dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Otsus

Rahandusministeerium · 19. aprill 2023
Viit
12.2-10/23-33/217-1
Registreeritud
19. aprill 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Mooncascade OÜ ja STATS Unities OÜ , Eesti Pank, Intelex Insight OÜ, Merada OÜ, OÜ Aktors ja Red Function OÜ
Saabumis/saatmisviis
Outlook
Funktsioon
12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS
Sari
12.2-10 Riigihangete vaidlustusmenetluse toimikud
Toimik
12.2-10/23-33
Vastutaja
Mari-Ann Sinimaa (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Ühisosakond, Dokumendihaldustalitus)

Failid

  • 📎Mooncascade OÜ ja STATS Unities vs Eesti Pank.asice630 KB

Sisu (failidest)

< OTSUS Vaidlustusasja number 33-23/251986 Otsuse kuupäev 18.04.2023 Vaidlustuskomisjoni liige Angelika Timusk Vaidlustus Ühispakkujate Mooncascade OÜ ja STATS Unities OÜ vaidlustus Eesti Panga riigihankes „Statistika andmetöötluse ja analüüsi süsteemi arendamine“ (viitenumber 251986) hankija otsustele tunnistada Intelex Insight OÜ pakkumus vastavaks ning tunnistada edukaks ühispakkujate Merada OÜ, OÜ Aktors ja Red Function OÜ pakkumus Menetlusosalised Vaidlustaja, ühispakkujad Mooncascade OÜ ja STATS Unities OÜ, esindajad vandeadvokaat Heidi Rajamäe- Parik, Indrek Ulst, Jaanus Laane, Oliver Kadak Hankija, Eesti Pank, esindajad advokaat Mart Parind, Marina Borodina, Ain Paas, Rein Puksand Kolmas isik I, Intelex Insight OÜ, esindaja Kaur Kivirähk Kolmas isik II, ühispakkujad Merada OÜ, OÜ Aktors ja Red Function OÜ, esindaja Raigo Raid Vaidlustuse läbivaatamine Istung 05.04.2023 RESOLUTSIOON RHS § 197 lg 1 p 4 ja RHS § 198 lg 3 alusel 1. Jätta ühispakkujate Mooncascade OÜ ja STATS Unities OÜ vaidlustus rahuldamata. 2. Mõista ühispakkujatelt Mooncascade OÜ ja STATS Unities OÜ välja Eesti Panga lepingulise esindaja kulu summas 3660 eurot. 3. Jätta ühispakkujate Mooncascade OÜ ja STATS Unities OÜ tasutud riigilõiv ja lepinguliste esindajate kulud nende endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse avalikult teatavaks tegemisest. JÕUSTUMINE Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 22.07.2022 avaldas Eesti Pank (edaspidi ka Hankija) riigihangete registris võistleva dialoogina läbiviidava riigihanke „Statistika andmetöötluse ja analüüsi süsteemi arendamine“ (viitenumber 251986) (edaspidi Riigihange) hanketeate ja tegi kättesaadavaks muud riigihanke alusdokumendid. Lõplikud riigihanke alusdokumendid (edaspidi RHAD) on pakkujatele riigihangete registri kaudu teatavaks tehtud 05.01.2023, sh Riigihanke alusdokumentide lisa 7 hankelepingu kavand (edaspidi Hankeleping) ja Eesti Panga uue andmetöötluse ja -analüüsi süsteemi (ATLAS) tehniline kirjeldus (edaspidi Tehniline kirjeldus). 2. 08.03.2023 otsusega tunnistas Hankija vastavaks Intelex Insight OÜ, ühispakkujate Mooncascade OÜ ja STATS Unities OÜ ning ühispakkujate Merada OÜ, OÜ Aktors ja Red Function OÜ pakkumused. Samal päeval võttis Hankija vastu otsuse ühispakkujate Merada OÜ, OÜ Aktors ja Red Function OÜ pakkumuse edukaks tunnistamiseks. 3. 19.03.2023 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) ühispakkujate Mooncascade OÜ ja STATS Unities OÜ (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Hankija otsustele tunnistada Intelex Insight OÜ (edaspidi ka Kolmas isik I) pakkumus vastavaks ning ühispakkujate Merada OÜ, OÜ Aktors ja Red Function OÜ (edaspidi ka Kolmas isik II) pakkumus edukaks. 4. Vaidlustuskomisjon vaatas vaidlustuse läbi avalikul istungil 05.04.2023. Kolmanda isiku I esindaja istungil ei osalenud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 5. Vaidlustaja, ühispakkujad Mooncascade OÜ ja STATS Unities OÜ, põhjendab vaidlustust järgmiselt. 5.1. Kolmanda isiku I pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamise taotlus 5.1.1. Kolmanda isiku pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal (RHS § 115). Põhjusi, kuidas Kolmas I sai esitada hooldusteenuse igakuiseks hinnaks 0 eurot võib olla kaks: tegemist on alapakkumisega või hooldusteenuse tasu on võetud ettemaksuna, arvestatuna sama Riigihanke raames hangitava tarkvaraarenduse hinna sisse. Mõlemal juhul tuleb pakkumus RHS § 114 lg 1 alusel tagasi lükata. 5.1.2. Tasuta pakkumuse näol on tegemist põhjendamatult madala maksumusega pakkumusega, millel puuduvad RHS § 115 lg-s 7 ettenähtud põhjendused. 5.1.3. Kolmanda isiku pakkumus ei vasta 0-hinna esitamise tõttu ka RHAD-ile. Pakkumus on vastuolus Hankelepingu p-dega 2.1, 7.2, 7.3, 7.4, 8.9 ja 9.9. 5.1.4. Kolmas isik I on hinna esitamisel manipuleerinud hindamiskriteeriumidega, selline pakkumus moonutab konkurentsi ja viib pakkujate ebavõrdsele kohtlemisele. 5.1.5. Kolmanda isiku I pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamine avaldab mõju ülejäänud pakkumuste hindamisele: Vaidlustaja pakkumusele tuleks omistada hindamise kriteeriumi ühe kuu hoolduseteenuse maksumus 4 aastase perioodi kestel peale töö vastuvõtmist eest 8 ja Kolmanda isiku II pakkumusele 7,11 punkti. 2 (17) 5.2. Kolmanda isiku II pakkumuse edukaks tunnistamise ja Kolmanda isiku II pakkumusele hindepunktide omistamise kehtetuks tunnistamise taotlus 5.2.1. Kolmanda isiku II pakkumust on hinnatud valesti Vaidlustajal on kahtlus, et Kolmanda isiku II pakkumusele on proovitöö eest määratud punktid (12) alusetult. Vaidlustaja palub vaidlustuskomisjonil kontrollida punktide seaduslikkust, kuna Kolmas isik II võis esitada pakkumuses lahenduse Tehnilise kirjelduse ja arhitektuuri ettepaneku raames Riigihankes mittenõutud asju. 5.2.2. Vaidlustaja pakkumuse hindamine Vaidlustaja pakkumusele on antud põhjendamatult vähe hindepunkte kahe hindamiskriteeriumi eest: - Pakutava lahenduse vastavus hankeeseme funktsionaalsete ja mittefunktsionaalsete nõuetega ning projektiplaan (edaspidi Vastavuse kriteerium); - Proovitöö: Arvutusalgoritmide ja -reeglite haldamise kasutajaliidese prototüüp (edaspidi Proovitöö kriteerium). 5.2.3. Vastavuse kriteerium Vastavuse kriteeriumi eest oli võimalik saada kuni 30 punkti astmetega 30, 23, 15 ja 8. Vaidlustaja pakkumust hinnati 15 punktiga. Hankija põhjendused punktisummale on vastuolus HMS § 56 lg-ga 3 napisõnalised ega võimalda mõista, millest Hankija otsuse tegemisel lähtus. 5.2.3.1. Esimene hinnatav komponent a) on hindamismetoodika kirjelduses kirjeldatud 15 punkti omistamiseks järgmiselt: Pakutava lahenduse kirjeldusest on võimalik aru saada, sellel on oma loogika ja olulisemad protsessid on kirjeldusega hõlmatud. Kuigi kirjeldusest on võimalik aru saada, kuidas seatud eesmärk plaanitakse saavutada, esineb selle eriosade vahel väheolulisi vastuolusid. Hankija pidi põhistama, milles täpselt seisnesid raskused Vaidlustaja pakkumuse kirjeldusest arusaamisel või miks see ei moodustanud tervikut. Kriteerium näeb ette „vastuolude“ esinemise lahenduse eri osade vahel, kuid Hankija ei ole välja toonud ühtegi vastuolu. Hankija hinnang: - Tehniline kirjeldus on liiga üldsõnaline. Tehniline kirjeldus on üldsõnaline ning puudub detailsus, toodud on vaid viited konkreetsete SAS toodetele, mis ei ole piisavad kirjeldamaks kuidas soovitakse lahendada konkreetseid funktsionaalseid nõudeid; - Mittefunktsionaalsete nõuete täitmise kirjeldus on ebapiisav. Pakkumusest puudub kirjeldus selle kohta, kuidas on täidetud Tehnilise kirjelduse punktis 4.5 „Mittefunktsionaalsed nõuded“ esitatud nõuded kasutatavusele. Vaidlustaja etteheidetega ei nõustu. 