Rahandusministeerium · 19. aprill 2023
Sisu (failidest)
<
OTSUS
Vaidlustusasja number 33-23/251986
Otsuse kuupäev 18.04.2023
Vaidlustuskomisjoni liige Angelika Timusk
Vaidlustus Ühispakkujate Mooncascade OÜ ja STATS Unities OÜ
vaidlustus Eesti Panga riigihankes „Statistika
andmetöötluse ja analüüsi süsteemi
arendamine“ (viitenumber 251986) hankija otsustele
tunnistada Intelex Insight OÜ pakkumus vastavaks ning
tunnistada edukaks ühispakkujate Merada OÜ, OÜ Aktors
ja Red Function OÜ pakkumus
Menetlusosalised Vaidlustaja, ühispakkujad Mooncascade OÜ ja STATS
Unities OÜ, esindajad vandeadvokaat Heidi Rajamäe-
Parik, Indrek Ulst, Jaanus Laane, Oliver Kadak
Hankija, Eesti Pank, esindajad advokaat Mart Parind,
Marina Borodina, Ain Paas, Rein Puksand
Kolmas isik I, Intelex Insight OÜ, esindaja Kaur Kivirähk
Kolmas isik II, ühispakkujad Merada OÜ, OÜ Aktors ja
Red Function OÜ, esindaja Raigo Raid
Vaidlustuse läbivaatamine Istung 05.04.2023
RESOLUTSIOON
RHS § 197 lg 1 p 4 ja RHS § 198 lg 3 alusel
1. Jätta ühispakkujate Mooncascade OÜ ja STATS Unities OÜ vaidlustus
rahuldamata.
2. Mõista ühispakkujatelt Mooncascade OÜ ja STATS Unities OÜ välja Eesti Panga
lepingulise esindaja kulu summas 3660 eurot.
3. Jätta ühispakkujate Mooncascade OÜ ja STATS Unities OÜ tasutud riigilõiv ja
lepinguliste esindajate kulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale
halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse
avalikult teatavaks tegemisest.
JÕUSTUMINE
Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei
esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole
seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. 22.07.2022 avaldas Eesti Pank (edaspidi ka Hankija) riigihangete registris võistleva
dialoogina läbiviidava riigihanke „Statistika andmetöötluse ja analüüsi süsteemi
arendamine“ (viitenumber 251986) (edaspidi Riigihange) hanketeate ja tegi kättesaadavaks
muud riigihanke alusdokumendid. Lõplikud riigihanke alusdokumendid (edaspidi RHAD) on
pakkujatele riigihangete registri kaudu teatavaks tehtud 05.01.2023, sh Riigihanke
alusdokumentide lisa 7 hankelepingu kavand (edaspidi Hankeleping) ja Eesti Panga uue
andmetöötluse ja -analüüsi süsteemi (ATLAS) tehniline kirjeldus (edaspidi Tehniline kirjeldus).
2. 08.03.2023 otsusega tunnistas Hankija vastavaks Intelex Insight OÜ, ühispakkujate
Mooncascade OÜ ja STATS Unities OÜ ning ühispakkujate Merada OÜ, OÜ Aktors ja Red
Function OÜ pakkumused. Samal päeval võttis Hankija vastu otsuse ühispakkujate
Merada OÜ, OÜ Aktors ja Red Function OÜ pakkumuse edukaks tunnistamiseks.
3. 19.03.2023 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon)
ühispakkujate Mooncascade OÜ ja STATS Unities OÜ (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus
Hankija otsustele tunnistada Intelex Insight OÜ (edaspidi ka Kolmas isik I) pakkumus
vastavaks ning ühispakkujate Merada OÜ, OÜ Aktors ja Red Function OÜ (edaspidi ka Kolmas
isik II) pakkumus edukaks.
4. Vaidlustuskomisjon vaatas vaidlustuse läbi avalikul istungil 05.04.2023.
Kolmanda isiku I esindaja istungil ei osalenud.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
5. Vaidlustaja, ühispakkujad Mooncascade OÜ ja STATS Unities OÜ, põhjendab vaidlustust
järgmiselt.
5.1. Kolmanda isiku I pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamise taotlus
5.1.1. Kolmanda isiku pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal (RHS § 115).
Põhjusi, kuidas Kolmas I sai esitada hooldusteenuse igakuiseks hinnaks 0 eurot võib olla kaks:
tegemist on alapakkumisega või hooldusteenuse tasu on võetud ettemaksuna, arvestatuna sama
Riigihanke raames hangitava tarkvaraarenduse hinna sisse.
Mõlemal juhul tuleb pakkumus RHS § 114 lg 1 alusel tagasi lükata.
5.1.2. Tasuta pakkumuse näol on tegemist põhjendamatult madala maksumusega pakkumusega,
millel puuduvad RHS § 115 lg-s 7 ettenähtud põhjendused.
5.1.3. Kolmanda isiku pakkumus ei vasta 0-hinna esitamise tõttu ka RHAD-ile. Pakkumus on
vastuolus Hankelepingu p-dega 2.1, 7.2, 7.3, 7.4, 8.9 ja 9.9.
5.1.4. Kolmas isik I on hinna esitamisel manipuleerinud hindamiskriteeriumidega, selline
pakkumus moonutab konkurentsi ja viib pakkujate ebavõrdsele kohtlemisele.
5.1.5. Kolmanda isiku I pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamine
avaldab mõju ülejäänud pakkumuste hindamisele: Vaidlustaja pakkumusele tuleks omistada
hindamise kriteeriumi ühe kuu hoolduseteenuse maksumus 4 aastase perioodi kestel peale töö
vastuvõtmist eest 8 ja Kolmanda isiku II pakkumusele 7,11 punkti.
2 (17)
5.2. Kolmanda isiku II pakkumuse edukaks tunnistamise ja Kolmanda isiku II pakkumusele
hindepunktide omistamise kehtetuks tunnistamise taotlus
5.2.1. Kolmanda isiku II pakkumust on hinnatud valesti
Vaidlustajal on kahtlus, et Kolmanda isiku II pakkumusele on proovitöö eest määratud punktid
(12) alusetult. Vaidlustaja palub vaidlustuskomisjonil kontrollida punktide seaduslikkust, kuna
Kolmas isik II võis esitada pakkumuses lahenduse Tehnilise kirjelduse ja arhitektuuri
ettepaneku raames Riigihankes mittenõutud asju.
5.2.2. Vaidlustaja pakkumuse hindamine
Vaidlustaja pakkumusele on antud põhjendamatult vähe hindepunkte kahe hindamiskriteeriumi
eest: - Pakutava lahenduse vastavus hankeeseme funktsionaalsete ja mittefunktsionaalsete
nõuetega ning projektiplaan (edaspidi Vastavuse kriteerium); - Proovitöö: Arvutusalgoritmide
ja -reeglite haldamise kasutajaliidese prototüüp (edaspidi Proovitöö kriteerium).
5.2.3. Vastavuse kriteerium
Vastavuse kriteeriumi eest oli võimalik saada kuni 30 punkti astmetega 30, 23, 15 ja 8.
Vaidlustaja pakkumust hinnati 15 punktiga. Hankija põhjendused punktisummale on vastuolus
HMS § 56 lg-ga 3 napisõnalised ega võimalda mõista, millest Hankija otsuse tegemisel lähtus.
5.2.3.1. Esimene hinnatav komponent a) on hindamismetoodika kirjelduses kirjeldatud 15
punkti omistamiseks järgmiselt: Pakutava lahenduse kirjeldusest on võimalik aru saada, sellel
on oma loogika ja olulisemad protsessid on kirjeldusega hõlmatud. Kuigi kirjeldusest on
võimalik aru saada, kuidas seatud eesmärk plaanitakse saavutada, esineb selle eriosade vahel
väheolulisi vastuolusid.
Hankija pidi põhistama, milles täpselt seisnesid raskused Vaidlustaja pakkumuse kirjeldusest
arusaamisel või miks see ei moodustanud tervikut. Kriteerium näeb ette „vastuolude“ esinemise
lahenduse eri osade vahel, kuid Hankija ei ole välja toonud ühtegi vastuolu.
Hankija hinnang:
- Tehniline kirjeldus on liiga üldsõnaline. Tehniline kirjeldus on üldsõnaline ning puudub
detailsus, toodud on vaid viited konkreetsete SAS toodetele, mis ei ole piisavad kirjeldamaks
kuidas soovitakse lahendada konkreetseid funktsionaalseid nõudeid;
- Mittefunktsionaalsete nõuete täitmise kirjeldus on ebapiisav. Pakkumusest puudub kirjeldus
selle kohta, kuidas on täidetud Tehnilise kirjelduse punktis 4.5 „Mittefunktsionaalsed
nõuded“ esitatud nõuded kasutatavusele.
Vaidlustaja etteheidetega ei nõustu.
5.2.3.1.1. Funktsionaalsed nõuded
- Vaidlustaja tehniline kirjeldus on 19 lehekülge, lisaks arendusmetoodika 21 lehekülge.
Valmistarkvara kasutamisel pole vaja kirjeldada funktsioone, mida tarkvara katab.
