse ja kvalifitseeritud häälteenamuse kasutamist Euroopa Liidu
ühise välis- ja julgeolekupoliitika kontekstis, kaardistada peamised poolt- ja
vastuargumendid ning eri osapoolte seisukohad, samuti esitada soovitusi Eesti
poliitikakujundajatele. Uuringut esitleti ja selle üle arutleti laiemas ringis 10. oktoobril
2022.
Jätkati noorte innustamist ja tunnustamist parlamendi tegevuse uurimisel. Kuulutati välja
järjekordne August Rei parlamendiuuringu stipendiumikonkurss, mille raames otsustati
anda välja stipendium Tartu Ülikooli filosoofia ja semiootika instituudi magistrandile Karl
Lembit Laanele magistritöö kirjutamiseks teemal „Eesti Vabariigi loomine vabariikluse
mõtteloos“. Laane plaanib magistritöö kaitsta 2023. aastal.
Riigikogu Kantselei jätkas osalemist ka üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi
hindamiskomisjoni töös ja määras eripreemia Andres Reiljanile 2022. aastal kaitstud
doktoritöö „Afektiivne polariseeritus mitmeparteisüsteemides: kontseptualiseerimine,
mõõtmine ja alused“ eest.
9
Alatised komisjonid
Euroopa Liidu asjade komisjon
Euroopa Liidu asjade komisjon (ELAK) on alatine komisjon, kellel on Riigikogus Euroopa
Liidu küsimustes otsustav ja koordineeriv roll. Komisjoni seisukohtadest juhindub
Euroopa Liidu küsimustes ka Vabariigi Valitsus.
Riigikogu XIV koosseisu 7. ja 8. istungjärgu jooksul pidas komisjon 68 istungit, neist 10
olid ühisistungid. ELAK kujundas Riigikogu seisukoha 92 Euroopa Liidu algatuse kohta
ja andis valitsusele mandaadi osaleda 127-l Euroopa Ülemkogu ja Euroopa Liidu
Nõukogu istungil või kohtumisel.
Vaadeldaval perioodil toimus 15 välislähetust. Lisaks tavapärastele Euroopa Liidu asjade
komisjonide konverentsidele (COSAC-i kohtumised) osalesid ELAK-i liikmed Riina
Sikkut, Anti Poolamets ning Oudekki Loone Euroopa tuleviku konverentsi täiskogu
kohtumistel Strasbourgis. Lisaks osalesid mitmed ELAK-i liikmed Euroopa Komisjoni
Eesti esinduse korraldatud õppereisil Brüsselisse.
Olulisimad teemad olid Ukraina abistamine, Euroopa tulevik, rohepööre ja
energiavarustuskindlus.
Keskkonnakomisjon
Keskkonnakomisjon on Riigikogu alatine komisjon, kes menetleb riigi keskkonnapoliitikat ja
-kaitset ning loodusressursside kasutamist ja looduskaitset käsitlevaid eelnõusid,
sealhulgas rahvusvaheliste keskkonnalepingute ratifitseerimist käsitlevaid eelnõusid.
Samuti kontrollib komisjon oma töövaldkonna piires valitsuse tegevust.
Riigikogu XIV koosseisu 7. ja 8. istungjärgu jooksul pidas komisjon 57 istungit, sealhulgas
1 ühisistungi majanduskomisjoniga teemal „Ülevaade Euroopa Liidu kliimapaketi
„Eesmärk 55“ läbirääkimiste seisust ning Eesti seisukohtade kujunemisest“ ning 1
erakorralise istungi (15.08.2022), kus arutati Põltsamaa vallas Umbusi jõel avastatud
reostust. Samuti pidas keskkonnakomisjon 2 avalikku istungit, neist ühel arutati
Harjumaal Sõrve looduskaitseala moodustamist (20.02.2022) ning teisel anti ülevaade
elektrituru ja -süsteemi hetkeolukorrast ja tulevikust (24.01.2022).
Komisjon menetles 19 õigusakti eelnõu, sealhulgas 5 otsuse ja 1 avalduse eelnõu.
Algatati 1 seaduseelnõu (atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu).
Enne aruandeperioodi algust oli menetluses 2 seaduseelnõu. Keskkonnakomisjoni
menetluses olnud eelnõudest 2 võeti vastu seadusena, 3 võeti vastu otsusena ning 3
eelnõu lükati tagasi.
Aruandeperioodil arutati komisjonis 5 kollektiivset pöördumist, mille menetlus on
nüüdseks lõpetatud, ning anti 12 arvamust Euroopa Liidu asjade komisjonile ning 1
arvamus väliskomisjonile ja majanduskomisjonile.
Komisjoni istungitel ja muudel kohtumistel käsitleti järgmisi olulisi teemasid:
• Natura alade metsaraie, kaitse-eeskirjade koostamine ja alade inventeerimine
(15.02.2022);
• veekaitsevööndi määramist puudutavad normid ja halduspraktika – õiguskantsleri
kiri (21.02.2022);
• Riigimetsa Majandamise Keskuse kestvuslepingud (22.02.2022);
• Euroopa roheleppega seotud projektide ettevalmistamise kulude katmine
(05.04.2022);
• ülevaade linnurahu kehtestamisest (11.04.2022);
• Eesti Arhitektide Liidu, Eesti Maastikuarhitektide Liidu ja Eesti Planeerijate Ühingu
10
ühispöördumine (12.04.2022);
• Jägala jõel asuv Linnamäe pais (02.05.2022);
• erametsaomanike loodushoidu kaasamine (03.05.2022);
• keskkonnaministri ülevaade valdkonna tegevusest ja tulemustest strateegia „Eesti
2035“ raames ning aruanne selle kohta, kuidas on dokumendis „Kliimapoliitika
põhialused aastani 2050“ sätestatut aastatel 2017–2021 ellu viidud (09.05.2022);
• „Keskkonnavaldkonna arengukava 2030“ (KEVAD) keskkonnamõju strateegilise
hindamise programmi tutvustamine (10.05.2022);
• metsanduse arengukava keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruande
tutvustamine (10.05.2022);
• taastuvenergeetika tulevik (16.05.2022);
• turbapoliitika (06.06.2022);
• kliimakriisi leevendamise võimalused metsanduses lähitulevikus (KAH-alade
kaitse, raiemaht ja -viisid) (14.06.2022);
• looduskaitsealal esinevate üraskikahjude hüvitamine (14.06.2022);
• Põltsamaa vallas Umbusi jõel avastatud reostus (15.08.2022):
• Riigikontrolli auditiaruanded „Ohtlike ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise
korraldus (järelaudit)“ ja „Keskkonnaeesmärkidega vastuolus olevad
majandusmeetmed“ (27.09.2022);
• „Energia teekaart 2021-2031-2040“ (10.10.2022);
• ülevaade riigi 2023.–2026. aasta eelarvestrateegia Keskkonnaministeeriumi
valitsemisalast, 2023. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (708 SE)
Keskkonnaministeeriumi valitsemisalast ning dokumendi „Maapõuepoliitika
põhialused aastani 2050“ elluviimisest (11.10.2022);
• tuumaenergia töörühma vahearuanne (25.10.2022);
• Riigimetsa Majandamise Keskuse tulevik (08.11.2022);
• ülevaade dokumendi „Riigi jäätmekava 2022–2028“ koostamise hetkeseisust ja
edasisest ajakavast (15.11.2022);
• jahindusjärelevalves raadioside kasutamine ja jahindusnõukogude õigused
(05.12.2022);
• metsloomade ja sõidukite kokkupõrgete tagajärjed (22.11.2022).
Välissuhtlus:
• keskkonnakomisjoni liige Peeter Ernits viibis 16.–19. juunil 2022
transporditeemalisel konverentsil Kosovos Prištinas;
• keskkonnakomisjoni liige Andres Metsoja külastas 17.–19. augustil 2022 Rootsis
asuvat Forsmarki tuumajaama ja võttis osa tuumaenergiateemalisest seminarist;
• keskkonnakomisjoni liikmed Merry Aart, Toomas Jürgenstein ja Yoko Alender
külastasid 26.–28. septembril 2022 Brüsselit ja Euroopa Liidu institutsioone;
• keskkonnakomisjoni ametnikud viibisid 12.–14. oktoobril 2022 Norra Kuningriigis
õppevisiidil;
• 24. oktoobril 2022 kohtus keskkonnakomisjon Moldova Keskkonnaministeeriumi
esindajatega.
11
Kultuurikomisjon
Kultuurikomisjon on Riigikogu alatine komisjon, kes tegeleb haridust, teadust,
noorsootööd, keelt, meediat, muinsuskaitset, sporti, loovisikuid, etendusasutusi,
muuseume ja raamatukogusid käsitleva seadusloomega.
Riigikogu XIV koosseisu 7. ja 8. istungjärgu jooksul pidas komisjon kokku 63 istungit,
sealhulgas 5 erakorralist istungit ja 1 ühisistungi sotsiaalkomisjoniga. Vaadeldaval
perioodil menetleti 22 õigusakti eelnõu, millest 10 võeti vastu seadusena ja 5 otsusena.
Tagasi lükati 7 eelnõu. Komisjon andis 2 korral arvamuse Euroopa Liidu asjade
komisjonile ja 2 korral arvamuse majanduskomisjonile. Kultuurikomisjon algatas 1
seaduseelnõu ja võttis seisukoha 1 kollektiivse pöördumise suhtes.
Olulisimatest eelnõudest pälvisid enim tähelepanu eestikeelsele õppele ülemineku ning
doktoriõppe reformiga seotud seaduseelnõud.
Maaelukomisjon
Maaelukomisjon on Riigikogu alatine komisjon, kes suunab seadusandlikku tegevust ning
arenguid maaelu- ja regionaalpoliitika, põllumajanduse, kalanduse, toidu, taime- ja
loomakaitse, kohaliku omavalitsuse korralduse ning maareformi ja -korralduse
valdkonnas. Komisjon kontrollib ka valitsuse tegevust eelmainitud valdkondades.
Riigikogu XIV koosseisu 7. ja 8. istungjärgu jooksul pidas komisjon 49 istungit, sealhulgas
1 erakorralise ja 1 ühisistungi majanduskomisjoniga. Komisjon menetles 13 õigusakti
eelnõu, millest seadusena võeti vastu 8 eelnõu. Komisjon andis 3 korral arvamuse Euroopa
Liidu asjade komisjonile, lisaks 1 arvamuse rahanduskomisjonile ja 1 majanduskomisjonile.
Komisjon menetles 1 kollektiivset pöördumist.
Komisjoni istungitel ja muudel kohtumistel käsitleti järgmisi olulisi teemasid:
• Venemaa Ukraina-vastase agressiooni mõju ja ohud Eesti põllumajandusele
(14.03.2022);
• elektrihinna tõus ning selle mõju põllumajandusele ja toiduainetööstusele
(18.01.2022);
• olukord põllumajandussektoris (10.01.2022, 07.03.2022, 27.09.2022);
• Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava aastateks 2023–2027
(18.04.2022, 06.05.2022);
• Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakenduskava aastateks 2023–
2027 (26.09.2022);
• maaelu, põllumajanduse ja kalanduse toetuste kasutamine (05.12.2022);
• põllu- ja maamajanduse hetkeseis ning tulevikusuunad (03.05.2022);
• tee-ehituse ja -hoolduse rahastamine ning päikeseenergia võrku ühendamine
(14.02.2022);
• kiire interneti püsiühendus ja postiteenus maapiirkonnas (15.02.2022);
• Maaeluministeeriumi valitsemisala 2022. aasta lisaeelarve ja 2023. aasta eelarve
ning ettepanekud riigi eelarvestrateegiasse (05.04.2022, 10.10.2022).
Komisjon on aktiivselt kaasanud sektori esindusorganisatsioone ja huvigruppe. Olulisimad
partnerid on Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti
Linnade ja Valdade Liit, Eesti Toiduainetööstuse Liit ning mitmed kalandusvaldkonna
esindusorganisatsioonid.
12
Majanduskomisjon
Majanduskomisjon on Riigikogu alatine komisjon, kes suunab seadusloomet ja kontrollib
valitsust paljudes majandusega seotud või seda otseselt mõjutavates valdkondades.
Komisjon tegeleb küsimustega, mis puudutavad ehitust ja elamumajandust,
postiteenuseid ja elektroonilist sidet, energeetikat, transporti, turismi, riigivara ja
riigihangetega seonduvat, pakutavatele toodetele ja teenustele esitatavaid nõudeid,
majandusarengut ning ettevõtlust.
Riigikogu XIV koosseisu 7. ja 8. istungjärgu jooksul pidas komisjon 74 istungit, sealhulgas
64 korralist istungit ja 10 erakorralist istungit. Ühisistungeid oli 5 (rahanduskomisjoni,
maaelukomisjoni, keskkonnakomisjoni ja Euroopa Liidu asjade komisjoniga), avalikke
istungeid 2 ja väljasõiduistungeid 1. Elektroonilise istungina korraldati 59 ja
hübriidistungina 8 istungit. Istungite käigus teostati arvukatel juhtudel parlamentaarset
kontrolli, korraldati kuulamisi ning kohtuti huvigruppidega.
2022. aastal menetles komisjon 34 õigusakti eelnõu (neist 14 olid aastast 2021), vastu
võeti 23 seadust ning tagasi lükati 2 seaduseelnõu ja 9 otsuse eelnõu. Lisaks algatas
komisjoni ise 4 seaduseelnõu. Aasta lõpus oli majanduskomisjonil menetluses 14 eelnõu.
Teistele Riigikogu komisjonidele andis majanduskomisjon kokku 33 arvamust: Euroopa
Liidu asjade komisjonile 30 arvamust ja väliskomisjonile 3 arvamust. Riigikohtule andis
majanduskomisjon põhiseaduslikkuse järelevalve asjades 1 arvamuse.
Käsitletaval perioodil menetles majanduskomisjon 3 kollektiivset pöördumist.
Välissuhtluse raames korraldati 4 välisvisiiti, delegatsioone võeti vastu 5 korral ja toimus
1 virtuaalne kohtumine.
Põhiseaduskomisjon
Põhiseaduskomisjon on Riigikogu alatine komisjon, kelle töövaldkond on piiritletud
põhiseaduslike aspektidega. Komisjon menetleb muu hulgas põhiseaduse muutmise
seaduse eelnõusid ning Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse, Riigikontrolli,
kohtute ja õiguskantsleri tegevust reguleerivaid eelnõusid, samuti kodakondsust,
välismaalasi ja valimisi käsitlevaid eelnõusid.
Riigikogu XIV koosseisu 7. ja 8. istungjärgu jooksul pidas komisjon 41 istungit, millest 34
istungit olid korralised ja 7 istungit erakorralised. Komisjon pidas 2 avalikku istungit.
Komisjon menetles 21 õigusakti eelnõu, millest 10 eelnõu võeti vastu seadusena ja 11
eelnõu lükati tagasi. Euroopa Liidu asjade komisjonile andis põhiseaduskomisjon 10
arvamust. Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud seaduse uuesti arutamine toimus 2
korral. Lisaks menetleti 3 kollektiivset pöördumist.
Komisjonile andsid oma tegevusest iga-aastase ülevaate Riigikohtu esimees, riigi
peaprokurör ja õiguskantsler.
13
Rahanduskomisjon
Rahanduskomisjon on Riigikogu alatine komisjon, kes tegeleb riigi rahanduspoliitikaga
seotud õigusaktidega, nagu riigieelarvet ning maksundust ja pangandust reguleerivad
eelnõud. Komisjon kontrollib nendes valdkondades ka valitsuse tegevust.
Riigikogu XIV koosseisu 7. ja 8. istungjärgu jooksul pidas komisjon 58 istungit, sealhulgas 5
erakorralist istungit, 1 avaliku istungi ja 1 ühisistungi majanduskomisjoniga.
Komisjon menetles 67 õigusakti eelnõu, millest 26 võeti vastu, andis 13 arvamust Euroopa
Liidu asjade komisjonile ja arutas 1 kollektiivset pöördumist.
Kaasamise raames toimus 20 kohtumist mitmesuguste huvigruppide, valdkondlike
ministeeriumide ja ametkondadega.
Välissuhtlus:
• 15.–16. märtsil 2022 toimus videosilla vahendusel Euroopa Liidu stabiilsuse,
majanduse koordineerimise ja juhtimise (SECG) konverents, kus osalesid komisjoni
liikmed Aivar Sõerd ja Jürgen Ligi;
• 20.–21. märtsil 2022 osales komisjoni esimees Andrei Korobeinik Val de Loire’is
Prantsuse eesistuja kutsel komisjonide esimeeste konverentsil;
• 6. mail 2022 toimus kohtumine Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) esindajatega, kus
osalesid komisjoni esimees Andrei Korobeinik ning liikmed Riina Sikkut, Jürgen Ligi
ja Aivar Sõerd;
• 3. juunil 2022 toimus rahanduskomisjoni esindajate kohtumine Ameerika Ühendriikide
Rahandusministeeriumi esindajatega;
• 26.–28. septembril 2022 korraldati Riigikogu liikmetele Euroopa Liidu institutsioonide
külastus, kus osalesid komisjoni liikmed Annely Akkermann ja Urmas Reitelmann;
• 10.–11. oktoobril 2022 toimus Prahas eesistujamaa korraldatud Euroopa Liidu
stabiilsuse, majanduse koordineerimise ja juhtimise (SECG) konverents, kus osales
komisjoni liige Jürgen Ligi;
• 10. novembril 2022 kohtus komisjoni esimees Aivar Kokk Jaapani suursaadiku
Yukihiko Matsumuraga;
• 7. detsembril 2022 toimus kohtumine Euroopa Liidu maksunduse ja tolliliidu
peadirektoraadi (DG TAXUD) otseste maksude direktoriga, kohtumisel osales
komisjoni liige Maris Lauri;
• 7. detsembril 2022 toimus komisjoni aseesimehe Jaak Aabi kohtumine Ukraina
parlamendi delegatsiooniga.
Riigikaitsekomisjon
Riigikaitsekomisjon on Riigikogu alatine komisjon, kes tegeleb riigi julgeolekut ja kaitset
reguleerivate eelnõudega, kontrollib oma valdkonna piires täidesaatva võimu teostamist
ning osaleb riigi julgeoleku- ja kaitsepoliitika kujundamisel. Riigikaitsekomisjoni töö
oluliseks osaks on välissuhtlus ning liitlassuhete arendamine.
Riigikogu XIV koosseisu 7. ja 8. istungjärgu jooksul pidas riigikaitsekomisjon kokku 88
istungit, nendest 5 toimus istungjärkude vahelisel ajal. Riigikaitsekomisjon pidas 8
erakorralist istungit, sealhulgas 1 erakorralise väljasõiduistungi. Lisaks korraldati 9
ühisistungit väliskomisjoniga ja 8 väljasõiduistungit, millest 2 olid samuti koos
väliskomisjoniga.
Komisjon menetles 18 õigusakti eelnõu, neist 11 Riigikogu otsuse eelnõu ja 7
seaduseelnõu. Vastu võeti 9 Riigikogu otsust, mis käsitlesid Kaitseväe osalusega
välismissioone, ning 4 seaduseelnõu. 1 Riigikogu otsuse eelnõu lükati täiskogus esimesel
lugemisel tagasi ning 1 võeti tagasi täiskogul menetlemata. Vaadeldava perioodi lõpuks jäi
riigikaitsekomisjoni menetlusse 3 seaduseelnõu.
14
Riigikaitsekomisjon andis 4 arvamust, millest 2 olid Euroopa Liidu asjade komisjonile, 1
majanduskomisjonile ning 1 väliskomisjonile. Riigikaitsekomisjon algatas olulise
tähtsusega riikliku küsimuse arutelu teemadel „Euroopa julgeolekuolukord seoses
Venemaa agressiooniga Ukraina vastu“ ning „Riigikaitse jätkusuutlik rahastamine“,
esimese küsimuse arutelu toimus Riigikogu täiskogu istungil 1. märtsil ja teise arutelu
toimus 11. oktoobril.
Komisjon sai korrapäraselt ülevaateid julgeolekuolukorrast seoses Venemaa
agressiooniga Ukraina vastu. Tutvuti Eesti Uuringukeskuse uuringu „Avalik arvamus
riigikaitsest 2022“ tulemustega, Riigikantselei rolliga Eesti julgeolekus, riigikaitses ja
kriisireguleerimises ning Ukraina sõja õppetundidega. Ülevaateid saadi Siseministeeriumi
valitsemisala asutuste valmisolekust ja rollidest erinevates kriisiolukordades,
Siseministeeriumi 2022. aasta elanikkonnakaitse plaanist, Päästeameti rollist riigikaitse
laias käsitluses ning elanikkonnakaitse tegevuskava elluviimisest. Arutati uue
raamdokumendi „Eesti julgeolekupoliitika alused“ koostamisega seonduvat.
Kohtuti riigikaitse kõrgeima juhi Eesti Vabariigi presidendiga, peaministriga ning
Kaitseministeeriumi, Kaitseväe, Kaitseliidu, Siseministeeriumi ja teiste julgeoleku- ja
kaitsepoliitiliste asutuste esindajatega. Tutvuti sihtasutuse CR14 ning Kaitseressursside
Ameti tööga, külastati Tapa sõjaväelinnakut, Ämari lennubaasi, lisaõppekogunemist „Okas
2022“, õppuste „Decisive Lancer 2022“ ja „Locked Shields 2022“ külalistepäeva ning osaleti
mitmel riigikaitsealasel konverentsil, foorumil ja mälestusüritusel.