5.2.3.1.1. Funktsionaalsed nõuded - Vaidlustaja tehniline kirjeldus on 19 lehekülge, lisaks arendusmetoodika 21 lehekülge. Valmistarkvara kasutamisel pole vaja kirjeldada funktsioone, mida tarkvara katab. Pakkumuses ei ole tehtud üksnes viited SAS valmistarkvarale. Tooteid on pakkumuses mõistlikus ulatuses ka lahti kirjutatud ning põhjendatud. Vaidlustaja on teinud SAS tarkvara viited ka linkidena detailsele dokumentatsioonile, mis sisaldavad tarkvaratoodete funktsionaalsuse kirjeldust. Pakkumuses ei ole kirjas funktsionaalsete nõuete täitmine ainult valmistarkvaraga. Tehnilist teostusplaani antakse edasi ettevõetavate infotehnoloogiliste võtete (programmeerimine, kihid, vajalikud infotehnoloogilised konstruktsioonid, arhitektuur) ja valmistarkvara kasutamise nimetamise kaudu, enamas ulatuses ei olnud pakkumust vajalik esitada ja hindepunkte ei tohi see mõjutada. - Vaidlustaja on viidatud ka teistele valmis-tarkvaradele, mis on üldteada funktsiooniga. Spetsiifiliste tarkvarade funktsionaalsus ei pidanud olema lahti kirjutatud. - Funktsionaalsete nõuete täitmisel oli pakkumuses vaja näidata eelkõige süsteemi arhitektuuri lahendust. 3 (17) 5.2.3.1.2. Mittefunktsionaalsed nõuded Hankija toob selle etteheite välja ka teiste hindamiskriteeriumi komponentide all. Vaidlustaja argumendid hindamiskriteeriumi komponent d) all. 5.2.3.2. Teine hinnatav komponent b) on hindamismetoodika kirjelduses kirjeldatud 15 punkti omistamiseks järgmiselt: Pakutav lahendus on arhitektuurilises mõttes loogiline, kuid kirjelduse eri osade vahel esineb väheolulisi vastuolusid või küsitavusi. Etteheiteid Vaidlustaja pakkumusele tehtud ei ole. 5.2.3.3. Kolmas hinnatav komponent c) on hindamismetoodika kirjelduses kirjeldatud 15 punkti omistamiseks järgmiselt: Põhiprotsessid, nende vahelised seosed ja nende juhtimine on kirjeldatud ning argumenteeritud puudulikult. Hankija hinnang: - Tehniline kirjeldus on liiga üldsõnaline ja vähe argumenteeritud. 1. Tehniline kirjeldus on üldsõnaline ning puudub detailsus, toodud on vaid viited konkreetsete SAS toodetele, mis ei ole piisavad kirjeldamaks kuidas soovitakse lahendada konkreetseid funktsionaalseid nõudeid (korduva argument). Hankija peab näiteks eriti olulisteks algoritmide loomise ja kasutamise ning andmesõnastiku funktsionaalsustega seonduvat, mis on pakutava lahenduse hindamiseks kriitilise tähtsusega. 2. Põhiprotsesside ja nende juhtimise kirjeldus on pinnapealne. 3. Pakkumusest puudub kirjeldus selle kohta kuidas on täidetud Tehnilise kirjelduse punktis 4.5 „Mittefunktsionaalsed nõuded“ seatud nõuded kasutatavusele. Vaidlustaja etteheidetega ei nõustu. 5.2.3.3.1. Hankija pidi põhistama põhiprotsessidesse puutuvat. Ainus kriitika selles osas on, et kirjeldus on pinnapealne. Diskretsiooni kasutamise seaduslikkust ei ole võimalik hinnata. 5.2.3.3.2. Andmesõnastikuga seotud etteheide ei ole õige. Andmesõnastiku funktsionaalsus on kaetud valmistarkvaraga ja seda on nimetatud pakkumuse tehnilise kirjelduse lk-l 13-14, milles tuuakse välja, et funktsionaalne nõue FN_DM_02 lahendataks SAS VIYA platvormil SAS valmistarkvara SAS Information Catalog ja SAS Studio abil. Hankija on jätnud tähelepanuta, et ta ei hangi selles osas (ja ka teistes osades) unikaalset lahendust, vaid majandusanalüüsi ja statistika alastes valmistarkvarades on sellised funktsionaalsused olemas. 5.2.3.3.3. Etteheide põhiprotsesside ja nende juhtimise kirjelduse pinnapealsusele ei ole õige. Kasutajavoo põhiprotsessid on täpselt kirjeldatud Vaidlustaja tehnilises kirjelduses kasutusloomudeli järgi. Hankija sai hinnata, kas esitatud on teostuskava, mis on realiseeritav ja kas selliselt realiseeritav süsteem oleks kvaliteetne. RHAD vastavustingimustes ei ole toodud, et tehnilise lahenduse kirjeldus peaks sisaldama endas protsesside kirjeldust, seoseid või juhtimist. Pakkumuses oli vaja esitada tehnilise teostuse põhiprotsessid ja Vaidlustaja pakkumus neid sisaldab: esitatud on kasutatavad tehnilised võtted, infotehnoloogiline arhitektuur ja vajaminevad tarkvarad (sh programmeerimiskeeled), mille abil saab süsteemi teostada. 5.2.3.4. Neljas hinnatav komponent d) on hindamismetoodika kirjelduses kirjeldatud 15 punkti omistamiseks järgmiselt: Pakutava lahenduse tehnoloogiate ja kasutatavate tarkvarade valiku argumentatsioon on puudulik, kätkeb endas vastuolusid ja arvestatud ei ole pakutava lahenduse jätkusuutlikkusega. Hankija ei ole esitanud mistahes põhistust selle kohta, miks ei ole Vaidlustaja pakutav lahendus jätkusuutlik. Hankija hinnang: 4 (17) - Mittefunktsionaalsete nõuete täitmise kirjeldus on ebapiisav. 1. Pakutava lahenduse tehnoloogiate ja kasutatavate tarkvarade valiku argumentatsioon on pinnapealne ja kätkeb endas teatud kõhklusi, et tekib prognoosimatu lisaressursi vajadus valitud tarkvara (ennekõike SAS) juurutamisel ning kasutamisel. 2. Pakkumusest puudub kirjeldus selle kohta, kas ja kuidas tagab valitud arhitektuur Tehnilise kirjelduse punktis 4.5 „Mittefunktsionaalsed nõuded“ seatud nõuded käideldavuse. Vaidlustaja etteheidetega ei nõustu. 5.2.3.4.1. Etteheide mittefunktsionaalsete nõuete täitmise kirjelduse ebapiisavuse kohta ei ole õige. Jääb arusaamatuks, millist kirjeldust Hankija vajalikuks peab. Pakkumuses on esitatud tehniline teostusplaan ettevõetavate infotehnoloogiliste võtete (programmeerimine, kihid, vajalikud infotehnoloogilised konstruktsioonid, arhitektuur) ja valmistarkvara kasutamise nimetamise kaudu, enamas ulatuses ei olnud pakkumust vajalik esitada. Pakkujatelt ei saanud nõuda pikki kirjeldusi ideelahendustest (nt väljatöötatud kujul dashboard). 5.2.3.4.2. Etteheide pakutava lahenduse tehnoloogiate ja kasutatavate tarkvarade valiku argumentatsiooni pinnapealsuse kohta ei ole õige. SAS tarkvara on enimlevinud statistika ja analüütika kommertstarkvara maailmas. Valmistarkvara kasutamine kasutaja liidese (dashboard) all on mõistlik tulenevalt hinna kokkuhoiust ja arenduskiirusest. Hankija kriitika lahenduse tehnoloogiate osas (pinnapealne, viidates „kõhkluste tekkimisele“) on ebaobjektiivne. Hankija pidanuks põhjendama, millised valmistarkvarad on paremad ning mille poolest. 5.2.3.5. Viies hinnatav komponent e) on hindamismetoodika kirjelduses kirjeldatud 15 punkti omistamiseks järgmiselt: Projektiplaan sisaldab mitmeid ebatäpsusi/loogilisusi, tööde teostamiseks arvestatud aeg ei ole kooskõlas töö keerukusega ja/või ei arvesta olulisemate riskidega, et nende ilmnemisel tagada oodatavate tulemuste õigeaegne saavutamine. Hankija hinnang: - Detailanalüüsi jt etappide käsitlus projektiplaanis on kaheldav, projektiplaan on liialt optimistlik. 1. Nõuete ja funktsionaalsuste analüüs on planeeritud erinevatesse etappidesse. Pakkumusest ei selgu, et töödele eelneb ka terviklik detailanalüüs. See suurendab hankija hinnangul riske, et hilisemal analüüsil selgunud funktsionaalsete vajaduste tõttu tuleb eelnevate etappide juba realiseeritud lahendused suures osas ümber teha. See võib muuta oluliselt projekti realiseerimise plaani, mahtu ja maksumust. 2. Tööde teostamiseks arvestatud aeg ei ole kooskõlas töö keerukusega - ajakava on liialt optimistlik arvestades projekti keerukust. Arvestatud ei ole ka seda, et Hankijal puuduvad eelnevad kogemused pakutava lahenduse baastarkvaraga. 3. Projektiplaani tööde järjekorras esineb ebatäpsusi, näiteks kasutuslugu FN_AL_02 ei ole võimalik realiseerida enne FN_DM_02 „Sisendandmete kirjeldamine“, ilma milleta ei ole võimalik teostada andmete laadimist. Vaidlustaja etteheidetega ei nõustu. 5.2.3.5.1. Etteheide pakkumuse projektiplaani aadressil ei ole põhjendatud. Projektiplaan tuli esitada kavandina-ennustusena. Hankija sai hinnata projektiplaanis ainult seda kas pakkuja mõistab projektijuhtimist kui sellis ning oskab korraldada oma meeskonna tööd professionaalselt selliselt, et see tagab süsteemi valmimise tähtaegselt jm lepingus ettenähtud tingimustel. 5.2.3.5.2. Hankija hinnang projektiplaani liigsele optimistlikkusele, detailanalüüsi jt etappide käsitluse kaheldavuse tõttu on ebatäpne ja subjektiivne. Vaidlustaja projektiplaani seletuskirjas (lk-d 5, 7) on kirjeldatud, kuidas ajavõit kujuneb, sh SAS valmistarkvara kasutamine. 5.2.3.5.3. Hankija leidis, et projektiplaan ei ole arvestanud seda, et Hankijal puuduvad eelnevad kogemused pakutava lahenduse baastarkvaraga. Projektiplaani on arvestatud read 39 ja 40 5 (17) mahuga 30 tööpäeva. Projektiplaanis on kirjas ka 9-nädalane analüüsi faas. 5.2.3.5.4. Hankija arvates esineb risk, et hilisematel analüüsidel selguvad funktsionaalsed vajadused, mille tõttu tuleb eelnevate etappide juba realiseeritud lahendused suures osas ümber teha, mis võib muuta oluliselt projekti realiseerimise plaani, mahtu ja maksumust. Leping ei võimalda hinna muutmist. Projektiplaani tööde järjekorras ei esine ebatäpsusi. 5.2.4. Proovitöö kriteerium Selle eest oli võimalik saada kuni 12 punkti, astmetega 12, 9, 6 ja 3. Vaidlustaja pakkumus sai 6 punkti. Vaidlustaja pakkumus väärinuks maksimaalseid punkte. Hankija põhjendused on väga napisõnalised, mis on vastuolus haldusakti põhjendamise nõudega HMS § 56 lg-s 3 ega võimalda mõista, millest on Hankija lähtunud. 5.2.4.1. Hankija hinnang: - Kasutajaliidese disain sisaldab palju ebavajalikku, ei ole ülevaatlik ning raskendab vajalike tegevuste sooritamist. Graafiliste elementide paiknemine liideses, nende järjekord ja grupeerimine on ebaloogiline ning ei ole kooskõlas liideses tehtavate põhitegevuste järjekorra ja loogikaga; - Uue väljundi defineerimine pole intuitiivne, on täpsemalt kirjeldamata ja SASi mitteoskaja jaoks arusaamatu; - Andmesõnastik ei ole lihtsalt arusaadav ja intuitiivselt kasutatav. Sisendite kohta esitatud metainfo on esitatud ebamugavalt. Klassifikaatoreid ja nende kategooriaid ei ole võimalik vaadata, selle asemel näidatakse kategooriate jaotust andmetes; - Algoritmi loomine ei ole kirjeldatud ega arusaadav; - Proovitöö juurde käivad selgitused on puudulikud (Hankedokument Lisa 2 Vastavustingimused); - Proovitöö on valdavalt inglisekeelne, kuigi vastavustingimustes (Hankedokument Lisa 2 Vastavustingimused) oli nõutud eestikeelne proovitöö. Vaidlustaja etteheidetega ei nõustu. 5.2.4.2. SAS majandusanalüüsi ja statistikaalane tarkvara on enimlevinud statistika ja analüütika kommertstarkvara maailmas. Hankija etteheide, nagu oleks proovitöö olnud SAS-i mitteoskaja jaoks arusaamatu, ei ole õigustatud. 5.2.4.3. Proovitöö väga intuitiivne. Tegemist on profikasutajale mõeldud süsteemiga ning ekraanile ei ole võimalik mahutada juhiseid, mis asendaksid kasutaja teadmisi statistika tegemisest. SAS tarkvara kasutajaliidese disaini on arendatud üle 45 aasta ja seda kasutavad sajad tuhanded kasutajad üle maailma. 5.2.4.4. Hankija ei ole selgitanud, millised proovitöö selgitused olid puudulikud või kus jäi selgitustest vajaka. 5.2.4.5. Kui Hankija leidis, et proovitöö on arusaamatu, oli Hankijal võimalus küsida selgitusi. 5.2.4.6. RHAD ei nõua, et proovitöö oleks läbivalt eesti keelne. 6. Eesti Pank vaidleb vaidlustusele vastu. 6.1. Kolmanda isiku I pakkumuse vastavaks tunnistamise otsus 6.1.1. Alapakkumuse vastuväide on vastavusotsuse puhul asjakohatu. Pakkumuse maksumuse põhjendatuse hindamine ei ole osa pakkumuse vastavuskontrollist RHS §-i 114 mõttes. 6 (17) Põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse ja RHAD-ile mittevastava pakkumuse tagasilükkamine on nii sisuliselt kui õiguslikult eraldiseisvad otsused ja pakkumuse põhjendamatult madalat maksumus saab vaidlustada edukaks tunnistamise otsuse vaidlustamise kaudu. Hankija ei ole Kolmanda isiku I pakkumust edukaks tunnistanud. 6.1.2. Vaidlustuses ei ole nimetatud mitte ühtegi pakkumuse vastavustingimust, millele Kolmanda isiku I pakkumus ei vasta. Hankelepingu tingimused ei sisalda vastavustingimusi. Kuna Vaidlustaja ei too Kolmanda isiku I pakkumuse vastavaks tunnistamist vaidlustades välja ainsatki vastavustingimust, millele pakkumus ei vasta, puudub vaidlustuses väide RHS-i rikkumise kohta ning vaidlustus tuleb selles osas jätta RHS § 192 lg 3 p-i 7 alusel läbi vaatamata. 6.1.3. Nullhinna pakkumine ega ristsubsideerimine ei olnud keelatud. 6.1.4. Tegemist ei ole alapakkumusega Hankijal ei pidanud RHS § 115 lg 1 alusel tekkima kahtlust, et tegemist võib olla põhjendamatult madala hinnaga. Pakkumuse maksumust tuleb vaadelda tervikuna, mistõttu ainuüksi tõik, et teatav üksik hinnakomponent on võrreldes teiste pakkumustega oluliselt madalam, ei pea hankijas tekitama alapakkumuse kahtlust. 6.2. Kolmanda isiku II pakkumusele ja Vaidlustaja pakkumusele hindepunktide andmine Vaidlustaja on eraldi vaidlustanud Hankija otsused Kolmanda isiku II ja Vaidlustaja pakkumusele hindepunktide andmise kohta. Selliseid otsuseid ei ole Hankija vastu võtnud. Hindepunktid on vaid sisendiks pakkumuse edukaks tunnistamise otsusele. Vaidlustus sellise otsuse peale, mida ei ole tehtud, tuleb jätta RHS § 192 lg 3 p-i 7 alusel läbi vaatamata. Alternatiivselt - nõude läbi vaatamisel tuleb see jätta rahuldamata. 6.3. Kolmanda isiku II pakkumuse edukaks tunnistamise otsus 6.3.1. Kolmanda isiku II pakkumuse hindamine Vaidlustaja ei ole välja toonud ühtegi konkreetset etteheidet. Vaidlustaja palve, et vaidlustuskomisjon kontrolliks Kolmanda isiku II proovitööle antud punktide seaduslikkust, et poleks pakutud Riigihankes mittenõutud asju, ei ole vaidlustuskomisjoni pädevuses. Vaidlustuskomisjon ei saa pakkumusi hinnata Hankija asemel. Kolmanda isiku pakkumus ei sisaldanud Riigihankes mittenõutud asju. 6.3.2. Vaidlustaja pakkumuse hindamine 6.3.2.1. Hankija põhjendused ei ole napisõnalised ja Hankija on igas üksikus episoodis oma valikuid ja hinnanguid põhjendanud. Antud juhul on juba hindamismetoodika detailselt lahti kirjutatud: kui pakkumust iseloomustavad asjaolud A, saab pakkumus X punkti; kui aga asjaolud B, siis on tulemuseks Y punkti jne. HMS ei kohaldu hankemenetlusele (HMS § 2 lg 2). 6.3.2.2. Vaidlustaja on väljendanud imestust, kas Hankija eeldas, et pakkumuses esitatakse kasutajaliideste väljatöötamist ja disaine. Jah, Hankija eeldas seda. Pakkujad ei võinud piirduda üksnes kinnitustega, et võtavad kõik hanketingimused üle. 6.3.2.3. Hankija ei ole nõudnud, et pakkumuses korrataks Tehnilises kirjelduses öeldut. 6.3.2.4. Väär on Vaidlustaja arusaam nagu ei lubaks RHS Hankijal hinnata pakkumuse koosseisus oleva dokumendi arusaadavust ja mahtu. Visioonidokumendi hindamisel on see hindamiskriteeriumile vastav tegevus ja hindamiskriteeriume Vaidlustaja enam vaidlustada ei 7 (17) saa. . 6.3.2.5. Vastavuse kriteerium Selleks, et hinnata, kas Hankija otsustus anda Vaidlustaja pakkumusele selle hindamiskriteeriumi alusel 15 punkti, on õiguspärane, tuleb tuvastada, kas Vaidlustaja pakkumuses esineb vähemalt üks Metoodika p-s 2 15 väärtuspunkti omistamiseks loetletud puudus. 6.3.2.5.1. Hankija ei pea tarvilikuks kirjutada Vaidlustaja pakkumuse iga aspekti kohta mitu lehekülge analüüsi. Hindamise ese on keerukas IT-süsteem, mida hindasid pangandust, statistikat ja IT-d kombineeriva pika tööstaažiga spetsialistid. Praeguses õigusvaidluses on peamine tuvastada, kas hindamiskomisjoni tuvastatud puudused on põhimõtteliselt usutavad, jälgitavad ja kooskõlas faktilise tegelikkusega. 6.3.2.5.2. Hankija nägi Vaidlustaja projektiplaanis puudusi, mis on välja toodud Metoodikas 15 hindepunkti andmise aluste p-des a), c), d) ja e). Kergemini on hoomatavad etteheited, mis seonduvad punktidega a) ja d): - Mittefunktsionaalsete nõuete täitmise kirjeldus on ebapiisav – Pakkumusest puudub kirjeldus selle kohta kuidas on täidetud Tehnilise kirjelduse punktis 4.5 Mittefunktsionaalsed nõuded esitatud nõuded kasutatavusele. - Mittefunktsionaalsete nõuete täitmise kirjeldus on ebapiisav – Pakkumusest puudub kirjeldus selle kohta kas ja kuidas tagab valitud arhitektuur Tehnilise kirjelduse punktis 4.5 Mittefunktsionaalsed nõuded seatud nõuded käideldavuse. Piisab kui võtta ette Vaidlustaja pakkumuse osaks olev fail pealkirjaga „Tehniline kirjeldus“ ning juba sisukorrast nähtub, et see katab vaid hangitava süsteemi funktsionaalseid, mitte aga mittefunktsionaalseid nõudeid. Mittefunktsionaalseid nõudeid puudutav info sellest dokumendist puudub. Tegemist on sellist tüüpi puudusega, mis omakorda tekitab teisi puudusi: kui mittefunktsionaalsete nõuete täitmise kirjeldus on puudulik, siis ei saa Hankija hinnata pakutava tehnilise lahenduse sobivust mitte ainult käideldavuse osas, vaid ka turvalisuse teistes aspektides, sh terviklikkus ja konfidentsiaalsus. 6.3.2.5.3. Ilma IT-valdkonna süvateadmisi omamata on võimalik veenduda ka läbiva etteheite, et Vaidlustaja tehniline kirjeldus on liiga üldsõnaline a) ja c) paikapidavuses. Vaidlustaja „Tehnilises kirjelduses“ puudub detailsus ja esitatud tekst ei ole piisav kirjeldamaks, kuidas soovitakse lahendada kõik funktsionaalsed nõuded, kuidas juhitakse põhiprotsesse jne. Dokumendi lehekülgede arv on asjassepuutumatu. 6.3.2.6. Proovitöö kriteerium Selleks, et hinnata, kas Hankija otsustus anda Vaidlustaja pakkumusele selle hindamiskriteeriumi all 6 punkti, on õiguspärane, tuleb tuvastada, kas Vaidlustaja pakkumuses esineb vähemalt üks Metoodika p-s 3 6 väärtuspunkti omistamiseks loetletud puudus. 6.3.2.6.1. Hankija ei pea tarvilikuks hakata ükshaaval kommenteerima Vaidlustaja vastuväited. Hankija nägi Vaidlustaja proovitöös kõiki 6 hindepunkti andmise aluste punktides a) kuni d) välja toodud puudusi. Nii märkis Hankija, et kasutajaliidese disain on ebaloogiline a); uue väljundi defineerimine pole intuitiivne b), andmesõnastiku funktsionaalsus pole piisav c) ja arvutusalgoritmide ja -reeglite kirjeldamine pole arusaadav d). 6.3.2.6.2. Vaidlustaja ega vaidlustuskomisjon ei ole positsioonis, et seada kahtluse alla valdkonna ekspertidest koosneva hindamiskomisjoni hinnangut, et kasutajaliidese disain sisaldab palju ebavajalikku, ei ole ülevaatlik ning raskendab vajalike tegevuste sooritamist, samuti, et graafiliste elementide paiknemine liideses, nende järjekord ja grupeerimine on 8 (17) ebaloogiline ning ei ole kooskõlas liideses tehtavate põhitegevuste järjekorra ja loogikaga. Vaidlustaja ei ole väitnud, et Hankija moodustatud hindamiskomisjon oleks ebakompetentne. Vaidlustaja subjektiivsed hinnangud, et tema arvates nende kasutajaliides midagi ebavajalikku ei sisalda, kõik on loogiline jne, ei ole piisav, et hindamiskomisjoni järeldusi kahtluse alla seada. Ainuüksi sellest piisab, et jaatada Vaidlustaja pakkumusele Proovitöö kriteeriumi alusel 6 punkti andmise õiguspärasust. 6.3.2.6.3. Hankija märgib täiendavalt, et eelnevalt puuduse a) kohta öeldu on ülekantav ka teistele Vaidlustaja pakkumuses tuvastatud puudustele. Hindamiskomisjon on andnud proovitöö spetsiifikasse mineva asjatundliku hinnangu, mille kummutamiseks ei piisa üldisest vastuväitest. Nt kui hindamiskomisjon on leidnud, et proovitööna valminud toode pole teatavais aspektides piisavalt intuitiivne, siis pole mõistlikku alust selles kahelda. 6.3.2.6.4. Väär on Vaidlustaja arusaam nagu võinuks ja pidanuks proovitöö suunama ülikvalifitseeritud spetsialistidele. Vastupidi, on loogiline, et prototüüpi hinnatakse lähtuvalt n-ö tavakasutaja tasemest, kes lõpuks seda tarkavara kasutama hakkavad. Nii on kohane ja põhjendatud Hankija märkus puuduse b) juures, et uue väljundi defineerimine on SASi mitteoskaja jaoks arusaamatu. 7. Vaidlustusmenetlusse Kolmanda isikuna I kaasatud Intelex Insight OÜ vaidleb vaidlustusele vastu. 7.1. RHAD ei sätesta hooldustööde minimaalset kohustuslikku maksumust ja hooldustööde tasu arvestamine tarkvara arenduse maksumusse ei ole vastuolus RHAD-iga. Hankija ei ole sätestanud ristsubsideerimise keeldu. Kolmanda isiku I pakkumus ei saa konkurentsi moonutada, sest RHAD kehtib kõikidele pakkujatele võrdsetel tingimustel. 7.2. Kolmas isik I ei ole esitanud põhjendamatult madala maksumusega pakkumust. Sisulist põhjendust, miks Vaidlustaja arvates ei ole hankelepingut võimalik pakkumuse tingimustel täita, vaidlustusest ei nähtu. 8. Vaidlustusmenetlusse Kolmanda isikuna II kaasatud ühispakkujad Merada OÜ, OÜ Aktors ja Red Function OÜ kirjalikke ega suulisi seisukohti ei esitanud. VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED 9. Kolmanda isiku I pakkumuse vastavaks tunnistamise otsus 9.1. Vaidlustuskomisjon ei rahulda Hankija taotust nimetatud osas vaidlustuse läbi vaatamata jätmiseks, kuna Vaidlustaja ei ole jätnud põhjendusi, miks ta arvab, et nimetatud otsus on õigusvastane, esitamata. Isegi kui vaidlustuskomisjon on seisukohal, et vaidlustus on esitatud põhjenduste osas raskesti jälgitav, ei tähenda asjaolu, et Hankija arvates on põhjendused valed, asjasse puutumatud või ebapiisavad seda, et vaidlustus oleks esitatud põhjendamispuudustega ja tuleks jätta läbi vaatamata. Vaidlustuskomisjon saab vaidlustusest ja Vaidlustaja esindaja istungil väljendatud seisukohtadest aru selliselt, et Kolmanda isiku I pakkumus, milles on hooldusteenuse igakuiseks hinnaks pakutud 0 eurot, tuleb tagasi lükata kas RHS §-i 115 alusel kui põhjendamatult madala hinnaga pakkumus või RHS § 114 lg 1 alusel kui RHAD-ile mittevastav pakkumus (Hankelepingu tingimustele mittevastavuse tõttu). 