Pakkumuses ei ole tehtud üksnes viited SAS valmistarkvarale. Tooteid on pakkumuses
mõistlikus ulatuses ka lahti kirjutatud ning põhjendatud. Vaidlustaja on teinud SAS tarkvara
viited ka linkidena detailsele dokumentatsioonile, mis sisaldavad tarkvaratoodete
funktsionaalsuse kirjeldust. Pakkumuses ei ole kirjas funktsionaalsete nõuete täitmine ainult
valmistarkvaraga. Tehnilist teostusplaani antakse edasi ettevõetavate infotehnoloogiliste võtete
(programmeerimine, kihid, vajalikud infotehnoloogilised konstruktsioonid, arhitektuur) ja
valmistarkvara kasutamise nimetamise kaudu, enamas ulatuses ei olnud pakkumust vajalik
esitada ja hindepunkte ei tohi see mõjutada.
- Vaidlustaja on viidatud ka teistele valmis-tarkvaradele, mis on üldteada funktsiooniga.
Spetsiifiliste tarkvarade funktsionaalsus ei pidanud olema lahti kirjutatud.
- Funktsionaalsete nõuete täitmisel oli pakkumuses vaja näidata eelkõige süsteemi arhitektuuri
lahendust.
3 (17)
5.2.3.1.2. Mittefunktsionaalsed nõuded
Hankija toob selle etteheite välja ka teiste hindamiskriteeriumi komponentide all. Vaidlustaja
argumendid hindamiskriteeriumi komponent d) all.
5.2.3.2. Teine hinnatav komponent b) on hindamismetoodika kirjelduses kirjeldatud 15 punkti
omistamiseks järgmiselt: Pakutav lahendus on arhitektuurilises mõttes loogiline, kuid
kirjelduse eri osade vahel esineb väheolulisi vastuolusid või küsitavusi.
Etteheiteid Vaidlustaja pakkumusele tehtud ei ole.
5.2.3.3. Kolmas hinnatav komponent c) on hindamismetoodika kirjelduses kirjeldatud 15
punkti omistamiseks järgmiselt: Põhiprotsessid, nende vahelised seosed ja nende juhtimine on
kirjeldatud ning argumenteeritud puudulikult.
Hankija hinnang:
- Tehniline kirjeldus on liiga üldsõnaline ja vähe argumenteeritud. 1. Tehniline kirjeldus on
üldsõnaline ning puudub detailsus, toodud on vaid viited konkreetsete SAS toodetele, mis ei ole
piisavad kirjeldamaks kuidas soovitakse lahendada konkreetseid funktsionaalseid nõudeid
(korduva argument). Hankija peab näiteks eriti olulisteks algoritmide loomise ja kasutamise
ning andmesõnastiku funktsionaalsustega seonduvat, mis on pakutava lahenduse hindamiseks
kriitilise tähtsusega. 2. Põhiprotsesside ja nende juhtimise kirjeldus on pinnapealne. 3.
Pakkumusest puudub kirjeldus selle kohta kuidas on täidetud Tehnilise kirjelduse punktis 4.5
„Mittefunktsionaalsed nõuded“ seatud nõuded kasutatavusele.
Vaidlustaja etteheidetega ei nõustu.
5.2.3.3.1. Hankija pidi põhistama põhiprotsessidesse puutuvat. Ainus kriitika selles osas on, et
kirjeldus on pinnapealne. Diskretsiooni kasutamise seaduslikkust ei ole võimalik hinnata.
5.2.3.3.2. Andmesõnastikuga seotud etteheide ei ole õige. Andmesõnastiku funktsionaalsus on
kaetud valmistarkvaraga ja seda on nimetatud pakkumuse tehnilise kirjelduse lk-l 13-14, milles
tuuakse välja, et funktsionaalne nõue FN_DM_02 lahendataks SAS VIYA platvormil SAS
valmistarkvara SAS Information Catalog ja SAS Studio abil. Hankija on jätnud tähelepanuta,
et ta ei hangi selles osas (ja ka teistes osades) unikaalset lahendust, vaid majandusanalüüsi ja
statistika alastes valmistarkvarades on sellised funktsionaalsused olemas.
5.2.3.3.3. Etteheide põhiprotsesside ja nende juhtimise kirjelduse pinnapealsusele ei ole õige.
Kasutajavoo põhiprotsessid on täpselt kirjeldatud Vaidlustaja tehnilises kirjelduses
kasutusloomudeli järgi. Hankija sai hinnata, kas esitatud on teostuskava, mis on realiseeritav ja
kas selliselt realiseeritav süsteem oleks kvaliteetne. RHAD vastavustingimustes ei ole toodud,
et tehnilise lahenduse kirjeldus peaks sisaldama endas protsesside kirjeldust, seoseid või
juhtimist. Pakkumuses oli vaja esitada tehnilise teostuse põhiprotsessid ja Vaidlustaja
pakkumus neid sisaldab: esitatud on kasutatavad tehnilised võtted, infotehnoloogiline
arhitektuur ja vajaminevad tarkvarad (sh programmeerimiskeeled), mille abil saab süsteemi
teostada.
5.2.3.4. Neljas hinnatav komponent d) on hindamismetoodika kirjelduses kirjeldatud 15 punkti
omistamiseks järgmiselt: Pakutava lahenduse tehnoloogiate ja kasutatavate tarkvarade valiku
argumentatsioon on puudulik, kätkeb endas vastuolusid ja arvestatud ei ole pakutava lahenduse
jätkusuutlikkusega.
Hankija ei ole esitanud mistahes põhistust selle kohta, miks ei ole Vaidlustaja pakutav lahendus
jätkusuutlik.
Hankija hinnang:
4 (17)
- Mittefunktsionaalsete nõuete täitmise kirjeldus on ebapiisav. 1. Pakutava lahenduse
tehnoloogiate ja kasutatavate tarkvarade valiku argumentatsioon on pinnapealne ja kätkeb
endas teatud kõhklusi, et tekib prognoosimatu lisaressursi vajadus valitud tarkvara (ennekõike
SAS) juurutamisel ning kasutamisel. 2. Pakkumusest puudub kirjeldus selle kohta, kas ja kuidas
tagab valitud arhitektuur Tehnilise kirjelduse punktis 4.5 „Mittefunktsionaalsed
nõuded“ seatud nõuded käideldavuse.
Vaidlustaja etteheidetega ei nõustu.
5.2.3.4.1. Etteheide mittefunktsionaalsete nõuete täitmise kirjelduse ebapiisavuse kohta ei ole
õige. Jääb arusaamatuks, millist kirjeldust Hankija vajalikuks peab. Pakkumuses on esitatud
tehniline teostusplaan ettevõetavate infotehnoloogiliste võtete (programmeerimine, kihid,
vajalikud infotehnoloogilised konstruktsioonid, arhitektuur) ja valmistarkvara kasutamise
nimetamise kaudu, enamas ulatuses ei olnud pakkumust vajalik esitada. Pakkujatelt ei saanud
nõuda pikki kirjeldusi ideelahendustest (nt väljatöötatud kujul dashboard).
5.2.3.4.2. Etteheide pakutava lahenduse tehnoloogiate ja kasutatavate tarkvarade valiku
argumentatsiooni pinnapealsuse kohta ei ole õige. SAS tarkvara on enimlevinud statistika ja
analüütika kommertstarkvara maailmas. Valmistarkvara kasutamine kasutaja liidese
(dashboard) all on mõistlik tulenevalt hinna kokkuhoiust ja arenduskiirusest. Hankija kriitika
lahenduse tehnoloogiate osas (pinnapealne, viidates „kõhkluste tekkimisele“) on
ebaobjektiivne. Hankija pidanuks põhjendama, millised valmistarkvarad on paremad ning mille
poolest.
5.2.3.5. Viies hinnatav komponent e) on hindamismetoodika kirjelduses kirjeldatud 15 punkti
omistamiseks järgmiselt: Projektiplaan sisaldab mitmeid ebatäpsusi/loogilisusi, tööde
teostamiseks arvestatud aeg ei ole kooskõlas töö keerukusega ja/või ei arvesta olulisemate
riskidega, et nende ilmnemisel tagada oodatavate tulemuste õigeaegne saavutamine.
Hankija hinnang:
- Detailanalüüsi jt etappide käsitlus projektiplaanis on kaheldav, projektiplaan on liialt
optimistlik. 1. Nõuete ja funktsionaalsuste analüüs on planeeritud erinevatesse etappidesse.
Pakkumusest ei selgu, et töödele eelneb ka terviklik detailanalüüs. See suurendab hankija
hinnangul riske, et hilisemal analüüsil selgunud funktsionaalsete vajaduste tõttu tuleb eelnevate
etappide juba realiseeritud lahendused suures osas ümber teha. See võib muuta oluliselt
projekti realiseerimise plaani, mahtu ja maksumust. 2. Tööde teostamiseks arvestatud aeg ei
ole kooskõlas töö keerukusega - ajakava on liialt optimistlik arvestades projekti keerukust.