Välissuhtlus
• Riigikaitsekomisjoni delegatsioon tegi maikuus Eduskunna kaitsekomisjoni kutsel
töövisiidi Soome Vabariiki ning novembris töövisiidi Ühendkuningriiki.
• Komisjoni liikmed kohtusid Ukraina asekaitseministriga, Ukraina sõjaväe
meditsiinijõudude ülemaga ja Ukraina suursaadikuga, Ameerika Ühendriikide
Kongressi esindajatekoja relvajõudude komitee esimehega, Prantsusmaa Senati
Balti parlamendirühma delegatsiooniga, Norra kaitseministriga, Belgia parlamendi
alamkoja riigikaitsekomisjoni delegatsiooniga, Prantsusmaa Rahvusassamblee
riigikaitsekomisjoni liikmega ja Prantsusmaa suursaadikuga, NATO sõjalise komitee
esimehega, Ühendkuningriigi parlamendi alamkoja relvajõudude toetusrühma
delegatsiooniga, Ukraina parlamendi delegatsiooniga ning Ameerika Ühendriikide
ajutise asjuriga Eestis.
• Riigikaitsekomisjoni esimees Enn Eesmaa kohtus Poola, Gruusia ning Saksamaa
suursaadikutega, osales Balti- ja Põhjamaade julgeoleku ja riigikaitse foorumil
Turus, Balti Assamblee julgeoleku- ja kaitsekomisjoni istungil Riias ning Balti
Assamblee julgeoleku- ja kaitsekomisjoni kohtumisel Nidas.
• Riigikaitsekomisjoni esimees Raimond Kaljulaid kohtus Ukraina, Läti, Leedu ja
Soome suursaadikutega, osales Euroopa Liidu parlamentaarsel välis- ja
julgeolekupoliitika ning julgeoleku- ja kaitsepoliitika konverentsil Prahas ning Soome
ja Rootsi iga-aastasel julgeoleku- ja kaitsepoliitika konverentsil Espoos.
Sotsiaalkomisjon
Sotsiaalkomisjon on Riigikogu alatine komisjon, kes tegeleb töövaldkonda,
sotsiaalhoolekannet, sotsiaalkindlustust ja tervishoidu reguleerivate eelnõudega. Peale
selle kontrollib komisjon oma töölõigus valitsuse tegevust, algatab juhtivkomisjonina ise
seadus- ja otsuse eelnõusid ning olulise tähtsusega riiklike küsimuste arutelusid.
Riigikogu XIV koosseisu 7. ja 8. istungjärgu jooksul pidas sotsiaalkomisjon 78 istungit,
sealhulgas 16 erakorralist ja 4 avalikku istungit. Samuti korraldati 1 avalik ühisistung
kultuurikomisjoniga teemadel „Ligipääsetavus kultuurile“ ja „Erivajadustega laste
tugisüsteemi reformi hetkeseis“.
Komisjon menetles 30 õigusakti eelnõu, millest võeti vastu 19 ja tagasi lükati 4 eelnõu.
15
Sotsiaalkomisjon andis 7 korral arvamuse Euroopa Liidu asjade komisjonile, 1 korral
majanduskomisjonile ja keskkonnakomisjonile ning 2 korral Riigikohtule. Komisjon
menetles 6 kollektiivset pöördumist.
Lisaks eelnõude aruteludele kohtuti mitmete huvirühmade ja riigiametite esindajatega,
arutati märgukirju, käsitleti erinevate ministeeriumide ja nende allasutuste tegevust ja
õigusloomeplaane ning korraldati parlamentaarseid kuulamisi ühiskonnale olulistes
päevakajalistes küsimustes.
Komisjoni istungitel ja muudel kohtumistel käsitleti järgmisi olulisi teemasid:
• toimetulekupiiri piisavus;
• tubakakahjude vähendamise võimalused;
• laste vaktsineerimine;
• Ukraina sõjapõgenike vastuvõtt Eestis ja arstiabi kättesaadavus;
• Tervise Arengu Instituudi tegevuse reorganiseerimise või selle sulgemise plaan;
• vähitõrjestrateegia rakendustegevused;
• COVID-19 haigusjuhtumite analüüs ja riskirühmade väljaselgitamine Eestis;
• noored ja narkootikumid;
• Tallinna Haigla ja meditsiinikopterite projekti rahastamise lõpetamine.
Riigikontrolli audititest lähtuvalt toimusid arutelud järgmistel teemadel:
• täiskasvanute hambaravihüvitis;
• pahaloomuliste kasvajate avastamine ja patsiendi ravile suunamine;
• Eesti tervishoiu suundumused.
Komisjon tutvus Arenguseire Keskuse uuringuga „Pikaajalise hoolduse tulevik.
Arengusuundumused aastaks 2035“.
Väliskomisjon
Väliskomisjon on Riigikogu alatine komisjon, kes osaleb Eesti välispoliitika kujundamisel
ja välissuhtlemise põhimõtete väljatöötamisel ning kontrollib valitsuse välispoliitilist
tegevust. Komisjon kujundab ka Riigikogu arvamuse Euroopa Liidu ühise välis- ja
julgeolekupoliitika küsimustes, arutab vajaduse korral teisi olulisi Euroopa Liidu teemasid
ning kinnitab Eesti seisukohad enne Euroopa Liidu välis-, kaitse-, arengu- ja
kaubandusministrite kohtumisi.
Riigikogu XIV koosseisu 7. ja 8. istungjärgu jooksul pidas komisjon 89 korralist ja 7
erakorralist istungit, sealhulgas korraldati 11 ühisistungit riigikaitsekomisjoniga ning 8
ühisistungit Euroopa Liidu asjade komisjoniga.
Veebruaris toimus Riigikogu täiskogus olulise tähtsusega riikliku küsimuse aruteluna
väliskomisjoni iga-aastane välispoliitika arutelu.
2022. aasta komisjoni visiidid olid suuresti seotud Ukrainale Euroopa Liidu kandidaatriigi
staatuse andmiseks toetuse kogumisega. Augustis olid Eesti, Läti, Leedu ja Soome
parlamentide väliskomisjonide delegatsioonid visiidil Ukrainas.
Lisaks toimusid väliskomisjoni töövisiidid Poola Vabariiki, Saksamaa Liitvabariiki ja Rootsi
Kuningriiki. Samuti külastati Rahvusvahelist Kriminaalkohut Haagis ning Euroopa
Komisjoni ja NATO peakontorit Brüsselis. Osaleti Eesti, Läti ja Leedu väliskomisjonide
kohtumisel Leedus.
Väliskomisjoni esimees osales Balti riikide parlamentide väliskomisjonide esimeeste
ühistel visiitidel Itaaliasse, Ameerika Ühendriikidesse, Hispaaniasse ja Gruusiasse.
Vastu võeti väliskomisjoni delegatsioone Islandilt, Tšehhi Vabariigist, Türgist ja Flaami
16
parlamendist.
Väliskomisjoni kui juhtivkomisjoni menetleda oli 2022. aastal kokku 15 seaduse, Riigikogu
otsuse ja Riigikogu avalduse eelnõu, millest seadusena võeti vastu 2, otsusena 7,
avaldusena 4 ning pöördumisena 1 eelnõu. 1 Riigikogu otsuse eelnõu lükati tagasi.
Väliskomisjon arutas ka 2 kollektiivset pöördumist, mis mõlemad olid ajendatud Euroopa
Liidu poolt Venemaale kehtestatud sanktsioonipoliitikast.
Lisaks Riigikogu avaldustele on liitlasruumi hoidmisse ja kasvatamisse panustanud ka eri
riikide parlamentide väliskomisjoni esimeeste ühisavaldused Ukraina toetuseks ja
Venemaa agressiooni hukkamõistmiseks.
Õiguskomisjon
Õiguskomisjon on Riigikogu alatine komisjon, kes tegeleb eraõiguse-, kriminaalõiguse- ja
sisejulgeolekualaste eelnõudega, samuti politsei-, piirivalve- ja päästeteenistust
reguleerivate eelnõudega. Komisjoni tööalas on ka advokaatide, notarite, vandetõlkide,
kohtutäiturite ja pankrotihaldurite tegevust korraldavad seadused ning valitsuse tegevuse
ja reformide rakendamise kontroll oma valdkonna piires.
Riigikogu XIV koosseisu 7. ja 8. istungjärgu jooksul pidas komisjon kokku 45 korralist ja
2 erakorralist istungit. Komisjon menetles 24 õigusakti eelnõu, millest võeti vastu 20 ja
tagasi lükati 4 eelnõu.
Komisjon andis 14 arvamust Euroopa Liidu asjade komisjonile, 1 arvamuse
majanduskomisjonile (Vabariigi Valitsuse algatatud ehitusseadustiku, ehitusseadustiku ja
planeerimisseaduse rakendamise seaduse ning riigivaraseaduse muutmise seaduse
eelnõu kohta) ja 2 arvamust Riigikohtule ning menetles 1 kollektiivset pöördumist.
20. oktoobril 2022 toimus Riigikogu täiskogus õiguskomisjoni algatatud olulise
tähtsusega riikliku küsimuse „Päästeameti elanikkonnakaitse plaan – probleemid,
lahendused ja inimesed“ arutelu.
Välissuhtlus
• Õiguskomisjoni liikmed Urve Tiidus ja Uno Kaskpeit võtsid osa Euroopa Liidu
Õiguskaitsekoostöö Ameti tegevust kontrolliva parlamentaarse ühiskontrolli
töörühma kohtumisest, mis toimus 28. veebruaril videosilla vahendusel. 24.–
25. oktoobril osalesid nad Europoli parlamentaarse järelevalve töörühma
kohtumisel Belgia Kuningriigis Brüsselis.
Erikomisjonid
Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon
Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon on Riigikogu komisjon, kes teostab
järelevalvet täidesaatva riigivõimu asutuste üle julgeolekuasutuste ja jälitusametkondade
tegevusega seonduvates küsimustes.
Riigikogu XIV koosseisu 7. ja 8. istungjärgu jooksul pidas erikomisjon 28 istungit,
sealhulgas 1 erakorralise istungi.
Parlamentaarse kontrolli teostamise käigus kuulas erikomisjon juhtiva riigiprokuröri
ülevaadet jälitusasutustes 2020. aastal teostatud pealtkuulamiste seaduslikkuse
kontrollist. Kontrolli põhitähelepanu oli suunatud logifailide olemasolu ja nende kaudu
tuvastatud pealtkuulamiste seaduslikkuse kindlakstegemisele. Kõik kontrollitud
pealtkuulamised olid teostatud kohtumääruse alusel ja selles lubatud tähtaegadel.
Kriminaalmenetluse seadustiku § 12615 alusel teostab järelevalvet jälitustoimingute üle
julgeolekuasutuste seaduse §-s 36 nimetatud erikomisjon. Politsei- ja Piirivalveamet,
Maksu- ja Tolliamet, Justiitsministeerium ja Kaitsepolitseiamet esitavad vähemalt üks
17
kord kolme kuu jooksul komisjonile asjaomase ministeeriumi kaudu kirjaliku aruande
kohtu luba nõudvate jälitustoimingute tegemise kohta.
