KEHTNA VALLAVALITSUS Rahandusministeerium Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn 14.04.2023 nr 7-6/2020/220-191 Kehtna valla üldplaneering Kehtna vallavalitsus kinnitab, et Kehtna valla üldplaneeringusse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandesse on avalikul väljapanekul esitatud ettepanekud ja täiendused, mida vald otsustas arvestada, sisse viidud. Kehtna vallavalitsus kinnitab, et on Kehtna valla üldplaneeringu seletuskirja täiendanud vastavalt Maa-ameti 01.04.2022 kirjaga nr 6-3/21/15956-8 esitatud kooskõlastamise tingimusele. Kehtna vallavalitsus saatis 11.01.2022 kirjaga nr 7-6/2020/220-60 Kehtna valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kooskõlastamiseks Rapla, Märjamaa, Türi ja Põhja-Pärnumaa valdadele. Nimetatud Kehtna valla naaber omavalitsused ei keeldunud kooskõlastamisest ega pikendanud kooskõlastamise tähtaega 30 päeva jooksul, seega luges Kehtna vallavalitsus üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu nende poolt kooskõlastatuks vastavalt planeerimisseaduse §85 lõikele 2. Kehtna vallavalitsus kinnitab, et kõik ärakuulamistel saavutatud kokkulepped (fikseeritud protokollides) on Kehtna valla üldplaneeringusse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandesse sisse viidud. Arvestades Eesti Ornitoloogiaühingu ja Kotkaklubi poolt koostatud üle eestilise maismaalinnustiku analüüsi tulemusi ja Keskkonnaameti 21.03.2023 kirjas nr 6-5/22/11056-8 avaldatud seisukohti on üldplaneeringus tuuleenergeetika teemavaldkonna käsitlust täpsustatud. Kehtna vald loobus tuuleenergia arenguala T6 kavandamisest, määras ala T5 tuuleenergeetika uuringualaks (kus ORME asukoha valikuks tuleb koostada eriplaneering või viia läbi muu aja- ja asjakohane õigusaktiga määratud menetlusprotsess) ning täpsustas seletuskirja ptk 6.5.8 tingimusi (punkt 1.18.1 alapunktid). Tuulealad T1-T4 jäid üldplaneeringusse ORME asukohtadena. Kehtna vallavalitsus ei pea käesoleval perioodil T6 ala kavandamisest loobumist põhilahenduse muutmiseks. Lähtuvalt uutele asjaoludele on Keskkonnaamet avaldanud seisukoha, mille kohaselt ei ole olemasoleva teadmise puhul võimalik väita, et Kehtna valla üldplaneeringus kavandatud potentsiaalse tuuleenergia arenguala T6 arendamisega ei kaasne koosmõjus Rail Baltic projektiga ebasoodsat mõju Natura 2000 alade võrgustikku kuuluva Taarikõnnu Kaisma linnuala kaitse eesmärgile. Tuulepargi rajamine arendusalale T6 tekitaks Selja metsisemängust läände uue häiringu allika, mille järgselt ei pruugi olla võimalik liigi elupaigakasutuse nihkumine raudteest eemale. Tuulepargi rajamine Selja metsisemängust maksimaalselt eemale viib selle juba Nõlva metsisemänguga seotud elupaikadesse, mis pärsib selle ala funktsioneerimist Selja metsisemängu toetava elupaigana. Kuna must-toonekure elupaigakasutuse aruanne peegeldab, et olemasoleva info alusel on piirkonna kõige olulisemad toitumisveekogud arendusalast T5 lõunakaarde jäävad Imsi oja ja Massu jõe teatud lõigud. Arendusalale T5 tuulepargi rajamisel langevad ka sealsed metsakraavid liigi võimalike toitumisveekogude hulgast