Arvestatud ei ole ka seda, et Hankijal puuduvad eelnevad kogemused pakutava lahenduse
baastarkvaraga. 3. Projektiplaani tööde järjekorras esineb ebatäpsusi, näiteks kasutuslugu
FN_AL_02 ei ole võimalik realiseerida enne FN_DM_02 „Sisendandmete kirjeldamine“, ilma
milleta ei ole võimalik teostada andmete laadimist.
Vaidlustaja etteheidetega ei nõustu.
5.2.3.5.1. Etteheide pakkumuse projektiplaani aadressil ei ole põhjendatud. Projektiplaan tuli
esitada kavandina-ennustusena. Hankija sai hinnata projektiplaanis ainult seda kas pakkuja
mõistab projektijuhtimist kui sellis ning oskab korraldada oma meeskonna tööd
professionaalselt selliselt, et see tagab süsteemi valmimise tähtaegselt jm lepingus ettenähtud
tingimustel.
5.2.3.5.2. Hankija hinnang projektiplaani liigsele optimistlikkusele, detailanalüüsi jt etappide
käsitluse kaheldavuse tõttu on ebatäpne ja subjektiivne. Vaidlustaja projektiplaani seletuskirjas
(lk-d 5, 7) on kirjeldatud, kuidas ajavõit kujuneb, sh SAS valmistarkvara kasutamine.
5.2.3.5.3. Hankija leidis, et projektiplaan ei ole arvestanud seda, et Hankijal puuduvad eelnevad
kogemused pakutava lahenduse baastarkvaraga. Projektiplaani on arvestatud read 39 ja 40
5 (17)
mahuga 30 tööpäeva. Projektiplaanis on kirjas ka 9-nädalane analüüsi faas.
5.2.3.5.4. Hankija arvates esineb risk, et hilisematel analüüsidel selguvad funktsionaalsed
vajadused, mille tõttu tuleb eelnevate etappide juba realiseeritud lahendused suures osas ümber
teha, mis võib muuta oluliselt projekti realiseerimise plaani, mahtu ja maksumust. Leping ei
võimalda hinna muutmist. Projektiplaani tööde järjekorras ei esine ebatäpsusi.
5.2.4. Proovitöö kriteerium
Selle eest oli võimalik saada kuni 12 punkti, astmetega 12, 9, 6 ja 3. Vaidlustaja pakkumus sai
6 punkti. Vaidlustaja pakkumus väärinuks maksimaalseid punkte. Hankija põhjendused on väga
napisõnalised, mis on vastuolus haldusakti põhjendamise nõudega HMS § 56 lg-s 3 ega
võimalda mõista, millest on Hankija lähtunud.
5.2.4.1. Hankija hinnang:
- Kasutajaliidese disain sisaldab palju ebavajalikku, ei ole ülevaatlik ning raskendab vajalike
tegevuste sooritamist. Graafiliste elementide paiknemine liideses, nende järjekord ja
grupeerimine on ebaloogiline ning ei ole kooskõlas liideses tehtavate põhitegevuste järjekorra
ja loogikaga;
- Uue väljundi defineerimine pole intuitiivne, on täpsemalt kirjeldamata ja SASi mitteoskaja
jaoks arusaamatu;
- Andmesõnastik ei ole lihtsalt arusaadav ja intuitiivselt kasutatav. Sisendite kohta esitatud
metainfo on esitatud ebamugavalt. Klassifikaatoreid ja nende kategooriaid ei ole võimalik
vaadata, selle asemel näidatakse kategooriate jaotust andmetes;
- Algoritmi loomine ei ole kirjeldatud ega arusaadav;
- Proovitöö juurde käivad selgitused on puudulikud (Hankedokument Lisa 2
Vastavustingimused);
- Proovitöö on valdavalt inglisekeelne, kuigi vastavustingimustes (Hankedokument Lisa 2
Vastavustingimused) oli nõutud eestikeelne proovitöö.
Vaidlustaja etteheidetega ei nõustu.
5.2.4.2. SAS majandusanalüüsi ja statistikaalane tarkvara on enimlevinud statistika ja
analüütika kommertstarkvara maailmas. Hankija etteheide, nagu oleks proovitöö olnud SAS-i
mitteoskaja jaoks arusaamatu, ei ole õigustatud.
5.2.4.3. Proovitöö väga intuitiivne. Tegemist on profikasutajale mõeldud süsteemiga ning
ekraanile ei ole võimalik mahutada juhiseid, mis asendaksid kasutaja teadmisi statistika
tegemisest. SAS tarkvara kasutajaliidese disaini on arendatud üle 45 aasta ja seda kasutavad
sajad tuhanded kasutajad üle maailma.
5.2.4.4. Hankija ei ole selgitanud, millised proovitöö selgitused olid puudulikud või kus jäi
selgitustest vajaka.
5.2.4.5. Kui Hankija leidis, et proovitöö on arusaamatu, oli Hankijal võimalus küsida selgitusi.
5.2.4.6. RHAD ei nõua, et proovitöö oleks läbivalt eesti keelne.
6. Eesti Pank vaidleb vaidlustusele vastu.
6.1. Kolmanda isiku I pakkumuse vastavaks tunnistamise otsus
6.1.1. Alapakkumuse vastuväide on vastavusotsuse puhul asjakohatu. Pakkumuse maksumuse
põhjendatuse hindamine ei ole osa pakkumuse vastavuskontrollist RHS §-i 114 mõttes.
6 (17)
Põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse ja RHAD-ile mittevastava pakkumuse
tagasilükkamine on nii sisuliselt kui õiguslikult eraldiseisvad otsused ja pakkumuse
põhjendamatult madalat maksumus saab vaidlustada edukaks tunnistamise otsuse
vaidlustamise kaudu. Hankija ei ole Kolmanda isiku I pakkumust edukaks tunnistanud.
6.1.2. Vaidlustuses ei ole nimetatud mitte ühtegi pakkumuse vastavustingimust, millele
Kolmanda isiku I pakkumus ei vasta. Hankelepingu tingimused ei sisalda vastavustingimusi.
Kuna Vaidlustaja ei too Kolmanda isiku I pakkumuse vastavaks tunnistamist vaidlustades välja
ainsatki vastavustingimust, millele pakkumus ei vasta, puudub vaidlustuses väide RHS-i
rikkumise kohta ning vaidlustus tuleb selles osas jätta RHS § 192 lg 3 p-i 7 alusel läbi
vaatamata.
6.1.3. Nullhinna pakkumine ega ristsubsideerimine ei olnud keelatud.
6.1.4. Tegemist ei ole alapakkumusega
Hankijal ei pidanud RHS § 115 lg 1 alusel tekkima kahtlust, et tegemist võib olla
põhjendamatult madala hinnaga. Pakkumuse maksumust tuleb vaadelda tervikuna, mistõttu
ainuüksi tõik, et teatav üksik hinnakomponent on võrreldes teiste pakkumustega oluliselt
madalam, ei pea hankijas tekitama alapakkumuse kahtlust.
6.2. Kolmanda isiku II pakkumusele ja Vaidlustaja pakkumusele hindepunktide andmine
Vaidlustaja on eraldi vaidlustanud Hankija otsused Kolmanda isiku II ja Vaidlustaja
pakkumusele hindepunktide andmise kohta. Selliseid otsuseid ei ole Hankija vastu võtnud.
Hindepunktid on vaid sisendiks pakkumuse edukaks tunnistamise otsusele. Vaidlustus sellise
otsuse peale, mida ei ole tehtud, tuleb jätta RHS § 192 lg 3 p-i 7 alusel läbi vaatamata.
Alternatiivselt - nõude läbi vaatamisel tuleb see jätta rahuldamata.
6.3. Kolmanda isiku II pakkumuse edukaks tunnistamise otsus
6.3.1. Kolmanda isiku II pakkumuse hindamine
Vaidlustaja ei ole välja toonud ühtegi konkreetset etteheidet. Vaidlustaja palve, et
vaidlustuskomisjon kontrolliks Kolmanda isiku II proovitööle antud punktide seaduslikkust, et
poleks pakutud Riigihankes mittenõutud asju, ei ole vaidlustuskomisjoni pädevuses.
Vaidlustuskomisjon ei saa pakkumusi hinnata Hankija asemel.
Kolmanda isiku pakkumus ei sisaldanud Riigihankes mittenõutud asju.
6.3.2. Vaidlustaja pakkumuse hindamine
6.3.2.1. Hankija põhjendused ei ole napisõnalised ja Hankija on igas üksikus episoodis oma
valikuid ja hinnanguid põhjendanud. Antud juhul on juba hindamismetoodika detailselt lahti
kirjutatud: kui pakkumust iseloomustavad asjaolud A, saab pakkumus X punkti; kui aga
asjaolud B, siis on tulemuseks Y punkti jne.
HMS ei kohaldu hankemenetlusele (HMS § 2 lg 2).
6.3.2.2. Vaidlustaja on väljendanud imestust, kas Hankija eeldas, et pakkumuses esitatakse
kasutajaliideste väljatöötamist ja disaine. Jah, Hankija eeldas seda. Pakkujad ei võinud piirduda
üksnes kinnitustega, et võtavad kõik hanketingimused üle.
6.3.2.3. Hankija ei ole nõudnud, et pakkumuses korrataks Tehnilises kirjelduses öeldut.
6.3.2.4. Väär on Vaidlustaja arusaam nagu ei lubaks RHS Hankijal hinnata pakkumuse
koosseisus oleva dokumendi arusaadavust ja mahtu. Visioonidokumendi hindamisel on see
hindamiskriteeriumile vastav tegevus ja hindamiskriteeriume Vaidlustaja enam vaidlustada ei
7 (17)
saa. .
6.3.2.5. Vastavuse kriteerium
Selleks, et hinnata, kas Hankija otsustus anda Vaidlustaja pakkumusele selle
hindamiskriteeriumi alusel 15 punkti, on õiguspärane, tuleb tuvastada, kas Vaidlustaja
pakkumuses esineb vähemalt üks Metoodika p-s 2 15 väärtuspunkti omistamiseks loetletud
puudus.
6.3.2.5.1. Hankija ei pea tarvilikuks kirjutada Vaidlustaja pakkumuse iga aspekti kohta mitu
lehekülge analüüsi. Hindamise ese on keerukas IT-süsteem, mida hindasid pangandust,
statistikat ja IT-d kombineeriva pika tööstaažiga spetsialistid. Praeguses õigusvaidluses on
peamine tuvastada, kas hindamiskomisjoni tuvastatud puudused on põhimõtteliselt usutavad,
jälgitavad ja kooskõlas faktilise tegelikkusega.
6.3.2.5.2. Hankija nägi Vaidlustaja projektiplaanis puudusi, mis on välja toodud Metoodikas 15
hindepunkti andmise aluste p-des a), c), d) ja e). Kergemini on hoomatavad etteheited, mis
seonduvad punktidega a) ja d):
- Mittefunktsionaalsete nõuete täitmise kirjeldus on ebapiisav – Pakkumusest puudub kirjeldus
selle kohta kuidas on täidetud Tehnilise kirjelduse punktis 4.5 Mittefunktsionaalsed nõuded
esitatud nõuded kasutatavusele.
- Mittefunktsionaalsete nõuete täitmise kirjeldus on ebapiisav – Pakkumusest puudub kirjeldus
selle kohta kas ja kuidas tagab valitud arhitektuur Tehnilise kirjelduse punktis 4.5
Mittefunktsionaalsed nõuded seatud nõuded käideldavuse.
Piisab kui võtta ette Vaidlustaja pakkumuse osaks olev fail pealkirjaga „Tehniline kirjeldus“
ning juba sisukorrast nähtub, et see katab vaid hangitava süsteemi funktsionaalseid, mitte aga
mittefunktsionaalseid nõudeid. Mittefunktsionaalseid nõudeid puudutav info sellest
dokumendist puudub.
Tegemist on sellist tüüpi puudusega, mis omakorda tekitab teisi puudusi: kui
mittefunktsionaalsete nõuete täitmise kirjeldus on puudulik, siis ei saa Hankija hinnata pakutava
tehnilise lahenduse sobivust mitte ainult käideldavuse osas, vaid ka turvalisuse teistes
aspektides, sh terviklikkus ja konfidentsiaalsus.
6.3.2.5.3. Ilma IT-valdkonna süvateadmisi omamata on võimalik veenduda ka läbiva etteheite,
et Vaidlustaja tehniline kirjeldus on liiga üldsõnaline a) ja c) paikapidavuses.
Vaidlustaja „Tehnilises kirjelduses“ puudub detailsus ja esitatud tekst ei ole piisav
kirjeldamaks, kuidas soovitakse lahendada kõik funktsionaalsed nõuded, kuidas juhitakse
põhiprotsesse jne. Dokumendi lehekülgede arv on asjassepuutumatu.
6.3.2.6. Proovitöö kriteerium
Selleks, et hinnata, kas Hankija otsustus anda Vaidlustaja pakkumusele selle
hindamiskriteeriumi all 6 punkti, on õiguspärane, tuleb tuvastada, kas Vaidlustaja pakkumuses
esineb vähemalt üks Metoodika p-s 3 6 väärtuspunkti omistamiseks loetletud puudus.
6.3.2.6.1. Hankija ei pea tarvilikuks hakata ükshaaval kommenteerima Vaidlustaja vastuväited.
Hankija nägi Vaidlustaja proovitöös kõiki 6 hindepunkti andmise aluste punktides a) kuni d)
välja toodud puudusi. Nii märkis Hankija, et kasutajaliidese disain on ebaloogiline a); uue
väljundi defineerimine pole intuitiivne b), andmesõnastiku funktsionaalsus pole piisav c) ja
arvutusalgoritmide ja -reeglite kirjeldamine pole arusaadav d).
6.3.2.6.2. Vaidlustaja ega vaidlustuskomisjon ei ole positsioonis, et seada kahtluse alla
valdkonna ekspertidest koosneva hindamiskomisjoni hinnangut, et kasutajaliidese disain
sisaldab palju ebavajalikku, ei ole ülevaatlik ning raskendab vajalike tegevuste sooritamist,
samuti, et graafiliste elementide paiknemine liideses, nende järjekord ja grupeerimine on
8 (17)
ebaloogiline ning ei ole kooskõlas liideses tehtavate põhitegevuste järjekorra ja loogikaga.
Vaidlustaja ei ole väitnud, et Hankija moodustatud hindamiskomisjon oleks ebakompetentne.
Vaidlustaja subjektiivsed hinnangud, et tema arvates nende kasutajaliides midagi ebavajalikku
ei sisalda, kõik on loogiline jne, ei ole piisav, et hindamiskomisjoni järeldusi kahtluse alla seada.
Ainuüksi sellest piisab, et jaatada Vaidlustaja pakkumusele Proovitöö kriteeriumi alusel 6
punkti andmise õiguspärasust.
6.3.2.6.3. Hankija märgib täiendavalt, et eelnevalt puuduse a) kohta öeldu on ülekantav ka
teistele Vaidlustaja pakkumuses tuvastatud puudustele. Hindamiskomisjon on andnud
proovitöö spetsiifikasse mineva asjatundliku hinnangu, mille kummutamiseks ei piisa üldisest
vastuväitest. Nt kui hindamiskomisjon on leidnud, et proovitööna valminud toode pole teatavais
aspektides piisavalt intuitiivne, siis pole mõistlikku alust selles kahelda.
6.3.2.6.4. Väär on Vaidlustaja arusaam nagu võinuks ja pidanuks proovitöö suunama
ülikvalifitseeritud spetsialistidele. Vastupidi, on loogiline, et prototüüpi hinnatakse lähtuvalt
n-ö tavakasutaja tasemest, kes lõpuks seda tarkavara kasutama hakkavad. Nii on kohane ja
põhjendatud Hankija märkus puuduse b) juures, et uue väljundi defineerimine on SASi
mitteoskaja jaoks arusaamatu.
7. Vaidlustusmenetlusse Kolmanda isikuna I kaasatud Intelex Insight OÜ vaidleb
vaidlustusele vastu.
7.1. RHAD ei sätesta hooldustööde minimaalset kohustuslikku maksumust ja hooldustööde tasu
arvestamine tarkvara arenduse maksumusse ei ole vastuolus RHAD-iga.
Hankija ei ole sätestanud ristsubsideerimise keeldu. Kolmanda isiku I pakkumus ei saa
konkurentsi moonutada, sest RHAD kehtib kõikidele pakkujatele võrdsetel tingimustel.
7.2. Kolmas isik I ei ole esitanud põhjendamatult madala maksumusega pakkumust. Sisulist
põhjendust, miks Vaidlustaja arvates ei ole hankelepingut võimalik pakkumuse tingimustel
täita, vaidlustusest ei nähtu.
8. Vaidlustusmenetlusse Kolmanda isikuna II kaasatud ühispakkujad Merada OÜ, OÜ Aktors
ja Red Function OÜ kirjalikke ega suulisi seisukohti ei esitanud.
VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED
9. Kolmanda isiku I pakkumuse vastavaks tunnistamise otsus
9.1. Vaidlustuskomisjon ei rahulda Hankija taotust nimetatud osas vaidlustuse läbi vaatamata
jätmiseks, kuna Vaidlustaja ei ole jätnud põhjendusi, miks ta arvab, et nimetatud otsus on
õigusvastane, esitamata. Isegi kui vaidlustuskomisjon on seisukohal, et vaidlustus on esitatud
põhjenduste osas raskesti jälgitav, ei tähenda asjaolu, et Hankija arvates on põhjendused valed,
asjasse puutumatud või ebapiisavad seda, et vaidlustus oleks esitatud põhjendamispuudustega
ja tuleks jätta läbi vaatamata.
Vaidlustuskomisjon saab vaidlustusest ja Vaidlustaja esindaja istungil väljendatud
seisukohtadest aru selliselt, et Kolmanda isiku I pakkumus, milles on hooldusteenuse
igakuiseks hinnaks pakutud 0 eurot, tuleb tagasi lükata kas RHS §-i 115 alusel kui
põhjendamatult madala hinnaga pakkumus või RHS § 114 lg 1 alusel kui RHAD-ile mittevastav
pakkumus (Hankelepingu tingimustele mittevastavuse tõttu).