Toimusid julgeolekuasutuste eelarvete arutelud, millest võtsid osa kaitseminister,
siseminister ning Välisluureameti ja Kaitsepolitseiameti peadirektorid. Nendel aruteludel
lähtuti julgeolekuasutuste arengust ja võimekuse kasvust ning tööülesannete täitmise
võimaldamisest etteantud eelarvete ulatuses. Komisjon veendus, et eelarved
võimaldavad täita ettenähtud tööülesanded ja lahendamist vajavad probleemid leiavad
lahenduse.
Toimusid regulaarsed parlamentaarsed kuulamised Kaitsepolitseiameti, Välisluureameti,
Kaitseväe luurekeskuse, Riigiprokuratuuri ja Justiitsministeeriumi vanglate osakonnaga.
Komisjoni ametnikud aitasid korraldada riigisaladust ja salastatud välisteavet käsitlevate
kohtumiste ja briifingute läbiviimist ning Riigikogu liikmetele ja komisjonidele saadetud
salajaste dokumentide registreerimist, tutvustamist ja säilitamist.
Aruandeperioodil toimus ühel korral erikomisjoni esimehe ja aseesimehe erakorraline
valimine.
Erikomisjoni tegevuse kohta ajavahemikul 16.06.2021–15.06.2022 on koostatud
ülevaade ja see on esitatud Riigikogule.
Korruptsioonivastane erikomisjon
Riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon jälgib, et Eesti riigi seadustes sätestatud
korruptsioonivastaseid meetmeid ka tegelikult rakendataks. Komisjon arutab ja hindab
seaduses loetletud ametiisikute võimalikke korruptsioonijuhtumeid, jälgib Riigikogu
liikmete tegevuspiirangutest kinnipidamist, käsitleb huvide konflikti tunnuseid sisaldavaid
juhtumeid, kui on teavet asjaolude kohta, mis võivad mõjutada ametiisiku
ametikohustuste täitmist, ning kontrollib huvide deklaratsioone. Kord aastas esitab
erikomisjon Riigikogule ülevaate oma tegevusest.
Riigikogu XIV koosseisu 7. ja 8. istungjärgu jooksul pidas erikomisjon 18 istungit.
25. juulil 2022 valis komisjon uue esimehe ja aseesimehe. 12. septembri istungil
kaardistas komisjon eelmisel istungjärgul poolelijäänud ja muud aktuaalsed teemad.
Aruandeperioodi vältel jälgis korruptsioonivastane erikomisjon GRECO V hindamisvooru
soovituste rakendamise käiku ja 2021.–2025. aasta korruptsioonivastase tegevuskava
täitmist, arutades arengusuundi justiitsministri, riigi peaprokuröri ning Politsei- ja
Piirivalveameti Keskkriminaalpolitsei ja korruptsioonikuritegude bürooga, muu hulgas
kriminaalmenetluse ühetaolise rakendamise võtmes. Menetluse ühetaolist rakendamist
arutati ka Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri lastekaitsegrupi juhtivuurija Liia
Kilpiga.
2022. aasta septembris ja oktoobris käsitles komisjon Eesti esindaja Euroopa
Kontrollikoja liikme kandidaadiks nimetamise menetlust. Komisjon pidas vajalikuks
hinnata Eesti riigisiseste reeglite vastavust selle protseduuri regulatsioonile Euroopa Liidu
õiguses ning leidis, et vajaduse korral tuleks Eestis kehtivaid reegleid korrigeerida.
Erikomisjon kontrollis 2022. aasta suvel kohalikes omavalitsustes samal aastal
esmakordselt huvisid deklareerinute hulgast juhuvalimi abil leitud ametiisikute
deklaratsioone.
Erikomisjon on vastanud isikute pöördumistele seoses mitmesuguste ühiskonnas
esinevate probleemidega, muu hulgas on küsitud nõu ja soovitud saada õigusaktide
kohta selgitusi, aga on ka avaldatud rahulolematust ja tehtud mitmesuguseid
ettepanekuid. Pöördumistes toodud asjaolude kontrollimiseks on komisjon teinud
täpsustavaid päringuid ning andnud selgitusi.
18
Riigieelarve kontrolli erikomisjon
Riigieelarve kontrolli erikomisjon on Riigikogu komisjon, kes kontrollib koostöös
Riigikontrolliga Vabariigi Valitsust, et riigieelarve oleks täidetud ning riigi vara ja eelarve
vahendeid kasutataks säästlikult, otstarbekalt ja õiguspäraselt.
Riigikogu XIV koosseisu 7. ja 8. istungjärgu jooksul pidas komisjon 60 istungit, neist 8 olid
erakorralised istungid ja 2 olid väljasõiduistungid. Aruandeperioodil võttis komisjon
menetlusse 15 uut kontrolliaruannet ja ülevaadet ning korraldas Riigikogu täiskogus 3
olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu.
Lisaks aruannetele ja ülevaadetele olid komisjoni päevakorras ka järgmised riigieelarve
seisukohast olulised teemad.
• Riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve (sealhulgas koalitsioonileppe täitmise mõju
eelarvele)
Komisjon on koos eri osapooltega arutanud olulisimate tulemusvaldkondade rahastamist
ning Vabariigi Valitsusele on tehtud ettepanekuid prioriteetsete valdkondade
(valdkonnad, mis on jäänud aastate jooksul unarusse) rahastamise suurendamiseks.
• Riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve läbipaistvus ja selgus ning Riigikogu roll
Komisjon on teinud Rahandusministeeriumile mitmesuguseid ettepanekuid, kuidas
eelarvestrateegia ja eelarve selgust parandada. Selle tulemusena on ministeerium
alustanud riigieelarve seaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsuse koostamist,
millesse on kaasatud ka komisjon.
• Inflatsiooni mõju ja selle leevendamise võimalused
Võrreldes teiste euroala riikidega taastus Eesti majandus koroonakriisist kiiremini, kuid
inflatsiooni poolest on Eesti Euroopas konkurentsitult esikohal. Komisjon on koos Eesti
Panga, Rahandusministeeriumi, Statistikaameti ja majandusekspertidega arutanud
inflatsiooni ohjeldamiseks võimalikke stsenaariume, püüdes suunata eelarveraha
nendele, keda inflatsioon kõige enam mõjutab. Komisjon palus Eesti Pangal esitada
inflatsiooni ohjeldamise stsenaariumid koos vastavate arvutustega. 7. juunil 2022. aastal
korraldas komisjon Riigikogu täiskogus olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Inflatsiooni
kriisist Eestis“ arutelu, kus esinesid komisjoni esimees, Eesti Panga president ja
majandusekspert.
• Gaasivarud
Mitmel istungil arutas komisjon veeldatud maagaasi ujuvterminaliga seonduvat ning Eesti
gaasivarude olukorda. Aruteludel osalesid majandus- ja taristuminister, Konkurentsiameti
peadirektor, Eesti Varude Keskuse juhatuse esimees, Alexela AS-i nõukogu esimees,
Eleringi AS-i juhatuse esimees, Eesti Gaasi juhatuse esimees, Eesti Gaasiliidu
tegevdirektor, riigikontrolör ning teised ametiisikud. Istungil juhtis komisjon tähelepanu
vajadusele omandada Soome ujuvterminalis osalus, et tagada Eesti
gaasivarustuskindlus. Kui Vabariigi Valitsusel ei ole kavas lisaeelarve seaduses
eraldatud 30 miljonit eurot sihtotstarbeliselt kasutada, tuleb otsuse muutmiseks saada
uus mandaat. Majandus- ja taristuminister andis komisjoni istungil teada, et Vabariigi
Valitsus otsustas Soome terminalis osalust mitte omandada. Komisjon möönis, et pikas
perspektiivis on riigil vaja tagada majanduse toimimine ja mõistlik gaasi hind, seega
vajaduse korral naastakse selle teema juurde.
19
• Riigiteede rahastamise jätkusuutlikkus
Väheneva rahastuse tõttu ei ole võimalik samaaegselt täita Euroopa Liidu ees võetud
kohustust ehitada 2030. aastaks välja nõuetele vastavalt Tallinna-Pärnu-Ikla ja Tallinna-
Tartu-Võru-Luhamaa maantee, saavutada liiklusohutuse eesmärgid ning viia kruusateed
tolmuvaba katte alla. 13. oktoobril 2022. aastal korraldas komisjon Riigikogu täiskogus
olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Riigiteede rahastamine on jõudnud tupikusse“
arutelu, kus esinesid ettekandega komisjoni esimees, majandus- ja taristuminister ning
MTÜ Eesti Taristuehituse Liidu esimees.
• Tervishoiusüsteem
Tervishoiuteenuste osutamise üheks suurimaks takistuseks on saanud
tervishoiutöötajate puudus, mis senise arengu põhjal otsustades teravneb veelgi.
Uuenenud oludes toimimiseks ja ümberkorralduste tegemiseks vajalikud otsused, mis
puudutaksid perearstiabi kättesaadavust, haiglavõrgu korrastamist ning tervishoiu
rahastamist, ootavad aga endiselt tegemist. Oleme ületanud kriitilise piiri.
Probleemkomisjonid
Eesti keele õppe arengu probleemkomisjon
Eesti keele õppe arengu probleemkomisjon loodi Riigikogu 2019. aasta 30. mai otsuse
alusel eesmärgiga uurida eesti keelega seotud riiklike poliitikate põhialuste, valdkonna
arengukavade ja programmide hetkeseisu ning teha ettepanekuid kvaliteetse eesti keele
õppe tagamiseks ning õppevahendite, õppekavade, metoodikate ja õpetajate
ettevalmistamiseks.
Riigikogu XIV koosseisu 7. ja 8. istungjärgu jooksul pidas komisjon kokku 21 istungit.
Peamise teemana arutas komisjon eestikeelsele õppele üleminekut ning sellega seotud
seaduseelnõu. Komisjon kohtus haridus- ja teadusministri ning Haridus- ja
Teadusministeeriumi, Tartu Ülikooli, Tallinna Ülikooli, haridustöötajate organisatsioonide,
Integratsiooni Sihtasutuse, Eesti Linnade ja Valdade Liidu, Tallinna linna, Narva Eesti
Riigigümnaasiumi, Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi ning Lüganuse Kooli ja kogukonna
esindajatega.
20
IV. PARLAMENTAARNE KOOSTÖÖ RAHVUSVAHELISEL TASANDIL
2022. aasta kujunes välissuhtluses Ukraina aastaks. 24. veebruaril alanud Venemaa
täiemahuline agressioon Ukraina vastu mõjutas suurel määral sellele kuupäevale
järgnenud visiite ja kohtumisi ning nendel arutatud teemasid. 24. märtsil, täpselt kuu pärast
sõja puhkemist külastasid Balti riikide parlamentide esimehed Riigikogu esimehe Jüri
Ratase initsiatiivil Kiievit. Nad olid kõrgete riigitegelaste hulgas ühed esimesed, kes
Ukrainat peale Venemaa täiemahulise agressiooni algust väisasid. Riigikogu esimees
esines kõnega Ukraina parlamendi ees.
2022. aasta jooksul tehti rohkesti visiite nii Ukrainast Eestisse kui ka Eestist Ukrainasse.
Eestit külastasid Ukraina parlamendi aseesimehed, kes esinesid sõnavõttudega Riigikogu
täiskogu ees. Videopöördumistega esinesid ka Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ja
parlamendi esimees Ruslan Stefantšuk. Väga tihe oli koostöö Eesti-Ukraina ja Ukraina-
Eesti sõprusrühmade vahel. 24. oktoobril esines Riigikogu ees kõnega Valgevene
demokraatliku opositsiooni juht Svjatlana Tsihhanovskaja. Riigikogu esimees ja Soome
parlamendi esimees osalesid 25. augustil Tallinnas toimunud Läänemere päevale
pühendatud konverentsil tervitustega. 21.–22. novembril tegi oma ametiaja esimese
välisvisiidi Eestisse Läti parlamendi esimees. Aasta alguses, 6.–7. veebruaril oli Eestis
visiidil Aserbaidžaani parlamendi esimees.
2022. aastal külastas Riigikogu esimees ametliku visiidi raames Hispaania Kuningriiki,
kolmel korral Ukrainat, samuti Soomet ja Aserbaidžaani. Veebruari lõpus toimus Riias Balti
riikide esindajate ja Rootsi parlamendi esimehe töökohtumine, kus peamiseks teemaks oli
Ukraina toetamine ja abistamine. Märtsi lõpus kohtusid Ljubljanas Euroopa Liidu
parlamentide esimehed. Maikuus külastasid NB8 spiikrid Moldovat, näitamaks Põhja- ja
Baltimaade toetust Moldova demokraatlikule riigikorrale. Visiidi käigus kohtuti Moldova riigi
juhtkonnaga ning tutvuti sealsete Ukraina sõjapõgenike olukorraga. NB8 parlamentide
esimeeste traditsiooniline aastakohtumine toimus augustis Kaunases. Oktoobri lõpus leidis
Zagrebis aset esimene Krimmi platvormi parlamentaarne konverents, kus enamikku
osalevaid riike esindasid parlamendi esimehed. 2022. aasta teises pooles tegi visiidi
Ukrainasse ka Riigikogu esimene aseesimees Helir-Valdor Seeder. Riigikogu teine
aseesimees Martin Helme osales aasta jooksul mitmesugustel oma parteigrupi üritustel.
Riigikogu parlamendirühmade peamised kohapealsed suhtluspartnerid vaadeldaval
perioodil olid tavapäraselt Eestis asuvad välisesindused ja siin resideeruvad suursaadikud.
2022. aastal tegid Eestisse visiidi parlamendirühmad Aserbaidžaanist, Ukrainast ja
Slovakkiast. Riigikogu vastavad parlamendirühmad omakorda külastasid Türgit, Ungarit ja
Ukrainat. Mõned parlamendirühmade kohtumised toimusid ka virtuaalselt, näiteks kohtusid
videosilla teel Eesti-Armeenia parlamendirühma liikmed Armeenia-Balti sõprusrühmaga.
Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni Parlamentaarne Assamblee (NATO PA)
NATO aktiivse liikmesriigina peab Eesti oluliseks sisulist panustamist NATO PA töösse.
Aprilli alguses toimus NATO PA alalise komitee istung Ateenas, kus peamiseks teemaks
kujunes sõda Ukraina ja Venemaa vahel. Kooskõlastati Ukraina ja Vene agressiooni
teemaliste avalduste baastekstid, mis võeti vastu mai lõpus Vilniuses toimunud
kevadistungil.
Kuigi assamblee püüab istungite esinejate ja teemade valikul olla võimalikult ajakohane,
kujunevad võtmeteemad tihti välja mitu kuud varem paika pandud NATO PA komiteede
raportite alusel. Komiteede raportid 2022. aastal käsitlesid järgmisi teemavaldkondi: 1)
NATO kohanemisvõime ja uus strateegiline kontseptsioon; 2) ühised demokraatlikud
väärtused; 3) Afganistan ja seal saadud õppetunnid; 4) NATO partnerid (eriti Ukraina); 5)
Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika (MENA) regioon; 6) Aasia regiooni strateegilise tähtsuse kasv.
21
Maikuus toimus NATO PA kaitsekomitee alakomitee visiit Lätti ja Eestisse. Delegatsiooni
liikmed huvitusid kaitsevõimekuse suurendamise ja rahastamisega seotud teemadest,
Eesti ootustest Madridi tippkohtumisele ning ohtudest, mis tulenevad Eesti geograafilisest
asendist ja piirnemisest Venemaaga. Oma töövaldkondadest ja tootmisest andsid ülevaate
ka Eesti Kaitsetööstuse Liitu kuuluvad ettevõtted.
Madridis toimunud aastaistungil oli arutelude keskmes kõigi viie komitee raportite
muudatuste tegemine ning nende vastuvõtmine. Resolutsioonides rõhutati vajadust viia
kiiresti ellu Madridi tippkohtumise otsused. NATO väestruktuuri moderniseerimise
tagamiseks on oluline suurendada liitlasvägede kohalolekut alliansi idatiival. NATO PA
liikmed kutsusid liikmesriike üles kuulutama Venemaa režiimi terroristlikuks ja suurendama
Ukraina sõdurite väljaõpet, sõjalist ja infoalast toetust ning finants- ja humanitaarabi, samuti
nõuti Venemaa agressiooni ja sõjakuritegude toomist rahvusvahelise tribunali ette.
Detsembri alguses toimus Washingtonis NATO PA transatlantiline foorum, kus arutati
järgmisi teemasid: uuendatud transatlantilised suhted, Ukraina toetamine, Ukraina sõja
majanduslikud tagajärjed, Venemaa, ühised energeetikaalased väljakutsed, NATO
partnerid Aasias ning NATO-Hiina suhted. Foorumi raames toimus ka Balti riikide,
Põhjamaade, Kanada ja Poola delegatsiooni juhtide ümarlaud, kus arutati NATO
arengusuundi Balti ja Arktika regioonis.
Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee (ENPA)
2022. aasta jaanuarisessioonil püüti vaidlustada Venemaa delegatsiooni volitusi, kuid
sellegipoolest need ratifitseeriti. Arutati Euroopa Nõukogu (EN) rolli praeguses Euroopa
julgeolekuolukorras, noorte kaasamist, meedia rolli kriisiajastul ning kvaliteetse infovoo
olulisust. Märtsis toimunud erakorraline istung keskendus Ukraina vastu suunatud
Venemaa Föderatsiooni sõjalise agressiooni tagajärgedele. Lõpptulemusena hääletas
ENPA Venemaa EN-ist väljaheitmise poolt (216 oli poolt, 3 jäi erapooletuks). Venemaa
15. märtsil esitatud lahkumissoov kiirendas protsessi ning järgmisel päeval otsustati
Venemaa organisatsioonist välja arvata. Seega, 16. märtsil lõppes Venemaa liikmelisus
EN-is. Selle otsustava sammuga oli EN esimene organisatsioon, kes heitis pärast Ukraina
vastu alustatud sõda Venemaa oma ridadest välja.
Aprillis toimunud kevadsessiooni peamiseks teemaks oli Venemaa agressioon Ukraina
vastu ning EN-i roll selle tagajärgedega tegelemisel. Plenaaristung kinnitas liikmesriikide
üksmeelsust Ukraina toetamises. ENPA juunisessioonil võeti ühehäälselt vastu
resolutsioonid Põhja-Kaukaasia inimõiguste olukorra, Venemaa poliitvangide olukorra,
Malaysia Airlinesi lennuki (lend MH17) allatulistajate vastutusele võtmise ning Venemaa
agressiooni humanitaartagajärgede kohta. Oktoobris toimunud sügissessioonil võeti
ühehäälselt vastu resolutsioon Venemaa Ukraina-vastase agressiooni eskaleerumise
kohta, millesse lisati Eesti delegatsiooni muudatusettepanek kuulutada Venemaa
praegune režiim terroristlikuks. Lisaks arutati Lääne-Balkani riikide integreerimist Euroopa
Liitu ning Armeenia ja Aserbaidžaani vahelist sõjalist vaenutegevust.
22
Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarne Assamblee (OSCE
PA)
2022. aastal oli OSCE PA eesistuja Poola. Prioriteetideks kujunesid maailmas valitsevast
olukorrast lähtuvalt Ukraina toetamine ja COVID-19 pandeemia tõttu kannatada saanud
majanduse elavdamine. Eesti oli juba varem avaldanud soovi saada 2024. aastal
eesistujaks, et saaksime rakendada oma seniseid kogemusi, suurendada Eesti
välispoliitilist haaret ja võtta enda kanda uus, vastutav roll rahvusvahelises diplomaatias.
Eesistumine otsustatakse OSCE osalisriikide konsensuse alusel, mida seni saavutatud ei
ole.
Talveistung toimus 24.–25. veebruaril Viinis hübriidformaadis ja seda alustati Ukrainale
pühendatud minutilise leinaseisakuga. Talveistungi fookuses oli Ukraina vastu peetav
sõda. Plenaaristungi avadebatt keskendus OSCE rollile Euroopa julgeolekugarantiides ja
julgeoleku jagamatuses. Maikuus kogunesid OSCE PA NB8 delegatsioonide juhid ja
president Margareta Cederfelt Tallinnas, et arutada julgeolekuolukorda seoses Venemaa
agressiooniga Ukrainas ning aastaistungil arutusele tulevaid teemasid. OSCE PA
aastaistung toimus juuni alguses Suurbritannias Birminghamis. Fookuses oli Euroopa
julgeolek, Venemaa sõda Ukraina vastu ja selle mõju humanitaarvaldkonnale. Teiseks
ametiajaks valiti OSCE PA presidendiks Margareta Cederfelt.
OSCE PA sügisistung toimus 24.–26. novembril Poolas Varssavis. Arutati OSCE ja
rahvusparlamentide rolli sõjale reageerimisel ja Ukraina ülesehitamisel ning sõjaga seotud
majandus- ja keskkonnamõjuga tegelemisel.
Eesti delegatsioon osales ka neljal vaatlusmissioonil: Ungari parlamendivalimised
(3. aprillil), Serbia varajased parlamendivalimised (3. aprillil), Bosnia ja Hertsegoviina
üldvalimised (2. oktoobril) ning Ameerika Ühendriikide vahevalimised (8. novembril).
Balti Assamblee (BA)
2022. aastal COVID-19 kriisi järel taastus Balti Assamblee (BA) tavapärane töökorraldus.
Aasta jooksul toimus mitmeid BA komisjonide temaatilisi istungeid. BA osales ka
rahvusvaheliste partnerite, näiteks Põhjamaade Nõukogu, Beneluxi parlamendi ja
Läänemere maade parlamentaarse konverentsi üritustel ja kohtumistel.
Ukrainas toimuva sõja tõttu sai julgeoleku- ja kaitsevaldkond (sealhulgas Ukraina
toetamine ja Venemaa rahvusvaheline isoleerimine) 2022. aastal BA töös olulisimaks ja
läbivaks teemaks. Assamblee kohandas komisjonide istungeid selliselt, et lisaks muudele
teemadele oleks võimalik arutada, kuidas Balti riigid saaksid teha koostööd, et muuta
Ukrainale ja ukrainlastele antav abi veelgi paremini kättesaadavaks. BA tähtsaim roll oli
tegutseda sillana Ukraina ja Põhjamaade, Beneluxi ning teiste Euroopa riikide vahel,
veenmaks partnereid mõtestama ümber ja katkestama igasuguseid suhteid Venemaaga.
28. oktoobril toimus Riias BA 41. istungjärk ja 28. Balti Ministrite Nõukogu, mille peamine
teema oli Balti riikide valmisolek tulla toime väliste ohtudega. Arutati ka omavahel
ühendatud ja koordineeritud energiasüsteemide ehitamist Balti regioonis. Läti andis
2023. aastaks eesistuja koha üle Eestile. Eesti prioriteedid eesistumise ajal on järgmised:
Balti riikide turvalisus ja vastupanuvõime; Balti riikide koostöö ühtsuse, solidaarsuse ja
toetuse kaudu ning Balti riikide kestlik areng.
23
Parlamentidevaheline Liit (IPU)
IPU 144. assamblee toimus 2022. aasta märtsis Indoneesias Nusa Duas, kus peateemana
oli arutelu all parlamentide roll kliimamuutustele reageerimisel ning erakorralise teemana
käsitleti Venemaa agressiooni Ukrainas. IPU 145. assamblee toimus 2022. aasta oktoobris
Rwandas Kigalis, kus peateemana oli arutelu all sooline võrdõiguslikkus ja sootundlike
parlamentide roll maailma jätkusuutlikumaks ja rahumeelsemaks muutmisel. Erakorralise
teemana käsitleti taas Venemaa agressiooni Ukrainas. 2022. aastal oli Eesti ka soome-ugri
koostööformaadi eesistuja, kohtumine toimus nii märtsi- kui ka oktoobrikuu istungil.
Assambleedel osales Eesti delegatsioon täiskoosseisus ja Eesti IPU rühma president
Toomas Kivimägi esines mõlemal istungil peadebati käigus sõnavõtuga. Eesti delegatsioon
osales aktiivselt ka 12+ rühma koosolekul, kus töötati selle nimel, et mõni sellele rühmale
oluline teema jõuaks ka assamblee erakorralise teema debatile.
Euroopa Parlamentidevaheline Kosmosekonverents (EISC)
Delegatsiooni liige Raivo Tamm osales 2022. aasta sügisel eesistujamaa Norra korraldatud
töötoas, mis sel aastal keskendus kosmose ja satelliitide rollile Arktikas ning riiklike
kosmoseseaduste väljatöötamisele, millesse eri riikide parlamentide liikmed annavad oma
seadusandliku vastutuse kaudu märkimisväärse panuse.
1. jaanuaril 2022 sai EISC-i eesistujaks Prantsusmaa. Eesistumise läbiv teema oli
„Kosmose säästev kasutamine ja kosmose ligipääsetavus“. 17. mail korraldati veebipõhine
töötuba teemal „Korduvkasutatavate mikrokanderakettide arendamine, kosmoseliikluse
juhtimine ja kosmoseprogrammide jätkusuutlikkus“. Töötoas käsitleti ka Maa orbiidi
keskkonna kaitse teemat. Septembris toimus Pariisis plenaaristung, mille eesmärk oli
juhtida tähelepanu kosmose säästvale kasutamisele ja sellele ligipääsu tagamisele.
Euroopa Parlamendiuuringute ja Dokumendikeskus (ECPRD)
ECPRD koostöövõrgustikus osaleb ligi 70 parlamendikoda, selle toimimisse on
panustanud ka Riigikogu Kantselei. 2022. aastal vastas kantselei õigus- ja
analüüsiosakond ECPRD võrgustiku raames 259 infopäringule, mis puudutasid erinevaid
valdkondi. ECPRD korraldas 2 seminari, kuhu koguneti füüsiliselt ja kus osalesid ka meie
ametnikud, ning lisaks 7 videoseminari.
24
V. AVALIKKUSE TEAVITAMINE JA KODANIKE KAASAMINE
2022. aasta oli avalike suhete osakonnale väga intensiivne ja toimekas.
Koroonapiirangute leevendamise tulemusena sai vabariigi aastapäeva 24. veebruaril
Kuberneri aias taas tähistada koos rahvaga. Pidulikku sündmust tumestas aga sama
päeva varahommikul alanud täiemahuline Venemaa sõjaline agressioon Ukraina vastu,
mis tuletas meelde, et ühtsus ja ühtehoidmine on praegu sama olulised, kui need olid
Eesti riigi algusaastatel.
22. aprillil sai taas tähistada Riigikogu sünnipäeva tavapärase lahtiste uste päevaga, mis
seekord tõi Toompeale raamatukogude aasta ja kodanikukaitse teemad. Oma
väljapanekutega olid külas Eesti Rahvusraamatukogu ja Tallinna Keskraamatukogu,
Riigikogu kohvikus toimus elav arutelu elanikkonna kaitse teemal ning lossis ja lossi
hoovis olid üles seatud Kaitseliidu, Naiskodukaitse, kodutütarde ja noorkotkaste töötoad.
Sõjamuuseum müüs meeneid Ukraina toetuseks ja Naiskodukaitse pakkus võimalust
toetada sinilillekampaania „Anname au!“ kaudu kaitseväe ja Kaitseliidu veterane. Valges
saalis sai kuulata Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia üliõpilaste Ukrainale pühendatud
kontserti. Päeva jooksul käis Riigikogu uudistamas ligikaudu 4000 külastajat.
Täiel määral taastus võimalus Toompea lossis ekskursioone korraldada, aasta jooksul
külastas meid 714 gruppi. Kokku oli külastajaid 23 862, neist 17 811 olid eestlased ja
6051 välismaalased. Välisriikidest olid esindatud Ukraina, USA, Soome, Rootsi, Taani,
Läti, Leedu, Poola, Norra, Saksamaa, Austria, Itaalia, Prantsusmaa, Suurbritannia,
Belgia, Holland, Island, Austraalia, Türgi, Aserbaidžaan, Gruusia, Bulgaaria, Moldova ja
Portugal. Kaugeimad riigid olid Jaapan, Uus-Meremaa, Lõuna-Aafrika Vabariik, Brasiilia,
Argentina ja Mehhiko. Seoses konkreetsete sündmustega korraldati sadadele huvilistele
ka eriekskursioone.
Kõige tähelepanuväärsem sündmus läinud aastal oli Riigikogu hoone 100. sünnipäeva
tähistamine 12. septembril. Päev algas Valges saalis kunstnik Jaan Saare kujundatud
temaatilise postmargi esitlemisega. Seejärel avati pidulikult eripärase vormikäsitlusega
näitus „Euroopa moodsaim parlament. Riigikogu hoone 100“, mis valmis koostöös heade
partneritega Ruumilabor ja Identity. Omanäolisel näitusel mõtestati Riigikogu hoone
arhitektuuri lihtsate geomeetriliste algvormide ehk koonuse, silindri, kera ja kuubi kaudu.
Eri mõõtmetega vormid olid aluseks pildilisele ja tekstilisele infole. Näitus, mis hõlmas
kogu hoonet, avades samm-sammult ruumi olemust, sellega seotud ajalugu ja inimesi,
oli huvilistele avatud ka nädalavahetustel ning selle raames käis hoonega tutvumas
peaaegu 800 inimest. Avalike suhete osakonna ettepanekul tutvustas Riigikogu hoonet
ja selle ajalugu ka Eesti Televisioon saatesarjas „Ühe maja lugu“.
Lisaks suurejoonelisele Riigikogu hoone juubelinäitusele eksponeeriti aasta jooksul veel
kümmekonda eriilmelist näitust. Kevadel tutvustati Norra suursaatkonna korraldatud
väljapanekut „Põhjatähe all – Eesti vabatahtlikud Narviki lahingus 1940“, suvel oli
Kuberneri aias suurt huvi pakkuv näitus Ukraina 20. sajandi kriisidest ning sügisel oli
võimalus tutvuda Eesti piirivalve ajalooga. 5. oktoobril möödus 30 aastat
taasiseseisvumise järel valitud VII Riigikogu avaistungist, sellele oli pühendatud näitus
„Taastulemine“. Kunagi ei jäänud tühjaks Riigikogu kunstisaal, kus eksponeerisid oma
töid näiteks Vano Allsalu, Marje Üksine, Marko Mäetamm ja Aime Kuulbusch-Mölder.
25
Pressiteenistuse tööd iseloomustas 2022. aastal tihe välissuhtlus, mis kasvas hüppeliselt
pärast COVID-i tõttu kehtestatud piirangute kaotamist ja täiemahulise sõja algust
Ukrainas. Kajastati Riigikogu esimehe, komisjonide ja välisdelegatsioonide arvukaid
välisvisiite ja -kohtumisi, mille peateemaks oli Ukraina toetamine, sealhulgas Ukrainale
Euroopa Liidu kandidaatriigi staatuse andmine. Tähelepanu pälvisid Ukrainale toetuse
avaldamiseks ja Venemaa tegevuse hukkamõistmiseks tehtud avaldused ja
pöördumised, samuti Ukraina parlamendi delegatsioonide visiidid Eestisse. Välismeedias
sai suurt tähelepanu Riigikogu otsus kiita esimeste riikide seas heaks Soome ja Rootsi
NATO-ga ühinemist käsitlevad Põhja-Atlandi lepingu protokollid.
Muutunud julgeolekuolukord, energiakriis ning Riigikogu valimiste lähenemine
suurendasid huvi Riigikogu komisjonides ja täiskogus toimuva vastu. Ajakirjandus tegi
otseülekandeid Riigikogu komisjonide avalikest istungitest, Riigikogu infotundidest,
pöördumistest ja olulistest aruteludest. Pressiteenistus andis ajakirjanikele täpset
informatsiooni eelolevate sündmuste kohta ning tagas kiire ja põhjaliku teavitamise
Riigikogus langetatud otsustest. Pressiteadete ja sotsiaalmeedia vahendusel kajastati ka
Riigikogus toimunud kohtumisi ja teisi sündmuseid. Samuti pakkus pressiteenistus
meediale tuge oluliste sündmuste kajastamisel ning andis koostöös teiste Riigikogu
Kantselei struktuuriüksustega vastuse paljudele meediapäringutele.
Riigikogu täiskogu istungite ja infotundide ning komisjonide avalike istungite
videosalvestised on koos subtiitritega järelvaadatavad Youtube’i keskkonnas. Riigikogu
tööd kajastavad fotod on kättesaadavad Riigikogu veebilehel asuvas fotoarhiivis.
Ajakirjanduse ja avalikkusega suhtlemisel on olnud olulisel kohal sotsiaalmeedia
kasutamine. Oleme kohandanud oma strateegiat ja teinud sotsiaalmeedia postituste
analüüsi. Korraldasime Facebookis kampaaniad Riigikogu lahtiste uste päeva ja 20.
augusti tähistamiseks. Facebookis läheneb meie jälgijate arv 20 000-le.
Plaanitult ilmusid Riigikogu Toimetiste uued numbrid. Eesti julgeolekule ja Ukrainas
peetavale sõjale keskendunud RiTo nr 45 esitlus toimus juunis, Eesti hariduse
põhiteemaks võtnud RiTo nr 46 esitlus oli detsembris.
Rõõm on tõdeda, et Riigikogu töö ja tegevuse vastu tunnevad endiselt huvi ka noored.
Riigikogu hoone 100. sünnipäeva eel toimunud arhitektuuri töötoas kavandasid Eesti, Läti
ja Ukraina noored arhitektid ja arhitektuuritudengid kahe päeva jooksul Toompea
lossikompleksi tulevikku. Julgete ja omanäoliste ideekavanditega sai lähemalt tutvuda
juubelinäitusel. Oktoobris toimus Riigikogu istungisaalis juba 17. korda Eesti Mudel-
Euroopa Parlamendi sessioon, kus sada kooliõpilast üle Eesti matkisid Euroopa
Parlamendi tööd.
26
VI. ORGANISATSIOONI JA TEENISTUJATE ARENDAMINE
Riigikogu Kantselei eesmärk on toetada Riigikogu tema põhiseaduslike ülesannete
täitmisel. Sellest tulenevalt on kantseleil kohustus värvata ja hoida kõrge
kvalifikatsiooniga teenistujaid, kes parimal viisil toetavad Eesti rahva esindust riigi ja
parlamentarismi edendamisel ning täidavad ühiskonnas olulist rolli seadusandliku ja
täitevvõimu tasakaalustamisel võrdsete partneritena. Püstitatud eesmärkide
saavutamiseks ning teenistujate professionaalsuse hoidmiseks ja kasvatamiseks
panustab kantselei ka personali arendamisse ja koolitamisse.
Personali arendamisel oli 2022. aastal fookus järgmistel valdkondadel: juhtimine
(kesksed juhtimiskoolitused), õigus (õigusteadlaste päevad ja Riigikohtu koolitused),
digipädevuse suurendamine (veebipõhised Office’i ja OneDrive’i koolitused ning IKT-
spetsialistide koolitused), ohuolukorrad, riigi valimisteenistusele veebikoolituste
ettevalmistamine ja nende läbiviimine ning coaching. Koolitusmaht ühe teenistuja kohta
oli 2022. aastal 18 tundi ning koolituskulu ühe teenistuja kohta 440 eurot.
Kantselei palgapoliitika eesmärk on tasustada professionaalseid teenistujaid õiglaselt nii
organisatsiooni sees (tagada sisemine õiglus) kui ka konkurentsivõimeliselt palgaturul
(tagada väline õiglus). Rahandusministeeriumi koostatud 2022. aasta riigi ametiasutuste
ja hallatavate riigiasutuste personali- ja palgaülevaate kohaselt oli Riigikogu Kantselei
palgapositsioon põhiseaduslike institutsioonide ja Riigikantselei võrdlusgrupis jätkuvalt
madalaim. 2022. aastal oli keskmine ühe kuu põhipalk kantseleis 1968 eurot, olles
kasvanud 2021. aasta keskmisega võrreldes 4,8% (2021. aastal 1878 eurot).
2022. aastal suurenes varasema aastaga võrreldes ka vabatahtlik personali voolavus
(9,2%, 2021. aastal 4,9%). Peamine vabatahtliku voolavuse põhjus oli seotud madala
palgatasemega.
Kantseleis (koos Arenguseire Keskuse ja riigi valimisteenistusega) oli 2022. aastal
täistööajale taandatud avalike teenistujate keskmine arv 209,1 (2021. aastal 213,8 –
vähenemine 2,2%).
Kantselei kui põhiseaduslikku institutsiooni teenindav ametiasutus on eeltoodud
statistikast hoolimata suutnud tööandjana hoida oma positiivset mainet. Riigikogu
nõustamise ja teenindamisega seotud kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistid on motiveeritud
kantseleis töötama.
Riigikogu juhatusele makstud töötasud olid aruandeaastal kokku 232 288 eurot. Kantselei
juhtkonna (direktori ja asedirektorite) tasud olid kokku 152 040 eurot. Riigikogu liikmetele
ning kantselei ametnikele ja teenistujatele arvestatud töötasu ja hüvitiste kulu oli kokku
12 248 975 eurot.
Õigusaktidele, kantselei siseaktide üldistele nõuetele või turutingimustele mittevastavaid
tehinguid seotud isikutega sel aruandeaastal ei tehtud.
27
VII. TÄIENDAV INFORMATSIOON
Olulisemad investeeringud
2022. aastal jätkati varem alustatud Toom-Kooli 9 kinnistu renoveerimistööde
ettevalmistamist. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakonnalt saadi
vajalikud kinnitused ja teostati uuringud. Koostöös Riigi Kinnisvara AS-iga leiti riigihanke
korras projekteerija ning asuti eelprojekti koostama. Toompea lossi muinsuskaitsealaste
eritingimuste koostamine takerdus ning need 2022. aastal ei valminud.
Muude suuremahuliste investeeringute tegemine on seiskunud kuni Lossi plats 1a
kinnistu renoveerimistööde saatuse selgumiseni.
Toompea lossis toimunud suuremad remondid olid Riigikogu hoone III ja IV korruse
akende renoveerimine ning mitmete kütte- ja veesüsteemi avariide likvideerimine ja
nende ennetamine. Hakati kaardistama ja ette valmistama sõjaohu korral varjumiseks
sobivaid ruume.
2022. aastal jätkati uue põlvkonna stenogrammisüsteemi Hans,
dokumendihaldussüsteemi EMS ning Riigikogu veebikeskkonna arendamist. Nende
tarkvaraarendusega seotud tööde kogumaksumus oli 2022. aastal 98 530 eurot
(käibemaksuta).
28
VIII. RIIGI VALIMISTEENISTUS
Riigi valimisteenistus (RVT) on valimisseaduste alusel moodustatud ja Riigikogu Kantselei
koosseisus olev üksus, kelle ülesanne on ette valmistada ja läbi viia Riigikogu, Vabariigi
Presidendi, Euroopa Parlamendi, kohaliku omavalitsuse volikogude, Riigikogu esimehe ja
aseesimeeste valimisi ning rahvahääletusi. Lisaks sellele lahendab teenistus muid
valimistega seotud küsimusi, sealhulgas infotehnoloogilisi probleeme.
Aruandeperioodil koondus RVT põhitähelepanu 2023. aasta Riigikogu valimiste
ettevalmistamisele. RVT tellis valimisteks vajalikud vahendid, koostas hääletamise
korraldamise juhendid ning nõustas linna- ja vallasekretäre valimisjaoskondade
moodustamisel ja hääletamisruumide asukohtade määramisel (muu hulgas arvestades nende
ligipääsetavust). Uue vahendina tellis RVT volditavad papist hääletamiskastid
hääletamisruumis kasutamiseks juhuks, kui elektroonilise valijate nimekirja kasutamisel tekib
tõrge.
Elektroonilise valijate nimekirja kasutamiseks valmistas RVT koostöös Riigi Info- ja
Kommunikatsioonitehnoloogia Keskusega (RIT) ette valimisjaoskondade arvutite ja
printeritega varustamise kava. Koostöös Riigi Infosüsteemi Ametiga (RIA) tehti vajalikud
arendused valimiste infosüsteemi kasutamiseks Riigikogu valimistel. Uuendusena valmis
kandidaatide registreerimisdokumentide esitamise moodul.
RVT ajakohastas 2023. aasta valimisteks elektroonilise hääletamise süsteemi, samuti loodi
uue kujundusega valijarakendus. Viidi läbi e-hääletamise süsteemi läbistustest ning
ajakohastati selle riskianalüüsi. E-hääletamise süsteem liidestati elektroonilise valijate
nimekirjaga selliselt, et valija saab valimisjaoskonnas hääletades kontrollida, kas ta on
hääletanud elektrooniliselt. See võimaldab ära hoida rünnet, et elektrooniliselt hääletatakse
valija teadmata. Sellega seoses uuendas RVT ka e- hääletamise dokumentatsiooni.
Valijatoe valdkonnas jätkas RVT koostööd Häirekeskusega, et pakkuda valijatele 2023. aasta
Riigikogu valimistel riigi infotelefoni vahendusel abiliini teenust.
Regulaarselt toimusid mitteformaalsete töörühmade kohtumised:
1) infotehnoloogia valdkond (RVT, RIA, MKM);
2) rahvastikuregistri ja valijate nimekirjad (RVT, SMIT, SiM, Tallinna linn);
3) hääletamisruumide arvutitega varustamine (RVT, RIT, RIA, Tallinna linn);
4) valimiste korraldamine Tallinna linnas (RVT, Tallinna linn);
5) valimiste infosüsteemi arendus (RVT, Nortal, RIA).
Koostöös Helsingis asuva Euroopa hübriidohtude vastase oivakeskusega (The European
Centre of Excellence for Countering Hybrid Threats) korraldas RVT kahepäevase seminari,
kus käsitleti valimistel esineda võivate hübriidohtude ja desinformatsiooni vastu võitlemist.
Tutvustasime Eesti e-hääletamise kogemust välisriikide delegatsioonidele.
RVT osales järgmistes rahvusvahelistes töörühmades:
1) Euroopa valimiskoostöö võrgustik (European cooperation network on elections, ECNE);
2) ECNE töörühm, mis koostab e-hääletamist tutvustavat kogumikku, millesse on kavandatud
ka Eesti e-hääletamist käsitlev peatükk.
2022. aastal valmis MKM-i tellitud ja KPMG Baltics OÜ koostatud ülevaade „Valimiste
infosüsteemide ja nendega seotud protsesside turvalisuse terviklik auditeerimine ja hindamine
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile“. Auditeerimise käigus kriitilise tähtsusega
puuduseid ja turvanõrkuseid valimiste infosüsteemides ega tööprotsessides ei leitud.
