Krediidiasutused 18.04.2023 nr 4.11-1.1/2832-7
Rahandusministeerium
Eesti Pank
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse kvalifitseerimine avaliku sektori asutusena
kapitalinõuete määruse (CRR) tähenduses
Finantsinspektsioon pöördub Teie poole eesmärgil, et koguda arvamusi, kas Ettevõtluse ja Innovatsiooni
Sihtasutus (edaspidi nimetatud ka Sihtasutus) kvalifitseerub avaliku sektori asutuseks (inglise keeles public sector
enity; edaspidi ka PSE) Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 575/2013 (edaspidi CRR või kapitalinõuete
määrus) artikli 4 lõike 1 punkti 8 ja artikli 116 lõike 4 mõistes?
Varasemalt on Finantsinspektsioon 23.07.2021 märgukirjaga1 selgitanud avaliku sektori asutuse mõistet ja selle
olustikku CRR artikli 4 lõike 1 punkti 8 tähenduses. Hinnangu sellele, kas keegi on käsitletav avaliku sektori
asutusena või mitte, annab Finantsinspektsioon vastava põhjendatud taotluse alusel igakordse
üksikotsustusena.
Sihtasutuse puhul ei ole välistatud, et ta võib kvalifitseeruda avaliku sektori asutuseks CRR artikli 4 lõike 1 punkti
8 ning artikkel 116 lõike 4 tähenduses järgnevatel kaalutlustel:
1) Sihtasutus PSE CRR artikkel 4 lõige 1 punkt 8 tähenduses
PSE mõiste on defineeritud kapitalinõuete määruses. Vastavalt CRR-i eestikeelse versiooni artikkel 4
lõike 1 punktile 8 on avaliku sektori asutused mittetulunduslikud haldusorganid, kes vastutavad
keskvalitsuste, piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste ees, või asutuste ees, kes täidavad
samu kohustusi kui piirkondlikud valitsused ja kohalikud omavalitsused, või keskvalitsustele,
piirkondlikele valitsustele või kohalikele omavalitsustele kuuluvad või nende asutatud ja toetatavad
otseselt tagatud mittetulunduslikud ettevõtjad ning võib samuti hõlmata seadusega ette nähtud end ise
juhtivaid organeid, kes on avaliku järelevalve all.
Varasemate hinnangute kohaselt on Finantsinspektsioon PSE-na kvalifitseerunud CRR-i artikli 4 lõike 1
punkti 8 tähenduses nt Tallinna Tehnikaülikooli, Eesti Rahvusringhäälingu, SA-e Virumaa Muuseum ja
SA-e Eesti Kunstimuuseum.
Tuginedes CRR-i avaliku sektori asutuse definitsioonile on PSE asutused määratletavad kahel alusel:
1 Kättesaadav: https://www.fi.ee/et/juhendid/pangandus-ja-krediit/margukiri-turule-avaliku-sektori-asutuse-moiste-kohta
mittetulunduslikud haldusorganid, kes vastutavad keskvalitsuste, piirkondlike valitsuste või
kohalike omavalitsuste ees, või asutuste ees, kes täidavad samu kohustusi kui piirkondlikud
valitsused ja kohalikud omavalitsused, või;
mittetulunduslikud ettevõtjad, kes on asutatud või kuuluvad keskvalitsustele, piirkondlikele
valitsustele või kohalikele omavalitsustele ning on nende poolt toetatavad ja otseselt tagatud, siia
kuuluvad ka seadusega ette nähtud end ise juhtivad organid, kes on avaliku järelevalve all.
Kas Teie hinnangul võiks Sihtasutuse määratleda PSE-ks CRR-i artikli 4 lõike 1 punkti 8 tähenduses?
2) Sihtasutus PSE CRR artikkel 116 lõike 4 tähenduses
CRR artikkel 116 lõike 4 kohaselt võib erandjuhtudel avaliku sektori asutuse vastu olevaid nõudeid
käsitleda nõuetena keskvalitsuse, piirkondliku valitsuse või kohaliku omavalitsuse vastu, kelle
jurisdiktsioonis nad asuvad, kui asjaomase jurisdiktsiooni pädevate asutuste arvates ei ole selliste
nõuetega seotud riskide vahel erinevust, kuna keskvalitsus, piirkondlik valitsus või kohalik omavalitsus
on andnud sobiva garantii.
CRR artikkel 116 lõige 4 annab Finantsinspektsioonile kaalutlusõiguse igal üksikul juhul otsustamaks kas
esineb erandjuhtum ja avaliku sektori asutuse vastu olevaid nõudeid saab käsitleda nõuetena
keskvalitsuse, piirkondliku valitsuse või kohaliku omavalitsuse vastu ning selliste nõuetega seotud riskide
vahel ei ole sobiva garantii andmise tõttu erinevust.
Sihtasutus kui avaliku sektori asutus võib olla erandlikus olukorras võrreldes teiste avaliku sektori
asutustega, kuivõrd:
i) riik on asutanud Sihtasutuse eesmärgiga, mh anda Sihtasutuse kaudu riiklikke tagatisi;
ii) Sihtasutuse tegevust reguleerib mh ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seadus
(edaspidi ka ETS). ETS-is sätestatud riiklikke tagatisi võib anda Sihtasutuse kaudu (ETS § 7 lg 1);
iii) riikliku tagatise saaja võib esitada tagatislepingust tuleneva nõude Sihtasutuse vastu. Riiklikest
tagatistest tulenevad Sihtasutuse kohustused lähevad üle riigile, kui Sihtasutus ei täida või ei ole
võimeline täitma riikliku tagatise saaja nõuet (ETS § 8 lg 6).
ETS-is sätestatud regulatsioonist nähtub, et seadusandja tahe on suunatud sellele, et Sihtasutuse
laenude riskid oleksid samaväärsed riigi riskidega ning Sihtasutusega seotud kohustused seoses
krediidiasutustele antavate tagatistega oleks igal juhul riigi poolt tagatud ja riigini viidavad. Seega ei ole
Sihtasutus olukorras, kus saaks olla iga teine eraõiguslik isik. Eelnevast joonistub välja erandlik olukord
CRR artikli 116 punkti 4 rakendamiseks.
Täiendavalt selgitame, et CRR artikkel 116 lõige 4 sätestab sobiva garantii nõude, kuid samas ei ole
mingil viisil seda sobiva garantii mõistet ja tähendust selgitanud. Võiks eeldada, et siin on jäetud
tõlgendusruumi riikidele, et kes mida sobivaks garantiiks peab. Finantsinspektsioon on siinkohal
arvestanud, et ETS-i alusel on riiklikult tagatud mitte kõik Sihtasutuse tegevusega kaasnevad nõuded,
vaid üksnes ettevõtlus- ja elamumajanduslaenud ning garantii kehtivuse eelduseks on nõuetele vastav
tagatisleping.
Seega on siinkohal oluline arvestada, et Sihtasutuse vastu esitatud nõudeid saab lugeda riigi vastu
esitatud nõuetega samaväärseks vaid piiratud ulatuses, kuivõrd selliste nõuetega seotud riskide vahel
võib teatud juhtudel esineda erinevusi, kuna riiklik garantii ei kata kõiki Sihtasutuse vastu esitatud
nõudeid.
Meie hinnangul on CRR-i kui kapitalinõuete määruse peamisi eesmärke kehtestada usaldatavusnõuded
krediidiasutustele, et neil oleks piisavalt kapitali tegevusest tulenevate riskidega kaetud ettenägematute
sündmuste korral, eelkõige eesmärgil, et säilitada panga maksevõimelisus. CRR-i kohaselt on PSE-na
2/3
kvalifitseeruvate isikute puhul riskikaal madalam võrreldes teiste isikutega. Avaliku sektori asutusena
kvalifitseeruva isiku finantseerimine peaks olema selge ja läbipaistev ning samuti peaks tal olema riigi
või kohaliku omavalitsuse poolne garantii või tagatis, mis annaks nii pangale kui ka järelevalvele kindluse,
et ükskõik mis selle isikuga juhtub, riik või kohalik omavalitsus tagab igal juhul kohustuse (laenu)
tagasimaksmise või on valmis selle kohustuse üle võtma. Riskikaal PSE-del ongi madalam seetõttu, et
selle taga on riik või kohalik omavalitsus oma toega ning krediidiasutuse portfellis oleva PSE kohustuse
mittetäitmine vähem tõenäolisem võrreldes nende isikutega, kes PSE-d ei ole.
Kas olete nõus lähenemisega, et Sihtasutus on käsitletav avaliku sektori asutusena CRR artikli 116 lõike 4
tähenduses, kui on täidetud järgmised tingimused:
a) mõistet kohaldatakse seoses Sihtasutuse kaudu ettevõtlus- ja elamumajanduslaenudele antavate
riiklike tagatistega;
b) sõlmitud on nõuetele vastav tagatisleping, millest tulenevalt on Sihtasutuse vastu olevad nõuded
ETS § 8 lõike 6 tähenduses käsitletavad nõuetena keskvalitsuse (riigi) vastu;
c) krediidiasutus hindab igakordselt enne riikliku tagatisega tehingu tegemist mõiste kohaldamise
võimalikkust ja tehingu vastavust regulatsioonides, sh CRR-is sätestatud nõuetele?
Oleme tagasiside eest tänulikud, kuna see aitab meil paremini hinnata nii õiguslikku olustikku kui sedalaadi
otsuse võimalikku mõju sektorile. Eelnevast tulenevalt ootame Teie võimalikke seisukohti ja kommentaare
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse kvalifitseerimise kohta avaliku sektori asutuseks CRR artikli 4 lõike 1
punkti 8 ja artikli 116 lõike 4 tähenduses hiljemalt 28.05.2023. Vastuse võib esitada e-posti teel aadressile
[email protected].
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Siim Tammer
juhatuse liige
3/3