9.2. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankijal puudus Kolmanda isiku I pakkumuse
maksumuse kontrollikohustus RHS §-i 115 alusel.
9 (17)
9.2.1. Pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontroll RHS §-i 115 alusel ei ole hõlmatud
pakkumuse vastavuse kontrolliga RHS § 114 lg 1 alusel ja vastupidi ning RHS § 115 lg-de
8-10 alusel tehtavat pakkumuse tagasilükkamise otsust tuleb selgelt eristada RHS § 114 lg 2
alusel tehtavast pakkumuse tagasilükkamise otsusest. Olemuslikult on tegemist erinevate
otsustega: ühel juhul peab pakkumuse tagasilükkamiseks olema tuvastatud sisuline
mittevastavus riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele (RHS § 114 lg 2 teise lause
koosseisu täitmiseks kohustuslik tingimus), kuid teisel juhul ei pea: põhjendamatult madala
maksumusega võib olla ka pakkumus, mis vastab kõikidele riigihanke alusdokumentides
esitatud tingimustele.
9.2.2. RHS § 115 ei eelda nn positiivset otsust pakkumuse vastavaks tunnistamiseks, mistõttu
põhjendamatult madala maksumuse kontrollimata jätmise või puuduliku kontrollimise
vaidlustamine saab toimuda üksnes pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse vaidlustamise
kaudu takistamaks hankijal sõlmida hankelepingut pakkujaga, kelle pakkumuse maksumus
võib olla põhjendamatult madal (mistõttu võib esineda hankelepingu nõuetekohase täitmata
jätmise risk). Puudub vaidlus, et Riigihankes ei ole Kolmanda isiku I pakkumust edukaks
tunnistatud, mistõttu puudub risk, et Hankija sõlmiks Kolmanda isikuga I hankelepingu või et
Kolmas isik I ei suudaks esitatud (ala)pakkumuse tõttu hankelepingut täita.
9.2.3. Veelgi enam – Hankijal ei oleks ka kohustust kohaldada ühikhindade põhjendatuse
kontrollimiseks RHS §-is 115 kehtestatud korda, kui pakkumuse kogumaksumus ei anna alust
alapakkumuse kahtluseks. Nt on Tallinna Ringkonnakohus 02.02.2018 otsuse nr 3-17-2544,
p-s 13 selgitanud: [---] üksnes sellest, et pakkumuses on teatud teenuste ühikuhinnad võrreldes
teiste pakkujate esitatud hindadega oluliselt madalamad, ei pidanud vastustajal tekkima
kahtlust pakkumuse maksumuse põhjendatuses. Pakkumust tuleks hinnata tervikuna ning lisaks
hinnaerinevusele peaks tuvastamist leidma täiendavad asjaolud, mis seavad pakkumuse
tõsiseltvõetavuse kahtluse alla.
Antud juhul on Kolmanda isiku I pakkumuse kogumaksumus kõikidest esitatud pakkumustest
kõige kõrgema maksumusega, mis ei tekita iseenesest mingeid kahtlusi selles, et Kolmanda
isiku I pakkumuse maksumus võiks olla põhjendamatult madal. Pakkumus ei saa olla
samaaegselt kõige kallima maksumusega pakkumus kõikidest esitatud pakkumustest ja alluda
põhjendamatult madala maksumuse kontrollile.
9.3. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et RHAD-is puudub tingimus, millele Kolmanda isiku I
pakkumus hooldusteenuse igakuise 0-hinna pakkumuse tõttu ei vastaks.
9.3.1. RHS § 114 lg 2 esimese lause kohaselt lükkab hankija pakkumuse tagasi, kui see ei vasta
riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele [---]. Seega Kolmanda isiku I pakkumuse
suhtes saab tagasilükkamise alus esineda üksnes juhul, kui Riigihankes oleks RHAD-is
sätestatud tingimus(ed), mis tuli pakkumuses täita ja mis keelasid pakkumuses hooldusteenuse
igakuiseks maksumuseks 0-hinna esitamist. Vastavustingimus peab olema selge, üheselt
mõistetav ja pakkumuse esitamisel ette nähtav ning seda ei saa hakata esitama või tuletama
tagantjärele.
Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et sellist RHAD-i tingimust ei ole Riigihankes sätestatud, sh
ei sisaldu neid Vaidlustaja poolt viidatud Hankelepingu tingimustes.
9.3.2. Hankelepingu p-d 2.1, 7.2, 7.3, 7.4, 8.9 ja 9.9, millele Vaidlustaja väitel 0-hinnaga
igakuise hooldusteenuse pakkumus ei vasta, ei reguleeri 0-hinna esitamist.
- Hankelepingu p 2.1 sätestab Hankelepingu eseme. Puudub vaidlus, et igakuine hooldusteenus
on Hankelepingu ja Riigihanke esemeks. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et 0-hinna
esitamine ei tähenda, et Kolmas isik I ei ole nimetatud teenust Hankijale pakkunud;
- Hankelepingu p-d 7.2, 7.3 ja 7.4 reguleerivad hooldusteenuse osutamist. Vaidlustuskomisjon
10 (17)
rõhutab veel kord, et Kolmas isik I ei ole jätnud vastavat teenust pakkumuses pakkumata ja
0-hinnaga pakkumus hooldusteenuse osas ei ole võrdsustatav nimetatud Hankelepingu
punktides loetletud teenuse osutamata jätmisega;
- Hankelepingu p 8.9 reguleerib hooldusteenuse eest e-arve ja kuluaruande esitamist, mitte
pakkumuses hooldusteenuse maksumuse esitamist. Puudub takistus 0-arve ja kuluaruande
esitamiseks;
- Hankelepingu p 9.9 on vastutust reguleerivate sätete alapunkt. Asjaolust, et hooldusteenusele
0-hinna esitamisel on Hankijal problemaatiline punktis kirjeldatud juhul ja viisil pakkujat
leppetrahviga sanktsioneerida, ei saa tuletada keeldu pakkumuses 0-hinna esitamiseks.
9.4. Tulenevalt eespooltoodust on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Hankija otsus Kolmanda
isiku I pakkumuse vastavaks tunnistamiseks on kooskõlas RHS § 114 lg-ga 1 ja selle kehtetuks
tunnistamiseks alused puuduvad.
Kuna Kolmanda isiku I pakkumuse vastavaks tunnistamise otsus on õiguspärane, ei oma asja
lahendamisel mingit tähtsust see, milline oleks teistsuguse otsuse (pakkumuse tagasilükkamise
otsuse) mõju Vaidlustaja ja Kolmanda isiku II pakkumuste hindamise tulemusele.
10. Kolmanda isiku II pakkumuse edukaks tunnistamise otsus
10.1. Esitatud taotlused
10.1.1. Hankija taotlus
Vaidlustaja on vaidlustuses eraldi taotlenud Kolmanda isiku II pakkumuse edukaks
tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamist osas, millega omistati Kolmanda isiku II ja
Vaidlustaja pakkumustele hindepunkte. Hankija väitel on tegemist vaidlustusega olematu
otsuse peale, mis tuleb jätta RHS § 192 lg 3 p-i 7 alusel läbi vaatamata. Vaidlustuskomisjon ei
nõustu Hankijaga.
Vaidlustaja on ka vaidlusaluses taotluses (taotluste p 4) märkinud, et vaidlustatud on Kolmanda
isiku II pakkumuse edukaks tunnistamise otsus. Isegi kui edukaks tunnistamise otsusega seoses
on Vaidlustaja esitanud vaidlustuses kaks taotlust (taotluste p-d 3 ja 4), ei saa olla vaidlust, et
hindepunktide omistamise osa Kolmanda isiku II pakkumuse edukaks tunnistamise otsuses ei
ole lahutatav ülejäänud osast Kolmanda isiku II pakkumuse edukaks tunnistamise otsuses
(vastavalt RHS § 117 lg-le 1 hindab hankija vastavaks tunnistatud pakkumusi vastavalt
riigihanke alusdokumentides nimetatud pakkumuste hindamise kriteeriumidele antud
suhtelisele osakaalule ja tunnistab põhjendatud kirjaliku otsusega edukaks pakkumuste
hindamise kriteeriumide kohaselt majanduslikult soodsaima pakkumuse), mistõttu kahe
taotluse esitamine iseenesest ei tähenda seda, et vaidlustatud oleks erinevaid otsuseid. Sisuliselt
on Vaidlustaja taotlenud kaks korda sama otsuse, Kolmanda isiku II pakkumuse edukaks
tunnistamise otsuse, kehtetuks tunnistamist.
10.1.2. Vaidlustaja taotlus
Vaidlustaja palub vaidlustuskomisjonil kontrollida Kolmanda isiku II pakkumuse omistatud
punktide seaduslikkust lahenduse Tehnilise kirjelduse ja arhitektuuri ettepaneku raames, kuna
Vaidlustajal on kahtlus, et Kolmas isik II on pakkunud Riigihankes mittenõutud asju.