välja. Seega võib tuulepargi rajamine eeltoodu tõttu osutuda alal T5 välistatuks. Eeltoodust tulenevalt on ala T5 määratud tuuleenergeetika uuringualaks, kuna üldplaneeringu tasandil puudub põhimõtteline veendumus, et T5 alale saab rajada tuuleparki. Tuuleenergeetika uuringualal tuleb tuulepargi kui ORME asukohavalikuks koostada eriplaneering või läbi viia muu aja- ja asjakohane õigusaktiga määratud menetlusprotsess (nt ornitoloogiline uuring). Vastav täiendus on lisatud üldplaneeringu seletuskirja punkti 1.18.1.1. Riigimetsa Majandamise Keskust on tuulealade muudatustest teavitatud 12.04.2023 kirjaga nr 7-6/2020/220-188. T6 ala Kehtna valla üldplaneeringust väljajätmisest on teavitatud avaliku väljapaneku jooksul arvamuse andnud Maarja Lega´t , Advokaadibüroo Pricewaterhouse Coopers Legal OÜ-d ja Ragnar Kobin´it 12.04.2023 kirjadega nr 7-6/2020/220-189 ja 7-6/2020/220-190. Kehtna valla üldplaneeringu materjalide link HYPERLINK "http://gofile.me/6tNNn/IkDKoUsIJ" http://gofile.me/6tNNn/IkDKoUsIJ Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Viks vallavanem Lisa: Keskkonnaameti 21.03.2023 kiri nr 6-5/22/11056-8 Tiina Satsi
[email protected] 5304 0923
Kehtna Vallavalitsus Teie 01.03.2023 nr 7-6/2020/220-186
[email protected]
Meie 21.03.2023 nr 6-5/22/11056-8
Seisukoht Kehtna valla üldplaneeringu
heakskiitmise menetluse eelselt ilmnenud
asjaoludele (tuulepargialad)
Esitasite Keskkonnaametile1 seisukoha andmiseks täiendatud Kehtna valla üldplaneeringu (ÜP)
ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande eelnõu. Kehtna Vallavolikogu
18.05.2022 otsusega nr 1-2/41 võeti vastu Kehtna valla ÜP ja tunnistati nõuetele vastavaks ÜP
KSH aruanne. Perioodil 15.06 – 25.07.2022 toimus ÜP avalik väljapanek. Seoses 2022. aasta
lõpus valminud Eesti Ornitoloogiaühingu ja Kotkaklubi poolt koostatud üle-eestilise
maismaalinnustiku analüüsiga (edaspidi EOÜ analüüs) on ÜP heakskiitmise
menetlustoimingute eelselt ilmnenud uued asjaolud, millega tuleb planeeringulahenduses
arvestada.
Täpsemalt soovis Kehtna Vallavalitsus Keskkonnaameti seisukohta küsimuses, kas Kehtna
valla ÜP-s esitatud tuuleparkide asukohavalikut võib pidada jätkuvalt õigusaktide ja hea tavaga
vastavuses olevaks seoses eelkõige EOÜ analüüsi rakendamises. Samuti sooviti hinnangut ÜP
materjalides (ÜP seletuskirjas ja KSH aruandes) tehtud täiendute kohta. Kuna ÜP koostamine
on ajaliselt pikk protsess ning selle aja jooksul on Keskkonnaametile laekunud ka teisi
asjassepuutuvaid uusi andmeid ja materjale, esitame alljärgnevalt omapoolsed kommentaarid
kõiki uuemaid asjaolusid arvestades.
Tuuleenergeetika arendusala T1 ja T2
Tuuleenergeetika arendusalade T1 ja T2 osas täiendatud KSH aruandele märkusi ei ole.
Tuuleenergeetika arendusala T3
Tuuleenergeetika arendusala T3 paikneb EOÜ analüüsis modelleeritud tedre elupaigal
tugineval tsoonil 1 ja 2. Eesti looduse infosüsteemis (EELIS)2 ja loodusvaatluste andmebaasis
võimaliku arendusala läheduses liigi leiuandmed puuduvad. Modelleeritud elupaik on seotud
Kaigepere sooga, viimast aga läbib projekteerimisfaasis olev Rail Balticu raudtee.
Eeltoodule tuginedes ei ole Keskkonnaameti hinnangul otsest vajadust ÜP-s läbiviidavas
asukohavaliku faasis väga rangeks lähenemiseks ning antud asukohas tsoonide 1 ja 2 täielikuks
välistamiseks. Liigi elupaiga kaitsevajadust (ja vajadusel arendusel leevendavad või
1
Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 01.03.2023 nr 6-5/22/11056-7.
2
EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur.
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] /
www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
kompenseerivad meetmed) saab lahendada detailplaneeringu (DP) faasis läbiviidavate
uuringute ja mõjuhindamiste tulemusel.
Tuuleenergeetika arenguala T4
Tuuleenergeetika arenguala T4 paikneb osaliselt Kõnnumaa-Väätsa linnualasse kuuluva Lelle
(Imsi) raba lähedal. Lelle raba kuulub ka Kõnnumaa loodusalasse ning on looduskaitseseaduse
kohaselt kaitstav Kõnnumaa hoiualana. Arenguala T4 on kavandatud linnu-, loodus- ja hoiuala
piirist minimaalselt 1 km kaugusele, sellest tulenevalt võib järeldada, et tuulikutest tulenevad
häiringud alale ei ulata. Seisuga 12.03.2023 ei ole EELIS-es Lelle rabas kaitstavate linnuliikide,
sh Kõnnumaa-Väätsa linnuala kaitse-eesmärgiks olevate liikide leiukohti registreeritud.
Teadaolevalt (Imsi turbatootmisala mäeeraldise kasutuselevõtuga seotud täiendatud ja
parandatud keskkonnamõju hindamise aruanne, OÜ Eesti Geoloogiakeskus 2014; EOÜ
Kõnnumaa-Väätsa linnuala inventuur 2015. aastal) on Lelle rabas varasemalt tuvastatud teiste
hulgas tedre (linnuala kaitse-eesmärgiks olev liik) ning sookahlajate (kellest on linnuala kaitse-
eesmärgiks rüüt, mudatilder ja kiivitaja) esinemine. EOÜ analüüsis on Lelle raba piirkonnas,
kaasa arvatud kasutuses oleval Ilmsi turbamaardla alal, modelleeritud tedre elupaik, analüüsi
kohased tsoonid 1 ja 2 hõlmavad olulise osa arendusala T4 kaguosast, sama ala katab ka
soolinnustiku kaitseks määratud puhver. Arvestades, et Ilmsi turbamaardla alal toimub 2015.
aastal väljastatud maavara kaevandamise loa (Rapm-086, kehtivusega kuni 2045. aastani, mille
väljastamisele eelnevas keskkonnamõju hindamises ei tuvastatud ülemäärast negatiivset mõju
linnustikule ja linnualale) alusel turba kaevandamine, mis mõjutab paratamatult raba edelaosa
linnustikku, ei ole tedre ja soolindude modelleeritud elupaiga range järgimine antud juhul
asukohavalikul põhjendatud.
Tuuleenergeetika arenguala T4 lõunapoolset osa läbib Kõnnumaa maastikukaitseala
(Kõnnumaa-Väätsa linnuala, kaitse-eesmärgiks teiste hulgas metsis) ning Ahekõnnu ja Vasja
metsise püsielupaiku ühendav elupaigakoridor, mille raames tuulepargi arendamine võib
metsise elupaikade omavahelist sidusust tugevalt kahjustada. Tuulepargi rajamisega võib
kaasneda ka negatiivne mõju Ahekõnnu metsise püsielupaigaga seotud metsise funktsionaalsele
elupaigale.
ÜP KSH aruandes ei ole üheselt toodud välja, millise seisuga andmestikust on tuuleenergeetika
arendusalade määramisel lähtutud. Aruandes on valdavalt viidatud 2021. aasta andmetele, kuid
ei ole märgitud, kas töö hilisemates etappides on andmete kaasaegsust kontrollitud. Probleem
tuleneb 2022. aasta oktoobris EELIS-es registreeritud must-toonekure uues pesapaigas
(KLO9130908). Antud pesapaik paikneb arendusalast T4 minimaalselt u 1,9 km kaugusel (ning
arendusalast T5 minimaalselt u 4,5 km kaugusel). EOÜ analüüsist tulenev must-toonekure
tsoon 1 hõlmab arengualast T4 märkimisväärse osa, kaasa arvatud enamuse selle ida-
lõunaosast, kus esinevad ka eelnevalt kirjeldatud konfliktolukorrad metsise, tedre ja
sookahlajatega.
2023. aasta veebruaris esitas Kotkaklubi Keskkonnaametile aruande „Satelliit- ja GSM-põhiste
saatjatega varustatud kotkaste ja must-toonekurgede info soetamine ja pesitsusaegse info
analüüs ja must-toonekure tugitoitmine“. Töös esitati andmed 11 saatjate abil jälgitava must-
toonekure kohta, sealjuures andmed nende isendite toitumisveekogude kohta (NB! Tegemist on
konkreetsete isendite elupaigakasutuse andmestikuga, mitte laiemapõhjalisema analüüsiga).
Antud andmestiku kohaselt on piirkonnas pesitsev must-toonekurg toitunud arenguala T4
piirkonnas Velise jõe ülemjooksul ja Hiie kraavil, kuid mitte otseselt arengualal. Viidatud
jõelõigud ei ole senise info alusel ka olnud liigi jaoks olulisteks toitumisveekogudeks.
Eelnevast saab järeldada, et arenguala T4 lõuna- ja idaosa arendamine võib omada negatiivset
mõju erinevatele linnuliikidele. Samas, ala on piisavalt suur ning selle põhjaosas arendamine
on eelduslikult looduskaitseliselt võimalik. Arendatava ala suurus ning rajatavate tuulikute arv
2 (5)
saab selguda eelkõige edasises etapis läbi viidavate uuringute tulemusel, eriti must-toonekure
elupaigakasutuse andmetel.
Tuuleenergeetika arenguala T5
Tuuleenergeetika arenguala T5 osas esineb tugev konflikt I kaitsekategooria linnuliigi must-
toonekure elupaikadega. Kehtna valla metsalad on must-toonekurele heaks elupaigaks ning neis
leidub nii käesoleval ajal asustatud liigi pesitsusterritooriume, kui ka vanu pesakohti. ÜP KSH
on must-toonekure kaitsevajadust kajastanud, muu hulgas on märgitud, et tähelepanu tuleb
pöörata tuulealadele või nende vahetus läheduses paiknevatele potentsiaalsetele
toitumisveekogudele; tuulepargid ei tohi halvendada toitumisveekogude seisundit ega
ligipääsetavust. Arendustegevuste kavandamine liigi potentsiaalselt headesse elupaikadesse
võib viia hilisemas etapis teravatesse konfliktidesse (näiteks kui ÜP kehtestamise järgselt
tuvastatakse uus pesapaik või selguvad olulised toitumisveekogud). Arendusala T5 on
planeeritud viimastel aastatel kasutusel olnud pesapaikadest KLO9128771 ja KLO9127576
vastavalt 3,3 ja 3,7 km kaugusele, 2022 aastal leiti uus pesa (KLO9130908) arendusalast 4,5
km kaugusel (kuid arendusalale T4 oluliselt lähemal). EOÜ analüüsis on must-toonekure pesast
tulenevaks tsooniks 1 peetud 4,8 km raadiusega ala pesast.
Eelnevalt viidatud must-toonekure elupaigakasutuse aruanne peegeldab, et olemasoleva info
alusel on piirkonna kõige olulisemad toitumisveekogud arendusalast T5 lõunakaarde jäävad
Imsi oja ja Massu jõe teatud lõigud. Vähem olulisteks, kuid siiski kasutusel olevateks
toitumisveekogudeks osutusid ka väga mitmed arendusalal T5 paiknevad metsakraavid.
Olemasoleva andmestiku kohaselt on Eestis pesitsevate must-toonekurgede väga kehva
pesitusedukuse üheks põhjuseks aja jooksul toimunud toitumistingimuste halvenemine.
Saksamaal teostatud tuuleparkide lähistel pesitsevate must-toonekurgede käitumise
kaardistamine on näidanud, et antud liik valdavalt väldib tuulepargialasid. Mis tähendab, et
arendusalale T5 tuulepargi rajamisel sealsed metsakraavid langevad liigi võimalike
toitumisveekogude hulgast välja, mistõttu toitumistingimused halvenevad veelgi. Sellise mõju
puhul ei ole eeldatavalt võimalik ka rakendada efektiivselt toimivaid leevendusmeetmeid (nt
tuulikute seiskamine teatud perioodiks), kuna ohuks ei saa pidada mitte niivõrd liigi hukkumist
kokkupõrkes tuulikuga (mille esinemist loomulikult ei saa samuti välistada) kui antud piirkonna
vältimist. Leiame, et viimaste aastate jooksul asustatud must-toonekure pesade piirkonnas tuleb
tuuleparkide planeerimisel lähtuda EOÜ analüüsis välja toodud keskmisest kodupiirkonna
suurusest (tsoon 1), eriti kui seda kinnitab ka olemasolev info toitumisveekogude paiknemise
kohta.
Laekunud uuest informatsioonist tulenevale leiame, et tuuleenergeetika arendusala T5
arendamine oleks must-toonekurele kaitse seisukohast olulise negatiivse mõjuga. Seega tuleks
kaaluda arendusalast T5 loobumist.
Tuuleenergeetika arendusala T6
Tuuleenergeetika arendusala T6 on kavandatud Selja, Nõlva ja Kohtru metsisemängude
(vastavalt Selja, Nõlva ja Ellu metsise püsielupaigad) vahelisele alale. Värskemad metsise
elupaigauuringud kinnitavad, et üldreeglina võib liigi poolt kasutatavaks funktsionaalseks
elupaigaks pidada ala 3 km raadiuses mänguala keskmest või kuni 2 km raadiuses mänguala
piirist ning väiksemate kaitstavate alade (sh püsielupaigad) puhul võib oluline osa elupaigast
jääda ka väljapoole kaitstava ala piire. Praegused EELIS-sse kantud liigi leiukohad peegeldavad
eelkõige mänguala lähiümbruse kõige olulisemaid elupaiku ning nende ülevaatamine on kavas
metsise kaitse-tegevuskava kinnitamise järgselt.
3 (5)
Antud püsielupaigad kuuluvad metsise elupaikade Kaisma tuumalasse, mis omab suurt tähtsust
tagamaks metsise alampopulatsioonide sidusust, ühendades Vahe-Eesti ja Lääne-Eesti
tuumalasid. Looduskaitse valdkonna õiguse seisukohalt on neist olulisim Selja metsisemäng,
mis kuulub Taarikõnnu-Kaisma linnuala koosseisu, metsis on ka linnuala kaitse-eesmärgiks
olev liik. Antud info on esitatud ka täiendatud ÜP KSH aruandes, kus on esitatud ka tingimus,
et T6 alale tuulepargi kavandamisel tuleb teostada metsise inventuur; aladele tuulikute rajamise
võimalikkus selgub vastava planeeringu mõju hindamise käigus; mõju hindamisel olulise
ebasoodsa mõju esinemisel metsise elupaikadele võivad alad muutuda ka täielikult või osaliselt
välistatuks tuulepargi rajamiseks.
Antud asukohas on möödapääsmatu arvestada võimaliku koosmõjuga Rail Balticu
raudteetrassiga, koosmõju esinemise võimalikkust on ÜP KSH aruandes ka rõhutatud. Rail
Balticu raudteetrassi lõigu „Hagudi – Rapla ja Pärnu maakonna piir“ ehitusprojekti KMH
aruande eelnõu (seisuga märts 2023) kohaselt on Selja metsisemängu piirkonnas liigi
olulisemad elupaigad mängualast läänes, osaliselt ka väljaspool püsielupaika. Seda kinnitab ka
A. Jairi poolt 2014 koostatud ekspertarvamus „Rail Baltic raudtee ja selle rajamisega kaasneva
keskkonnamõju hindamine Selja, Mõtuse, Kõveri ja Nepste metsise püsielupaikadele“, mille
kohaselt on Selja metsise mängu toetavad männiosalusega metsa elupaigad püsielupaigast
lääne- ja loodekaares, sh ka kavandatava tuulepargi alal. Püsielupaigast läände jäävate
elupaikade olulisus suureneb eeldatavasti veelgi raudtee valmimisel, kui raudteest tulenevate
häiringute tõttu on oodata lindude nihkumist läänesuunda (seda hoolimata kavandatavast
müratõkkest, mis vähendab elupaika ulatuvaid häiringuid). Viidatud Rail Baltic KMH aruande
eelnõu toob raudtee rajamise võimaliku koosmõju allikana välja Kehtna valla ÜP-ga
kavandatud tuulepargid. Rail Baltic KMH aruande eelnõu jõuab järeldusele, et Rail Baltic
raudtee rajamisel, juhul kui rakendatakse leevendavaid meetmeid, puudub ebasoodne mõju
Taarikõnnu-Kaisma linnuala terviklikkusele ja kaitse-eesmärkidele. Kuid antud järeldusele on
jõutud arvestades raudteeäärsete metsise elupaikade tõhusa kaitsega, sealhulgas on piirkonna
metsise asurkonna säilimisega seotult KMH eelnõus rõhutatud ka Nõlva metsise püsielupaigas
elupaikade seisundi säilitamist või parandamist.
Võttes aluseks, et:
võrdlemisi suurepindalaline arendusala T6 on kavandatud Selja ja Nõlva metsise
mängualadega seotud funktsionaalsesse elupaika (ala T6 seos Kohtru mängualaga on
eeldatavalt nõrgem, kuna vahepeal on hajusalt elamualad), vähendades ka nende
vahelist elupaikade sidusust;
metsise elupaigas ulatub suurema tuulepargi tuulikute häiriv ning elupaikade
kasutatavust vähendav mõju suurusjärgus kuni 1 km kaugusele ning
Rail Balticu raudtee KMH aruande eelnõu kohaselt saab Taarikõnnu-Kaisma linnuala
kaitse-eesmärgiks oleva metsise osas järeldada ebasoodsa mõju puudumist vaid juhul
kui arendusprojektiga seonduvalt või lisanduvalt rakendatakse leevendavaid meetmeid
ja kaitsekorralduslikke tegevusi, millega parandada metsise asurkonna üldist seisundit
(sh Nõlva püsielupaiga seisundi säilitamine või parandamine, asurkonna üldise sidususe
säilitamine)
ei ole olemasoleva teadmise puhul võimalik väita, et ala T6 arendamisega ei kaasne koosmõjus
Rail Baltic projektiga ebasoodsat mõju Natura 2000 alade võrgustikku kuuluva Taarikõnnu-
Kaisma linnuala kaitse-eesmärgile. Tuulepargi rajamine arendusalale T6 tekitab Selja
metsisemängust läände uue häiringu allika, mille järgselt ei pruugi olla võimalik liigi
elupaigakasutuse nihkumine raudteest eemale. Tuulepargi rajamine Selja metsisemängust
maksimaalselt eemale viib selle juba Nõlva metsisemänguga seotud elupaikadesse, mis pärsib
selle ala funktsioneerimist Selja metsisemängu toetava elupaigana.
4 (5)
Seega leiame, et alale T6 on tuuleparki võimalik rajada alles peale Rail Baltic raudtee
väljaehitamist ning esimeste tööaastate toimimist, kui selle arenduse mõju on avaldunud ning
vastava seiretööga on muutused (või muutuste puudumine) metsise asurkonnas tuvastatud ning
on võimalik viia läbi sisuline kumulatiivsete mõjude hindamine.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Helen Manguse
juhataja
keskkonnakorralduse büroo
Karl Markus Wahlberg 5885 7049 (keskkonnakorraldus)
[email protected]
Märt Öövel 5306 8315 (looduskasutus)
[email protected]
Olavi Randver 525 4935 (looduskasutus)
[email protected]
Liisu Aulik 5692 4060 (loodushoiutööd)
[email protected]
5 (5)