HÄÄDEMEESTE VALLAVALITSUS
Vastavalt nimekirjale 19.04.2023 nr 6-1/19-10
Tahkuranna küla Oskari kinnistu detailplaneeringu kooskõlastamine
Häädemeeste Vallavalitsus algatas 21.09.2021 korraldusega nr 513 Tahkuranna küla Oskari
kinnistu detailplaneeringu. Planeeringuala pindala on 18077 m². Detailplaneeringu eesmärk on
kinnistu jagamine seitsmeks elamukrundiks ja nendele üksikelamute rajamiseks ehitusõiguse
andmine. Lisaks moodustatakse transpordimaa katastriüksus ja tootmismaa katastriüksus puurkaevu
rajamiseks. Detailplaneering on kooskõlas kehtiva Tahkuranna valla üldplaneeringuga.
Häädemeeste Vallavalitsus andis 26.10.2021 korralduse nr 636 „Haldusakti muutmine“, millega
nähti ette Oskari kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu
koostamine.
Vastavalt planeerimisseaduse § 133 lõikele 1 esitab Häädemeeste Vallavalitsus Teile
kooskõlastamiseks Tahkuranna küla Oskari kinnistu detailplaneeringu. Kui kooskõlastaja või
arvamuse andja ei ole 30 päeva jooksul detailplaneeringu saamisest arvates kooskõlastamisest
keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse detailplaneering
kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi selle
kohta arvamust avaldada, kui seadus ei sätesta teisiti.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Külliki Kiiver
vallavanem
Lisad:
1. Korralduse eelnõu;
2. Tahkuranna küla Oskari kinnistu detailplaneering;
3. Tahkuranna küla Oskari kinnistu detailplaneeringu KSH eelhinnang.
Marie Reinson
planeerimis- ja maanõunik
[email protected]
telefon 5788 0015
___________________________________________________________________________________
Postiaadress Reg.nr 77000269 SEB Pank
Pargi tee 1 Telefon 444 8890 a/a EE 921010902001672004
Uulu küla 86502 E-post
[email protected] Swedbank
Pärnumaa https://haademeestevald.kovtp.ee/ EE672200001120086893
EELNÕU
ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Märge tehtud: 18.04.2023
Kehtib kuni: 18.04.2028
Alus: 5 aastat - AvTS § 35 lg 2 p 2 -
dokumendi kavand ja selle juurde kuuluvad
dokumendid enne nende vastuvõtmist või
allakirjutamist
Teabevaldaja: Häädemeeste Vallavalitsus
HÄÄDEMEESTE VALLAVALITSUS
KORRALDUS
Häädemeeste vald
Tahkuranna küla Oskari kinnistu
detailplaneeringu vastuvõtmine,
keskkonnamõju strateegilise hindamise
algatamata jätmine
Häädemeeste Vallavalitsus algatas 21.09.2021 korraldusega nr 513 Tahkuranna küla Oskari
kinnistu detailplaneeringu. Häädemeeste Vallavalitsuse 26.10.2021 korraldusega nr 636
„Haldusakti muutmine“ muudeti detailplaneeringu algatamise korraldust.
Planeeringuala suurus on 18077 m². Detailplaneeringu eesmärk on kinnistu jagamine seitsmeks
elamukrundiks ja nendele üksikelamute rajamiseks ehitusõiguse andmine. Lisaks moodustatakse
transpordimaa katastriüksus ja tootmismaa katastriüksus puurkaevu rajamiseks. Detailplaneering
on kooskõlas kehtiva Tahkuranna valla üldplaneeringuga.
Planeeringualale on tagatud seaduslik juurdepääs üle eraomandis oleva Lennarti tee
kinnistu (katastritunnus 21401:001:0096). Juurdepääsuservituut on seatud 22.02.2021 sõlmitud
notarilepinguga.
Hendrikson & Ko on koostanud Tahkuranna küla Oskari kinnistu detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu (Lisa 1), mis tugineb Oskari kinnistu
detailplaneeringule (koostanud Merlin Kalle, 2021-2023). KSH eelhinnangus on leitud järgmist:
„Detailplaneeringuga kavandatava tegevuse puhul ei ole alust eeldada kavandatavate tegevuste
ellu viimisega olulise ebasoodsa keskkonnamõju kaasnemist keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse mõistes ning detailplaneeringu läbiviimiseks KSH algatamine
ei ole otstarbekas.“
KSH eelhinnangus on toodud välja järgmised leevendavad meetmed, millega tuleb arvestada:
1. planeeringu elluviimisel tuleb tagada nõuetekohane reovee- ja prügikäitlus, millega välistatakse
reoainete sattumine pinnasesse, pinna- ja põhjavette, seda nii ehitustegevuse, kui kinnistute edasise
kasutamise käigus;
2. kavandatavate elamute reovett on võimalik koguda lekkekindlatesse kogumismahutitesse või
puhastada bioloogiliselt ning seejärel immutada hajutatult pinnasesse;
3. reoveepuhasti kavandamisel tuleb tagada selle toimivus vähemalt kuni +2,4 m üleujutuste korral,
selleks tuleb reoveepuhasti rajamise asukohas vajadusel pinnast tõsta;
4. ehitustegevuse mürarikkamate tööde kavandamisel on mõistlik vältida tavapäraseid
puhkeaegasid (varahommik, hilisõhtu, nädalavahetus);
5. ehitustegevuse käigus tuleb vältida vibratsiooni teket, mis ületaks piirnorme. Ehitusprojektiga
tuleb valida ehituskonstruktsioon ja -viis, mis tagaks vibrokiirenduse väärtused, mis ei põhjusta
ohtu läheduses paiknevatele hoonetele.
Keskkonnaamet on andnud seisukoha oma 02.01.2023 kirjaga nr 6-5/22/24036-2, kus on
toonud välja järgmist „Keskkonnaamet on seisukohal, et lähtudes algatatava detailplaneeringu
eesmärgist, esitatud KSH eelhinnangust, planeeringuala keskkonnatingimustest ja teadaolevast
informatsioonist, ei ole eeldada olulise keskkonnamõju ilmnemist (keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 22 mõistes) ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik.“
Rahandusministeerium on andnud seisukoha oma 28.12.2022 kirjaga nr 15-3/9653-2.
Suti kinnistu (katastritunnus 84801:004:0508) omanik on andnud seisukoha oma 05.01.2023
kirjaga, kus on märkinud järgmist:
„Aruande punktis 2.3 toodud väide, et Oskari kinnistu ei paikne korduvalt üleujutataval alal, ei
ole tõene. Korduvusega 1 x 10 aasta jooksul loetakse rannikuala absoluutkõrgusega 2,05 meetrit.
Maa-ameti üleujutusala kaardirakenduselt on selgelt näha Oskari kinnistu üleujutatav ala.
Hoolimata asjaolust, et lähim tiheasustusala asub Oskari kinnistust 260 meetrit läänes, ei ole
põhjendatud hindaja väide, et loodav tiheasustus ei muuda üldplaanis piirkonna maakasutust
märkimisväärselt. Vastupidi, planeeringuala kontaktvööndis on valdav hajaasustus, kus põllud ja
aasad vahelduvad elamutega, kus on tagatud privaatsus ja miljööväärtused.
Geoloogia ja hüdrogeoloogia, pinnase, pinna- ja põhjavee peatükis on õigesti välja toodud, et
tegemist on nõrgalt kaitstud põhjavee alaga, kus iga täiendav reostuskolle mõjutab põhjavee
kvaliteeti olulisel määral. Vale on väide, et planeeringualale lähim puurkaev asub ca 200 meetri
kaugusel põhjasuunas. Tegelikult paikneb planeeringualale lähim puurkaev ca 55 meetri kaugusel
läänes ja lähim salvkaev ca 60 meetrit planeeringualast läänes. Aruandes toodud tabelis 3-1
asuvate kaevude andmed võivad küll tõesed olla, kuid ei ole lähimad planeeringualale ning seetõttu
ei saa nende andmete kohaselt järeldusi teha.
Ekslikud on samuti tabeli 3-1 alusel tehtud järeldused, et aluspõhja kivimid jäävad
piirkonnas vähemalt 3 meetri sügavusele, kuna aluseks võetud puurkaevude andmed pärinevad
planeeringualast liialt kaugel – lähim Villi üle 200 meetri planeeringualast.
Juhime tähelepanu asjaolule, et Oskari kinnistul puudub kraavistik, mille kaudu oleks võimalik
vett ära juhtida – lähim allavoolu kulgev kraavistik asub Suti kinnistul ja suurenev reostuskoormus
Oskari kinnistult tõstab oluliselt Suti kinnistul reostusohtu ning halvendab sealse põhjavee
kvaliteeti. Reostusohu vähendamiseks on otstarbekas vähendada planeeringuga moodustatavate
kruntide hulka ja seeläbi ka võimalikku perspektiivset reostusohtu ja -koormust.
Planeeritaval alal on kavandatud olmevee võimalik pinnasesse juhtimine immutatult kuni 10
m³ ööpäevas kasutades vähemalt reovee bioloogilist puhastamist või lekkekindlaid mahuteid.
Samas juhin tähelepanu asjaolule, et heitvee immutussügavus peab olema vähemalt 1,2 meetrit
ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma 1,2 meetrit kõrgemale aluspinna kivimitest, mis
antud asukohas on ilmvõimatu arvestades oleva maapinna keskmist kõrgust napilt üle 2 meetri
merepinnast ning pinnavee pideva taseme puhul pea oleva maapinnani.
Kokkuvõttes – lisaks soovitatud leevendusmeetmetele on põhjendatud mitte planeerida
maksimaalselt väikesi minimaalse lubatud suurusega kinnistuid, vaid kavandada vähemateks
kinnistuteks jagamist, tagades seeläbi kvaliteetsema elukeskkonna sinna kodu rajavatele inimestele
ning samuti ka väiksemate kinnistute hulga tõttu ka väiksema võimaliku reostuse ja mõju nii pinna-
kui põhjaveele.“
Eelhinnangu kohaselt ei ole ette näha planeeringuga kaasnevaid negatiivseid keskkonnamõjusid.
Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi nagu vee-, pinnase-
või õhusaastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon või valgus-, soojus-, kiirgus- ja lõhnareostus.
Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi,
ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. Seega keskkonnamõju strateegilise
hindamise läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole vajalik.
Lähtudes eeltoodust ning võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1,
planeerimisseaduse § 134, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33
lõike 2 punkti 1 ja lõike 3 ning § 35, Tahkuranna Vallavolikogu 31.05.2012 määrusega nr 11
kehtestatud Tahkuranna valla üldplaneeringu ja Häädemeeste Vallavolikogu 27.09.2018 määruse
nr 23 „Pädevuse delegeerimine“ § 22, annab Häädemeeste Vallavalitsus korralduse:
1. Võtta vastu Tahkuranna küla Oskari kinnistu detailplaneering (Lisa 1).
2. Jätta algatamata Tahkuranna küla Oskari kinnistu detailplaneeringu
keskkonnamõjustrateegiline hindamine vastavalt keskkonnamõjude strateegilise
hindamise eelhinnangule (Lisa 2).
3. Otsusega on võimalik tutvuda Häädemeeste valla koduleheküljel
haademeestevald.kovtp.ee ning tööpäeviti Häädemeeste vallamajas aadressil Uulu küla,
Pargi tee 1.
4. Häädemeeste Vallavalitsusel korraldada punktis 1 nimetatud detailplaneeringu avalik
väljapanek ja vajadusel avalik arutelu.
5. Korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul korralduse teatavakstegemisest,
esitades vaide Häädemeeste Vallavalitsusele haldusmenetluse seaduses sätestatud korras
või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
6. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.
06.01.2023
Tahkuranna küla Oskari kinnistu detailplaneering
Seletuskiri ja joonised
Tartu 2021-2023
Merlin Kalle
Diplomeeritud ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 (nr 163361)
Fred Kaasik
Planeeringu koostamisest huvitatud isik
Häädemeeste vallavalitsus
Planeeringu koostamise korraldaja
Tahkuranna küla Oskari kinnistu detailplaneering
Sisukord
1 PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA EESMÄRK ...................................... 5
1.1 Tahkuranna valla üldplaneering .........................................................................................................5
1.2 Pärnu maakonnaplaneering ...............................................................................................................7
1.3 Häädemeeste valla korduva üleujutusega ala piiri määramise ja ehituskeeluvööndi täpsustamine .8
2 OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS ........................................................... 8
2.1 Planeeringuala kontaktvööndi üldine iseloomustus ja analüüs ..........................................................9
2.2 Planeeringuala iseloomustus .............................................................................................................9
2.3 Planeeringu- ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ning ruumilise arengu eesmärgid .....9
3 DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATAV ......................................................... 10
3.1 Planeeritava ala kruntideks jaotamine ............................................................................................ 10
3.2 Kavandatav ehitusõigus, ehituslikud ja arhitektuursed tingimused ................................................. 10
3.3 Haljastus, heakord, piirded ja vertikaalplaneerimine ....................................................................... 11
3.4 Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus ............................................................................ 12
3.5 Tehnovõrgud- ja rajatised................................................................................................................ 12
3.5.1. Veevarustus......................................................................................................................... 12
3.5.2. Olmereoveekanalisatsioon .................................................................................................. 13
3.5.3. Sademevee ärajuhtimine ..................................................................................................... 13
3.5.4. Tuletõrje veevarustus .......................................................................................................... 13
3.5.5. Elektrivarustus, välisvalgustus ............................................................................................ 14
3.5.6. Soojavarustus ...................................................................................................................... 15
3.5.7. Telekommunikatsioonivarustus ........................................................................................... 15
3.6 Tuleohutuse tagamine ..................................................................................................................... 15
3.7 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused ................................................................... 16
3.8 Keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine ............................................................................. 16
3.9 Piirangud ......................................................................................................................................... 18
3.9.1 Servituutide seadmise määramise vajaduse märkimine .............................................................. 18
3.9.2 Tehnovõrkude kaitsevööndid ....................................................................................................... 19
3.10 Planeeringu elluviimine ................................................................................................................. 19
3.10.1 Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine .................................... 19
3.10.2 Planeeringu elluviimise tingimused ............................................................................................ 20
JOONISED
(Digitaalselt on joonised esitatud eraldi failidena)
1. Situatsiooniskeem ja kontaktvööndi funktsionaalsed
ja linnaehituslikud seosed M 1 : 10 000
2. Tugijoonis M 1 : 500
3. Põhijoonis tehnovõrkudega M 1 : 500
4. Kruntimise joonis M 1 : 500
Tahkuranna küla Oskari kinnistu detailplaneering 5
SELETUSKIRI
1 PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA
EESMÄRK
Käesoleva planeeringu koostamise aluseks on Häädemeeste Vallavalitsuse 21.09.2021 korraldus nr
513 Tahkuranna küla Oskari kinnistudetailplaneeringu algatamine ja Häädemeeste Vallavalitsuse
26.10.2021 korraldus nr 636 Haldusakti muutmine.
Planeeringu koostamisel kasutati alusdokumentatsioonina:
• Tahkuranna valla üldplaneeringut (kehtestatud Tahkuranna Vallavolikogu 31.05.2012
määrusega nr 11);
• Pärnu maakonnaplaneeringut (kehtestatud 29.03.2018 riigihalduse ministri käskkirjaga nr 1.1-
4/74);
• Projekti „Häädemeeste valla korduva üleujutusega ala piiri määramise ja ehituskeeluvööndi
täpsustamine“ (OÜ Lainemudel, november 2020, töö nr 2020);
• Häädemeeste vallas Tahkuranna külas Oskari kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnangut (Hendrikson ja Ko OÜ, 26.05.2022, töö nr 22004243);
• Geodeetilist alusplaani täpsusastmega M 1:500 (Geodeesia24 OÜ, jaanuar 2022, töö nr 5825-
21); alusplaani koordinaadid on esitatud L-EST97 ja kõrgused EH2000 süsteemis;
• Planeerimisseadust ning teisi Eesti Vabariigis kehtivaid käesolevale detailplaneeringule
kohalduvaid õigusakte ja standardeid.
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on jagada Oskari kinnistu eraldi kruntideks üksikelamute
ehitamiseks.
Planeeringu juurde kuuluvad lisad, mis sisaldavad teavet planeerimismenetluse käigus tehtud
menetlustoimingute ja koostöö kohta ning muud planeeringuga seotud ja säilitamist vajavat teavet.
1.1 Tahkuranna valla üldplaneering1
Tahkuranna valla üldplaneeringu (ÜP) kohaselt paikneb Oskari kinnistu väikeelamu reservmaa
maakasutuse juhtfunktsiooniga alal (vt skeem 1.1.1), kuhu on lubatud projekteerida ainult
ühepereelamuid. Elamuehituse põhimõtetena on ÜP-s toodud järgmine:
• Ühepereelamu ehitamiseks lubatud maaüksuste või kruntide minimaalne suurus
väikeelamumaal või väikeelamu reservmaal on 2200 m²;
• Elamuid, suvilaid ja aiamaju ning nende juurde kuuluvaid abihooneid ei või ehitada krundi piirile
lähemale kui 5 m v.a juhul, kui kehtiva detailplaneeringuga ei ole määratud teisti;
• Aiamaja, suvila ja ühepereelamu krundi täisehituse protsent ei või olla üle 20%;
• Ühepereelamu maksimumkõrguseks loetakse 8,5 m olemasolevast maapinnast, kui kehtestatud
detailplaneeringus ei ole määratud teisiti;
• Elamispinna põranda absoluutkõrgus (ehk kõrgus merepinnast) Tahkuranna vallas ei tohi olla
alla 2,0 m kõrguse Balti süsteemis. Hoonetel ei tohi elektripaigaldused olla alla 3,0 m abs.
Soovitav on absoluutkõrgusega alla 3,0 m paiknevad hoone konstruktsioonid rajada
veekindlatena;
• Aiamaja ja suvila maksimumkõrguseks loetakse 7,5 m olemasolevast maapinnast, kui
kehtestatud detailplaneeringus ei ole määratud teisiti;
• Elamute piirdeaiad võib rajada katastriüksuse piirile ja teekatte servast minimaalselt 2 m
kaugusele. Ühepereelamule ei või rajada üle 1,5 m kõrguseid piirdeid. Kõik vundeeritud ja
1 Vastavalt Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 14 1 lõikele 4 4 kehtivad haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena
moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse üldplaneeringu kehtestamiseni ühinenud kohaliku omavalitsuse üksuste üldplaneeringud
nendel territooriumidel, kus need enne ühinemist kehtestati. Seega k ehtib kavandatava tegevuse alal, kuni Häädemeeste valla
üldplaneeringu koostamiseni, Tahkuranna valla üldplaneering
6 Tahkuranna küla Oskari kinnistu detailplaneering
massiivkonstruktsiooniga ning üle 1,5 m kõrgused piirded on lubatud rajada ainult kohaliku
omavalitsusega kooskõlastatud ehitusprojekti alusel;
• Krundi pinna kõrguse muutmine, juhul kui sellega kaasneb sadevete režiimi muutumine, võib
toimuda valla kirjaliku kooskõlastuse alusel. Krundi pinna tõstmiseks naaberkrundile lähemal kui
5 m ja üle 0,5 m võrreldes naaberkrundiga tuleb koostada vertikaalplaneerimise projekt, millest
tuleb informeerida piirinaabreid, kellel on õigus esitada ühe kuu jooksul kirjalikult põhjendatud
vastuväiteid;
• Kõigil kruntidel (v.a ühiskondlike hoonete ja puhkealade puhul, kui see on lahendatud teisiti
detailplaneeringus) tuleb parkimine lahendada krundisiseselt. Parkimiskohtade paigutus tuleb
kindlaks määrata detailplaneeringus;
• Detailplaneeringu järgse enam kui 2 krundiga elamuala väljaehitamise korral on arendajal või
omanikul kohustus rajada enne hoonetele ehituslubade väljastamist juurdepääsuteed,
puurkaev(ud), vee- ja kanalisatsioonitrassid ja/või ühiskasutuses olevad (ehk rohkem kui ühte
krunti teenindavad) reoveepuhastid või imbväljakud, side ja/või elektritrassid ja tuletõrjevee
saamise kohad;
• Detailplaneeringut koostades tuleb tagada olemasolevad juurdepääsud (naaber)maaüksustele.
Vähemalt kolme krundi teenindamiseks olemasolevale/kavandatud juurdepääsuteele tuleb
määrata avalik kasutus;
• ÜP-ga määratud väärtuslikul maastikul tuleb maa sihtotstarbe muutmisel arvestada, et säiliks
maastikumuster;
• Üle 5 krundiga elamuala moodustamisel võib detailplaneeringu algataja nõuda, et vähemalt 10%
detailplaneeringusse haaratud alast jääks üldkasutatavaks maaks.
Sademete ja pinnavesi vallas tuleb vastavalt ÜP-le ära juhtida peamiselt kraavide baasil; 8480017 Mõisa
tee äärde on kavandatud kergliiklustee ehitamine.
Skeem 1.1.1. Väljavõte Tahkuranna valla üldplaneeringu joonisest. Oskari kinnistu on tähistatud punase
objektiga (allikas: Maa-ameti planeeringute kaardirakendus 2022).
Detailplaneeringu koostamise eesmärk ühtib kehtiva üldplaneeringu kohaste planeerimispõhimõtetega.
Tahkuranna küla Oskari kinnistu detailplaneering 7
1.2 Pärnu maakonnaplaneering
Oskari kinnistu asub maakonnaplaneeringu kohasel Suur - Pärnu alal, mis jääb Pärnu linna kui
tõmbekeskuse väga tugevasse mõjusfääri (vt skeem 1.2.1). Kinnistu jääb Pärnu kesklinnast ca 20 km
kaugusele, maakonnaplaneeringu kohasest kohalikust keskusest, Uulust ca 5 km kaugusele ja
lähikeskusest, Võistest ca 4 km kaugusele. Ehk ligi 20 km kaugusele planeeringualast jääb suur
töökohtade kontsentratsioon ning ca 4 - 5 km kaugusele jäävad teenused, mis rahuldavad elanike
põhivajadused.
Kuna maakonnaplaneeringuga on Tallinn-Pärnu-Ikla-Riia maantee ehk Via Baltica äärde ette nähtud
jalg- ja jalgrattatee ehitamine, on perspektiivis võimalik planeeringualalt tõmbekeskuse suunal liikuda
ka autovabalt.
Planeeringuala ei asu maakonnaplaneeringuga määratud väärtuslikul põllumajandusmaal.
Skeem 1.2.1. Väljavõte Pärnu maakonnaplaneeringu asustuse kaardist.
Vastavalt Pärnu maakonnaplaneeringule jääb kinnistu Uulu - Tahkuranna – Jõulumäe väärtuslikule
maastikule. Üldnimetuse „väärtuslik maastik“ all käsitletakse maakonnaplaneeringus väärtuslikke
maastikke, kauneid tee- ja veeteelõike ning silmapaistvalt ilusa vaatega kohti. Väärtuslike maastikena
on määratud kuhjunud väärtustega maastikud, kus maastikul on kultuurilisajalooline väärtus, looduslik
väärtus, puhkeväärtus ja turismipotentsiaal, identiteediväärtus ning esteetiline väärtus.
Maakonnaplaneeringu kohased üldised kasutustingimused väärtuslike maastike säilitamiseks ning
nende omapära säilitamiseks on muuhulgas järgmised:
• hoonestuse planeerimisel väärtuslikule maastikule järgida olemasolevat ajaloolist asustust,
arvestades ajaloolise teede- ja tänavate võrgu ning ehitustraditsioonidega;
• säilitada ajaloolist maakasutust, põllumajandusmaastiku avatust ja vaateid väärtuslikele
maastikuelementidele;
• maa sihtotstarbe muutmisel arvestada, et säiliks maastikumuster;
• hoonete ehitamisel või ümberehitamisel säilitada ja sobitada maastikule omaseid hooneid ja
elemente;
8 Tahkuranna küla Oskari kinnistu detailplaneering
• uute ehitusalade ja joonehitiste rajamisel säilitada olemasolevad väärtused ja sobitada uued
elemendid kooskõlas olemasolevatega.
Sätestatud on, et väärtuslike maastike täpsemad piirid ja nende hooldamiseks vajalikud meetmed tuleb
määrata üldplaneeringuga.
Oskari kinnistu asub nõrgalt kaitstud põhjaveega territooriumil. Maakonnaplaneeringu kohaselt
tuleb nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel kaaluda põllumaa kasutuskoormuse vähendamist ning
uute elamupiirkondade kavandamisel eelistada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni väljaehitamist
lokaalsetele lahendustele. Reoveekogumisaladel on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni
väljaehitamine kohustuslik. Oskari kinnistu reoveekogumisalale ei jää.
Detailplaneeringu koostamise eesmärgil puudub vastuolu Pärnu maakonnaplaneeringuga.
1.3 Häädemeeste valla korduva üleujutusega ala piiri
määramise ja ehituskeeluvööndi täpsustamine
Uuring viidi käbi koostatava Häädemeeste valla üldplaneeringu raames, kuna looduskaitseseaduse §
35 lg 31 kohaselt määratakse mererannal korduva üleujutusega ala piir üldplaneeringuga. Häädemeeste
valla üldplaneering algatati Häädemeeste Vallavolikogu 27.09.2018 otsusega nr 64.
Uuringu tulemuste põhjal ei paikne Oskari kinnistu korduvalt üleujutataval alal, kuid jääb tõenäoliselt 50
aasta jooksul üleujutatavate alade hulka (vt skeem 1.3.1). Korduvusperioodiga 50 a on üleujutusest
ohustatud peaaegu kõik 4 Tallinn-Pärnu-Ikla-Riia maanteest mere poole jäävad maaüksused.
Skeem 1.3.1. Väljavõte uuringu joonisest, kus Oskari kinnistu on tähistatud punase objektiga.
Uuringus anti soovitus, et ühiskanalisatsiooni süsteemide rajatiste (pumplad, puhastid jms)
planeerimisel, rekonstrueerimisel või projekteerimisel tuleb tagada nende toimivus vähemalt kuni
+2,4 m üleujutustele.
2 OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS
Planeeringuala olemasolev olukord on graafiliselt kajastatud joonisel nr 2.
Tahkuranna küla Oskari kinnistu detailplaneering 9
2.1 Planeeringuala kontaktvööndi üldine iseloomustus ja
analüüs
Planeeringuala ehk Oskari kinnistu asub Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas Tahkuranna külas. Ala
piirneb põhjasuunast Oti kinnistuga, kt 84801:004:0521, mille sihtostarve on 100% elamumaa ja idast
Lennarti tee kinnistuga, kt 21401:001:0096, mille sihtotstarve on 100% transpordimaa. Planeeringualast
lõunasuunda jääb 100% maatulundusmaa sihtotstarbega Arne kinnistu, kt 21401:001:0095 ning
läänesuunda samuti 100% maatulundusmaa sihtotstarbega Suti kinnistu, kt 84801:004:0508.
Naaberkinnistutest Oti ja Suti on hoonestatud elu- ja nende abihoonetega.
Planeeringualast põhjasuunda jäävalt ajalooliselt 8480017 Mõisa teelt kulgeb planeeringualani
olemasolev sõidutee, lähimad bussipeatused asuvad ca 1,5 km kaugusel Tallinn-Pärnu-Ikla-Riia
maantee ehk Via Baltica ääres.
Lähima 0,5 km raadiusesse ei jää ühtegi kultuurimälestist ega pärandkultuuriobjekti, samuti kaitstavate
taimeliikide kasvukohti, loomaliikide leiukohti ega väärtuslikke looduslikke elupaiku. Küll aga jääb ca 0,8
km kaugusele läänesuunda mererand.
Ümbruskonna maastikumuster koosneb vahelduvatest põllumaadest, endistest talukohtadest,
tihedamatest hoonekompleksidest ja rohumaadest. Ajalooliselt on asustus tihedam olnud põhiliste teede
ääres, kuid kuna maastikumuster on pidevas muutumises, on tihedamini asustatud alasid tekkinud ka
teedest kaugemale.
Planeeringuala asukoht koos kontaktvööndiga on vaadeldav joonisel nr 1.
2.2 Planeeringuala iseloomustus
Planeeringualaks on Oskari kinnistu, kt 21401:001:0094, pindalaga 18 077 m², mille sihtotstarve on
maatulundusmaa 100%.
Ala on hoonestamata ja seal asub looduslik rohumaa (st pole kasutusel põllumaana). Kõrghaljastust
esindab üksik puu ning kinnistu piiridele on rajatud kraavid. Kraavid on osaks kontaktvööndi suuremast
kraavivõrgustikust, kus liigvesi juhitakse merre.
Alal on põhjavesi nõrgalt kaitstud, tehnovõrgud ja -rajatised puuduvad. Maapinnakõrgused jäävad
vahemikku ca 1,7 - 2,2 m/abs, kraavipõhjad on madalamad, reljeef on tasane.
Juurdepääs alale toimub territooriumiga külgnevalt Lennarti tee kinnistu pinnasteelt (teemaa laius on
ca 8 m), mida kasutab kinnistule juurdepääsuks ka piirinaaber ehk Arne kinnistu omanik. Teemaale on
ehitatud elektri madalpinge maakaabelliin kuni Arne kinnistu liitumiskilbini.
2.3 Planeeringu- ja selle mõjuala analüüsil põhinevad
järeldused ning ruumilise arengu eesmärgid
Planeeringuala ruumilise arengu eesmärgid tuginevad peatükkides 1 ja 2 toodud planeeringuala ja selle
mõjuala analüüsile ning analüüsil põhinevatele järeldustele. Planeeringuala ruumilise arengu
eesmärgiks on kehtiva üldplaneeringu elluviimine ehk planeeringualal ühepereelamute ehitamise
võimaluste välja selgitamine loodus- ja elukeskkonda kahjustamata.
Planeeringuala ruumilise arengu eesmärki on võimalik tagada:
• Planeeringulahenduse koostamisel ala kohapõhiste tingimustega (näit maapinnakõrgustega)
arvestamisega;
• Planeeringualale juurdepääsu planeerimisel olemasoleva teedevõrgustiku kasutamisega;
• Planeeringualale olemasolevasse keskkonda sobivate hoonete kavandamisega;
• Planeeringualale keskkonnasäästlike tehnovõrgulahenduse planeerimisega;
10 Tahkuranna küla Oskari kinnistu detailplaneering
• Seadusega sätestatud ja käesolevas planeeringus välja toodud keskkonnakaitse põhimõtetest
kinni pidamisega.
Ühepereelamute ala kavandatakse atraktiivsesse piirkonda, milline ümbruskond koos mere vahetu
lähedusega ning võimalusega suuremate kruntide moodustamiseks võrreldes keskustega, on
tulevastele elanikele tervist toetav. Planeeringuala jääb keskustest, mis tagavad töökohad ja teenused
mõistlikule kaugusele ning keskustesse on võimalik jõuda kasutades ühistransporti ning olemasolevaid
ning perspektiivseid jalg- ja jalgrattateid; tagatud on sotsiaalse taristu kättesaadavus. Alale on tagatud
hea juurdepääs mööda olemasolevaid juurdepääsuteid ning täiendava teemaa rajamise vajadus on
minimaalne. Alal on võimalik kasutada keskkonnasäästlikke tehnovõrgulahendusi ning kruntide
haljastamisega suurendada piirkonna elurikkust.
3 DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATAV
3.1 Planeeritava ala kruntideks jaotamine
Lähtuvalt kehtiva Tahkuranna valla üldplaneeringu planeerimispõhimõttest väikeelamu reservmaal on
planeeringuala jaotatud seitsmeks üksikelamumaa krundiks, mille suurus ei ületa 2200 m 2. Lisaks on
moodustatud elamukruntidele juurdepääsu tagav teemaa krunt ning eraldi krunt veehaarde ehitamiseks
(vee tootmise ja jaotamise ehitise maa).
Kruntide moodustamine ja pindalad on nähtavad joonisel nr 4.
3.2 Kavandatav ehitusõigus, ehituslikud ja arhitektuursed
tingimused
Kruntide ehitusõigus on toodud joonisel nr 3 tabelis. Samal joonisel kujutatud illustratiivne ehitiste
paiknemine, suurus, konfiguratsioon jmt on põhimõtteline ning täpsustub projekteerimisel.
Elamukruntidele on kavandatud üksikelamu ja ühe abihoone ehitamine.
Elamukruntide ehitusõiguse määramisel on lähtutud Tahkuranna valla üldplaneeringust ehk põhihooned
on kavandatud maksimaalselt 8,5 m kõrgused ja krundi täisehituse protsent ei ületa 20% (kruntide
täisehituse protsent jääb 10-11% piiresse).
Planeeritud kruntide hoonestusele on määratud järgmised olulisemad arhitektuursed tingimused:
• Abihoone maksimaalne lubatud kõrgus: 5 m;
• Katusetüüp: kaldkatus;
• Katusekalded: 3-45 kraadi;
• Katusekattematerjalid: plekk, vm katusetüübile sobiv, vältida tuleb matkivaid materjale;
• Välisviimistlusmaterjalid: kasutada ajas kestvaid kvaliteetmaterjale, näiteks klaas, puit, kivi,
krohv (ka kombineeritult). Vältida tuleb matkivaid (plastvooder jmt) materjale;
• +/- 0.00 sidumine: põhihoonel minimaalselt 2,0 m/abs;
• Soovitatav on alla 3,0 m/abs paiknevad hoone konstruktsioonid rajada veekindlatena;
• Hoonetel ei tohi elektripaigaldused olla alla 3,0 m abs;
• Hoonestuse arhitektuurne tase ja hoonete vaheline ruum peab olema lahendatud
kõrgekvaliteediliselt ning hooned peavad sobituma olemasolevasse keskkonda.
Elamukruntidel on kavandatud järgmised ehitise kasutamise otstarbed 2: üksikelamu (11101); elamu
abihoone (12744).
2 Majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määrus nr 51 Ehitise kasutamise otstarvete loetelu
Tahkuranna küla Oskari kinnistu detailplaneering 11
Lisaks on kohalikul omavalitsusel õigus lubada täiendavalt loetelus nimetamata ehitise kasutamise
otstarbeid, kui need sobivad krundi kasutamise sihtotstarvetega ja/või kui need on vajalikud planeeritud
tegevuse elluviimiseks/tööks (nt torujuhtmed (22000), elektrijaotusvõrgud ja sideliinid (22240),
kanalisatsioonitorustik (22231), veejaotustorustikud (22220), teed (21100) jne).
Kruntide ehitusõigusega määratletud hoone mahud tuleb ehitada hoonestusala (krundi osa, kuhu võib
rajada ehitusõigusega lubatud hoonestuse) piirides ning arvestatakse ehitisealuse pinna sisse. Suurima
lubatud ehitisealuse pinna hulka ei ole arvestatud hoone küljes olevat vihmaveesüsteemi,
päikesekaitsevarjestust, terrassi, treppi, tehnosüsteemi ja -seadme osa jt vastavas õigusaktis3
nimetatud hooneosi.
Lisaks ehitusõiguses toodud hoonestusele on elamukruntidel lubatud täiendavalt kuni 5 m kõrguste ja
kuni 20 m² suuruse ehitisealuse pinnaga ehitiste (ehk ehitusloakohustuseta ehitiste) püstitamine (ei
kuulu ehitusõiguse näitajate hulka).
Kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga ja kuni 5 m kõrguseid ehitisi võib vajadusel rajada ka väljapoole
hoonestusala, määrates ehitistele oma piirkonna, et ühtlustada krundile tekkivate ehitiste paigutust ja
välistada kruntide kaootilist risustamist vaba ehitustegevuse alla kuuluvate ehitistega. Rajatised peavad
hoonestusega moodustama ühtse terviku. Ehitiste paigutus krundil peab olema selline, et võimalikult
vähe kahjustataks naaberkruntide kasutamise tingimusi ja keskkonda.
Kruntide hoonestusalade määramisel on lähtutud võrdsuse printsiibist ja olemasolevatele kraavidele
jäetavast teenindusmaast. Enamasti on kruntide hoonestusala kavandatud 4 m kaugusele krundi piirist,
mis tagab ka normikohaste tuleohutusnõuete täitmise. Tänavapoolsel küljel on hoonestusala
kavandatud 6 m kaugusele krundi piirist. Kruntidele ei ole määratud kohustuslikku ehitusjoont, kuna see
ei ole antud maalises piirkonnas ruumiliselt põhjendatud.
Hoonestusala on kruntidel antud suurem kui hoonete suurim lubatud ehitisealune pind, mis võimaldab
vabamalt valida hoonestuse kuju ja asetust. Hoonestusalasse võib rajada ka rajatisi (teid/platse jm) ja
istutada puid ning põõsaid.
Planeeritud hoonestusalade sidumine krundipiiridega on näidatud joonisel nr 3.
Arvestades ptk-s 3.8 tooduga on lubatud projekteerimisel näha ette päikeseenergia kasutamise
võimalusi. Päikesepaneelid võib sulandada arhitektuursesse terviklahendusse. Paneelid või nendega
kaetavad osad kavandada osaks arhitektuursetest elementidest või fassaadist või kavandada need
hoone osade külge (katus, fassaad). Mistahes tüüpi päikesepaneelide kasutamisel peavad olema
tagatud järgmised nõuded ja tingimused:
• Päikesepaneelid ei tekita kõrvalolevatele hoonetele valgusreostust;
• Päikesepaneelid ei kahjusta naaberhooneid, väliruumis liiklejaid ja looduskeskkonda;
• Päikesepaneelid ei häiri liiklust ja teel liiklejaid.
Ehitustegevus tuleb käsitletaval maa-alal korraldada keskkonnasõbralikult, vastavalt heale tavale ja
kehtivatele normidele.
3.3 Haljastus, heakord, piirded ja vertikaalplaneerimine
Planeeritud elamukruntidel tuleb uushaljastus lahendada vastavalt krundi omaniku soovile.
Kõrghaljastuse kavandamisel tuleb lähtuda krundi ja hoone paiknemisest naabrite, päikese ja tee
suhtes; kõrghaljastuse ja tehnilise taristu elementide paiknemine peab olema omavahel kooskõlas.
Rohevõrgu toimimise ülesannete täitmiseks peab haljastatud ala olema vähemalt 40% krundi pindalast.
Kõrghaljastuse osakaal haljastatud alast peab olema vähemalt 25%. Krundi haljastatav osa peab olema
suurem kui kõvakattega ala.
3 Majandus- ja taristuministri 05.06.2015.a mää rus nr 57 Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused § 19 lg 6
12 Tahkuranna küla Oskari kinnistu detailplaneering
Soovitatav on kruntidel nr 1, 2 ja 3 kavandada kõrghaljastust krundi põhjapoolsema piiri lähedusse;
kruntidel nr 4 ja 5 läänepoolse piiri lähedusse ning kruntidel nr 5, 6 ja 7 lõunapoolse piiri lähedusse.
Soovitatud asukohtadesse kõrghaljastuse kavandamisel sulandub elamuala sujuvamalt
olemasolevasse keskkonda ning maastiku kaugvaadetel imiteerib piirkonna olemasolevaid
elamukomplekse ümbritsevat haljastust. Planeeringujoonistel on istutatava haljastuse lahendus
markeeritud põhimõttelisena illustreeriva lahenduse alusel. Konkreetne krundi haljastuslahendus tuleb
anda ehitusprojektis.
Elamukrundid on lubatud piirata kõikidest külgedest kuni 1,5 m kõrguse läbi nähtava piirdeaiaga. Läbi
nähtav puitpiirdeaed on lubatud kruntide planeeritud tänavamaa (krundi nr 9) poolsel küljel; mujal on
lubatud läbi nähtavad metallpiirdeaiad, mis ei tekita maastiku kaugvaadetel kontrasti. Piiret võib
dubleerida haljastusega või rajada ka vaid haljaspiirde.
Jäätmete kogumiseks tuleb kruntidel ette näha suletav kogumiskonteiner. Konteiner peab asetsema
tasasel, horisontaalsel ning vastupidaval alusel ja hoonestusest vähemalt 2 m kaugusel.
Prügikonteinerite täpne asukoht krundil tuleb anda projekteerimise käigus.
Maapinnakõrgused jäävad planeeringualal vahemikku ca 1,7 - 2,2 m/abs, kraavipõhjad on madalamad,
reljeef on tasane. Täpne vertikaalplaneerimine kruntidel tuleb lahendada projekteerimise käigus.
Lähtuvalt kehtivast üldplaneeringust: krundi pinna tõstmiseks naaberkrundile lähemal kui 5 m ja üle 0,5
m võrreldes naaberkrundiga tuleb koostada vertikaalplaneerimise projekt, millest tuleb informeerida
piirinaabreid, kellel on õigus esitada ühe kuu jooksul kirjalikult põhjendatud vastuväiteid.
3.4 Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus
Liikluskorralduse põhimõtteline lahendus on graafiliselt nähtav joonisel nr 3.
Planeeritud elamukruntidele juurdepääsu tagamiseks on moodustatud teemaa krunt nr 9 laiusega 10 m,
mis on ette nähtud avalikuks kasutamiseks. Planeeritud juurdepääsutee on kavandatud tupikteena, mille
lõppu on ette nähtud kehtiva standardi EVS 843:2016 Linnatänavad kohane teenindusliikluse
ümberpöördekoht.
Planeeringujoonisel on antud põhimõtteline teemaa lahendus sõidutee ja selle äärsete teepeenardega,
mida saab kasutada kõnniteena. Kavandatud tee ristprofiili elementide asukohti ja parameetreid on
lubatud projekteerimisel muuta.
Samuti on joonisele kantud kruntide võimalikud juurdepääsude/sissesõitude asukohad, mida võib
vastava krundipiiri ulatuses täpsustada. Krundile nr 1 kavandatud reoveepuhasti teenindamine on
kavandatud Lennarti tee maaüksusel asuvalt teelt.
Sõidukite parkimine elamukruntidel tuleb lahendada krundisiseselt vastavalt krundi asendiplaanilisele
lahendusele ja kehtivale standardile. Planeeringu koostamisel kehtiva standardi EVS 843:2016
Linnatänavad kohaselt tuleb igal elamukrundil ette näha kolm sõiduki parkimiskohta.
3.5 Tehnovõrgud- ja rajatised
Planeeringuga on antud tehnovõrkude põhimõtteline lahendus, mida tuleb täpsustada projekteerimise
käigus tulenevalt hoonete asendiplaanist ja ruumiprogrammist. Projekteerimisel tuleb arvestada
kavandatava haljastusega.
Ehitustööde käigus ja planeeritud kruntide kasutamisel tuleb tagada planeeritud tehnovõrkude kaitse.
3.5.1.Veevarustus
Piirkonnas puudub võimalus liituda ühisveevärgiga. Seetõttu on planeeringualale kavandatud eraldi
krunt nr 8 puurkaevu ehitamiseks, mis tagab veevarustuse kõikidele perspektiivsetele elamukruntidele.
Tahkuranna küla Oskari kinnistu detailplaneering 13
Arvestades ühel elamukrundil leibkonna suuruseks keskmiselt 4 inimest kujuneb krundi veevajaduseks
ca 0,4 m³/ööp (0,1 m³ (ehk 100 l) x 4 in/ööp). Seitsme elamukrundi arvestuslik ööpäevane veevajadus
on seega 2,8 m³/ööp.
Kavandatud puurkaevust on planeeritud mööda teemaa krunti nr 9 veetrass ja ühendustorustikud igale
krundile.
Puurkaevul on 10 m laiune hooldusala ning 60 m laiune heitvee pinnasesse juhtimise keeluala (vt ptk
3.8).
3.5.2.Olmereoveekanalisatsioon
Piirkonnas puudub võimalus liituda ühiskanalisatsiooniga. Seetõttu on krundile nr 1 kavandatud
bioloogiline reoveepuhasti koos imbtunnelitega, mis tagab kõikide elamukruntide olmereovee käitluse
ning puhastatud vee hajutatult pinnasesse immutamise.
Teemaa krundile nr 9 on planeeritud olmereoveekanalisatsioonitrass ja ühendustorustikud igale
krundile. Puhasti teenindamine on kavandatud Lennarti tee katastriüksusel asuvalt teelt.
OÜ Lainemudel üleujutusalade uuringus anti ühiskanalisatsiooni süsteemide rajatiste (pumplad,
puhastid jms) planeerimisele, rekonstrueerimisele või projekteerimisele soovitus tagada nende toimivus
vähemalt kuni +2,4 m üleujutustele. Üleujutuse ohu ja kõrge pinnasevee taseme tõttu tuleks
reoveepuhasti (biopuhasti) tõsta kõrgemale (näit ca 3.50 m/abs), reoveepumpla võib jääda madalamale.
Planeeringujoonisel on illustratiivse lahendusena kujutatud 30-35 inimese reovee käitlemiseks mõeldud
omapuhasti ruumivajadus asukohaga naaberkinnistu piirist kaugemal kui 5 m.
Septiku või muu pealt kinnise või maa-aluse omapuhasti kuja4 on vähemalt 5 m, omapuhastina rajatava
reoveekäitlussüsteemi kuja on vähemalt 10 m5.
Kavandatud asukohas jääb reoveepuhasti väljapoole planeeritud puurkaevu ning naaberkinnistutel
asuvate puurkaevude heitvee pinnasesse juhtimise keeluala.
Alternatiivina biopuhastile on kruntidel lubatud kasutada vaid lekkekindlaid reovee kogumismahuteid.
3.5.3.Sademevee ärajuhtimine
Piirkonnas puuduvad sademeveetorustikud ning sademe- ja pinnavee ärajuhtimine tuleb korraldada
kraavide baasil. Kuna planeeritud kruntidele suuri kõvakattega pindasid ei planeerita, on kavandatud
sademevee imbumine pinnasesse, selle juhtimine kraavidesse ning võimalusel katusepindadelt
pärineva sademevee taaskasutamine.
3.5.4.Tuletõrje veevarustus
Planeeritud tegevus planeeringualal liigitub tuleohutuse järgi I (eluhooned) kasutusviisi alla6.
Vastavalt tuleohutuse seadusele peab ehitisel, millele on kehtestatud tuleohutusnõuded, olema
nõuetele vastav veevõtukoht7. Kui aga ehitises on tulekahju avastamine ja selle kustutamine tagatud
muu tehnilise lahendusega (näiteks automaatse tulekustutussüsteemiga) ei ole veevõtukoht
üksikelamute puhul kohustuslik.
4 Kanalisatsiooniehitise kuja on kanalisatsiooniehitise, välja arvatud torustik, kõige väiksem lubatud kaugus elamust
5 Keskkonnaministri 31.07.2019 määrus nr 31 Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning
kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus 1
6 Siseministri 30.03 2017 määrus nr 17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded
7 Veeallika juures olev aasta ringi kasutatav rajatis, mil le kaudu võetakse vett pääste- ja demineerimistöödeks ning veekahuri
täitmiseks
14 Tahkuranna küla Oskari kinnistu detailplaneering
Vastavalt määrusele nr 108 peab üldjuhul tuletõrje veevõtukoht paiknema ehitisest vähemalt 30 m
kaugusel, et tagada päästetehnika ohutus ja paiknema hoone kaugeimast sissepääsust või rajatise
kaugeimast ligipääsetavast punktist kuni 200 m kaugusel. Kui hoones on tuleohutuspaigaldiste
päästemeeskonna toitesisend, peab veevõtukoht paiknema ka sellest kuni 200 m kaugusel. Maalises
keskkonnas paikneva I kasutusviisiga hoone veevõtukoha kaugust ehitisest võib suurendada kuni 400
meetrini, kui voolikuliini veevõtukohast hooneni saab vedada sirgjooneliselt. I kasutusviisiga või sellega
võrdsustatud hoonega samal kinnistul asuva abihoone veevõtukohana võib käsitada lähimat nõuetele
vastavat veevõtukohta. Veevõtukoha kaugus ehitisest mõõdetakse mööda päästetehnikaga sõidetavaid
teid.
Ehitise veevõtukohana võib käsitada lähimat nõuetele vastavat veevõtukohta juhul, kui täidetud on
vähemalt üks järgmistest tingimustest:
• Ehitise ehitisealune pind on kuni 60 m²;
• Erinevatel kinnistutel olevad I kasutusviisiga või nendega võrdsustatud hooned asuvad
üksteisest kaugemal kui 40 m;
• Erinevatel kinnistutel olevad I kasutusviisiga või nendega võrdsustatud hooned asuvad
üksteisele lähemal kui 40 m, kuid tuleohutus on analüütiliselt tõendatud;
• Eripõlemiskoormus on arvutatud projekteerimisel ja see jääb alla 200 megadžauli ruutmeetri
kohta.
Planeeringualale kavandatud I kasutusviisiga hoonetel ja sellega võrdsustatud hoonetel loetakse
veevõtukoha veeallikas piisavaks veekoguseks vähemalt 30 m³.
Planeeringualale lähim nõuetele vastav veevõtukoht asub põhjasuunas ca 2 km kaugusel Mereranna
(kt 84801:004:0008) katastriüksusel (VID 8482). Planeeringuala järk-järgulisel hoonestamisel, kui on
täidetud vähemalt üks ülaltoodud nõuetest, saab ehitiste veevõtukohana käsitada eelpool nimetatud
veevõtukohta. Kõikide kruntide hoonestamisel asuvad enamus erinevatele kruntidele planeeritud
hooned üksteisele lähemal kui 40 m.
Kui planeeritud kruntide hoonestamisel ei ole võimalik ülaltoodud nõuetest ja tingimustest ühtegi täita,
ei jää lähim veevõtukoht planeeringualast normikohasele kaugusele. Sellisel juhul on planeeringuala
elamukruntide välise tuletõrjeveega varustamiseks kavandatud puurkaevuga samale krundile maa-
alune tehislik tuletõrjeveehoidla normatiivse veekogusega min 30 m³.
Joonisel nr 3 on näidatud maa-aluse tuletõrjeveemahuti põhimõtteline asukoht.
Lubatud on ka muud välise tuletõrjeveega varustamise võimalused ja lahendused, mis vastavad
kehtivatele normidele ja nõuetele.
Kui määruse, asjakohase tehnilise normi või standardi tuleohutusnõuetest soovitakse kalduda kõrvale,
tuleb ehitise vastavust olulistele tuleohutusnõuetele tõendada analüütiliselt 9.
Päästeauto juurdepääs planeeringualale on Lennarti tee kinnistul asuvalt teelt.
Ehitiste projekteerimisel tuleb arvestada kehtivate normide ja nõuetega.
3.5.5.Elektrivarustus, välisvalgustus
Planeeringuala kruntide elektrivarustuse lahenduse aluseks on Elektrilevi OÜ 07.12.2022 tehnilised
tingimused nr 433398 (kehtivad kuni 07.12.2024).
Vastavalt tehnilistele tingimustele on planeeritud kruntide liitumine elektrivõrguga lahendatud Lennarti
tee katastriüksusel kulgeva 0,4 kV maakaabelliini baasil. Olemasolevale maakaablile MPL370100, mis
saab alguse jaotuskilbist JK57484, on planeeritud uus jaotuskilp, millest on ette nähtud toide uutele
objektidele. Madalpinge maakaabelliinid on kavandatud teemaale krundile nr 9 ning nendega ühtsele
8 Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse
nõuded, tingimused ning kord § 6 ja 7
9 Siseministri 30.03.2017 määruse nr 17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded § 4
Tahkuranna küla Oskari kinnistu detailplaneering 15
trassile on võimalik projekteerida perspektiivsete 10 ja 0,4 kV maakaablite koridori. Objektide
elektrivarustuseks on kavandatud kruntide piiridele 0,4 kV liitumiskilbid ja jaotuskilbid. Liitumiskilbid on
planeeritud tarbijate kruntide piiridele soovitavalt mitme kohalistena teealasse. Liitumiskilbid tuleb
võimalusel projekteerida teemaale ning need peavad olema alati vabalt teenindatavad. Elektritoide
liitumiskilbist objektini tuleb ette näha maakaabliga.
Elektrikaablite projekteerimine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud projekteerida teisi
kommunikatsioone elektrikaablite kaitsevööndisse. Teede alla jäävad planeeritavad elektrikaablid tuleb
paigaldada kaitsetorusse.
Elamukruntide sisene välisvalgustus tuleb lahendada projekteerimise käigus soovitatavalt koos
ülejäänud elektrivarustuse kavandamisega. Välisvalgustuse kavandamisel tuleb vältida
naaberkinnistutele valgusreostuse tekitamist.
Kruntide elektrivarustuse projekteerimisel arvestada soovitatavalt võimalusega tulevikus krundile
hõlpsalt paigaldada elektriauto laadimispunkt.
Üleujutuse ohu ja kõrge pinnasevee taseme tõttu ei ole lubatud elektripaigaldisi kavandada alla 3,0 m
abs kõrgusele.
Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Vajadusel olemasoleva
elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus.
Detailplaneeringu kehtestamise järgselt elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida
liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole. Liitumislepingu
sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud kinnistute aadressid.
3.5.6.Soojavarustus
Piirkonnas ei ole kaugküte välja arendatud ja puudub võimalus sellega liitumiseks.
Planeeritud elamukruntide hoonestuse soojavarustus on lubatud lahendada lokaalselt. Võimalikud on
tahkeküte (kuiv küttematerjal: küttepuud, pellet, puitbrikett jmt), soojuspumbad (sh maaküte), elektriküte
ja taastuvenergia lahendused (päikesepaneelid, vt ptk 3.2 ja 3.8) või muud projekteerimise ajal
võimalikud energiasäästlikud ning minimaalselt keskkonda saastavad lahendused. Täpne lahendus, sh
võimalikud kombinatsioonid tuleb anda projekteerimise käigus.
3.5.7.Telekommunikatsioonivarustus
Planeeritud elamukruntide telekommunikatsioonivarustus on kavandatud mobiilisidega või liitudes
planeeringu realiseerimise ajal lähima sidevarustust pakkuva teenuseosutajaga.
3.6 Tuleohutuse tagamine
Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on arvestatud tuleohutusnõuetega 10.
Vastavalt tuleohutusnõuetele peab vältima tule levimist teisele ehitisele, välja arvatud piirdeaiale, postile
ja muule sarnasele, nõnda, et oleks tagatud inimese elu ja tervise, vara ja keskkonna ohutus. Selle
täitmiseks peab hoonetevaheline kuja olema vähemalt kaheksa meetrit. Kui hoonetevaheline kuja on
vähem kui kaheksa meetrit, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega. Hoonetevahelist kuja
mõõdetakse üldjuhul välisseinast. Kui välisseinast on üle poole meetri pikkuseid eenduvaid
põlevmaterjalist osi, mõõdetakse kuja selle osa välisservast. Hoonetevahelise kuja arvestamisel võib
ühe kinnistu piires lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi, kui sellised hooned on samast
tuleohutusklassist. Kui selliste hoonete kogupindala on TP3-klassi hoonete puhul suurem kui 400 m2
10 Siseministri 30.03 2017 määrus nr 17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded
16 Tahkuranna küla Oskari kinnistu detailplaneering
ning TP2- ja TP1-klassi hoonete puhul suurem kui 800 m2, siis peab tule levikut takistama ehituslike
abinõudega.
Planeeritud hoonestusalad jäävad planeeritud kruntide piiridel normikohasele kaugusele.
Hoonestusalade vahelised normatiivkujad on nähtavad joonisel nr 3.
3.7 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused
Kuritegevuse riske reguleerib standard 809-1:2002. Kuritegevuse riskide vähendamiseks on oluline:
• Tagada hea nähtavus (nii territooriumi valgustatus kui vaated naaberaladelt, n-ö naabrivalve
võimalus);
• Piirata krundile sissepääsu (selgelt eristatavad autotranspordi sissepääsud) ja kasutada
lukustatavaid väravaid;
• Eristada selgelt avalik ja eramaa, st eramaa piiramine piirdega.
Hoone projekteerimisel ja hilisemal rajamisel on kuriteohirmu vähendamiseks ja vandalismiaktsioonide
ärahoidmiseks soovitatav arvestada lisaks veel järgnevaga:
• Paigaldada videovalve ja kohtvalgustid;
• Kasutada atraktiivseid arhitektuuri elemente ja maastikukujundust;
• Kasutada atraktiivseid materjalide ja värve;
• Hoida ala korras;
• Kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale (uksed, aknad, lukud).
3.8 Keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine
Planeeringualal puudutavad keskkonnanõuded eelkõige kavandatud elamute olmereovee käitlemist,
joogiveekaevule sätestatud nõudeid ja ehitiste üleujutusohukindlust.
Planeeringualal on põhjavesi looduslikult nõrgalt kaitstud ning piirkonna pinna- ja põhjavee liikumine
toimub mere suunas. Käsitletav territoorium ei asu reoveekogumisalal. Veeseaduse § 124 lg 6 sätestab,
et väljaspool reoveekogumisala, kus puudub ühiskanalisatsioon, võib rajada omapuhasti või kasutada
lekkekindlaid kogumismahuteid.
Vastavalt keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 61 11 §-s 8 sätestatud nõuetele on võimalik
majapidamiste heitvett immutada hajutatult pinnasesse (näit imbtunnelid) kuni 10 m³ ööpäevas,
kasutades vähemalt reovee bioloogilist puhastamist. Reovee kogumine on võimalik lahendada ka
lekkekindlate kogumismahutitega.
Sama määruse § 8 lg 3 alusel peab heitvee immutussügavus olema aasta ringi hinnanguliselt vähemalt
1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimast tasemest ning jääma 1,2 m võrra kõrgemale aluspõhja kivimitest.
Planeeringuala geoloogilise läbilõike kohta täpsemad andmed küll puuduvad, kuid tuginedes lähimate
puurkaevude kohta Keskkonnaportaalis esitatud infole, siis saab järeldada, et aluspõhja kivimid jäävad
piirkonnas vähemalt 3 m sügavusele.
Veeseaduse § 188 lg 1 p 6 kohaselt võib veeloata (keskkonnaloata) pinnasesse juhtida kuni 5 m 3
nõuetekohaselt puhastatud heitvett ööpäevas. Veeseaduse § 3 lg 4 alusel ei peeta veekoguks
kuivenduskraavi, mille kaudu juhitakse vett maaparandussüsteemi eesvoolu. Seega kui heitvee
ärajuhtimiseks on kavas kasutada planeeringualaga seotud kraavistikku, loetakse sellist tegevust
samuti heitvee pinnasesse juhtimiseks.
Vastavalt veeseaduse § 127 lg 1 nõuetele peab heitvee ja saasteainete pinnasesse juhtimise koht jääma
vähemalt 50 m kaugusele veehaarde sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist. Pinnasesse juhitav
vesi peab vastama kehtivatele normidele.
11 Keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61 Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee
suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused 1
Tahkuranna küla Oskari kinnistu detailplaneering 17
Nii planeeringuala kui ka enamik selle lähikonnas paiknevatest kinnistutest jäävad alale, kus
sagedusega korra 50 aasta jooksul võib esineda üleujutusi. Seepärast tuleb piirkonna
reoveekäitlussüsteemide rajamisel arvesse võtta, et nende toimimist ei tohi ohustada üleujutused. OÜ
Lainemudel üleujutusalade uuringus antakse ühiskanalisatsiooni süsteemide rajatiste (pumplad,
puhastid jms) planeerimisele, rekonstrueerimisele või projekteerimisele soovitus tagada nende toimivus
vähemalt kuni +2,4 m üleujutustele. Soovitusega arvestamine on asjakohane ka planeeringualale
kavandatava omapuhasti osas, sest see vähendab üleujutusohuga kaasnevaid riske.
Kanalisatsiooniehitiste kavandamisel tuleb lähtuda asjakohasest määrusest nr 31 12.
Planeeritud elamukruntide joogivee varustus on lahendatud puurkaevuga. Puurkaevu asukoha
planeerimisel on arvestatud veeseaduse § 154 nõuetega, mille kohaselt puurkaevu ümber
moodustatakse põhjavee kaitsmise eesmärgil 10 m hooldusala (kavandatavate elamute veetarve jääb
alla 10 m3 ööpäevas; hooldusala jääb puurkaevu krundi piiresse). Hooldusalal on põhjavee saastumise
vältimiseks keelatud tegevus, mis võib ohustada põhjaveekihi vee omadusi, sealhulgas:
• väetise ja taimekaitsevahendi hoidmine ja kasutamine;
• ohtlike ainete juhtimine pinnasesse ja põhjavette;
• sellise ehitise ehitamine, millega kaasneb keskkonnaoht;
• reoveesette kasutamine;
• kanalisatsiooni või reovee kogumissüsteemi rajamine ja heitvee või saasteainete pinnasesse
juhtimine.
Olmejäätmete kogumine peab vastama jäätmeseadusele ja Häädemeeste valla
jäätmehoolduseeskirjale.
Hoonetele kavandatavatel tehnilistel seadmetel tuleb tagada müranõuetele 13 vastav lahendus,
vajadusel tuleb tagada müra leevendavate meetmete rakendamine. Seadmete paigaldamine peab
vastama seadmetele ettenähtud tehnilistele lahendustele. Reeglina tuleb kütte/jahutusseadmete
välisosad paigaldada hoone konstruktsiooniga mitte külgnevana, soovituslikult maapinnal eraldiseisval
alusel, vältimaks seadmest tekkivat vibratsioonimüra.
Kuigi Eestis pole kliimamuutused nii äärmuslikud kui paljudes teistes maailma ja Euroopa Liidu riikides,
võib ka meil prognooside alusel 21. sajandi jooksul oodata järgmisi muutusi: temperatuuritõus,
sademete hulga suurenemine, merepinna tõus ja tormide sagenemine 14. Seetõttu tuleb meil
kliimamuutuste mõjuga kohanemise vajadusega arvestada ning projekteerimisel tähelepanu pöörata
mh sademevee ärajuhtimise ja haljastuse temaatikale.
Sademevee käitlemisel tuleb eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle
tekkekohas, vältides sademevee reostumist 15. Kruntide haljasalade kujundamisel tuleb arvestada
kliimamuutuste mõjuga ning võimalusel vertikaalplaneerimisel leida lahendusi sademevee kogumiseks,
immutamiseks ning loodusliku mitmekesisuse tõstmiseks.
Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta
(Euroopa Parlament, 19.05.2010) peavad uusehitised pärast 31.12.2020. a olema
liginullenergiahooned. Liginullenergiahoone tähendab, et hoone on parima võimaliku ehituspraktika
kohaselt energiatõhusus‐ ja taastuvenergiatehnoloogiate lahendusi kasutades tehniliselt mõistlikult
ehitatud hoone, mille energiatõhususarv (ETA) on suurem kui 0 kWh/(m²∙a), kuid mitte suurem kui
asjakohases määruses sätestatud näitaja.
Vastavalt direktiivile 2010/31/EL on Eesti kehtestanud liginullenergia standardi nõuded.
Energiatõhususe nõuded on toodud ehitusseadustikus ja ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri
11.12.2018 määruses nr 63 Hoone energiatõhususe miinimumnõuded1. Uute hoonete projekteerimisel
12 Keskkonnaministri 31.07.2019 määrus nr 31 Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning
kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus 1
13 Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 ja sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42
14 Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030
https://www.envir.ee/sites/default/files/kliimamuutustega_kohanemise_arengukava_aastani_2030_1.pdf
15 Veeseadus
18 Tahkuranna küla Oskari kinnistu detailplaneering
tuleb tähelepanu pöörata energia säästmisele ja võimalusel lokaalsele tootmisele ning võimalusel näha
ette võimalusi energiatarbe vähendamiseks ja alternatiivsete energiaallikate kasutamiseks.
Liginullenergiahoone nõuet ei kohaldata väikeelamule köetava pinnaga kuni 220 m 2.
Energiatõhususe põhinäitajaid on otstarbekas jälgida nii energiabilansi komponentide kui ka
projekteerimise protsessis tehtavate valikute osas. Energiatõhusust mõjutab oluliselt hoone mahuline
lahendus ehk hoone kompaktsus ja orientatsioon. Olulisusest järgmine on hoone fassaadide
kujundamine, mis hõlmab endas soojapidavust, valgusläbivust ja varjestust. Lisaks mahule, vormile ja
piirdetarindite lahendustele mõjutavad hoone energiatõhusust tehnosüsteemid. Hoone tehnosüsteemid
on seotud energiavarustuse lahendustega, mis sõltuvad hoone ühendustest erinevate võrkudega (gaas,
kaugküte, elekter jne). Tehnosüsteemidest on kõige suurem ruumivajadus ventilatsioonisüsteemil.
Võimalikult vähese energiakasutusega ventilatsioonisüsteemi rajamine eeldab õigesti valitud
ventilatsiooniseadmeid ja ‐torustikku ning arhitektuurse projekteerimise käigus nende hoolikat hoonesse
sobitamist.
Kuna liginullenergiahoones kompenseeritakse optimeeritud energiakasutust taastuvenergia allikatest
lokaalse soojuse ja elektri tootmisega, tuleb hoone kavandamisel arvestada ka vastavate soojuse ja
elektri tootmise süsteemidega. Taastuvenergia allikatest soojuse ja elektri tootmise lihtsaimad viisid on
soojuspumpade, päikesekollektorite (sooja vee tootmiseks) ja päikesepaneelide (toodavad elektrit)
kasutamine. Päikesepaneelide kasutamise nõuded on välja toodud ptk-s 3.2.
Planeeritud hoonete ehitisealuse pinna suurus suhtes krundi pindalaga (täisehitus) ja krundi lubatud
maksimaalne hoone kõrgus võimaldavad rajada hooned, millega on tagatud normatiivne insolatsioon
päevas nii planeeritud hoones kui naaberhoonetes.
Ehitustegevused tuleb käsitletaval maa-alal korraldada keskkonnasõbralikult, vastavalt heale tavale ja
kehtivatele normidele. Ehitustegevuse ajal on võimalik mõningane vibratsioon ja tolm ning tavalisest
suuremas koguses jäätmete teke. Ehitustööde toimumisel võib ilmneda müra ja tolmamine, mida saab
leevendada vastavaid töövõtteid kasutades:
• Soovitatav on müra ja vibratsiooni põhjustavaid töid teostada ainult tööpäevadel ajavahemikus
kell 8.00 - 18.00 (vältida tavapäraseid puhkeaegasid (varahommik, hilisõhtu, nädalavahetus));
• Tolmuemissioonide vähendamiseks ehitustöödel tuleb vähendada materjalide langemiskõrgust,
katta ehitusmaterjalid veol ja ladustamisel, vajadusel niisutada lenduvat materjali, perioodiliselt
puhastada ehitusplatsi teid ja seadmeid ning vältida ehitusmaterjalide laadimist tugeva tuulega;
• Ehitustegevuse käigus tuleb vältida vibratsiooni teket, mis ületaks piirnorme. Ehitusprojektiga
tuleb valida ehituskonstruktsioon ja -viis, mis tagaks vibrokiirenduse väärtused, mis ei põhjusta
ohtu ümbritsevatele hoonetele.
3.9 Piirangud
3.9.1 Servituutide seadmise määramise vajaduse märkimine
Planeeringualal on vajalik seada servituut krundile nr 1 kanalisatsioonirajatiste ning elektriliini valdaja
kasuks selliselt, et võrguvaldaja saab juhtida tehnovõrku läbi krundi ning seda seal hooldada. Servituudi
seadmine tagab planeeringualalt lähtuva reovee ärajuhtimise bioloogilisse reoveepuhastisse ning
puhastatud vee immutamise.
Servituut on vajalik seada ka krundile nr 9 tänavamaal kulgevate tehnovõrkude valdajate kasuks
selliselt, et võrguvaldajad saavad juhtida tehnovõrku läbi krundi ning seda seal hooldada. Servituudi
seadmine tagab planeeritud kruntidel nr 1 – 8 võrguühendused.
Väljaspool planeeringuala on vajalik seada servituut Lennarti tee kinnistule (kt 21401:001:0096)
planeeringualale kavandatud kruntide kasuks selliselt, et planeeritud kruntidel oleks tagatud sõidukitega
juurdepääs avalikult kasutatavalt 8480017 Mõisa teelt. Lisaks on vajalik samale kinnistule seada
servituut elektriliini valdaja kasuks selliselt, et võrguvaldaja saab juhtida tehnovõrku läbi krundi ning
seda seal hooldada. Servituudi seadmine tagab planeeritud kruntidel nr 1 – 8 elektrivarustuskindluse.
Tahkuranna küla Oskari kinnistu detailplaneering 19
Servituudid seatakse asjaõigusseaduses sätestatud korras. Tehnovõrkudele määratakse servituudid
nende kaitsevööndite ulatuses.
3.9.2 Tehnovõrkude kaitsevööndid
Tehnovõrkudel ja -rajatistel on kaitsevööndid, mis on ehitisealune ning seda ümbritsev maa-ala, mille
ulatuses on kinnisasja omanikul kohustus taluda võõrast ehitist ning mille piires on kinnisasja
kasutamine ja sellel tegutsemine piiratud ohutuse ning ehitise toimivuse tagamiseks 16.
3.10 Planeeringu elluviimine
3.10.1 Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude
hindamine
Planeeringualale ega selle lähipiirkonda ei jää kultuurimälestisi ega pärandkultuuriobjekte, puuduvad
väärtustatud hooned ja miljööalad. Alale lähim ehitismälestis on ca 500 m kaugusel läänes asuv
Tahkuranna õigeusu kirik. Lähimad pärandkultuuri objektid jäävad planeeringualast samuti
läänesuunda, nendeks on ca 600 m kaugusel asuvad Tahkuranna mõis ja Karl Rammi mälestuskivi ning
Mõisa kooli ja Tahkuranna vaestemaja asukohad. Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja
planeeringuala asukohta pärandkultuuriobjektide ning kultuurimälestiste suhtes, ei ole olemasoleva
informatsiooni valguses põhjust eeldada olulist ebasoodsat mõju kultuuriväärtustele.
Vastavalt Pärnu maakonnaplaneeringule jääb planeeringuala Uulu - Tahkuranna – Jõulumäe
väärtuslikule maastikule. Planeeringu koostamise eesmärgi realiseerimisel kaasneb visuaalne mõju,
võrreldes olemasoleva olukorraga toimub maastikupildi muutus (looduslikust rohumaast saab osaliselt
elamute ala). Eeldada võib, et lähimatele hoonestatud naabermaaüksusele Suti ja Oti on muutus kõige
rohkem tunnetatav. Seni rohumaaga külgnevad maaüksused saavad külgnema väikesemahulise
elamualaga. 8480017 Mõisa teelt põllu- ja rohumaale avanevad kaugvaated lähevad planeeringuala
ulatuses kaduma; samuti muutuvad vaated Suti ja Oti maaüksuselt: endine kaugvaade looduslikule
rohumaale asendub hoonete ja kõrghaljastusega. Maakasutuse muutusest tingitud visuaalset muutust
(vaated) leevendada ei ole võimalik. Kehtivas üldplaneeringus on planeeringualal juhtfunktsiooniks ette
nähtud väikeelamu reservmaa, mistõttu on muutus osa üldplaneeringuga kavandatud küla arengust.
Planeeringus on määratud hoonete olulisemad arhitektuursed tingimused ning antud soovitused ja
nõuded kruntide haljastamise ja piirdeaedadega piiramise osas, mis tagavad planeeringulahenduse
sobivuse olemasolevasse keskkonda ning ei ole põhjust eeldada olulist ebasoodsat mõju väärtuslikule
maastikule tervikuna.
Planeeringu elluviimisel ei ole ette näha olulise negatiivse mõju avaldumist looduskeskkonnale, kuna
kaitstavad loodusobjektid (sh Natura alad), kaitstavate taimeliikide kasvukohad ja loomaliikide leiukohad
planeeringualal ja selle lähiümbruses puuduvad. Samuti ei asu planeeringuala rohelise võrgustiku alal
ning lähim rohevõrgu ala jääb planeeringualast ca 1,5 km kaugusele kagusuunda. Lähim
looduskaitseine objekt paikneb ala piirist ca 500 m loodes – III kaitsekategooriasse kuuluva ahtalehise
ängelheina Thalictrum lucidum leiupaik (KLO9303562) ning alale lähim Natura 2000 võrgustiku ala on
Pärnu lahe linnuala (RAH0000131), mis jääb planeeringualast läänesuunda ning mis ühtlasi kattub
looduskaitseseaduse alusel loodud Pärnu lahe hoiualaga (KLO2000286).
Planeeringuala asub territooriumil, kus põhjavesi on looduslikult nõrgalt kaitstud ning piirkonna pinna-
ja põhjavee liikumine toimub mere suunas. Planeeringu elluviimisel ei ole ette näha olulise negatiivse
16 Ehitusseadustiku § 70 lg 1, kaitsevööndis keelatud tegevused vt ehitusseadustik § 70 lg 2; kaitsevööndite ulatused vt määrusest nr
73 Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded , määrusest nr 76
Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusest, samuti määrusest määrus nr 31
Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatu s 1
20 Tahkuranna küla Oskari kinnistu detailplaneering
mõju avaldumist põhja- ega pinnavee seisundile, kui järgitakse detailplaneeringus ette nähtut ja
maaüksuse igakordne omanik peab rangelt kinni seadusega sätestatud keskkonnakaitse põhimõtetest.
Planeeringu elluviimisel ei ole ette näha oluliste negatiivsete sotsiaalsete mõjude ilmnemist, kuna
planeeringualale ei ole kavandatud objekte, mis tooks kaasa sotsiaalseid häiringuid (nö mentaalsed
mõjud, mistõttu elanikud neid enda vahetusse lähedusse ei soovi) või ohustaks kogukonna turvatunnet.
Ehitusperioodi mõjude leevendavaks meetmeks on müra ja vibratsiooni põhjustava ehitustegevuse
planeerimine selliselt, et see võimalikult vähe häiriks ümberkaudseid elanikke. Kaasneva seitsme
elamukrundi tekkega piirkonna teedel liikluskoormuse tõusu mõju märgatav ei ole. Planeeringu
elluviimisel on olemas mõju maakasutusele, kuid ei ole põhjust eeldada olulise ebasoodsa mõju
kaasnemist. Oskari kinnistu on olemasolevalt küll maatulundusmaa otstarbeline, kuid maad ei kasutata
põllumajandussaaduste tootmiseks ega metsakasvatuseks ja sellel puudub põllumajanduslik
potentsiaal. Planeeringuala kontaktvööndis vahelduvad elamud või elamualad põldude ja rohumaadega
ning kokkuvõttes ei muuda kavandatav tegevus üldplaanis piirkonna maakasutust märkimisväärselt ning
maastikumuster säilib.
Planeeringu elluviimisega kaasnevad majanduslikud mõjud on seotud ptk-s 3.10.2 toodud elluviimise
tingimustega. Majanduslikult mõjutab planeeringu elluviimist huvitatud isiku finantsiline võimekus. Nagu
Eestis üldiselt mõjutab rahvastiku kahanemine ja jätkuv vananemine negatiivselt ka Häädemeeste
maapiirkonda. Lisaks on Pärnumaale iseloomulik keskmisest suurem sesoonsus. Uute
eluasemekohtade loomine Suur - Pärnu vahetusse lähedusse loob eeldused uute elanike tulekule ning
aastaringse elanikkonna kasvule ja seeläbi võimaluse kohaliku omavalitsuse tulubaasi suurendamisele.
Kuna planeeringualale on kavandatud minimaalses mahus hooldamist vajavat transpordimaad ning
tehnovõrgulahendused on lokaalsed ning keskkonnasäästlikud, ei avalda planeeringu elluviimine olulist
negatiivset mõju kohaliku omavalitsuse eelarvele. Seega saab planeeringu realiseerumisel pigem
eeldada kaasnevat positiivset majanduslikku mõju.
3.10.2 Planeeringu elluviimise tingimused
Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks maakorralduslike toimingute teostamisele 17,
ehitusprojektide koostamisele ja uute hoonete püstitamisele.
Planeeringuga seatakse selle elluviimiseks järgmised tingimused (elluviimise etapid):
1. Katastriüksuste moodustamine.
2. Hoonestuse teenindamiseks vajalike tehnovõrkude ning rajatiste (juurdepääsutee jm)
projekteerimine ja ehitamine.
3. Servituutide seadmine.
4. Hoonete projekteerimine ja neile ehituslubade väljastamine.
Planeeritud elamukrundi ehitusõigus realiseeritakse maaüksuse omaniku poolt tema tahte kohaselt.
Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikul on kohustus rajada enne mistahes hoonele ehitusloa
väljastamist juurdepääsutee, puurkaev, vee- ja kanalisatsioonitrassid ja ühiskasutuses olev
reoveepuhasti ja imbväljak, elektriliinid ja vajadusel tuletõrje veevõtukoht.
Planeeringuga ei tohi põhjustada kahju kolmandatele osapooltele. Krundi omanik kohustub tagama, et
rajatavad ehitised ei kahjustaks naaberkruntide kasutamise võimalusi ei ehitamise ega ka kasutamise
käigus. Juhul, kui planeeringu realiseerimisel tekitatakse kahju kolmandatele isikutele, kohustub krundi
omanik selle koheselt hüvitama.
17 vt https://geoportaal.maaamet.ee/est/Ruumiandmed/Maakatastri -andmed/Maaomaniku-meelespea-p549.html
Tahkuranna küla Oskari kinnistu detailplaneering 21
JOONISED
(Digitaalselt on joonised esitatud eraldi failidena)
1. Situatsiooniskeem ja kontaktvööndi funktsionaalsed
ja linnaehituslikud seosed M 1 : 10 000
2. Tugijoonis M 1 : 500
3. Põhijoonis tehnovõrkudega M 1 : 500
4. Kruntimise joonis M 1 : 500
?
pinnase all
.
199
146
. A SA
EL
ti AS/
2.01 01Tel
2. ia Ees
.
111
198
. 1
2.2
2.17 kraav
15 A
129
. 2.
2.12
s
i atee 09
2.
7Mõ sa tee
Mõi
22
2.
848001 02
2.
2
2. 0 0.96
A 95 aav
4
.
1 kr .
171
2.1
0.85
2.
22 2.11 83
1.05
2. .
1
17
137
. ?
08
2. kraav 23
2. pinnase all
N
2.18
160
.
kr
2.20
1
2.2
2.07
2.04
JK57484
? 1.99
pinnase all
?
pinnase all
eh itu
2.14
2.07
sjäät
2.05
1.17
S
2.25
2.21
1.91
m ed
eh itu
2.10
kraa
sjäät
v
m ed
1.90
LEPPEMÄRGID:
Lennarti tee
0.99
1.80
2.07
2.15
2.20
Planeeringuala piir 21401:001:0096
1.92 Transpordimaa 100%
Katastriüksuse piir Oti
x= 6456200 3 006 m²
84801:004:0521 1.88
Planeeritud krundipiir
y= 528900
Elamumaa 100%
1
kr
Planeeritud krundi number 15 093 m²
?
pinnase all
2 399 m² Planeeritud krundi pindala
2.0
?
2.0
pinnase all
X=6456126.8
1
1.86
4
Planeeritud krundi nurgakoordinaadid
Y=528880.8 +1.5
6
1.77
8
1.
97
0. 1.89
0.94
1.96
.
183
1.69
0
X=6456179.3 Lennartimaa
pin
hoov 1.
8
6 Y=528962.1
8
84801:004:0754
n as
.
0 0
2 8
7 1.
1.
tee
10
1.
Maatulundusmaa 100%
8
6
1.
5,64 ha
1.89
1.99
v
a
ra
k
2
7
1. 0
1.87
.8
hoov
1.88
0
2
1.98
6
2.05
1.15
1.
1.91 1. 1.89
8
4
1.
16 X=6456157.0
1.
9
2 Y=528929.7
k
ra
a
kraa
v 2.11
0
v
7 1.93
1.
3 0 1.93
.9 7
2.02 0 1.
3
5
9
6
hoov
1.
1.
1.99
1.19
2.11
1.90
2.01
1.93
2.03
1.30
2.11
av
2.09
hoov 2.15
ra
2.11
k
1.91
2.20
hoov
2.35
hoov
1
X=6456126.8
82
kraa
1.78 2.05
4
1.
Y=528880.8
.9
0
0
v
7
1.
1.87
2.00 0.88 2 399 m²
2.24
0.95 1.82 2
2.03
1.24
2.17
1.22
2.11
2.04
2.07
0.96 1.88
kraav
0.98 1.89 1.95 2.22
1.96
1.90
X=6456117.4
2.14
Y=528812.9
2 286 m² 2.18
1.95
1.94
1.94
1.98
2.23
1.97 X=6456104.5
2.07
3 1.98
Y=528974.2
1.95
X=6456098.9
2.01
Y=528939.1
2.09
hoov
2 272 m² 2.28
2.08
2.22
2.04
1.89
2.06
06 1.98
2.
1.41
1.83
0.7
1. 21
99
2.19
9
1. 2.20 X=6456094.7
X=6456090.4
1.95
v
a 1.95
k
ra 2.04 Y=528975.8
Y=528886.7 X=6456088.6
kraa
1.96 Y=528938.1
v
1.98
2.19
X=6456089.9
Y=528883.9
9 1 300 m² 2.02
1.95
2.01
2.18
2.20
X=6456080.8
hoov
Y=528890.0 1.91
2.15
1.41
2.18
2.12
X=6456082.5
0.9
2.05
2.16 2.05
1
1.95 Y=528900.3
8
1.88
2.08 1.96
4 X=6456072.1
2.18
2.21
Y=528872.9 579 m²
pin n
1.95
2 250 m²
aste
X=6456065.1 1.99
1.94
e
Y=528880.3 2.11
6 7 2.08
1.95
X=6456056.9
2.02
1.45
hoov
2.21
2.13
X=6456060.9
2.03
Y=528863.5
2.01
0.89
2.04
2.03
2.08
Y=528881.3 2 253 m² 2 237 m² 2.17
X=6456055.0
1.85
1.91 2.15
Y=528904.7
1.90 2.08
2.13
1.97
X=6456050.1 2.09
2.12
hoov
Y=528874.6
1.95
2.08
X=6456037.2
1.95
5 2.14
Y=528985.1
2.04
2.0
2.18
1.47
2.04
2.08
7
2.06
2.06
X=6456035.1
83 .46
0.9
1
1.
47
kraav
Y=528829.5 2 501 m² 1.96 1.33
2.11 LK191657
2.13
1.
3
1.88
.
177 01
2.
.25 kraav
1 06
kraa
2.
7
2.0
2.11
97
v
1.94 .
1.86
1
15
06
2. X=6456030.6
.
1 2.30
Suti Y=528947.4
1.93
kr
.
197
1
2.4
84801:004:0508 1.31
X=6456024.1
Maatulundusmaa 100%
hoov .
192
4
1
2.3
Y=528909.7 2.27
kraa
.1
2.07
0 14
2.25
1.46
1.1 2.
2
2.28
10,84 ha
14
2.25
2.
1.79
v
.91 2.37
1 05
2.
.
111 2.23
.
180 01
2.
kraav
.
188 2.24 2.28
.
175
87
0.
177
. 2.36
1.82
2.27
2.27
hoov
2.14
1.86 Arne
2.11
21401:001:0095
1.6
0.7
1.7
Maatulundusmaa 100%
7
3
1.76
0
1.7 0.8
1
19 026 m²
7
1.7
62
1.5
0.
50
3
5
1.
0.
1.7
66
8
Planeeringu nimetus:Oskari kinnistu detailplaneering
Asukoht: Tahkuranna küla Joonis: Kruntimise joonis Joonise nr: 4
Häädemeeste vald
Planeeringu koostamisest Fred Kaasik Projektijuht/ Merlin Kalle Kuupäev: 22.12.2022
huvitatud isik: planeerija: Diplomeeritud ruumilise
Planeeringu koostamise keskkonna planeerija,
Häädemeeste Mõõtkava: 1 : 500
korraldaja: tase 7 (nr 163361)
vallavalitsus
?
pinnase all
.
199
146
. A SA
EL
ti AS/
2.01 01Tel
2. ia Ees
.
111
198
. 1
2.2
2.17 kraav
15 A
129
. 2.
2.12
s
i atee 09
2.
7Mõ sa tee
Mõi
22
2.
848001 02
2.
2
2. 0 0.96
A 95 aav
4
.
1 kr .
171
2.1
0.85
2.
22 2.11 83
1.05
2. .
1
17
137
. ?
08
2. kraav 23
2. pinnase all
N
2.18
160
.
kr
2.20
1
2.2
2.07
2.04
JK57484
? 1.99
pinnase all
LEPPEMÄRGID:
?
Planeeringuala piir pinnase all
eh itu
2.14
2.07
sjäät
2.05
1.17
Katastriüksuse piir S
2.25
2.21
1.91
m ed
Kraav
eh itu
2.10
Kruusa- või pinnaskattega tee
kraa
sjäät
Asfaltkattega tee
v
m ed
Juurdepääs katastriüksusele
1.90
Ükskikpuu
Lennarti tee
0.99
1.80
2.07
Elektri maakaabelliin ja selle kaitsevöönd laiusega
2.15
2.20
1 m äärmisest kaablist 21401:001:0096
1.92 Transpordimaa 100%
Oti
x= 6456200 3 006 m²
84801:004:0521 1.88
y= 528900
Elamumaa 100%
kr
15 093 m²
?
pinnase all
2.0
?
2.0
pinnase all
1
1.86
4
+1.5
6
1.77
8
1.
97
0.
Katastriüksuse andmed: 1.89
0.94
1.96
.
183
1.69
0 Lennartimaa
pin
hoov 1.
8
Oskari Aadress 8
6
84801:004:0754
n as
.
0 0
2 8
7 1.
21401:001:0094 Tunnus 1.
tee
10
1.
Maatulundusmaa 100%
8
Maatulundusmaa 100% Sihtotstarve 6
1.
5,64 ha
18 077 m² Pindala 1.89
1.99
v
a
ra
k
2
7
1. 0
1.87
.8
hoov
1.88
0
2
1.98
6
2.05
1.15
1.
1.91 1. 1.89
8
1. 4
16
1.
9
2
k
ra
a
kraa
v 2.11
0
v
7 1.93
1.
3 0 1.93
.9 7
2.02 0 1.
3
5
9
6
hoov
1.
1.
1.99
1.19
2.11
1.90
2.01
1.93
2.03
1.30
2.11
av
2.09
hoov 2.15
ra
2.11
k
1.91
2.20
hoov
2.35
hoov
82
kraa
1.78 2.05
4
1.
.9
0
0
v
7
1.
1.87
2.00 0.88
2.24
0.95 1.82
2.03
1.24
2.17
1.22
2.11
2.04
2.07
0.96 1.88
kraav
0.98 1.89 1.95 2.22
1.96
1.90
2.14
2.18
1.95
1.94
1.94
1.98
2.23
1.97
2.07
1.98
1.95 2.01
2.09
hoov
2.28
2.08
2.22
2.04
1.89
2.06
06 1.98
2.
1.41
1.83
0.7
1. 21
99
2.19
9
1. 2.20
1.95
v
a 1.95
ra 2.04
k
kraa
1.96
v
1.98
2.19
2.02
1.95
2.01
2.18
2.20
hoov
1.91
2.15
1.41
2.18
2.12
0.9
2.05
Oskari 2.16 2.05
1
1.95
21401:001:0094
1.88
2.08 1.96 2.18
Maatulundusmaa 100%
18 077 m² 2.21
pin n
1.95
aste
1.99
1.94
e
2.11
2.08
1.95
2.02
1.45
hoov
2.21
2.13
2.03
2.01
0.89
2.04
2.03
2.17
2.08
1.85
1.91 2.15
1.90 2.08
2.13
1.97
2.09
2.12
hoov
1.95
2.08
2.14
1.95
2.04
2.0
2.18
1.47
2.04
2.08
7
2.06
2.06
83 .46
0.9
. 1
1
kraav 1.96 1.33
47 2.11 LK191657
2.13
1.
3
1.88
.
177 01
2.
.25 kraav
1 06
kraa
2.
7
2.0
2.11
97
v
1.94 .
1
06
2.
1.86 .
115
2.30
Suti 1.93
kr
.
197
1
2.4
84801:004:0508 1.31
Maatulundusmaa 100%
hoov .
192
4
1
2.3 2.27
kraa
.1
2.07
0 14
2.25
1.46
1.1 2.
2
2.28
10,84 ha
14
2.25
2.
1.79
v
.91 2.37
1 05
2.
.
111 2.23
.
180 01
2.
kraav
.
188 2.24 2.28
.
175
87
0.
177
. 2.36
1.82
2.27
2.27
hoov
2.14
1.86 Arne
2.11
21401:001:0095
1.6
0.7
1.7
Maatulundusmaa 100%
7
3
1.76
0
1.7 0.8
1
19 026 m²
7
1.7
62
1.5
0.
50
3
5
1.
0.
1.7
66
8
Planeeringu nimetus:Oskari kinnistu detailplaneering
Asukoht: Tahkuranna küla Joonis: Tugijoonis Joonise nr: 2
Häädemeeste vald
MÄRKUSED:
Planeeringu koostamisest Fred Kaasik Projektijuht/ Merlin Kalle Kuupäev: 25.02.2022
1. Planeeringu koostamisel on kasutatud Geodeesia24 OÜ poolt jaanuaris 2022.a mõõdistatud geodeetilist alusplaani täpsusastmega huvitatud isik: planeerija: Diplomeeritud ruumilise
M 1:500 (töö nr 5825-21). Koordinaadid L-EST97, kõrgused EH2000 süsteemis, katastriüksuste piirid seisuga 19.01.2022.a. Planeeringu koostamise keskkonna planeerija,
Häädemeeste Mõõtkava: 1 : 500
korraldaja: tase 7 (nr 163361)
vallavalitsus
N
S
Sadam
K.Pätsi sünnikoht/
mälestusmärk
Elamud
19
35
1
m Ko Bussipeatus
Tahkuranna s
i e
ate 50
0 ns
480017Mõ t
an
mõis 8 t
in
Pä
1000m t
sitee
ee
klat
-I
nu
är
Elamud
-P
nn
Kämping/
i
Tahkuranna
l
al
telkimisplats
õigeusu kirik
4T
Planeeringu nimetus:Oskari kinnistu detailplaneering
Asukoht: Tahkuranna küla Joonis: Situatsiooniskeem ja kontakt- Joonise nr: 1
vööndi funktsionaalsed
Häädemeeste vald
ja linnaehituslikud seosed
Planeeringu koostamisest Fred Kaasik Projektijuht/ Merlin Kalle Kuupäev: 22.12.2022
huvitatud isik: planeerija: Diplomeeritud ruumilise
Planeeringu koostamise keskkonna planeerija,
Häädemeeste Mõõtkava: 1 : 10 000
Aluskaart: Maa-ameti põhi- ja katastrikaart (WMS teenus) korraldaja: tase 7 (nr 163361)
vallavalitsus
LEPPEMÄRGID: ?
pinnase all
ILLUSTREERIV LAHENDUS .
199
146
. A SA
EL
ti AS/
2.01 01Tel
2. ia Ees
Planeeringuala piir Planeeritud põhimõtteline hoone .
111
12
198
. 2.
(krundi hoonete suurim lubatud ehitisealune pind) 2.17 kraav
A
29
. 1
2.5
1
Katastriüksuse piir 12
ee
2.
s
i at 09
2.
7Mõ sa tee
Mõi
Planeeritud põhimõtteline sõidutee 22
2.
848001 02
2.
2
2. 0 0.96
Planeeritud krundipiir A 95 aav
4
.
1 kr .
171
2.1
0.85
Planeeritud põhimõtteline teepeenar
2.
22 2.11 83
1.05
2. .
1
17
1 Planeeritud krundi number 08
2. kraav
137
.
23
2.
?
pinnase all
N
2.18
60
.
Planeeritud põhimõtteline juurdepääs krundile 1
kr
2.20
1
2.2
2.07
2.04
JK57484
Planeeritud krundi hoonestusala ? 1.99
pinnase all
Planeeritud põhimõtteline kõrghaljastus
Olemasolev juurdepääs krundile ?
Planeeritud põhimõtteline haljasmaa pinnase all
eh itu
2.14
Olemasolev kruusa- või pinnaskattega tee
2.07
sjäät
2.05
1.17
Planeeritud põhimõtteline puurkaev, selle hooldusala 10 m S
2.25
2.21
Olemasolev asfaltkattega tee PK ja heitvee pinnasesse juhtimise keeluala 50 m puurkaevu 1.91
m ed
hooldusala välispiirist
Olemasolev kraav
eh itu
2.10
Planeeritud põhimõtteline reoveepuhasti ja selle kuja
RP
kraa
Olemasolev elektri maakaabelliin ja selle 5 m ja 10 m
sjäät
kaitsevöönd laiusega 1 m äärmisest kaablist
v
m ed
Planeeritud põhimõtteline veetrass
Planeeritud põhimõtteline olmereovee kanalisatsioonitrass 1.90
Planeeritud põhimõtteline elektri maakaabelliin ja jaotus-/liitumiskilp
Lennarti tee
0.99
1.80
2.07
2.15
2.20
Servituudi seadmise vajadus 21401:001:0096
1.92 Transpordimaa 100%
Oti
x= 6456200 3 006 m²
84801:004:0521 1.88
y= 528900
Elamumaa 100%
kr
15 093 m²
?
pinnase all
2.0
?
2.0
pinnase all
1
1.86
4
KRUNTIDE EHITUSÕIGUS +1.5
6
1.77
8
1.
97
0. 1.89
0.94
1.96
.
183
1.69
0 Lennartimaa
pin
hoov 1.
8
6
8
84801:004:0754
n as
.
0 0
2 8
7 1.
1.
tee
10
1.
Maatulundusmaa 100%
8
6
1.
5,64 ha
1.89
1.99
v
a
ra
k
2
7
1. 0
1.87
.8
hoov
1.88
0
2
1.98
6
2.05
1.15
1.
1.91 1. 1.89
8
1. 4
16
1.
9
2
k
ra
RP
a
kraa
v 2.11
24
0
v
7 1.93
1.
.8
3 0 1.93
.9 7
2.02 0 1.
3
5
9
6
hoov
1.
1.
1.99
1.19
2.11
1.90
2.01
1.93
2.03
1.30
2.11
av
2.09
36.7
hoov 2.15
ra
2.11
k
1.91
2.20
hoov 4.
1
2.35
hoov
1
82
kraa
1.78 2.05
4
1.
.9
0
0
v
7
1.
1.87 6
5.8
2.00 0.88
2.24
0.95 1.82 2
2.03
1.24
2.17
1.22
2.11
2.04
2.07
0.96 1.88
6.3
kraav
0.98 1.89 1.95 2.22
1.96
1.90
2.14
4
2.18
1.95
4 1.94
1.94
1.98
2.23
1.97
2.07
4
3 1.98
1.95
6
2.01
2.09
hoov
4
2.28
2.08
2.22
2.04
1.89
2.06
4
06 1.98
2.
1.41
1.83
4
0.7
1. 21
99
2.19
9
1. 2.20
1.95
v
a 1.95
ra
6
k 2.04
10
kraa
1.96
v
1.98
2.3
2.19
6 2.02
9
5.5
1.95
6
2.01
2.18
2.2
2.20
hoov
1.91
6
2.15
1.41
2.18
2.12
0.9
2.05
2.16 2.05
1
1.95
8
1.88
2.08 1.96
4 2.18
2.21 6
pin n
1.95
aste
4 6 1.99
1.94
e
2.11
PK 6 7 2.08
1.95
2.02
1.45
hoov
2.21
2.13
2.03
2.01
0.89
2.04
2.03
2.17
12
12 2.08
1.85
3
36 m
TTV
6
1.91 2.15
4
1.90 2.08
4
4 2.13
4
1.97
2.09
2.12
hoov
1.95
2.08
5
4
2.14
1.95 4
2.04
2.0
2.18
1.47
2.04
2.08
7
4 2.06
2.06
46
4
83 .
0.9
. 1
1
kraav 1.96 1.33
47 2.11 LK191657
2.13
1.
3
1.88
.
177 01
2.
.25 kraav
1 06
kraa
2.
7
2.0
2.11
4
97
v
1.94 .
1
06
2.
1.86 .
115
2.30
Suti 1.93
kr
.
197
1
2.4
4
84801:004:0508 1.31
Maatulundusmaa 100%
hoov .92
4
1
4
1
2.3 2.27
kraa
.1
2.07
0 14
2.25
1.46
1.1 2.
2
2.28
10,84 ha
14
2.25
2.
1.79
v
.91 2.37
1 05
2.
.
111 2.23
.
180 01
2.
kraav
.
188 2.24 2.28
.
175
87
0.
177
. 2.36
1.82
2.27
2.27
hoov
2.14
1.86 Arne
2.11
21401:001:0095
1.6
0.7
1.7
Maatulundusmaa 100%
7
3
1.76
0
1.7 0.8
1
19 026 m²
7
1.7
62
1.5
0.
50
3
5
1.
0.
1.7
66
8
MÄRKUSED:
Planeeringu nimetus:Oskari kinnistu detailplaneering
1. Planeeringu koostamisel on kasutatud Geodeesia24 OÜ poolt jaanuaris 2022.a mõõdistatud geodeetilist alusplaani täpsusastmega
M 1:500 (töö nr 5825-21). Koordinaadid L-EST97, kõrgused EH2000 süsteemis, katastriüksuste piirid seisuga 19.01.2022.a.
2. Planeeritud juurdepääs krundile, kõrghaljastus ja haljasmaa ning hoonete põhimõtteline asukoht/suurus on näidatud illustreeriva Asukoht: Tahkuranna küla Joonis: Põhijoonis Joonise nr: 3
Häädemeeste vald tehnovõrkudega
lahendusena põhimõttelisena ja need täpsustuvad projekteerimisel.
3. Planeeritud tehnovõrkude ja -rajatiste konkreetsed asukohad selguvad projekteerimisel.
Planeeringu koostamisest Fred Kaasik Projektijuht/ Merlin Kalle Kuupäev: 22.12.2022
4. Tehnovõrkude kaitsevööndeid joonise selguse huvides joonisele kantud ei ole ja need kohalduvad vastavalt asjakohastele õigusaktidele. huvitatud isik: planeerija: Diplomeeritud ruumilise
5. Servituudi seadmise vajadus on määratud illustreeriva lahenduse alusel ning täpsustub rajatava objekti konkreetsest asukohast lähtuvalt. Planeeringu koostamise keskkonna planeerija,
Häädemeeste Mõõtkava: 1 : 500
korraldaja: tase 7 (nr 163361)
vallavalitsus
Versioon 26.05.2022 Töö nr 220042432004243
Häädemeeste vallas Tahkuranna külas
Oskari kinnistu detailplaneering
Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
Töö nr 22004243 Tartu 2022
Ingrid Vinn
keskkonnakorralduse spetsialist
Raekoja plats 8 Maakri 29 Hendrikson & Ko
51004 Tartu 10145 Tallinn www.hendrikson.ee
tel +372 740 9800 tel +372 617 7690
[email protected]
Häädemeeste vallas Tahkuranna külas Oskari kinnistu detailplaneeringu KSH eelhinnang
Sisukord
SISSEJUHATUS ......................................................................................................... 5
1 KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT JA KIRJELDUS .................................... 7
2 VASTAVUS STRATEEGILISTELE PLANEERIMISDOKUMENTIDELE ................. 8
2.1 Pärnu maakonnaplaneering ..........................................................................................................8
2.2 Tahkuranna valla üldplaneering ................................................................................................. 10
2.3 Koostatav Häädemeeste valla üldplaneering ............................................................................. 11
3 MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA KAVANDATAVA TEGEVUSEGA
EELDATAVALT KAASNEV MÕJU ...................................................................... 13
3.1 Maakasutus ................................................................................................................................ 13
3.2 Geoloogia ja hüdrogeoloogia, pinnas, pinna- ja põhjavesi ........................................................ 14
3.3 Taimestik, loomastik, rohevõrgustik ja kaitstavad loodusobjektid .............................................. 18
3.4 Kultuuriväärtused ....................................................................................................................... 18
3.5 Sotsiaalmajanduslik olukord....................................................................................................... 18
4 KOKKUVÕTE, JÄRELDUSED .............................................................................. 20
Häädemeeste vallas Tahkuranna külas Oskari kinnistu detailplaneeringu KSH eelhinnang 5
SISSEJUHATUS
Käesolev keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) eelhinnang on koostatud
Häädemeeste vallas Tahkuranna külas asuva Oskari kinnistu (KÜ 21401:001:0094) detailplaneeringule
(edaspidi DP). Detailplaneeringu eesmärgiks on Oskari kinnistu 1,8 ha krundi jagamine eraldi
maaüksusteks üksikelamute rajamiseks ning kinnistu sihtotstarbe muutmine maatulundusmaast
elamumaaks.
Käesolev KSH eelhinnang on teostatud eesmärgiga välja selgitada kavandatava DP lahenduse
elluviimisega kaasnev võimalik keskkonnamõju ja selle ulatus. Töö käigus hinnatakse võimalikke
mõjusid keskkonnale ning vajadusel nähakse ette leevendavad meetmed ebasoodsa keskkonnamõju
minimeerimiseks ja/või vältimiseks.
Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele (edaspidi KeHJS) on
keskkonnamõju kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju inimese tervisele
ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale. Keskkonnamõju peetakse oluliseks, kui see võib
eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või
seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
KSH kohustuslikkus on sätestatud KeHJS-i § 33 lg 1. Kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS-i § 33 lõike 1
kohaselt KSH kohustusega tegevuste hulka, kuid sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb KSH
algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui kavandatakse tegevust, mis võib
kaasa tuua olulise keskkonnamõju.
Eelhinnangu koostamisel on lähtutud KeHJS § 33 lg 4 ja lg 5 toodud kriteeriumitest.
Tulenevalt eelnevast on otsustajal võimalik käesolevat KSH eelhinnangut kasutada abimaterjalina
kaalutlusotsuse tegemisel KSH algatamise või mitte algatamise ning detailplaneeringu edasise
menetluse osas.
Eksperthinnangu koostas Hendrikson & Ko OÜ keskkonnakorralduse spetsialist Ingrid Vinn.
Häädemeeste vallas Tahkuranna külas Oskari kinnistu detailplaneeringu KSH eelhinnang 7
1 KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT JA
KIRJELDUS
Käesoleva KSH eelhinnangu objektiks on Häädemeeste vallas Tahkuranna külas asuva Oskari
(KÜ 21401:001:0094) kinnistu DP. Oskari kinnistu kogupindalaks on 18 077 m2 ja tegemist on 100%
maatulundusmaaga. DP ala ei ole hoonestatud, samuti puudub kõrghaljastus (joonis 1-1).
Joonis 1-1. Planeeritava ala asukoht (aluskaart: Maa-amet, 2022)
DP kavaga hõlmatav ala piirneb järgmiste kinnistutega:
Suti (KÜ 84801:004:0508, sihtotstarve 100% maatulundusmaa);
Oti (KÜ 84801:004:0521, sihtotstarve 100% elamumaa);
Lennarti tee (KÜ 21401:001:0096, sihtotstarve 100% transpordimaa);
Arne (KÜ 21401:001:0095, sihtotstarve 100% maatulundusmaa).
DP kava kohaselt soovitakse olemasolev maatulundusmaa sihtotstarbeline Oskari kinnistu jaotada
elamukruntideks ning elamukrunte teenindavaks transpordimaa- ja tootmismaa krundiks (kavandatava
puurkaevu tarbeks).
8 Häädemeeste vallas Tahkuranna külas Oskari kinnistu detailplaneeringu KSH eelhinnang
2 VASTAVUS STRATEEGILISTELE
PLANEERIMISDOKUMENTIDELE
2.1 Pärnu maakonnaplaneering
Pärnu maakonnaplaneering1 kehtestati 29.03.2018 riigihalduse ministri käskkirjaga nr 1.1-4/74.
Planeeringuala asub maakonnaplaneeringu kohasel Suur - Pärnu alal, mis jääb Pärnu linna kui
tõmbekeskuse väga tugevasse mõjusfääri. Ala jääb maakonnaplaneeringu kohasest kohalikust
keskusest – Uulust ca 5 km kaugusele ja lähikeskusest- Võistest ca 4 km kaugusele. Kuna
maakonnaplaneeringuga on Via Baltica äärde ette nähtud jalg- ja jalgrattatee ehitamine, on perspektiivis
võimalik planeeringualalt tõmbekeskuse suunal liikuda ka autovabalt. Planeeringuala ei asu
maakonnaplaneeringuga määratud väärtuslikul põllumajandusmaal.
Joonis 2-1. DP ala paiknemine Pärnu maakonnaplaneeringu asustuse kaardil
Vastavalt Pärnu maakonnaplaneeringule jääb DP ala Uulu - Tahkuranna – Jõulumäe väärtuslikule
maastikule (joonis 2-2). Üldnimetuse „väärtuslik maastik“ all käsitletakse maakonnaplaneeringus
väärtuslikke maastikke, kauneid tee- ja veeteelõike ning silmapaistvalt ilusa vaatega kohti. Väärtuslike
maastikena on määratud kuhjunud väärtustega maastikud, kus maastikul on kultuurilisajalooline
väärtus, looduslik väärtus, puhkeväärtus ja turismipotentsiaal, identiteediväärtus ning esteetiline
väärtus.
1 Pärnu maakonnaplaneering, https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/parnumaa/parnu-
maakonna-planeering/
www.hendrikson.ee
Häädemeeste vallas Tahkuranna külas Oskari kinnistu detailplaneeringu KSH eelhinnang 9
Joonis 2-2. DP ala paiknemine Pärnu maakonnaplaneeringu kaardil (Pärnu maakonnaplaneeringu
jooniste vektorandmed, Maa-ameti aluskaart 2022)
Maakonnaplaneeringu kohased üldised kasutustingimused väärtuslike maastike säilitamiseks ning
nende omapära säilitamiseks on muuhulgas järgmised:
hoonestuse planeerimisel väärtuslikule maastikule järgida olemasolevat ajaloolist asustust,
arvestades ajaloolise teede- ja tänavate võrgu ning ehitustraditsioonidega;
säilitada ajaloolist maakasutust, põllumajandusmaastiku avatust ja vaateid väärtuslikele
maastikuelementidele;
maa sihtotstarbe muutmisel arvestada, et säiliks maastikumuster;
hoonete ehitamisel või ümberehitamisel säilitada ja sobitada maastikule omaseid hooneid ja
elemente;
uute ehitusalade ja joonehitiste rajamisel säilitada olemasolevad väärtused ja sobitada uued
elemendid kooskõlas olemasolevatega.
Sätestatud on, et väärtuslike maastike täpsemad piirid ja nende hooldamiseks vajalikud meetmed tuleb
määrata üldplaneeringuga.
Oskari kinnistu asub nõrgalt kaitstud põhjaveega territooriumil. Maakonnaplaneeringu kohaselt
tuleb nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel kaaluda põllumaa kasutuskoormuse vähendamist ning
uute elamupiirkondade kavandamisel eelistada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni väljaehitamist
lokaalsetele lahendustele. Reoveekogumisaladel on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni
väljaehitamine kohustuslik. Oskari kinnistu reoveekogumisalale ei jää.
Kavandataval tegevusel puudub vastuolu Pärnu maakonnaplaneeringuga.
10 Häädemeeste vallas Tahkuranna külas Oskari kinnistu detailplaneeringu KSH eelhinnang
2.2 Tahkuranna valla üldplaneering
Vastavalt Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 141 lõikele 44 kehtivad haldusterritoriaalse
korralduse muutmise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse üldplaneeringu
kehtestamiseni ühinenud kohaliku omavalitsuse üksuste üldplaneeringud nendel territooriumidel, kus
need enne ühinemist kehtestati. Seega kehtib kavandatava tegevuse alal, kuni Häädemeeste valla
üldplaneeringu koostamiseni, Tahkuranna valla üldplaneering2. Tahkuranna valla üldplaneering
kehtestati Tahkuranna Vallavolikogu 31.05.2012.a määrusega nr 11.
Joonis 2-3. Väljavõte Tahkuranna valla üldplaneeringu kaardist. Oskari kinnistu tähistatud
helepunasega (Maa-ameti planeeringute kaardirakendus 2022).
Vastavalt Tahkuranna valla üldplaneeringule (ÜP) paikneb Oskari kinnistu väikeelamu reservmaa
maakasutuse juhtfunktsiooniga alal (joonis 2-3). Kavandatava tegevuse puhul tuleb lähtuda Tahkuranna
valla ÜP-s sätestatud järgmistest nõuetest:
Ühepereelamu ehitamiseks lubatud maaüksuste või kruntide minimaalne suurus
väikeelamumaal või väikeelamu reservmaal on 2200 m². Elamuid, suvilaid ja aiamaju ning
nende juurde kuuluvaid abihooneid ei või ehitada krundi piirile lähemale kui 5 m v.a juhul, kui
kehtiva detailplaneeringuga ei ole määratud teisti. Aiamaja, suvila ja ühepereelamu krundi
täisehituse protsent ei või olla üle 20%.
2 Tahkuranna valla üldplaneering, https://haademeestevald.kovtp.ee/tahkuranna-ja-haademeeste-
uhinemiseelsed-uldplaneeringud
www.hendrikson.ee
Häädemeeste vallas Tahkuranna külas Oskari kinnistu detailplaneeringu KSH eelhinnang 11
Krundi pinna kõrguse muutmine, juhul kui sellega kaasneb sadevete režiimi muutumine, võib
toimuda valla kirjaliku kooskõlastuse alusel. Krundi pinna tõstmiseks naaberkrundile lähemal
kui 5 m ja üle 0,5 m võrreldes naaberkrundiga tuleb koostada vertikaalplaneerimise projekt,
millest tuleb informeerida piirinaabreid, kellel on õigus esitada ühe kuu jooksul kirjalikult
põhjendatud vastuväiteid.
Ühepereelamu maksimumkõrguseks loetakse 8,5 m olemasolevast maapinnast, kui
kehtestatud detailplaneeringus ei ole määratud teisiti.
Elamispinna põranda absoluutkõrgus (ehk kõrgus merepinnast) Tahkuranna vallas ei tohi olla
alla 2,0 m kõrguse Balti süsteemis. Hoonetel ei tohi elektripaigaldused olla alla 3,0 m abs.
Soovitav on absoluutkõrgusega alla 3,0 m paiknevad hoone konstruktsioonid rajada
veekindlatena.
Aiamaja ja suvila maksimumkõrguseks loetakse 7,5 m olemasolevast maapinnast, kui
kehtestatud detailplaneeringus ei ole määratud teisiti.
Elamute piirdeaiad võib rajada katastriüksuse piirile ja teekatte servast minimaalselt 2 m
kaugusele. Ühepereelamule ei või rajada üle 1,5 m kõrguseid piirdeid. Kõik vundeeritud ja
massiivkonstruktsiooniga ning üle 1,5 m kõrgused piirded on lubatud rajada ainult kohaliku
omavalitsusega kooskõlastatud ehitusprojekti alusel.
Detailplaneeringu järgse enam kui 2 krundiga elamuala väljaehitamise korral on arendajal või
omanikul kohustus rajada enne hoonetele ehituslubade väljastamist juurdepääsuteed,
puurkaev(ud), vee- ja kanalisatsioonitrassid ja/või ühiskasutuses olevad (ehk rohkem kui ühte
krunti teenindavad) reoveepuhastid või imbväljakud, side ja/või elektritrassid ja tuletõrjevee
saamise kohad.
Detailplaneeringut koostades tuleb tagada olemasolevad juurdepääsud
(naaber)maaüksustele. Vähemalt kolme krundi teenindamiseks olemasolevale/kavandatud
juurdepääsuteele tuleb määrata avalik kasutus.
Kõigil kruntidel (v.a ühiskondlike hoonete ja puhkealade puhul, kui see on lahendatud teisiti
detailplaneeringus) tuleb parkimine lahendada krundisiseselt. Parkimiskohtade paigutus tuleb
kindlaks määrata detailplaneeringus.
ÜP-ga määratud väärtuslikul maastikul tuleb maa sihtotstarbe muutmisel arvestada, et säiliks
maastikumuster.
Üle 5 krundiga elamuala moodustamisel võib detailplaneeringu algataja nõuda, et vähemalt
10% detailplaneeringusse haaratud alast jääks üldkasutatavaks maaks.
DP-ga kavandataval tegevusel puudub vastuolu kehtiva Tahkuranna valla üldplaneeringuga.
2.3 Koostatav Häädemeeste valla üldplaneering
Häädemeeste Vallavolikogu algatas Häädemeeste valla üldplaneeringu koostamise oma 27.09.2018 a
otsusega nr 64.
Koostatavale üldplaneeringule sisendi saamiseks viidi muu hulgas läbi uuring „Häädemeeste valla
korduva üleujutusega ala piiri määramise ja ehituskeeluvööndi täpsustamine“3, kuna
looduskaitseseaduse § 35 lg 31 kohaselt määratakse mererannal korduva üleujutusega ala piir
üldplaneeringuga.
Uuringu tulemuste põhjal ei paikne Oskari kinnistu korduvalt üleujutataval alal, kuid jääb tõenäoliselt 50
aasta jooksul üleujutatavate alade hulka. Korduvusperioodiga 50 a on üleujutusest ohustatud kõik ca
4 Tallinn-Pärnu-Ikla maanteest mere poole jäävad maaüksused (vt joonis 2-4). Uuringus antakse
soovitus, et ühiskanalisatsiooni süsteemide rajatiste (pumplad, puhastid jms) planeerimisel,
rekonstrueerimisel või projekteerimisel tuleb tagada nende toimivus vähemalt kuni +2,4 m üleujutustele.
3 OÜ Lainemudel. „Häädemeeste valla korduva üleujutusega ala piiri määramise ja ehituskeeluvööndi
täpsustamine“, töö nr 2020. Tallinn, november 2020.
https://haademeestevald.kovtp.ee/documents/18024992/21392118/H%C3%A4%C3%A4demeeste+valla+korduva
+%C3%BCleujutuse+piiri+t%C3%A4psustamise+uuring.pdf/a0bce237-464f-458e-bd52-
7f9812f030aa?version=1.0
12 Häädemeeste vallas Tahkuranna külas Oskari kinnistu detailplaneeringu KSH eelhinnang
Joonis 2-4. Väljavõte OÜ Lainemudel koostatud uuringust „Häädemeeste valla korduva üleujutusega
ala piiri määramise ja ehituskeeluvööndi täpsustamine“. Joonisele lisatud Oskari kinnistu piir (tähistatud
oranžiga).
www.hendrikson.ee
Häädemeeste vallas Tahkuranna külas Oskari kinnistu detailplaneeringu KSH eelhinnang 13
3 MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA
KAVANDATAVA TEGEVUSEGA EELDATAVALT
KAASNEV MÕJU
Vastavalt KeHJS § 33 lg 5 tuleb strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva
keskkonnamõju ja eeldatava mõjuala hindamisel lähtuda järgmistest kriteeriumidest:
1) mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju;
2) oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus;
3) mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav
elanikkond;
4) eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sealhulgas looduslikud iseärasused,
kultuuripärand ja intensiivne maakasutus;
5) mõju kaitstavatele loodusobjektidele;
6) eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale.
Eelhinnangu koostamisel lähtuti mõju hindamisel kõigist seadusest tulenevatest kriteeriumidest.
Eelhinnangu koostaja hinnangul puudub kavandataval tegevusel oluline mõju järgnevates
kriteeriumites, mida eelhinnangus edaspidi täpsemalt ei käsitleta:
kumulatiivne ja piiriülene mõju – detailplaneeringuga ei kavandata sellist tegevust, mis võiks
kaasa tuua olulise kumulatiivse mõju. Kavandataval tegevusel puudub piiriülene mõju;
õnnetuste esinemise võimalikkus - detailplaneeringuga ei kavandata sellist tegevust, mis võiks
kaasa tuua olulise õnnetuste esinemise ohu.
Käesolevas peatükis on hinnatud täpsemalt kavandatava tegevusega kaasnevat mõju maakasutusele,
kultuuriväärtustele, pinnasele, pinna- ja põhjaveele, kaitstavatele loodusobjektidele (sh Natura 2000
alad) ja rohevõrgustikule ning sotsiaalmajanduslikule olukorrale.
3.1 Maakasutus
Olemasolev olukord
Planeeritav Oskari (KÜ 21401:001:0094) kinnistu asub Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas
Tahkuranna külas. Tegemist on 100% maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistuga. Kinnistu on
hoonestamata ning kõrghaljastus puudub. Eesti põhikaardil on kinnistu tähistatud rohumaana. Oskari
kinnistu on küll maatulundusmaa otstarbeline, kuid maad ei kasutata põllumajandussaaduste
tootmiseks ega metsakasvatuseks ja sellel puudub põllumajanduslik potentsiaal.
Oskari kinnistu piirneb põhjasuunast Oti kinnistuga (KÜ 84801:004:0521), mille sihtostarve on 100%
elamumaa. Idast külgneb DP ala Lennarti tee kinnistuga (KÜ 21401:001:0096), mille sihtotstarve on
100% transpordimaa. DP alast lõunasuunda jääb 100% maatulundusmaa sihtotstarbega Arne kinnistu
(KÜ 21401:001:0095) ning läände samuti 100% maatulundusmaa sihtotstarbega Suti kinnistu
(KÜ 84801:004:0508). Naaberkinnistutest Oti ja Suti on hoonestatud elu- ja nende abihoonetega.
Ümbruskonna maastikumuster koosneb vahelduvatest põllumaadest, endistest talukohtadest,
tihedamatest hoonekompleksidest ja rohumaadest. Ajalooliselt on asustus tihedam olnud põhiliste teede
ääres, kuid kuna maastikumuster on pidevas muutumises, on tihedamini asustatud alasid tekkinud ka
teedest kaugemale.
Eeldatav mõju
14 Häädemeeste vallas Tahkuranna külas Oskari kinnistu detailplaneeringu KSH eelhinnang
Planeeringuga kavandatakse Oskari kinnistu 1,8 ha suurune krunt jagada eraldi maaüksusteks
üksikelamute rajamiseks. Planeeritavaks maakasutuseks on (väike)elamumaa. Alale kavandatakse
juurdepääs Lennarti tee kinnistult mööda olemasolevat teed, mis saab alguse ajalooliselt 8480017
Mõisa teelt, mis teenindas Tahkuranna mõisa. Lisaks kavandatakse elamute tarvis puurkaevu ning
reoveepuhasti (biopuhasti) ehitamine, mis on oma olemuselt maa-alused rajatised. Ehk elamumaaks
muudetav territoorium külgneb osaliselt maaüksustega, mis on elamutega hoonestatud ning alale
juurdepääsuks kasutatakse olemasolevat teedevõrku. Kavandatava tegevuse tulemusena muutub
Oskari kinnistu maakasutus, kuna rohumaa asemel rajatakse elamukrundid ning nende teenindamiseks
vajalik taristu.
Kuna kehtiva üldplaneeringu kohaselt paikneb Oskari kinnistu väikeelamu reservmaa maakasutuse
juhtfunktsiooniga alal ning planeeringuala kontaktvööndis vahelduvad elamud või elamualad põldude ja
rohumaadega, samuti jääb lähim tihedalt hoonestatud elamuala DP alast ca 250 m kaugusele läände,
siis kokkuvõttes ei muuda kavandatav tegevus üldplaanis piirkonna maakasutust märkimisväärselt.
Eelnevat arvesse võttes võib öelda, et kuigi mõju maakasutusele on olemas, ei ole põhjust
eeldada olulise ebasoodsa mõju kaasnemist.
3.2 Geoloogia ja hüdrogeoloogia, pinnas, pinna- ja
põhjavesi
Olemasolev olukord
DP ala jääb Lääne-Eesti madalikule. Maapinnakõrgus DP alal on orienteeruvalt 1,8…2,3 m. Aluspõhja
moodustavad Kesk-Devoni Narva lademe liivakivid. Pinnakatte moodustavad moreen ja liivad ning
meresetted. Piirkonna pinna- ja põhjavee liikumine toimub mere suunas.
DP ala paikneb Kesk-Alam-Devoni põhjaveekogumi Lääne-Eesti vesikonnas avamusel. Maa-ameti
geoloogia kaardirakenduse andmetel on maapinnalt esimene aluspinnaline põhjaveekiht reostuse
suhtes looduslikult nõrgalt kaitstud, st tegemist on veeseaduse § 68 lg 3 p 3 kohaselt nõrgalt kaitstud
põhjaveega alaga. DP alale lähim puurkaev paikneb ca 200 m kaugusel põhjasuunas. Naaberkinnistute
olemasolevate puurkaevude kaitseks moodustatud hooldusalad Oskari kinnistule ei ulatu.
Keskkonnaregistri avaliku teenuse andmetele tuginev lähimate puurkaevude informatsioon on toodud
tabelis 3-1.
Tabel 3-1. Planeeringualale lähimad puurkaevud
Puurkaevud PRK0051378 PRK0030418 PRK0064560
Põllu kinnistu (KÜ
Villi kinnistu (KÜ Mere tee 10 kinnistu (KÜ
Aadress, KÜ number ja 84801:004:0747) 460 m
84801:004:0764) DP alast 210 m 84801:004:0004) 410 m kaugusel DP
kaugus DP alast kaugusel DP alast ida
kaugusel põhja suunas alast loode suunas
suunas
Tarbepuurkaev olmevee Tarbepuurkaev olmevee
Puurkaevu tüüp Tarbepuurkaev olmevee saamiseks
saamiseks saamiseks
Kesk-Alam-Devoni Kesk-Devoni
Kesk-Alam-Devoni põhjaveekogum
Põhjaveekogum põhjaveekogum Lääne-Eesti põhjaveekogum Ida-Eesti
Lääne-Eesti vesikonnas
vesikonnas vesikonnas
X: 6456334 X: 6456337 X: 6456171
Koordinaadid
Y: 528776 Y: 528466 Y: 529425
www.hendrikson.ee
Häädemeeste vallas Tahkuranna külas Oskari kinnistu detailplaneeringu KSH eelhinnang 15
Ehitusaasta 2012 Info puudub 2021
Sügavus, m 54 65 54
Maapinna
absoluutkõrgus 2,7 2 2,5
puurkaevu alal, m
Moreen (gQIII) – 6 m;
Moreen (QIIIgl)– 3 m; Liivsavi kruusaga (QIII) – 20 m;
Savi mergli ja üksikute
Puurkaevu geoloogiline Mergel ja savi vahelduvad Savi ja aleuroliit liivakivi
liivakivi kihtidega (D2nr) –
läbilõige, kihi tüsedus m) (D2nr) – 32,5 m; vahekihtidega (D2nr) – 24 m;
30 m;
Liivakivi (D2pr) – 5 m Liivakivi (D2pr)– 21 m.
Liivakivi (D2pr) – 18 m.
DP ala läbib nimetu kraavistik, mis ei kuulu registreeritud maaparandussüsteemi koosseisu, samuti pole
tegemist avaliku ega avalikult kasutatava veekoguga veeseaduse mõistes. Kraavistik on osaks
kontaktvööndi suuremast kraavivõrgustikust, kus liigvesi juhitakse merre. Lähim registreeritud
maaparandussüsteemi maa-ala (Raudsika maaparandussüsteem) jääb Oskari kinnistust ca 700 m
kaugusele lõunasuunda.
Joonis 3-1. Lähimate tarbekaevude paiknemine Oskari kinnistu suhtes (EELIS ja Maa-amet 2022, lisaks
Häädemeeste Vallavalitsuselt saadud info)
Oskari kinnistu piirkonnas puudub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise võimalus. Kinnistu piirist
ca 275 m kaugusele läände jääb küll Tahkuranna reoveekogumisala (RKA06703064). Tegemist on
4 https://keskkonnaportaal.ee/register/waste-water-collection-area/8985237
16 Häädemeeste vallas Tahkuranna külas Oskari kinnistu detailplaneeringu KSH eelhinnang
reoveekogumisalaga, mille koormus jääb alla 2000 ie. Tahkuranna reoveekogumisalal siiani
ühiskanalisatsiooni välja arendatud ei ole. Häädemeeste valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni
arendamise kavas5 on ühe põhimõttena ära toodud järgmine punkt:
Tahkuranna reoveekogumisalal puudub käesoleval ajal ÜVK süsteem ning väheste tarbijate tõttu ei ole
seal majanduslikult otstarbekas ühtset reoveekogumissüsteemi arendada. Samas on piirkond nõrgalt
kaitstud põhjaveega ala, mistõttu on nõuetekohaste reovee kogumismahutite või reovee kohtpuhastite
rajamine siiski vajalik. Otstarbekas on seda teha hajaasustuse programmi raames. Sellest tulenevalt
võib kaaluda Tahkuranna piirkonna reoveekogumisalast välja arvamist.
Veeseaduse § 124 lg 3 kohaselt võib reoveekogumisalal koormusega alla 2000 inimekvivalendi, kus
puudub ühiskanalisatsioon, reovett koguda lekkekindlasse kogumismahutisse või rajada reovee
puhastamiseks omapuhasti ja juhtida bioloogiliselt või süvapuhastatud reovett suublasse. Kuigi Oskari
kinnistu jääb Tahkuranna reoveekogumisalalt välja, kehtivad DP alal reoveekäitlusele sisuliselt samad
nõuded – veeseaduse § 124 lg 6 sätestab, et väljaspool reoveekogumisala, kus puudub
ühiskanalisatsioon, võib rajada omapuhasti või kasutada lekkekindlaid kogumismahuteid.
Eeldatav mõju
Piirkonnas puudub võimalus liituda ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni teenusega, seetõttu tuleb elamute
veevarustus ning reoveekäitlus lahendada lokaalselt, vihmavee ärajuhtimine (nt kavandatavalt
juurdepääsuteelt) on võimalik lahendada kraavide baasil.
Joogivee varustus lahendatakse puurkaevuga. Puurkaevu asukoha planeerimisel tuleb arvestada
veeseaduse § 154 nõuetega, mille kohaselt puurkaevu ümber moodustatakse põhjavee kaitsmise
eesmärgil 10 m hooldusala (kavandatavate elamute veetarve jääb eeldatavalt alla 10 m3 ööpäevas).
Hooldusalal on põhjavee saastumise vältimiseks keelatud tegevus, mis võib ohustada põhjaveekihi vee
omadusi, sealhulgas:
väetise ja taimekaitsevahendi hoidmine ja kasutamine;
ohtlike ainete juhtimine pinnasesse ja põhjavette;
sellise ehitise ehitamine, millega kaasneb keskkonnaoht;
reoveesette kasutamine;
kanalisatsiooni või reovee kogumissüsteemi rajamine ja heitvee või saasteainete pinnasesse
juhtimine.
Kuna kavandatava DP alal on põhjavesi nõrgalt kaitstud, siis on majapidamiste heitvett vastavalt
keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 616 §-s 8 sätestatud nõuetele võimalik immutada hajutatult
pinnasesse (nt imbtunnelid) kuni 10 m³ ööpäevas, kasutades vähemalt reovee bioloogilist puhastamist.
Reovee kogumine on võimalik lahendada ka lekkekindlate kogumismahutitega.
Määruse nr 61 § 8 lg 3 alusel peab heitvee immutussügavus olema aasta ringi hinnanguliselt vähemalt
1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimast tasemest ning jääma 1,2 m võrra kõrgemale aluspõhja kivimitest.
DP ala geoloogilise läbilõike kohta täpsemad andmed küll puuduvad, kuid tuginedes lähimate
puurkaevude kohta Keskkonnaregistris esitatud infole, siis saab järeldada, et aluspõhja kivimid jäävad
piirkonnas vähemalt 3 m sügavusele (vt tabel 3-1).
Veeseaduse § 188 lg 1 p 6 kohaselt võib veeloata (keskkonnaloata) pinnasesse juhtida kuni 5 m3
nõuetekohaselt puhastatud heitvett ööpäevas. Veeseaduse § 3 lg 4 alusel ei peeta veekoguks
kuivenduskraavi, mille kaudu juhitakse vett maaparandussüsteemi eesvoolu. Seega kui heitvee
5 Kehtestatud Häädemeeste Vallavolikogu 30.08.2018 määrusega nr 20,
https://www.riigiteataja.ee/akt/412122018028
6 Keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-,
karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning
saasteainesisalduse piirväärtused“ https://www.riigiteataja.ee/akt/112112019006
www.hendrikson.ee
Häädemeeste vallas Tahkuranna külas Oskari kinnistu detailplaneeringu KSH eelhinnang 17
ärajuhtimiseks kasutada Oskari kinnistul asuvat kraavistikku, loetakse sellist tegevust samuti heitvee
pinnasesse juhtimiseks.
Vastavalt veeseaduse § 127 lg 1 nõuetele peab heitvee ja saasteainete pinnasesse juhtimise koht jääma
vähemalt 50 m kaugusele veehaarde sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist.
Tahkuranna küla asub piirkonnas, mida suuremal või vähemal määral ohustavad merevee üleujutused.
Joonisel 3-2 on võrdluseks OÜ Lainemudel koostatud tööle (vt ptk 2.3) toodud väljavõte Maa-ameti
üleujutusohu kaardirakenduse pildist. Nii Maa-ameti kaardirakenduse kui ka OÜ Lainemudel
üleujutusalade uuringu kohaselt jäävad Oskari kinnistu ja ka enamik selle lähikonnas paiknevatest
kinnistutest alale, kus sagedusega korra 50 aasta jooksul võib esineda üleujutusi.
Seepärast tuleb piirkonna reoveekäitlussüsteemide rajamisel arvesse võtta, et nende toimimist ei tohi
ohustada üleujutused. OÜ Lainemudel üleujutusalade uuringus antakse ühiskanalisatsiooni süsteemide
rajatiste (pumplad, puhastid jms) planeerimisele, rekonstrueerimisele või projekteerimisele soovitus
tagada nende toimivus vähemalt kuni +2,4 m üleujutustele. Soovitusega arvestamine on asjakohane ka
DP alale kavandatava omapuhasti osas, sest see vähendab üleujutusohuga kaasnevaid riske.
Üleujutuse ohu ja kõrge pinnasevee taseme tõttu tuleks reoveepuhasti (biopuhasti) tõsta kõrgemale, ca
3.50 m abs, reoveepumpla võib jääda madalamale.
DP-ga kavandatav tegevus ei avalda olulist ebasoodsat mõju pinna- ja põhjaveele.
Kavandatavate elamute joogiveevarustuse lahendamine on võimalik puurkaevu abil.
Kavandatavate elamute reovett on võimalik koguda lekkekindlatesse kogumismahutitesse või
puhastada bioloogiliselt ning seejärel immutada hajutatult pinnasesse. Reoveepuhasti
kavandamisel tuleb tagada selle toimivus vähemalt kuni +2,4 m üleujutuste korral, selleks tuleb
vajadusel pinnast tõsta.
Joonis 3-2. Võimalik maksimaalne veetaseme tõus ja selle esinemissagedus DP alal ning selle
ümbruses (väljavõte Maa-ameti üleujutusohu kaardirakendusest 2022).
18 Häädemeeste vallas Tahkuranna külas Oskari kinnistu detailplaneeringu KSH eelhinnang
3.3 Taimestik, loomastik, rohevõrgustik ja kaitstavad
loodusobjektid
Olemasolev olukord
Oskari kinnistul ega selle vahetus läheduses ei leidu looduslikke või väärtuslikke taimekooslusi, sh
loomastikule sobivaid elupaiku pakkuvaid kooslusi. Samuti ei ole tegemist rohelise võrgustiku alaga.
Rohevõrgu ala jääb DP alast ca 1,5 km kaugusele kagusuunda.
Kinnistul ei ole registreeritud kaitstavate taimeliikide kasvukohti, loomaliikide leiukohti ega väärtuslikke
looduslikke elupaiku.
Lähim looduskaitseine objekt paikneb DP ala piirist ca 500 m loodes – III kaitsekategooriasse kuuluva
ahtalehise ängelheina Thalictrum lucidum leiupaik (KLO9303562).
DP alale lähim Natura 2000 võrgustiku ala on Pärnu lahe linnuala (RAH0000131), mis jääb DP alast
läänesuunda (lähim punkt asub ca 600 m kaugusel loodes) ning mis ühtlasi kattub looduskaitseseaduse
alusel loodud Pärnu lahe hoiualaga (KLO2000286).
Eeldatav mõju
Oskari kinnistule planeeritavate elamute rajamisel ei kaasne eeldatavalt olulist ebasoodsat mõju
taimestikule, loomastikule, rohelisele võrgustikule ega Natura 2000 aladele.
Mõju kaitstavatele loodusobjektidele, rohevõrgustikule ja Natura võrgustiku aladele puudub.
3.4 Kultuuriväärtused
Olemasolev olukord
Maa-ameti kaardirakenduste andmetel ei jää DP alale ühtegi kultuurimälestist, mälestise kaitsevööndit
ega pärandkultuuri objekti. Oskari kinnistule lähim ehitismälestis on ca 500 m kaugusel läänes asuv
Tahkuranna õigeusu kirik. Lähimad pärandkultuuri objektid jäävad DP alast samuti läänesuunda,
nendeks on ca 600 m kaugusel asuvad Tahkuranna mõis ja Karl Rammi mälestuskivi ning Mõisa kooli
ja Tahkuranna vaestemaja asukohad.
Eeldatav mõju
Planeeringuga kavandatud tegevused ei ohusta piirkonna kultuuriväärtuste kaitse-eesmärkide
saavutamist.
Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist ebasoodsat keskkonnamõju piirkonna
kultuuriväärtustele.
3.5 Sotsiaalmajanduslik olukord
Olemasolev olukord
Sotsiaalmajanduslike mõjude all peetakse KeHJSe kohaselt silmas soodsat või ebasoodsat mõju
inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale.
Üldjuhul võib arendustegevus muuta piirkonna liikluskorraldust ja põhjustada liiklustiheduse kasvu,
muuta inimeste väljakujunenud harjumuste (sh kasutatavate radade, rohealade kasutamise) mustrit.
Planeeringuala on käesoleval ajal kasutuses rohumaana, mille asemele kavandatakse elamukrunte.
Seda arvestades võib sotsiaalmaanduslik mõju avalduda eeskätt maakasutusväärtuse muutuse läbi.
www.hendrikson.ee
Häädemeeste vallas Tahkuranna külas Oskari kinnistu detailplaneeringu KSH eelhinnang 19
Eeldatav mõju
Alale ei planeerita tegevust, mis võiks seada ohtu inimese tervise või kaasa tuua olulist ebasoodsat
mõju inimese sotsiaalsetele vajadustele ja varale. Eeldatavasti mõjutab kavandatav tegevus
ümbruskonda kõige enam kinnistute väljaehitamise ajal.
DP-ga kavandatav tegevus ei kujuta ohtu inimese tervisele või keskkonnale. Kavandatava
tegevuse mõjud on lokaalsed. Ehitusperioodi mõjude leevendavaks meetmeks on müra ja
vibratsiooni põhjustava ehitustegevuse planeerimine selliselt, et see võimalikult vähe häiriks
ümberkaudseid elanikke. Soovitatav on müra ja vibratsiooni põhjustavaid töid teostada ainult
tööpäevadel ajavahemikus kell 8.00 - 18.00. Kuival perioodil tuleb vältida tolmuheidet.
20 Häädemeeste vallas Tahkuranna külas Oskari kinnistu detailplaneeringu KSH eelhinnang
4 KOKKUVÕTE, JÄRELDUSED
Käesolev KSH eelhinnang on koostatud Häädemeeste vallas Tahkuranna külas asuva Oskari kinnistu
(21401:001:0094) detailplaneeringu (DP) algatamistaotluse materjalide põhjal. Detailplaneeringu
eesmärk on Oskari kinnistu jaotada elamukruntideks ning elamukrunte teenindavaks transpordimaa- ja
tootmismaa krundiks.
Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 22 on
keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada
keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
DP-ga kavandatava tegevuse puhul ei ole alust eeldada kavandatavate tegevuste ellu viimisega
olulise ebasoodsa keskkonnamõju kaasnemist keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse mõistes ning detailplaneeringu läbiviimiseks KSH
algatamine ei ole otstarbekas.
Olulist ebasoodsat mõju tuleb vältida ning ebasoodsat mõju leevendada rakendades aruandes
soovitatud leevendavaid meetmeid:
planeeringu elluviimisel tuleb tagada nõuetekohane reovee- ja prügikäitlus, millega välistatakse
reoainete sattumine pinnasesse, pinna- ja põhjavette, seda nii ehitustegevuse, kui kinnistute
edasise kasutamise käigus;
kavandatavate elamute reovett on võimalik koguda lekkekindlatesse kogumismahutitesse või
puhastada bioloogiliselt ning seejärel immutada hajutatult pinnasesse;
reoveepuhasti kavandamisel tuleb tagada selle toimivus vähemalt kuni +2,4 m üleujutuste korral,
selleks tuleb reoveepuhasti rajamise asukohas vajadusel pinnast tõsta;
ehitustegevuse mürarikkamate tööde kavandamisel on mõistlik vältida tavapäraseid
puhkeaegasid (varahommik, hilisõhtu, nädalavahetus);
ehitustegevuse käigus tuleb vältida vibratsiooni teket, mis ületaks piirnorme. Ehitusprojektiga
tuleb valida ehituskonstruktsioon ja -viis, mis tagaks vibrokiirenduse väärtused, mis ei põhjusta
ohtu läheduses paiknevatele hoonetele.
www.hendrikson.ee
Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 19.04.2023 12:49
Adressaat: <"RAM Info">
Teema: 6-1/19-10 Tahkuranna küla Oskari kinnistu detailplaneeringu kooskõlastamine
Manused: Tahkuranna küla Oskari kinnistu detailplaneeringu kooskõlastamin.asice;
Tahkuranna küla Oskari kinnistu detailplaneeringukooskõlastamine(vastaval...docx
Tere
Teile on saadetud Häädemeeste Vallavalitsuse dokumendihaldussüsteemi Amphora kaudu
dokument.
Häädemeeste Vallavalitsus
[email protected]
tel 444 8890
haademeestevald.kovtp.ee
Vastavalt nimekirjale 19.04 .202 3 nr 6-1/19- 10 Tahkuranna küla Oskari kinnistu detailplaneeringu kooskõlastamine Häädemeeste Vallavalitsus algatas 21.09.2021 korraldusega nr 513 Tahkuranna küla Oskari kinnistu detailplaneeringu. Planeeringuala pindala on 18077 m². Detailplaneeringu eesmärk on kinnistu jagamine seitsmeks elamukrundiks ja nendele üksikelamute rajamiseks ehitusõiguse andmine . Lisaks moodustatakse transpordimaa katastriüksus ja tootmismaa katastriüksus puurkaevu rajamiseks. Detailplaneering on kooskõlas kehtiva Tahkuranna valla üldplaneeringuga. Häädemeeste Vallavalitsus andis 26.10.2021 korralduse nr 636 „Haldusakti muutmine“, millega nähti ette Oskari kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu koostamine. Vastavalt planeerimisseaduse § 133 lõike le 1 esitab Häädemeeste Vallavalitsus Teile kooskõlastamiseks Tahkuranna küla Oskari kinnistu detailplaneeringu. Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole 30 päeva jooksul detailplaneeringu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse detailplaneering kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi selle kohta arvamust avaldada, kui seadus ei sätesta teisiti. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Külliki Kiiver vallavanem Lisad: 1. Korralduse eelnõu; 2. Tahkuranna küla Oskari kinnistu detailplaneering; 3 . Tahkuranna küla Oskari kinnistu detailplaneeringu KSH eelhinnang. Marie Reinson planeerimis- ja maanõunik
[email protected] telefon 5788 0015