Hankija otsuse õiguspärasust vaidlustades peab Vaidlustaja põhjendama, millistel asjaoludel on
vaidlustatav Hankija otsus Vaidlustaja arvates õigusvastane ja otsuse õiguspärasuse kontrolli
käigus ei asu vaidlustuskomisjon hindama pakkumusi Hankija eest. Antud juhul on taotlus
Kolmanda isiku II pakkumuse hindamise osas põhjendamata ning vaidlustuskomisjon jätab
selle rahuldamata.
Sisuliselt soovib Vaidlustaja, et vaidlustuskomisjon teostaks lauskontrolli selle üle, kas iga
üksik asi Kolmanda isiku II pakkumuses (Tehnilise kirjelduse ja arhitektuuri ettepaneku osas)
on RHAD-is nõutud ja kas selliste asjade eest (kui neid peaks olema) on pakkumusele
hindepunkte antud või mitte. Vaidlustuses puudub igasugune täpsus asjade osas, mille liigsust
11 (17)
Vaidlustaja Kolmanda isiku II pakkumuses kahtlustab, rääkimata põhjendustest, miks
Vaidlustaja seda arvab või miks Vaidlustaja arvates mingite asjade eest hindepunkte anda ei
või. Hankija kinnitas vastuses vaidlustusele ja vaidlustuse läbivaatamisel avalikul istungil, et
mingeid liigseid asju Kolmanda isiku II pakkumuses ei olnud ja neid ei hinnatud.
Seega Kolmanda isiku II pakkumusele omistatud hindepunktide õiguspärasust
vaidlustuskomisjon vaidlustuse lahendamiseks ei kontrolli ja vaidlustuskomisjon lähtub
asjaolust Kolmanda isiku II pakkumusele on omistatud 74,73 punkti.
10.2. Vaidlustaja pakkumuse hindamine
10.2.1. Pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kohaselt on Vaidlustaja pakkumusele
omistatud 69,13 hindepunkti. Vaidlustuse kohaselt on hindepunkte antud valesti Vastavuse
kriteeriumi ja Proovitöö kriteeriumi eest.
Ei saa olla vaidlust, et RHAD-is sätestatud Vastavuse kriteerium, aga ka Proovitöö kriteerium,
on oma olemuselt subjektiivsed hindamise kriteeriumid Hindamisel ei saa subjektiivsust kunagi
täielikult välistada (Riigikohtu otsus nr 3-20-1198, p 18) ja antud juhul ei olegi Hankija
soovinud subjektiivsust välistada. Vaidlustaja pidi sellest enne pakkumuse esitamist ka aru
saama. Vaidlustuskomisjon peab hinnanguliste hindamise kriteeriumide kohaldamisel
kontrollima seda, kas hindamine toimus RHAD-is teatavaks tehtud hindamise kriteeriumide
kohaselt (vastavalt RHS § 117 lg-le 1) ja kas Hankija põhjendustest nähtuvalt on hindepunktide
omistamine pakkumusele põhjendatud.
10.2.2. Vaidlustaja pakkumuse hindamise tulemused ja punktide andmise põhjendused on
esitatud dokumendis Lisa 2 – Mooncascade OÜ punktid (edaspidi Tabel).
RHAD-is pakkujatele teatavaks tehtud Metoodika on esitatud punktide omistamiseks
konkreetsete väärtuspunktide juures kirjeldatud puuduste tuvastamise kaupa (va maksimaalsed
hindepunktid, mis omistatakse pakkumusele, mis vastab kõigile 30 väärtuspunkti Vastavuse
kriteeriumi eest ja 12 väärtuspunkti Proovitöö kriteeriumi eest saamiseks vajalikele
tingimustele), st Hankija on loetlenud Metoodikas erinevate hindepunktide juures olukorrad
(puudused), millest kas või ühe esinemisel omistatakse vastav arv väärtuspunkte.
10.2.3. Vaidlustuskomisjon nõustub Hankijaga, et HMS vaidlusaluse otsuse
põhjendamiskohustusele ei laiene (HMS § 2 lg 2 kohaselt ei ole haldusmenetlus HMS-i
tähenduses [---] riigihangete teostamine ja vaidlustuste lahendamine riigihangete seaduse
tähenduses [---]). Antud juhul tuleneb otsuse põhjendamiskohustus RHS § 117 lg-st 1 – hankija
tunnistab põhjendatud kirjaliku otsusega edukaks pakkumuste hindamise kriteeriumide
kohaselt majanduslikult soodsaima pakkumuse.
Küll aga ei nõustu vaidlustuskomisjon Hankijaga, et Metoodika on Riigihankes juba nii
detailselt lahti kirjutatud (kui pakkumust iseloomustavad asjaolud A, saab pakkumus X punkti;
kui aga asjaolud B, siis on tulemuseks Y punkti jne), et hindepunktide omistamist enam eriliselt
põhjendada polegi vaja.
Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Metoodikal puudub kõikide hinnatavate asjaolude osas
selline detailsus, et Hankija poolt hindepunktide omistamiseks tuvastatav puudus oleks otsusest
arusaamiseks sisustav pakkuja enda poolt.
Nt Vastavuse kriteeriumi Metoodika pakkumuse hindamiseks 15 väärtuspunktiga on a) ja b)
puuduse osas järgmine:
a) Pakutava lahenduse kirjeldusest on võimalik aru saada, sellel on oma loogika ja
olulisemad protsessid on kirjeldusega hõlmatud. Kuigi kirjeldusest on võimalik aru
saada, kuidas seatud eesmärk plaanitakse saavutada, esineb selle eriosade vahel
väheolulisi vastuolusid;
b) Pakutava lahenduse arhitektuurilises lahenduses esineb olulisi puudujääke või
vastuolusid.
Vastavuse kriteeriumi puudus a) eeldab Hankija põhjendamiskohustust vähemalt osas, millised
12 (17)
on väheolulised vastuolud eriosade vahel ja b) eeldab põhjendamiskohustust vähemalt osas,
millised on (olulised) puudujäägid või vastuolud pakutava lahenduse arhitektuurilises
lahenduses.
Pakkuja ei pea ise välja mõtlema, mille puudumist, vastuolu, ebatäpsust jne Hankija tema
pakkumusele puudusena ette heidab. Olles kehtestanud Riigihankes keerulised, väga
spetsiifilised ja selgelt subjektiivsed hindamise kriteeriumid, peab Hankija Metoodikas
kirjeldatud puuduse tuvastamiseks suutma peegeldada kõiki Metoodikas kirjeldatud aspekte
pakkumusest, mille puudumist või esinemist ette heidetakse.
10.2.4. Vastavuse kriteerium
10.2.4.1. Õige on Hankija väide, et õigeks hindepunktide omistamiseks piisab, kui esineb
vähemalt üks Metoodika kohaselt 15 väärtuspunkti kaasa toov puudus (alus) Vaidlustaja
pakkumuses. Hankija on asunud vaidlustusmenetluses sisuliselt põhjendama puudusi üksnes 15
punkti andmise aluste p-dega a) ja d) - mõlemal juhul on Hankija tuvastanud Tabelist nähtuvalt
Vaidlustaja pakkumusest samasisulise puuduse: Mittefunktsionaalsete nõuete täitmise kirjeldus
on ebapiisav. Muude Tabelis esitatud puuduste põhjendamisest vaidlustusmenetluses on
Hankija sisuliselt loobunud-.
10.2.4.2. Hankija selgitas vaidlustusmenetluses, et Vaidlustaja pakkumusest (tehnilisest
kirjeldusest) puudub mittefunktsionaalseid nõuded puudutav info, mille esitamine oli
vastavustingimuste kohaselt nõutav, mistõttu esineb Vaidlustaja pakkumuses ilmne puudus, mis
on kaetud 15 punkti andmise aluste p-dega a) ja d).
Vaidlustuskomisjon ei nõustu Hankijaga.
Vastavustingimuste asjasse puutuv osa on sõnastatud järgmiselt:
Pakkuja esitab pakutava lahenduse detailse kirjelduse, mis võimaldab kontrollida selle
vastavust hankija sätestatud tingimustele. Pakkuja esitatava lahenduse kirjeldus peab
sisaldama vähemalt järgmisi osasid:
1. Lahenduse tehniline kirjeldus ja arhitektuuri ettepanek, kus on üksikasjalikult kirjeldatud ja
argumenteeritud nii arhitektuuri, kasutatavaid tehnoloogiaid kui ka kasutatavate kolmanda
osapoole tarkvaralahenduste valikut. Pakkumusest ilmneb, kuidas pakutud lahendus sobitub
hankija olemasolevasse tehnoloogilisse keskkonda ja on tagatud tehnilises kirjelduses esitatud
ärinõuete (funktsionaalsed ja mittefunktsionaalsed nõuded) täitmine.
Seega vastavustingimusest nähtuvalt pidid pakkujad esitama pakutava lahenduse detailse
kirjelduse, milles muuhulgas pidi olema kirjeldatud mittefunktsionaalsete nõuete täitmine.
Vaatamata sellele, et vastavustingimus on oma sisult tihedalt seotud hindamise kriteeriumidega
ja esitatava dokumendi abil pidi Hankija läbi viima pakkumuste hindamise, leiab
vaidlustuskomisjon, et vastavuse kontroll pidi antud juhul sisaldama vähemalt kontrolli selle
üle, kas kõik nõutavad osised pakkumuse hindamise läbi viimiseks on pakkumuses esitatud
(nõutava info olemasolu kontroll - on / ei ole). Antud juhul puudub vaidlus, et Hankija on
Vaidlustaja pakkumuse tunnistanud 08.03.2023 vastavaks kõikidele riigihanke
alusdokumentides sätestatud nõuetele ja Hankija ei ole tuvastanud Vaidlustaja pakkumuses
ärinõuete osas mittefunktsionaalseid nõuded puudutava info puudumist (nõuete kirjeldamata
jätmist). Märkimisväärne on, et Tabelist nähtuvalt on a) ja d) osas tuvastatud
mittefunktsionaalsete nõuete täitmise kirjelduse ebapiisavus (mitte puudumine) - esimesel juhul
kasutatavuse ja teisel juhul käideldavuse nõuete täitmise osas.
Seega Hankija väide vaidlustusmenetluses selle kohta, milles seisneb ilmne puudus Vaidlustaja
pakkumuses ja 15 väärtuspunkti omistamise õigsus (mittefunktsionaalsete nõuete täitmise info
pakkumuses puudub), ei vasta sisuliselt Hankija Tabelis esitatud põhjendustele.
10.2.4.3. Kui Hankija määras hindamise kriteeriumide kohaldamiseks RHAD-is kindlaks
Metoodika, tuleb seda hindamisel järgida ja Hankija ei või hindamise kriteeriume või
Metoodikat muuta pärast pakkumuse esitamist. Vaidlustuskomisjon märkis juba p-s 10.2.3, et
13 (17)
15 väärtuspunkti andmiseks puuduse a) tuvastamine eeldab Hankija põhjendamiskohustust
osas, millised on väheolulised vastuolud eriosade vahel. Mittefunktsionaalsete nõuete täitmise
kirjelduse ebapiisavus ei täida koosseisu [---] esineb selle eriosade vahel väheolulisi
vastuolusid. Ebapiisavus näitab millegi puudumist, mitte vastuolu1.
Seega vaidlustuskomisjon on seisukohal, et antud juhul ei ole hindamine Hankija väidetud
puuduse a) osas (ebapiisav mittefunktsionaalsete nõuete täitmise kirjeldus) toimunud vastavalt
Metoodikale ja esitatud põhjendusest ei nähtu Metoodikas kirjeldatud puuduse esinemine
Vaidlustaja pakkumuses.
10.2.4.4. Vaidlustuskomisjon nõustub Hankijaga, et mittefunktsionaalsete nõuete täitmise
kirjelduse ebapiisavus võib olla puudus, mis vastab nõudele pakutava lahenduse tehnoloogiate
ja kasutatavate tarkvarade argumentatsioon on puudulik [---] (Metoodikast nähtav kohustuslik
tingimus puuduse d) tuvastamiseks) koos põhjendusega Tabelis, et puudub kirjeldus selle kohta,
kas ja kuidas tagab valitud arhitektuur mittefunktsionaalsetes nõuetes seatud nõuded
käideldavusele.
10.2.4.4.1. Oluline on märkida, et hindamiskriteeriumi eesmärk oli hinnata pakutava lahenduse
vastavust hankeeseme funktsionaalsetele ja mittefunktsionaalsetele nõuetele, st, et kasutatavate
tarkvarade valiku argumentatsioon pidi hõlmama valiku põhjendusi nii funktsionaalsete kui ka
mittefunktsionaalsete nõuetega seonduvalt. Tabelist on mõistetav, et argumentatsioon on
puudulik (mittetäielik) seetõttu, et Vaidlustaja pakkumuses esitatud mittefunktsionaalsete
nõuete täitmise kirjeldus on ebapiisav ja ebapiisav on see seetõttu, et pakkumuses puudub
käideldavusele seatud nõuete kirjeldus.
Seega vaidlustuskomisjon on seisukohal, et antud juhul on hindamine puuduse d) osas
toimunud vastavalt Metoodikale ja esitatud põhjendusest nähtub Metoodikas kirjeldatud
puuduse esinemine Vaidlustaja pakkumuses.
10.2.4.4.2. Vaidlustaja väitel peab pakkuja mittefunktsionaalsete nõuetega lihtsalt arvestama (nt
süsteemil on 35 kasutajat) ja jääb arusaamatuks, millist kirjeldust Hankija vajalikuks peab.
Vaidlustuskomisjon ei nõustu Vaidlustajaga.
Asjaolu, et pakkuja peab pakkumust tehes arvestama kõikide kohustuslike RHAD-i
tingimustega ei anna pakkujale õigus piirduda pakkumuse esitamisel üksnes paljasõnalise
kinnitusega, nt pakun kõike mida hankija soovib või arvestan kõikide nõuetega, mida hankija
on esitanud, ega anna pakkujale õigust otsustada selle üle, kas nõutav kirjeldus nõutavas mahus
esitada või mitte. Antud juhul pidid pakkujad pakkumuses ärinõuete osas kirjeldama, kuidas on
tagatud mittefunktsionaalsed nõuded ning pärast pakkumuste esitamise tähtaja saabumist ei saa
Vaidlustaja väljendada nõutust ja arusaamatust kirjelduse sisu osas.
Mittefunktsionaalsed nõuded on esitatud TK p-s 4.5, sh asjasse puutuvad nõuded
käideldavusele on järgmised:
Käideldavus
Nõue
Rakendus peab võimaldama vähemalt 35 samaaegset kasutajasessiooni.
Päringute jm andmetöötlusprotsesside kiirus peab olema maksimaalselt optimeeritud, tagamaks mõistliku
ooteaja ka suuremate ja keerulisemate väljundite arvutamisel. Näiteks maksebilansi ühe perioodi väljundi
arvutamine ei peaks kestma üle 15 minuti.
Skaleeritavus (tarkvara on laiendatav, sh andmete mahu, kasutajate arvu ja serverite jõudluse osas)
Antud juhul ei nähtu Vaidlustaja pakkumusest, kas rakendus võimaldab vähemalt 35
samaaegset kasutajasessiooni, kas päringute jm andmetöötlusprotsesside kiirus on
maksimaalselt optimeeritud (kui kaua kestab maksebilansi ühe perioodi väljundi arvutamine)
1
olukord või asjaolu, kus miski ei sobi millegagi kokku - https://xn--snaveeb-
10a.ee/search/unif/dlall/dsall/vastuolu/1
14 (17)
ja kas tarkvara on skaleeritav. Isegi kui Tehnilise kirjeldusenõuded käideldavusele on
minimaalsed, ei võinud Vaidlustaja omal algatusel otsustada, et selliste nõuete täitmise kohta
polegi vaja Hankijale midagi esitada, ja isegi kui selliste nõuete täitmine peaks olema antud
juhul valmistarkvara kasutamisega tagatud, ei võinud Vaidlustaja ignoreerida nõuet
vastavasisulise kirjelduse pakkumuses esitamiseks. Vaidlustaja pidi Metoodikast mõistma, et
Hankija hindab Vastavuse kriteeriumi all pakkumust sellisena nagu see on esitatud ega otsi
väljastpoolt pakkumust sisendandmeid hindamise läbiviimiseks, kui nende esitamine oli
RHAD-is tehtud kohustuseks pakkujale.
10.2.4.5. Tulenevalt eespooltoodust on vaidlustuskomisjon seisukohal, et otsuse põhjendustest
(Tabelist) nähtub see, millistest kaalutlustest on Hankija 15 hindepunkti andmisel puuduse d)
osas lähtunud, see vastab Metoodikale ja selline puudus Vaidlustaja pakkumuses ka esineb,
mistõttu nimetatud kriteeriumi osas on 15 hindepunkti Vaidlustaja pakkumusele antud
kooskõlas RHS § 3 p-ga 1 läbipaistvalt ja kontrollitavalt.
10.2.5. Proovitöö kriteerium
Oluline on siinkohal märkida, et Vaidlustaja ja Kolmanda isiku II pakkumuste hindamise
tulemuste vahe on 5,6 hindepunkti, mistõttu Vaidlustaja pakkumus saaks osutuda edukaks
üksnes juhul, kui Vaidlustaja pakkumusele tulnuks omistada selle kriteeriumi eest
maksimaalsed 12 väärtuspunkti. Vaidlustaja pakkumusele on omistatud 6 väärtuspunkti.
10.2.5.1. 6 väärtuspunkti omistamiseks on puudus a) Metoodikas sõnastatud järgmiselt:
a) Kasutajaliidese disain on olemuselt arusaadav, kuid ebamugav kasutada.
Graafiliste elementide paiknemine liideses, nende järjekord ja grupeerimine on
ebaloogiline ning ei ole kooskõlas liideses tehtavate põhitegevuste järjekorra ja
loogikaga (uue väljundi kirjeldamine, andmesõnastiku kasutus sisendite leidmiseks
ja arvutusalgoritmide/-reeglite defineerimine süsteemi uue väljundi loomise
protsessis).
Hankija on Tabelist nähtuvalt tuvastanud järgmise puuduse Vaidlustaja proovitöös:
Kasutajaliidese disain on ebaloogiline ja põhjendanud seda järgnevalt: Kasutajaliidese disain
sisaldab palju ebavajalikku, ei ole ülevaatlik ning raskendab vajalike tegevuste sooritamist.
Graafiliste elementide paiknemine liideses, nende järjekord ja grupeerimine on ebaloogiline
ning ei ole kooskõlas liideses tehtavate põhitegevuste järjekorra ja loogikaga.
Vaidlustuskomisjoni arvates on mõistetav, et ebaloogiline kasutajaliidese disain tähendab, et
seda on ebamugav kasutada, mis iseenesest vastab Metoodikas kirjeldatud puudusele a).
10.2.5.2. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et asjaolud, et Vaidlustaja proovitöö põhineb
reaalsel SAS kommertstarkvaral ning SAS on enamlevinud statistika ja analüütika
kommertstarkvara maailmas ei tähenda, et hindamiseks esitatud proovitöö kasutajaliidese
disain on seetõttu igal juhul lihtne (vajalik 12 punkti saamiseks) ja et Hankija ei saanud enda
kogemuse põhiselt anda teistsugust hinnangut (Vaidlustaja proovitöö kasutajaliidese disain on
ebaloogiline). Samas on Hankija põhjendused sedavõrd ebamäärased, et need ei võimalda
mõista etteheidetavate puuduste sisu ega ole seetõttu vaidlustuskomisjoni arvates
põhjendamiskohustuse täitmiseks piisavad. Kui kasutajaliidese disain on ebaloogiline seetõttu,
et see sisaldab palju ebavajalikku, ei ole ülevaatlik ning raskendab tegevuste sooritamist, siis
minimaalse põhjendamiskohustuse täitmiseks peab olema Vaidlustajale mõistatav, mida peab
Hankija tema proovitöös ebavajalikuks, miks ta arvab, et disain ei ole ülevaatlik ja milliste
tegevuste sooritamine on ebaloogilise disaini tõttu raskendatud.
10.2.5.3. Vaidlustuskomisjoni on eespooltooduga analoogsetel seisukohtadel ka tuvastatud
puuduste b) ja d) osas.
- puudus b): uue väljundi defineerimine ei ole intuitiivne
Põhjendus Tabelis: Uue väljundi defineerimine pole intuitiivne, on täpsemalt kirjeldamata ja
15 (17)
SASi mitteoskaja jaoks arusaamatu.
Tehnilisest kirjeldusest (lk 29) nähtuvalt peab süsteem olema intuitiivne, mistõttu asjaolu, et
süsteem ei ole intuitiivne, võib iseenesest täita Metoodikas kirjeldatud puuduse b) koosseisu.
Vaatamata sellele ei võimalda Tabelis esitatud põhjendus mõista, miks ei pea Hankija
Vaidlustaja proovitöös uue väljundi defineerimist intuitiivseks ja mis on täpsemalt kirjeldamata.
Samuti jääb arusaamatuks, miks peaks uue väljundi defineerimine olema intuitiivne (ja
arusaadav) SAS-i oskaja jaoks (Tehnilises kirjelduses sätestatud ärivajadusest ei ole nõue ära
tuntav);
- puudus d) arvutusalgoritmide ja -reeglite kirjeldamine pole arusaadav
Põhjendus Tabelis: Algoritmi loomine ei ole kirjeldatud ega arusaadav.
Vaidlustuskomisjoni hinnangul ei täida Hankija tuvastatud puudus Metoodikas kirjeldatud
puuduse d) koosseisu, mille täitmiseks peab kasutajaliideses arvutusalgoritmide ja –reeglite
süsteemi kirjeldamises esinema põhjendamatuid lisategevusi või ebaefektiivsust liideses
navigeerimisel, kusjuures nõude eeldus on, et kasutajaliides valdavalt võimaldab
arvutusalgoritme ja –reegleid süsteemi kirjeldada. Asjaolu, et algoritmi loomine ei ole
kirjeldatud ega arusaadav ei anna mingit infot selle kohta, millised on puuduse d) koosseisu
täitmiseks vajalikud põhjendamatud lisategevused või milles seisneb ebaefektiivsus liideses
navigeerimisel.
10.2.5.4. Tuvastatud puudus c): andmesõnastiku funktsionaalsus pole piisav
Põhjendus Tabelis: Andmesõnastik ei ole lihtsalt arusaadav ja intuitiivselt kasutatav. Sisendite
kohta esitatud metainfo on esitatud ebamugavalt. Klassifikaatoreid ja nende kategooriaid ei ole
võimalik vaadata, selle asemel näidatakse kategooriate jaotust andmetes.
Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et andmesõnastiku ebapiisavuse puudus võib iseenesest täita
puuduse c) koosseisu, kuid Tabelis esitatud põhjendus ei võimalda puuduse sisu tervikuna
mõista. Asjaolu, et andmesõnastik ei ole lihtsalt arusaadav ega intuitiivne ei tähenda, et
andmesõnastiku funktsionaalsus poleks iseenesest piisav, samuti ei näita andmesõnastiku
funktsionaalsuse ebapiisavust sisendite kohta ebamugavalt esitatud metainfo (ka ebamugav
võib olla piisav). Vaatamata sellele leiab vaidlustuskomisjon, et põhjendus, mille kohaselt
klassifikaatoreid ja nende kategooriaid ei ole võimalik vaadata, selle asemel näidatakse
kategooriate jaotust andmetes täidab ka eraldi võetuna puuduse koosseisu ja on etteheite
mõistmiseks piisavalt täpne. Puudust ei ole, kui [---] klassifikaatorite vaatamine on proovitöös
lahendatud terviklikult, kuid antud juhul on Hankija tuvastanud, et klassifikaatoreid ja nende
kategooriaid ei olegi võimalik Vaidlustaja proovitöös vaadata.
10.2.5.5. Tulenevalt eespooltoodust on vaidlustuskomisjon seisukohal, et kuigi otsuse
põhjendused (Tabelis) on suures osas ebamäärased ega võimalda mõista etteheidetavate
puuduste sisu, on Proovitöö kriteerium kehtestatud viisil, et piisab, kui ühe puuduse osas on
mõistetav, millistest kaalutlustest on Hankija 6 hindepunkti andmisel lähtunud. Puuduse c) osas
on Hankija kaalutlused 6 väärtuspunkti omistamise tinginud puuduse mõistmiseks piisavad,
tuvastatud puudus vastab Metoodikale ja märkimisväärne on, et vaidlustusest nähtuvalt
Vaidlustaja ka selgelt ei väida, et sellist puudust Vaidlustaja pakkumuses esitatud proovitöös ei
ole. Seega Proovitöö kriteeriumi osas on 6 hindepunkti Vaidlustaja pakkumusele antud
kooskõlas RHS § 3 p-ga 1 läbipaistvalt ja kontrollitavalt.
10.3. Kuna Hankija kaalutlused kogumis ei ole viinud Vaidlustaja pakkumuse osas ebaõige
hindamistulemuseni, on Hankija otsus Kolmanda isiku II pakkumuse edukaks tunnistamiseks
kooskõlas RHS § 117 lg-ga 1 ja selle kehtetuks tunnistamiseks alused puuduvad.
11. Vaidlustusmenetluse kulud
Lähtudes sellest, et vaidlustus jääb RHS § 197 lg 1 p-i 4 alusel rahuldamata, kuuluvad
vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg-d 3 ja 8.
16 (17)
11.1. Hankija esitas tähtaegselt kaks kulude väljamõistmise taotlust kokku summas 3660 eurot
(käibemaksuta):
- 05.04.202 summas 2805 eurot (käibemaksuta) 15 tunni ja 35 minuti õigusabi osutamise eest
ning
- 06.04.2023 summas 780 eurot (käibemaksuta) 4 tunni ja 20 minuti istungil osalemise ja 75
eurot 25 minuti täiendava menetluskulude nimekirja koostamise, sh Vaidlustajate vastuväitele
reageerimise, eest.
Vaidlustuskomisjon nõustub Hankijaga, et vaidlustuse maht oli tavapärasest suurem ja
vaidlustuskomisjoni hinnangul oli ka vaidlustusasi tavapärasest keerukam, mistõttu Hankija
kulud on vajalikud ja põhjendatud ning tuleb Vaidlustajalt välja mõista. Hankija märgib õigesti,
et vastavalt Riigikohtu otsuse 3-20-1198 p-le 31 on Hankija menetluskulud hankeasjas
hüvitatavad.
11.2. Kolmas isik I ja Kolmas isik II kulude hüvitamist ei taotlenud.
11.3. Vaidlustaja kulud jäävad tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Angelika Timusk
17 (17)