9.2. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankijal puudus Kolmanda isiku I pakkumuse maksumuse kontrollikohustus RHS §-i 115 alusel. 9 (17) 9.2.1. Pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontroll RHS §-i 115 alusel ei ole hõlmatud pakkumuse vastavuse kontrolliga RHS § 114 lg 1 alusel ja vastupidi ning RHS § 115 lg-de 8-10 alusel tehtavat pakkumuse tagasilükkamise otsust tuleb selgelt eristada RHS § 114 lg 2 alusel tehtavast pakkumuse tagasilükkamise otsusest. Olemuslikult on tegemist erinevate otsustega: ühel juhul peab pakkumuse tagasilükkamiseks olema tuvastatud sisuline mittevastavus riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele (RHS § 114 lg 2 teise lause koosseisu täitmiseks kohustuslik tingimus), kuid teisel juhul ei pea: põhjendamatult madala maksumusega võib olla ka pakkumus, mis vastab kõikidele riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. 9.2.2. RHS § 115 ei eelda nn positiivset otsust pakkumuse vastavaks tunnistamiseks, mistõttu põhjendamatult madala maksumuse kontrollimata jätmise või puuduliku kontrollimise vaidlustamine saab toimuda üksnes pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse vaidlustamise kaudu takistamaks hankijal sõlmida hankelepingut pakkujaga, kelle pakkumuse maksumus võib olla põhjendamatult madal (mistõttu võib esineda hankelepingu nõuetekohase täitmata jätmise risk). Puudub vaidlus, et Riigihankes ei ole Kolmanda isiku I pakkumust edukaks tunnistatud, mistõttu puudub risk, et Hankija sõlmiks Kolmanda isikuga I hankelepingu või et Kolmas isik I ei suudaks esitatud (ala)pakkumuse tõttu hankelepingut täita. 9.2.3. Veelgi enam – Hankijal ei oleks ka kohustust kohaldada ühikhindade põhjendatuse kontrollimiseks RHS §-is 115 kehtestatud korda, kui pakkumuse kogumaksumus ei anna alust alapakkumuse kahtluseks. Nt on Tallinna Ringkonnakohus 02.02.2018 otsuse nr 3-17-2544, p-s 13 selgitanud: [---] üksnes sellest, et pakkumuses on teatud teenuste ühikuhinnad võrreldes teiste pakkujate esitatud hindadega oluliselt madalamad, ei pidanud vastustajal tekkima kahtlust pakkumuse maksumuse põhjendatuses. Pakkumust tuleks hinnata tervikuna ning lisaks hinnaerinevusele peaks tuvastamist leidma täiendavad asjaolud, mis seavad pakkumuse tõsiseltvõetavuse kahtluse alla. Antud juhul on Kolmanda isiku I pakkumuse kogumaksumus kõikidest esitatud pakkumustest kõige kõrgema maksumusega, mis ei tekita iseenesest mingeid kahtlusi selles, et Kolmanda isiku I pakkumuse maksumus võiks olla põhjendamatult madal. Pakkumus ei saa olla samaaegselt kõige kallima maksumusega pakkumus kõikidest esitatud pakkumustest ja alluda põhjendamatult madala maksumuse kontrollile. 9.3. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et RHAD-is puudub tingimus, millele Kolmanda isiku I pakkumus hooldusteenuse igakuise 0-hinna pakkumuse tõttu ei vastaks. 9.3.1. RHS § 114 lg 2 esimese lause kohaselt lükkab hankija pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele [---]. Seega Kolmanda isiku I pakkumuse suhtes saab tagasilükkamise alus esineda üksnes juhul, kui Riigihankes oleks RHAD-is sätestatud tingimus(ed), mis tuli pakkumuses täita ja mis keelasid pakkumuses hooldusteenuse igakuiseks maksumuseks 0-hinna esitamist. Vastavustingimus peab olema selge, üheselt mõistetav ja pakkumuse esitamisel ette nähtav ning seda ei saa hakata esitama või tuletama tagantjärele. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et sellist RHAD-i tingimust ei ole Riigihankes sätestatud, sh ei sisaldu neid Vaidlustaja poolt viidatud Hankelepingu tingimustes. 9.3.2. Hankelepingu p-d 2.1, 7.2, 7.3, 7.4, 8.9 ja 9.9, millele Vaidlustaja väitel 0-hinnaga igakuise hooldusteenuse pakkumus ei vasta, ei reguleeri 0-hinna esitamist. - Hankelepingu p 2.1 sätestab Hankelepingu eseme. Puudub vaidlus, et igakuine hooldusteenus on Hankelepingu ja Riigihanke esemeks. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et 0-hinna esitamine ei tähenda, et Kolmas isik I ei ole nimetatud teenust Hankijale pakkunud; - Hankelepingu p-d 7.2, 7.3 ja 7.4 reguleerivad hooldusteenuse osutamist. Vaidlustuskomisjon 10 (17) rõhutab veel kord, et Kolmas isik I ei ole jätnud vastavat teenust pakkumuses pakkumata ja 0-hinnaga pakkumus hooldusteenuse osas ei ole võrdsustatav nimetatud Hankelepingu punktides loetletud teenuse osutamata jätmisega; - Hankelepingu p 8.9 reguleerib hooldusteenuse eest e-arve ja kuluaruande esitamist, mitte pakkumuses hooldusteenuse maksumuse esitamist. Puudub takistus 0-arve ja kuluaruande esitamiseks; - Hankelepingu p 9.9 on vastutust reguleerivate sätete alapunkt. Asjaolust, et hooldusteenusele 0-hinna esitamisel on Hankijal problemaatiline punktis kirjeldatud juhul ja viisil pakkujat leppetrahviga sanktsioneerida, ei saa tuletada keeldu pakkumuses 0-hinna esitamiseks. 9.4. Tulenevalt eespooltoodust on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Hankija otsus Kolmanda isiku I pakkumuse vastavaks tunnistamiseks on kooskõlas RHS § 114 lg-ga 1 ja selle kehtetuks tunnistamiseks alused puuduvad. Kuna Kolmanda isiku I pakkumuse vastavaks tunnistamise otsus on õiguspärane, ei oma asja lahendamisel mingit tähtsust see, milline oleks teistsuguse otsuse (pakkumuse tagasilükkamise otsuse) mõju Vaidlustaja ja Kolmanda isiku II pakkumuste hindamise tulemusele. 10. Kolmanda isiku II pakkumuse edukaks tunnistamise otsus 10.1. Esitatud taotlused 10.1.1. Hankija taotlus Vaidlustaja on vaidlustuses eraldi taotlenud Kolmanda isiku II pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamist osas, millega omistati Kolmanda isiku II ja Vaidlustaja pakkumustele hindepunkte. Hankija väitel on tegemist vaidlustusega olematu otsuse peale, mis tuleb jätta RHS § 192 lg 3 p-i 7 alusel läbi vaatamata. Vaidlustuskomisjon ei nõustu Hankijaga. Vaidlustaja on ka vaidlusaluses taotluses (taotluste p 4) märkinud, et vaidlustatud on Kolmanda isiku II pakkumuse edukaks tunnistamise otsus. Isegi kui edukaks tunnistamise otsusega seoses on Vaidlustaja esitanud vaidlustuses kaks taotlust (taotluste p-d 3 ja 4), ei saa olla vaidlust, et hindepunktide omistamise osa Kolmanda isiku II pakkumuse edukaks tunnistamise otsuses ei ole lahutatav ülejäänud osast Kolmanda isiku II pakkumuse edukaks tunnistamise otsuses (vastavalt RHS § 117 lg-le 1 hindab hankija vastavaks tunnistatud pakkumusi vastavalt riigihanke alusdokumentides nimetatud pakkumuste hindamise kriteeriumidele antud suhtelisele osakaalule ja tunnistab põhjendatud kirjaliku otsusega edukaks pakkumuste hindamise kriteeriumide kohaselt majanduslikult soodsaima pakkumuse), mistõttu kahe taotluse esitamine iseenesest ei tähenda seda, et vaidlustatud oleks erinevaid otsuseid. Sisuliselt on Vaidlustaja taotlenud kaks korda sama otsuse, Kolmanda isiku II pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse, kehtetuks tunnistamist. 10.1.2. Vaidlustaja taotlus Vaidlustaja palub vaidlustuskomisjonil kontrollida Kolmanda isiku II pakkumuse omistatud punktide seaduslikkust lahenduse Tehnilise kirjelduse ja arhitektuuri ettepaneku raames, kuna Vaidlustajal on kahtlus, et Kolmas isik II on pakkunud Riigihankes mittenõutud asju. Hankija otsuse õiguspärasust vaidlustades peab Vaidlustaja põhjendama, millistel asjaoludel on vaidlustatav Hankija otsus Vaidlustaja arvates õigusvastane ja otsuse õiguspärasuse kontrolli käigus ei asu vaidlustuskomisjon hindama pakkumusi Hankija eest. Antud juhul on taotlus Kolmanda isiku II pakkumuse hindamise osas põhjendamata ning vaidlustuskomisjon jätab selle rahuldamata. Sisuliselt soovib Vaidlustaja, et vaidlustuskomisjon teostaks lauskontrolli selle üle, kas iga üksik asi Kolmanda isiku II pakkumuses (Tehnilise kirjelduse ja arhitektuuri ettepaneku osas) on RHAD-is nõutud ja kas selliste asjade eest (kui neid peaks olema) on pakkumusele hindepunkte antud või mitte. Vaidlustuses puudub igasugune täpsus asjade osas, mille liigsust 11 (17) Vaidlustaja Kolmanda isiku II pakkumuses kahtlustab, rääkimata põhjendustest, miks Vaidlustaja seda arvab või miks Vaidlustaja arvates mingite asjade eest hindepunkte anda ei või. Hankija kinnitas vastuses vaidlustusele ja vaidlustuse läbivaatamisel avalikul istungil, et mingeid liigseid asju Kolmanda isiku II pakkumuses ei olnud ja neid ei hinnatud. Seega Kolmanda isiku II pakkumusele omistatud hindepunktide õiguspärasust vaidlustuskomisjon vaidlustuse lahendamiseks ei kontrolli ja vaidlustuskomisjon lähtub asjaolust Kolmanda isiku II pakkumusele on omistatud 74,73 punkti. 10.2. Vaidlustaja pakkumuse hindamine 10.2.1. Pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kohaselt on Vaidlustaja pakkumusele omistatud 69,13 hindepunkti. Vaidlustuse kohaselt on hindepunkte antud valesti Vastavuse kriteeriumi ja Proovitöö kriteeriumi eest. Ei saa olla vaidlust, et RHAD-is sätestatud Vastavuse kriteerium, aga ka Proovitöö kriteerium, on oma olemuselt subjektiivsed hindamise kriteeriumid Hindamisel ei saa subjektiivsust kunagi täielikult välistada (Riigikohtu otsus nr 3-20-1198, p 18) ja antud juhul ei olegi Hankija soovinud subjektiivsust välistada. Vaidlustaja pidi sellest enne pakkumuse esitamist ka aru saama. Vaidlustuskomisjon peab hinnanguliste hindamise kriteeriumide kohaldamisel kontrollima seda, kas hindamine toimus RHAD-is teatavaks tehtud hindamise kriteeriumide kohaselt (vastavalt RHS § 117 lg-le 1) ja kas Hankija põhjendustest nähtuvalt on hindepunktide omistamine pakkumusele põhjendatud. 10.2.2. Vaidlustaja pakkumuse hindamise tulemused ja punktide andmise põhjendused on esitatud dokumendis Lisa 2 – Mooncascade OÜ punktid (edaspidi Tabel). RHAD-is pakkujatele teatavaks tehtud Metoodika on esitatud punktide omistamiseks konkreetsete väärtuspunktide juures kirjeldatud puuduste tuvastamise kaupa (va maksimaalsed hindepunktid, mis omistatakse pakkumusele, mis vastab kõigile 30 väärtuspunkti Vastavuse kriteeriumi eest ja 12 väärtuspunkti Proovitöö kriteeriumi eest saamiseks vajalikele tingimustele), st Hankija on loetlenud Metoodikas erinevate hindepunktide juures olukorrad (puudused), millest kas või ühe esinemisel omistatakse vastav arv väärtuspunkte. 10.2.3. Vaidlustuskomisjon nõustub Hankijaga, et HMS vaidlusaluse otsuse põhjendamiskohustusele ei laiene (HMS § 2 lg 2 kohaselt ei ole haldusmenetlus HMS-i tähenduses [---] riigihangete teostamine ja vaidlustuste lahendamine riigihangete seaduse tähenduses [---]). Antud juhul tuleneb otsuse põhjendamiskohustus RHS § 117 lg-st 1 – hankija tunnistab põhjendatud kirjaliku otsusega edukaks pakkumuste hindamise kriteeriumide kohaselt majanduslikult soodsaima pakkumuse. Küll aga ei nõustu vaidlustuskomisjon Hankijaga, et Metoodika on Riigihankes juba nii detailselt lahti kirjutatud (kui pakkumust iseloomustavad asjaolud A, saab pakkumus X punkti; kui aga asjaolud B, siis on tulemuseks Y punkti jne), et hindepunktide omistamist enam eriliselt põhjendada polegi vaja. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Metoodikal puudub kõikide hinnatavate asjaolude osas selline detailsus, et Hankija poolt hindepunktide omistamiseks tuvastatav puudus oleks otsusest arusaamiseks sisustav pakkuja enda poolt. Nt Vastavuse kriteeriumi Metoodika pakkumuse hindamiseks 15 väärtuspunktiga on a) ja b) puuduse osas järgmine: a) Pakutava lahenduse kirjeldusest on võimalik aru saada, sellel on oma loogika ja olulisemad protsessid on kirjeldusega hõlmatud. Kuigi kirjeldusest on võimalik aru saada, kuidas seatud eesmärk plaanitakse saavutada, esineb selle eriosade vahel väheolulisi vastuolusid; b) Pakutava lahenduse arhitektuurilises lahenduses esineb olulisi puudujääke või vastuolusid. Vastavuse kriteeriumi puudus a) eeldab Hankija põhjendamiskohustust vähemalt osas, millised 12 (17) on väheolulised vastuolud eriosade vahel ja b) eeldab põhjendamiskohustust vähemalt osas, millised on (olulised) puudujäägid või vastuolud pakutava lahenduse arhitektuurilises lahenduses. Pakkuja ei pea ise välja mõtlema, mille puudumist, vastuolu, ebatäpsust jne Hankija tema pakkumusele puudusena ette heidab. Olles kehtestanud Riigihankes keerulised, väga spetsiifilised ja selgelt subjektiivsed hindamise kriteeriumid, peab Hankija Metoodikas kirjeldatud puuduse tuvastamiseks suutma peegeldada kõiki Metoodikas kirjeldatud aspekte pakkumusest, mille puudumist või esinemist ette heidetakse. 10.2.4. Vastavuse kriteerium 10.2.4.1. Õige on Hankija väide, et õigeks hindepunktide omistamiseks piisab, kui esineb vähemalt üks Metoodika kohaselt 15 väärtuspunkti kaasa toov puudus (alus) Vaidlustaja pakkumuses. Hankija on asunud vaidlustusmenetluses sisuliselt põhjendama puudusi üksnes 15 punkti andmise aluste p-dega a) ja d) - mõlemal juhul on Hankija tuvastanud Tabelist nähtuvalt Vaidlustaja pakkumusest samasisulise puuduse: Mittefunktsionaalsete nõuete täitmise kirjeldus on ebapiisav. Muude Tabelis esitatud puuduste põhjendamisest vaidlustusmenetluses on Hankija sisuliselt loobunud-. 10.2.4.2. Hankija selgitas vaidlustusmenetluses, et Vaidlustaja pakkumusest (tehnilisest kirjeldusest) puudub mittefunktsionaalseid nõuded puudutav info, mille esitamine oli vastavustingimuste kohaselt nõutav, mistõttu esineb Vaidlustaja pakkumuses ilmne puudus, mis on kaetud 15 punkti andmise aluste p-dega a) ja d). Vaidlustuskomisjon ei nõustu Hankijaga. Vastavustingimuste asjasse puutuv osa on sõnastatud järgmiselt: Pakkuja esitab pakutava lahenduse detailse kirjelduse, mis võimaldab kontrollida selle vastavust hankija sätestatud tingimustele. Pakkuja esitatava lahenduse kirjeldus peab sisaldama vähemalt järgmisi osasid: 1. Lahenduse tehniline kirjeldus ja arhitektuuri ettepanek, kus on üksikasjalikult kirjeldatud ja argumenteeritud nii arhitektuuri, kasutatavaid tehnoloogiaid kui ka kasutatavate kolmanda osapoole tarkvaralahenduste valikut. Pakkumusest ilmneb, kuidas pakutud lahendus sobitub hankija olemasolevasse tehnoloogilisse keskkonda ja on tagatud tehnilises kirjelduses esitatud ärinõuete (funktsionaalsed ja mittefunktsionaalsed nõuded) täitmine. Seega vastavustingimusest nähtuvalt pidid pakkujad esitama pakutava lahenduse detailse kirjelduse, milles muuhulgas pidi olema kirjeldatud mittefunktsionaalsete nõuete täitmine. Vaatamata sellele, et vastavustingimus on oma sisult tihedalt seotud hindamise kriteeriumidega ja esitatava dokumendi abil pidi Hankija läbi viima pakkumuste hindamise, leiab vaidlustuskomisjon, et vastavuse kontroll pidi antud juhul sisaldama vähemalt kontrolli selle üle, kas kõik nõutavad osised pakkumuse hindamise läbi viimiseks on pakkumuses esitatud (nõutava info olemasolu kontroll - on / ei ole). Antud juhul puudub vaidlus, et Hankija on Vaidlustaja pakkumuse tunnistanud 08.03.2023 vastavaks kõikidele riigihanke alusdokumentides sätestatud nõuetele ja Hankija ei ole tuvastanud Vaidlustaja pakkumuses ärinõuete osas mittefunktsionaalseid nõuded puudutava info puudumist (nõuete kirjeldamata jätmist). Märkimisväärne on, et Tabelist nähtuvalt on a) ja d) osas tuvastatud mittefunktsionaalsete nõuete täitmise kirjelduse ebapiisavus (mitte puudumine) - esimesel juhul kasutatavuse ja teisel juhul käideldavuse nõuete täitmise osas. Seega Hankija väide vaidlustusmenetluses selle kohta, milles seisneb ilmne puudus Vaidlustaja pakkumuses ja 15 väärtuspunkti omistamise õigsus (mittefunktsionaalsete nõuete täitmise info pakkumuses puudub), ei vasta sisuliselt Hankija Tabelis esitatud põhjendustele. 10.2.4.3. Kui Hankija määras hindamise kriteeriumide kohaldamiseks RHAD-is kindlaks Metoodika, tuleb seda hindamisel järgida ja Hankija ei või hindamise kriteeriume või Metoodikat muuta pärast pakkumuse esitamist. Vaidlustuskomisjon märkis juba p-s 10.2.3, et 13 (17) 15 väärtuspunkti andmiseks puuduse a) tuvastamine eeldab Hankija põhjendamiskohustust osas, millised on väheolulised vastuolud eriosade vahel. Mittefunktsionaalsete nõuete täitmise kirjelduse ebapiisavus ei täida koosseisu [---] esineb selle eriosade vahel väheolulisi vastuolusid. Ebapiisavus näitab millegi puudumist, mitte vastuolu1. Seega vaidlustuskomisjon on seisukohal, et antud juhul ei ole hindamine Hankija väidetud puuduse a) osas (ebapiisav mittefunktsionaalsete nõuete täitmise kirjeldus) toimunud vastavalt Metoodikale ja esitatud põhjendusest ei nähtu Metoodikas kirjeldatud puuduse esinemine Vaidlustaja pakkumuses. 10.2.4.4. Vaidlustuskomisjon nõustub Hankijaga, et mittefunktsionaalsete nõuete täitmise kirjelduse ebapiisavus võib olla puudus, mis vastab nõudele pakutava lahenduse tehnoloogiate ja kasutatavate tarkvarade argumentatsioon on puudulik [---] (Metoodikast nähtav kohustuslik tingimus puuduse d) tuvastamiseks) koos põhjendusega Tabelis, et puudub kirjeldus selle kohta, kas ja kuidas tagab valitud arhitektuur mittefunktsionaalsetes nõuetes seatud nõuded käideldavusele. 10.2.4.4.1. Oluline on märkida, et hindamiskriteeriumi eesmärk oli hinnata pakutava lahenduse vastavust hankeeseme funktsionaalsetele ja mittefunktsionaalsetele nõuetele, st, et kasutatavate tarkvarade valiku argumentatsioon pidi hõlmama valiku põhjendusi nii funktsionaalsete kui ka mittefunktsionaalsete nõuetega seonduvalt. Tabelist on mõistetav, et argumentatsioon on puudulik (mittetäielik) seetõttu, et Vaidlustaja pakkumuses esitatud mittefunktsionaalsete nõuete täitmise kirjeldus on ebapiisav ja ebapiisav on see seetõttu, et pakkumuses puudub käideldavusele seatud nõuete kirjeldus. Seega vaidlustuskomisjon on seisukohal, et antud juhul on hindamine puuduse d) osas toimunud vastavalt Metoodikale ja esitatud põhjendusest nähtub Metoodikas kirjeldatud puuduse esinemine Vaidlustaja pakkumuses. 10.2.4.4.2. Vaidlustaja väitel peab pakkuja mittefunktsionaalsete nõuetega lihtsalt arvestama (nt süsteemil on 35 kasutajat) ja jääb arusaamatuks, millist kirjeldust Hankija vajalikuks peab. Vaidlustuskomisjon ei nõustu Vaidlustajaga. Asjaolu, et pakkuja peab pakkumust tehes arvestama kõikide kohustuslike RHAD-i tingimustega ei anna pakkujale õigus piirduda pakkumuse esitamisel üksnes paljasõnalise kinnitusega, nt pakun kõike mida hankija soovib või arvestan kõikide nõuetega, mida hankija on esitanud, ega anna pakkujale õigust otsustada selle üle, kas nõutav kirjeldus nõutavas mahus esitada või mitte. Antud juhul pidid pakkujad pakkumuses ärinõuete osas kirjeldama, kuidas on tagatud mittefunktsionaalsed nõuded ning pärast pakkumuste esitamise tähtaja saabumist ei saa Vaidlustaja väljendada nõutust ja arusaamatust kirjelduse sisu osas. Mittefunktsionaalsed nõuded on esitatud TK p-s 4.5, sh asjasse puutuvad nõuded käideldavusele on järgmised: Käideldavus Nõue Rakendus peab võimaldama vähemalt 35 samaaegset kasutajasessiooni. Päringute jm andmetöötlusprotsesside kiirus peab olema maksimaalselt optimeeritud, tagamaks mõistliku ooteaja ka suuremate ja keerulisemate väljundite arvutamisel. Näiteks maksebilansi ühe perioodi väljundi arvutamine ei peaks kestma üle 15 minuti. Skaleeritavus (tarkvara on laiendatav, sh andmete mahu, kasutajate arvu ja serverite jõudluse osas) Antud juhul ei nähtu Vaidlustaja pakkumusest, kas rakendus võimaldab vähemalt 35 samaaegset kasutajasessiooni, kas päringute jm andmetöötlusprotsesside kiirus on maksimaalselt optimeeritud (kui kaua kestab maksebilansi ühe perioodi väljundi arvutamine) 1 olukord või asjaolu, kus miski ei sobi millegagi kokku - https://xn--snaveeb- 10a.ee/search/unif/dlall/dsall/vastuolu/1 14 (17) ja kas tarkvara on skaleeritav. Isegi kui Tehnilise kirjeldusenõuded käideldavusele on minimaalsed, ei võinud Vaidlustaja omal algatusel otsustada, et selliste nõuete täitmise kohta polegi vaja Hankijale midagi esitada, ja isegi kui selliste nõuete täitmine peaks olema antud juhul valmistarkvara kasutamisega tagatud, ei võinud Vaidlustaja ignoreerida nõuet vastavasisulise kirjelduse pakkumuses esitamiseks. Vaidlustaja pidi Metoodikast mõistma, et Hankija hindab Vastavuse kriteeriumi all pakkumust sellisena nagu see on esitatud ega otsi väljastpoolt pakkumust sisendandmeid hindamise läbiviimiseks, kui nende esitamine oli RHAD-is tehtud kohustuseks pakkujale. 10.2.4.5. Tulenevalt eespooltoodust on vaidlustuskomisjon seisukohal, et otsuse põhjendustest (Tabelist) nähtub see, millistest kaalutlustest on Hankija 15 hindepunkti andmisel puuduse d) osas lähtunud, see vastab Metoodikale ja selline puudus Vaidlustaja pakkumuses ka esineb, mistõttu nimetatud kriteeriumi osas on 15 hindepunkti Vaidlustaja pakkumusele antud kooskõlas RHS § 3 p-ga 1 läbipaistvalt ja kontrollitavalt. 10.2.5. Proovitöö kriteerium Oluline on siinkohal märkida, et Vaidlustaja ja Kolmanda isiku II pakkumuste hindamise tulemuste vahe on 5,6 hindepunkti, mistõttu Vaidlustaja pakkumus saaks osutuda edukaks üksnes juhul, kui Vaidlustaja pakkumusele tulnuks omistada selle kriteeriumi eest maksimaalsed 12 väärtuspunkti. Vaidlustaja pakkumusele on omistatud 6 väärtuspunkti. 10.2.5.1. 