Tulevikuarendustest oli fookuses nutiseadmega hääletamine. RVT tellis hinnangu m-valimiste
mõjust valimisosalusele, samuti koostas esialgse m-hääletamise riskihinnangu ning osales m-
hääletamise arenduse töörühma töös. Suvel osales RVT arvamusfestivalil ja korraldas seal
arutelu nutiseadmega hääletamise üle.
29
Kommunikatsiooni valdkonnas valmis 2022. aasta sügisel meediaplaan 2023. aasta Riigikogu
valimisteks.
RVT üks ülesandeid on Vabariigi Valimiskomisjoni teenindamine, sealhulgas koosolekute ja
eelnõude ettevalmistamine. 2022. aastal pidas Vabariigi Valimiskomisjon 12 koosolekut.
Valimiste ettevalmistamiseks kohtusid regulaarselt mitteformaalsed töörühmad:
1) infotehnoloogia valdkond (RVT, RIA, CERT, SiM, MKM);
2) valimiste kommunikatsioon (RVT, Riigikantselei, RIA, SiM, SoM, MKM);
3) valimiste korraldamine nakkusohu tingimustes (RVT, Terviseamet, SoM);
4) rahvastikuregistri ja valijate nimekirja küsimused (SiM, SMIT, RVT, Tallinna linn).
Samuti toimusid regulaarsed kohtumised Tallinna linna ja RVT vahel.
2022. aasta eelarves investeeringuteks ette nähtud 196 432 eurost kasutati ära 62%, see
kulus e-hääletamise süsteemi arendamiseks. Kasutamata jääk investeeritakse 2023. aastal e-
hääletamise süsteemi (valijarakenduse ligipääsetavus) ja valimiste veebilehe (üleminek uuele
Drupali versioonile) arendamisse.
RVT koosseisus on kümme teenistujat, neist seitse töötab täiskoormusega ja kolm
osakoormusega. Elektroonilise hääletamise ettevalmistamiseks kaasas RVT 2022. aasta
lisaeelarvest saadud vahendite abil käsunduslepinguga lisatööjõudu, sealhulgas kaks e-
hääletamise operaatorit.
RVT 2022. aasta eelarve koos investeeringutega ja 2022. aasta lisaeelarvest eraldatud
vahenditega oli kokku 1 473 118 eurot, millest kasutati ära 749 660 eurot, sealhulgas
investeeringuteks 122 035 eurot.
XI. ARENGUSEIRE KESKUS
Arenguseire Keskus tegeles 2022. aastal nelja uurimissuunaga: kõrghariduse tulevik,
andmevabaduse tulevik, Vene-Ukraina sõja pikaajalised mõjud Eestile ning rohepöörde
stsenaariumid Eestis. Vene-Ukraina sõjaga seotud uurimissuunda aasta alguses
kinnitatud tegevuskavas ei olnud, see võeti töösse erakorraliselt. Rohepöörde
stsenaariumide uurimist alustati sügisel ja selle lõppraport valmib 2023. aasta kevadel.
Igale uurimissuunale moodustati juhtkomisjon ning koostati põhjalik lähteülesanne. Kõigi
uurimissuundade lõppeesmärk oli analüüsida valdkonnas toimivaid ja tärkavaid trende
ning esitada alternatiivseid tulevikustsenaariume. Uuringute läbiviimisesse oli kaasatud
üle 50 teadlase ja eksperdi.
2022. aastal avaldati kolm uurimissuunda kokkuvõtvat raportit:
• „Kõrghariduse tulevik. Arengusuundumused aastani 2035“ (valmis juunis);
• „Vene-Ukraina sõja pikaajalised mõjud Eestile. Rahvastik, lõimumine,
väliskaubandus“ (valmis juunis);
• „Andmeühiskonna tulevik. Stsenaariumid aastani 2035“ (valmis novembris).
2022. aastal valmis neli uuringut:
• „Kõrghariduse rahastamise stsenaariumid Eestis“;
• „Kõrghariduse rahastusmudelid ja nende tulevikukindlus“;
• „Avaliku teabe kasutamise võimalused“;
• „Andmed tulevikuühiskonnas“.
2022. aastal avaldati 12 lühiraportit:
• „Eesti kõrghariduse hetkeseis ja väljakutsed“;
• „Kõrghariduse arengusuundumused“;
30
• „Kõrghariduse rahastamine Eestis“;
• „Ukraina sõjapõgenike mõju Eesti rahvaarvule: kolm stsenaariumit“;
• „Ukraina sõjapõgenike pikaajaline mõju Eesti riigi tuludele ja kuludele“;
• „Venemaa ja Valgevene importkaupade asendamise mõju kaubagruppide lõikes“;
• „Vene-Valgevene impordist loobumise mõju majandussektoritele“;
• „Sõjapõgenike lõimumise pikaajalised väljavaated Eestis“;
• „Avaliku teabe kasutamise kitsaskohad Eestis“;
• „Sihitud automaattoetuste teekaart Eestis“;
• „Mida toob Eesti jaoks kaasa Euroopa Liidu „suur viisik“ ehk uued
andmevaldkonna õigusaktid?“;
• „Avalik sektor Eesti andmeühiskonna eestvedajana“.
Lisaks uurimisprojektide läbiviimisele anti välja trendiraportit „Pikksilm“ ning korraldati
üheksa järelkuulatavat veebiseminari, kus koos pädevate ekspertidega arutleti valitud
tulevikuteemadel. Laiema avalikkuse kaasamiseks ning arenguseire tulemuste
tutvustamiseks korraldati konverentsid „Teistmoodi tulevik“ ja „Kuidas panna andmed
teenima?“.
2022. aasta lõpus alustati arenguseire 2023. aasta tegevuskava ettevalmistamist. Selleks
küsiti Riigikogu fraktsioonidelt ettepanekuid uurimisteemadeks, misjärel arenguseire
nõukoda arutas saadud ettepanekuid ning kinnitas 2023. aastaks kolm uurimissuunda:
• rohepöörde stsenaariumid Eestis;
• õpetajate järelkasv;
• aktiivsed tarbijad tuleviku energiasüsteemis.
Arenguseire Keskus on ühiskonnas tuntust kogunud, mida näitab meediakajastuste arv.
2022. aastal kajastati keskust meedias 752 korral, neist 11% venekeelses meedias.
Kantar Emorilt tellitud küsitlus andis tulemuseks, et Arenguseire Keskust teab iga viies
vastanu (20,1%). Arenguseire Keskus jääb Eestis tuntuse poolest veel alla näiteks
Ühiskonnauuringute Instituudile (53%), mõttekojale Praxis (38,8%) ja Balti Uuringute
Instituudile (31,5%), kuid edestab Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike uuringute keskust
(RAKE, 14,1%), Säästva Eesti Instituuti (SEI Tallinn, 13,3%) ja Eesti Rakendusuuringute
Keskust CentAR (5,4%).
31
X. ERAKONDADE RAHASTAMISE JÄRELEVALVE KOMISJON
Komisjoni strateegiline eesmärk ja töö sisu on aidata kaasa erakondade tulude ja kulude
seaduslikkuse ja läbipaistvuse tagamisele, nõustada erakondasid erakonna rahastamise
küsimustes ning esitada erakonna taotluse alusel erakonnale ettepanekuid majanduslike
raskuste ületamiseks, erakonna likviidsuse taastamiseks, maksejõulisuse
parandamiseks ja jätkusuutliku majandamise tagamiseks.
Põhiliseks tööks sel aruandeaastal, lisaks tavapärasele erakondade aruannete
kontrollimisele, oli erakonnaseaduse rikkumiste menetlemine ja mitmes komisjoni
ettekirjutustega seotud kohtuvaidluses osalemine. Muu hulgas lõppes seni suurima
keelatud annetuse tagastamiseks tehtud ettekirjutuse kohtumenetlus: 1. märtsil 2022
jõustus ringkonnakohtu otsus tagastada keelatud annetus summas 843 000 eurot selle
teinud juriidilisele isikule.
Märkimisväärne oli Justiitsministeeriumiga tehtud koostöö erakonnaseaduse muutmise
seaduse eelnõu väljatöötamisel. Samuti väärib märkimist komisjoni infosüsteemi
arendamiseks korraldatud riigihange, milleks tuli hankida komisjoni eelarvesse 100 000
eurot lisaraha. Sõlmitud hankelepingu alusel on tagatud komisjoni veebipõhise
aruandekeskkonna uuendamine ja tänapäeva turvanõuetega vastavusse viimine.
2022. aastal oli Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjonil kasutada rahalisi
vahendeid koos 2021. aasta eelarve kasutamata jääkidega ja Vabariigi Valitsuse
reservist eraldatud vahenditega 141 100 eurot (käibemaksuta), millest kasutati ära
104 500 eurot. Investeeringuteks (komisjoni veebilahendus) oli ette nähtud 12 200 eurot
(käibemaksuta), millest 12 100 eurot tõsteti ümber majandamiskuludeks. Komisjoni
personalikuludeks oli planeeritud 61 400 eurot, millest kasutati ära 41 500 eurot, ja
majandamiskuludeks oli planeeritud 79 600 eurot (käibemaksuta), millest kasutati ära
63 000 eurot.
Komisjoni majandusnäitajad olid 2022. aastal järgmised:
varad 62 200 eurot
kohustused 27 200 eurot
tegevustulud 4400 eurot
tegevuskulud 117 400 eurot
Riigikontroll 19.04.2023 nr 8-3/23-1/1
[email protected]
Riigikogu Kantselei 2022. aasta tegevusaruande edastamine
Riigikogu Kantselei edastab 2022. aasta tegevusaruande tulenevalt raamatupidamise seaduse
§ 24.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Antero Habicht
direktor
Lisa: 1. Tegevusaruanne 31 lehel, pdf.
Koopia: Rahandusministeerium
[email protected]
Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 19.04.2023 16:08
Adressaat: <"RAM Info">
Teema: Riigikogu Kantselei 2022. aasta tegevusaruande edastamine
Manused: 8-1-23-1_-_Riigikogu_Kantselei_2022._aasta_tegevusaruanne_(1).asice;
Riigikogu_Kantselei_2022._aasta_tegevusaruanne.pdf;
Riigikogu_Kantselei_2022._aasta_tegevusaruande_edastamine.pdf; 8-3-23-1-1_-
_Riigikogu_Kantselei_2022._aasta_tegevusaruande_edastamine.asice
19.04.2023 nr 8-3/23-1/1
Tere!
Riigikogu Kantselei esitab 2022. aasta tegevusaruande.
Lugupidamisega
Riigikontroll 19.04.2023 nr 8-3/23-1/1
[email protected]
Riigikogu Kantselei 2022. aasta tegevusaruande edastamine
Riigikogu Kantselei edastab 2022. aasta tegevusaruande tulenevalt raamatupidamise seaduse
§ 24.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Antero Habicht
direktor
Lisa: 1. Tegevusaruanne 31 lehel, pdf.
Koopia: Rahandusministeerium
[email protected]