Statistikanõukogu 202 2 . aasta aruanne Sisukord TOC \o "1-3" \h \z \u I Kokkuvõte olulisest PAGEREF _Toc131082103 \h 2 1.1. Aasta jooksul käsitletud peamised teemad PAGEREF _Toc131082104 \h 2 1.2. Ülevaade 2021. aasta aruandes esitatud statistikanõukogu soovitustest PAGEREF _Toc131082105 \h 2 II Statistikasüsteem PAGEREF _Toc131082106 \h 6 2.1. Statistikaameti tehtav riiklik statistika, sh riikliku statistika programm PAGEREF _Toc131082107 \h 6 2.2. Eesti Panga tehtav riiklik statistika PAGEREF _Toc131082108 \h 6 III Ülevaade nõukogu tööst, koosseisust ja õiguslikust raamistikust PAGEREF _Toc131082109 \h 7 I Kokkuvõte olulisest 1.1. Aasta jooksul käsitletud peamised teemad 2022. aastal mõjutas Eesti statistikasüsteemi toimimist taandunud COVID -19 kriis ning aasta alguses puhkenud Ukraina sõda. COVID -19 kriisi järgselt sai Statistikaamet andmete kogumisel taas alustada näost-näkku intervjuudega ning puhkenud sõda Ukrainas nõudis kiiresti uudse teabe esitamist eelkõige Ukraina sõjapõgenike ning Eesti majandusele põhjustatud tagajärgede kohta. S tatistikanõukogu (edaspidi: nõukogu) läbivateks teemadeks olid Statistikaameti uus arengukava, Eesti statistikasüsteemile läbi viidud Euroopa statistikasüsteemi eksperthindamise aruande tegevuskava ning rahva- ja eluruumide loenduse andmete avaldamine. Eesti statistikasüsteemi eksperthindamise raporti alusel koostatud tegevuskava elluviimine on oluline mitte üksnes Statistikaameti vaates , vaid Eesti statistikasüsteemi korrastamise ning arendamise seisukohast tervikuna. Aruandes tehtud 19 parendusettepanekut ja nende elluviimiseks vajalikud tegevused nõuavad lisaks Statistikaametile ka ministeeriumide ja Vabariigi Valitsuse kaasamist . Nõukogu soovitab Statistikaametil ja Rahandusministeeriumil 2023. a I poolaastal kokku leppida tegevuskavas , kuidas kavandatakse ning millal viiakse ellu tegevused, kus eestvedaja peaks olema R ahandusministeerium või otsustaja Vabariigi Valitsus . Statistikaameti uue arengukava põhimõtteline heakskiitmine ei mahtunud nõukogu aruandeaastasse, vaid toimus nõukogu esimesel nõupidamisel 2023. aastal. Kuna 2022. a aruanne on selle nõukogu koosseisu viimane, siis on selles aruandes asjakohane käsitleda ka 2023. a esimest nõukogu koosolekut. Sel nõupidamisel toetas nõukogu Statistikaameti arengukava 2023–2030 eelnõus välja toodud arengusuundi ning soovitas peale mõningate nõukogu poolt tehtud ettepanekute sisseviimist see ka rahandus ministrile kinnitamiseks esitada. Nõukogu peab arengukava ambitsioonika k s ja seatud eesmärke asjakohaseks ning rõhutab, et Statistika ameti võetud suund kujuneda avaliku sektori andmehalduse kompetentsikeskus eks , kuna sellist rolli täitev üksus on Eestis välja kujun damata ning on oluline nii Eesti statistikasüsteemi kui ka e-riigi arengu tagamiseks , sh avalikus sektori s andmete ökosüsteemi korrastamiseks. Nõukogu jätkab arengukava alusel loodava tegevuskava täitmise jälgimist läbi regulaarsete tegevus t e ülevaadete, mida Statistikaamet nõukogule esitab. Tänu sellele, et seekordne rahva- ja eluruumide loendus viidi läbi peamiselt registripõhiselt (lühikese valikuuringuga küsiti sisendit vaid riigisisesest vajadusest tulenevatele küsimustele) sai S tatistikaamet kõik kohustuslikud näitajad avaldatud planeeritud ajaraamis ja varasemaga võrreldes oluliselt kiiremini ehk kuue kuu jooksul alates 2022. a juunist. Loenduse lehte külastati ligi 300 000 korda ja S tatistikaameti kodulehe külastuste arv küündis üle 2 miljoni külastuseni. Loenduse tulemusi tutvustati eraldi erinevatele sihtrühmadele – nii meediale, teadlastele, analüütikutele kui ka Riigikogu fraktsioonidele ning loenduse andmed võeti ka koheselt riigi jaoks oluliste otsuste tegemiseks kasutusele (nt kasutati andmeid pere toetuste ümberkorraldamise planeerimiseks 2022. a lõpus). Loenduse saab lugeda tehniliselt lõppenuks pärast seda kui Statistikaamet on esitanud kõik andmed ka Eurostatile (planeeritud 2023. aasta märtsi lõppu) ning koostatud on loendusel kasutatud registrite ja tunnuste kvaliteediraport. Lisaks on Nõukogu hinnangul oluline hinnata loenduse läbiviimisel tekkinud küsimusi või tähelepanekuid, mida järgmisel loendusel arvesse võtta. Loenduse lõplike materjalidega saab tutvuda juba uus nõukogu kooseis 2023. aasta teises pooles. Seni esitatud informatsiooni põhjal saab 2021. aasta rahva- ja eluruumide loenduse lugeda kordaläinuks. Nõukogu avaldab tunnustust Statistikaametile ning kõigile loendusega seotud registripidajatele, asutustel e, partneritele ja Eesti elanikele , kes osalesid loendusküsitlusel . 1.2. Ülevaade 2021. aasta aruandes esitatud statistika nõukogu soovitustest 2021. aasta aruandes esitas nõukogu rahandusministrile kaheksa ettepanekut, hinnangut või tähelepanekut. Tabeli s 1 on seitsmes teemapunktis kokkuvõtvalt esitatud eelmises aruandes toodud tähelepanekud ning arengud, mis aasta jooksul ühes või teises valdkonnas on toiminud. Rõhutamist ja rahandus ministri tähelepanu väärib endiselt riikliku statistika tegemise rahastamise jätkusuutlikkus, eriti olukorras, kus nii turvalisuse tagamiseks kui ka kaasaegsete metodoloogiliste ning tehnoloogilise lahenduse juurutamise seisukohast on vajalikud ulatuslikud ja kulukad muudatused. Nõukogu tervitab, et Statistikaameti eelarve keerulist olukorda märgati ja suurendati 2023. aasta Statistikaameti eelarve t. Jätkuvalt rõhutame vajadust, et Statistikaameti ülesannete täitmiseks vajalik rahastus oleks piisavas ulatuses ja jätku suutlikult tagatud. Tabel 1 . Statistikanõukogu 2021. a aruandes esitatud ettepanekud ja toimunud arengud 2022. a astal Jkn Ettepanek 2022. a toimunud tegevused ja Nõukogu hinnang Kriisijuhtimine ja andmed 1. Nõukogu peab oluliseks, et kriisijuhtimiseks, aga ka heaks otsustamiseks tavaolukorras, oleks senisest paremini läbi mõeldud avaliku sektori teabevajadus ning selle pakkumise korraldus. COVID-19 kriisi kogemuse alusel on selge, et käesoleval hetkel ei ole avalik sektor suuteline sellist informatsiooni järjepidevalt tootma. Olulisi põhimõttelisi muudatusi riikliku statistikasüsteemi vaates ei ole aasta jooksul riigi üleselt toimunud. Statistikaameti töötajad on kohtunud avaliku sektori asutustega, et saada aimu nende vajadustest, olemas olevatest tehnoloogilistest võimalustest seoses era andmetega ning andnud sisendi loodava tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu väljatöötamisel. Ukraina sõja puhkedes reageeris kiiresti ka S tatistikaamet ning alustas koostöös sotsiaalministeeriumiga sõjapõgenike tööturu käitumist iseloomustava statistika avaldamist aprillis 2022 (31.03.22 seisuga), algselt kuiselt, hiljem nädalase tihedusega. Majandusolude halvenedes alustas Statistikaamet koostöös S otsiaalministeeriumiga tööturu kiirstatistika avaldamist ning samuti ettevõtete majandusnäitajate kiirstatistika avaldamist. Nõukogu jälgib kriisijuhtimiseks ning kriisides toimimiseks vajaliku riikliku statistika teema käsitlemist ning leiab, et vaja on vaja kokku leppida kriisijuhtimiseks vajaliku teabe määratlemise protsess ning tegevuskava statistika tootmiseks. Statistikasüsteemi riskid 2. Nõukogu hinnangul oli 2022. aastale ettevaatavalt Eesti statistikasüsteemi suurimaks riskiks õigusaktidega ettenähtud statistikatulemuste avaldamise peatumine ja nende kvaliteedi lubamatu langus. R i sk õnneks ei realiseerunud ja Statistikaamet avaldas ettenähtud näitajad vastavalt kinnitatud avaldamis kalendrile (kõrvalekaldeid oli 1,8%) , kuigi näiteks p ersonali kogu voolavus oli ligi 20%. Aasta jooksul teavitas Statistikaamet nõukogu makromajandusstatistika avaldamist ohustavatest probleemidest ning millele Statistikaamet koos rahandus ministeeriumiga leidis lahenduse ja suutis tagada kõigi näitajate õigeaegse avaldamise. N õukogu jälgib ka edaspidi Statistikaamet is käivitatud ulatuslikku makromajandusstatistika ümberkujundamise projekti, et oleks kindlustatud Eesti majandust iseloomustavate võtmenäitajate kvaliteetne ning järjepidev avaldamine. Nõukogu juhib tähelepanu, et r iskid seoses palkade mahajäämusega Statistikaameti tippanalüütikute ja metoodikute tööperedes ei ole siiski kadunud . Statistikasüsteemi arendus 3. Nõukogu hinnangul peab sündima uus statistika tegemise visioon andmestunud maailmas valdkonna vastutava ministeeriumi ja Statistikaameti aktiivses koostöös ning viima välja valitsuse kokkuleppeni sellest, kuidas Eesti avalikus sektoris andmepoliitikat, sh statistika tegemist korraldada. Statistikaa met on koostöös nõukogu, valdkonna vastutavate ministeeriumi d e: R ahandusministeerium (riiklik statistika) ja M ajandus- ja K ommunikatsiooni ministeerium (andmevaldkon d ) ning teiste huvi gruppidega koostanud Statistikaamet i uue arengukava 2023 – 2030, milles on esitatud nii peamised väljakutsed kui visioon ning eesmärgid, et kujundada Statistikaamet kaasaegseks andmete keskseks asutuseks, mis toodab tõhusalt riikliku statistika ning tagab avalikus sektoris andmete korrasoleku ja on suuteline andmeid turvaliselt ning õiguspäraselt andma taaskasutusse . Nõukogu jätkab arengukava alusel koostatud tegevuskava elluviimise jälgimist. Statistikasüsteemi toimimine: halduskoormus 4. Nõukogu hinnangul on halduskoormuse vähendamise peamine lahendus olemas olevate administratiivsete andmete kvaliteedi parandamine ning seeläbi nende suurem kasutuselevõtt statistika tegemisel. Statistika amet on need kaks tegevust seadnud enda lähiaastate prioriteediks, mida nõukogu toetab. Aasta jooksul vähenes halduskoormus hinnanguliselt 39 tuhat tundi. Ettevõtjate halduskoormuse vähenemist mõjutas mitmete tsük li liste uuringute puudumine 2022. aastal, näiteks Innovatsioon, Tööandja kulutused töötajatele ( hinnanguliselt 15 tuhat tundi). Põhistatistikas oli nii halduskoormuse suurenemisi kui vähenemisi, muutused tulenesid valimi lävendi muutustest ning andmete mudeldamise suurendamisest näiteks EKOMAR küsimustiku puhul. Põhistatistika halduskoormus vähenes hinnanguliselt 14 tuhat tundi. Haldus andmete kasutuselevõtu parandamiseks peab oluliselt rohkem panustama registrite andmete korrastamisse. Andmehalduse alaste strateegiliste otsuste tegemist raskendab ebamäärasus andme valdkonna korraldamisel. Statistikaamet ile pandud andme halduse ülesannete täitmiseks puudub eelarvest baasrahastus ning valdkonna arendamiseks ning kompetentsikeskuse ülesehitamiseks mõeldud välis rahastust ei ole planeeritud kasutada Statistikaamet i andmehalduse alaste võimekuste välja arendamiseks. Nõukogu jätkab erilise tähelepanuga halduskoormuse vähendamiseks ette võetavaid arendusi ning andme halduse kompetentsikeskuse väljaarendamist S tatistika ametis. Statistikaameti rahastus 5. Nõukogu kutsub jätkama kolme poolselt, st koostöös Rahandus ministeeriumi, nõukogu ja Statistikaamet iga, riikliku statistika tegemise tagamiseks sobiva rahastusmudeli väljatöötamist. Nõukogu hinnangu kohaselt ei jää Statistikaametil (2022. a seisuga) määratud eelarvega (statistikaprogrammi täitmisega ) hakkama saamiseks üle muud, kui osa töid statistikatööde loetelust eemaldada. Statistikaa met peab lähi tulevikus riikliku statistika programmi elluviimiseks vajaliku personali palgakulu katmiseks leidma iga-aastaselt vähemalt ligi 1 miljoni euro ulatuses omatulu , et katta baaseelarve struktuurne puudujääk . 2022. a oli Statistikaameti omatulu maht ligi 2 miljonit eurot. See ei ole nõukogu hinnangul jätkusuutlik. Positiivsena tuleb märkida, et Statistikaamet i 2023. a eelarvesse eraldati täiendavate tööde, tegemiseks 355 000 eurot lisaraha – vastavate lisataotluste mitterahuldamisel oleksid need tööd tulnud teha tellimustöödena . Nõukogu jälgib ja hindab jätkuvalt riikliku statistika programmi kujundamis t ning täitmis t , seda nii sisulises kui ka eelarve vaates. Rahva- ja eluruumide loendus 2021 6. Nõukogu esialgsel hinnangul on tehtud investeeringud registri põhisesse loendusse end igati õigustanud ja tuleks jätkata arendustega, mis lubaks järgmised loendused teha veelgi tõhusamalt ja kiiremini. Statistikaamet on avaldanud kõik kohustuslikud näitajad planeeritud ajaraamis. Loenduse andmete vastu oli suur huvi ning l oenduse lehte külastati ligi 300 000 korda . Koos Eurostatile andmete esitamisega (planeeritud tähtaeg 2023. a märtsi lõpp) koostatakse loendusel kasutatud registrite ja tunnuste kvaliteediraport. Nõukogu on aasta jooksul jälginud loenduse andmete kogumist ja avalikustamist ning hinnanud loenduse läbiviimise ladusaks . Nõukogu uus kooseis saab tutvuda ka loenduse käigus kasutatud registrite kvaliteedi raportiga ning selle alusel kujundada oma soovitused uue loenduse ettevalmistamiseks . Euroopa statistikasüsteemi eksperthindamise tegevuskava Eesti statistikasüsteemi parendamiseks 7. Nõukogu toetab Statistikaamet i välja pakutud tegevuskava Euroopa statistikasüsteemi ekspert hindamise raporti märkuses (seoses tervise statistika tegemise korralduse mitte vastavusele Euroopa statistika süsteemile) viidatud probleemi lahendamiseks. Eriti oluline on viia ellu S tatistika nõukogu ette panek tellida koostöös Rahandus ministeeriumiga õiguslik ja sisuline analüüs, mis võimaldaks leida parimad lahendused statistika tegemise institutsionaalse korralduse, sh nõukogu rolli ja ülesannete täpsustamiseks. Aasta jooksul on tervisestatistika teema tõusetunud seoses Sotsiaalministeeriumi poolt algatatud Tervise Arengu Instituudi reorganiseerimise plaaniga. Kuna plaani realiseerimine teadmata ajaks peatati, siis muid arenguid ei ole. 2023. a tegevuskavas on Rahandusministeerium seadnud eesmärgiks antud küsimusega tegeleda laiemalt, analüüsides üldse nö teiste riikliku statistika tegijate (ONA) põhist süsteemi. Samuti on kavas analüüsida riikliku statistika tegemise korraldust, sh statistika programmi kujunemist ja kinnitamist, s tatistikanõukogu ülesandeid ja õigusi. Organisatsioonile tehtud parendus ettepanekute elluviimise tegevuskava on kooskõlas Statistikaamet i 2023 – 2030 arengukavaga. Nõukogu soovib olla rahandusministeeriumi algatatud protsessiga kursis ning anda omapoolne tagasiside väljapakutud alternatiividele. Nõukogu soovitab Statistikaametil ja Rahandusministeeriumil kokku leppida tegevuskavas , kuidas kavandatakse ning millal viiakse ellu eksperthindamise raportist tulenevad tegevused, kus eestvedaja peaks olema Rahandusministeerium või otsustaja Vabariigi Valitsus . II Statistikasüsteem 2.1. Statistikaameti tehtav riiklik statistika , sh riiklik u statistika programm 2022. aastal avalikustas Statistikaamet avalikus andmebaasis pisut üle 3000 väljundnäitajat (st üle 3,5 miljardi andmeühiku) , millele lisanduvad Eurostatile edastatud tuhanded lisanäitajad. Statistikaa meti üheks usaldusväärsuse näitajaks on statistika avaldamistähtaegadest kinni pidamine. Aastal 2022 avaldati õigeks ajaks 98,2% statistikast. Ajakirjanduse usaldust Statistikaameti vastu näitab loodud materjalide avaldamine meedias (2022. a oli meediaruumis statistika kajastuste arv 8416 ) . Ka ühiskond väärtustab andmeid üha enam – Statistikaameti veebilehti külastati ligi 2,2 miljonit korda, mis on kokku viiesaja tuhande külastuse võrra rohkem kui 2021. aastal. S uure osa, üle kolmesaja tuhande külastuse, andis 2021 rahva ja eluruumide loendus. 2022. aastal oli ettevõtete keskmine aruandluskohustus 7,8 küsimustikku aastas , mis on veidi väiksem kui aasta varem (2021. aastal 8,3). Kui 2021. aastal oli Statistikaameti ettevõtete andme kogumis rakenduse soovitusindeks 9,3, siis 2022. aastal 22,6, mida võib pidada heaks tulemuseks. Küsimustike soovitusindeks oli 22,9 ning klienditeeninduse indeks 46,3. Statistikaameti tulemustest saab täpsemalt lugeda 2022. aastaaruandest. Statistikanõukogu hinnangul on oluline, et Statistikaametit on valdkondlike statistikavajaduste varajaseks väljaselgitamiseks loonud ministeeriumide ja Riigikantselei esindajatest koosneva riikliku statistika töörühma. Eeldatavalt aitab see paremini välja selgitada valdkondade andmevajadusi ja nende olulisust ning leitakse eeldatavalt õigeaegsemalt lahendused vajaliku uue statistika tegemiseks. Heaks näiteks, et 2023. aastaks lisandus Statistikaameti eelarvesse täiendav rahastus 355 000 euro ulatuses täiendavate/uute tööde teostamiseks. Nõukogu hinnangul on oluline on, et Statistikaamet panustaks senisest enam riigi administratiivandmete korrastamisse ja taas kasutamisse statistika tegemisel. Samas ei ole võimalik ilma täiendavate investeeringuteta ja infotehnoloogiliste arendusteta tõhustada statistika tootmist. Nii on n õukogu hinnangul vältimatu, et nii statistikatöö arendamine kui ka jooksva tootmise rahastamine toimuks käsikäes koos vajalike IT arenduste rahastamisega. Samuti on oluline, et püsitegevuse rahastamiseks leitakse täiendavad vahendid riigieelarvest ning grantide ja muude EL ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide toetusi kasutatakse täiendava te vahenditena arendustööde teostamiseks. Ka E uroopa statistikasüsteemi eksperthindamise raport juhtis tähelepanu Eesti riikliku statistika arendamise ja rahastamismudeli kitsaskohtadele. Nõukogu on ka varasemalt rõhutanud, et lisaks EL õigusaktidest tulenevale statistikale on oluline toota ka riiklike ja valdkondade arengueesmärkide saavutamisega seotud näitajaid. 2.2. Eesti Panga tehtav riiklik statistika Eesti Pank panustas jätkuvalt seadusjärgsete ülesannete täitmisesse, millest ühe osa moodustavad riikliku statistikaprogrammi Eesti Panga statistikatööd riigi maksebilansi- ning raha- ja finantssektori statistika valdkondades. Kõik statistika tegemise protsessid toimisid Eesti Pangas laitmatult ning 2022. aasta statistika avaldamise ja rahvusvahelistele organisatsioonidele edastamise kalenderplaanidest ühegi statistikatöö puhul kõrvalekaldeid ei esinenud . Vastavalt Euroopa statistikasüsteemiga sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandumile vastutab keskpankades tehtava statistika kvaliteedi eest põhiliselt Euroopa Keskpank, kes auditeerib regulaarselt erinevaid statistikavaldkondi ja koostab iseseisvalt või koostöös Eurostatiga valdkondade kvaliteediraporteid. 2022. aasta kohta avaldatud kvaliteediaruannetes tunnistati Eesti Panga statistika jätkuvalt usaldusväärseks ja kvaliteetseks. Panga statistikaalasest tegevusest saab täpsemalt lugeda Eesti Panga 2022. aastaaruandest. III Ülevaade nõukogu tööst, koosseisust ja õiguslikust raamistikust Statistikanõukogu praegune, 3. koosseis moodustati Vabariigi Valitsuse 2019. aasta 28. märtsi korraldusega nr 82 üheteistliikmelisena. Otsus jõustus 1. aprillil 2019. Nõukokku kuuluvad ametikoha järgi Andmekaitse Inspektsiooni, Statistikaameti ja Eesti Panga esindaja ning tarbijate ja andmeesitajate kaheksa esindajat – kokku seitse valdkonnaeksperti ja neli andmeesitajate esindajat. Aruande koostamise seisuga 31.03.2023 vastas nõukogu koosseis riikliku statistika seaduse nõuetele . Statistikanõukogu on oma töös lähtunud Statistikanõukogu töökorrast (Vabariigi Valitsuse 2011. aasta 22. jaanuari määrus) ja riikliku statistika seadusest. Statistikaseaduse järgi Statistikanõukogu: nõustab riikliku statistika tegijat riikliku statistika programmi koostamisel; annab Statistikaametile soovitusi riikliku statistika tegemise koordineerimise kohta; avaldab valdkonna eest vastutavale ministrile arvamust riikliku statistika programmi ja selle muudatuste kohta enne nende kinnitamist; nõustab riikliku statistika tegijat riikliku statistika tegemisel ning statistika põhimõtete ja kvaliteedikriteeriumide rakendamisel; annab valdkonna eest vastutavale ministrile hinnangu riikliku statistika tegemise kulutuste kohta ja esitab selle oma aastaaruandes; annab valdkonna eest vastutavale ministrile soovitusi ja avaldab arvamust statistikaalase õigusloome valdkonnas; avaldab arvamust Statistikaameti peadirektori ametikoha täitmiseks avalikku konkurssi korraldavale komisjonile kandidaadi sobivuse kohta; annab riikliku statistika tegijale andmehalduse koordineerimiseks soovitusi ja avaldab arvamust andmehalduse korralduse kohta. Nõukogu ülesannete täitmiseks toimus ajavahemikul 01.01.2022 kuni 01.03.2023 kuus Statistikanõukogu koosolekut , kus k äsitleti 26 päevakorrapunkti. Samuti osalesid nõukogu liikmed Statistikaameti arengukava arutelupäeval. Tabel 2 . Statistikanõukogu liikmed Urmet Lee Statistikaameti peadirektor – S tatistikaameti esindaja Veiko Tali Eesti Panga asepresident – Eesti Panga esindaja Pille Lehis Andmekaitse Inspektsiooni peadirektor – Andmekaitse inspektsiooni esindaja Allan Puur Tallinna Ülikooli rahvastikuteaduse professor, rahvastikuekspert – tarbijate esindaja Hede Sinisaar Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna juhataja, sotsiaalvaldkonna ekspert – andmeesitajate ja tarbijate esindaja Kätlin Weinzierl Keskkonnaministeeriumi juhtkonna nõunik, keskkonnaekspert – andmeesitajate ja tarbijate esindaja Marko Udras Eesti Kaubandus-Tööstuskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja – andmeesitajate ja tarbijate esindaja Ott Velsberg Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi andmeekspert – andmeesitajate ja tarbijate esindaja Marko Gorban Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler, põllumajanduse ekspert – andmeesitajate ja tarbijate esindaja Dmitri Burnašev Riigikantselei strateegiadirektori asetäitja – andmeesitajate ja tarbijate esindaja Raoul Lättemäe Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja – tarbijate esindaja Sven Kirsipuu Liige kuni 24.11.2022 Üllar Jaaksoo Liige kuni 05 .0 5 .2022 Urmas Kaarlep Liige kuni 13.05.2021 202 2 . aastal toimusid S tatistikanõukogu koosseisus järgmised muudatused: - Üllar Jaaksoo palus end nõukogu koosseisust välja arvata; - uueks liikmeks määras Vabariigi Valitsus Dmitri Burnaševi ; - 17 .06.202 2 vali s Statistikanõukogu esimeheks Hede Sinisaare; - Sven Kirsipuu palus end nõukogu koosseisust välja arvata; - uueks liikmeks määras Vabariigi Valitsus Raoul Lättemä e. Peale stati stika nõukogu liikmete olid koosolekutele kutsutud ka vaatlejad ja/või asendusliikmed : Jaanus Kroon Eesti Panga statistikaosakonna juhataja Ülle Harak Rahandusministeeriumi riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonna juhataja Pille Kink Tervise Arengu Instituudi arendusjuht Kaie Koskaru-Nelk Statistikaameti peadirektori asetäitja Kristi Lebin Statistikaameti kvaliteedijuht Liina Osila Statistikaameti peadirektori asetäitja Ave Sepik Statistikaameti finantsjuht Heidy Roosimägi Statistikaameti rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakonna juhataja Ivar Pae Statistikaameti majandus- ja keskkonnastatistika osakonna juhataja Jaana Tael Statistikaameti partnerlussuhete juht Silver Salla Rahandusministeeriumi riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonna riigimajade projektijuht Ingrid Valdmaa Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika osakonna juhataja Merle Männik Statistikaameti arendusnõuni k Kaido Paabusk Statistikaameti peadirektori asetäitja Sirli Heinsoo Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi reaalajamajanduse valdkonna juht Marika Korka Statistikaameti arendusosakonna arenduste juht Joosep Lukk Maaeluministeeriumi maaelupoliitika ja analüüsi osakonna valdkonnajuht Kärt Allvee Tervise Arengu Instituudi registrijuht Kaur Kajak Rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantsler Jane Idavain Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika osakonna juhataja Margit Martinson Keskkonnaministeeriumi asekantsler
Pr Merike Saks
Kantsler
Rahandusministeerium
[email protected] 31.03.2023 nr 1.1-3/0140
Statistikaameti 2022. a tegevusaruande esitamine
Esitan Statistikaameti 2022. a tegevusaruande, mis võtab erinevalt varasemast arvesse ameti arengut tervikuna
ning järgib ameti arengukava 2023-2030 ülesehitust. Käsitleme aruandes organisatsiooni arengut
andmeteenuste (sh riikliku statistika), andmehalduse ning andmekirjaoskuse valdkonnas ning lisatud on selle
eelduseks olev organisatsiooni vaade.
Parimate soovidega
(allkirjastatud digitaalselt)
Urmet Lee
Peadirektor
Lisa: Statistikaameti 2022. aasta tegevusaruanne
Jaana 625/Koostaja
Taelnimi/
/Koostaja 9336 telefon/
[email protected]
/Koostaja e-posti aadress/
Statistikaamet
Tatari 51, 10134 Tallinn
rg-kood 70000332; tel 625 9300
[email protected], www.stat.ee
Aastaaruanne
2022
AASTAARUANNE 2022
2
Statistika areng vajab ameti olemuse ja rolli mõtestamist, ühiskonna kuulamist ja head koostöövõimet........ 3
Arengukava 2023–2030 väljakutsed ja plaanid ..................................................................................................... 5
1. Andmeteenused ................................................................................................................................................... 7
1.1 Riiklik statistika .................................................................................................................................................. 7
1.2 Programmivälised statistikatööd .................................................................................................................... 11
1.3 Halduskoormus ja rahulolu ............................................................................................................................. 11
2. Andmehaldus ..................................................................................................................................................... 19
2.1 Riigi andmehalduse koordineerimine ............................................................................................................. 19
2.2 Koostöö asutustega nende andmehalduse parendamiseks ......................................................................... 21
3. Andmekirjaoskus................................................................................................................................................ 22
3.1 Digitaalsete teenuste arendamine .................................................................................................................. 22
3.2 Aitame inimestel mõista ja mõtestada maailma andmete kaudu ................................................................ 23
3.3 Statistika- ja andmealane koostöö Eestis ...................................................................................................... 24
4. Organisatsiooni arendamine ............................................................................................................................. 26
4.1 Inimeste arendamine ....................................................................................................................................... 26
4.2 Tehnoloogilised väljakutsed ............................................................................................................................ 27
4.3 Rahvusvahelises koostöös osalemine ........................................................................................................... 27
AASTAARUANNE 2022
3
Statistika areng vajab ameti olemuse ja rolli mõtestamist, ühiskonna kuulamist ja
head koostöövõimet
Oleme riigi andmete usaldusväärne kodu, anname andmetele tähenduse ja väärtuse. Aitame inimestel mõista
ja mõtestada maailma andmete kaudu. Meie uues ühendatud missioonis ja visioonis sisaldub Statistikaameti
tegevuse olemus: seista kvaliteetsete andmete eest kogu riigis ja pakkuda järjepidevalt olulist, usaldusväärset
ning tähendusrikast informatsiooni andmetel põhinevate otsuste tegemiseks nii era- ja avalikus sektoris kui
ka ühiskonnas üldiselt. Meie missiooni ja arengukava eesmärkide elluviimist toetavad organisatsiooni kolm
põhiväärtust: usaldusväärsus, koostöö ja uuenduslikkus.
2022. aasta oli ameti jaoks suunaseadmise aasta: alustasime uue arengukava koostamist, mis vastaks nii
organisatsiooni arenguvajadustele kui ka meie muutuvale rollile ja ülesannetele seoses andmemajanduse kiire
arenguga Eestis ja kogu maailmas. 2021. aastal toimus Eesti statistikasüsteemi rahvusvaheline
eksperthindamine ja Eestile tehti 19 parendusettepanekut. 2022. aastal koostasime nende ettepanekute
rakendamiseks tegevuskava, mis saab hindamisgrupilt kinnituse 2023. aastal. Statistikaameti 2023–2030
arengukava koostades pidasime silmas, et see oleks ka eksperthindamise tegevuskavaga kooskõlas.
Riikliku statistika sisuks on suures ulatuses Euroopa Liidu liikmete poolt kokku lepitud andmed Euroopa
arengu kohta (hõlmates hinnanguliselt 81% Eesti riikliku statistika eelarvest). Euroopa statistikat
korrastatakse ja ühtlustatakse pidevalt – siht on kiirem, detailsem ja paremini ühiskonna vajadusi kajastav
statistika. Need arengud nõuavad ka Statistikaametilt pingutusi oma protsesside, metoodikate ja
infosüsteemide ümberkujundamiseks. Selliseks innovatsiooniks on omakorda vaja nii inim-, aja- kui ka rahalist
ressurssi, mida on väga keeruline leida juba tugevalt optimeeritud baaseelarvest. Lisaks on Euroopa ja
globaalse digiarenguga seoses kerkinud küsimus Euroopa statistikasüsteemi rollist andmemajanduses ning
uute andmeallikate (sh eraandmete) laiemast kasutuselevõtust. See kõik eeldab senisest tunduvalt paremat
ühiskonna kuulamise võimet ja koostööd asjassepuutuvate huvigruppidega. Andmete esitamine on küll
õigusaktidega sätestatud kohustus, kuid põhjamaises ühiskonnas peame need andmevahetuse kokkulepped
saavutama usaldusväärsuse ning asjatundlikkusega, aga ka selge lisandväärtuse pakkumisega. Selleks oleme
eesmärgiks seadnud kliendikesksuse, teenuspõhisuse ja keskkonnasäästlikkuse ning meie tööd
iseloomustavad sõltumatus, avatus, andmekesksus, kvaliteet (sh õigeaegsus) ja tõhusus.
Meie usaldusväärsuse üks näitaja on statistika avaldamistähtaegadest kinni pidamine. Aastal 2022
avaldasime õigeks ajaks 98,2% statistikast. Ajakirjanduse usaldust Statistikaameti vastu näitab meie loodud
materjalide avaldamine meedias. Möödunud aastal oli meediaruumis meie statistika kajastuste arv 8416. Ka
ühiskond väärtustab andmeid üha enam – meie veebilehti külastati ligi 2,2 miljonit korda, mis on kokku
viiesaja tuhande külastuse võrra rohkem kui 2021. aastal. Suure osa, üle kolmesaja tuhande külastuse andis
2021. aasta rahva ja eluruumide loendus.
Aastal 2022 töötasime 2021. aasta rahva ja eluruumide loenduse küsitluse läbiviimise ja tulemuste
avaldamise nimel. Seekordne rahvaloendus toimus kombineeritud metoodikaga: registripõhine loendus koos
valikuuringuga. Rahvaloenduse tulemusi hakkasime avaldama paralleelselt andmekogumisega juba juunis
2022 ning viimased andmed avaldasime detsembri keskpaigas, niisiis kokkuvõttes said kõik andmed
ühiskonnale avalikuks kasutamiseks valmis 6 kuu jooksul.
Statistikaameti üks ülesanne on korraldada riigi andmehaldust. 2022. aastal saime andmeuuringu kaudu
ülevaate valitsussektori andmekogude hulgast, selle käigus selgus, et andmekogude korrastamiseks on vaja
veel palju teha, kuid asutustes mõistetakse valdkonna ja eesseisvate väljakutsetega tegelemise olulisust.
Statistikaamet saab siin panustada nõustamise, juhiste ja kvaliteedi tõstmise ühisprojektidega. 2022. aastal
tegime selliseid projekte ligi pooltes valitsusasutustes.
AASTAARUANNE 2022
4
2023. aastal jätkub suunaseadmine järgmiseks, täiesti uueks ajastuks, mil Statistikaamet soovib nii Eestis kui
rahvusvaheliselt olla andmemajanduse vääriline liige ning pakkuda enda kompetentsi kohast parimat
ühiskondlikku ja organisatsioonisisest väärtust.
Urmet Lee
Statistikaameti peadirektor
AASTAARUANNE 2022
5
Arengukava 2023–2030 väljakutsed ja plaanid
2022. aastal kavandasime Statistikaameti arengut aastateks 2023–2030. Selle käigus kuulasime
tähelepanelikult meie partnerite ja klientide andmevajadusi ning ideid ja plaane andmevaldkonna arengu
jaoks. Võtsime arvesse ka rahvusvahelises keskkonnas, eelkõige Euroopa statistikasüsteemis ja õigusruumis
toimuvat. Arengukavas seame endale kolm strateegilist valdkondlikku eesmärki ja neljandaks sihiks
organisatsiooni arengu, mis neid kolme toetab.
Käsitleme organisatsiooni arengut andmeteenuste (sh riikliku statistika), andmehalduse ning andmekirja-
oskuse valdkonnas. Mõistagi on nende valdkondade arendamisel oluline hinnata organisatsiooni ja meie
inimeste eeldusi ja vajadusi, mis valdkondade arendamise võimalikuks muudavad.
Joonis 1. Statistikaameti arengusuunad 2023–2030
Meile on oluline ülesannete täitmiseks luua sünergia eelmise ja uue arengukava fookuste vahel. Meil tuleb riigi
piiratud ressursse parimal moel kasutades täita oma ülesanded, samal ajal pidades silmas arengut,
probleemidele lahenduste otsimist, aga ka tegevuskeskkonda ning meie klientide ja partnerite ootusi.
Alltoodud tabel uue arengukava strateegiliste eesmärkidega selgitab ameti ülesannete lõikes, millele
kavatseme oma tegevuses keskenduda.
AASTAARUANNE 2022
6
Tabel 1. Statistikaameti 2018.–2022. ja 2023.–2030. aasta arengukava fookuste võrdlus
Ameti ülesanded Eelmise arengukava fookus Uue arengukava fookus
Riikliku ja Kliendisõbralikud teenused; Kliendikeskne ja teenuspõhine juhtimine
eksperimentaalstatistika efektiivsuse kasv, ning arendus; kvaliteedi ja operatiivsuse
ning tellimustööde tegemine halduskoormuse vähendamine, (sh proaktiivsuse) parandamine;
tulu teenimine tellimustöödest õiguskeskkonna korrastamine;
tootmistehnoloogia täielik uuendamine
ning halduskoormuse vähendamine
Andmehalduse Uue ülesande seadustamine Ametisisene toimiv andmehaldus; riigi
koordineerimine andmehalduse kompetentsikeskuse
käivitamine koos praktilise valdkonna
koordineerimise ning järelevalvega
Klassifikaatorite süsteemi Süsteemi ülalhoid Süsteemi arendamine ja riigiülene
juhtimine nõustamine ning monitooring
Andmejagamisteenuse Uue ülesande seadustamine Andmekataloogi loomine ning andmete
osutamine mugavaks taaskasutuseks infosüsteemi ja
teenuse käivitamine; õiguskeskkonna
korrastamine
Andmekirjaoskuse Uue korporatiivse kuvandi Andmeteenuste arusaadavuse ning leviku
edendamine loomine, uued parandamine, süsteemne ja järjepidev
kliendirakendused partnerlussüsteem, andmeabi osutamine
AASTAARUANNE 2022
7
1. Andmeteenused
1.1 Riiklik statistika
Ülevaade 2022. aasta statistikaprogrammi täitmisest
Vabariigi Valitsus kinnitab igal aastal Statistikaameti järgmise viie aasta rahvastiku-, sotsiaal-, majandus- ja
keskkonnastatistika tööde loetelu. 2022.–2026. aasta statistikaprogrammis oli 65 statistikatööd kogu-
maksumusega ligi 12,4 miljonit eurot. Igal aastal tehtavaid, põhistatistikasse kuuluvaid statistikatöid oli 2022.
aastal 61, sh 8 tsüklilist statistikatööd. Lisaks on statistikatöödena 2022.–2026. aasta statistikaprogrammis
käsitletud andmehaldust ja klassifikaatorite süsteemi juhtimist ning kolme statistilist registrit. Erinevalt
varasemast on 2022. aastal riikliku statistika loetelust välja jäetud eksperimentaalstatistika, kuna peame seda
rahastama programmiväliselt. Eksperimentaalstatistikat, mis on lahutamatu osa statistika tegemise
arendustööst, on käsitletud käesoleva peatüki alapeatükis 1.2. Alates 2023.–2027. a statistikaprogrammist ei
käsitleta samadel põhjustel ka andmehaldust enam riikliku statistika koosseisus.
Aastal 2022 tehti nii arvuliselt kui ka maksumuse poolest kõige rohkem statistikatöid majanduse valdkonnas,
teisel kohal olid sotsiaalelu puudutavad statistikatööd. Täpsem ülevaade statistikatööde jaotusest
valdkondade kaupa on esitatud tabelis 2.
Tabel 2. Statistikatööd valdkonna järgi, 2022
Statistikatöö valdkond Arv Maksumus
arv % tuhat eurot %
Põhistatistika 61 94 11 172 90
Keskkond 4 6 402 3
Majandus 40 62 5 644 46
Rahvastik 3 5 2 518 20
Sotsiaalelu 12 18 2 500 20
Eri valdkondade statistika 2 3 108 1
Statistilised registrid 3 5 1 153 9
Andmehaldus ja klassifikaatorite süsteemi juhtimine 1 2 40 0
Kokku 65 100 12 365 100
Statistikatöid tehakse Euroopa Liidu õigusaktide või riigisisese (eelkõige strateegilised arengudokumendid,
rahvusvaheline statistikavajadus) tellimuse alusel. Tabelist 3 on näha, et 2022. aastal olid 74% statistika-
töödest Euroopa Liidu õigusaktide alusel tehtud tööd ja nende tööde maksumus moodustas 81% tööde kogu-
maksumusest.
AASTAARUANNE 2022
8
Tabel 3. Statistikatööde jaotus andmevajaduste järgi, 2022
Maksumus Arv
tuhat eurot % arv %
Euroopa Liidu (sh Eesti) poliitikate hindamiseks vajalik statistika* 10 062 81 48 74
Üksnes riigisisene statistikavajadus (lisaks Euroopa statistikale) 2 304 19 17 26
Kokku 12 366 100 65 100
*Euroopa statistikat on vaja esitada Eesti kohta kokku (NUTS1 tase), võimaluste piires toodab Statistikaamet riiklikes huvides ja
ühiskonnanähtuste parema selgitamise eesmärgil kohustuslikku statistikat ka maakondade/regioonide tasemel.
Statistikaprogrammi täitmine läks 2022. aastal edukalt: ära tehti kõik planeeritud tööd. Avaldamiskalendri
järgseid avaldamisi oli kokku 945, millest 816 olid statistika andmebaasi objektid ja 129 pressiteated.
Valminud statistika tehakse tarbijatele kättesaadavaks kõigepealt statistika andmebaasis ja seejärel teiste
toodete vahendusel, nagu näiteks stat.ee veebilehel, juhtimislaudadel. Tarbijaid teavitatakse statistika
valmimisest avaldamiskalendri kaudu stat.ee veebilehel, millega anname andmekasutajale lubaduse, et
avaldame andmed kalendris märgitud kuupäeval. Avaldamiskalendrist kõrvalekallete sihttase on <3%. 2022.
aastal oli neid 17, mis on 1,8% avaldamiste koguarvust (vt tabel 4). Kõrvalekallete peamisteks põhjusteks olid
andmete laekumise hilinemine ja töötlusmahu suurenemine.
Tabel 4. Avaldamiskalendrist kõrvalekaldumised, 2018–2022
Aasta Statistika Pressiteated Statistika- Kokku Osatähtsus
andmebaas väljaanded 1 avaldamiste
koguarvus, %
2018 3 1 1 5 0,5
2019 9 1 1 11 0,2
2020 21 0 0 21 2,4
2021 9 0 – 9 1,03
2022 15 2 – 17 1,8
Muudatused statistikatöödes aastatel 2022–2026
Üldjoontes jäi riikliku statistika koosseis 2022. aastal võrreldes 2021. aastaga suuresti samaks. 2022. aastat
iseloomustab pigem Euroopa Liidu ühtlustatud ja kohustusliku statistika koosseisu täiendamine ja
uuendamine, et viia seda paremasse kooskõlla viimastel aastatel muutunud sotsiaalse ja majanduskeskkonna
ning keskkonna- ja energiapoliitikaga. Teisisõnu, Euroopa vajab täpsemaid andmeid, et hinnata rohepöörde
tegevuste tulemuslikkust, digiteerimist ja muutusi majandus- ning tööelus. 2022. aastal avaldas Euroopa
Komisjon keskkonnaarvepidamiste määruse muutmise eelnõu, millega lisatakse alates 2025. aastast
olemasolevatele arvepidamistele metsanduse, ökosüsteemide ja keskkonnatoetuste arvepidamised. Euroopa
Liidu õiguses plaanitakse lähiaastatel ka rahvastiku-, tervishoiu-, tööturustatistika määruste muutmist.
Aastal 2022 olid statistikatööde põhilised uuendused seotud metoodiliste muudatustega, mis tulenesid
õigusaktidest ja andmeesitajate halduskoormuse vähendamisest.
Ulatuslikema riikliku statistika arendusena alustasime 2022. aastal makromajanduse statistika ümber-
korraldamist, mis tähendab nii metoodika täpsustamist, sh andmeallikate täiendamist kui ka tehnoloogilise
lahenduse kaasajastamist. 2022. a rahastasime tegevusi tehnilise abi instrumendist, kuid alates 2023. aastast
rahastatakse arendustööd ka riigieelarvest.
1
Statistikaamet ei koosta alates 2020. aastast statistikaväljaandeid.
AASTAARUANNE 2022
9
Suurimad metoodilised uuendused ja arendused tulenevad Euroopa Liidus kokku lepitud eri valdkondade
vajadustest.
• Uuest Euroopa Liidu ettevõtlusstatistika raammäärusest ((EL)2019/2152) tulenevalt vaadati üle 8
statistikatöö metoodika ja väljundnäitajad. Muudatused rakenduvad vastavalt nimetatud raammääruse
rakendusaktide vastuvõtmisele ja nendes sätestatud rakendamise tähtaegadele.
• Töötasu statistikatöös kavandati keskmise palga arvutamist registriandmete põhjal, kasutades andmeid
Maksu- ja Tolliameti TÖR (töötamise register) ja TSD (tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni
makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioon) ühendatud andmebaasist. Varasemalt avaldati andmeid
Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) järgi maakonna tasemel. Edaspidi on plaanis
avaldada andmeid detailsemalt kahekohalise EMTAKi järgi ametialade kaupa ja maakonna tasemel.
• Valitsussektori rahanduse statistikatöös lisandus SDDS+ (The Special Data Dissemination Standard Plus)
standardi juurutamisega Statistikaameti majandusstatistikasse kaks uut andmekategooriat. Vastavalt
Euroopa Keskpanga Statistikakomitee nõuetele on Statistikaamet koostöös Eesti Pangaga kohustatud
täiendavalt koguma ja esitama statistikat laenu- ja hoiuste kohustuste kohta.
• Lisaks jätkus avaliku huvi esindajatega energiastatistika asja- ja ajakohastamine. Energiastatistika
ajakohastamise teemale on tähelepanu juhtinud mitmel korral nii Majandus- ja Kommunikatsiooni-
ministeerium kui ka Keskkonnaministeerium. Teemadega edasiminek on otseselt seotud täiendava
ressursi vajadusega. 2022. a eelarves selleks otstarbeks vahendeid ei eraldatud.
Rahva ja eluruumide loenduse läbiviimine ja tulemused
2022. aastal jõudis kulminatsioonini seekordne rahva ja eluruumide loendus, mille ettevalmistused algasid
juba eelmise loenduse ajal. Seekordsel rahvaloendusel kasutati kombineeritud metoodikat: registripõhine
loendus koos valikuuringuga. Kogu kohustuslik andmekogum, mida kõik Euroopa Liidu riigid Euroopa
statistikaameti Eurostati koordineerimisel rahvaloenduse käigus koguvad, pandi Eestis esmakordselt kokku
registriandmete põhjal. Valikküsitlusega koguti inimestelt riigisisesest vajadusest tulenevalt enese-
hinnangulist infot, mille kohta registrites andmed puuduvad. 2022. aasta 1. jaanuarist algaski rahva ja
eluruumide loenduse registripõhise loenduse andmekogumine registritest, mis kestis augusti keskpaigani.
Samuti jätkus 2021. aasta detsembri lõpus alanud rahva ja eluruumide loenduse valikuuring. Jaanuari lõpuni
toimus küsitluse andmekogumine veebi teel kõigilt inimestelt, kes soovisid loenduse küsitlusele vastata
(seejuures oli seekord küsitlus väga lühike ja väikese ajakuluga ning kasutajasõbralik, sest vastata sai lisaks
arvutile ka telefonis) ning veebruari algusest kuni lõpuni toimus valikuuringu telefoniküsitlus, kus ühendust
võeti nende valimiaadresside elanikega, kes polnud küsitlusele veebis vastanud. Kokku koguti vastused veebi
teel 573 914 inimese kohta ning telefoni teel 20 987 inimese kohta.
573 914 20 987
Vastused veebi teel Vastused telefoni teel
inimese kohta inimese kohta
AASTAARUANNE 2022
10
Registripõhise andmekogumise osas kulges kõik plaanipäraselt, andmete laekumise, töötlemise ning
analüüsimisega märkimisväärseid probleeme ei esinenud. Küsitlus viidi samuti läbi selleks ettenähtud
ajavahemiku vältel, seda vaatamata mitmetele takistustele (inimeste huvi ja tahe küsitlustele vastata on
kõvasti langenud, sest tekkinud on ootus, et riigil on vajalikud andmed juba olemas ning enne vastama
hakkamist soovitakse konkreetsemaid selgitusi, mida nende andmetega tehakse; jätkuv koroonaepideemia,
mistõttu ei saanud küsitlejad teha kodukülastusi, vaid võtsid inimestega ühendust ainult telefoni teel; halvad
ilmaolud, mis takistasid küsitlejate liikumist kaugematesse kohtadesse mitteeluruumide tuvastamiseks ning
lõpuks ka energiakriis ja veebruari lõpus alanud Ukraina sõda, mis šokeeris ühiskonda ning millele koondus
kogu meedia tähelepanu).
Kokkuvõttes võeti küsitluse ajaks ajutiselt tööle ca 150 küsitlejat (lisaks 40 Statistikaameti püsivale küsitlejale)
ning 7 küsitlusjuhti, 19 klienditoe konsultanti (lisaks olemasolevatele ameti konsultantidele) ja 15
andmetöötlejat. Enne küsitluse algust saadeti kõikidele valimiaadressidele posti teel teavituskiri valimisse
kuulumisse kohta. Kirjade kohale jõudmise määr oli kõrge – 90% paberkirjadest. Lisaks saadeti e-posti teel
teavitused kõigile Eesti elanikele, kohale jõudis 92% e-kirjadest. Valimiaadressidel elanud inimestele saadeti
teavitus ja kaks meeldetuletust ning ülejäänutele teavitus ja meeldetuletus. Kokku saadeti välja 1 877 754
kirja. Küsitluse perioodil oli avatud eraldi rahvaloenduse liin, kokku pöörduti sel perioodil statistikaameti poole
nii telefoni kui e-kirja teel 10 575 korral. Telefoniküsitluse ajavahemikul langes kõnede ja e-kirjade arv
arusaadavatel põhjustel märgatavalt (pöördumisi oli kokku 764).
1 877 754 10 575
Kokku välja Rahvaloenduse liinile
saadetud kirju pöördumisi
Küsitlusele eelnes eelkampaania, lisaks kestis kogu küsitluse jooksul teavituskampaania nii televisioonis,
raadios kui ka väli-, digi- ja pabermeedias (samuti lisategevused, nt flaierite jagamine kaubanduskeskustes,
heliklipid kaupluste siseraadiotes, info jagamine sotsiaalmeedias, kaasates ka mõjuisikuid). Küsitluse
alguses, 28.12.2021 toimus rahvaloenduse pressibriifing ning sellele järgnes 22 proaktiivset artiklit,
pressiteadet, nõuandelugu. Vahemikus 26.12.2021.–31.05.2022 ilmus meedias kokku ligi 500 kajastust.
Teemade seas olid üleskutse inimestele minna e-ankeeti täitma; selgitused rahvaloenduse metoodika ja selle
kohta, milleks kogutud andmeid kasutatakse; turvalisus; küsimused rahvaloenduse küsitleja ning
vahetulemuste kohta. Rahvaloenduse tulemusi hakkasime avaldama paralleelselt andmekogumisega juba
juunis ning viimased andmed avaldasime detsembri keskpaigas. Kokkuvõttes avaldati kõik andmed 6 kuu
jooksul. Rahvaloendust puudutav info on koondatud loenduse veebilehele www.rahvaloendus.ee ning
loenduse sotsiaalmeediakanalite Facebooki ja Instagrami lehtedele. Ajavahemikus 1.06.2022–25.01.2023 oli
rahvaloenduse kajastusi kokku 958. Samal ajal oli Statistikaametil kokku 5576 kajastust, seega pea iga viies
neist oli rahvaloendusega seotud.
5576 958
Statistikaameti kajastusi Rahvaloenduse kajastusi
kokku kokku
AASTAARUANNE 2022
11
1.2 Programmivälised statistikatööd
Lisaks statistikatööde loetellu kuuluvatele statistikatöödele teeb Statistikaamet klientide tellimusel ka
programmiväliseid statistikatöid. Kõik statistikahuvilised võivad statistika saamiseks Statistikaameti poole
pöörduda. Kui meie andmebaasis ei ole veel statistikat, mida klient soovib, saab selle tellida. Tellimustöid
teeme kõigis statistikavaldkondades.
2022. aastal telliti Statistikaametilt andmekaevet, uuringuid, metoodikaarendusi ja ka üksikuid näitajaid kokku
2,02 mln euro eest (vt tabel 5). Võrreldes 2021. aastaga (0,98 mln) oli tellimuste summa ligi 100% suurem.
Aasta suurimad programmivälised projektid olid rahvusvahelised täiskasvanute oskuste ning vanemaealiste
uuringud. Enamik programmiväliseid töid olid väiksemad tellimustööd, et saada avaldatust detailsemat
statistikat. Tööd võivad olla rahastatud riigieelarvest nagu näiteks reaalajamajanduse projekt, tellimustööna
nagu näiteks SHARE uuring või toetusest nagu näiteks noorteseire projekt.
2022. aastal tootsime riikliku pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ näitajaid viimast aastat veel
ministeeriumidega sõlmitud tellimuslepingute alusel, kuid alates 2023. a on Eesti 2035 näitajate avaldamine
riigieelarvest rahastatuna riikliku statistika koosseisus.
Tabel 5. Programmivälised statistikatööd ja nende eest saadud tulu tuhandetes eurodes, 2022
Programmivälise töö nimetus Maksumus
(tuhat eurot)
Rahvusvaheline täiskasvanute oskuste uuring (PIAAC) 777
Vanemaealiste uuring (SHARE) 387
Reaalajamajanduse projekt 214
Ettevõtluse elujõulisuse indeksi teenus 203
Tellimustööd tunnihinna alusel 105
Eesti leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuring 65
Ettevõtjate varase hoiatamise teenus 61
Konfidentsiaalsete andmete kasutamine 52
ESF andmekorje 29
Euroopa sotsiaaluuring 22
Tööhõive indikaatorid 18
Noorteseire projekt 14
Soolise palgalõhe teemaline veebirakendus 13
Infotehnoloogia leibkonnas uuringu lisaküsimused 10
Muud tellimustööd 47
Kokku 2017
1.3 Halduskoormus ja rahulolu
Andmeesitajad
Ülevaade andmeesitajate halduskoormusest
Statistikaamet hindab aruandluskoormust kahe näitaja põhjal: küsimustike arv ettevõtte kohta ning
küsimustike täitmisele ja esitamisele kulunud aeg. Nimetatud näitajaid mõõdame ettevõtete kohta.
AASTAARUANNE 2022
12
Statistika tegemisel kasutame ja taaskasutame eelkõige andmekogudest saadud ja juba kogutud andmeid.
Ettevõtetelt küsime andmeid ainult sel juhul, kui neid ei ole võimalik saada muudest allikatest. Võimaluse
korral teeme väikeettevõtete kohta valikuuringuid ega kogu andmeid tervelt sihtrühmalt.
Kahes kolmandikus statistikatöödes kasutati 2022. aastal täielikult või osaliselt riiklike andmekogude
andmeid. Ettevõtete halduskoormuse vähendamiseks otsime pidevalt alternatiivseid andmeallikaid ja valimite
vähendamise võimalusi.
Ettevõtete halduskoormust mõjutanud statistikatööd 2022. aastal
2022. aastal koguti ettevõtetelt andmeid 105 küsimustikuga 50 statistikatöö jaoks.
Igal aastal lõpetab Statistikaamet mõnes statistikatöös andmete kogumise küsimustikuga, et kasutada
edaspidi andmekogude andmeid.
2022. aastal lõpetasime andmete kogumise küsimustikuga piima ning kitsepiima ja kitsepiimatoodete kohta
loomakasvatuse aastastatistika jaoks.
Lisaks ei kogutud 2022. aastal andmeid tööelu-uuringus, innovatsiooniuuringus, uuringutes täiskasvanute
koolituse kohta ettevõtetes, töötasu struktuuri ja tööandja kulutuste kohta töötajatele. Need tööd on nn
tsüklilised, st andmeid kogutakse intervalliga teatud aastate tagant.
Joonis 2. Aruandluskohustuslaste arv ja osakaal äriregistris registreeritud majandusüksustest
Saame öelda, et kuue viimase aastaga on uuringutesse kaasatud (Statistikaameti poolt küsitletavate) üksuste
arv ca 42% vähenenud. Seda vaatamata sellele, et äriregistris registreeritud üksuste arv on ca 30% kasvanud.
Kui 2017. aastal oli aruandekohustuslaseks iga neljas äriregistris registreeritud üksus, siis aastal 2022 ainult
iga kümnes.
Valimites olevate ettevõtete arv oli 2022. aastal suurem kui 2021. aastal, kuid küsimustike arv ühe ettevõtte
kohta oli veidi väiksem. Energia tarbimise ja tootmise uuringus suurenes kaasatud ettevõtete arv, kuna energia
tootmise aruandluses peavad kõik energiat tootvad üksused olema kaetud. Lisandus aruandluse kohustus
päikeseparke omavatele üksustele. Päikeseelektri tootjate arvu massiline kasv oli tingitud vastavate toetuste
andmisest riigis taastuvenergia tootmise suurendamiseks. Alates 2023. aastast kasutame juba Eleringi
andmeid päikeseparkide kohta ja ettevõtteid on seetõttu valimis jälle vähem. Iga-aastase majandusandmete
küsimustiku ehk EKOMARi valimis olevate ettevõtete arv aga vähenes 34%. Vähenemine on tingitud
AASTAARUANNE 2022
13
mudeldamise laiemast kasutuselevõtust statistika tegemisel. Mudeldamine on kasutusele võetud just
halduskoormuse vähendamise eesmärgil, et vähendada küsimustikuga andmete küsimist.
Küsimustike arv ettevõtte kohta
2022. aastal oli ettevõtete keskmine aruandluskohustus 7,8 küsimustikku aastas ehk veidi väiksem kui aasta
varem (2021. aastal 8,3).
Joonis 3. Kohustuslike küsimustike arv ettevõtete kohta töötajate arvu järgi, 2017–2022
Küsimustike arvu ettevõtte kohta aitab kahandada nii valimite vähendamine kui ka alternatiivsete
andmeallikate kasutamine. Need sammud mõjutavad iga suurusrühma ettevõtete halduskoormust.
Küsimustike täitmisele ja esitamisele kulunud aeg
Küsimustike täitmisele ja esitamisele kulunud aega hindab Statistikaamet ettevõtetelt kogutud vastuste
põhjal. Iga küsimustiku lõpus on tabel „Küsimustiku täitmisele kulunud aeg“, kuhu andmeesitaja saab märkida
küsimustiku täitmisele ja esitamisele kulunud aja tundides ja minutites. Küsimustike täitmise aega küsime
kord aastas.
Küsimustiku esitamisele kulunud aeg vähenes näiteks EKOMARi puhul, kuna ettevõtetel ei olnud vaja täita
küsimustikus enam toimlate tabelit. Need andmed võtab Statistikaamet riiklikest registritest (Maksuameti
töötamise registri (TÖR) ja ka tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni (TSD) andmetest). Lisaks võtsime
kasutusele uudse teavitussüsteemi, mis annab andmeesitajale e-posti teel teada, kui EKOMARi küsimustik on
AASTAARUANNE 2022
14
eeltäidetud majandusaasta aruande andmetega. Nii ei olnud vaja enam andmete esitamiseks käia
küsimustikus vaatamas, kas eeltäitmine MAA andmetega on juba olemas.
Eesti ettevõtted, asutused ja organisatsioonid kulutasid 2022. aastal Statistikaametile andmete esitamisele
kokku 26 693 tööpäeva, keskmiselt 54 minutit küsimustiku kohta. Võrreldes 2017. aastaga on keskmine
ajakulu kõikidele küsimustikele vähenenud 10%.
Joonis 4. Küsimustiku täitmisele ja esitamisele kulunud keskmine aeg minutites küsimustiku täitmise
sageduse järgi, 2017–2022
Ettevõtete halduskoormuse vähendamine
Halduskoormuse vähendamiseks jätkame järgmisi tegevusi:
• arendame edasi võimalust edastada palga- ja tööjõuandmeid masin-masin-liidestusega („Aruandlus
3.0“ projekt);
• uuendame oma andmekogumisteenust, sh andmeesituskeskkonda;
• otsime vajalikku infot andmekogudest, avaliku ja erasektori infosüsteemidest, veebist; lähtume
eesmärgist taaskasutada juba olemasolevaid andmeid ning vähendada andmete kogumist
küsimustikega;
• rakendame andmete ühekordse küsimise printsiipi;
• kasutame ettevõtetelt küsimustikega kogutud andmeid nii palju kui võimalik ka teiste statistikatööde
tegemisel;
• teeme puuduva info saamiseks mudelipõhist hindamist ning vähendame seeläbi valimite suurust ja/või
andmekogumise sagedust;
• teeme küsimustikud andmeesitajatele arusaadavamaks ja lihtsamini täidetavaks.
AASTAARUANNE 2022
15
Rahulolu
Tagasisidet rahulolu kohta küsitakse kahelt kliendisegmendilt – andmeesitajatelt ja -tarbijatelt ehk andmete
kasutajatelt. Andmeesitajad on ettevõtted, avaliku sektori asutused ja eraisikud, kes esitavad Statistikaametile
küsimustikele vastates andmeid. Statistika tarbijad on ettevõtted, avaliku sektori asutused ja eraisikud, kes on
esitanud Statistikaametile teabenõude või tellinud andmeid tellimustööna.
Rahulolu taseme väljaselgitamiseks oleme seni kasutanud soovitusindeksi metoodikat 2 (NPS – Net Promoter
Score). Selle kõrval nägime möödunud aastal vajadust ja võimalust andmeesitajatelt tagasiside küsimise
lähenemist uuendada, paludes küsimustiku kohta tagasisidet 5-palli skaalal sama küsimustiku lõpus.
Katsetasime uut metoodikat ning tulemuste põhjal langetasime otsuse 2023. aastal täielikult sellele üle minna.
Vahetult pärast andmete esitamist on andmeesitaja motiveeritum tagasisidet andma, mis kajastus ka uue
lähenemisega küsitud tagasiside laekuvuses. Kombineerisime kaht metoodikat selliselt, et ühelt andme-
esitajalt küsisime tagasisidet vaid ühe korra.
Ettevõtted, asutused
Statistikaamet küsis 3 NPS-meetodil 2022. aastal üle 19 000 andmeesitajalt tagasisidet ja ettepanekuid
andmete esitamiskeskkonna eSTAT, küsimustike ning klienditeeninduse kohta.
Laekus ligi 1800 vastust (vastamismäär 9,1%) 62 küsimustiku kohta. Soovitusindeks kasvas kõikides
küsitavates valdkondades märkimisväärselt, ületades 22 punkti piiri, mida peetakse väga heaks tulemuseks
eSTAT-i soovitusindeks oli 2022. aastal 22,6, küsimustike soovitusindeks 22,9 ning klienditeeninduse indeks
46,3 4.
Andmete esitamisel peetakse positiivseks seda, et küsimustikud on eeltäidetud, aruandeid on mugav üles
laadida ja muuta ning küsimustike ülesehitus on stabiilne. Kõrgelt hindavad vastajad klienditeenindust, tuues
välja konstruktiivsuse, kompetentsuse ja hea koostöö.
Andmeesitajate rahulolematust põhjustab suur halduskoormus. Nende ettepanek on samasisulised aruanded
koondada. Andmekogumisrakenduse eSTAT disaini peavad andmeesitajad kasutajale ebamugavaks ja
kohmakaks, rakenduses navigeerimist keeruliseks ning pooleliolevast küsimustikust ülevaate saamist
puudulikuks. Ettepanekuid tehti ka andmete esitamise tähtaegade pikendamise osas.
2
Hinnanguid antakse kolmele küsimusele kümnepalliskaalal. Soovitusindeksi tulemus võib olla vahemikus –100
kuni 100. Suurepäraseks hinnatakse tulemust 100…60, väga heaks 59…20, heaks 19…0, rahuldavaks –1…–40,
halvaks –41…–70 ja väga halvaks –71…–100.
3
Andmeesitajatel paluti vastata järgmisetele küsimustele: „Kui lihtne oli Teie arvates seda küsimustikku täita?“;
„Kui lihtne oli Teie arvates eSTAT-i kasutada?“; „Juhul, kui pöördusite klienditeeninduse poole, kuidas jäite
rahule?“.
4
Soovitusindeks (NPS) ulatub väärtusest –100 (kõik on rahulolematud) kuni väärtuseni +100 (igaüks on soovitaja). Positiivset, nullist
kõrgemat NPSi loetakse heaks ja NPS +50 on juba suurepärane.
AASTAARUANNE 2022
16
Joonis 5. Andmeesitajate hinnang Statistikaameti tegevusele, 2022
Eraisikutest vastajad
Isiku-uuringute vastajatelt uurisime NPS-meetodiga nende rahulolu Statistikaameti küsitlustega üldiselt ja
rahulolu küsitlejaga. Sarnaselt ettevõtete ja klienditeenindusega mõõtsime ka isikute rahulolu soovitusindeksi
metoodikaga. Kokku kogusime tagasisidet 8 isiku-uuringu, sealhulgas rahva ja eluruumide lisauuringu
(REGREL) vastajatelt. Kokku küsisime tagasisidet ligi 80 000 vastajalt, kellelt saime 7055 vastust. Seega
vastas tagasiside küsimustikule ligi 9% uuringutele vastanutest.
Vastajate rahulolu Statistikaameti küsitlustega üldiselt mõõtsime küsimuse „Kuidas hindate oma üldist
rahulolu Statistikaameti küsitlustega?“ hinnangute põhjal. Kõigi uuringute vastajate rahulolu oli 2022. aastal
39, mis on väga hea tulemus. Eristus REGRELi ja ülejäänud uuringute vastajate rahulolu, mis erines 9 punkti
võrra (vastavalt 46 ja 37). REGRELi vastajad hindasid kõrgelt küsimustiku arusaadavust ja lühidust. Ülejäänud
küsimustikud on pikemad ja vastamine võttis kauem aega, sellest ka madalam hinnang. Kogumisviisi järgi
andsid madalama hinnangu Statistikaameti küsitlustele veebis vastanud inimesed – 27. Vastajad heitsid ette
rakenduse ebamugavust ja küsimustike pikkust.
Vastajate rahulolu küsitlejaga uurisime küsimuse „Kui rahule jäite küsitleja tööga, sh suhtlemisoskus,
käitumine ja küsimuste selgitamine?“ vastuste põhjal. Kõigi uuringute vastajate rahulolu küsitlejaga oli 76, mis
on suurepärane tulemus. Küsitlejate puhul tõsteti esile nende professionaalsust, selgitamise ja veenmise
oskust ja tasakaalukust. Ka küsitlejate rahulolu hindamisel erinesid suurel määral REGRELi ja muude uuringute
vastajate rahulolu, vastavalt 64 ja 82.
Küsimustike tagasiside küsimise uuendus 2022. aastal
Nägime võimalusi andmeesitajatelt tagasiside küsimise lähenemist uuendada ning 2022. aasta teises pooles
ja katsetasime küsimustiku kohta käiva tagasiside kogumise uut metoodikat. Lisasime küsimustiku kohta
käivad väited küsimustiku lõppu ning palusime neile hinnangut Likerti 5-pallisel skaalal.
AASTAARUANNE 2022
17
2022. aastal kogusime uue metoodika alusel ettevõtlusuuringutes tagasisidet ühekordselt kõikide kuuliste ja
kvartaalsete küsimustike kohta (53 küsimustikku). Kokku kinnitati sellel perioodil ära 21 201 ankeeti, millest
34% juhul anti ka tagasisidet (6520 korda).
Joonis 6. Saadud tagasiside mahu võrdlus, 2022 ja 2021.
Joonis 7. Keskmine hinnang (5-pallisel Likerti skaalal) küsimusele „Kui lihtne oli seda küsimustikku täita?“
oli 3,77 ehk meie skaala järgi LIHTNE.
AASTAARUANNE 2022
18
2023. aasta küsimustikesse on juba jõutud sisse viia ka mõningaid parandusi:
• lisatud infotabelisse täitmist lihtsustavaid juhiseid;
• muudetud täitmise tähtaegu;
• lisatud eeltäimisi;
• parandatud sõnastusi;
• vähendatud kontrolle;
• antud sisendit haldusallikate kasutuselevõtuks.
Katsetasime ühes isiku-uuringus tagasiside kogumise muudatust ja saime kinnituse, et 2023.aastal
kogume kõikidel isiku-uuringutel küsimustiku tagasiside samal viisil.
Andmekasutajad
Klientide rahulolu riikliku statistikaga
2022. a jooksul küsis Statistikaamet 957 tarbijalt tagasisidet ja ettepanekuid vastatud teabenõuete, tehtud
tellimustööde ning klienditeeninduse kohta. Klientidel paluti vastata küsimustele „Kuivõrd jäite rahule saadud
vastusega / mil määral vastas tellimustöö tulem Teie vajadustele?“; „Kuivõrd jäite rahule kliendi-
teenindusega?“; „Kas soovitate Statistikaametit kolleegile või sõbrale?“.
Laekus 206 vastust (vastamismäär 22%). Statistikaameti soovitusindeks 2022. aastal oli 75,6 (2021. aastal
72,2). Teabenõudele või tellimustööle saadud vastusega rahulolu indeks oli 72,1 ning klienditeenindusega
rahulolu indeks 81,3.
Statistika tarbijad tõstavad esile kiiret, mugavat ja professionaalset klienditeenindust. Vastuste puhul ollakse
rahul koostööga kliendi vajaduste väljaselgitamisel, vastuste põhjalikkusega ja vastavusega tellija soovidele.
Rahulolematust põhjustab, kui kliendi soovitud statistikat avaldatud ei ole. Samuti märgiti ära, et soovitud
andmete leidmine Statistikaameti kodulehelt ja andmebaasist on suhteliselt keeruline ning seda võiks
lihtsustada.
Ühiskonna usaldus
Statistikaamet on liitunud Turu-uuringute AS-i korraldatud institutsioonide usaldusväärsuse uuringuga. Kord
kvartalis küsitakse Eestis juhuvaliku alusel ligikaudu 1000 inimeselt: „Mil määral Te usaldate järgmisi
institutsioone?“ Uuringus osaleb olenevalt kvartalist 26 või 27 asutust. 2022. aastal oli Statistikaameti parim
tulemus selles arvestuses 12. koht. Kõige enam usaldatakse Päästeametit, Häirekeskust ning Politsei- ja
Piirivalveametit. Samad institutsioonid on püsinud väikeste kõikumistega pingerea eesotsas juba aastaid.
AASTAARUANNE 2022
19
2. Andmehaldus
2.1 Riigi andmehalduse koordineerimine
Statistikaamet koordineerib riigi andmehaldust koos partneritega, kellest olulisemad on Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium ning Riigi Infosüsteemi Amet.
Ministeeriumid ja ametid näevad andmehaldust olulise osana digiriigi reformist, mis aitab kaasa avalike
digiteenuste osutamisele. Asutused tajuvad üha teravamalt, et nende kätte kogunenud andmed on suur vara,
mille toel saab muutusi ellu viia, aga ainult siis, kui andmete valdkonda omakorda reformitakse. Andmetel on
kindel koht Eesti pikaajalises strateegias „Eesti 2035“ osana paremast riigivalitsemisest, seda ulatuslikuma
andmevahetuse ehk andmete taaskasutamise teel ning uuringute ja statistika kasutamise abil
poliitikakujundamises. Andmehaldus on oluline ka „Eesti digiühiskonna arengukavas 2030“; Statistikaametil
on keskne roll selles määratletud andmepõhise riigivalitsemise ja andmete taaskasutuse kahe eesmärgi
saavutamisel:
• riigi otsuste tegemine kvaliteetsete andmete abil, mis toetub andmete leitavusele, kvaliteedile ja
kasutamise kiirusele, andes otsustajatele analüütilist tuge ning tõhustades protsesse;
• ajakohane ja terviklik ülevaade andmetest nii andmekogude kui ka andmestike tasandil. Samuti võime
andmeid omavahel semantiliselt linkida ning rakendatakse andmete ühekordse küsimise ja
taaskasutuse põhimõtet.
Andmete olulisus oli igapäevaselt näha võitluses COVID-19 kriisiga. Selle kriisi negatiivse mõju vähendamiseks
ning uuteks arenguteks lõi Euroopa Liit taaste- ja vastupidavusrahastu. 2021. aasta lõpus kinnitas Euroopa
Komisjon Vabariigi Valitsuse otsused taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) rahastamiskava osas, mille digiriigi
komponendina on toodud andmehalduse ja avaandmete oivakeskuse loomine ja väljaarendamine, mille
eesmärgid on:
• tõsta riigi hallatavate ja kogutavate andmete kvaliteeti;
• muuta andmed otsuste tegemiseks paremini kättesaadavaks;
• tõsta avaandmete kättesaadavust ja kvaliteeti, samuti nende taaskasutamist.
2021. aasta lõpus ja 2022. aasta alguses korraldasime andmehalduse uuringu, mille eesmärk oli saada
ülevaade riigi infosüsteemi haldussüsteemis (RIHA) registreeritud andmekogude vastutavate ja volitatud
töötlejate korralduslikest tegevustest seoses andmekogude pidamisega. Uuringus osales 44 asutust ning
käsitlesime nende 344 andmekogu. RIHAs nähtavatel andmetel oli põhiseaduslikel institutsioonidel,
ministeeriumidel ja Riigikantseleil ning ametitel, inspektsioonidel jt valitsusasutustel kasutusel või loomisel
817 andmekogu. Jättes kõrvale standardlahendused (sh dokumendihaldussüsteemid) ja need kogud, mis
tegelikult olid teenused, sobis andmekogu kirjeldusega neist 344. Tegelikkuses aga leidsime kinnitust vaid
216 andmekogu olemasolust ning 158 puhul neist õnnestus nende omanikku detailselt küsitleda.
344 216 158
Algselt tuvastatud Uuringu käigus selgunud Detailselt küsitletud
andmekogusid RIHAs arv andmekogude arv
Uuring andis Statistikaametile andmehalduse koordineerimiseks vajaliku ja väärtusliku aluse, mis varem
puudus. Saime nii asutuste kui ka andmekogude kaupa ülevaate, mille põhjal edasisi tegevusi planeerida.
Suuremad probleemid:
• riigil puudub tegelikkusele vastav tervikpilt andmetest andmekogude tasandil;
AASTAARUANNE 2022
20
• ka asutustel pole täit ülevaadet tervikpildi osadest ja vajalikest tegevustest enda asutuse andmete
korrastamisel;
• asutused ootavad nii juhendamist kui ka töövahendeid.
Samas asutused, sh paljude tippjuhid, on valdkonna olulisusest teadlikud ning otsivad lahendusi. Lühidalt
öeldes oodatakse koordineerimist. Avalik sektor on andmehalduses mitme väljakutse ees, mis RRFi kavas
sõnastati järgmiselt:
• avalikus sektoris hoitud ja kogutavate andmete (taas)kasutamine paremateks otsusteks poliitika-
kujunduses ja teenuste parendamiseks, sh terviklike ja etteaimatavate teenuste pakkumiseks.
Tehisintellektil põhinevate rakenduste kasutuselevõtuks jm on vaja, et kasutatavad andmed oleksid
kvaliteetsed;
• andmete kvaliteet jätab aga sageli soovida, põhjuseks on madal ja ebaühtlane andmehalduse
korralduse, kompetentsi ja praktikate tase asutuseti. Lisaks ei ole andmete (taas)kasutuseks olemas
piisavat ja lihtsat sisulist ülevaadet;
• lisaks on andmehalduses rohkelt ebatõhusust. Näiteks on avalikus sektoris enam kui 1200
andmekogu, mille vahel tuleb ette kasutaja vaates andmete dubleerimist ja mitmekordset
esitamist/küsimist;
• eraldi väljakutseks on avaandmete vähene ja mittesüsteemne kättesaadavaks tegemine, mis peaks
olema hea andmehalduse korralduse pidev ja igapäevane osa. Avaandmete alal on seis Eestis küll
paranenud, kuid digimajanduse ja -riigi arengu vaates endiselt algusjärgus. Ka see on suuresti kinni
kompetentsi puuduses. Olemasolevate avaandmete puhul on väljakutseks laiendada nende
(taas)kasutamist uute teenuste ja otsuste jaoks.
Andmehalduse reform on plaanis ellu viia nelja aasta jooksul. Statistikaametis käivitati 2022. aastal
andmehalduse kompetentsikeskus. Selle ülesandeks on andmehalduse nõuete ja klassifikaatorite süsteemi
arendamine; andmehalduse alane juhendamine ja nõustamine (sh andmehalduse nõuetekohane juurutamine
teistes asutustes ja koolitamine); ülevaate haldamine riigi andmete kohta; andmekvaliteedi ja avaandmete
parendamise algatused ja tugitegevused (sh aidatakse asutustes Statistikaameti toel läbi viia andmekvaliteedi
auditeid ja koolitusi); andmevaramute käivitamine. Nendest ülesannetest prioriteetne oli 2022. aastal
tegelemine andmekirjelduste ja -kvaliteediga.
Teiseks olulisemaks suunaks andmehalduse koordineerimisel on koostöö MKMi ja RIAga andmehalduse
korraldamiseks vajalike IKT töövahendite pakkumisel. Senine riigi andmekataloog RIHA 5 on asutustele vähe
lisandväärtust andnud. Selleks, et asutused saaks andmehalduse vahendi, mis oleks liidestatud RIHAga,
oleme välja arendanud RIHAKEse. See on töövahend, milles asutus saab oma andmekogud andmesõnastikus
kirjeldada, tõsta andmete arusaadavust, luues mõistelise ärisõnastiku, hoida ülevaate andmetest ja kirjeldused
ajakohastena ning edastada kirjeldused RIHAKEsse. Nii tekib ajakohane ja sisuliselt mõistetav ülevaade riigi
andmekogudes olevatest andmetest. Rakenduse esimene versioon on kasutatav aprillist 2022.
Suvel 2022 esitas MKM visiooni, et RIHA ja Eesti avaandmete teabevärav arendatakse üheks andmete
teabeväravaks. Oluliseks nende arenduste juures on kokkulepe, et tugineme ühisele standardile. Oleme koos
MKMiga selle standardi koostanud. 6 Rakendused ja liidestused, sh kogu Euroopa andmeportaal, kasutavad
ühilduvat standardit, mis teeb andmed paremini leitavaks.
Jätkus andmehaldusele õiguslike nõuete kehtestamine. Teenuste korraldamise ja teabehalduse aluste
määrusega 7 kehtestati andmehalduse täpsemad nõuded ja tingimused, mille kohaselt peavad asutused
rakendama andmekvaliteedi seire ja haldamise protsessi. See on küll kitsendatud andmekogudega, kuid
5
Riigi infosüsteemi haldussüsteem, RIHA, https://www.riha.ee/
6
Andmekirjelduse standard, mai 2022, https://www.stat.ee/sites/default/files/2022-
06/AH_juhis_andmekirjeldus_standard_2.0.pdf
7
Vabariigi Valitsuse 22.05.2022 määrus, https://www.riigiteataja.ee/akt/131052017007?leiaKehtiv
AASTAARUANNE 2022
21
andmekvaliteedi protsess suunab asutusi tähelepanu pöörama ka oma nendele andmestikele, mis ei ole
andmekogud. Nõuete rakendamine on 2023. aasta ülesanne.
Ka Euroopa Liidus loodi 2022. aastal andmete valdkonna reguleerimiseks uusi õigusakte. Vastu võeti
andmehalduse määrus (Data Governance Act, 30. mai 2022), mis sätestab üle Euroopa andmete
taaskasutamise ja andmevahendusteenuse (meil andmejagamisteenus). Menetluses on andmemääruse
eelnõu (Data Act), mis veelgi täpsemalt reguleerib andmete jagamist ja kättesaadavust, sh erasektori poolt ja
erakorraliste vajaduste korral.
2.2 Koostöö asutustega nende andmehalduse parendamiseks
2022. aastal oli koostöös asutustega prioriteetseks tegevuseks nende andmekogude kirjeldamise toetamine.
Kokku tehti 147 andmekirjelduse projekti ehk kirjeldati kas andmekogu või andmestikke, koostades neile
andmesõnastiku või mõistelise ärisõnastiku. Kokku tehti projekte koostöös 19 asutusega, kes moodustavad
ligi poole kõikidest valitsusasutustest. Lisaks kirjeldati ka Statistikaameti andmeid.
Andme- ja ärisõnastike koostamine. Andmehalduses on asutuste poolt vaadatuna tegevused omavahel
seotud: andmekirjeldus andmekvaliteediga, andmekvaliteet ärireeglitega, ärireeglid teenustega ning kõigist
neist on vaja ülevaadet. Koostöö asutustega keskendus kõige enam detailsele andmekirjeldusele. Eestis kui
muidu tugevas e-riigis on andmete kirjeldamine olnud ebaühtlane ning sageli on seda tehtud pelgalt IT-
arenduse käigus. Kuigi veebi semantilised tehnoloogiad on hästi arenenud, on äri- ja IT-poole nende kasutus
olnud vähene. Otsides töötavat lahendust, seadsime prioriteediks mõistelise ülevaate saamise andmetest.
Selleks koostame ja juhendame asutusi andme- ja ärisõnastike koostamisel. Sõnastike koostamise ja
haldamise funktsionaalsus on realiseeritud ka RIHAKEses ning kirjeldus standardiseeritud.
Andmestike märksõnastamine. Töötasime 2022. aastal ka andmestike märksõnastamise väljakutsetega,
märksõnastades avaandmete teabeväravas 675 Statistikaameti andmetabelit. 8 Andmestike märk-
sõnastamine hõlbustab andmete otsimist. Lähtusime Eesti avaandmete portaalis olevast üldisest eesti
märksõnastikust. Praktikas ilmnes, et see raamatukogudes kasutatav märksõnastik vajab andmestike
märksõnastamisel osalist täiendamist.
Andmekvaliteedi parandamine. Tehes asutustega andmekvaliteedi haldamisel koostööd, on kerkinud
andmekvaliteedi mudeli rakendamisel kasutatava tarkvara küsimus. Asutused näevad andmekvaliteedi seost
andmekirjeldusega, kuid kui andmekirjelduse töövahend on RIHAKEse näol olemas, siis andmekvaliteedi
töövahendi arendame välja 2023.–2024. aastal. 9 Lisaks on vaja tegelda ka andmekirjelduse ehk metaandmete
kvaliteediga, mille tõstmine avaandmete või asutuste portaalide juures tõstab andmestike usaldusväärust ja
kasutatavust. Teenuste korraldamise ja teabehalduse aluste määrusest 10 tulenevad andmekvaliteedi nõuded
ja juhistest tulenevad soovitused vajavad jätkuvat tähelepanu, et need oleks praktilised.
8
https://avaandmed.eesti.ee/information-holders/statistikaamet
9
Vabariigi Valitsuse 22.05.2022 määrus, https://www.riigiteataja.ee/akt/131052017007?leiaKehtiv
10
Vabariigi Valitsuse 25.05.2017 määrus nr 88
AASTAARUANNE 2022
22
3. Andmekirjaoskus
Meie eesmärk on andmete oskuslik kasutamine ning see, et oleme Eestit puudutavate andmete peamine ja
usaldusväärne allikas.
3.1 Digitaalsete teenuste arendamine
2022. aastal jätkasime ameti rakenduste kaasajastamist ning panustasime kasutajamugavuse
parandamisesse. Arendasime edasi ameti põhiveebi ning võtsime kasutusele uue klassifikaatorite portaali.
Tegime palju ettevalmistusi, mille tulemused paistavad välja juba 2023. aasta esimestel päevadel.
Alates 2017. aastast pakub Statistikaamet oma kasutajatele võimalust andmeid küsida vestlusakna
vahendusel ning järgnevatel aastatel võeti kasutusele ka juturobot Iti, kes oskas väsimatult vastata enim
küsitud teemadel. 2022. aastal otsustasime liituda avaliku sektori asutuste veebilehtedel olevate juturobotite
koosvõimelise võrgustikuga Bürokratt, mis võimaldab inimesel asutustelt vestlusakna kaudu kõnekeelse
suhtlusega infot saada. Lähitulevikus on plaanis mitmeid arendusi, mis võimaldavad klientidele pakkuda veel
paremat teenust ning seda iga päev olenemata kellaajast. See annab võimaluse klienditeenindajatel tegeleda
mahukamate ja keerukamate küsimustega. Aasta jooksul valmistati ette treeningmaterjale ning aasta lõpus
õpetati Bürokratile selgeks Statistikaameti 40 levinumat teemat, millega ta alates 2023. aasta algusest
andmehuvilisi ning andmeesitajaid ameti veebilehel ning andmebaasis abistab.
2022. aastal tegime ettevalmistusi ka selleks, et ametil jääks edaspidi kasutusele vaid üks avalik statistika
andmebaas. Selle saavutamiseks tegime mitmeid muudatusi sisemistes protsessides ning aasta lõpuks
jõudsime nii kaugele, et uuel aastal on võimalik täielikult loobuda vanast andmebaasist aadressil
andmebaas.stat.ee, kus 2022. aastal avaldati vaid väliskaubanduse andmeid.
Andmete taaskasutuskeskkond uuringuteks
Statistikaamet alustas 2022. aastal talle seadusega pandud kohustuse, andmejagamisteenuse tagamiseks
uue infosüsteemi välja arendamist.
Uut infosüsteemi nimetame andmestike taaskasutuskeskkonnaks uuringuteks ning sellesse integreeritakse
andmejagamine analüüsideks ja teadlaste teenindamine.
2022. aasta augustis kuulutasime välja hanke ning analüüs koos arendajaga algas novembris. I etapi
arendused valmivad 2024. aasta alguses ning seisnevad järgnevas:
• kasutajaliides koos andmekataloogiga. Otsingumoodul toetub Statistikaameti andmekataloogile, mille
sisu on metainfosüsteemist (Colectica) automaatse andmevahetusega peegeldatavad metaandmed.
See andmekataloog on indekseeritud ja üle-tekstiotsinguga otsitav ning sirvitav ja kokkulepitud
kriteeriumite alusel filtreeritav;
• juurdepääsumoodul eristab rollide põhiselt autoriseeritud kasutajad ja avaliku vaate. Otsing on avalikus
vaates, tellimuseks ja üksikandmete analüüsiks on vajalik lepinguline suhe;
• andmestike tellimise ja tellimuse täitmise (v.a andmestike ettevalmistus) protsess;
• tellimuse ja lepinguga seotud asutuste ja isikute haldamise protsess;
• andmestike ettevalmistamise, uuringu teostamise ning uuringutes kasutatavate üksikandmete, nende
analüüsimise ja tulemite turvalise keskkonna analüüsi osa;
• alusandmete ja tulemite hoiu osa: kus ja kuidas on andmed salvestatud, kellel on juurdepääsud pärast
projekti lõppu ning millised on hävitamise ja säilitamise tingimused.
AASTAARUANNE 2022
23
3.2 Aitame inimestel mõista ja mõtestada maailma andmete kaudu
Statistikaameti põhiülesanne on tehtud riiklik statistika avaldada digitaalsete teenuste kaudu, kuid avaldatud
andmed vajavad väärindamist, et kasu neist oleks suurim. Andmekirjaoskuse edendamine kui eesmärk aitab
väärtust võimendada. Andmed ja statistika aitavad teha elus teadlikke ja kasulikumaid otsuseid. Aruande
riikliku statistika punktis (1.1) rääkisime avaldamiskalendri järgi avaldatud andmeobjektidest, sh 129
kohustuslikust pressiteatest. 2022. aastal avaldasime andmekirjaoskust silmas pidades 257 andmelugu,
täpsemalt 144 pressiteadet, 57 uudist ja 56 blogipostitust, lisaks andsime 179 intervjuud. Ühiskonna järjest
suuremast andmevajadusest räägib ka vastatud meediapäringute arv, mis 2022. aastal oli 448 (2021. aastal
295). Aasta lõpuks jälgis meie sotsiaalmeediakanaleid üle 50 000 andmehuvilise.
Korraldame tarbijate soovil ja tellimusel koolitusi ja infopäevi, kus tutvustame avaldatud andmeid ja välisele
kasutajale mõeldud rakendusi nende tarbimiseks. 2022 aastal korraldasime 9 tarbijakoolitust koolidele,
ülikoolidele ja asutustele.
Panustasime andmekirjaoskuse ja meediapädevuse nädalasse, mille jooksul ootasime ürituste ja
teavitustegevuste kaudu noori koguma andmetarkust. Koostöös infoportaaliga Teeviit korraldasime video-
tunni, „Tagasi kooli“ meeskonnaga e-tunni ning jagasime sotsiaalmeedias videoid, kus arst ja tervishoiujuht
Arkadi Popov, teleajakirjanik Anna Pihl ning idufirma Veriff tootejuht Liisi Soots rääkisid, kuidas nad andmeid
igapäevaselt kasutavad ning kuidas need enda jaoks tööle panna. 20. oktoobril tähistatakse traditsioonilist
Euroopa ja maailma statistikapäeva, mil statistikaametid korraldavad andmehuvilistele tegevusi
andmekirjaoskuse täiustamiseks. 2022. aastal kutsusime Euroopa statistikapäeval kooliperesid üle Eesti üles
osa saama tunnist, kus jagasime väärt teadmisi andmete kohta, põnevaid fakte Eesti rahvastikust, häid vihjeid,
kust ja kuidas uurimistöödeks vajalikud andmed üles leida, ning võimalust osaleda võistlusmängus ja
viktoriinis. Päeva teise, kõigile andmehuvilistele avatud osa korraldasime koostöös Läti statistikaametiga.
Statistikaamet annab alates 2011. aastat välja Albert Pulleritsu nimelist noore statistiku preemiat. Preemiaga
tunnustatakse üht üliõpilast, kelle rahvastiku-, sotsiaal-, majandus- või keskkonnavaldkonna magistri- või
bakalaureusetöö rakendab või arendab mõnd statistikameetodit. 2022. aastal sai noore statistiku preemia
Kadi Kilgi Tartu Ülikoolis kaitstud magistritööga „Hospitaliseerimise riski prognoosimine krooniliste
haigustega patsientidel“.
Kadi Kilgi
Andmete kasutamise ja mõtestamise propageerimiseks oleme algatanud konkursi „Andmepärl“ silma-
paistvate andmekäsitluste tunnustamiseks. „Andmepärl 2022“ konkursil oli kaks kategooriat: parim andme-
lugu ja parim infograafika. 2022. aasta parim andmelugu oli „Sõeluuringute roll vähi diagnoosimisel“, mille
autor oli Ksenia Niglas Eesti Haigekassast. Töö on andnud esimese andmepõhise kinnituse, et Eesti
sõeluuringu programmidel on oluline roll vähi varajases avastamises. Sõeluuringul avastatud rinna- või
emakakaelavähi juhtude korral on patsiendi elumus parem kuni 10 aasta vaates. 2022. aasta parim
infograafika oli kuritegevuse statistika veebileht, mille autor oli Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika
osakonna analüüsitalitus koostöös loovagentuuriga DaDa. Tegemist on ainulaadse veebilehega Eestis ja
AASTAARUANNE 2022
24
lähiriikides, mis toob keerulise kuritegevuse olukorra lihtsas ja arusaadavas pildikeeles ning graafikutes Eesti
inimesteni, pakub selgitusi ning avab nähtuse eri tahke.
Lisaks panustame ka Eesti ja rahvusvahelise statistikateadmuse arengusse. 2022. aastal tutvustasime
Statistikaametis rahvaloenduse jaoks välja töötatud nn indeksite metoodikat (residentsuse ja paiknemise
indeks) registritest saadavate andmete kontrollimiseks ja täpsustamiseks suure hulga teiste registrite ja
andmeallikate abil.
3.3 Statistika- ja andmealane koostöö Eestis
Üheks andmekirjaoskuse arendamise viisiks on ka ameti tegevuse ja võimaluste tutvustamine meie
partneritele nii avalikus sektoris, ettevõtluse erialaliitude seas kui ka teadusringkondades. Parem ülevaade
meie tegevusest, võimekusest ja teenustest võimaldab meie partneritel märgata koostöökohti ja meie poolt
loodavat väärtust paremini enda ja riigi huvides ära kasutada. 2022. aastal oli eesmärgiks jätkuvalt tugevdada
koostööd meie põhipartneritega riikliku statistika valdkonnas.
Jätkus praktiline koostöö ministeeriumide ja Riigikantselei analüüsiekspertidest koosnevas riikliku statistika
töörühmas, mis loodi 2021. aastal eesmärgiga tutvustada ameti tegevust ning saada tagasisidet meie
teenustele. Toimus kolm kohtumist, põhirõhk oli riikliku statistika programmi ja Statistikaameti arengukava ja
koostamiseks partnerite andmevajaduste kogumisel, tutvustame regulaarselt enda plaane, tegevus-
põhimõtteid ja töökorraldust, sh tellimustööde tegemisel.
Töörühmas tutvustasime ka uut Euroopa statistikaalast õigusloomet, avaldasime ministeeriumidega Euroopa
Liidu ja Eesti õigusaktide eelnõude kohta arvamust. 2022. aastal konsulteeris Euroopa Komisjon
liikmesriikidega Euroopa statistika määruse 223/2009 muutmist ette valmistades Euroopa statistika ja
statistikasüsteemi tulevikukindlamaks muutmise osas. Eesmärk on kaasajastada statistikaasutuste rolli ja
ülesandeid andmeökosüsteemis, hõlbustada uute andmeallikate, sh eraandmete kasutuselevõttu, parandada
riikidevahelist andmevahetust. Selle töö raames kogusime tagasisidet nii ministeeriumidelt kui ka ettevõtluse
erialaliitudelt ning sõnastati Vabariigi Valitsuse seisukohad konsultatsiooni kohta. Need on heaks sisendiks
2023. a aprillis Euroopa Komisjoni poolt avaldatava Euroopa statistika määruse eelnõu kohta Eesti
seisukohtade kujundamisele.
2022. a kevadel tegime Statistikaameti 2023.–2030. aasta arengukava ette valmistades avaliku sektori
poliitikakujundajate, erasektori esindusorganisatsioonide, teadusasutuste ning meediaettevõtete hulgas
küsitluse ja fookusgrupi intervjuud andmevajaduste ja Statistikaameti teenustega rahulolu kohta (vt tulemusi
tabelist 6).
AASTAARUANNE 2022
25
Tabel 6. Partnerite ja andmekasutajate ootused
Teema Ootus
Andmehaldusele Andmete leitavaks muutmine, klassifikaatorite ja metaandmete korrastatust,
erinevuste selgitamine
Andmeanalüüsile Pädeva toe pakkumine analüütikutele, tellimustööde tegemise suutlikkus,
tsentraalne statistikategemine
Andmejagamisele Keskne ning kasutajasõbraliku ülesehitusega süsteem, mille kaudu leida
andmeid ja neile lihtsalt juurde pääseda
Andmete kvaliteedile ja Aegridade püsivus, juurdepääs reaalaja andmetele, paremad metaandmed,
kätte saamise kiirusele teatud valdkondades detailsemad andmed
Teenuste hinnastamisele Hinnastamise selgus, põhimõtete rakendamine, mille kohaselt oleks tasuta
riiklik statistika ja väljundid oleks tasuta andmeandjatele
Partnerite vajadusi käsitleb Statistikaameti 2023. aasta alguses valminud arengukava aastateks 2023–2030
ning seda saatev praktiline tegevuskava. 2022. aastal tugevdasime ka õigusalast pädevust, et rääkida andme-
ja statistikateemadel rohkem kaasa poliitikakujundamise varases faasis, sh õigusloomes. Lisaks on
arengukava tegevuskavas tegevusi, mis tõstavad lähiaastatel tunduvalt ka andmeesitajate rahulolu
(täiendavate haldusallikate ja eraandmete kasutuselevõtt, reaalajamajanduse arendamine,
kliendikeskkondade arendamine).
AASTAARUANNE 2022
26
4. Organisatsiooni arendamine
Meie tegevuse olemus on seista kvaliteetsete andmete eest kogu riigis ja pakkuda järjepidevalt olulist,
usaldusväärset ning tähendusrikast informatsiooni. Eesmärkide elluviimist toetavad organisatsiooni kolm
põhiväärtust, mis on sõnastatud ning uuendatud kogu organisatsiooni arvestades, kõigi töötajate koostöös.
Organisatsiooni arengus oli 2022. aasta Statistikaameti jaoks muutuste- ja teguderohke, vastne peadirektor
sättis oma käe järgi paika organisatsiooni juhtimisloogikat. Välja vahetus oluline osa asutuse juhtkonnast,
alates kahest peadirektori asetäitjast ning lõpetades mõlema sisuvaldkonna osakonna juhataja ja
personalijuhiga. Lisaks töötati paralleelselt välja uut arengukava koos tegevuskavaga. Samuti tuli kohaneda
pandeemiajärgse juhtimiskultuuriga, kus töötajad eelistavad varasemast suuremal määral kodust töötada.
Selle tulemusena vähendasime Tallinnas kontoripinda pea poole võrra. Muutustega juhtimiskorralduses
jätkatakse ka 2023. aastal, tuues fookusesse teenuspõhise juhtimise põhimõtete rakendamise ning
kliendikesksuse andmeteenustes.
4.1 Inimeste arendamine
Põhiosa (85%) Statistikaameti eelarvest läheb palkadeks, mis näitab ilmekalt, et inimesed on sõna otseses
mõttes meie peamine vara, millele saame oma edu rajada. 2022. a töötas meil keskmiselt 350 teenistujat,
kelle keskmine vanus oli 48 aastat ja kellest 80% olid naised. Enamik meie inimestest teeb tööd Tallinna
kontoris, aga toimetame ka Tartu ja Viljandi esindustes. Magistrikraadiga töötajaid on meil 50%,
bakalaureusekraadiga 23% ning doktorikraadiga 3%.
50% 23% 3%
Magistrikraadiga Bakalaureusekraadiga Doktorikraadiga
töötajaid töötajaid töötajaid
2022. a ministeeriumide haldusalade, põhiseaduslike institutsioonide ja Riigikantselei palkade koondraporti
põhjal on Statistikaameti palgapositsioon aastaga nõrgenenud ning võrreldes teiste ametite ja
inspektsioonidega teenitakse Statistikaametis üle 10% madalamat palka. Palkade mahajäämus on olnud
üheks oluliseks põhjuseks ka suurele koguvoolavusele, (2022. aastal 19%). Mahajäämust korrigeeriti kahe
laiapõhjalise palgamuudatuste paketiga. Arvestades seda, et palgad tõusid ka teistes riigiasutustes, selgub
nende meetmete mõju alles 2023. aastal.
Statistikaameti töötajatest 95% osales möödunud aastal erinevatel riigisisestel koolitustel. Põhirõhk oli ameti
töötajate korraldatud sisekoolitustel ja infotundidel. Statistikaameti põhitegevusega seotud koolitused
moodustasid kõigist koolitustest 52%, sellele järgnesid digioskuste arendamise, arvutiõppe ja
AASTAARUANNE 2022
27
infotehnoloogiaga seotud koolitused 13% ulatuses. Lisaks siseriiklikele koolitustele kasutati European
Statistical Training Program (ESTP) pakutavaid koolitusvõimalusi. Statistikaameti teenistujad osalesid 18
ESTP koolitusel. Keskmine koolitusel osalemise maht töötaja kohta aastas oli 20 akadeemilist tundi.
4.2 Tehnoloogilised väljakutsed
Tänapäevased statistikaametid on olemuselt muutunud infotehnoloogilisteks „ettevõteteks“, kuna praktiliselt
kõik tööprotsessid põhinevad ühel või teisel moel infotehnoloogial. Meie infotehnoloogia juhtimise keerukus
tuleneb asjaolust, et IT-d, arendusi ning eelarvet haldame koostöös Rahandusministeeriumi
Infotehnoloogiakeskusega. Statistikaameti tegevusega seotud IT-eelarvet haldab RMIT. Statistikaameti eri
tööprotsesse toetab kokku 60 rakendust, 2022. aasta alguse seisuga olid 19 neist vananevad
tarkvararakendused (taakvara), mis kasutavad aegunud tehnoloogiat (vt jaotus joonisel 8). 2022. aasta lõpuks
saime arendustööde tulemusena nendest 3 välja vahetatud või nende rakenduste funktsioonid mujal
asendada.
Joonis 8. Ülevaade Statistikaameti rakendustest
Taakvararakendused on Statistikaametis hajunud üle kogu statistika tootmise süsteemi, mille igas osas on
midagi, mis on tehnoloogiliselt vananenud. Iga-aastases IT-eelarves eraldame rahastust selleks, et taakvara
turvaparandusi ja ülalhoidu tagada, kuniks suudame need välja vahetada.
4.3 Rahvusvahelises koostöös osalemine
Statistikaameti rahvusvahelise koostöö eesmärgiks on kujundada ja välja töötada mitmesugustel allikatel
põhinev võrreldav statistika, arendada andmehaldust ja -teadust ning õppida tundma ja kasutusele võtta
innovaatilisi meetodeid. Lisaks on eraldi strateegiline välissuhtlussuund ka Eesti andmehalduse kogemuse ja
registripõhise statistika meetodite jagamine rahvusvahelise kogukonnaga. 2022. aastal avanesid taas
võimalused tihedamaks rahvusvaheliseks suhtluseks. Selleks värskendasime 2022. aastal sisekoolitusel ka
Statistikaameti välissuhtluses osalevate inimeste Euroopa Liidu otsustusprotsessis osalemise teadmisi, et
suudaksime võimalikult varases faasis poliitikakujundamisse andmetega panustada ning ka enda statistikat
kiiremini vajadustele vastavaks muuta.
AASTAARUANNE 2022
28
Euroopa statistikasüsteemis esindasime 2022. a ligi 60 korral Eesti huvisid erinevates Euroopa Komisjoni
(Eurostat) töörühmades, mis toimuvad nii statistikavaldkondade juhtidele, ekspertidele kui ka tehnoloogia
arendajatele. Töögruppides tehakse tööd statistika arendamise nimel ning töötatakse välja ELi õigusaktide
eelnõusid, neis koondub valdkonna teadmus. Statistikameti peadirektor esindab Eestit Euroopa statistika-
süsteemi komisjoni töös (European Statistical System Committee, ESSC), mis toimusid 2022. a veebruaris ja
mais Luksemburgis ning oktoobris Oslos. Oslos osalesime ka Euroopa statistikasüsteemi innovatsiooni-
teemalisel konverentsil, millel arutleti uute (era)andmeallikate kasutuselevõtu väljakutsete, nt lisaks
õiguslikule alusele andmete kasutamise osas ühiskonna toetuse saavutamise teemal.
Euroopa Liidu Nõukogu statistika töörühmas esindasid ameti töötajad Eestit põllumajanduse sisendite ja
väljundite statistika määruse eelnõu ja keskkonnaarvepidamiste määruse eelnõu läbirääkimistel. Lisaks
osalesime Prantsuse ja Tšehhi eesistumise kõrgetasemelistel statistikaalastel kohtumistel, aprillis Lyonis ja
septembris Prahas.
ÜRO ja OECD statistikasüsteem. 53. ÜRO statistikakomisjoni (UN Statistical Committee) istung toimus 2022.
aastal virtuaalselt. Komisjoni kohtumisel kinnitatakse aasta jooksul valminud arvukate statistika töörühmade
eduraportid. Juunis toimus Genfis ÜRO Majanduskomisjoni (UN Economic Committee for Europe, UNECE)
statistikute konverents (Conference of Statisticians), mis on kõrvuti OECD statistikakomisjoniga (Committee
on Statistics and Statistical Policy, CSSP). OECD töörühmades toimuv on meile oluliseks suunanäitajaks,
kuidas statistikasüsteem kiiresti arenevas andmemajanduses muutumas on. 2022. aastal osalesime OECD
rahvamajanduse arvepidamise, finantsstatistika, kaupade ja teenuste väliskaubanduse statistika, teaduse ja
tehnoloogia töögruppides.
Balti koostöö plaani kinnitab tavapäraselt juhtgrupp, kuhu kuuluvad Balti statistikaametite peadirektorid ja
nende asetäitjad. Juhtgrupp kogunes 2022. aastal Oslos DGINS konverentsi ajal, kus kinnitati ka 2022/2023
tegevused valdkondade lõikes, sh jaanuaris aset leidnud kvaliteedi ja küsimustikega seotud virtuaalkohtumine
ning maikuus toimuv väliskaubanduse miiting Tallinnas.
2022. aastal tuldi taas meile õppima ning kogemusi saama ja vahetama. Muudatused ameti tippjuhtkonnas
eeldasid suhete värskendamist Balti- ja Põhjamaade statistikaametitega. Koolitasime registripõhise statistika
osas nii Abu Dhabi, Iraagi kui ka India statistikaametite ja riigi digitaliseerimisega seotud ametnikke.
Andmehalduse arendamise valdkonnas panime aluse süvendatud koostööle Šveitsi Statistikaametiga.
Riigikantselei Meie 18.04.2023 nr 12.4-9/2768-1
[email protected]
Statistikaameti 2022. aasta aruanne
ja statistikanõukogu 2022. aasta
aruanne
Austatud härra Peterkop
Esitame vastavalt riikliku statistika seadusele Statistikaameti tegevuse 2022. aasta aruande
ning statistikanõukogu 2022. aasta aruande.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Mart Võrklaev
rahandusminister
Lisa(d):
1. Statistikaameti 2022. aasta aruanne
2. Statistikanõukogu 2022. aasta aruanne
Silver Salla
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272