6 väärtuspunkti omistamiseks on puudus a) Metoodikas sõnastatud järgmiselt: a) Kasutajaliidese disain on olemuselt arusaadav, kuid ebamugav kasutada. Graafiliste elementide paiknemine liideses, nende järjekord ja grupeerimine on ebaloogiline ning ei ole kooskõlas liideses tehtavate põhitegevuste järjekorra ja loogikaga (uue väljundi kirjeldamine, andmesõnastiku kasutus sisendite leidmiseks ja arvutusalgoritmide/-reeglite defineerimine süsteemi uue väljundi loomise protsessis). Hankija on Tabelist nähtuvalt tuvastanud järgmise puuduse Vaidlustaja proovitöös: Kasutajaliidese disain on ebaloogiline ja põhjendanud seda järgnevalt: Kasutajaliidese disain sisaldab palju ebavajalikku, ei ole ülevaatlik ning raskendab vajalike tegevuste sooritamist. Graafiliste elementide paiknemine liideses, nende järjekord ja grupeerimine on ebaloogiline ning ei ole kooskõlas liideses tehtavate põhitegevuste järjekorra ja loogikaga. Vaidlustuskomisjoni arvates on mõistetav, et ebaloogiline kasutajaliidese disain tähendab, et seda on ebamugav kasutada, mis iseenesest vastab Metoodikas kirjeldatud puudusele a). 10.2.5.2. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et asjaolud, et Vaidlustaja proovitöö põhineb reaalsel SAS kommertstarkvaral ning SAS on enamlevinud statistika ja analüütika kommertstarkvara maailmas ei tähenda, et hindamiseks esitatud proovitöö kasutajaliidese disain on seetõttu igal juhul lihtne (vajalik 12 punkti saamiseks) ja et Hankija ei saanud enda kogemuse põhiselt anda teistsugust hinnangut (Vaidlustaja proovitöö kasutajaliidese disain on ebaloogiline). Samas on Hankija põhjendused sedavõrd ebamäärased, et need ei võimalda mõista etteheidetavate puuduste sisu ega ole seetõttu vaidlustuskomisjoni arvates põhjendamiskohustuse täitmiseks piisavad. Kui kasutajaliidese disain on ebaloogiline seetõttu, et see sisaldab palju ebavajalikku, ei ole ülevaatlik ning raskendab tegevuste sooritamist, siis minimaalse põhjendamiskohustuse täitmiseks peab olema Vaidlustajale mõistatav, mida peab Hankija tema proovitöös ebavajalikuks, miks ta arvab, et disain ei ole ülevaatlik ja milliste tegevuste sooritamine on ebaloogilise disaini tõttu raskendatud. 10.2.5.3. Vaidlustuskomisjoni on eespooltooduga analoogsetel seisukohtadel ka tuvastatud puuduste b) ja d) osas. - puudus b): uue väljundi defineerimine ei ole intuitiivne Põhjendus Tabelis: Uue väljundi defineerimine pole intuitiivne, on täpsemalt kirjeldamata ja 15 (17) SASi mitteoskaja jaoks arusaamatu. Tehnilisest kirjeldusest (lk 29) nähtuvalt peab süsteem olema intuitiivne, mistõttu asjaolu, et süsteem ei ole intuitiivne, võib iseenesest täita Metoodikas kirjeldatud puuduse b) koosseisu. Vaatamata sellele ei võimalda Tabelis esitatud põhjendus mõista, miks ei pea Hankija Vaidlustaja proovitöös uue väljundi defineerimist intuitiivseks ja mis on täpsemalt kirjeldamata. Samuti jääb arusaamatuks, miks peaks uue väljundi defineerimine olema intuitiivne (ja arusaadav) SAS-i oskaja jaoks (Tehnilises kirjelduses sätestatud ärivajadusest ei ole nõue ära tuntav); - puudus d) arvutusalgoritmide ja -reeglite kirjeldamine pole arusaadav Põhjendus Tabelis: Algoritmi loomine ei ole kirjeldatud ega arusaadav. Vaidlustuskomisjoni hinnangul ei täida Hankija tuvastatud puudus Metoodikas kirjeldatud puuduse d) koosseisu, mille täitmiseks peab kasutajaliideses arvutusalgoritmide ja –reeglite süsteemi kirjeldamises esinema põhjendamatuid lisategevusi või ebaefektiivsust liideses navigeerimisel, kusjuures nõude eeldus on, et kasutajaliides valdavalt võimaldab arvutusalgoritme ja –reegleid süsteemi kirjeldada. Asjaolu, et algoritmi loomine ei ole kirjeldatud ega arusaadav ei anna mingit infot selle kohta, millised on puuduse d) koosseisu täitmiseks vajalikud põhjendamatud lisategevused või milles seisneb ebaefektiivsus liideses navigeerimisel. 10.2.5.4. Tuvastatud puudus c): andmesõnastiku funktsionaalsus pole piisav Põhjendus Tabelis: Andmesõnastik ei ole lihtsalt arusaadav ja intuitiivselt kasutatav. Sisendite kohta esitatud metainfo on esitatud ebamugavalt. Klassifikaatoreid ja nende kategooriaid ei ole võimalik vaadata, selle asemel näidatakse kategooriate jaotust andmetes. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et andmesõnastiku ebapiisavuse puudus võib iseenesest täita puuduse c) koosseisu, kuid Tabelis esitatud põhjendus ei võimalda puuduse sisu tervikuna mõista. Asjaolu, et andmesõnastik ei ole lihtsalt arusaadav ega intuitiivne ei tähenda, et andmesõnastiku funktsionaalsus poleks iseenesest piisav, samuti ei näita andmesõnastiku funktsionaalsuse ebapiisavust sisendite kohta ebamugavalt esitatud metainfo (ka ebamugav võib olla piisav). Vaatamata sellele leiab vaidlustuskomisjon, et põhjendus, mille kohaselt klassifikaatoreid ja nende kategooriaid ei ole võimalik vaadata, selle asemel näidatakse kategooriate jaotust andmetes täidab ka eraldi võetuna puuduse koosseisu ja on etteheite mõistmiseks piisavalt täpne. Puudust ei ole, kui [---] klassifikaatorite vaatamine on proovitöös lahendatud terviklikult, kuid antud juhul on Hankija tuvastanud, et klassifikaatoreid ja nende kategooriaid ei olegi võimalik Vaidlustaja proovitöös vaadata. 10.2.5.5. Tulenevalt eespooltoodust on vaidlustuskomisjon seisukohal, et kuigi otsuse põhjendused (Tabelis) on suures osas ebamäärased ega võimalda mõista etteheidetavate puuduste sisu, on Proovitöö kriteerium kehtestatud viisil, et piisab, kui ühe puuduse osas on mõistetav, millistest kaalutlustest on Hankija 6 hindepunkti andmisel lähtunud. Puuduse c) osas on Hankija kaalutlused 6 väärtuspunkti omistamise tinginud puuduse mõistmiseks piisavad, tuvastatud puudus vastab Metoodikale ja märkimisväärne on, et vaidlustusest nähtuvalt Vaidlustaja ka selgelt ei väida, et sellist puudust Vaidlustaja pakkumuses esitatud proovitöös ei ole. Seega Proovitöö kriteeriumi osas on 6 hindepunkti Vaidlustaja pakkumusele antud kooskõlas RHS § 3 p-ga 1 läbipaistvalt ja kontrollitavalt. 10.3. Kuna Hankija kaalutlused kogumis ei ole viinud Vaidlustaja pakkumuse osas ebaõige hindamistulemuseni, on Hankija otsus Kolmanda isiku II pakkumuse edukaks tunnistamiseks kooskõlas RHS § 117 lg-ga 1 ja selle kehtetuks tunnistamiseks alused puuduvad. 11. Vaidlustusmenetluse kulud Lähtudes sellest, et vaidlustus jääb RHS § 197 lg 1 p-i 4 alusel rahuldamata, kuuluvad vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg-d 3 ja 8. 16 (17) 11.1. Hankija esitas tähtaegselt kaks kulude väljamõistmise taotlust kokku summas 3660 eurot (käibemaksuta): - 05.04.202 summas 2805 eurot (käibemaksuta) 15 tunni ja 35 minuti õigusabi osutamise eest ning - 06.04.2023 summas 780 eurot (käibemaksuta) 4 tunni ja 20 minuti istungil osalemise ja 75 eurot 25 minuti täiendava menetluskulude nimekirja koostamise, sh Vaidlustajate vastuväitele reageerimise, eest. Vaidlustuskomisjon nõustub Hankijaga, et vaidlustuse maht oli tavapärasest suurem ja vaidlustuskomisjoni hinnangul oli ka vaidlustusasi tavapärasest keerukam, mistõttu Hankija kulud on vajalikud ja põhjendatud ning tuleb Vaidlustajalt välja mõista. Hankija märgib õigesti, et vastavalt Riigikohtu otsuse 3-20-1198 p-le 31 on Hankija menetluskulud hankeasjas hüvitatavad. 11.2. Kolmas isik I ja Kolmas isik II kulude hüvitamist ei taotlenud. 11.3. Vaidlustaja kulud jäävad tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Angelika Timusk 17 (17)
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →