dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Perehüvitiste seaduse ning perehüvitiste seaduse, perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse muutmise seadus

Rahandusministeerium · 17. aprill 2023
Viit
1.1-11/2762-1
Registreeritud
17. aprill 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Sotsiaalministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.1-11/2023
Vastutaja
Katrin Tael2
Lahendamise tähtaeg
21. aprill 2023

Failid

  • 📎1.2-244-1 17.04.2023 Õigusakti eelnõu.asice1232 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

Justiitsministeerium Meie 17.04.2023 nr 1.2-2/44-1 Rahandusministeerium Eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks perehüvitiste seaduse ning perehüvitiste seaduse, perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga saab tutvuda eelnõude infosüsteemis EIS. Võimalusel palume kooskõlastused ja arvamused esitada hiljemalt 21. aprilliks 2023. Täname ja jääme lootma igakülgsele koostööle muudatuste menetlemisel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister Lisad: 1. PHS muutmine_EN 2. PHS muutmine_SK Merlin Murumets 6269 806 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 EELNÕU 17.04.2023 Perehüvitiste seaduse ning perehüvitiste seaduse, perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse muutmise seadus § 1. Perehüvitiste seaduse muutmine Perehüvitiste seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 21 lõikes 2 asendatakse arv „650“ arvuga „450“; 2) paragrahvi 21 lõikes 3 asendatakse arv „850“ arvuga „650“; 3) paragrahvi 21 lõiked 4–7 ja § 637 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 49 lõikes 3, § 50 lõigetes 1, 3 ja 4 ning § 501 lõigetes 2 ja 4 asendatakse arv „100“ arvuga „200“; 5) paragrahvi 637 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: "(5) Lasterikka pere toetuse maksmist jätkatakse kuni 2023. aasta 31. detsembrini neile, kellel oli 2023. aasta 30. juuni seisuga õigus käesoleva seaduse enne 2023. aasta 1. juulit kehtinud redaktsiooni § 21 lõigete 4 või 5 alusel toetuse maksmise jätkamisele.“; 6) seaduse 5. peatüki 1. jagu täiendatakse §-ga 638 järgmises sõnastuses: „§ 638. Elatisabi suuruse rakendamine 2024. aasta 1. jaanuarist jõustunud elatisabi suurust rakendatakse alates 2024. aasta jaanuari eest makstavale elatisabile.“. § 2. Perehüvitiste seaduse, perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse muutmine Perehüvitiste seaduse, perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seadusest (RT I, 11.01.2023, 2) jäetakse välja § 1 punkt 8 ja § 4 lõige 3. § 3. Seaduse jõustumine (1) Käesolev seadus jõustub 2023. aasta 1. juulil. (2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 1, 2, 4 ja 6 jõustuvad 2024. aasta 1. jaanuaril. Lauri Hussar Riigikogu esimees 1 Tallinn, ………………… 2023. a Algatab Vabariigi Valitsus ……………….. 2023. a (allkirjastatud digitaalselt) 2 Perehüvitiste seaduse ning perehüvitiste seaduse, perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eesti Reformierakonna, Erakond Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valitsusliidu programmis aastateks 2023-2027 on kokku lepitud perehüvitiste seaduse (edaspidi PHS) muutmine, eesmärgiga suunata raha õiglasema ja kulutõhusama toetussüsteemi loomiseks. Käesoleva aasta algusest suurendati lapsetoetust esimesele ja teisele lapsele 60 eurolt 80 eurole, üksikvanema lapse toetuse suuruseks määrati 80 eurot ning enam kui kahekordistati lasterikka pere toetuse suuruseid: 3–6 lapse puhul kerkis igakuine toetus 300 eurolt 650 eurole ning 7 või rohkema lapsega pere puhul 400 eurolt 850 eurole. Lasterikaste perede toetusmeetmed on algatanud ühiskonnas laialdase diskusiooni, keda ja kui palju peab riik toetama, riivata on saanud ühe- ja kahelapseliste vanemate õiglustunne. Piiratud riigieelarve tingimustes tuleb tasakaalustatuma toetussüsteemi loomiseks teha perepoliitikas muudatusi. Tuginedes Vabariigi Valitsuse suunistele, suurendatakse käesoleva eelnõuga elatisabi suurust, korrigeeritakse lasterikka pere toetuste suuruseid, tunnistatakse kehtetuks lasterikka pere toetuse maksmise sujuva lõppemise regulatsioon ning loobutakse 1. maist 2024 jõustuma pidanud lasterikka pere toetuse indekseerimisest pensioniindeksiga. Alates 1. jaanuarist 2024 suureneb elatisabi, mida riik maksab lapsele juhul, kui elatist maksma kohustatud vanem elatist ei maksa või ei tee seda vajalikus mahus, 100 eurolt 200 eurole kuus. Eesti ühe vanemaga pered on võrreldes teiste peretüüpidega suurimas vaesuses – kolmandik üksikvanema leibkondadest elab suhtelises vaesuses. Elatisabi suurendamisega tagatakse peredele lapse ülalpidamiskulude suurusega paremas vastavuses toetus, mis aitab kaasa vaesuse ennetamisele ja leevendamisele. Alates 1. jaanuarist 2024 on lasterikka pere toetuse suurus 3–6 lapse puhul 450 eurot kuus ning 7 ja enama lapse puhul 650 eurot kuus. Vaatamata planeeritavatele muudatustele jääb 3–6 lapsega peredel lasterikka pere toetus võrreldes 2022. aastaga siiski 150 euro võrra ning 7 ja enama lapsega peredel 250 euro võrra suuremaks. See tähendab, et peresid toetatakse võrreldes varasemaga jätkuvalt suuremas ulatuses, aidates seeläbi katta suurema arvu laste kasvatamisega seotud kulusid. Alates 1. juulist 2023 tunnistatakse kehtetuks lasterikka pere toetuse maksmise sujuva lõppemise regulatsioon, mis nägi ette lasterikka pere toetuse maksmist kuni pere noorima lapse 19-aastaseks saamiseni. Kuna regulatsioon on jõudnud kehtida vaid mõned kuud, puudutab see muudatus väheseid peresid. Peredele, kellele juba aasta algusest makstakse lasterikka pere toetust 2/3 ulatuses, sätestatakse muudatusega kohanemiseks 6-kuuline üleminekuperiood, st neile jätkatakse lasterikka pere toetuse maksmist kuni 2023. aasta lõpuni. Peredele, kellel oleks lasterikka pere toetuse jätkamise õigus tekkinud alates 1. juulist 2023, toetuse maksmist ei jätkata, st kolmest lapsest vanima 19-aastaseks saamisel lõpeb toetuse maksmine täies ulatuses ja toetuse etapiviisilist vähendamist ei rakendata. 1 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi riigi teenuste juht Merlin Murumets (tel 626 9806, [email protected]). Eelnõu mõjude hindamise peretoetuste muudatuste osa on teinud Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna analüütik Age Viira (tel 626 9141, [email protected]) ja nõunik Alis Tammur (tel 626 9750, [email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusloome- ja isikuandmete kaitse nõunik Alice Sündema (tel 626 9271, [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu on seotud Eesti Reformierakonna, Erakonna Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valitsusliidu 2023−2027. aasta programmi 9. peatüki „Sotsiaalpoliitika“ punktiga 9.1.16, mis seab eesmärgiks muuta PHS-i, et suunata raha õiglasema ja kulutõhusama lastega perede toetussüsteemi loomiseks. Eelnõuga muudetakse PHS-i redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 11.01.2023, 9 ning perehüvitiste seaduse, perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seadust avaldamismärkega RT I, 11.01.2023, 2. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus. Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. Seaduse eesmärk Seaduse eesmärk on luua tasakaalustatum ja riigieelarve seisukohast jõukohasem peretoetuste süsteem, kus hüved on eri laste arvu ja vanemate arvuga perede vahel jagunenud õiglasemalt. Muudatused võimaldavad suunata lisaraha teenustesse, hooldus- ja haigushüvitise ning laste ravi rahastamisse ja turvalise elukeskkonna loomisesse. Elatisabi suurendamise eesmärk on toetada nende perede majanduslikku toimetulekut, kes elavad kõige suuremas vaesuses. Eelnõu kohta ei ole koostatud hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (HÕNTE) kohaselt väljatöötamiskavatsust, kuna muudatuste sisu ja tähtsuse tõttu on eelnõu menetlus kiireloomuline (HÕNTE § 1 lg 2 p 1). 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist, millest esimeses sätestatakse PHS-i muudatused, teises perehüvitiste seaduse, perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse muudatused ja kolmandas seaduse jõustumissätted. Eelnõu § 1 punktidega 1 ja 2 vähendatakse PHS § 21 lõigetes 2 ja 3 sätestatud 3–6 lapsega perede lasterikka pere toetuse suurust 650 eurolt 450 eurole kuus ning 7 ja enama lapsega perede lasterikka pere toetust 850 eurolt 650 eurole kuus. Vaatamata planeeritavatele muudatustele peretoetuste süsteemis, jääb 3–6 lapsega perede lasterikka pere toetus siiski 150 euro võrra ning 7 ja enama lapsega peredel 250 euro võrra suuremaks võrreldes 2022. aastaga. See tähendab, et lasterikastele peredele on endiselt tagatud märkimisväärne riigi rahaline tugi. 2 Eelnõu § 1 punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks PHS § 21 lõigetes 4–7 sätestatud lasterikka pere toetuse maksmise sujuva lõppemise regulatsioon, mille kohaselt rakendati alates 1. jaanuarist 2023 lasterikka pere toetuse maksmist ja sujuvat lõppemist kuni pere noorima lapse 19- aastaseks saamiseni (ehk kolmest lapsest vanima 19-aastaseks saamisel jätkati toetuse maksmist 2/3 ulatuses toetuse suurusest, kolmest lapsest keskmise 19-aastaseks saamisel jätkati toetuse maksmist 1/3 ulatuses toetuse suurusest ning noorima lapse 19-aastaseks saamisel toetuse maksmine lõppes). Käesoleva eelnõu kohaselt lõpeb lasterikka pere toetuse maksmine siis, kui pere kolmest lapsest vanim saab 19-aastaseks. Seoses lasterikka pere toetuse maksmise sujuva lõppemise sätete kehtetuks tunnistamisega tunnistatakse kehtetuks ka lasterikka pere toetuse maksmise jätkamist reguleeriv rakendussäte PHS § 637 lõikes 1, kuna see ei ole enam asjakohane ega vajalik. Näide Peres kasvab 3 last vanuses 4, 7 ja 18. Pere vanima lapse 19. sünnipäev on 15. juunil 2023. Pere saab igakuiselt lapsetoetusi 260 eurot (1. ja 2. lapse eest kokku 160 eurot ja 3. lapse eest 100 eurot) ning 650 eurot lasterikka pere toetust. Pere vanima lapse 19-aastaseks saamisel lõpeb alates sünnipäevakuule järgnevast kuust, st 1. juulist 2023 õigus vanima lapse eest lapsetoetusele ja sellega seoses ka lasterikka pere toetusele. Alates 1. juulist 2023 makstakse perele lapsetoetust 1. ja 2. lapse eest 160 eurot kuus. Lasterikka pere toetusele perel enam õigust ei ole. Eelnõu § 1 punktiga 4 suurendatakse elatisabi summat 100 eurolt 200 eurole kuus. Elatisabi kuni 100 eurot kuus maksab riik lapsele, kelle vanem või vanemad ei täida ülalpidamiskohustust. Kehtiva seaduse kohaselt on elatisabi võimalik taotleda nii kohtu-, täite- kui ka pankrotimenetluse ajal. 1. jaanuaril 2022 jõustus uus miinimumelatise arvutamise valem, mille baassumma on pool lapse keskmisest ülalpidamiskulust (2023. aastal 249.78 eurot kuus), kuid elatisabi suurus (kuni 100 eurot kuus) on püsinud muutmata kujul alates 2017. aastast ega kata lapse ülalpidamiskulusid. 200 euro suurune elatisabi on võrreldav miinimumelatise suurusega ning vähendab üksi last kasvatavate vanemate ja laste vaesust, tagades neile elatisabi maksmisega parema majandusliku toimetuleku. Elatisabi suurendamine mõjutab ka elatisvõlgnikku, kellele see võib kaasa tuua tema võlgnevuse suurenemise riigi ees, mistõttu on jõustumistähtajaga antud piisav aeg muudatusega kohanemiseks. Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse PHS § 637 lõikega 5, millega luuakse lasterikka pere toetuse maksmise sujuva lõpetamise kehtetuks tunnistamisega üleminekuregulatsioon neile peredele, kellel oli 30. juuni 2023 seisuga õigus toetuse maksmise sujuvaks lõppemiseks. Seaduse jõustumisest 1. juuli 2023 makstakse eelnimetatud peredele lasterikka pere toetust edasi 2/3 või 1/3 ulatuses veel kuus kuud, et tagada peredele piisav aeg muudatustega kohanemiseks. Näide Peres kasvab 3 last vanuses 4, 7 ja 19. Pere vanim laps sai 19-aastaseks 15. märtsil 2023. Pere saab 4- ja 7-aastase lapse eest lapsetoetust (1. ja 2. lapse eest kokku 160 eurot kuus) ja lasterikka pere toetust alates 1. aprillist 2023 2/3 ulatuses toetuse suurusest (433,33 eurot kuus) kuni 31. detsembrini 2023. Alates 1. jaanuarist 2024 lasterikka pere toetuse maksmine perele lõpeb. Perele makstakse edasi lapsetoetust 1. ja 2. lapse eest 160 eurot kuus. 3 Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse seadust uue §-ga 638, milles sätestatakse elatisabi suuruse rakendamise reegel regulatsiooni muutumise perioodil. Selle kohaselt rakendatakse uut elatisabi suurust 200 eurot alates 2024. aasta jaanuari eest makstava elatisabi puhul, mis tähendab, et suuremat elatisabi suurust ei kohaldata varasemate perioodide eest makstava elatisabi puhul. Selline rakendamise reegel tagab ka elatisvõlgnikule parema õigusselguse. Näide 1: Kohtumenetlusaegne elatisabi. Makseettepaneku määruse või hagi tagamise määruse on kohus välja andnud 15. novembril 2023. Isik esitab Sotsiaalkindlustusametile (edaspidi SKA) elatisabi taotluse 20. novembril 2023. Taotlus menetletakse samuti novembris, seega esimene elatisabi väljamakse toimub detsembris 2023 novembri- ja detsembrikuu eest (novembrikuu elatisabi proportsionaalses summas ning detsembrikuu elatisabi 100 eurot). Jaanuaris 2024 makstakse jaanuarikuu eest välja elatisabi summas 200 eurot. Näide 2: Kohtumenetlusaegne elatisabi. Makseettepaneku määruse või hagi tagamise määruse on kohus välja andnud 15. novembril 2023. Isik esitab SKA-le taotluse 15. detsembril 2023. Menetlus toimub samuti detsembris. Esimene elatisabi väljamakse tehakse jaanuaris novembri- (proportsionaalne osa 100 eurost), detsembri- (100 eurot) ja jaanuarikuu (200 eurot) eest. Näide 3: Täitemenetlusaegne elatisabi. Kohtutäitur edastab jaanuaris 2024 SKA-le makseteatised detsembri arvestusperioodi eest. Jaanuaris 2024 makstakse isikule välja detsembrikuu eest elatisabi summas 100 eurot. Kohtutäitur edastab veebruaris 2024 makseteatised jaanuari 2024 arvestusperioodi eest. Veebruaris 2024 makstakse isikule välja jaanuarikuu eest elatisabi summas 200 eurot. Eelnõu §-ga 2 jäetakse perehüvitiste seaduse, perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse muutmise seadusest välja veel jõustumata lasterikka pere toetuse indekseerimise sätted, mis pidid jõustuma 1. mail 2024. Regulatsiooniga nähti ette toetuse indekseerimise iga kalendriaasta 1. maiks riikliku pensionikindlustuse seaduse § 26 lõike 6 alusel kinnitatud indeksiga. Eelnõu §-s 3 sätestatakse seaduse jõustumine. Eelnõu § 3 lõikes 1 sätestatakse, et seadus jõustub 1. juulil 2023. Sellest kuupäevast tunnistatakse kehtetuks lasterikka pere toetuse maksmise sujuv lõpetamine ja jäetakse 1. mail 2024 jõustuma pidanud PHS-i redaktsioonist välja lasterikka pere toetuse indekseerimine pensioniindeksiga. Eelnõu § 3 lõikes 2 sätestatakse, et seaduse § 1 punktid 1 ja 2, millega vähendatakse lasterikka pere toetuse suurust, ning punktid 4 ja 6, millega suurendatakse riigi makstavat elatisabi 200 eurole kuus, jõustuvad 1. jaanuaril 2024. Regulatsiooni kooskõla põhiseadusega Eelnõuga ette nähtud muudatuste kohaselt loobutakse lasterikka pere toetuse iga-aastasest indekseerimisest, lõpetatakse lasterikka pere toetuse etapiviisiline vähendamine ning vähendatakse lasterikka pere toetuse suurust. Kuna muudatuste tagajärjel muutub lasterikka pere toetuse saajate olukord võrreldes varasemaga ebasoodsamaks, siis võib öelda, et riivatakse 4 isikute õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtet, mis lasterikka pere toetuse saajatel on tekkinud nii kehtiva kui ka veel mitte jõustunud regulatsiooni osas. Õiguskindluse põhimõte tuleneb õigusriigi põhimõttest ning see on sätestatud Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-s 10. Õiguskindlus tähendab nii selgust kehtivate õigusnormide sisu osas (õigusselguse põhimõte) kui ka kindlust kehtestatud normide püsimajäämise suhtes (õiguspärase ootuse põhimõte). Õiguskindluse põhimõtte eesmärk on see, et isikud saavad olla kindlad kehtivas õiguslikus olukorras, mis tähendab, et isikutele peavad olema nende suhtes kehtivad õigusnormid selged ja avalikustatud ning isikutel peab tekkima kindlus kehtestatud normide püsimajäämise suhtes.1 Õiguspärase ootuse põhimõte annab isikutele võimaluse kujundada oma elu mõistlikus ootuses, et õiguskorraga talle loodud õigused ja kohustused on stabiilsed ja ei muutu oluliselt isikule ebasoodsas suunas.2 Õiguspärane ootus ei tähenda aga, et isikute õiguste piiramine või soodustuste lõpetamine on üldse lubamatu. Riigikohus on mitmes lahendis sedastanud, et seadusandja võib õigussuhteid vastavalt muutunud oludele ümber kujundada ning sellega paratamatult halvendada mõnede ühiskonnaliikmete olukorda, arvestades seejuures isikute õiguspärase ootusega. Riigikohus on oma lahendis 3-4-1-27-13 märkinud, et õiguspärase ootuse põhimõtet piirab demokraatia põhimõte. Otseselt või kaudselt rahva mandaadile tuginevad poliitilised organid on põhimõtteliselt õigustatud oma varasemaid valikuid ajakohastama, kui sellega ei kahjustata ülemäära kehtivat regulatsiooni usaldanud isikuid.3 Otsus selle kohta, milliseid reforme teha ja milliseid ühiskonnagruppe nende reformidega eelistada, on seadusandja pädevuses.4 Õiguspärase ootuse piiramisel peab normi kehtestaja kaaluma ühelt poolt avalikku huvi ja teisalt sellega põrkuvat erahuvi. Vastanduvaid huve kaaludes tuleb arvestada ka sellega, et regulatsiooni muutmisel ei kahjustataks ülemääraselt nende isikute õigusi, kes on kehtivat normi usaldades enda elu selle järgi korraldanud.5 Riigikohus on lahendis 5-20-7/12 leidnud, et isiku õiguspärane ootus on seda tugevam, mida kauem on kehtinud õigusakt, mille alusel on isikul tekkinud õigus oodata riigi sooritust ning mida kauem on isik õigusaktile tuginedes oma tegevust korraldanud.6 Kokkuvõttes on seadusandjal õigus otsustada, milliseid vajalikke ja põhjendatud muudatusi on vaja regulatsioonides teha, et tagada riigi jätkusuutlik toimimine, arvestades samal ajal isikutel kujunenud õiguspärase ootusega. Lahendis 5-17-13 on Riigikohus selgitanud, et õiguslikku regulatsiooni, mille kehtima jäämist kaitseb isiku õiguspärane ootus, võimalik põhiseaduspärasel viisil muuta, kui muudatustel on eesmärk, mis kaalub üles kaebaja õiguspärase ootuse regulatsiooni kehtima jäämiseks. Samuti peab uue regulatsiooni jõustumiseks olema ette nähtud mõistlik aeg, mille jooksul normi adressaadid saavad oma tegevuse vajadusel ümber korraldada, ehk peab järgima vacatio legis’e põhimõtet.7 Vacatio legis on seaduse avaldamise ja selle jõustumise vahele jääv ajavahemik ning piisava vacatio legis’e nõue on samuti osa PS §-s 10 tagatud õiguskindlusest. Riigikohus on leidnud, et õiguskindlusele vastab olukord, kus riik ei kehtesta uusi regulatsioone meelevaldselt. Uue õigusliku olukorra loomisel peab seadusandja kindlustama, et õiguse adressaadil oleks oma tegevuse ümberkorraldamiseks mõistlikul määral aega. Piisavust ehk mõistlikkust saab hinnata arvestades vaatluse all oleva õigussuhte iseloomu, õigussuhte 1 Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaanne 2020, § 13 p 37-38 2 Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaanne 2020, § 10 p 50 3 3-4-1-27-13, p 69 4 5-17-13, p 39 5 Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaanne 2020, § 10 p 51; 5-17-13, p 40 6 5-20-7/12, p 39 7 5-17-13, p 41 5 muutmise ulatust ning sellest tulenevat vajadust ümberkorraldusteks normiadressaatide tegevuses, samuti hinnates, kas muudatus õiguslikus olustikus oli ettenähtav või ootamatu.8 Eelnõuga kavandatud meetmetega soovitakse piiratud riigieelarvevõimaluste juures säästa riigi rahalisi vahendeid, et kasutada neid kõige suuremas vaesuses (ühe vanemaga pered) ja haavatavate sihtgruppide (harvikhaigusega ja puudega lapsed, asendushooldusel elavad lapsed) toetamiseks, peredele teenuste pakkumiseks ning teiste riigile hädavajalike investeeringute (nt kaitsekulud) tegemiseks. Raha ümbersuunamist nende tegevuste katteks võib pidada legitiimseks eesmärgiks õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtte riivele. Riigikohus on lahendis 3-4-1-7-03 leidnud, et ülemäärane koormus riigieelarvele on argument, mis on arvestatav sotsiaalabi ulatuse üle otsustamisel. Sotsiaalabi meetme ja suuruse osas on riigil vaba otsustuspädevus. Arvestades avalikku huvi on seadusandjal õigus teha kaalutlusi peretoetuse süsteemi muutmisel selle nimel, et peretoetustele kuluv summa riigieelarvest jaguneks võrdsemalt kõigi Eesti perekondades elavate laste vahel. Lasterikka pere toetuse suuruse ümber hindamine ja selle maksmise jätkamise muutmine täisealiste noorte puhul tagab suurema võrdsuse selles, kuidas riik toetab lastega peresid ning võimaldab eelarvevahendite vajaduspõhisemat jaotamist. Toetusmeetmena jääb lasterikka pere toetus alles ja selle suurus on ka tulevikus suurem kui enne muudatusi 2022. aastal. Täisealiste noorte parema toimetuleku toetamiseks on riigil kavas rakendada muid toetusmeetmeid, mis tagaksid just sellele sihtgrupile vajaliku toetuse, näiteks vajaduspõhise õppetoetuse kahekordistamine. Arvestada tuleb asjaolu, et lasterikka pere toetuse kõrgemad summad ja toetuse maksmise jätkamine täisealiste noorte puhul on kehtinud vaid mõni kuu. See tähendab küll seda, et perekondadel, kellel oli õigus suurenenud toetusele, on tekkinud õiguspärane ootus ka samasuguse toetuse saamisele tulevikus, kuid aeg, millal selline regulatsioon on kehtinud, on olnud lühike, mis muudab ka õiguspärase ootuse selles osas nõrgemaks. Eelnõuga on nii lasterikka pere toetuse suuruse muutumiseks kui ka lasterikka pere toetuse maksmise jätkamise lõpetamiseks nähtud ette 6-kuuline üleminekuaeg, et toetuse saajad saaksid uue olukorraga kohaneda ja oma tegevusi selle järgi korraldada. Sellist aega võib pidada piisavaks vacatio legis’eks, arvestades regulatsiooni enda kehtivuse aega. Ka maksuseaduste muudatuste puhul on peetud 6 kuud seaduse vastuvõtmise ja jõustumise vahel piisavaks ajaks, et muudatustest puudutatud isikutel oleks tagatud võimalus muutunud olukorraga kohaneda (maksukorralduse seaduse § 41). Eelnevat kokku võttes võib öelda, et eelnõuga kavandatav regulatsioon on kooskõlas PS-iga, arvestades muudatuste eesmärki, muudatustega seotud avalikku huvi ja isikutele kavandatud kohanemisaega, mistõttu muudatustega saavutatav legitiimne kasu kaalub üles riivest tingitud kahju. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole puutumuses Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud 8 Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaanne 2020, § 10 p 55 6 Eelnõus esitatud muudatustega võib eeldada mõju esinemist järgmistes valdkondades: sotsiaalne, sh demograafiline mõju, mõju majandusele, mõju regionaalarengule ning mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste korraldusele. Mõju majandusele avaldub leibkondade toimetulekus ja majanduslikes otsustes ning seda on käsitletud koos sotsiaalse mõjuga alapeatükis 6.1. Mõju olulisust hinnati nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. 6.1. Sotsiaalne, sh demograafiline mõju 6.1.1. Mõju inimeste heaolule ja sotsiaalsele kaitsele Sihtrühm 1: lasterikkad pered, kus kasvab kolm või enam lapsetoetust saavat last SKA 2023. aasta 31. märtsi seisu andmetel maksti lasterikka pere toetust 24 846 perele, nendest 24 717 on pered, kus kasvab 3−6 last ning 129 pere, kus kasvab 7 ja enama last. Kokku kasvab lasterikastes peredes 80 739 last, mis moodustab 29% kõigist lapsetoetust saavatest lastest. 2021. aasta rahva ja eluruumide loenduse (edaspidi REL) kohaselt on kolme ja enama lapsega perekonnad enamasti kahe vanemaga; üksikvanema perekondi on neist 7%. Lisaks praegustele lasterikka pere toetuse saajatele, on eelnõust puudutatud need lasterikkad pered, kellel õigus toetusele käesoleval aastal lõppes ning kellele on juba jätkatud toetuse maksmist 2/3 ulatusese toetuse suurusest. Kokku on neid peresid juuni lõpuks hinnanguliselt 130. Lasterikastes peredes kasvavad lapsed ja nende vanemad või eestkostjad moodustavad kogurahvastikust ca kümnendiku ning seega on sihtrühma hinnanguline suurus võrreldes elanikkonnaga keskmine. Eelnõuga tehtavad muudatused vähendavad lasterikaste perede majanduslikku heaolu ja kindlustunnet, sest võrreldes 2023. aastal kehtima hakanud toetuse suurustega (650/850 eurot), on lasterikka pere toetus 200 euro võrra väiksem (450/650 eurot). Samas võrreldes 2017−2022 aastal kehtinud toetuste suurustega (300/400 eurot), on ka käesoleva seaduseelnõuga kehtestatavad toetused suuremad (150/250 euro võrra) ning aitavad katta viimastel aastatel inflatsiooni tõttu suurenenud perede kulutusi. Lisaks lasterikka pere toetusele makstakse peredes veel iga lapse eest lapsetoetust, mistõttu väheneb kolmelapselises peres perehüvitistest saadav summa 910 eurolt 710 euroni ehk 22%. 2022. aastaga võrreldes on toetussumma samas 37% rohkem. Seega võib toetuse vähenemisest tuleva mõju ulatust lasterikastele perede tarbimiskäitumisele ja toimetulekule lugeda keskmiseks. Seaduseelnõu muudatused puudutavad ka erineva laste arvuga perede võrdset kohtlemist. Toetuse hüppeline tõus 2023. aastal riivas ühe- ja kahelapseliste perede õigustunnet, sest peretoetuste suuruste vahe kahelt kolmele lapsele oli 750 eurot9. Samas tuleb arvestada, et lasterikastes peredes jaguneb vanemate töine sissetulek rohkemate laste vahel. Võttes arvesse lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse suuruseid 2022−2024 aastatel, on joonisel 1 sarnaselt Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi analüütik Andres Võrgu10 mudelile arvutatud näidisperedele välja ekvaliseeritud sissetulek leibkonnaliikme kohta11 absoluutse vaesuse kaale12 kasutades. Joonis näitab, kuidas perehüvitiste suurenemine erinevatel aastatel on muutnud erineva laste arvuga perede netosissetulekuid, võttes arvesse ka laste ja perede programmdokumentide mõõdikute aluseks olevaid absoluutse vaesuse kaale, mis arvestavad ka 9 Kahe lapsega pere sai esimese ja teise lapse toetust 80 eurot ehk kokku 160 eurot. Kolme lapsega pere sai lisaks kolmanda lapse eest 100 eurot lapsetoetust ning 650 eurot lasterikka pere toetust ehk kokku 910 eurot. 10 A. Võrk. Mis on lapse kaal? Blogipostitus 16.11.2022. Kättesaadav: https://andresvork.github.io/Lapsekaalust?fbclid=IwAR25F_xoaBZczVvNtCU9_mlDkSrZbaeCQjSjTqZDc6l8MrO4oabQg MVRdrw 11 Leibkonnas kaks täiskasvanut kokku maksudejärgse sissetulekuga 2800 eurot. Kõik pere lapsed on alla 14-aastased. 12 Iga alla 14-aastase lapse kaaluks on 0,5 ja iga vähemalt 14-aastase lapse kaaluks on 0,7 (sama on teisel täisealisel). 7 peres tekkivat mastaabisäästu. Nähtub, et perehüvitiste suurenemine 2023. aastal muutis kolmelapseliste perede olukorra veidi paremaks kui kahelapselistel perekondadel, samas jäi kolmelapseliste perede olukord halvemaks kui ühelapselistel peredel. Lasterikka pere toetuse vähenemine 2024. aastal 200 euro võrra võrdsustab selle mudeli järgi kahe- ja kolmelapselised pered. Samas, kui peres on lapsi neli või enam, jagub pere sissetulekutest ka pärast suurt toetuste tõusu 2023. aastal ühe pereliikme kohta vähem, kui teistes väiksema laste arvuga peredes. Tegemist on mudeliga, kus on eeldatud, et kõigil peredel on samad töised sissetulekud ning mis ei võta arvesse, et lasterikastes peredes peavad lapsevanemad suurema tõenäosusega tööalaseid kompromisse tegema (sh nt rohkem hoolduslehti laste eest võtma, mis mõjutab pere kogusissetulekuid). Kui taotleda erineva laste arvuga perede võrdsemat toetamist, peaks edaspidi rohkem tähelepanu pöörama nende perede rahalisele toetamisele, kus on neli või enam last (nelja ja enama lapsega peresid on SKA 31. märtsi 2023 andmetel 4608 – kõigist lasterikastest peredest moodustavad need pered 19%). Joonis 1. Erineva laste arvuga näidisperede ekvaliseeritud sissetulek* leibkonnaliikme kohta * Leibkonnas kaks täiskasvanut maksudejärgse sissetulekuga kokku 2800 eurot. Ekvaliseeritud sissetulek on arvutatud arvestades lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse suurusi erinevatel aastatel ning absoluutse vaesuse kaale. Allikas: Sotsiaalministeerium, A. Võrk põhjal Täiendavalt oleks lasterikastel peredel palga- ja elukalliduse kasvuga tulevikus toime tulla aidanud lasterikka pere toetuse iga-aastane indekseerimine pensioniindeksiga, kuid indekseerimise ärajätmine tekitab ohu, et lasterikka pere toetus jääb elukalliduse tõusule nö jalgu. Samas on see oht kõigi perehüvitistega, sest täna ei ole ükski perehüvitis indekseeritud ning lasterikka peretoetuse indekseerimisest loobumine seab lasterikkad pered teiste peredega sarnasesse olukorda. Kui riigi rahaline võimekus seda tulevikus lubab, tuleks kaaluda indekseerimist selliselt, et selle mõju elukallidusega toimetulekuks jõuaks kõigi peredeni, sõltumata laste arvust. Lasterikka pere toetuse järk-järgulise vähendamise kehtestamise üheks põhjuseks oli ka kõrgkooli astumisega suurenevad pere kulutused, mida toetus leevendada oleks aidanud. Samas oleks toetust makstud ka nendele perele, kus noor enam ei õpi. Edasiõppivate noorte toetamist saab lahendada ka teistlaadi paremini sihitatud meetmetega, näiteks läbi õppetoetuste süsteemi arendamise. Juba täna toetab riik vähemkindlustatud perekondadest pärit tudengeid kõrghariduse omandamisega kaasnevate lisakulude katmisel. Nendele peredele, kellele riik juba hakkas või hakkab maksma lasterikka pere toetust 2/3 ulatuses, makstakse toetust kuni 2023. aasta lõpuni, andes peredele muutustega kohanemise aja. 8 Muudatus toob kaasa perekonnaseaduse alusel arvutatud võimaliku elatise suurenemise nende üksikvanemate jaoks, kes saavad lasterikka pere toetust. 1. veebruaril 2023 jõustusid elatise arvutamisel muudatused, mille järgi võetakse elatise suuruse arvutamisel arvesse vaid pool lasterikka pere toetust. 2021. aasta Statistikaameti Eesti sotsiaaluuringu kohaselt oli leibkondi, kus oli sõltuvaid lapsi ja ühtlasi saadi lasterikka pere toetust, ligikaudu 3700. Lasterikaste perede elatist maksma kohustatud vanematele võib muudatus tähendada aga senisega võrreldes suuremat rahalist panust oma laste ülalpidamisel. 6.1.2. Mõju demograafiale Lasterikka pere toetus loob eeldused, et majanduslikud motiivid ei takista kolmanda või järgmise lapse saamist ja pered saavad pereplaneerimisel lähtuda enda tegelikest soovidest. Viimastel aastatel on ühiskond liikunud ühest kriisist teise ning ebastabiilsetel aegadel sündimus enamasti langeb. Seda näeme väljenduvat ka sündide statistikas. Teadlased on soovitanud1314, et ebakindlatel aegadel peaks peredele kindlustunnet pakkuma perepoliitika oma turvalisuse ja stabiilsusega. Siiani puudub Eestis kogemus, et peretoetust oleks reaalselt oluliselt vähendatud. Selle muudatuse kaudne mõju võib ulatuda pikemasse tulevikku just seoses usalduse vähenemisega riigi vastu. Samas oli lasterikka pere toetuse tõus ebaproportsionaalselt suur võrreldes ühe- ja kahelapseliste perede toetuste tõusuga ja selle indekseerimine oleks tulevikus lõhet veelgi suurendanud. Eelnõuga tehtava muudatuse tulemusel jääb lasterikka pere toetus siiski olulisel määral võrreldes varasemaga kõrgemaks ja vähendab sellega ebavõrdsust, milles olid lasterikaste perede lapsed võrreldes ühe ja kahe lapsega perede lastega veel aasta tagasi. Käesoleva aasta algusest kehtestatud toetuse määrad on jõudnud kehtida lühikest aega, mistõttu ei pruugi praeguse muudatuse otsene mõju kuigi suur olla. Arvestades ebastabiilsust ühiskonnas ja sündimuse üldist vähenemist, on ilmselt tulevikus keeruline kindlaks teha, kas toetuse algsel kiirel suurenemisel või sellele järgnenud mõningasel vähenemisel on mingi mõju sündimusele. Samuti tuleb arvesse võtta, et ka elatisabi suurendamine jt valitsuse plaanitavad tegevused panustavad perede heaolusse ja turvatundesse, mis on pereplaneerimise alustala. Sihtrühm 2: elatisabi saavad pered Elatisabi suurenemine mõjutab peresid, kus kasvab lapsi, kelle vanem või vanemad ei täida ülalpidamiskohustust. Lastega perede leibkonnapildi ja elukorralduse uuringu15 esialgsed tulemused näitavad, et ca veerand (24%) lastest elavad ühe vanemaga ning neil on kusagil mujal elav teine vanem. Lahus elavate laste vanemate leibkondadest 27% ei saa teiselt vanemalt lapse ülalpidamiseks raha või ei maksa teine vanem lapsega seotud arveid. Siit võib järeldada, et teise vanema ülalpidamiskohtus võib olla mitte täidetud mitu korda rohkemate laste puhul, kui on täna elatisabi saavaid lapsi. 2022. aasta jooksul maksis SKA täitemenetlusaegset elatisabi 5714 lapse eest (4049 üksikvanemale), kohtumenetlusaegset elatisabi 425 lapse eest (277 üksikvanemale) ja pankrotimenetlusaegset elatisabi 21 lapse eest (17 üksikvanemale). Elatisabi saavate laste osakaal kõigist Eesti lastest jääb 2% ligi, seega on sihtrühma suurus väike. Elatisabi saajate arv on küll ajas suurenenud, kuid paljud üksikvanemad, kes on enamasti laste emad, on ka leppinud sellega, et elatist ei maksta. Sõltuvalt elatisabi liigist peab lapsevanem elatisnõudega kohtusse pöörduma ning kohus peab olema väljastanud lapse kasuks 13 https://www.postimees.ee/102672/sotsiaalteadlane-valitsuse-ebakindlus-raskel-ajal-iivet-ei-suurenda 14 https://www.err.ee/345460/ene-margit-tiit-riik-peab-lastest-hoolimist-uute-sammudega-toestama 15 Uuringu läbiviija on Sotsiaalministeeriumi tellimusel Rakendusuuringute keskus Centar, raport on avaldamisel mais 2023 9 kohtumääruse, või peab tegema teise vanemaga elatise osas kokkuleppe perelepitaja või notari juures. Kohtumenetlusaegse elatisabi puhul on selle saamise eeldus, et lapse kasuks on tehtud kas elatisnõude maksekäsu kiirmenetluse korral kohtu makseettepaneku määrus või hagi tagamise abinõu rakendamise määrus. Täitemenetlusaegse ja pankrotimenetlusaegse elatisabi maksmise aluseks on täitedokument, millega on elatis välja mõistetud või millega on elatise summas kokku lepitud. Elatisabi maksmine ei vabasta elatisvõlglast tema kohustusest, vaid riik nõuab vanemalt, kes oma lapsele on elatise maksmata jätnud, võlgnevuse välja. Kuigi mõjutatud sihtrühm on väike, on tegu olulise sotsiaalse mõjuga muudatusega, puudutades laste õigusi ja suurelt jaolt üksikvanemate sihtrühma, kes on võrreldes kahe vanemaga peredega pea kolm korda suuremas vaesusriskis. Statistikaameti Eesti Sotsiaaluuringu kohaselt elas suhtelises vaesuses ca kolmandik (32,7%) ühe täiskasvanu ja lastega leibkonnaliikmetest ning nende vaesusrisk pole ajas vähenemise märke näidanud. 2021. aasta REL-i andmetel on enamik üksi last kasvatavaid vanemaid naised (91%) ning sarnast osakaalu naiste kohta näitavad ka elatisabi saajate registriandmed: sõltuvalt elatisabi liigist, saab elatisabi 92%−95% ulatuses naine. Seetõttu mõjutavad ühe vanemaga peredele suunatud rahalised toetusmeetmed eelkõige naiste toimetulekut ning aitavad vähendada naiste ja meeste sissetulekute lõhesid. Joonis 2. Suhtelises vaesuses elavate leibkonnaliikmete osakaal erinevates lastega leibkondades Allikas: Statistikaamet, Eesti Sotsiaaluuring Elatisabi suurenemine võib mõjutada vanemaid senisest aktiivsemalt pöörduma elatisnõudega kohtusse või sõlmima kokkuleppeid elatise osas notari või perelepitaja juures, mis omakorda toetab laste õigust inimväärsele elatustasemele ning õigust osa saada sotsiaalkindlustuse hüvedest. Elatisabi suurenemine 100 euro võrra tõstab elatisabi suuruse paremini vastavusse lapse keskmiste ülalpidamiskuludega16, tagades nendele peredele parema majandusliku toimetuleku. Arvestades nii laserikastele peredele kui elatisabi saajate sihtrühmale avalduvat mõju, kaasneb kokkuvõttes seadusemuudatustega oluline sotsiaalne mõju. Kuna tegemist on Vabariigi Valitsuse prioriteetse ja kiireloomulise eesmärgiga, ei esitata eraldi põhjalikumalt mõjuanalüüsi eelnõus esitatud muudatuste kohta. 16 Pool lapse keskmisest ülalpidamiskulust kuus on alates 2023. aasta 1. aprillist 249.78 eurot kuus. See summa on aluseks ka elatise arvutamisel. 10 Järelhindamine eelnõuga kavandatud poliitikameetmetele viiakse läbi „Heaolu arengukava 2023−2030“ raames, mille näitajaid (kohortsündimuskordaja, laste suhtelise vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse määr ning soovitud ja tegelike laste arvu vahe) analüüsitakse ja hinnatakse iga-aastaselt. 6.2. Mõju regionaalarengule Eelnõus esitatud muudatustest puudutavad kõiki kohalikke omavalitsusi, sest Eestis pole omavalitsust, kus ei elaks lastega peresid. Mõju ulatus sõltub aga sellest, kui palju on lasterikkaid või elatisabi saavaid peresid ning kui suured on piirkonna keskmised sissetulekud. Suurim mõju on seaduseelnõul pigem maapiirkondadele, kus on väiksemad sissetulekud ja suurem vaesusrisk ning kus elavad suurema laste arvuga pered. Kui 2023. aastal jõustunud seaduseelnõuga toodi välja kaudne positiivne mõju maapiirkondade ja eeslinnade arengule, kuhu sünnib rohkem kolmandaid ja järgnevaid lapsi ning kus juba elavate lasterikaste perede toimetulek paraneb, siis toetuse vähenemine võib vähendada ka kirjeldatud mõju ulatust. 6.3. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Perehüvitisi puudutavad muudatused ei mõjuta kohalike omavalitsuste korraldust, kuid mõjutavad olulisel määral SKA ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemi Keskuse (edaspidi TEHIK) ülesandeid ja protseduure. Muudatuste rakendamine nõuab SKA ja TEHIK-u täiendavat tööjõudu ning sotsiaalkaitse infosüsteemi (edaspidi SKAIS) arendamist. Elatisabi puudutavad muudatused mõjutavad lisaks vähesel määral ka kohtutäitureid ja E-Täituri väikearendust. PHS-i eelmise aasta lõpus menetletud eelnõus17, millega suurendati lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuste summasid, kaotati 16−19-aastaste laste puhul õppimise tingimus, loodi regulatsioon lasterikka pere toetuse sujuvaks lõppemiseks ja indekseerimiseks, on detailselt esitatud muudatuse rakendamisega kaasnevad SKA ja TEHIK-u täiendavad personalikulud ning SKAIS-i arenduse lisavajadus (viidatud eelnõu seletuskirja Tabel 3). Tabel 3. IKT arendus ja SKA ning TEHIK-u täiendavad tööjõukulud 2022-2026, eurot Aasta SKAIS2 SKA täiendav TEHIK-u täiendav KOKKU arendus tööjõukulu tööjõu- ja jätkusuutlikkuse kulu 2022 74 400 162 978 50 300 287 678 2023 700 000 775 255 206 200 1 681 455 2024 798 455 145 000 943 455 2025 400 543 145 000 545 543 2026 417 372 145 000 562 372 Allikas: SKA, TEHIK Käesoleva eelnõuga lisanduvad peretoetusi puudutavatele muudatustele ka elatisabi suurendamisega seonduvad täiendavad tööülesanded ja SKAIS-i arendus (elatisabi summa suurendamisega seotud SKAIS-i arenduskulu on hinnanguliselt 10 000 eurot) ning SKA ja 17 Perehüvitiste seaduse, perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seadus 703 UA, https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/7285ebe6-ae44-47a1-99cf-2d0c5768bfc8/perehuvitiste- seaduse-perekonnaseaduse-ja-toolepingu-seaduse-muutmise-seadus 11 TEHIK-u täiendavad tööjõukulud, mis on kaetavad 2023. a riigieelarve seadusega ette nähtud perehüvitiste seaduse muudatuste elluviimiseks arvestatud ressursiga. Samuti on eelnimetatud eelarvest kaetav E-Täituri väikearenduse kulu, milleks on prognoositud 720 eurot ning mille tähtaegse valmimise eest vastutab Justiitsministeerium. Perehüvitiste muudatuste rakendamiseks ja täiemahulise arenduse teostamiseks on TEHIK viinud läbi hankemenetluse ning leping SKAIS-i arendamiseks on hankepartneriga sõlmitud. SKA on juba 2022. aastal alustanud täiendavate ametikohtade täitmist ja praegu on käimas täiendavad värbamised. Infosüsteemiväliselt nö „käsitööna“ tuleb menetleda kõik lasterikka pere toetuse jätkamised peredele, kus lasterikka pere toetuse maksmine on juba lõppenud või lõpeb 30. juuniks 2023. Kuigi alates 1. juulist 2023 tunnistatakse käesoleva eelnõuga lasterikka pere toetuse etapiviisiline lõppemine kehtetuks, rakendub peredele, kellele juba toetust vähendatud määras makstakse, kuuekuuline üleminekuaeg muudatusega kohanemiseks. Jätkuvalt on vaja püsivalt menetleda Euroopa Liidu (edaspidi EL) perehüvitisi, teavitades teiste riikide asutusi ja inimesi ümberarvestusest. Kuna EL-is eksporditakse peretoetusi ning vanema töötamise korral teises EL-i liikmesriigis tuleb sellel riigil, kus on suuremad peretoetused, hüvitada väiksema toetuse vahe, tekib Eestile muudatusega toetuste vahe hüvitamisel suurem roll. Elatisabi summa suurendamisega seoses on vajalik manuaalmenetluses arvestada ümber kohtumenetlusaegse elatisabi otsused neile, kelle hüvitisperiood jääb kahe kalendriaasta vahetusse, mil hüvitise summa muutub. Tegemist on nelja kuu jooksul tehtud otsuste „käsitööna“ ümbermääramisega. Lasterikka pere toetusmeetmeid puudutavad muudatused on juba toonud SKA-le kaasa selgitamise, nõustamise ja vaiete lahendamise arvu kasvu ning võib eeldada, et käesoleva eelnõuga tehtavate muudatuste tulemusel suureneb kliendikontaktide arv nõustamisteks ja selgituste jagamiseks veelgi. Eelduslikult suureneb ka vaiete osakaal, kuna inimeste õigusi käesoleva eelnõuga vähendatakse. Samas on toetuse summa piisavalt suur, mistõttu jätkuvad pöördumised seoses laste vanemate vahel jagamise ja hüvitise saamise võimaluste optimeerimisega. Eelnõuga planeeritavate muudatuste vastuvõtmisest jõustumiseni jääb SKA-le ja TEHIK-ule piisavalt aega infosüsteemis vajalike IT-arenduste tegemiseks ja testimiseks. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Lasterikka pere toetuse vähenemine, toetuse indekseerimisest loobumine ning lasterikka pere toetuse sujuva lõppemise kehtetuks tunnistamisega vähenevad riigieelarvesse planeeritud kulud: 2023. aastal 5,1 mln eurot; 2024. aastal 86,0 mln eurot; 2025. aastal 110,4 mln eurot; 2026. aastal 131,9 mln eurot ja 2027. aastal 151,8 mln eurot. Elatisabi suurenemine 100 eurolt 200 euroni toob riigieelarvele 2024−2027. aastal igal aastal täiendava kulu 5,8 miljonit eurot, mis kavandatakse 2024. aasta riigieelarve seaduse eelnõusse Rahandusministeeriumi 2023. aasta suvise majandusprognoosi koostamise käigus. Muudatuste rakendamisega kaasnevad SKAIS-i arenduse ning SKA ja TEHIK-u täiendavad tööjõukulud on kaetud 2023. a riigieelarve seadusega ning 2024−2026. aasta kulu on kavandatud katta riigieelarve strateegia 2023−2026 protsessis. 12 8. Rakendusaktid Eelnõu rakendamiseks ei ole vaja vastu võtta, muuta ega kehtetuks tunnistada rakendusakte. 9. Seaduse jõustumine Lasterikka pere toetuse maksmise sujuva lõpetamise kehtetuks tunnistamine ja lasterikka pere toetuse indekseerimisest loobumine (§ 1 punktid 3 ja 5 ning § 2) on kavandatud jõustuma 1. juulil 2023. a ning lasterikka pere toetuse suuruse vähendamine (§ 1 punktid 1 ja 2) ja elatisabi suurendamine (§ 1 p 4 ja 6) on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2024. a. Seaduse vastuvõtmisest muudatuste jõustumiseni jääb muudatustest mõjutatud isikutele ja asutustele piisav aeg (kuus kuud) nendega kohanemiseks ja vajalike tegevuste kavandamiseks ja ümberkorraldamiseks. Samuti on selline aeg vajalik seaduse rakendamiseks vajalike infosüsteemide arenduste tegemiseks. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile ja Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks MTÜ Eesti Lasterikaste Perede Liidule, MTÜ Lastekaitse Liidule, MTÜ Eesti Lastevanemate Liidule, MTÜ-le Lapsele Vanemad, MTÜ-le Üksikvanema Heaks, MTÜ-le Õiglase Riigi Nimel ning Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale. Algatab Vabariigi Valitsus ……………….. 2023. a (allkirjastatud digitaalselt) 13 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SOM/23-0398 - Perehüvitiste seaduse ning perehüvitiste seaduse, perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse muutmise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Justiitsministeerium; Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 21.04.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c1c41ff4-13b6-45d6-a4ca-2ba28d85e03d Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c1c41ff4-13b6-45d6-a4ca-2ba28d85e03d?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel