dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Seisukoha küsimine

Rahandusministeerium · 18. aprill 2023
Viit
15-3/2778-1
Registreeritud
18. aprill 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Kuusalu Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2023
Vastutaja
Lea Teeääre (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)
Lahendamise tähtaeg
18. mai 2023

Failid

  • 📎E-kiri.pdf109 KB
  • 📎Seisukoha küsimine (Biogaasijaam).asice9873 KB
  • 📎Seisukoha küsimine (Biogaasijaam).rtf

Sisu (failidest)

Saatja: <[email protected]> Saadetud: 18.04.2023 11:41 Adressaat: <"RAM Info"> Teema: 7-1/1405 Seisukoha küsimine (Biogaasijaam) Manused: Seisukoha küsimine (Biogaasijaam).asice; Seisukoha küsimine (Biogaasijaam).rtf Kirja edastamine Keskkonnaamet 18.04.2023 nr 7-1/1405 [email protected] Rahandusministeerium [email protected] Transpordiamet [email protected] Maa-amet [email protected] Päästeamet [email protected] Seisukoha küsimine Kuusalu Vallavalitsusele on laekunud OÜ Kuusalu Biogaas taotlus Külmaallika küla Huntaugu liivakarjäär 3 kinnistule (35201:003:0880) detailplaneeringu algatamiseks. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on eraldada Huntaugu liivakarjäär 3 kinnistust ca 4 ha suurune maaüksus biogaasijaama rajamiseks. Asukohavalikut on põhjendatud logistiliselt hea asukohaga maagaasi jaotusvõrgu, elektrivõrgu lähedal, kus on sobiv geoloogia biojaama rajamiseks ning sellega, et olulised keskkonnamõjud on juba seoses karjäärialaga tekkinud. Juurdepääs planeeritavale alale on võimalik avaliku kasutusega Kiiu-Soodla maanteelt, munitsipaalomandis olevalt Huntaugu tee T1 teelt ning Huntaugu liivakarjäär 2 kinnistult. Biogaasijaama eesmärgiks on Hinnu ja Mustametsa seafarmide läga ning Uuri ja Suurekivi veisefarmide sõnnik ringmajandusse võtta. Eesti Biogaasil on kolm biogaasi tootmist Eestis: Vinnis, Tartus ja Oisus. Loodud on Kuusalu Biogaas OÜ. Planeeritav ala puudutab kinnisasja, mille riigivara valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Maa-amet. Alal kaevandusloa omajaks on EMG Karjäärid OÜ. EMG Karjäärid OÜ on edastanud Maa-ametile nõusoleku Huntaugu liivakarjäär 3 kinnisasjale, ca 4,47 ha suurusele alale biogaasijaama rajamiseks ning esitanud tõendi vastaval alal maavara ammendumise kohta. Maa-amet on andnud nõusoleku detailplaneeringu algatamiseks (21.11.2022 nr 6-3/22/18840-2). Kehtiva üldplaneeringu kohaselt on antud ala reserveeritud karjääride maa-alana. Detailplaneeringut menetletakse üldplaneeringut muutvana. Mõisa tee 17 Kiiu alevik Telefon +372 6066 370 Arvelduskonto EE742200001120050586 74604 Harjumaa Faks +372 6066 371 Swedbank Reg. Kood 75033496 E-post [email protected] Veeb http://www.kuusalu.ee Palume seisukohti ja ettepanekuid detailplaneeringu algatamise, lähteülesande kinnitamise ning keskkonnamõjude hindamise mittealgatamise korralduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Terje Kraanvelt Vallavanem Lisad: 1. Taotlus detailplaneeringu algatamiseks; 2. Detailplaneeringu algatamise, lähteülesande kinnitamise ning keskkonnamõjude hindamise mittealgatamise korralduse eelnõu; 3. OÜ Severitas koostatud eelhinnang; 4. Maa-ameti seisukoht (21.11.2022 nr 6-3/22/18840-2); 5. Kuusalu Biogaas OÜ pöördumine. Kadi Raudla [email protected] Margus Kirss [email protected] 1980565 439420 0 0 OTSUS EELNÕU Kiiu xx. xxxx 2023 nr Külma a llika küla Huntaugu liivakarjäär 3 kinnistu detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine ning lähteülesande kinnitamine Kuusalu Vallavalitsusele on laekunud OÜ Kuusalu Biogaas taotlus Külmaallika küla Huntaugu liivakarjäär 3 kinnistule ( 35201:003:0880) detailplaneeringu algatamiseks. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on eraldada Huntaugu liivakarjäär 3 kinnistust ca 4 ha suurune maaüksus biogaasijaama rajamiseks . Asukohavalikut on põhjendatud logistiliselt hea asukohaga maagaasi jaotusvõrgu, elektrivõrgu lähedal, kus on sobiv geoloogia biojaama rajamiseks ning sellega, et olulised keskkonnamõjud on juba seoses karjäärialaga tekkinud. Juurdepääs planeeritavale alale on võimalik avaliku kasutusega Kiiu -Soodla maanteelt , munitsipaalomandis olevalt Huntaugu tee T1 teelt ning Huntaugu liivakarjäär 2 kinnistult . Biogaasijaama eesmärgiks on Hinnu ja Mustametsa seafarmide läga ning Uuri ja Suurekivi veisefarmide sõnnik ringmajandusse võtta. See lahendab nende põllumajandustootjate kasvuhoonegaaside heitme lähituleviku väljakutsed EL järjest karmistuvates keskkonnanõuetes ning lahendab ära kohaliku läga ja sõnniku lõhnahäiringu probleemi. Igasugune biolagunev jääde alusta des lägast/sõnnikust kuni toidutööstuse, kaupluste/restoranide jms jäätmeteni sobivad sellise tehase tootmissisendiks. Eesti Biogaasil kolm biogaasi tootmist Eestis: Vinnis, Tartus ja Oisus. Loodud on Kuusalu Biogaas OÜ. Planeeritav ala puudutab kinnisasj a , mille riigivara valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Maa-amet. Alal kaevandusloa omajaks on EMG Karjäärid OÜ. EMG Karjäärid OÜ on edastanud Maa-ametile nõusoleku Huntaugu liivakarjäär 3 kinnisasjale, ca 4,47 ha suurusele alale biogaasijaama rajamiseks ning esitanud tõendi vastaval alal maavara ammendumise kohta. Maa-amet on andnud nõusoleku detailplaneeringu algatamiseks (21.11.2022 nr 6-3/22/18840-2) . Kehtiva üldplaneeringu kohaselt on antud ala reserveeritud karjääride maa-alana. Detailplaneeringut menetletakse üldplaneeringut muutvana. Kuusalu vallavalitsuse planeeringute komisjon tutvus esitatud avaldusega 01.12.2022 ning toetas detailplaneeringu algatamist. Kuusalu vallavolikogu keskkonna- ja ehituskomisjon tutvus 18.01.2023 koosolekul esitatud taotlusega ning kuulas ära OÜ Eesti Biogaas tegevjuht Kristjan Stroomi selgitused ning otsustas toetada detailplaneeringu algatamist. Tulenevalt planeerimisseaduse paragrahvi 124 lõikest 6 , keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi ka KeHJS ) § 6 lõike 2 punktist 22 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu“ paragrahvi 16 lõikest 1 peab andma eelhinnangu selle kohta, kas detailplaneeringuga kavandatava tegevusega kaasneb eeldatavasti oluline keskkonnamõju. OÜ Severitas poolt on KSH vajalikkust hinnatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KEHJS) § 33 lõigete 3-5 alusel koostatud eelhinnangus. Koostatud eelhinnangu kohaselt on peamised negatiivsed keskkonnamõjud, mis võivad biometaanijaama ja gaasitrassi ehitamisel ja käitamisel esineda, on järgmised: ehitamisel tekkivad jäätmed ja nende käitlemine; ehitamisel kasutatavate transpordivahendite ja mehhanismide tekitatav müra ja saasteainete heide õhku; käitise käitamisel kasutatavate sõidukite tekitatav müra ja saasteainete heide õhku; digestaadi hoidmisega kaasnev heide välisõhku; biogaasi / biometaani põletamisega kaasnev heide välisõhku. Biometaanijaama kasutamisega kaasneb positiivse mõjuna taastuvenergia kasutamine näiteks soojuse tootmisel, taastumatute energiaallikate kasutamise vähendamine, energeetilise sõltumatuse arendamine. Eelpooltoodu põhjal tuleb järeldada, et biometaanijaama rajamine kavandatud kujul ei põhjusta eeldatavalt olulise keskkonnahäiringu lõhna ega ka teiste saasteainete tasemete ülenormatiivse ületamist käitise ümbruses. Koostatud eelhinnang on toodud käesoleva korralduse eelnõu lisana Vastavalt KeHJS paragrahv 33 lõikes 6 toodule esitas Kuusalu vallavalitsus koostatud eelnõu asjaomastele asutustele seisukoha võtmiseks. Rahandusministeerium Keskkonnaamet Maa-amet Transpordiamet Lähtudes eeltoodust, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 6 lõikest 1, planeerimisseaduse paragrahvi 4, lõikest 1 ja lõikest 2, paragrahvist 12, paragrahvi 124 lõigetest 6 ja 10, paragrahvi 142 lõikest 6, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse paragrahvi 6 lõike 2 punktist 22 , paragrahvi 33 lõike 2 punktidest 3 ja 4, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005.a määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu“, paragrahvi 1 6 , koostatud eelhinnangust, Kuusalu Vallavolikogu 19.12.2001.a otsusega nr 68 kehtestatud Kuusalu valla üldplaneeringust, ja vallavalitsuse xx.xx.2023 ettepaneku xxxxxxxxx , Kuusalu Vallavolikogu o t s u s t a b: 1. Algatada Külmallika küla Huntaugu liivakarjäär 3 kinnistu detailplaneering . 2. Kinnitada detailplaneeringu lähteülesanne vastavalt lisale. 4. Otsus jõustub teatavakstegemisest. (a llkirjastatud digitaalselt ) Ulve Märtson volikogu esimees Esitaja: vallavalitsus Lisa 1 Kuusalu Vallavolikogu xx.xx.2023.a korraldusele nr KÜLMALLIKA KÜLA HUNTAUGU LIIVAKARJÄÄR 3 KINNISTU DETAILPLANEERINGU LÄHTEÜLESANNE I LÄHTEÜLESANDE KOOSTAMISE ALUS Taotlus detailplaneeringu algatamiseks. Kuusalu valla üldplaneering. II DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ÜLESANNE Alale biogaasijaama rajamiseks vajalike tingimuste kaalutlemine ning ehitusõiguse määramine. Liikluskorralduse ja tehnovarustuse lahendamine. Heakorrastuse ja haljastuse lahendamine. Kõigi vajalike piirangute ja servituutide määramine. III ARVESTAMISELE KUULUVAD VAREM KOOSTATUD JA KOOSTAMISEL OLEVAD PROJEKTID Kuusalu valla üldplaneering. IV OLEMASOLEVAD GEODEETILISED ALUSPLAANID JA GEOLOOGILISED UURIMISTÖÖD Digitaalne Eesti põhikaart M 1:10 000. V NÕUTAVAD GEODEETILISED ALUSPLAANID JA GEOLOOGILISED UURIMISTÖÖD Teostada topo -geodeetilised uurimistööd M 1: 500 koos tehnovõrkudega. Detailplaneeringu aluskaardiks võtta digitaalselt mõõdistatud topo -geodeetiline alusplaan täpsusega M 1:500 (mitte vanem kui kaks aastat). Mõõdistus peab kajastama planeeritava maaüksuse ümber olevat 15,0 m laiust ala ning naaberkinnistul asuvat hoonestust. Topo -geodeetiline alusplaan koos uurimistöö aruandega esitada kooskõlastamiseks Kuusalu Vallavalitsuse ehitusspetsialistile enne eskiislahenduse koostamist. VI NÕUDED KOOSTATAVALE DETAILPLANEERINGULE Detailplaneering koostada topo -geodeetilisel alusplaanil mõõtkavas M 1:500 ja peab kajastama olemasolevat olukorda: katastriüksuse piire, olemasolevat hoonestust, rajatisi sh tehnovõrke, haljastust ning maastiku kõrguslikku mõõdistust. Detailplaneering koostada planeerimisseaduses ette nähtud mahus ja vastavalt riigihalduse ministri 31.10.2022 määrusele nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. Detailplaneeringu seletuskirjale lisada eraldi peatükk ehituskeeluvööndi vähendamise ettepaneku põhjendustega. Detailplaneeringu koostamise juurde kaasata pädev ekspert ja planeeringu materjalidele lisada üleujutusriski hinnang. Hoonetele esitatavad olulisemad arhitektuursed ja ehituslikud nõuded esitada planeeringu kruntimise ja ehitusõiguse plaanil ehk põhijoonisel ja seletuskirjas. Planeeringu seletuskirjas esitada kontaktvööndi analüüs ning planeeritava sobivus antud alale. Ehitusõigus esitada planeeritava krundi peal tabelina. Ehitusõigus sisaldab alljärgnevaid andmeid: 5.1 Kavandatud krundi kasutamise sihtotstarvet ; 5.2 Kavandatavate hoonete lubatud maksimaalset arvu krundil; 5.3 Kavandatavate hoonete lubatud maksimaalset kõrgust meetrites. 6. Kavandatavate hoonete lubatud maksimaalse ehitusaluse pinna arvestus peab vastama Majandus- ja taristuministri 01.10.2014.a määrusele nr 84 „Ehitiste tehniliste andmete loetelu ja pindade arvestamise alused“. Hoonete ehitusaluse pinna sisse ei loeta rajatiste aluseid pindu sh katmata terrasside alust maad. 7.Tehnovõrkude koondplaanil näidata ära kõik planeeritud tehnovõrgud (kaablid, torustikud ja liinid) koos vajalike liiniservituutide või kaitsevööndite ära näitamisega võimalusel koondplaanil ja/või põhijoonisel. Vajalikud võimsused esitada seletuskirja. 8.Lahendada vertikaalplaneerimine ning sade- ja drenaaživee ärajuhtimine. Planeeringuga mitte halvendada naaberaladelt vee ärajuhtimise võimalusi. 10. Detailplaneeringu seletuskirjas tuua välja planeeringu elluviimisega kaasnevad mõjud ja neid leevendavad keskkonnatingimused. Täiendavate asjaolude ilmnemisel on vallavolikogul õigus kaaluda keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamist. 11. Enne detailplaneeringu kehtestamist sõlmida detailplaneeringu elluviimiseks vajalikud halduslepingud ning notariaalsed kokkulepped. Alale rajatavad teed ning tehnovõrgud ei ole Kuusalu vallavalitsuse poolt välja ehitatavad. VII NÕUTAVAD DETAILPLANEERINGU KOOSKÕLASTUSED/KOOSTÖÖ Rahandusministeerium. Keskkonnaamet. Päästeameti Põhja päästekeskus. Transpordiamet. Tehnovõrkude valdajad, tehniliste tingimuste väljastajad. 3. Planeeringualal olevate kinnistute omanikud. 4. Need maaomanikud ja maakasutajad, kelle maale teid ja/või tehnovõrke planeeritakse või kelle maakasutust kitsendatakse. IX DETAILPLANEERINGU MENETLEMISEKS VAJALIKUD TOIMINGUD Kuusalu Vallavalitsusega sõlmida koostamise ja korraldamise finantseerimise leping koheselt pärast algatamise korralduse teatavaks tegemisest. Detailplaneeringu eskiis esitatakse Kuusalu Vallavalitsusele tutvumiseks ja vajadusel korrektuuride tegemiseks. 3. Vallavalitsusele esitatud eskiis peab sisaldama vähemalt: Väljavõtet üldplaneeringust; Planeeritava maa-ala kontaktvööndi analüüsi; 3.3 Eskiisi seletuskirja koos põhjendustega üldplaneeringu muutmiseks; 3.4Eskiisi põhijoonist, mis sisaldab: hoonestuskava, põhimõttelist liikluskorraldust, põhimõttelist haljastuse ja tehnovarustuse lahendust. 4. Vajadusel korrigeeritud detailplaneeringu eskiis esitatakse Kuusalu Vallavalitsusele tutvumiseks ja avaliku arutelu korraldamiseks. Kuusalu Vallavalitsus korraldab detailplaneeringu avaliku arutelu. Vastav teade ilmub maakonnalehes Sõnumitooja ning valla kodulehel www.kuusalu.ee . 5. Kõigi kooskõlastustega detailplaneering esitatakse digitaalselt vastavasisulise avaldusega Kuusalu Vallavalitsusele vastuvõtmiseks. Vastuvõtmiseks esitatud planeering peab lisaks planeeringu seletuskirjale ning joonistele sisaldama detailplaneeringu lahendusi illustreerivat materjali, kooskõlastuste koondtabelit. Väljapanekuks esitab planeerija alljärgneva detailplaneeringu materjali: situatsiooniskeemi, põhijoonise ning illustratiivse materjali kokkumurdmata kujul (ühes eksemplaris). 6. Kuusalu Vallavalitsus korraldab detailplaneeringu avaliku väljapaneku. Vastav teade ilmub maakonnalehes Sõnumitooja ning valla kodulehel www.kuusalu.ee . 7. Avalikul väljapanekul esitatud ettepanekute ning vastuväidete põhjal korraldab Kuusalu Vallavalitsus detailplaneeringu avaliku arutelu. Vastav teade ilmub maakonnalehes Sõnumitooja ning valla kodulehel www.kuusalu.ee . 8. Vajadusel toimub notariaalsete võlaõiguslike lepingute sõlmimine enne detailplaneeringu kehtestamist. 9. Detailplaneering peab olema esitatud kehtestamiseks hiljemalt kolme aasta jooksul algatamise korraldusest arvates. 10. Kehtestamiseks esitada Kuusalu Vallavalitsusele planeeringute riikliku andmekogu (PLANK) jaoks vajalik digitaalne planeering planeerimisseaduses ette nähtud mahus ja vastavalt riigihalduse ministri 31.10.2022 määrusele nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. Detailplaneering edastatakse vallavalitsuse poolt PLANK kontrollsüsteemi. Kontrolli mitte läbinud detailplaneering tagastatakse planeeringu koostajale korrigeerimiseks enne kehtestamist. 11. Pärast detailplaneeringu kehtestamist esitab planeerija Kuusalu Vallavalitsusele planeeringu materjalidest ühe eksemplari paberkandjal. Kuusalu Rohegaasijaam Kuusalu Biogaas OÜ KESKKONNAMÕJU HINDAMISE EELHINNANG Tartu, 2021 Uus tn 69-65 OÜ Severitas 50606 Tartu www.severitas.ee Tel: +372 685 1177 [email protected] 2/49 Kuusalu Biogaas OÜ. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE EELHINNANG Töö tellija: Kuusalu Biogaas OÜ Registrikood: 16153906 Aadress: Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Sadama tn 5, 10111 Telefon: +372 5622 3880 E-post: [email protected] Töö teostaja: OÜ Severitas Registrikood: 11852485 Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Uus tn 69-65, 50606 Telefon: +372 685 1177 E-post: [email protected] Vastutav koostaja: Kerli Leetsaar, MSc E-post: [email protected] Kaido Soosaar, PhD Liisi Nõgu, Msc Versioon: 04.06.2021 Töö nr KL-200-83 © OÜ Severitas, autoriõigus. Käesolev aruanne on koostatud ja esitatud kasutamiseks tervikuna. © Kuusalu Biogaas OÜ, varalised õigused. Töö nr KL-200-83, versioon: 04.06.2021 3/49 Kuusalu Biogaas OÜ. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE EELHINNANG SISUKORD 1 SISSEJUHATUS ....................................................................................................... 5 2 KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT JA MÕJUTATAV KESKKOND......................... 6 2.1 Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused ............. 6 2.2 Pinnas, mullastik ja maavarad ......................................................................................................... 8 2.3 Pinna- ja põhjavesi ........................................................................................................................... 8 2.4 Looduslik mitmekesisus .................................................................................................................... 9 2.5 Kultuurimälestised ja pärandkultuurobjektid................................................................................... 9 2.6 Sotsiaalmajanduslik keskkond ........................................................................................................ 10 2.7 Tehnogeensed objektid ja transpordikoormus ............................................................................... 10 2.8 Müratase ........................................................................................................................................ 10 2.9 Välisõhu seisund ............................................................................................................................. 10 3 KAVANDATAV TEGEVUS JA SELLEGA KAASNEVAD TAGAJÄRJED........................... 11 3.1 Tegevuse iseloom ja maht .............................................................................................................. 11 3.2 Tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega ................................................................................................ 14 3.3 Ressursside kasutus, sealhulgas loodusvarade kasutamine .......................................................... 18 3.4 Tegevuse energiakasutus ............................................................................................................... 18 3.5 Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine ...................................................................................... 19 3.6 Heide vette ..................................................................................................................................... 19 3.7 Heide pinnasesse ............................................................................................................................ 19 3.8 Heide õhku...................................................................................................................................... 20 3.9 Müra teke ....................................................................................................................................... 22 3.10 Vibratsiooni teke ............................................................................................................................ 22 3.11 Valgushäiring.................................................................................................................................. 22 3.12 Soojus- ja kiirgushäiringud ............................................................................................................. 22 3.13 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus ................................................ 22 4 HINNANG KESKKONNAMÕJU OLULISUSELE ......................................................... 24 4.1 Tegevusega kaasnev keskkonnamõju ja selle olulisuse hinnang ................................................... 24 4.1.1 Biometaanijaama ja gaasitrasside ehitamine ....................................................................... 24 4.1.2 Biometaanijaama käitamine ................................................................................................. 26 Töö nr KL-200-83, versioon: 04.06.2021 4/49 Kuusalu Biogaas OÜ. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE EELHINNANG 4.2 Tegevusega kaasneva mõju suurusest, ruumilisest ulatusest, kestusest, sagedusest ja pöörduvusest, toimest, kumulatiivsusest ja piiriülesest mõjust ning mõju ilmnemise tõenäosusest ...... 29 4.2.1 Biometaanijaama ja gaasitrassi ehitamine ........................................................................... 29 4.2.2 Biometaanijaama käitamine ................................................................................................. 30 4.3 Seos teiste olemasolevate ja kavandatavate tegevustega ............................................................ 30 4.4 Ettepanekud negatiivsete keskkonnamõjude vähendamiseks ....................................................... 30 5 KOKKUVÕTE......................................................................................................... 32 LISAD ......................................................................................................................... 33 Töö nr KL-200-83, versioon: 04.06.2021 5/49 Kuusalu Biogaas OÜ. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE EELHINNANG 1 SISSEJUHATUS Keskkonnamõjude eelhindamise objektiks on Kuusalu Biogaas OÜ poolt planeeritav Kuusalu Rohegaasijaam. Kuusalu Biogaas OÜ planeerib hakata tootma biometaani. Biometaani tooraineks hakkab olema loomakasvatuses tekkiv sõnnik ja biolagunevad jäätmed. Kuusalu Rohegaasijaama kavandatakse Harju maakonda, Kuusalu valda, Külmallika külla Huntaugu liivakarjäär 3 (katastrinumber: 35201:003:0880) maaüksusele. Huntaugu liivakarjäär 3 maaüksusest planeeritakse eraldada biometaanijaama jaoks eraldi kinnistu, mille eeldatav suurus hakkaks olema 4 ha. Lähim tihedama asustusega piirkond, Kiiu alevik, jääb planeeritavast käitisest umbes 3 km kaugusele põhja suunda. Kuusalu Biogaas OÜ Kuusalu Rohegaasijaama puhul peab keskkonnamõjude olulisuse selgitamiseks andma keskkonnamõju hindamise eelhinnangu. Eelhinnangu vajadus määratakse vastavalt Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu1“ § 10 lõikele 1 – jäätmekäitluskoha rajamine, laiendamine või rekonstrueerimine.1 Eelhinnang on koostatud Keskkonnaministri määruse nr 31 16.08.2017 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“2 alusel. Samuti on arvesse võetud asjakohasid juhendeid, sh „Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhendit”3. Eelhinnangu eesmärgiks on saada informatsiooni tegevusega kaasneda võivast olulisest keskkonnamõjust ning selgitada välja keskkonnamõju hindamise vajadus. Seejuures on võimalike keskkonnamõjude ja keskkonnaprobleemide kaardistamisel arvestatud nii ehitusaegsete mõjudega kui rajatiste ehitusjärgse kasutuselevõtu mõjudega. Eelhinnangu aruandes esitatud teave on keskkonnaeksperdi hinnangul piisav selleks, et võimaldada otsustajal teha otsus keskkonnamõju hindamise algatamise osas. Käesolev eelhinnangu aruanne sobib tervikuna otsuse aluseks, kuid otsustajal võib olla, lisaks eelhindamise aruandes toodule, veel täiendavat informatsiooni ja kaalutlusaluseid, mille põhjal otsus langetada. Seetõttu tuleb käesolevat aruannet käsitleda kui ühte, kuid mitte tingimata ainust, abivahendit vastavas kaalutlusprotsessis. 1 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu 1“. Vabariigi Valitsuse määrus nr 224. Vastu võetud 29.08.2005. 2 “Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Keskkonnaministri määrus nr 31. Vastu võetud 16.08.2017. 3 Keskkonnaministeerium, 2017. Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend - https://www.envir.ee/sites/default/files/kmh_eelhinnangu_andmise_juhend.pdf Töö nr KL-200-83, versioon: 04.06.2021 6/49 Kuusalu Biogaas OÜ. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE EELHINNANG 2 KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT JA MÕJUTATAV KESKKOND 2.1 Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused Käesoleva eelhindamise aruande koostamisel on lähtutud eeldusest, et Kuusalu Biogaas OÜ Kuusalu Rohegaasijaama hooned ja rajatised rajatakse Huntaugu liivakarjäär 3 kinnistule (katastrinumber: 35201:003:0880), mis asub Külmalliku külas Kuusalu vallas Harjumaal. Biometaanijaama planeeritud asukoht on valitud lähtuvalt sellest, et tegemist on liivakarjääriga ehk juba tehisliku keskkonnaga ning muutused maastikus oleks antud asukohas seega väiksemad (Joonis 1). Kavandatava tegevuse asukohal on hea ühendus teedevõrgustikuga ning hea võimalus liitumiseks elektrivõrguga. Asukoha eeliseks on ka kaugus tiheasustusaladest, seega väiksem keskkonnamõjudest potentsiaalselt mõjutatava elanikkonna arv. Samuti jääb suhtelistelt lähedale C-kategooria gaasitrass (u 600 m kaugusele käitise territooriumist), kuhu planeeritakse suunata Kuusalu Rohegaasijaamas tekkiv biometaan. Biometaanijaama kompleksi territooriumi praeguseks sihtotstarbeks on mäetööstusmaa (100%). Kinnistu pindala on praegusel hetkel 17,38 ha, kuid biometaanijaama tarbeks planeeritakse kinnistu jagada osadeks, nii et biometaanijaama eeldatavaks tootmisterritooriumi suuruseks jääks u 4 ha. Biometaanijaama tootmisterritoorium hakkab esialgu olema ümbritsetud mäetööstusmaadega ja veekogude- ja maatulundusmaaga. Keskkonnaamet pikendas 11. detsember 2018 korraldusega nr 1-3/18/2914 Osaühing KIIU SOON (registrikood: 14273374) poolt esitatud taotluse alusel 15 aasta võrra maavara kaevandamise luba HARM-051, mille alla kuulub kaevandamine Huntaugu III liivakarjäärist. Kaevandamise loa HARM-051 kehtivusaeg on 07.12.2018 kuni 06.12.2032. Samas on aruande koostamise ajaks leitud, et maavarad on sellel alal, kuhu planeeritakse rajada Kuusalu Rohegaasijaam, ammendunud ning saaks edasi minna maa-ala korrastamistöödega. Kehtivas korrastamisprojektis on korrastamistingimustega korrastatava maa sihtotstarbeks määratud osaliselt veekogu ning osaliselt metsa- ja rohumaa. Kuna biometaanijaama rajamise jaoks soovitakse eraldada eraldiseisev maatükk, siis määrates selle sihtotstarbeks tootmismaa, siis maakasutuse poole pealt juhtfunktsiooni muutumist ei toimuks. Seega Kuusalu Rohegaasijaama rajamisega on vajalik muuta korrastamisprojekti, kuid saab siiski arvestada, et ülejäänud alal ehk suurema osaga alal katastrist numbriga 35201:003:0880, saaks toimuda tegevus siiski vastavalt kehtivas korrastamisprojektis toodule. Näiteks biometaanijaama ja tehisjärvede vahelisele alale tuleb roheala. Lähim elumaja asub kavandatavast biometaanijaamast umbes 500 m kaugusel edela suunas – Nõmme maatulundusmaa, katastrinumber: 35201:003:0427. Töö nr KL-200-83, versioon: 04.06.2021 7/49 Kuusalu Biogaas OÜ. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE EELHINNANG Joonis 1. Planeeritava Kuusalu Biogaas OÜ Kuusalu Rohegaasijaama asukoht Toodetud biometaani on kavas suunata Tallinn-Kehra C12 maagaasi jaotusvõrku. Selleks on plaanis rajada ligikaudu 600 m pikkune gaasitoru. Esialgne kavandatav gaasitrassi asukoht on samuti joonisel 1 toodud. Planeeritav gaasitrassi lõik läbiks järgnevaid kinnistuid (Tabel 1). Tabel 1. Planeeritava gaasitrassi poolt läbitavad kinnistud Aadress Katastritunnus Sihtotstarve Huntaugu tee T2 35301:001:1393 Sihtotstarbeta maa Huntaugu liivakarjäär 6 35201:003:0270 Mäetööstusmaa Kolga metskond 59 35201:003:0220 Maatulundusmaa Sobilik gaasitrassi rõhukategooria on C-kategooria (5-16 baari). C-kategooria torustiku paigaldamiseks oleks vajalik 2 m laiune kaitsevöönd, mõlemas suunas toru servast ( nt 0,7 m läbimõõduga toru puhul oleks vööndi laius kokku seega 4,7 m). Arvestades kavandatava torustiku pikkuseks umbes 600 m, saab arvutuslikult välja tuua, et koos kaitsevööndiga hõlmaks see ca 0,28 hektari suuruse ala. Töö nr KL-200-83, versioon: 04.06.2021 8/49 Kuusalu Biogaas OÜ. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE EELHINNANG Kavandatava trassi tarbeks planeeritakse maaomanikuga (riigimaad) toimuvate läbirääkimiste käigus selgitada välja, kas gaasitrassi rajamiseks vajalike kinnistute osade osas on võimalik saada kasutusõigus. 2.2 Pinnas, mullastik ja maavarad Kuusalu Rohegaasijaama kompleks hakkab paiknema künkliku pinnamoega alal. Tegemist on liivakarjääriga, kus enne kompleksi rajamist toimuks vajalikes kinnistu osades maapinna silendamine. Tegemist on õhukese pinnakattega alaga, kus pinnakatte paksus on < 1m.4 Mullastiku kaardi põhjal on biometaanijaama rajatiste kavandatavas asukoha suuremas osas looduslik muld täielikult eemaldatud ja paljandub mulla lähtekivim, aluskivim või veel sügavamal asuv looduslik pinnas. Osaliselt leidub siiski ka maa-alasid, kus on leedemullad või sekundaarsed leedemullad. Kavandatav tegevus ei ulatu väärtuslikele põllumajandusmaadele.5 Maa-ameti Geoportaali maardlate rakenduse alusel kuulub kavandatav asukoht Huntaugu maardla nimistusse, kus kaevandatavaks maavaraks on liiv. Kogu Huntaugu liivakarjäär 3 maaüksuse liivavaru on 254 957 tuh m3.6 Gaasitrassi asukoht valitakse võimaluse korral selliselt, et see oleks kõige lühem – olles u 600 m pikk ning suundudes käitisest otse ida suunas. Selleks on vaja läbida kolm katastrit, millest üks on tee, teine on samuti liivakarjäär ning kolmas on kaetud puittaimestikuga. Gaasitrassi rajamine mõjutaks pinnast ja maastikku enim Kolga metskond 59 maaüksust läbides. Valdavalt on kavandatava tegevuse asukohas olev maastik tehiskeskkonna elementidega. 2.3 Pinna- ja põhjavesi Biometaanijaama territooriumil ja ümbruses ning planeeritava gaasitrassi ümbruses looduslikud pinnaveekogud puuduvad. Lähim veekogu asub eeldatavast biometaanijaama asukohast 25 m kaugusel ning selleks on Huntaugu liivakarjäär 2 tehislik seisuveekogu. Planeeritava biometaanijaama ümbrusesse, Külmaallika külla, ei jää reoveekogumisalasid, veepuhasteid ega heitvee väljalaskmeid.7 Kavandatav kompleks ja seda ümbritsev ala asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal8. Piirkonnas esindatud põhjaveekogumid (Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas, Siluri- Ordoviitsiumi Harju põhjaveekogum, Kambriumi-Vendi põhjaveekogum) on hinnatud heas seisundis olevateks9. 4 Maa-amet, https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/geoloogia400k 5 Maa-amet, https://xgis.maaamet.ee/maps 6 Maa-amet, https://xgis.maaamet.ee/maps 7 Keskkonnaregistri avalik teenus, http://register.keskkonnainfo.ee 8 Eesti põhjavee kaitstuse kaart, https://www.envir.ee/sites/default/files/kaitstusekaart400.pdf 9 https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/eesmargid-tegevused/vesi/pohjavesi/pohjavee-seisund Töö nr KL-200-83, versioon: 04.06.2021 9/49 Kuusalu Biogaas OÜ. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE EELHINNANG Külmaallika külas toimub veevõtt ühest puurkaevust, mis asub kavandatavast biometaanijaamast umbes 500 m kaugusel edela suunas (puurkaevu number: PRK0030504).10 Tegu on puurkaevuga, mida kasutatakse olmevee võtuks (puurkaevu sügavus 24 m ning vett võetakse Siluri-Ordoviitsiumi Harju põhjaveekogumist). Rajatava gaasitrassi teele veekogusid ei jää.11 2.4 Looduslik mitmekesisus Kavandatava biometaanijaama alale ei jää kõrgendatud väärtusega või tundlikkusega elupaiku. Tegemist on liivakarjääri asukohaga ning planeeritava biometaanijaama tootmisterritooriumit hakkab otseselt ümbritsema samuti liivakarjäär. Liivakarjääri ümbritsevad peamiselt metsad. Kinnistu ei ole arvatud planeeringutega rohelise võrgustiku koosseisu. Külmaallika külas rahvusvahelise tähtsusega alasid (Natura 2000 võrgustiku alasid) ei asu. Vääriselupaikadest asub Külmaallika külas VEP nr. 204823. Tegemist on kuusiku ja kuusesegametsaga, kus asuvad ka jänesekapsa-mustika kasukohatüübid. Vääriselupaiga omanik on RMK Ida-Harjumaa metskond. Alal on keelatud raie ning surnud ja lamapuidu eemaldamine. Biometaanijaama kavandatava tegevuspaiga otseses lähipiirkonnas looduskaitsealused üksikobjektid ja kohaliku kaitse alla võetud objektid puuduvad. Biometaanijaamale lähim kaitseala asub 3 km kaugusel kirde suunas ning selleks on Kiiu mõisa park (registrikood: KLO1200380). Külmaallika küla on leiukohaks mitmele kaitsealusele liigile: kahelehine käokeel (registrikood: KLO9337102), musträhn (registrikood: KLO9115413), kivisisalik (registrikood: KLO9115563), laululuik (registrikood: KLO9126468), sarvikpütt (registrikood: KLO9127472).12 Kavandatava tegevuse alale lähim kaitsealuse liigi leiukoht jääb ca 500 m kaugusele (III kaitsekategooria liik kahelehine käokeel). Planeeritav gaasitrass ei läbi Natura 2000 alasid, kaitsealasid ega hoiusalasid. Trassi rajamise lähipiirkonda jääb kaitsealuse liigi leiukoht: kahelehine käokeel (registrikood: KLO9337102)).13(Joonis 1) 2.5 Kultuurimälestised ja pärandkultuurobjektid Planeeritava biometaanijaama ja gaasitorustiku trassi lähedusse kultuurimälestisi ega pärandkultuuriobjekte ei jää.14 10 VEKA, https://veka.keskkonnainfo.ee/veka 11 Keskkonnaregistri avalik teenus, http://register.keskkonnainfo.ee 12 Keskkonnaregistri avalik teenus, http://register.keskkonnainfo.ee 13 Maa-ameti kaardirakendus, https://xgis.maaamet.ee 14 Kultuurimälestiste riiklik register, https://register.muinas.ee/ Töö nr KL-200-83, versioon: 04.06.2021 10/49 Kuusalu Biogaas OÜ. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE EELHINNANG Pärandkultuuriobjektidest on kavandatavale käitisele lähim 2 km kaugusel lõuna suunda jääv Võllaskatku metsavahikoht (registreerimisnumber: 140:VKK:005), mille puhul on tegemist vahtkondade kordoniga. Lähim kultuurimälestis asub käitisest 18 km kaugusel ning selleks on kultusekivi (registreerimisnumber: 18337).15 2.6 Sotsiaalmajanduslik keskkond Tootmiskompleks hakkab asuma Külmaallika külas Kuusalu vallas Harjumaal. Biometaanijaama kavandatav asukoht asub hõredalt asustatud külas. Lähim elamu asub kavandatavast biometaanijaamast umbes 500 m kaugusel edela suunas – Nõmme maatulundusmaa. Lähim tihedasti hoonestatud (elamu)ala, Kiiu alevik, jääb ligikaudu 3 km kaugusele. Rajatav gaasitrass jääks ainult Külmallika külla. Elamumaade läbimist ei toimuks. 2.7 Tehnogeensed objektid ja transpordikoormus Kavandatava Rohegaasijaama Huntaugu liivakarjäär 3 kinnistul hooneid ja muid rajatisi aruande koostamise ajal ei paikne. Kinnistu piiril asub alajaam. Huntaugu liivakarjäär 3 paikneb kruuskattega tee (Huntaugu tee T2 katastrinumber: 35301:001:1393) ääres. Huntaugu teeni saab läbi Huntaugu liivakarjäär 2 kinnistu, kuhu omakorda pääseb mööda Huntaugu tee T1 (katastrinumber: 35301:001:1359). Suurem tee, kõvakattega Kiiu-Soodla maantee (katastrinumber: 35201:003:0098, tee number: 11105), jääb kavandatavast käitisest 650 m kaugusele ida suunda. Selle liiklusintensiivsust pole 2019. a mõõdetud.16 2.8 Müratase Biometaanijaama kavandatava asukoha määrab suuresti ära teedevõrk. Peamine on transpordimüra, oluline olme- või tööstusmüra piirkonnas puudub. Kinnistuga piirneva tee liikluskoormust pole mõõdetud, kuid arvestada võib suhteliselt madala koormuse ja müratasemega. 2.9 Välisõhu seisund Biometaanijaama kavandatava asukoha välisõhu seisundit mõjutavaid objekte sealses piirkonnas ei asu. Puuduvad ettevõtted, kellele oleks väljastatud sellekohane keskkonnaluba või registreering. Lähimad objektid, kes omavad keskkonnaluba saasteainete paiskamiseks välisõhku asuvad Kiiu ja Kuusalu alevikus, mis jäävad vähemalt 3 km kaugusele planeeritavast biometaanijaama asukohast. 15 Maa-ameti kaardirakendus, https://xgis.maaamet.ee 16 Teede Tehnokeskus, Liiklusloenduse tulemused 2019. aastal. Tallinn 2020 Töö nr KL-200-83, versioon: 04.06.2021 11/49 Kuusalu Biogaas OÜ. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE EELHINNANG 3 KAVANDATAV TEGEVUS JA SELLEGA KAASNEVAD TAGAJÄRJED 3.1 Tegevuse iseloom ja maht Kuusalu Biogaas OÜ poolt planeeritav Kuusalu Rohegaasijaama põhitegevusala hakkab olema biometaani tootmine. Biometaani hakatakse tootma anaeroobse kääritamise teel loomade väljaheidetest ja biolagunevatest jäätmetest. Jaama soovitakse suunata aastas kuni 100 000 t toorainet, millest loomade väljaheide oleks 60 000 t ja 40 000 t moodustaks toiduainetööstusest tulenevad jäätmed, viljajäägid ja loomsed jäätmed. Biometaanijaam planeeritavad hooned ja rajatised on: 1. vedela materjali vastuvõtumahutid (2 tk 350 m3); 2. toormehall, kus asub ka tahke materjali vastuvõtusalv; 3. vedelmaterjali torustik vastuvõtumahutitest käärimismahutitesse; 4. pastörisaator; 5. neli kääritit (iga mahutavus 3000 m3); 6. operaatori ruum 7. katlamaja; 8. gaasipuhastuse kompleks; 9. kaetud digestaadihoidlad (6x6000 m3); 10. alajaam; 11. põleti/küünal; 12. gaasitrass; 13. veetorustik. Vedela materjali hoiustamine hakkab toimuma suletud vedela materjali vastuvõtumahutites (2x350 m3). Mahutist pumbatakse toore kääritisse suletud transportsüsteemi kaudu. Tahke materjali vastuvõtusalvedesse (100 m3), mis asuvad toormehallis, transporditakse substraadid laaduriga. Toormehalli puhul on tegemist betoonpõrandaga hoonega, mis takistab vastuvõetavat tooret (sõnnik, puu- ja köögiviljade- ja pagaritööstuse jm. tootmisjäägid) läbikülmumise eest ning vähendab toorme vastuvõtul õhu- ja lõhnasaaste levikut (hoone uksed on ka tööprotsesside ajaks suletavad). Vastuvõtumahutite põhjas hakkavad olema segistid materjali purustamiseks ja homogeniseerimiseks. Edasi transporditakse materjal suletud tigukonveieri kaudu kääritisse. Tahke materjali laadimine hakkab olema automatiseeritud ning materjali manustamine toimub kindla intervalli tagant. Käärimismahutid on silindrilised (betoonist või roostevabast terasest), soojustatud ja köetavad mahutid, mis on kaetud topeltmembraankattega või millel on püsikonstruktsioonist katus katusealuse membraaniga. Katuse all asub gaasihoidla. Biometaanijaamas kääritatakse tooret anaeroobses ehk hapnikuvabas keskkonnas, õhukindlates kääritites, mille käigus tekib biogaas. Seejärel puhastatakse toorbiogaas biometaaniks, kus metaanist eraldatakse teised gaasid, eelkõige süsihappegaas (CO2). Kääritist väljuv digestaat suunatakse järelkääritisse, mis on oma konstruktsioonilt sarnane kääritiga. Järelkääritites toimub materjali edasine käärimine, mis võimaldab saavutada suurema biometaani tootluse. Samuti toimib järelkääriti digestaadihoidlana. Järelkäärititest suunatakse vedel digestaat hoidlatesse. Töö nr KL-200-83, versioon: 04.06.2021 12/49 Kuusalu Biogaas OÜ. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE EELHINNANG Katlamajas toodetud soojusega hakatakse vajadusel soojendama metaankääritite seinu, kuna vajalik on hoidla protsessi töötemperatuuri, milleks on 35 °C kuni 42 °C. Kavandatud aastaseks biometaani tootmismahuks on eeldatavalt kuni 3,6 miljonit m3 gaasi ehk umbes 37 000 MWh energiat. Protsessi enda toimimiseks kavatsetakse kasutada maagaasi, seega kogu toodetav biometaan müüakse. Toodetud biometaan planeeritakse juhtida maagaasivõrku, mis asub umbes 500 m kaugusel planeeritavast biometaanijaama asukohast ning milleks on C-kategooria võrk, mis on seotud Tallinna tarbimisega. Kogu toodetud biometaan suunatakse läbi maagaasi jaotusvõrgu transpordisektorisse. Tekkinud digestaadile taotletakse sertifikaat ning turundatakse. Tootmisprotsessi skemaatiline ülevaade on esitatud alljärgneval joonisel (Joonis 2). Töö nr KL-200-83, versioon: 04.06.2021 13/49 Kuusalu Biogaas OÜ. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE EELHINNANG Joonis 2. Biometaani tootmine sõnnikust ja biolagunevatest jäätmetest Töö nr KL-200-83, versioon: 04.06.2021 14/49 Kuusalu Biogaas OÜ. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE EELHINNANG Biolagunevate jäätmete anaeroobse kääritamise tagajärjel tekib kääritusjääk ehk digestaat. Digestaati hakatakse pumpama järelkääritist maa-aluse torustiku kaudu katusega kaetud digestaadihoidlatesse. Mahuteid planeeritakse rajada kuus tükki (mahutavus kõigi puhul 6000 m3). Lisaks toimub digestaadi tagastus sõnniku vastu farmeritele, kes hoiustavad digestaati sel ajal, kui seda ei saa laotada, enda hoidlates. Ajal, mis digestaadi laotamine on võimalik, selle suuremahulist hoiustamist ei planeerita, vaid see veetakse lepinguliste partnerite poolt regulaarselt laotamiseks põldudele. Digestaati kasutatakse põldudel orgaanilise väetisena, sarnaselt vedelsõnnikule. Planeeritava käitise peamised tootmisetapid on järgmised: 1. toorme tarnimine, kogumine ja ettevalmistamine; 2. biogaasi tootmine metaankäärituse abil vastavates mahutites (kääritites); 3. biogaasi puhastamine biometaaniks; 4. biometaani juhtimine kolmandale osapoolele nt vahendajale või tarbijale (esialgse peamise plaani kohaselt maagaasivõrguga liitumise kaudu); 5. kääritusjäägi ehk digestaadi pumpamine digestaadihoidlatesse (digestaadi üleandmine). Käitise tegevuseks vajalikud tugitegevused on järgnevad: 1. tooraine transport käitisesse; 2. kääritites tekkiva digestaadi hoiustamine ja üleandmine; 3. tehnoloogiliste ja abiseadmete hooldus- ja remont. Lisaks plaanib ettevõte protsessis kasutatava soojusenergia tootmiseks kasutusele võtta 1,5 MW aurukatla. Soojus-/auruenergiat kasutatakse seadmete ja käitise steriliseerimiseks, pastöriseerimiseks ja tootmisprotsessis kääritamiseks vajaliku optimaalse temperatuuri saavutamiseks ning hoidmiseks. Katla kütuseks planeeritakse kasutada sisseostetavat maagaasi. Avariiolukorras planeeritakse ülejääv biogaas suunata küünalpõletisse. 3.2 Tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega Kuusalu valla arengukava Kuusalu valla arengukava üheks eesmärgiks on vallas mitmekesiste töökohtade tagamine ning ettevõtluse arendamine. Vallas tegeletakse keskkonnateadlikkuse tõstmisega ning toetatakse mõtet, et ettevõtlus peaks olema keskkonda säästev. Keskkonnakaitse valdkondliku üheks mõõdikuks on taaskäitlemisele minevate jäätmete osakaal. 17 Arendaja on veendunud, et jaama rajamine aitab ellu viia ressursside jätkusuutliku kasutuse eesmärki. Põllumajandus- ja toiduainetootmise jäägid kogutakse ja nende tavapärase käitlemise asemel, millise käigus eraldub atmosfääri kasvuhoonegaase ja teisi heiteid, kogutakse tekkiv gaas ning kasutatakse gaasi energia tootmisel. Sellega aidatakse vähendada kasvuhoone- ja maapinnalähedaste gaaside heidet, jäätmete ja jääkide keskkonnaohtlikkust ning asendatakse fossiilseid kütuseid. Lisaks loob jaama rajamine aluse uuteks töökohtadeks. 17 Kuusalu valla arengukava 2012 - 2032, https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4011/0201/4034/Lisa1_arengukava.pdf# Töö nr KL-200-83, versioon: 04.06.2021 15/49 Kuusalu Biogaas OÜ. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE EELHINNANG Kuusalu valla üldplaneering Kuusalu vallas kehtivad hetkel vastavalt 2001. aastal vastuvõetud Kuusalu valla üldplaneering ja 2000. aastal vastuvõetud Loksa valla üldplaneering. Uus Kuusalu valla üldplaneering on koostamisel. Kehtiva üldplaneeringu kohaselt on valla tulemusliku tegevuse põhiprintsiibiks muuseas ka sidus lähenemine keskkonnale, majandusele ja ühiskonnale. Kuusalu vallas on koostatud arengukava (1998), mille põhieesmärgiks on kogu valla tasakaalustatud arengu tagamine. Selle saavutamiseks on valla arengukavas püstitatud järgmised üldeesmärgid, mis kaudselt või otseselt puuduvad ka biometaanijaama rajamist:  elanike konkurentsivõime tõstmine tööjõuturul;  alalise elanikkonna suurendamine;  valla elukeskkonna igakülgne arendamine;  infrastruktuuri arendamine;  koostöö arendamine kõigi sektorite vahel;  kohaliku ettevõtluse toetamine. Üldplaneeringu kohaselt peaks jäätmemajanduse koha pealt olema eesmärgiks preventiivne printsiip s.o probleemide ennetamine jäätmete hulga ja ohtlikkuse vähendamisega, kuhu alla kuulub ka jäätmete korduvkasutamist ja kasutamist teisese toormena punkt. Kehtiva üldplaneeringu kohaselt oleks otstarbekas koostada maavarade kasutamise kontseptsioon, mille raames tuleb ära näidata ka ammendunud/ammenduvate karjääride edasine kasutamine. Majanduse arengut mõjutatakse üldplaneeringu kohaselt keskkonda säästvas suunas. Selle saavutamiseks reguleeritakse looduskasutust ja seatakse tegevuspiiranguid keskkonna kaitseks. Kõigil keskkonna kasutajatel ja kahjustajatel peab lasuma täielik vastutus oma tegevuse eest. Ettevõtted peavad tagama oma tegevuse vastavuse keskkonnakaitse nõuetele. Keskkonnakahjustusi ärahoidvatest meetmetest on tähtsamad territooriumi planeerimine, keskkonnamõjustuste hindamine ja keskkonnaaudit. Planeeringu koostamisel on põhiülesanne keskkonna ja majandushuvide tasakaalustamine. Biometaanijaama rajamisega luuakse piirkonda juurde töökohtasid, mistõttu võib suureneda ka alaline elanikkond. Selliselt panustatakse kaudselt ka valla elukeskkonna arendamisesse. Biometaanijaama rajamisega toimuks infrastruktuuri arendamine ning koostöö arendamine erinevate sektorite vahel – loomakasvatus, ringmajandus, energeetika. Biometaanijaama rajamisel toimuks jäätmetest energia (biometaan) ja toodete (väetis) tootmine, mille kaudu toimuks jäätmete hulga ja kasvuhoonegaaside tekke vähendamine. Samuti toimuks ammendunud karjääri asukohas uue tegevuse loomine. Kehtiva üldplaneeringu kohaselt on maavarude varudega maad (ka planeeritava biometaanijaama asukoht) reserveeritud mäetööstusmaana (Joonis 3).18 Tegemist on tööstusmaaga, kus biometaanijaama käitamise korral kavandatakse luua uus maaüksus, mille maakasutuse sihtotstarvet saab läbi detailplaneeringu protsessi muuta tootmismaaks. Seoses sellega koostab Kuusalu Biogaas OÜ planeeritava Kuusalu Rohegaasijaama kohta keskkonnamõjude hindamise eelhinnangu, kus oleks välja toodud antud piirkonnas eeldatavad mõjud keskkonnale. 18 Kuusalu valla üldplaneering, 2001 https://www.kuusalu.ee/documents/7610268/8866887/Kuusalu_valla_yldplaneeringu_seletuskiri.pdf Töö nr KL-200-83, versioon: 04.06.2021 16/49 Kuusalu Biogaas OÜ. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE EELHINNANG Joonis 3. Külmaallika piirkonna maakasutus (väljavõte Kuusalu valla üldplaneeringust) Töö nr KL-200-83, versioon: 04.06.2021 17/49 Kuusalu Biogaas OÜ. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE EELHINNANG Koostamisel oleva Kuusalu valla üldplaneeringu eesmärgiks on kogu omavalitsuse territooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määramine. Kuusalu valla ruumilise arengu põhimõtted lähtuvad valla territooriumi kolmest erinevast arengusuunast. Valla kesktelg on hästi ühendatud alad elamise ja erineva ettevõtluse loomiseks. Lahemaa on loodus- ja kultuuriväärtuslik ala, kus areng toimub kooskõlas Lahemaa Rahvuspargi eesmärkidega ja Kõrvemaa, mis on hõredalt asustatud loodusalad nii puhkamiseks, väärtuste hoidmiseks kui ka riigikaitseks (Joonis 4).19 Kavandatav biometaanijaam jääb valla nn kesktelje alasse, mille asukoht on üldplaneeringu kohaselt ettevõtluse loomiseks soodne. Kavandatava tegevuse lähiümbrusesse ei ole ette nähtud elamumaade arengualasid. Joonis 4. Väljavõte planeeritavast Kuusalu valla üldplaneeringust 19 Kuusalu valla koduleht, https://www.kuusalu.ee/koostatav-uldplaneering Töö nr KL-200-83, versioon: 04.06.2021 18/49 Kuusalu Biogaas OÜ. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE EELHINNANG 3.3 Ressursside kasutus, sealhulgas loodusvarade kasutamine Kavandatava tegevusega kaasneb ehitustegevus ning mistahes ehitustegevusega tarbitakse loodusvarasid. Tulenevalt ettevõtte iseloomust ja kavandatava ehituse mahtudest, on vastav ressursitarve mõõdukas, s.t ehituseks vajalikust ressursitarbest ei tulene eeldatavalt olulist keskkonnamõju. Biometaanijaama rajamise käigus eemaldatakse ja paigutatakse vajadusel ümber pinnast nii ehitiste kui muude rajatiste vundamentide ja ehitusaluste rajamisel. Eemaldatud pinnas ladustatakse nii, et kasvupinnast oleks hiljem võimalik kasutada haljastustöödel, muud täitepinnast aga reljeefi kujundamisel ja planeerimisel. Suuremahulist pinnase eemaldamist ei ole vajalik teostada. Peale ehitustöid taastatakse esialgne olukord võimalikult suures osas, kui seda võimaldavad erinevad tootmisega seotud nõuded (keskkonna-, hügieeni-, ohutuse vms). Biometaanijaama rajamiseks on vaja erinevaid materjale. Loodusvaradest on esikohal liiv, kruus ja killustik, mida kasutatakse ehitusaluste rajamiseks, täitepinnasena ning teistel kavandatava tegevusega seotud ehitustöödel. Ehitiste rajamiseks kasutatakse üldehitusmaterjale (kandekonstruktsioonid, soojustusmaterjalid, avatäited, viimistlusmaterjalid, torustikud, elektriinstallatsioonid jne), mille kogused ja koosseis täpsustatakse ehitusprojektides. Erinevate kommunikatsioonide rajamiseks kasutatakse plasttorusid, elektrikaableid jt materjale, samuti piirete rajamiseks aiavõrku ja –poste jne. Biometaanijaama rajamine täidab ringmajanduse eesmärke - käitise rajamisega toimuks jäätmete ja heitmete tekke vähendamine, millega omakorda vähendatakse teiste tegevuste keskkonnamõju, näiteks toetatakse kaudselt maapõueressursside säästlikku kasutamist.20 Toorainet hakatakse biometaanijaama transportima teistelt objektidelt. Transpordiks kasutatakse maanteetransporti. Kuna kavandatava biometaanijaama kõrval hakkavad asuma ka digestaadihoidlad, siis ei ole vajalik igapäevane digestaadi äravedu. Olemasolevas olukorras toimub samuti teedel transport (liiv, kruus). Eeldatavalt transpordikoormus ei tõuse. Koormuse suurus sõltub lõplikust transporditavatest toorainete kogustest. Gaasitrasside rajamise käigus toimuvad küll kaevetööd, kuid peale kaevetöid taastatakse olemasolev olukord võimalikult suures osas. Gaasitrassi paigutamise kaeveõõnde eemaldatakse pinnast ja asendatakse see uuega. Otseselt biometaani tootmise protsessiks puhast vett ei kasutata. Puhast olmevett vajatakse olmetegevuseks ehk töötajate tarbeks. Vajalik olevesi saadakse eeldatavalt rajatavast puurkaevust. Eeldatav olmevee vajadus on 100 m3 aastas, eeldatav protsessivee vajadus on 5 000 m3 aastas ning eeldatav tehnoloogilise vee vajadus on 1000 m3 aastas. Puurkaevu rajamisel hakatakse eeldatavalt vett võtma Siluri-Ordoviitsiumi Harju põhjaveekogumist. 3.4 Tegevuse energiakasutus Ehitustegevusaegne energiakasutus on seotud erinevate mehhanismide ja tööriistade kasutamisega ning on võrreldav teiste sarnaste ehitustöödega. Arvestades, et elektri ja kütuste kasutamine on majanduslik kulu, võib eeldada, et neid kasutatakse võimalikult otstarbekalt. 20 Keskkonnaministeerium, https://www.envir.ee/et/ringmajandus Töö nr KL-200-83, versioon: 04.06.2021 19/49 Kuusalu Biogaas OÜ. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE EELHINNANG Biometaanijaama käitamiseks vajalikku elektrienergiat hakatakse sisse ostma elektrivõrgust. Soojusenergiat hakatakse tootma kohapeal. Käitises hakkab kuluma aastas hinnanguliselt 5 000 MWh soojusenergiat. 3.5 Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine Planeeritava biometaanijaama tootmistegevusest tekib jäätmeid väga vähe. Põhiliseks tekkivaks jäätmeliigiks on segaolmejäätmed, mida tekib töötajate olmetegevuse käigus. Samuti tekib mehhanismide remondil ja hooldusel jäätmeid, näiteks nagu mootori- ja määrdeõlid. Kavandatavate ehitustöödega kaasneb jäätmeteke otseselt ehitustegevusega ja ehitusega seotud inimeste elutegevusega. Nii hoonete kui ka seadmete hooldusel tekkivate jäätmete kogumise ja käitlemise eest vastutavad lepingu alusele nende tööde läbiviijad. Teistelt käitistelt saadakse kääritusprotsessi jaoks vajalikku tooret – sõnnikut, puu- ja köögiviljade- ja pagaritööstuse jm. tootmisjääke, mida kääritatakse ning mille tulemusena tekib digestaat. Digestaat suunatakse digestaadihoidlatesse. Jäätmete kogumisel kasutatakse suletavaid konteinereid, et vältida tolmu ja lendprahi teket. Kõik tekkivad jäätmed antakse üle vastavat jäätmeluba omavatele jäätmekäitlejatele. Jäätmete ladestamist ning otsest keskkonda viimist ei toimu. Ohtlikud jäätmed kogutakse selleks ettenähtud suletavasse ruumi ja/või konteinerisse ning antakse käitlemiseks üle vastavat jäätmekäitlusluba omavale jäätmekäitlejale. 3.6 Heide vette Biometaani tootmise käigus tekkiv reovesi suunatakse tootmisprotsessi (käärititesse). Põhiliselt tekib reovett tootmisprotsessist, väiksemal määral ka olmetegevusest. Eeldatavalt hakatakse tootmisterritooriumil kõva kattega osades teekallete kaudu kokku koguma ka sademevett, mis suunatakse koos ülejäänud reoveega tootmisprotsessi. Hinnanguliselt tekib reovett aastas kuni 6100 m3, sademevee kogused on varieeruvad ning sõltuvad sademete hulgast. Arvestades tekkiva reovee mahtu ja selle eeldatavat käitlemisviisi, ei ole negatiivset keskkonnamõju heitvee tekkest. 3.7 Heide pinnasesse Ettevõtte tootmisprotsessid toimuvad ja kõiki ettevõttes kasutatavaid tooraineid hakatakse käitlema kinniselt või kinnistes ruumides. Tootmisprotsesside põrandad betoneeritakse ja eraldatakse kaitsevannidega. Sellega välistatakse kõik kontrollimatud ja hajusad heitmed. Nende protsesside käigus või pesul tekkiv vesi juhitakse tootmisprotsessi. Eeltoodust tulenevalt ei ole tegevusega ette näha saasteainete viimist pinnasesse. Tegevuse kaasnevaks kaudseks tagajärjeks on teisele osapoolele üle antud digestaadi kasutamine põllumajandusmaadel väetisena, millega kaasneb toitainete viimine pinnasesse. Kavandatava tegevuse mitte rakendumisel toimuks nendel põllumajandusmaadel väetamine biogaasijaama toormeks oleva sõnnikuga, mistõttu vastavad tagajärjed oluliselt ei muutu, s.t kavandatava tegevusega ei lisandu täiendavat koormust pinnasesse. Töö nr KL-200-83, versioon: 04.06.2021 20/49 Kuusalu Biogaas OÜ. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE EELHINNANG 3.8 Heide õhku Ettevõttes kasutatavast toormest ning kääritusjäägist ehk digestaadist võib eeldatavalt tekkida lõhnavaid ühendeid. Kuna biometaanijaama juurde kuuluvad vedela toorme mahutid ja doseerimispunkrid on kavandatult kinnised süsteemid, siis lõhnaühendeid välisõhku sealt ei levi. Lõhnaühendeid võib vähesel määral eralduda toormehallist, mille uksi hoitakse küll suletuna, kuid heide toimub korstnate kaudu. Lisaks, kuna suures osas on tahke toorme puhul tegemist sõnnikuga, eraldub sealt välisõhku lisaks lõhnaühenditele ka ammoniaaki, metaani ja dilämmastikoksiidi. Biometaanijaamas võetakse kasutusele põletusseadmed (gaasikatel ja küünalpõleti) ning nendest heiteallikatest heidetakse käitises välisõhku ka gaasi põletamisel tekkivaid saasteaineid: lenduvaid orgaanilisi ühendeid, lämmastikdioksiidi, süsinikdioksiidi, süsinikmonooksiidi, vääveldioksiidi, tahkeid osakesi, peeneid osakesi, eriti peeneid osakesi ja raskmetalle. Nendest allikatest on paikne heiteallikas gaasikatel. Avariipõletiga on seotud kontrollimatu heide ja see töötab ainult avariiolukorras. Biometaanijaamast tekkivat kääritusjääki ehk digestaati hakatakse suunama digestaadihoidlatesse. Olulisteks saasteaineteks on ammoniaak, dilämmastikoksiid ja metaan, samuti lõhnaühendid. Biometaanijaama tööle asumisega hakatakse sõnnikumahutites hoiustama digestaati. Rasvhapete lagundamise tulemusena, haiseb kääritusjääk vähem kui kääritamata vedelsõnnik.21 Kääritusprotsessi käigus vähenevad sõnniku ja teiste biolagunevate jäätmete lõhnad hinnanguliselt kuni 80%.22 Heiteallikate parameetrid on toodud järgnevas tabelis (Tabel 2). Tabel 2. Kuusalu Rohegaasijaama planeeritavad heiteallikad ja nende parameetrid Heiteallika ja väljuvate gaaside parameetrid Nr L-EST97 Heiteallika Arvutuslik Väljumis- Joon- Nimetus Tempera- plaanil koordinaadid mõõtmed või diameeter, kõrgus kiirus, tuur, °C X Y diameeter, m m maapinnalt, m m/s H1 Digestaadihoidla 1 6587942 577715 1 tk: Ø 22 22 4 0,1 8 H2 Digestaadihoidla 2 6587985 577717 1 tk: Ø 22 22 4 0,1 8 H3 Digestaadihoidla 3 6587979 577801 1 tk: Ø 22 22 4 0,1 8 H4 Digestaadihoidla 4 6587929 577693 1 tk: Ø 22 22,00 4 0,1 8 H5 Digestaadihoidla 5 6587971 577694 1 tk: Ø 22 22 4 0,1 8 H6 Digestaadihoidla 6 6588010 577692 1 tk: Ø 22 22 4 0,1 8 S1 Toormehall 6587892 577933 2 tk: Ø 0,5 0,71 10 12,73 12 K1 Gaasikatlamaja 6587902 577807 1 tk: Ø 0,3 0,3 8 8,8 180 K2 Küünalpõleti 6587957 577911 1 tk: Ø 0,8 0,8 6 8,54 900 Kuusalu Rohegaasijaama planeeritavad heiteallikad on esitatud järgneval joonisel (Joonis 5). 21 SAASTUSE KOMPLEKSNE VÄLTIMINE JA KONTROLL. Parim võimalik tehnika veiste intensiivkasvatuses 22 Regionaalne biogaasistrateegia ja selle rakenduskava väljatöötamine (Lõpparuanne), Tartu 2012 (Tuomisto Mattila järgi 2005) Töö nr KL-200-83, versioon: 04.06.2021 21/49 Kuusalu Biogaas OÜ. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE EELHINNANG Joonis 5. Kuusalu Rohegaasijaama planeeritavad heiteallikad Täpsemad andmed saasteainete ja heidete koguste kohta nii biometaanijaamas kui digestaadihoidlates on toodud lisas (Lisa 1). Saasteainete heitega välisõhku kaasneb lõhnahäiring. Täpsemad andmed lõhnaheite kohta on toodud lisas (Lisa 2). Lõhnahäiringu vastuvõtjateks on elanikud. Lähimad elumajad asuvad biometaanijaamast umbes 500 m kaugusel edela suunas. Arvutuslikult leiti, et eeldatavalt vastuvõtja juures lõhnatundide 15% piirmäära ületamist toimuma ei hakka. Lõhna heite vähendamiseks hakatakse ettevõttes nii palju kui võimalik jälgima ilmastikutingimusi nii toorme sisseveol käitise territooriumile, kui ka võimalusel tahkematerjali etteandel doseerimispunkritesse. Töö nr KL-200-83, versioon: 04.06.2021 22/49 Kuusalu Biogaas OÜ. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE EELHINNANG 3.9 Müra teke Ehitusaegne müra tekib nii biometaanijaama rajamisel kui gaasitorustiku rajamisel. Ehitustegevus on ajutine, seega on ka müra teke on lokaalne ja ajutine ning mürahäiring lõppeb objektide valmimisel. Biometaanijaama käitamisel on mürateke võimalik nii paiksetest heiteallikatest (tootmisprotsess) kui ka ettevõtet teenindavast transpordist. Enamasti on tekkiva müra kestus lühiajaline, samuti toimub suur osa selle tekkest tootmishoonete siseruumides. Projekteerimisel ja rajamisel arvestatakse, et kasutatakse müra summutavaid tehnoloogiaid, valitakse müra heitenormidele vastavaid mehhanisme. Vajadusel rakendatakse täiendavaid müra vähendavaid meetmeid. Arvestades tegevuse iseloomu ja lähimate müratundlike alade (elamumaade) kaugust biometaanijaamast, ei ole ette näha olulist mürahäiringut (müranormide ületamist). 3.10 Vibratsiooni teke Biometaanijaamas puuduvad olulised vibratsiooniallikad. Teataval määral on vibratsiooni allikaks transport. Vibratsiooni taset vähendab transpordivahendite väike liikumiskiirus. Võimaliku ülemäärase vibratsiooni vältimiseks hoitakse transpordivahendeid ja nende liikumisteid korras. Vibratsiooni võib tekkida ka ehitustööde käigus (nt pinnase tihendamisel), kuid vastav vibratsiooni teke on lühiajaline ja lokaalne ning seda võib lugeda väheoluliseks. 3.11 Valgushäiring Ettevõttes inimeste tavapärane tööaeg on päevasel ajal ning tootmisprotsessi käigus ei ole vaja kasutada võimsaid valgusallikaid ja ettevõtte tegevus ei põhjusta olulist valgusreostust. Mõningane valgusreostus võib tekkida pimedal ajal territooriumi valgustusest. Keskkonnas valgusreostuse vähendamiseks valitakse keskkonnaga sobivad valgusallikad, kasutatakse valgusallikate nutikat juhtimist ja välditakse valgustamist kohtadest ja ajal, kui valgustust ei vajata. 3.12 Soojus- ja kiirgushäiringud Kavandatava tegevusega, biometaanijaama rajamisega ja käitamisega, ei kaasne tavaolukorras eeldatavalt keskkonnataluvusvõimet ületaval määral soojuse ega kiirguse eraldumist. 3.13 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus Biometaanijaama ehitamisega kaasneda võivad avariiolukorrad kattuvad ehitusobjektidel üldiselt esineda võivate olukordadega. Ehitus- ja pinnasetöödel võib esineda masinate ja seadmete kasutamisest ning riketest, ehitusmaterjalide ja kemikaalide käitlemise nõuete rikkumisest, töö- ja keskkonnaohutuse nõuete rikkumisest, olemasolevate kommunikatsioonide kaitse- vööndite ignoreerimisest ning üldiselt inimlikust eksitusest tulenevaid avariiolukordi. Avariiolukordadega võib kaasneda oht nii inimestele kui ka keskkonnale. Ehituspraktika näitab, et enamasti on tööõnnetuste põhjuseks elementaarsete ohutusnõuete eiramine. Sama kehtib üldjoontes ka keskkonnaalaste õnnetusjuhtumite puhul – eiratakse ohutusnõudeid, töötajad pole kasutatavate materjalide ja kemikaalide ohtlikest omadustest teadlikud ja ohutusnõuete täitmist ei kontrollita. Ennetav tegelemine nimetatud põhjustega tagab lõpptulemusena avariiolukordade riski vähendamise. Biometaanijaama kasutamisel tekkida võivad avarii- ja eriolukorrad on eeskätt seotud tehniliste seadmete kasutamisel tekkida võivate eritingimustega. Töö nr KL-200-83, versioon: 04.06.2021 23/49 Kuusalu Biogaas OÜ. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE EELHINNANG Biometaanijaama käitamisel rakendatakse tehnilised ohutusnõuded nii mahutitele, põletus- kui ka mõõte- ja jälgimisseadmetele ning kommunikatsioonidele, kuid avariiolukordade riski need täielikult ei kõrvalda. Kannatada saavad sellistes olukordades eelkõige inimesed ja tehnika, samas pole välistatud ka keskkonnakahju lekete või tuleõnnetuse tõttu. Määrde- ja hooldusvahendite ja muude kemikaalide kasutatavad ja hoitavad kogused on väikesed ning kuna tegemist on uute rajatisega, järgitakse nende rajamisel ja käitamisel nii üldisi kui ka keskkonnaalaseid ohutusnõudeid. Selliste eelduste koosmõjul on tekkida võivate avariiolukordade tõenäosus väike. Käitaja peab tagama ohutusnõuete täitmise oma territooriumil ja vältima sinna kõrvaliste isikute sattumise, kuid olema valmis ka nende ettearvamatust käitumisest ja ohutusnõuete rikkumisest tulenevateks olukordadeks. Biometaani tootmisel tekkivate avariide korral, näiteks kääritite tehnoloogilise protsessi probleemidel kääriti seiskamise ning hoolduse eel, võib biogaas/biometaan kontrollimatult keskkonda sattuda. Avariilist heidet aga välditakse maksimaalselt tehnoloogilise protsessi kontrollimisega ning mitme kääriti kasutamisel pumbatakse võimalusel gaas teise kääritisse. Kõik metaankääritid varustatakse kaitseseadmetega, mis takistavad ülerõhu ja vaakumi tekkimist. Igal kääritil hakkavad olema väljalaskeavad proovide võtmiseks ja avariitühjendamiseks. Siiski on heited välisõhku võimalikud. Avariilised heited on võrdelised olemasoleva olukorraga, kus soojal aastaajal eraldub metaan sõnnikuhoidlatest kontrollimatult välisõhku. Seega, olulist keskkonnaohtu avariiline biogaasi/biometaani heide endast ei kujuta. Gaasitorustik hakkab ühenduses olema tõrvikpõletiga, mis põletab avariiolukorras biogaasi (näiteks biometaanijaama rike) ja väldib tarbimata biogaasi väljavoolu atmosfääri. Äkkheitmeid tootmisprotsesside alustamisel, töö käigus ega ka lõpetamisel eeldatavalt ei teki. Välistada ei saa ka toorme vastuvõtumahutite leket. Tegemist on aga väga väikese tõenäosusega olukorraga, sest installeeritavad seadmed sh mahutid on uued ning nende lekkekindlust kontrollitakse pidevalt ning täpsemalt vähemalt üks kord aastas. Hädaolukordade ennetamiseks tuleks rakendada lekete varajase avastamise süsteemi. Äkkheidete ja õnnetusjuhtumite tekke puhuks tuleb välja töötada hädaolukorra plaan. Töö nr KL-200-83, versioon: 04.06.2021 24/49 Kuusalu Biogaas OÜ. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE EELHINNANG 4 HINNANG KESKKONNAMÕJU OLULISUSELE 4.1 Tegevusega kaasnev keskkonnamõju ja selle olulisuse hinnang Järgnevalt käsitletakse omaette alapeatükkides biometaanijaama ehitustööde aegset ja selle käitamise tulemusel tekkivat võimalikku olulist keskkonnamõju selle erinevate mõjuvaldkondade haaval. 4.1.1 Biometaanijaama ja gaasitrasside ehitamine Allpool on esitatud ülevaade biometaanijaama ja gaasitrasside rajamisel tehtavate ehitus- ja pinnasetöödega kaasneda võivatest keskkonnamõjudest: vee saastumine, pinnase saastumine, õhu saastumine, jäätmeteke, müra ja vibratsioon, valgus ja kiirgus ning lõhn ja nende mõjude ulatusest. 4.1.1.1 Mõju sotsiaalsele keskkonnale Käitise ja gaasitrasside rajamise käigus tehtavate ehitus- ja pinnasetöödega võib kaasneda mõju sotsiaalsele keskkonnale seoses tekkiva müra, jäätmetekke, õhusaaste ja objekte teenindava transpordi koormusega. Biometaanijaama ja trasside ehitust teenindava transpordikoormus on sarnane teiste ehitusobjektidega. Biometaanijaam hakkab asuma hajaasutusalal ning eeldatavasti ei ole vajalik olulisel määral kasutada asulate siseseid teid ja tänavaid. Vajaliku gaasitrassi rajamine võib samuti lisaks eespool mainitule häirida ajutiselt liiklust. Siiski käitise ehitusprotsessiga kaasnev transpordi- koormuse tõus on eeldatavalt lühiajaline ja väike. Järeldus: negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale biometaanijaama ja gaasitrassi rajamisest ei ole eeldatavasti oluline. 4.1.1.2 Mõju loomastikule ja taimestikule Biometaanijaama ja gaasitrassi ehitustööde käigus loomastikule avalduv mõju pole mainimisväärne. Taimestikule avaldub negatiivne mõju sel määral, kui palju olemasolevat taimestikku tuleb ehitus- ja pinnasetööde käigus eemaldada. Läbiv põhimõte tööde teostamisel on taimestiku maksimaalne säilitamine, kuid ehitiste alla jääv taimkate eemaldatakse ning ehitustööde summaarne mõju taimestikule on negatiivne. Biometaanijaama asukohas asub karjäär ehk sealses asukohas puuduvad kõrgendatud loodusliku väärtusega alad ja olulised elupaigad, mis võiks kaasa tuua olulise negatiivse mõju taimestikule või loomastikule. Planeeritav gaasitrass ei läbi loodusliku kaitse all olevaid alasid, seega lisanduda võiv negatiivne mõju taimestikule või loomastikule on eeldatavalt mitteoluline. Järeldus: negatiivne mõju loomastikule ja taimestikule biometaanijaama rajamisest ja gaasitrassi rajamisest ei ole eeldatavalt oluline. 4.1.1.3 Mõju pinnasele Biometaanijaama ja gaasitrassi ehitustööde käigus eemaldatakse, paigutatakse ümber ja planeeritakse pinnast ning asendatakse seda täitepinnasega (liiv, kruus, killustik). Pinnase omadusi ja koostist küll muudetakse, kuid pinnasereostust töö- ja keskkonnaohutuse nõuete järgimisel pole ette näha. Kokkuvõttes pinnasele olulist negatiivset mõju ei teki. Järeldus: negatiivne mõju pinnasele biometaanijaama ja gaasitrassi rajamisest ei ole oluline. Töö nr KL-200-83, versioon: 04.06.2021 25/49 Kuusalu Biogaas OÜ. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE EELHINNANG 4.1.1.4 Mõju maakasutusele, maastikule ja visuaalsele keskkonnale Biometaanijaama alal on käesoleval ajal karjäär. Tegemist on mäetööstusmaaga, kus see väljakujunenud maastikupilti oluliselt ei muuda. Planeeritava gaasitrassi rajamisel taastatakse esialgne olukord nii palju kui võimalik. Ajutiselt võib ehitustööde vältel visuaalne olukord halveneda, kuid tegemist on lühiajalise mõjuga, mis kaob pärast ehitustööde lõppu, seega ei oma olulist mõju. Järeldus: negatiivne mõju maakasutusele, maastikule ja visuaalsele keskkonnale biometaanijaama ja gaasitrassi rajamisest ei ole oluliselt negatiivne. 4.1.1.5 Mõju veekvaliteedile Kavandatavate ehitustööde negatiivne mõju pinna- ja põhjavee kvaliteedile võib avalduda avariilise kütuse- või määrdeainete lekke puhul. Tööde läbiviimisel peab rangelt järgima keskkonnaohutuse nõudeid ohtlike ainete, sh kütuste hoidmisel ja kasutamisel ning rakendama reostuse tekkimisel viivitamatult selle likvideerimismeetmed. Ehitustööde käigus ei juhita saasteaineid pinnasesse ega pinnaveekogusse. Järeldus: Ohutusnõuete järgimisel pole olulist negatiivset mõju veekvaliteedile biometaanijaama rajamisest ette näha. 4.1.1.6 Mõju põhjaveetasemele Kavandatava käitise ehitustööde käigus ei võeta olulisel määral põhjavett, seetõttu puudub mõju põhjaveetasemele. Järeldus: negatiivne mõju põhjaveetasemele biometaanijaama rajamisest puudub. 4.1.1.7 Mõju välisõhu kvaliteedile ja lõhn Välisõhu kvaliteedile võib biometaanijaama ehitustööde käigus mõju avalduda masinate ja seadmete sisepõlemismootorite heitgaaside ning tööde teostamisel tekkiva tolmu tõttu. Lõhnaaineid ehitustööde käigus õhku ei suunata. Ehitusobjektil kasutatakse üksnes tehniliselt korras masinaid ja veokeid. Tolmu tekitavate tööde teostamisel tuleb jälgida, et see ei kanduks häirival määral väljapoole ehitusobjekti piire ning vajadusel, nt. pinnasetööde käigus rakendada kastmist. Järeldus: tehnoloogiliste ja keskkonnaohutuse nõuete täitmisel olulist negatiivset mõju välisõhu kvaliteedile ehitustööde ajal ei teki. 4.1.1.8 Jäätmetekke mõju Kavandatava käitise ehitustööde läbiviimisel tekkivad ehitus- ja segaolmejäätmed kogutakse vastavalt valla jäätmehoolduseeskirjale liigiti konteineritesse ja antakse üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale. Tolmu ja lendprügi tekke vältimiseks kasutatakse kaetud konteinereid. Järeldus: jäätmekäitluse nõuete täitmisel olulist negatiivset keskkonnamõju biometaanijaama rajamisel ei teki. 4.1.1.9 Mõju müra ja vibratsiooni tasemele Biometaanijaama ehitustööde mõju müra ja vibratsiooni tasemele on seotud eelkõige ehitustegevuses kasutatavate masinate ja seadmetega. Erinevaid ehitusmasinaid, mehhanisme ja veokeid kasutatakse nii pinnasetööde, trasside paigalduse, üldehitustööde kui haljastustööde läbiviimisel, samuti objekti teenindavaks transpordiks. Töö nr KL-200-83, versioon: 04.06.2021 26/49 Kuusalu Biogaas OÜ. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE EELHINNANG Biometaanijaama ja trasside ehitustöid öösel teostada ei kavatseta, seega pole tõenäoline kehtestatud piirtaseme ületamine. Tööde teostamisel päevasel ajal püütakse müratasemeid minimeerida, kasutades objektil tehniliselt korras mehhanisme ja masinaid ning vältides asjatut müra teket. Ehitusel tekkiv müra ja vibratsioon on ajutise iseloomuga ja kaovad pärast ehitustööde lõppu. Järeldus: lähtudes eelnevast, võib öelda, et biometaanijaama rajamine ei oma olulist negatiivset mõju müra ja vibratsiooni tasemele. 4.1.1.10 Mõju kliimale Biometaanijaama ja gaasitrasside ehitamise etapil olulist negatiivset mõju kliimale ei teki, kuna tegevuse tulemusel ei viida välisõhku olulises koguses kliimamuutust põhjustavaid saasteaineid. Järeldus: mõju kliimale ei ole oluline. 4.1.1.11 Mõju ajaloo- ja kultuuripärandile Kavandatava tegevuse maa-aladel ei asu kultuurimälestisi ega muinsuskaitsealasid. Lähiümbruse kultuurimälestistele ehitustegevusest eeldatavalt mõju ei avaldu. Järeldus: mõju ajaloo- ja kultuuripärandile puudub. 4.1.1.12 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku aladele Biometaanijaama ja selle mõjualal puuduvad kaitstavad loodusobjektid ning Natura 2000 võrgustiku alad. Seega mõju eelpool nimetatud objektidele puudub. Järeldus: otsene mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku aladele biometaanijaama rajamisest puudub. 4.1.1.13 Mõju valguse, soojuse ja kiirguse tasemele Biometaanijaama ja gaasitrassi ehitamise käigus ei teki keskkonnaseisundit mõjutavat soojus- ega ioniseerivat kiirgust. Juhul, kui ehitustegevus toimub pimedal ajal, on vajalik kasutada ehitusala valgustamiseks prožektoreid, millega kaasneb võimalik valgusreostus. Eeldatavasti ei ole valgusintensiivsus selline, mis võiks avaldada olulist mõju. Järeldus: biometaanijaama ja gaasitrassi rajamine ei oma eeldatavasti olulist negatiivset keskkonnamõju valguse, soojuse ja kiirguse tasemele. 4.1.2 Biometaanijaama käitamine Biometaanijaama käitamise puhul tekkivat keskkonnamõju kirjeldatakse järgnevalt tavapäraste kasutustingimuste puhul. 4.1.2.1 Mõju sotsiaalsele keskkonnale Biometaanijaama käitamisega võib kaasneda mõju sotsiaalsele keskkonnale seoses: • tekkiva müra, • õhusaaste ja • objekti teenindava transpordi koormusega. Käitise tööga seotud müra ja õhusaastet käsitletakse edaspidistes peatükkides. Olemasolev liikluskoormus biometaanijaama ühendusteedel on esitatud eespool. Eeldatavalt võrreldes olemasoleva olukorraga liikluskoormus ei suurene. Biometaanijaama teenindava transpordiga kaasnev mõju on erinev võrreldes biometaanijaama kui punktallikaga. Tooraine vedu teostatakse erinevatest piirkondadest ning seetõttu on mõju tajutav nendest alates. Mida lähemale biometaanijaamale, sest Töö nr KL-200-83, versioon: 04.06.2021 27/49 Kuusalu Biogaas OÜ. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE EELHINNANG enam teenindav transport kumuleerub. Kuna, aga biometaanijaam asub keskmise liiklusintensiivsega maantee lähedal, ning seejärel asutusest täiesti eraldatud teel, siis sulandub kumuleerumine tavalisse liiklusvoogu. Teenindava transpordiga kaasneb negatiivne häiring kogu marsruudil ent eeldatavasti ei ole selline mõju oluline. Biometaanijaama käitamise mõju sotsiaalsele keskkonnale on eeskätt positiivne, kuna bioloogiliste jäätmete anaeroobne kääritamine ja biometaani tootmine vähendab selle mõju välisõhu kvaliteedile ning biometaani tootmine võimaldab vähendada energiamajanduse mõju välisõhu kvaliteedile kui ka sõltuvust fossiilsetest energiaallikatest. Mõju sotsiaalsele keskkonnale võib avalduda lisaks mürale ja transpordikoormuse tõusule läbi välisõhu kvaliteedi muutuse. Sotsiaalset keskkonda enim mõjutavaks teguriks on ebameeldivat lõhna omavad saasteined. Arvestades, et kavandatava tegevuse korral sõnnik suunatakse biometaani tootmise protsessi ning sõnniku hoiustamine teistel aladel asendub digestaadi hoiustamisega, toimub kavandatavas piirkonnas eeldatavalt lõhnahäiringu suurenemine, kuid piirkondades, kust sõnnikut biometaanijaama tuuakse, toimub eeldatavalt lõhnahäiringu vähenemine, kuna lõhnaainete heide digestaadist on eeldatavalt väiksem kui vedelsõnnikust. Täpsemalt on lõhna puudutavat käsitletud aruande lisas (Lisa 2). Järeldus: biometaanijaama käitamisega ei kaasne eeldatavalt olulist negatiivset mõju sotsiaalsele keskkonnale. 4.1.2.2 Mõju loomastikule ja taimestikule Biometaanijaama käitamisel puudub mõju loomastikule ja taimestikule, kuna kavandatava tegevuse käigus ei muudeta ega suleta loomade rändeteid, ei ohustata loomade elupaiku ega eemaldata taimestikku. Järeldus: biometaanijaama käitamisega ei kaasne olulist negatiivset mõju loomastikule ja taimestikule. 4.1.2.3 Mõju pinnasele Biometaanijaama käitamisel kasutatakse väikeses koguses määrdeaineid ja seadmete hoolduskemikaale. Pinnasele avalduv võimalik keskkonnamõju on seotud avariide ja õnnetusjuhtumite, mitte tavapäraste toimimistingimustega ning selle tõenäosus ja ulatus on väga väikesed. Seega oluline negatiivne mõju pinnasele biometaanijaama töötamise ajal puudub. Biometaanijaam omab kaudset positiivset mõju pinnasele, kuna biometaani tootmises töödeldud sõnnik on taimedele paremini omastatav kui töötlemata sõnnik ja seega on hea väetusaine. Järeldus: biometaanijaama käitamisega ei kaasne olulist negatiivset mõju pinnasele ning pigem omab kaudset positiivset mõju. 4.1.2.4 Mõju maakasutusele, maastikule ja visuaalsele keskkonnale Biometaanijaama käitamine toob kaasa maakasutuse muutumise. Eeldatavalt siiski biometaanijaama rajatised sobivad valitud keskkonda, kuna tegemist on olemasoleva tööstusmaastikuga. Järeldus: negatiivne mõju maakasutusele, maastikule ja visuaalsele keskkonnale ei ole eeldatavasti oluline. 4.1.2.5 Mõju veekvaliteedile Kavandatava biometaanijaama veetarbimine ja reoveekäitlus ei avalda negatiivset mõju põhja- ega pinnavee kvaliteedile, kuna kavandatava tegevuse tulemusel ei juhita saasteaineid otse põhja- ega pinnavette. Tekkiv reovesi ja sademevesi suunatakse tootmissüsteemi (käärititesse). Töö nr KL-200-83, versioon: 04.06.2021 28/49 Kuusalu Biogaas OÜ. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE EELHINNANG Tegevuse kaasnevaks kaudseks tagajärjeks on teisele osapoolele üle antud digestaadi kasutamine väetisena põllumajandusmaadel. Nagu eelpool selgitatud, siis tegevuse mitte rakendumisel toimuks nendel põllumajandusmaadel väetamine biogaasijaama toormeks oleva sõnnikuga. Laotamise võimalik mõju pinna- ja põhjaveele nii olemasolevas olukorras (sõnniku laotamine) kui planeeritavas olukorras (digestaadi laotamine) sõltub laotamisel kasutatavatest praktikatest, mis ei ole seotavad biogaasijaama tegevusega. Samas võib eeldada, et digestaadis sisalduvate taimetoitainete parem omastatavus taimede poolt vähendab nende võimalikku pinnasest välja leostumist. Järeldus: biometaanijaama käitamisega ei kaasne olulist negatiivset mõju veekvaliteedile. 4.1.2.6 Mõju pinnaveetasemele Biometaanijaama käitamisel ei kasutata pinnavett. Pinnveetaset võib eeldatavalt väga vähesel määral mõjutada territooriumilt keskkonda jõudev sademevesi. Järeldus: biometaanijaama käitamisega ei tohiks kaasneda olulist mõju pinnaveetasemele. 4.1.2.7 Mõju põhjaveetasemele Biometaanijaama tegevuse käigus tarbitakse põhjavett seal töötavate inimeste olmevajaduste rahuldamiseks ning süsteemi toimimiseks. Kavandatav vee tarbimine ei põhjusta märgatavat lisakoormust põhjaveevarudele. Järeldus: jaama käitamisega ei kaasne olulist negatiivset mõju põhjaveetasemele. 4.1.2.8 Mõju välisõhu kvaliteedile ja lõhn Mõju välisõhu kvaliteedile põhjustavad peamiselt biometaanijaamas kasutusel olevad põletusseadmed, digestaadi hoiustamine ja laotamine ning toormehall. Vähemal määral mõjutavad välisõhu kvaliteeti käitist teenindavate transpordivahendite heitgaasid. Tooraine käitlemine biometaanijaamas Biometaanijaama näol on tegemist spetsiaalselt gaasikindlaks projekteeritud ning ehitatud suletud süsteemiga. Seega biometaanijaamas tooraine käitlemisega olulist lõhnaühendite heidet ei kaasne, kuna kogu bioreaktorites toimuva anaeroobse kääritamise teel tekkiv gaas juhitakse mööda suletud gaasitorustikku gaasitrassi (või avariipõletisse). Tooraine käitlemise süsteemis ainsaks kohaks, kust toimub heide välisõhku, on tahkete jäätmete vastuvõtu hallist. Lisaks vähenevad anaeroobse kääritamise tulemusena digestaadi lõhnaühendite heide, kuna enamik tugevatoimelisi lõhnakomponente laguneb. Digestaadi hoiustamine Digestaadi hoiustamine hakkab toimuma katusega kaetud digestaadihoidlates. Eeldatavalt ei toimu halvimate saasteainete hajumistingimuste korral digestaadihoidlate käitamise korral vastuvõtja juures lõhnatundide 15% piirmäära ületamist. Täpsemalt on teemat käsitletud aruande lisas. Järeldus: Otsene ja kaudne biometaanijaama käitamisega kaasnev saasteainete mõju välisõhu kvaliteedile ei ole eeldatavalt oluline. 4.1.2.9 Jäätmetekke mõju Biometaanijaama käitamisel tekib peamiselt olmejäätmeid ning jaama hooldamise käigus tekkinud jäätmeid. Tekkivad jäätmed antakse üle ainult jäätmeluba omavale isikule. Juhul, kui tekib ohtlikke jäätmeid antakse need üle ainult jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule saatekirja vastu. Töö nr KL-200-83, versioon: 04.06.2021 29/49 Kuusalu Biogaas OÜ. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE EELHINNANG Järeldus: kavandatava käitise tegevuse tulemusel tekkivate jäätmete käitlusnõuete järgimisel ei teki olulist negatiivset keskkonnamõju. 4.1.2.10 Mõju müra ja vibratsiooni tasemele Peamine müraliik biometaanijaama käitamisega seoses on transpordimüra, oluline olme- või tööstusmüra piirkonnas puudub. Kinnistuga piirneva tee liikluskoormust pole mõõdetud, kuid arvestada võib suhteliselt madala koormuse ja müratasemega. Järeldus: biometaanijaama käitamine ei põhjusta müra ja vibratsiooni teket, ulatuses, mis võiks põhjustada häiringuid ümbruskonnas. 4.1.2.11 Mõju kliimale Kavandatav tegevus omab positiivset mõju kliimale, kuna biometaanijaama käitamise tulemusel väheneb välisõhku suunatav kliimamuutust põhjustavate saasteainete (nt. metaani) kogus. Üks olulisemaid (kangemaid) kasvuhoonegaase (metaan) püütakse biogaasi/biometaani tootmise tehnoloogia ja seadmetega kinni ning kasutatakse näiteks sooja tootmisel. Järeldus: biometaanijaama käitamine omab kliimale pigem positiivset mõju. 4.1.2.12 Mõju ajaloo- ja kultuuripärandile Kavandatava tegevuse maa-aladel kultuurimälestis ega muinsuskaitsealasid ei asu. Lähiümbruse kultuurimälestistele eeldatavalt mõju ei avaldu. Järeldus: mõju ajaloo- ja kultuuripärandile eeldatavalt puudub. 4.1.2.13 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku aladele Rajatava biometaanijaama asukohas ja selle ümbruses puuduvad kaitstavad loodusobjektid ning Natura 2000 võrgustiku alad. Lähimatele looduskaitsealustele objektidele eeldatavalt otsest mõju biometaanijaama tööst ei avaldu. Järeldus: otsene mõju eelpool nimetatud objektidele puudub. 4.1.2.14 Mõju valguse, soojuse ja kiirguse tasemele Kavandatava tegevuse tulemusel ei teki keskkonnaseisundit mõjutavat ioniseerivat kiirgust. Biometaanijaama territoorium on pimedal ajal valgustatud ning seetõttu eraldub keskkonda valgust. Tegevus toimub olemasoleval tööstusrajatistega alal, tegu pole loodusliku alaga ning ka lähimad elamud jäävad mitmesaja meetri kaugusele. Seega olulist mõju valguse tasemele muutusest biometaanijaama käitamisega ei kaasne. Järeldus: biometaanijaama käitamine ei oma mõju kiirguse tasemele ning ei oma eeldatavasti olulist negatiivset mõju soojuse ja kiirguse tasemele. 4.2 Tegevusega kaasneva mõju suurusest, ruumilisest ulatusest, kestusest, sagedusest ja pöörduvusest, toimest, kumulatiivsusest ja piiriülesest mõjust ning mõju ilmnemise tõenäosusest 4.2.1 Biometaanijaama ja gaasitrassi ehitamine Käitise ehitamisega kaasnev mõju on ruumiliselt piiritletud peamiselt tegevuse asukohaga ning tegevusi ei planeerita väljaspool asukoha territooriumi, v.a. teenindav transport. Töö nr KL-200-83, versioon: 04.06.2021 30/49 Kuusalu Biogaas OÜ. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE EELHINNANG Käitise ehitamisega kaasnev mõju algab tegevuste alustamisega ja lõppeb peale nende lõpetamist. Tegevus toimub päevasel ajal tööpäevadel. Erandjuhul tööde teostamisel öösel või puhkepäevadel, tuleb sellest eelnevalt teavitada kohalikku omavalitsust ja ümbritseva ala elanikke. Ehitustegevusega kaasnev mõju võib kumuleeruda teistest samas piirkonnas toimuvatest samalaadsetest tegevustest tingitud mõjuga. Selliste tegevuste koosmõju ei ületa tõenäoliselt piirväärtusi ega põhjusta pikaajalisi häiringuid lähiümbruse elanikele ja ettevõtetele. Tavaolukorras ilmnevad mõjud, mis kaasnevad käitise ehitamisel läbiviidavate tegevustega, näiteks jäätmeteke, müra, pinnase ja taimestiku eemaldamine, ajutised häiringud sotsiaalsele keskkonnale jne. Avariiolukordades esineda võivate mõjude ilmnemise tõenäosus oleneb sellise olukorra võimalikkusest. Õigete töövõtete ja tänapäevase tehnika kasutamisel ning ohutusnõuete järgimisel on nende esinemise tõenäosus väike. Käitise ehitamisega kaasnevad ehitus-, pinnase-, haljastus- ja muud tööd ei oma piiriülest mõju. 4.2.2 Biometaanijaama käitamine Biometaanijaama käitamisega kaasnev otsene mõju on ruumiliselt suuresti piiritletud käitise asukohaga ning tegevusi ei planeerita väljaspool asukoha territooriumi, v.a. teenindav transport. Kaudne positiivne mõju on globaalse ulatusega, kuna vähendatakse kasvuhoonegaaside heidet ning pidurdatakse globaalse soojenemise protsessi. Käitise kasutamisega kaasnev mõju algab selle alustamisega ja lõppeb selle sulgemisega; tavapärane käitamine toimub ööpäevaringselt nii töö- kui puhkepäevadel 24 tundi ööpäevas, 365 päeva aastas. Hooldus- ja remonditöid viiakse läbi vastavalt vajadusele. Biometaanijaama paiksetest heiteallikatest välisõhku suunatavate saasteainetest on kirjutatud lisades (Lisa 1, Lisa 2). Eeldatavalt ei toimu piirkonna saastetasemes olulisi negatiivseid muutusi seoses biometaanijaama heiteallikate käitamisega. Müratasemed jäävad eeldatavasti allapoole kehtestatud piirväärtusi. Käitise teenindamiseks tooraine ja tootmisjäägi vedudega seotud transpordikoormuse kasv on olemasoleva liikluskoormusega võrreldes sama. Käitise kasutamine ei põhjusta piiriülest mõju. Tavaolukorras ilmnevad mõjud, mis kaasnevad käitise kasutamisel läbiviidavate tegevustega, näiteks müra, saasteainete viimine välisõhku, teenindavast transpordist tulenev häiring jne. Avariiolukordades esineda võivate mõjude ilmnemise tõenäosus oleneb sellise olukorra võimalikkusest. Ohutusnõuete järgimisel ja leevendavate meetmete rakendamisel on nende esinemise tõenäosus väike. 4.3 Seos teiste olemasolevate ja kavandatavate tegevustega Biometaanijaama ehitamisel puudub eeldatavalt seos teiste samalaadsete olemasolevate ja kavandatavate tegevustega, kuna samalaadseid tegevusi eeldatava koosmõju piirkonnas ei ole ega kavandata. Kavandatud aastaseks biometaani tootmismahuks on eeldatavalt kuni 3,6 miljonit m3 gaasi. 4.4 Ettepanekud negatiivsete keskkonnamõjude vähendamiseks Biometaanijaama ja gaasitrassi ehitamisel läbiviidavate tööde käigus tuleb negatiivsete keskkonnamõjude vähendamiseks kasutusele võtta vähemalt alljärgnevad meetmed: Töö nr KL-200-83, versioon: 04.06.2021 31/49 Kuusalu Biogaas OÜ. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE EELHINNANG  olemasoleva taimestiku, eriti kõrghaljastuse säilitamine võimalikult suures mahus;  eemaldatava pinnase nõuetekohane hoiustamine ja taaskasutamine pinnase planeerimiseks ja haljastustöödeks;  jäätmete liigiti kogumine, nõuetekohane hoidmine ja üleandmine vastava jäätmeloaga käitlejale;  kütuse ja kemikaalide ohutusnõuetele vastav hoidmine ja käitlemine;  vajalike mehhanismide ja masinate võimalikult efektiivne kasutamine, vältides liigse müra- ja õhusaaste teket;  lammutus- ja ehitusmaterjalide ning ehitusjäätmete hoidmine viisil, mis väldiks ümbruskonna prügistumist;  töötamine ainult argipäevadel, tööajal;  õigusaktide nõuete ning asjakohaste ohutusnõuete järgimine. Biometaanijaama käitamisel tuleb negatiivsete keskkonnamõjude vähendamiseks kasutusele võtta vähemalt alljärgnevad meetmed:  tehniliste ja keskkonnanõuete järgimine käitise töötamisel;  käesolevas aruandes kirjeldatud käitise negatiivset keskkonnamõju leevendavate meetmete tõhus ja tulemuslik rakendamine;  käitist teenindavate sõidukite tehnilise korrasoleku tagamine ning nende liikumise planeerimine müra- ja välisõhu saaste vähendamiseks;  jäätmete liigiti kogumine, nõuetekohane hoidmine ja üleandmine vastava jäätmeloaga käitlejale;  kasutatavate kemikaalide ohutusnõuetele vastav hoidmine ja käitlemine;  õigusaktide nõuete ning asjakohaste ohutusnõuete järgimine;  võimalikult minimaalse toorme ja digestaadi hoidmine avatud mahutites;  koostöö kohaliku omavalitsuse ja muude huvirühmadega mõju vähendamiseks sotsiaalsele keskkonnale. Töö nr KL-200-83, versioon: 04.06.2021 32/49 Kuusalu Biogaas OÜ. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE EELHINNANG 5 KOKKUVÕTE Käesoleva keskkonnamõju eelhindamise eesmärgiks on koondada otsustajatele ja arendajatele vajalik teave Kuusalu Biogaas OÜ Kuusalu Rohegaasijaama ehitamise ja käitamise puhul kaasnevast keskkonnamõjust ja selle leevendamise võimalustest ning keskkonnamõju hindamise vajadusest. Kuna töö peamine eesmärk ei olnud õiguslik analüüs, vaid arendusega kaasnevate keskkonnamõjude olulisuse hindamine, siis on peatähelepanu pööratud just keskkonnaaspektidele. Aruanne on koostatud nii, et selles sisalduvat informatsiooni oleks võimalik hilisemas otsustusprotsessis kasutada detailplaneeringu ja keskkonnaloa andmisel. Aruandes esitatud teave on koostaja arvates piisav otsuste tegemiseks ning võimalike keskkonnamõjude mõistmiseks. Iga sellise aruandega kaasneb teatud määramatus andmete puudumise ja nende interpreteerimise tõttu. Seetõttu on lähtutud halvimast võimalikust olukorrast ja ettevaatusprintsiibist, mida tuleks rakendada ka kavandatud tegevuse teostamisel. Otsustajatel on õigus seada tingimusi ja neid kontrollida. Peamised negatiivsed keskkonnamõjud, mis võivad biometaanijaama ja gaasitrassi ehitamisel ja käitamisel esineda, on järgmised:  ehitamisel tekkivad jäätmed ja nende käitlemine;  ehitamisel kasutatavate transpordivahendite ja mehhanismide tekitatav müra ja saasteainete heide õhku;  käitise käitamisel kasutatavate sõidukite tekitatav müra ja saasteainete heide õhku;  digestaadi hoidmisega kaasnev heide välisõhku;  biogaasi/biometaani põletamisega kaasnev heide välisõhku. Biometaanijaama kasutamisega kaasneb positiivse mõjuna taastuvenergia kasutamine näiteks soojuse tootmisel, taastumatute energiaallikate kasutamise vähendamine, energeetilise sõltumatuse arendamine. Eelpooltoodu põhjal tuleb järeldada, et biometaanijaama rajamine kavandatud kujul ei põhjusta eeldatavalt olulise keskkonnahäiringu lõhna ega ka teiste saasteainete tasemete ülenormatiivse ületamist käitise ümbruses. Töö nr KL-200-83, versioon: 04.06.2021 33/49 Kuusalu Biogaas OÜ. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE EELHINNANG LISAD Töö nr KL-200-83, versioon: 04.06.2021 34/49 Kuusalu Biogaas OÜ. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE EELHINNANG Lisa 1. Saasteainete heide välisõhku Saasteainete heide toormehallist ja digestaadihoidlatest Järgnevalt on toodud hinnang saasteainete heitele toormest ja digestaadist. Arvutustes arvestatakse, et kõigis kuues hoidlas hoiustatakse digestaati ning hoidlad on kaetud katustega. Taheda toorme vastuvõtumahuti asub toormehallis ning selle mahutavus on 100 m3. Heitkoguste leidmiseks võetakse arvesse käsiraamatus "Biogaasi tootmine ja kasutamine. Käsiraamat" (Eesti Põllumeeste Keskliit, Tartu 2009) välja toodud saasteainete kontsentratsioonid, mis tulenevad läbi viidud uuringust. Uuringu andmed on täpsemalt välja toodud teadusartiklis "Methane, nitrous oxide and ammonia emissions during storage and after application of dairy cattle and pig slurry and influence of slurry treatment", Barbara Amon, Vitaliy Kryvoruchko, Gerhard Moitzi, Thomas Amon, Sophie Zechmeister-Boltenstern; 2002). Heitkoguste arvutamisel lähtutakse digestaadi viibeajast hoidlates. Metoodika kooskõlastus Keskkonnaameti poolt on antud 15.05.2020 nr DM-106791-14. Vastavalt eelnevalt nimetatud käsiraamatule on käitlemata ja kääritatud vedelsõnnikust saasteainete heide ladustamisperioodil ja laotamisel järgmine (Joonis 6): Joonis 6. Väljavõte käsiraamatust „Biogaasi tootmine ja kasutamine“, lk 119, tabel 7-2. Saasteainete heitkoguste määramisel arvestatakse suurimate eriheidetega, kuna erinevat tüüpi sõnniku (jm toorme) osakaal kääritusprotsessis võib olla muutuv. Lisaks arvestatakse, et tabelis toodud eriheited on esitatud 100 päeva kohta23. Digestaadihoidlate puhul arvestatakse, et digestaadimahutite mahtuvus on 6000 m3. Eeldatavalt on tahke sisendtooraine kogus 20 000 t/a ehk 25 000 m3/a, arvestades mahumassiks 0,8 t/m3. Eeldatavalt on vedela sisendtooraine kogus 80 000 t/a ehk 88 889 m3/a, arvestades mahumassiks 0,9 t/m3. Saastetaseme määramiseks on oluline määrata maksimaalne saasteainete hetkeline heitkogus. 23 Methane, nitrous oxide and ammonia emissions during storage and after application of dairy cattle and pig slurry and influence of slurry treatment". Barbara Amon, Vitaliy Kryvoruchko, Gerhard Moitzi, Thomas Amon, Sophie Zechmeister- Boltenstern; Elsevier 2006. Töö nr KL-200-83, versioon: 04.06.2021 35/49 Kuusalu Biogaas OÜ. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE EELHINNANG Saasteainete aastaste heitkoguste määramisel on lähtutud biolaguneva tooraine maksimaalsest kogusest (m3), mis aasta jooksul hoidlasse on võimalik suunata (Tabel 3, Tabel 4, Tabel 5). Tabel 3. Ammoniaagi heitkogused biolaguneva tooraine hoidlast Sisend- Heite- Sisend- Eriheide Eriheide, materjali Maksimaalne Hetkeline Aastane Nr Heiteallika allika Eriheide, materjali viibeaja g/m /eeldatav 3 kogus viibeaeg heitkogus, heitkogus, plaanil nimetus maht, g/m3/h kogus kohta, 100 päev aastas, mahutis,tund g/s t/a m3 aastas, t g/m3 m3 S1 Toormehall 100 227 0,095 20000 25000 24 2,27 0,003 0,057 Arvutusnäide S1 ammoniaagi heitkoguse määramise kohta (CH4 ja N2O leidmine käib analoogselt): Tahke toorme vastuvõtusalve mahutavus on 100 m3. Eriheide kääritamata toorme eeldatava 100 päeva kohta on maksimaalselt 227 g/m3. Erihede 1 m3 biolaguneva tooraine hoiustamisel 1 h kohta on seega: 227 g/m3/ 100 päeva / 24 h = 0,095 g/m3/h Biolaguneva tooraine kogus, mis aasta jooksul vastuvõtu salve läbib on maksimaalselt 20 000 t ehk 25 000 m3 (tahke substraadi tiheduseks 0,8 t/m3 ja kääritusjäägi tiheduseks 0,9 t/m3). Maksimaalne viibeaeg vastuvõtu salves on kuni 24 h (viibeaja andmed saadud ettevõttelt). Seega 1 m3 biolaguneva tooraine eriheide 24 h viibeaja kohta on: 0,095 g/m3 * 24 h = 2,27 g/m3 Saasteaine hetkelise heitkoguse määramiseks korrutatakse heiteallika maht eriheitega: 100 m3 * 0,095 g/m3 / 3600 s = 0,003 g/s Saasteaine aastase heitkoguse määramiseks korrutatakse biolaguneva tooraine kogus eriheitega viibeaja kohta: 25 000 m3 * 2,27 g/m3 / 1 000 000 = 0,057 t/a Tabel 4. Metaani heitkogused biolaguneva tooraine hoidlast Sisend- Heite- Sisend- Eriheide Eriheide, materjali Maksimaalne Hetkeline Aastane Nr Heite-allika allika Eriheide, materjali viibeaja g/m /eeldatav 3 kogus viibeaeg heitkogus, heitkogus, plaani nimetus maht, g/m3/h kogus kohta, 100 päev aastas, mahutis,tund g/s t/a m3 aastas, t g/m3 m3 S1 Toormehall 100 4047 1,69 20000 25000 24 40,47 0,047 1,012 Tabel 5. Dilämmastikoksiidi heitkogused biolaguneva tooraine hoidlast Sisend- Heite- Sisend- Eriheide Eriheide, materjali Maksimaalne Nr Heite-allika allika Eriheide, materjali viibeaja Hetkeline, Aastane, g/m /eeldatav 3 kogus viibeaeg plaanil nimetus maht, g/m3/h kogus kohta, g/s t/a 100 päev aastas, mahutis,tund m3 aastas, t g/m 3 m3 S1 Toormehall 100 56 0,02 20000 25000 24 0,56 0,001 0,014 Digestaadihoidlate puhul on arvestatud, et saasteainete hetkeline heitkogus tekib maksimaalse võimaliku kääritusjäägi hoiustamiskoguse pealt, mida hoidlas üheaegselt on võimalik hoida ehk 6000 Töö nr KL-200-83, versioon: 04.06.2021 36/49 Kuusalu Biogaas OÜ. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE EELHINNANG m3 kääritusjäägi koguse pealt (Tabel 6, Tabel 7, Tabel 8). Lisaks arvestatakse, et hoidlad on kaetud katustega, mis vähendab heidet minimaalselt 85%24. 24 VDI-Standard: VDI 3894 Blatt 1: Emissionen und Immissionen aus Tierhaltungsanlagen Haltungsverfahren und Emissionen Schweine, Rinder, Geflügel, Pferde, 2011 Töö nr KL-200-83, versioon: 04.06.2021 37/49 Kuusalu Biogaas OÜ. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE EELHINNANG Tabel 6. Ammoniaagi heitkogus digestaadihoidlatest Heite Eriheide Eriheide, Kääritusjäägi Maksimaalne Hetkeline Aastane vähenemise %, Hetkeline Aastane Nr Heiteallika Heiteallika Eriheide, Täitmiskordade viibeaja g/m 3/eeldatav kogus aastas, viibeaeg heitkogus, heitkogus, mis on seotud heitkogus, heitkogus, plaanil nimetus maht, m3 g/m3/h arv aastas kohta, 100 päev m3 mahutis,tund g/s t/a hoidla g/s t/a g/m3 katmisega Digestaadihoidla H1 6000 263 0,11 2,5 14815 3547,8 388,78 0,183 5,760 85 0,027 0,864 1 Digestaadihoidla H2 6000 263 0,11 2,5 14815 3547,8 388,78 0,183 5,760 85 0,027 0,864 2 Digestaadihoidla H3 6000 263 0,11 2,5 14815 3547,8 388,78 0,183 5,760 85 0,027 0,864 3 Digestaadihoidla H4 6000 263 0,11 2,5 14815 3547,8 388,78 0,183 5,760 85 0,027 0,864 4 Digestaadihoidla H5 6000 263 0,11 2,5 14815 3547,8 388,78 0,183 5,760 85 0,027 0,864 5 Digestaadihoidla H6 6000 263 0,11 2,5 14815 3547,8 388,78 0,183 5,760 85 0,027 0,864 6 Töö nr KL-200-83, versioon: 04.06.2021 38/49 Kuusalu Biogaas OÜ. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE EELHINNANG Arvutusnäide H1 ammoniaagi heitkoguste leidmise kohta (CH4 ja N2O leidmine käib analoogselt): Hoidla mahutavus on 6000 m3. Eriheide kääritatud sõnniku eeldatava 100 päeva kohta on maksimaalselt 263 g/m3. Erihede 1 m3 kääritusjäägi hoiustamisel 1 h kohta on seega: 263 g/m3/ 100 päeva / 24 h = 0,110 g/m3/h Digestaadihoidlat täidetakse maksimaalselt kaks ja pool korda aastas, seega kääritusjäägi kogus on 14 815 m3. Maksimaalne viibeaeg digestaadihoidlas on: 8760 h / 2,5 (täitmiskordade arv) = 3547,8 h 1 m3 kääritusjäägi eriheide 3547,8 h viibeaja kohta on: 0,110 g/m3/h * 3547,8 h = 388,78 g/m3 Saasteaine hetkelise heitkoguse määramiseks korrutatakse heiteallika maht eriheitega: 6000 m3 * 0,110 g/m3 / 3600 s = 0,183 g/s Saasteaine aastase heitkoguse leidmiseks korrutatakse kääritusjäägi kogus eriheitega viibeaja kohta: 14 815 m3 * 388,78 g/m3 / 1 000 000 = 5,760 t/a Arvestades, et digestaadihoidla on kaetud katusega, on heide 85% väiksem: Saasteaine hetkelise heitkoguse määramine: 0,183 g/s * 15% = 0,027 g/s Saasteaine aastase heitkoguse leidmine: 5,760 t/a * 15% = 0,864 t/a Töö nr KL-200-83, versioon: 04.06.2021 39/49 Kuusalu Biogaas OÜ. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE EELHINNANG Tabel 7. Metaani heitkogus digestaadihoidlatest Heite Eriheide Eriheide, Kääritusjäägi Maksimaalne Hetkeline Aastane vähenemise %, Hetkeline Aastane Nr Heiteallika Heiteallika Eriheide, Täitmiskordade viibeaja g/m 3/eeldatav kogus aastas, viibeaeg heitkogus, heitkogus, mis on seotud heitkogus, heitkogus, plaanil nimetus maht, m3 g/m3/h arv aastas kohta, 100 päev m3 mahutis,tund g/s t/a hoidla g/s t/a g/m3 katmisega Digestaadihoidla H1 6000 1345 0,56 2,5 14815 3547,80 1988,25 0,934 29,456 85 0,140 4,418 1 Digestaadihoidla H2 6000 1345 0,56 2,5 14815 3547,80 1988,25 0,934 29,456 85 0,140 4,418 2 Digestaadihoidla H3 6000 1345 0,56 2,5 14815 3547,80 1988,25 0,934 29,456 85 0,140 4,418 3 Digestaadihoidla H4 6000 1345 0,56 2,5 14815 3547,80 1988,25 0,934 29,456 85 0,140 4,418 4 Digestaadihoidla H5 6000 1345 0,56 2,5 14815 3547,80 1988,25 0,934 29,456 85 0,140 4,418 5 Digestaadihoidla H6 6000 1345 0,56 2,5 14815 3547,80 1988,25 0,934 29,456 85 0,140 4,418 6 Tabel 8. Dilämmastikoksiidi heitkogus digestaadihoidlatest Heite Eriheide Eriheide, Kääritusjäägi Maksimaalne vähenemise %, Hetkeline Aastane Nr Heiteallika Heiteallika 3/eeldatav Eriheide, Täitmiskordade kogus aastas, viibeaja Hetkeline, Aastane, g/m viibeaeg mis on seotud heitkogus, heitkogus, plaanil nimetus maht, m3 g/m3/h arv aastas kohta, g/s t/a 100 päev m3 mahutis,tund hoidla g/s t/a g/m3 katmisega Digestaadihoidla H1 6000 77 0,03 2,5 14815 3547,80 113,83 0,053 1,686 85 0,008 0,253 1 Digestaadihoidla H2 6000 77 0,03 2,5 14815 3547,80 113,83 0,053 1,686 85 0,008 0,253 2 Digestaadihoidla H3 6000 77 0,03 2,5 14815 3547,80 113,83 0,053 1,686 85 0,008 0,253 3 Digestaadihoidla H4 6000 77 0,03 2,5 14815 3547,80 113,83 0,053 1,686 85 0,008 0,253 4 Töö nr KL-200-83, versioon: 04.06.2021 40/49 Kuusalu Biogaas OÜ. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE EELHINNANG Heite Eriheide Eriheide, Kääritusjäägi Maksimaalne vähenemise %, Hetkeline Aastane Nr Heiteallika Heiteallika Eriheide, Täitmiskordade viibeaja Hetkeline, Aastane, g/m 3/eeldatav kogus aastas, viibeaeg mis on seotud heitkogus, heitkogus, plaanil nimetus maht, m3 g/m3/h arv aastas kohta, g/s t/a 100 päev m3 mahutis,tund hoidla g/s t/a g/m 3 katmisega Digestaadihoidla H5 6000 77 0,03 2,5 14815 3547,80 113,83 0,053 1,686 85 0,008 0,253 5 Digestaadihoidla H6 6000 77 0,03 2,5 14815 3547,80 113,83 0,053 1,686 85 0,008 0,253 6 Töö nr KL-200-83, versioon: 04.06.2021 41/49 Kuusalu Biogaas OÜ. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE EELHINNANG Saasteained põletusprotsessidest Põletusprotsessidest väljutatavate saasteainete heitkogused arvutatakse keskkonnaministri määruses nr 59 (RT I, 22.03.2019, 9. „Põletusseadmetest ja põlevkivi termilisest töötlemisest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid“. Keskkonnaministri 24. novembri 2016. aasta määrus nr 59) esitatud eriheitel põhinevat metoodikat kasutades (eriheited maagaasi kohta). Vääveldioksiidi (SO2) heitkogused arvutatakse keskkonnaministri määruse nr 59 järgi kütuse väävlisisaldusest lähtudes. Toodetav biogaas on oma omadustelt sarnane maagaasile, sisaldades süsivesinikühendeid, mille põhiliseks komponendiks on metaan. Kütus koosneb peamiselt 60% metaanist ja 40% süsihappegaasist. Samas arvestatakse, et biogaasis võib olla kuni 300 ppm ehk 0,03% H2S-i ning eeldatakse, et sama kogus eraldub peale biogaasi põlemist välisõhku põletusseadmetest vääveldioksiidina (SO2). Põletusseadmetest välisõhku väljutatava CO2 heitkogus arvutatakse vastavalt keskkonnaministri määrusele nr 86 (RT I, 08.03.2019, 6) „Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid1“, vastu võetud Keskkonnaministri poolt 27. detsembril 2016. aastal. Kuusalu Rohegaasijaamas hakkab kasutusel olema gaasikatlamaja eeldatava nimisoojusvõimsusega 1,5 MWth, aastas põletatakse kuni 1500 tuhat m3 maagaasi. Lisaks on käitises avariiolukordadeks küünalpõleti eeldatavalt umbes 4 MWth nimisoojusvõimsusega, aastaseks eeldatavaks biogaasi koguseks, mis küünalpõletis ära põletatakse on 24 tuhat m3. Katel on vajalik biometaani tootmiseks vajaliku protsessienergia (soojusenergia) saamiseks, et hoida kääritites vajalikku temperatuuri. Eeldatavad töötunnid on katla puhul 8760 h aastas. Avariipõleti põletab biogaasi avariiolukorras (näiteks biometaanijaama rikke korral) ja väldib tarbimata biogaasi väljavoolu atmosfääri. Heiteallika heite väljutamise aega ei ole võimalik ajaliselt ette ennustada, kuid arvestatakse, et hinnanguliselt töötab see aastas maksimaalselt 100 h. Järgnevalt on toodud põletusseadmetest lähtuvate saasteainete heitkogused (Tabel 9). Töö nr KL-200-83, versioon: 04.06.2021 42/49 Kuusalu Biogaas OÜ. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE EELHINNANG Tabel 9. Saasteainete heitkogused põletusseadmetest Nr plaanil K1 K2 Nimisoojusvõimsus: 1,500 MW 4,000 MW Kasutegur 0,9 0,95 Kütus: Maagaas Biogaas Katla tüüp Põleti Põleti Heitkogused kokku Püüdeseade - - Väävli sisaldus: - % 0,03 % Alumine kütteväärtus: 34 MJ/m3 21,6 MJ/m3 Aastane kogus: 1500 tuhat m3 24 tuhat m3 Eriheide q, g/GJ; Hetkeline Aastane Eriheide q, g/GJ; Hetkeline Aastane Hetkeline Aastane Saasteaine tahm - % PM2,5-st heitkogus, g/s heitkogus, t/a tahm - % PM2,5-st heitkogus, g/s heitkogus, t/a heitkogus, g/s heitkogus, t/a Lämmastikdioksiid 42,8 0,064 2,183 42,8 0,171 0,022 0,235 2,205 Süsinikoksiid 30 0,045 1,530 30 0,120 0,016 0,165 1,546 Lenduvad orgaanilised ühendid (välja 2 0,003 0,102 2 0,008 0,001 0,011 0,103 arvatud metaan) Vääveldioksiid 0,51 0,0008 0,026 - 0,111 0,014 0,112 0,040 Ammoniaak - - - - - - - - Osakesed 0,45 0,0007 0,023 0,45 0,002 0,0002 0,002 0,023 Peenosakesed 0,45 0,0007 0,023 0,45 0,002 0,0002 0,002 0,023 Eriti peened osakesed 0,45 0,0007 0,023 0,45 0,002 0,0002 0,002 0,023 Tahm 5,4 0,00004 0,001 5,4 0,0001 0,00001 0,0001 0,001 Süsinikdioksiid 15,3 - 2859,019 15,3 - 29,061 - 2888,080 Raskmetallid: q, mg/GJ mg/s kg/a q, mg/GJ mg/s kg/a mg/s kg/a Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatuna 0,1 0,0002 0,005 0,1 0,0004 0,00005 0,0006 0,005 elavhõbedaks Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, 0,00025 0,0000004 0,00001 0,00025 0,000001 0,0000001 0,000001 0,00001 ümberarvutatuna kaadmiumiks Plii ja anorgaanilised ühendid, 0,0015 0,000002 0,00008 0,0015 0,000006 0,0000008 0,000008 0,00008 ümberarvutatuna pliiks Vask ja anorgaanilised ühendid, 0,00076 0,000001 0,00004 0,00076 0,000003 0,0000004 0,000004 0,00004 ümberarvutatuna vaseks Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks 0,015 0,00002 0,0008 0,015 0,00006 0,000008 0,00008 0,0008 Töö nr KL-200-83, versioon: 04.06.2021 43/49 Kuusalu Biogaas OÜ. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE EELHINNANG Nr plaanil K1 K2 Nimisoojusvõimsus: 1,500 MW 4,000 MW Kasutegur 0,9 0,95 Kütus: Maagaas Biogaas Katla tüüp Põleti Põleti Heitkogused kokku Püüdeseade - - Väävli sisaldus: - % 0,03 % Alumine kütteväärtus: 34 MJ/m3 21,6 MJ/m3 Aastane kogus: 1500 tuhat m3 24 tuhat m3 Eriheide q, g/GJ; Hetkeline Aastane Eriheide q, g/GJ; Hetkeline Aastane Hetkeline Aastane Saasteaine tahm - % PM2,5-st heitkogus, g/s heitkogus, t/a tahm - % PM2,5-st heitkogus, g/s heitkogus, t/a heitkogus, g/s heitkogus, t/a Arseen ja anorgaanilised ühendid, 0,12 0,0002 0,006 0,12 0,0005 0,00006 0,0007 0,006 ümberarvutatuna arseeniks Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna 0,00076 0,000001 0,00004 0,00076 0,000003 0,0000004 0,000004 0,00004 kroomiks Nikkel ja lahustavad ühendid, 0,00051 0,0000008 0,00003 0,00051 0,000002 0,0000003 0,000003 0,00003 ümberarvutatuna nikliks Seleen ja anorgaanilised ühendid, 0,011 0,00002 0,0006 0,011 0,00004 0,000006 0,00006 0,0006 ümberarvutatuna seleeniks Töö nr KL-200-83, versioon: 04.06.2021 44/49 Kuusalu Biogaas OÜ. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE EELHINNANG Tabel 10. Välisõhku väljutavate saasteainete hetkelised ja aastased heitkogused Saasteaine Välisõhku väljutatava saasteaine heitkogus CASi nr Nimetus Maksimaalne hetkeline, g/s Aastane heitkogus, t/a 7664-41-7 Ammoniaak 0,167 5,240 10024-97-2 Dilämmastikoksiid 0,049 1,532 74-82-8 Metaan 0,887 27,522 NMVOC Lenduvad orgaanilised ühendid (välja arvatud metaan) 0,011 0,103 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0,235 2,205 630-08-0 Süsinikoksiid 0,165 1,546 7446-09-5 Vääveldioksiid 0,112 0,040 1333-86-4 Tahm 0,0001 0,001 PMsum Osakesed, summaarsed 0,002 0,023 PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0,002 0,023 PM10 Peened osakesed (PM10) 0,002 0,023 124-38-9 Süsinikdioksiid - 2888,080 Teadmaks, kas ettevõtte toimimine maksimaalsel tootmisvõimsusel põhjustaks saasteainete osas probleeme välisõhu kvaliteedile, viidi läbi saasteainete hajumisarvutused, mille tulemused on toodud järgmises tabelis (Tabel 11). Tabel 11. Ühel tootmisterritooriumil paiknevate heiteallikate koosmõju Saasteaine Välisõhu Heiteallika Õhu kvaliteedi Summaarne maksimaalne Suhe nimetus taseme CAS nr Nimetus hetkeline arvutuslik Cm / piirväärtus (ÕPV) heitkogus, g/s saastatuse tase ÕPV - μg/m³ ΣCm μg/m³ Gaasikatlamaja 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0,235 1h 200 12,52 0,06 küünalpõleti Gaasikatlamaja 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0,235 1a 40 0,73 0,02 küünalpõleti Gaasikatlamaja 630-08-0 Süsinikoksiid 0,165 8h 10000 9,56 0,00 küünalpõleti Lenduvad orgaanilised Gaasikatlamaja NMVOC ühendid (välja arvatud 0,011 1h 5000 1,57 0,00 küünalpõleti metaan) Lenduvad orgaanilised Gaasikatlamaja NMVOC ühendid (välja arvatud 0,011 24h 2000 0,45 0,00 küünalpõleti metaan) Gaasikatlamaja 7446-09-5 Vääveldioksiid 0,112 1h 350 1,33 0,00 küünalpõleti Gaasikatlamaja 7446-09-5 Vääveldioksiid 0,112 24h 125 0,47 0,00 küünalpõleti Gaasikatlamaja PM10 Peened osakesed 0,002 24h 50 0,11 0,00 küünalpõleti Gaasikatlamaja PM10 Peened osakesed 0,002 1a 40 0,01 0,00 küünalpõleti Gaasikatlamaja PM2,5 Eriti peened osakesed 0,002 1a 25 0,01 0,00 küünalpõleti Õhukvaliteeti on hinnatatud vastavalt keskkonnaministri määrusele nr 84 („Õhukvaliteedi hindamise kord1”. Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. aasta määrus) ning piir- ja sihtväärtuste arvestamisel Töö nr KL-200-83, versioon: 04.06.2021 45/49 Kuusalu Biogaas OÜ. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE EELHINNANG on lähtutud keskkonnaministri määrusest nr 75 („Õhukvaliteedi piirja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid1“. Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. aasta määrus). Esitatud on igale saasteainele kehtestatud piirväärtusele või sihtväärtusele vastav keskmistamisaja hajumisarvutuse tulemus ning saadud saasteaine hajumise arvutustulemusi on võrreldud vastava saasteaine jaoks kehtestatud õhukvaliteedi ühe tunni keskmise, kaheksa tunni libiseva keskmise, 24 tunni keskmise või aasta keskmise piirväärtuse või sihtväärtusega. Saasteainete hajumisarvutustesse ei ole kaasatud saasteaineid, millele keskkonnaminister pole oma määrusega nr 75 („Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid1“. Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. aasta määrus) kehtestanud õhukvaliteedi piir- või sihtväärtust. Saasteainete hajumise hindamiseks ehk maapinnalähedases õhukihis tekkiva õhukvaliteedi taseme hindamiseks on kasutatud hajumisarvutusprogrammi AirViro. Arvutamiseks valitud meteoaastateks on 2018. – 2020. a. Kasutatud meteoroloogiliste parameetriteks on tuule suund, tuule kiirus, pilvisus, temperatuur, päikesekiirgus, rõhk, vihm, niiskus. Meteoroloogiliste parameetrite mõõtepunkti asukohaks on Tallinna aeroloogiajaam. Antud piirkonnas on valitsevaks edela tuuled, mille iseloomustamiseks on järgmisel joonisel esitatud tuulteroos (Joonis 7). Joonis 7. Tuulteroos 2016.-2019. Tallinna aeroloogijaama andmete põhjal Töö nr KL-200-83, versioon: 04.06.2021 46/49 Kuusalu Biogaas OÜ. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE EELHINNANG Hajumisarvutuste tulemusena selgus, et maksimaalne tekkiv õhukvaliteedi tase ei ületa halvimate tingimuste juures maapinna lähedases õhukihis saasteainetele kehtestatud piirväärtusi väljaspool territooriumi. Seega selgus, et ühel tootmisterritooriumil paiknevate heiteallikate koosmõju tulemusena heiteallikatest väljutatavate saasteainete vahel ei teki olulist koosmõju. Kuna ettevõtte kõiki tootmisprotsessi osasid jälgitakse pidevalt automaatselt ja visuaalselt, siis on olulised heiteallikad ja saasteainete teke, kaasa arvatud biogaasi avariilise heite põletamine, kontrollitud. Väikeses mahus kontrollimatu ja hajusa saasteainete heide ei ole täiesti välistatud, näiteks avariide puhul, kuid sellise heite mõju on ebaoluline. Töö nr KL-200-83, versioon: 04.06.2021 47/49 Kuusalu Biogaas OÜ. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE EELHINNANG Lisa 2. Lõhnaaine esinemise hindamine Lõhnaaine esinemise hindamine on teostatud vastavalt keskkonnaministri 27.12.2016 määrusele nr 81 „Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed”. Biometaanijaam planeeritakse kinnise süsteemina ehk lõhnaühendite heidet toimub eelkõige vaid digestaadimahutitest. Lõhnaheide tekib eeldatavalt ka toormehallist, kus asub tahke toorme vastuvõtusalv. Lõhnaainete esinemise hindamiseks viidi läbi arvutused, mil arvestati, et kõik kuus digestaadihoidlat ja toorme vastuvõtumahuti on täidetud digestaadiga/toormega. Kuna eriheidet sõnniku- ja digestaadihoidlatele pole määruses nr 81 välja toodud, on vastav eriheide saadud VDI-Standardist25. Selles metoodilises materjalis on nn segusõnniku (mixed slurry) eriheideteks toodud 4 OU/m2/s ning tahesõnniku eriheiteks 3 OU/m2/s. Rasvhapete lagundamise tulemusena, haiseb kääritusjääk vähem kui kääritamata vedelsõnnik.26 Kääritusprotsessi käigus vähenevad sõnniku ja teiste biolagunevate jäätmete lõhnad hinnanguliselt kuni 80%.27 Seega on ka arvutustes arvestatud, et tegemist on digestaadimahutites kääritatud sõnniku ehk digestaadiga, mille puhul on lõhnaheide eeldatavalt 80% väiksem. Lisaks arvestati, et digestaadihoidlad on kaetud katusega, mil heide väheneb veel vähemalt 85%. Alljärgnevas tabelis on toodud lõhnaaine hetkeline heitkogus tahke toorme vastuvõtumahutist ja digestaadihoidlatest (Tabel 12). Tabel 12. Lõhnaaine hetkeline heitkogus heiteallikatest Eriheide, ouE/s-m2 , Eriheide, ouE/s-m2, Nr Heiteallika Heiteallika Eriheide, arvestades, et tegemist on Heitkogus, Katmisviis arvestades plaanil nimetus pindala, m2 ouE/s-m2 digestaadi, mitte ouE/s katmisviisi - katus sõnnikuga S1 Toormehall 100 Katus 3 - 0,45 45,0 Digestaadihoidla H1 380,13 Katus 4 0,80 0,12 45,6 1 Digestaadihoidla H2 380,13 Katus 4 0,80 0,12 45,6 2 Digestaadihoidla H3 380,13 Katus 4 0,80 0,12 45,6 3 Digestaadihoidla H4 380,13 Katus 4 0,80 0,12 45,6 4 Digestaadihoidla H5 380,13 Katus 4 0,80 0,12 45,6 5 Digestaadihoidla H6 380,13 Katus 4 0,80 0,12 45,6 6 25 VDI-Standard: VDI 3894 Blatt 1: Emissionen und Immissionen aus Tierhaltungsanlagen Haltungsverfahren und Emissionen Schweine, Rinder, Geflügel, Pferde, 2011 26 SAASTUSE KOMPLEKSNE VÄLTIMINE JA KONTROLL. Parim võimalik tehnika veiste intensiivkasvatuses 27 Regionaalne biogaasistrateegia ja selle rakenduskava väljatöötamine (Lõpparuanne), Tartu 2012 (Tuomisto Mattila järgi 2005) Töö nr KL-200-83, versioon: 04.06.2021 48/49 Kuusalu Biogaas OÜ. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE EELHINNANG Vastavalt määrusele nr 81 on lõhnaaine esinemise häiringutase vastuvõtja juures 15% aasta lõhnatundidest. Üheks lõhnatunniks loetakse tunnikeskmise lõhnaaine kontsentratsiooni 0,25 OU/m³ ületamist. See tähendab, et lõhnaaine kontsentratsioon võib vastuvõtja juures olla üle 0,25 OU/m3 mitte rohkem kui 15% aasta lõhnatundidest. Alljärgneval joonisel on esitatud lõhnaaine hajumiskaart (Joonis 8). Hajumiskaardilt nähtub, et lõhnatundide (tunnikeskmine lõhnaaine kontsentratsioon >0,25 OU/m³) lubatud 15% ületamist vastuvõtjate ehk lähimate elamute juures ei toimu. Töö nr KL-200-83, versioon: 04.06.2021 49/49 Kuusalu Biogaas OÜ. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE EELHINNANG Joonis 8. Lõhnatundide esinemissagedus kavandatava Kuusalu Rohegaasijaama ümbruses Töö nr KL-200-83, versioon: 04.06.2021 Kristjan Stroom Teie 02.11.2022 Kuusalu Biogaas OÜ [email protected] Meie 21.11.2022 nr 6-3/22/18840-2 Külmaallika küla Huntaugu liivakarjäär 3 katastriüksuse detailplaneering Austatud Kristjan Stroom Edastasite Maa-ametile teadmiseks 02.11.2022 kirjaga Kuusalu Vallavalitsusele saadetud taotluse Kuusalu Rohegaasijaama detailplaneeringu menetluse jätkamiseks. Varasemalt on Kuusalu Vallavalitsus edastanud 07.06.2021 kirjaga nr 7-1/1947 Maa-ametile teate, et Kuusalu Vallavalitsusele on laekunud Kuusalu Biogaas OÜ-lt taotlus Külmaallika külas Huntaugu liivakarjäär 3 maaüksuse (katastritunnus 35201:003:0880) detailplaneeringu algatamiseks, mille osas Maa-amet vastas kirjaga 14.06.2021 nr 6-3/21/10288-2. Märkisime oma kirjas, et planeeringu menetluse jätkamiseks on vajalik saada kaevandamisloa omajate kooskõlastused ning tõendada, et maavara on planeeritaval alal ammendunud. Selgitasime, et maavara ammendumisel tuleb ala korrastada, teostada Huntaugu liivakarjäär 3 kinnisasja jagamine, mille käigus moodustatakse korrastatud alast uus eraldiseisev katastriüksus. Seejärel saab rentnik moodustatud uue katastriüksuse üleandmise vastuvõtmise aktiga tagastada Maa-ameti valdusesse ning siis on Maa-ametil võimalik see avaliku enampakkumise teel võõrandada või kasutamiseks anda. Avaliku enampakkumise korral on kõigil huvitatud isikutel õigus enampakkumisel osaleda. Uue taotluse kohaselt on Kuusalu Biogaas OÜ teinud projektlahenduses gaasitrassi asukohta puudutava muudatuse, mis ei läbi enam Huntaugu liivakarjäär 6 (tunnus 35201:003:0270) katastriüksust ehk AS Kumari kooskõlastus ei ole enam vajalik. Planeeringulahendus puudutab Huntaugu liivakarjäär 3 (katastritunnus 35201:003:0880) ja Huntaugu liivakarjäär 2 (katastritunnus 35201:003:0164) kinnisasju, mille riigivara valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Maa-amet. Huntaugu liivakarjäär 3 kinnisasjale on kavandatud perspektiivne rohejaama asukoht. Huntaugu liivakarjäär 2 kinnisasjale on kavandatud gaasitorustik ning juurdepääsutee. Asendiplaani kohaselt jääb uus planeeritav ala Huntaugu liivamaardla (registrikaart nr 293) ehitusliiva aktiivse tarbevaru 4., 11. plokile, passiivse tarbevaru 9., 12. plokile, Huntaugu III liivakarjäär (loa nr HARM-051; loa omaja EMG Karjäärid OÜ; luba kehtib kuni 30.12.2033) mäeeraldisele ja selle teenindusmaale. Mustamäe tee 51 / 10621 Tallinn / 665 0600 / [email protected] / www.maaamet.ee Registrikood 70003098 EMG Karjäärid OÜ on kirjaga 31.10.2022 nr 22-711 edastanud Maa-ametile nõusoleku Huntaugu liivakarjäär 3 (katastritunnus 35201:003:0880) kinnisasjale, 4,47 ha suurusele maa-alale, biogaasijaama rajamiseks ning esitanud tõendi vastaval alal maavara ammendumise kohta. Ülejäänud maavaraga kattuv planeeringuala jääb kõrgepingeliini kaitsetervikuks jäetud alale (9. plokk) või asub olemasoleva tee servas. Eeltoodust tulenevalt ei ole alust arvata, et planeeritav tegevus halvendaks maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu osas olemasolevat olukorda. Ühtlasi on EMG Karjäärid OÜ 31.10.2022 kirjas nr 22-711 välja toonud, et ettevõte on esitanud Keskkonnaametile kinnitamiseks muudetud korrastamisprojekti, kus Kuusalu Biogaas OÜ-d huvitav ala on tähistatud kui etapp 1, mis on ette nähtud looduslikult metsastuvaks alaks. EMG Karjäärid OÜ lisas, et kui Keskkonnaametilt saadakse korrastamisprojekti rakendamise nõusolek, siis saab järgnevalt kokku kutsuda komisjoni karjääri osaliseks korrastatuks tunnistamiseks. Maa-amet nõustub detailplaneeringuga planeeritava biogaasijaama rajamisega ning detailplaneeringu algatamisega. Samas juhime tähelepanu, et kui Keskkonnaamet leiab, et osale korrastamisprojektis välja toodud etapp 1 alale tuleks siiski mets istutada, siis võib planeeringu lahendus muutuda, mistõttu soovitame enne detailplaneeringu algatamist ära oodata korrastamisprojekti rakendamise nõusolek. Palume hoida Maa-ametit kursis planeeringu edasise menetlemisega ning edastada planeering kooskõlastamiseks Maa-ametile. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tambet Tiits peadirektor Teadmiseks: Kuusalu Vallavalitsus - [email protected], Keskkonnaamet Tuuli Saar 5697 1822 [email protected] Annika Arro 5385 8760 [email protected] Heleri Kivi 675 0152 [email protected] Mare Laan 665 0639 [email protected] 2 Kuusalu Vallavalitsus [email protected] Taotlus detailplaneeringu menetluse jätkamiseks 0 2 .11 .2022 Antud taotlus on esitatud seoses Kuusalu Rohegaasijaama detailplaneeringu menetlusega . OÜ Severitas poolt 2021 . aastal koostatud Kuusalu Rohegaasijaama keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnangu joonisel 1 on kujutatud planeeritava rohegaasijaama ja gaasitrassi asukoht. Rohegaasijaamas toodetud biometaani on kavas suunata Tallinn-Kehra C12 maagaasi jaotusvõrku läbi planeeritava gaasitrassi. KMH eelhinnangu joonise kohaselt liigub planeeritav gaasitrass Huntaugu liivakarjäär 3 kinnisasjalt ( kü tunnus 35201:003:0880) Huntaugu tee T2 ( kü tunnus 35301:001:1393) , Huntaugu liivakarjäär 6 ( kü tunnus 35201:003:0270) ja Kolga metskond 59 ( kü tunnus 35201:003:0220) kinnisasjadele. Joonise all on selgitus, mille kohaselt on tegemist esialgse kavandatava gaasitrassi asukohaga. Kuna vahepeal on selgunud, et Huntaugu liivakarjäär 6 on kehtiva rendilepingu alusel kuni 16.02.2031 antud Aktsiaseltsi KUMARI kasutusse, seal toimub aktiivne kaevandamine ja ei ole mingit konkreetset põhjust, miks gaasitrass peaks paiknema just KMH eelhinnangu joonisel 1 näidatud asukohas , siis on Kuusalu Biogaas OÜ teinud projektlahenduses gaasitrassi asukohta puudutava muudatuse (uus gaasitrassi asukoht näidatud lisas 1 ) . Uue lahenduse kohaselt läbi ks kavandatav gaasitrass Huntaugu liivakarjäär 2 ( kü tunnus 35201:003:0164) ja Kolga metskond 58 ( kü tunnus 35201:003:0219) kinnisasju , mis on samuti riigiomandis olevad kinnisasjad , ning Huntaugu tee T1 ( kü tunnus 35301:001:1359) kinnisasja, asetsedes endiselt paralleelselt teega, kuid lihtsalt teisel pool teed. Meile teadaolevalt ei ole Huntaugu liivakarjäär 2 ega Kolga metskond 58 osas kehtivaid kasutuslepinguid. Lisaks, H untaugu liivakarjäär 2 puhul on tegemist endise mäetööstusmaaga, mis on juba korrastatud (60% maatulundusmaa ja 40% veekogude maa) . Sellisel juhul ei oleks vajalik ka Aktsiaseltsi KUMARI nõusolek. Käesolevale kirjale on lisatud EMG Karjäärid OÜ kinnitus kiri (lisa 2) selle kohta , et maavara Kuusalu Rohegaasijaama planeeritavas asukohas on ammendatud ja EMG Karjäärid OÜ on nõus vastavas osas maarendilepingu ese t vähendama . Palume jätkata Kuusalu Rohegaasijaama detailplaneeringu menetlusega. Kinnitame, et oleme teadlikud, et detailplaneering ei anna ks Kuusalu Biogaas OÜ-le maa omandamise menetluses mingisugust eelist ja et Kuusalu Biogaas OÜ on valmis kandma detailplaneeringu menetlusega kaasnevad kulud. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristjan Stroom Kuusalu Biogaas OÜ Juhatuse liige Lisatud: Asendiplaan EMG Karjäärid OÜ 31.10.2022 kinnituskiri Maa-ametile (Nõusolek kasutusala vähendamiseks) Teadmiseks: Maa-amet ( [email protected] ) Maa-amet [email protected] 31.10.2022 nr 22-711 Nõusolek kasutusala vähendamiseks EMG Karjäärid OÜ (OÜ Kiiu Soon õigusjärglane) ja Maa-ameti vahel on sõlmitud kuni 30.12.2033 kehtiv maarendileping Harju maakonnas Kuusalu vallas Külmaallika külas asuva Huntaugu liivakarjäär 3 kinnisasja kasutamiseks (katastriüksuse tunnus 35201:003:0880, riigi kinnisvararegistris lepingu kood LL19-758 ja objekti kood KV1423). Kuusalu Biogaas OÜ, registrikood 16153906, on huvitatud Huntaugu liivakarjäär 3 kinnisasjast 4,47 ha suurusele maa-alale (ala näidatud lisatud plaanil 1) biogaasijaama rajamisest. Selle eelduseks oleks kinnisasja jagamine, EMG Karjäärid OÜ-ga kehtiva maarendilepingu muutmine, Maa-ameti poolt enampakkumise läbiviimine, Kuusalu Biogaas OÜ poolt enampakkumise võitmine ja detailplaneeringu kehtestamine. Maa-amet ja Kuusalu Vallavalitsus on varasemalt detailplaneeringu algatamise osas kirjavahetust pidanud (Kuusalu Vallavalitsuse 07.06.2021 kiri nr 7-1/1947 ja Maa-amet 14.06.2021 vastuskiri nr 6-3/21/10288- 2). Maa-amet juhtis tähelepanu, et detailplaneeringu menetluse jätkamiseks oleks vajalik kaevandamisloa omajate nõusolek. Huntaugu liivakarjäär 3 kinnisasjast eraldataval alal puuduks küll juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt, kuid juurdepääsu küsimused oleks võimalik lahendada servituutide või muud liiki piiratud asjaõiguste seadmisega. Antud hetkeks on maavara Kuusalu Biogaas OÜ-d huvitavalt maa-alal ammendatud. Selle tõendamiseks on lisatud Huntaugu liivamaardla Huntaugu III liivakarjääri kaevandatud ja jääkvaru arvutus (lisa 2). Samuti oleme esitanud Keskkonnaametile kinnitamiseks muudetud korrastamisprojekti, mille bioloogilise korrastamine ja korrastatud ala plaani lisame käesolevale kirjale (lisa 3). Kuusalu Biogaas OÜ-d huvitav ala on tähistatud projektis kui etapp 1. Kui oleme saanud Keskkonnaametilt korrastamisprojekti rakendamise nõusoleku, siis saame kutsuda kokku karjääri osaliseks korrastatuks tunnistamise komisjoni. Käesolevaga kinnitab EMG Karjäärid OÜ, et on nõus Kuusalu Biogaas OÜ-d huvitaval maa- alal algatama Huntaugu III liivakarjääri osalise korrastatuks tunnistamise protsessi, selle ala EMG Karjäärid OÜ Registrikood: 14273374 +372 6072 732 Vana-Narva mnt 11b, Kiiu KMKR: EE102089767 www.emg.ee Harju maakond 74604 [email protected] võrra vähendama karjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa piiri ning jagatud katastriüksuse võrra vähendama vastavalt kehtiva maarendilepingu kasutusala. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jan Johanson Rein Rätsep Juhatuse liige Juhatuse liige Lisad: 1. Osaliselt korrastav Kuusalu Biogaas OÜ-d huvitava maa-ala plaan 2. Huntaugu liivamaardla Huntaugu III liivakarjääri kaevandatud ja jääkvaru arvutus (varu seisuga 24.10.2022) 3. Muudetud korrastamisprojekti bioloogilise korrastamise ja korrastatud ala plaan 0,00 47 53,84 6,1 4 46 46 ,6 46 ,42 46,67 46,29 47,34 44,77 0,00 42,64 43,60 46 1 ,33 ,5 9 44,84 43,41 43,62 41,31 43,18 48 46,21 Pa-512 46,31 43,18 0,3 0,00 41,95 42,68 44,33 44,92 53,40 4,2 4' 5 43,74 42,75 46,12 41,59 42,70 48,90 49 40,99 41,15 46,42 46,84 Pa-513 41,56 40.98 4 47 7,05 6 46 21.09.2021 0,3 43,15 ,9 ,3 47 Pa-42 47 6 45,83 53,82 42,69 8 0,00 45,81 41,72 42,62 48 46,07 53,32 0,4 46,86 46,7 9 ,28 0,00 43,02 10,5 5' 7 45,99 42,29 41,74 5,1 43,73 47,82 48 kil 43,98 R50 Pa-523 l 43,87 0,3 0,00 G4 0,00 55,52 13,2 40,92 42,26 42,78 0,00 48 ,1 G4 47,50 43,89 43,12 42,02 46,55 43 44,99 46,17 1 43,80 43,89 47 42,75 46,53 46,24 42,01 40,95 / PN16 DN50 / PN16 DN32 / PN16 DN65 G4 48,68 49 41,54 45,18 46,41 6 47,98 48 ,7 G4 44,25 41,37 30 1 44,15 44,62 43,75 42,12 44,11 44,13 43,40 ft 47,09 20 47,76 ft 42,74 7 40 45,58 45,02 Pa-28 46,88 44,15 43,19 41,10 43 46,52 48 47,1 0,3 0,00 4 G4 ,7 48 43,99 54,02 9 7,7 43,59 47 0,00 47,5 44,31 43,16 46,02 43,02 45,52 45 7 42,08 R1 48,46 48,16 44,52 ,9 0 44,31 43,25 0 47,12 42,83 41,12 48 43,79 42,45 ladu 0,00 43,10 11 45,70 46,06 47,97 ,1 6 48,28 G4 44,10 44,03 44,29 43,63 42,98 14 47,84 pin 43,61 ladu n 43,64 44,49 43,12 6 45,97 4 10 3.91 43 Pa-500 43 47,05 48 ,7 48,89 0,5 ladu 1 G4 44,06 56,05 43,13 47,22 47,03 12,5 47,23 47,50 42,95 49 44,04 43,05 41,68 47 48 46,17 46,61 49,24 46,97 44,12 41,25 43,04 43,76 0,00 43,30 1 12 44,51 43,30 0,00 46,60 3 43,37 Pa-501 49,46 G4 42,58 47 43,98 44,22 43,13 46,22 47,13 43,52 0,3 44,05 0,00 46,13 46,84 43,29 55,41 49,61 47,09 0.45 11,7 43 43,64 43,66 43,78 0,00 Pa-502 43,41 Ladu 43,79 43,73 43,40 54,42 0,3 Planeeritav 43,58 kinnistu 1 45,40 11,2 44,23 G4 46,86 43,36 41,33 43,28 43,43 43,50 45,31 1 42,92 32 800 m2 43,51 43,46 50,55 43,77 43,60 41,30 45,48 9 43 49,54 44,36 46,27 43,20 48 43,60 43,63 43,50 49,35 51,01 41,4941.58 51, 21.09.2021 45,11 43,20 44,06 50 ,2 09 G4 G4 43 6 43,52 43,50 43,68 43,30 43,98 1 43,72 43,43 43,33 43,57 48,09 6.30 49,76 51,82 42,91 44,73 41,35 43 43 51,08 42,98 G4 44,02 41,51 8 0,00 43,23 43,83 49,19 45,70 0,00 144,13 52 Pa-503 43,71 43,36 42,72 4,47 Ha 43,71 G4 ,46 43,55 43,82 46,50 49,09 54,26 42,84 43,26 0,3 43,64 42,97 5 55,19 43,87 49,02 50,70 10,5 41,56 44 43,41 42,81 49,35 pi G4 44,39 41,30 43,71 nn 43,44 6 6 42,61 42,79 54,95 43,58 43,33 43,14 43,78 49,08 G4 Pa-522 42,52 43,38 0,24 43,74 54 0,4 kr G4 47,84 41,57 3.54 ,2 8 56,22 0,00 8 49,50 13,1 6 42,44 43,11 43,22 2 42,62 42 50,35 54,04 42,72 43,35 Huntaugu liivakarjäär 3 42 8 I' ,3 54,50 50,79 49,11 45,92 46,08 41,59 43,39 0.97 43,37 56 43,24 35201:003:0880 42,66 56, 10 43,08 43,33 42,18 42,77 50,76 49,19 46,16 Pa-100 8 41,62 43 8 Plokk 4 aT 42,72 42,60 41,15 0,4 55,88 42,34 10 42 53,94 45,62 56,22 43,26 0,00 0,00 13 42,88 47,26 13,1 6' 55 43,06 42,87 42,72 ,43 ,4 41,96 47,17 46,24 2 42,27 42,84 42,97 43,24 48,93 45,97 4.20 56 6 8 41,78 30 42,38 42,01 42,09 42,44 42,18 43,46 50,24 53,25 46,26 48,21 56.06 43,39 43,08 6 42,85 0,10 42,02 41,98 Aj Rp metalltoru 56.03 42,42 43,41 42,32 41,79 41,70 52,01 48,98 46,28 42 42,89 41,94 49,91 43,72 43,19 43,54 8 42,51 41,38 55 ,99 HUNTAUGU LIIVAKARJÄÄR nas 43 42,80 41,82 43,71 48,68 49,36 48,35 42,01 Huntaugu liivakarjäär 6 kattepin 43,00 43,55 43,28 Pa-507 49,58 kr 42,64 43,68 42,89 42,93 42,58 41,47 55,34 0,4 51,98 5.78 55,83 35201:003:0250 42,05 41,84 41,71 14,0 48,61 48,81 47,76 42,80 42,85 43,03 8 10 41,31 40,94 48,71 41 48,98 47,20 55 ,80 Plokk 6 aT 8.24 42,68 42,74 41,85 Plokk 24 aT 42 42,88 42,95 43,36 42,50 -0.47 45,37 47,00 ja 48,76 47,28 ma 42,55 alu Pa-508 Ka 43 41,91 41,76 40,83 44,69 48,80 41 0,4 42,03 41,00 0.96 55,72 41,25 -0.79 48,47 42,73 47,65 14,1 40 43,04 42,99 43,58 41,77 42,97 41,22 41,68 44,90 kattepinnas 43,40 41,45 41,14 42,53 ,58 41,61 41,68 46,77 42,65 40 55 Pa-506 3.00 577 900 578 000 43 41,42 0,4 43,19 55,90 47,75 40,96 45,16 43,25 12,6 41,69 41,78 42,35 42,31 42,90 42,31 42,24 48 42,56 55,86 47,72 41,80 41,91 48,59 48,48 41,81 39 41 48,72 42,17 41,99 43,83 46,63 39 44,29 47,43 55, 39 48,51 45,59 47,66 48,36 46,37 47,65 43,85 47,99 47,94 46,44 38 3 Pa-26 ,1 44,46 47,91 48 44 0,4 48, 46,88 46,77 48,06 0,00 55,57 20 44,01 45,99 50 46,92 49,80 17,6 47,76 47,90 47,49 47,81 37,57 as 48,68 inn 46,82 tep kat 46,20 0,00 II' 48,12 48,36 48,30 44 44,83 47,51 46,89 48, 49,38 44,59 47,47 48 pinn 48,07 48,14 ,3 47,72 6 1 48,5 53,41 48,48 46,48 48,18 49,11 ,49 TINGMÄRGID 45,76 0,00 55 48 46,12 47,96 47,56 47,04 54,21 49 48,09 46,84 46,90 49,53 49,51 55,35 49,00 Planeeritav kinnisu piir Tkr2 45 47,84 46,06 ee 93 47,06 48,19 48,59 48,13 t G4 Prsp C-kategooria gaasitorustik 48,02 47,65 46,87 46,94 u 3 ug 01:1 47,93 47,62 48,32 n ta 0 45,56 0,37 46,87 H5u5,6 301 2 : 53,78 47,67 47,99 48,14 47,39 Rajatiste tingmärgid 35 48,56 47,14 46,54 49,26 47,07 1. Kääriti (4x3000m3 vedelat mahtu) 46,19 47,52 47,83 47,77 47,91 46,54 2. Läga vastuvõtumahuti (2x300 m3 vedelat mahtu) Joonis viimati prinditud neljapäev, 14. oktoober 2021 13:54:15 47,18 7' 3. Operaatori ruum/ladu Töö nimetus 577 800 0,16 47,53 47,69 47,79 48,22 48,60 48,89 9 46,44 4. Toormehall Huntaugu biogaasi jaam 5. Katlamaja/alajaam/kilbiruum HUNTAUGU V LIIVAKARJÄÄR 01 27 6. Gaasipuhastuse kompleks Reg. nr: 14792714 Objekti aadress T 54, 47,39 47,70 55, Huntaugu liivakarjäär 5 pastörisaator Aadress: Gaasi tn 5, 13816, Tallinn, Harjumaa Huntaugu liivakarjäär 3, Külmaallika küla, 9p 48,35 46,49 7. Persp. 48 Telefon: +372 6580240 n 55,01 pin 56,66 35201:003:0250 Kuusalu vald, Harju maakond 47,32 47,93 k k 8. Digestaadi hoidla (6x6000m3) E-post: [email protected] MTR: EEP004287 Plo Plokk 5 9.aTSiloplats kr 54,83 0,2 Joonise nimetus 48,62 Projekteerimise juht Joel Aug 16,3 47,52 47,96 50,98 10. Küünal ASENDIPLAAN 55 ,08 50,98 11. Persp. kääriti Vastutav spetsialist - 0,18 12. Liikuva põrandaga vastuvõtusüsteem ja Töö number 47,67 51,15 pumbaruum Insener - - 47,50 48,35 Pa-27 0,3 50,87 13. Veoauto betoonplats Tellija: Eesti Biogaas OÜ Töö staadium Joonise nr Mõõtkava Kuupäev 47,68 54,92 Reg.nr: 14754903 6,7 14. Puurkaev Aadress: Sadama 5, 10111 Tallinn ESTONIA 47,92 Telefon: +372 5622 3880 Eskiis AS-4-01 1:1000 14.10.2021 E-post: [email protected] ASENDISKEEM M 1:50 000 Kaardilehe nr. 6344 (Kehra) N Rakvere KORRASTATUD ALA PIIRIANDMED Tallinn Istutatav mets (mnd). Piiri- Koordinaadid Pindala kokku 1 ha. Istikute arv 4000 tk. W E punkti nr X Y 1 6588049.47 577439.94 2 6588033.42 577591.26 Kivisisalike elupaigaks korrastatud ala 3 6588024.75 577670.01 Pindala ~9.7 ha Huntaugu III liivakarjr 44,73 43 41,95 S 4 6588009.46 577817.25 42,23 5 6587993.29 577941.57 44,97 43 42,80 6 6587860.38 577963.59 istutatud noorendik 46,04 44,27 44 43,53 43,30 43,01 43 7 6587698.75 577706.76 44,70 44,25 43,76 42 44, 42 29 8 6587543.37 577459.86 40 ,14 44,94 , 44 08 k il l 44,32 42,84 , 44 43 28 50 ,2 44, 91 , 23 43,69 4 98 5 , 44,83 45, 05 4 12.83 43,35 45 5,8 5, 07 ¤600 PL 4 46 45 44, 69 1 45, 18 44,97 45,13 45 44,59 44,87 44,45 44,55 44, 15 43,02 40.19-40.23 42,46 PARKLA Huntaugu liivakarjr 4 9 6587665.17 577442.67 k il l 44, 87 44, 83 44,90 43, 66 44,93 45,08 43,51 44,94 43,30 43,27 45,48 44,69 45,25 44,97 43, 9 35201:003:0240 5 44 10 6587862.91 577415.70 44 k 9 4 46,86 47,54 48 45,57 45,73 istutatud noorendik 45,67 45,37 44,67 45 45,07 45,02 44,72 43,24 42,48 42,64 43,34 il l 44 45,47 Huntaugu liivakarjr 2 43 47 , 59 43,23 42,49 46, 42,55 45 43,47 40,13 , 44 00 45,75 43,74 35201:003:0164 11 6587939.70 577405.17 99 42,52 , 45,59 45,59 44,89 istutatud noorendik 98 10 44 42,20 44 42,09 2 mnd 46,02 , 64 46 44,43 0,10 43,50 41,83 44,31 54 istutatud noorendik Y=578000 6 I Y=577400 49, 4 41,57 Korrastatud ala pindala 17.38 ha I 40,85 41,86 istutatud noorendik 42,26 45,26 46 48 47 41,48 3 Pa-512 46 46 42,30 40,03 47, ,6 46 ,42 46,67 42,64 46 1 , 59 41,31 70 42 46,88 43,60 , 33 47,71 44,84 43,41 43,62 49,21 53.40 46,31 0.3 46,21 43 43,18 46 42,75 Kolga metskond 57 48.90 4.2 4 2 43,74 4 45 40,99 41,15 35201:003:0218 pi 43 nn 43,15 43 9 42,69 35 0.4 4 4 47,59 Pa-42 49, 7 4 42.09 abs m 50 3 X=6588000 5.1 47 5 18.06.2018 X=6588000 53.32 51 46 45 46,77 45 44 48, 45 40,92 47.82 42 49 10 50 48 5 2 48 47,36 ,31 49 41,54 46 47 48 45 41,37 nn pi 52 Looduslikult metsastuv ala 48, 41,10 LEPPEM˜RGID: 41 46,81 46 48 3 1. etapp 4.5 ha 46 4 44 42,08 49, 49 42 1 3. etapp 3.2 ha 44 5 5 46 42,45 0 44 47 4 48,47 3 46,61 47,71 Korrastataud ala piir, piiripunkt ja number 35 4 4 3 49, 43 7 4 4 42 43 43 47 42,95 41,68 1 4 3 5 47 4 4 6 5 5 4 47 47,11 11 44 4 48 Naabermeeraldise piir ETAPP 1 42,58 49 44 4 Pa-502 4 9 47,09 46 4 0.3 49, 3 54.42 46 4 50 4 46,86 43 45 4 11.2 Naabermeeraldise teenindusmaa piir 48,37 44 42.92 43 43,20 46,27 43 47,02 ETAPP 2 3 50 4 49,20 4 44 8 3 4 49 4 Pa-522 45,70 PLOKK 1 Ta 9 50 43 4 5 Aktiivse tarbevaru ploki piir ja number 50, 45 4 56.22 11 51 47 6 47,65 46 48 Kruusa 43 42.72 48 49 0.4 54 4 49,63 r 40301:002:0579 Katastriksuse piir, tunnus ja nimetus k 7 5 13.1 5 4 2 2 532 48 55 43 38 , ’ I 56 5 10 Huntaugu liivakarjr 3 0 41,54 4 5 42 51 6 56 35201:003:0880 54 53 48,58 43 49,90 43 HUNTAUGU LIIVAKARJ˜˜R 50 44 56 , Maaparandushoiuala 43 42 56.06 9 ETAPP 3 4 Aj Rp metalltoru 56.03 55 42 43 5655,99 47 48 43 Pa-507 44 51, 49 0.4 Elektripaigaldis kaitsevnd 09 kr 55.34 46 50,14 46 55,83 49,67 40.94 14.0 42 47 55 80 , Plokk 6 aT 41 52 a Plokk 24 aT aj um al 50 Ka 45 pi 43 nn 50 51 43 42 5453 40 Pa-506 1 5 3 58 Pa-522 4 51,51 0.4 44 55 , Huntaugu liivakarjr 6 Kaevandi nr 55.90 45 6 Katendi paksus. m 47 4 44 35201:003:0250 56.22 0.4 Suudme abs kırgus. m 12.6 45 5 Kasuliku kihi paksus. m 4 50,61 42.90 13.1 Meeraldise lamami kırgus, abs m 48 48 43 43 55 48 55,86 48 47 46 44 4 4 1 2 49 42.72 48 52 Pa-505 Pa-26 46 39 52, 5 47 48 4 55 , 50 9 0.3 4 52.92 48 55.57 47 44 44 I 8.7 52 43.92 4 48 9 37.57 50 0.4 48 Korrastamise jrjekord 5 55 ETAPP 1 3 17.6 51 49 51,70 52,99 5453 - Etapp 1- Looduslikult metsastuv ala 47 I - Etapp 2- Kivisisalike elupaik I 48 ’ 47 nn pi - Etapp 3- Looduslikult metsastuv ala 54 54, 53,18 55 46 49 12 46 , 5 55 T2 55 4 54,21 49 54,04 55,35 ee 93 kr 53 5t 4 gu : 13 47 47 au 01 51 50 52 nt 0 62 53,78 53,39 u : 55 , 51 H 301 48 46,54 50 Korrastamise etappide 1,2 ,3 alad 48 5 35 0 55 54,96 5 49 53 545 1 46,54 Huntaugu liivakarjr 5 55 3 7 52 55 35201:003:0250 54 46,44 52 01 HUNTAUGU V LIIVAKARJ˜˜R 48 4 pT 55 45 , 54,42 9 54 27 , 55 9 46,49 Looduslikult metsastuv ala nn k pi 55,37 55,01 56,66 ok Pl 53 4 56 kr 8 54,83 54 Plokk 5 aT 50,98 kr 08 , 5 55 2 50,98 49 55,61 9 50 46 5 5 51 50,87 51,15 Istutatava metsa ala 56, 4 3 47 16 2 5 55,18 50,55 Y=578000 Y=577400 49 51,71 53 48 54 54,64 56 56,15 5 ,78 5 54 51 50 55,42 52,47 52 52,03 55 53 kr 50 X=6587600 X=6587600 48 5 56,53 5 51 4 3 54,02 55 54 56, 55,47 54,21 52 49 p 55 85 in , 55 n 55,85 49 55,37 56,61 56 56 56,08 56,21 56 ,5 55,46 9 56 57 , M˜RKUSED: kr 56,75 1. Koordinaadid L-Est’97 ssteemis. kırgused EH2000 ssteemis; 2. Kitsenduste andemd laaditud alla Maa-ameti geoportaalist seisuga 1.04.2022. a: 8 3. Katastriksuse piirid laaditud alla Maa-ameti geoportaalist seisuga 19.04.2022. a; 56, 56,44 37 55,95 ksikud puud gruppides (5 tk grupis) lagedal liivaalal 4. Maardla plokkide piirid vljastatud Maa-ameti poolt digitaalselt 19.08.2021. a; pi nn 56,59 56 55,80 56,06 5. Kasutatud: Huntaugu III liivakarjri metde plaan seisuga 21.09.2021, O Inseneribroo Steiger 03.10.2021, t nr. 21/ 3699 Maakond Vald Gr lisa 5 HUNTAUGU III LIIVAKARJ˜˜R T nr 22093 O J.Viru Markeideribroo www.vmb.ee Tel: 634 4552 Tartu mnt 84a-50 BIOLOOGILISE KORRASTAMISE Mııtkava: Joonmııtkava: 1:2000 E-post: [email protected] 10112 Tallinn JA KORRASTATUD ALA Formaat A2 0 25 50 100 m PLAAN Koostas Tauri Pıldema /allkirjastatud digitaalselt/ Joonestas Tauri Pıldema /allkirjastatud digitaalselt/ Tellija:EMG KARJ˜˜RID O Koostatud: Vana-Narva mnt 11b, 74604 Kiiu alevik, Kinnitas Tınis Kattel /allkirjastatud digitaalselt/ 25.04.2022 Kuusalu vald, Harju maakond Lisa 1 : Kuusalu Biogaas OÜ-d huvitava maa-ala asendiplaan
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel