Justiitsministeerium Meie 17.04.2023 nr 1.2-2/44-1
Rahandusministeerium
Eelnõu kooskõlastamine
Esitame kooskõlastamiseks perehüvitiste seaduse ning perehüvitiste seaduse,
perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu.
Eelnõu ja seletuskirjaga saab tutvuda eelnõude infosüsteemis EIS. Võimalusel palume
kooskõlastused ja arvamused esitada hiljemalt 21. aprilliks 2023.
Täname ja jääme lootma igakülgsele koostööle muudatuste menetlemisel.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Signe Riisalo
sotsiaalkaitseminister
Lisad:
1. PHS muutmine_EN
2. PHS muutmine_SK
Merlin Murumets 6269 806
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
EELNÕU
17.04.2023
Perehüvitiste seaduse ning perehüvitiste seaduse,
perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse
muutmise seadus
§ 1. Perehüvitiste seaduse muutmine
Perehüvitiste seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 21 lõikes 2 asendatakse arv „650“ arvuga „450“;
2) paragrahvi 21 lõikes 3 asendatakse arv „850“ arvuga „650“;
3) paragrahvi 21 lõiked 4–7 ja § 637 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;
4) paragrahvi 49 lõikes 3, § 50 lõigetes 1, 3 ja 4 ning § 501 lõigetes 2 ja 4 asendatakse arv „100“
arvuga „200“;
5) paragrahvi 637 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
"(5) Lasterikka pere toetuse maksmist jätkatakse kuni 2023. aasta 31. detsembrini neile, kellel
oli 2023. aasta 30. juuni seisuga õigus käesoleva seaduse enne 2023. aasta 1. juulit kehtinud
redaktsiooni § 21 lõigete 4 või 5 alusel toetuse maksmise jätkamisele.“;
6) seaduse 5. peatüki 1. jagu täiendatakse §-ga 638 järgmises sõnastuses:
„§ 638. Elatisabi suuruse rakendamine
2024. aasta 1. jaanuarist jõustunud elatisabi suurust rakendatakse alates 2024. aasta jaanuari
eest makstavale elatisabile.“.
§ 2. Perehüvitiste seaduse, perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse
muutmine
Perehüvitiste seaduse, perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seadusest (RT I,
11.01.2023, 2) jäetakse välja § 1 punkt 8 ja § 4 lõige 3.
§ 3. Seaduse jõustumine
(1) Käesolev seadus jõustub 2023. aasta 1. juulil.
(2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 1, 2, 4 ja 6 jõustuvad 2024. aasta 1. jaanuaril.
Lauri Hussar
Riigikogu esimees
1
Tallinn, ………………… 2023. a
Algatab Vabariigi Valitsus ……………….. 2023. a
(allkirjastatud digitaalselt)
2
Perehüvitiste seaduse ning perehüvitiste seaduse,
perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse
muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eesti Reformierakonna, Erakond Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valitsusliidu
programmis aastateks 2023-2027 on kokku lepitud perehüvitiste seaduse (edaspidi PHS)
muutmine, eesmärgiga suunata raha õiglasema ja kulutõhusama toetussüsteemi loomiseks.
Käesoleva aasta algusest suurendati lapsetoetust esimesele ja teisele lapsele 60 eurolt 80 eurole,
üksikvanema lapse toetuse suuruseks määrati 80 eurot ning enam kui kahekordistati lasterikka
pere toetuse suuruseid: 3–6 lapse puhul kerkis igakuine toetus 300 eurolt 650 eurole ning 7 või
rohkema lapsega pere puhul 400 eurolt 850 eurole.
Lasterikaste perede toetusmeetmed on algatanud ühiskonnas laialdase diskusiooni, keda ja kui
palju peab riik toetama, riivata on saanud ühe- ja kahelapseliste vanemate õiglustunne. Piiratud
riigieelarve tingimustes tuleb tasakaalustatuma toetussüsteemi loomiseks teha perepoliitikas
muudatusi. Tuginedes Vabariigi Valitsuse suunistele, suurendatakse käesoleva eelnõuga
elatisabi suurust, korrigeeritakse lasterikka pere toetuste suuruseid, tunnistatakse kehtetuks
lasterikka pere toetuse maksmise sujuva lõppemise regulatsioon ning loobutakse 1. maist 2024
jõustuma pidanud lasterikka pere toetuse indekseerimisest pensioniindeksiga.
Alates 1. jaanuarist 2024 suureneb elatisabi, mida riik maksab lapsele juhul, kui elatist maksma
kohustatud vanem elatist ei maksa või ei tee seda vajalikus mahus, 100 eurolt 200 eurole kuus.
Eesti ühe vanemaga pered on võrreldes teiste peretüüpidega suurimas vaesuses – kolmandik
üksikvanema leibkondadest elab suhtelises vaesuses. Elatisabi suurendamisega tagatakse
peredele lapse ülalpidamiskulude suurusega paremas vastavuses toetus, mis aitab kaasa vaesuse
ennetamisele ja leevendamisele.
Alates 1. jaanuarist 2024 on lasterikka pere toetuse suurus 3–6 lapse puhul 450 eurot kuus ning
7 ja enama lapse puhul 650 eurot kuus. Vaatamata planeeritavatele muudatustele jääb 3–6
lapsega peredel lasterikka pere toetus võrreldes 2022. aastaga siiski 150 euro võrra ning 7 ja
enama lapsega peredel 250 euro võrra suuremaks. See tähendab, et peresid toetatakse võrreldes
varasemaga jätkuvalt suuremas ulatuses, aidates seeläbi katta suurema arvu laste kasvatamisega
seotud kulusid.
Alates 1. juulist 2023 tunnistatakse kehtetuks lasterikka pere toetuse maksmise sujuva
lõppemise regulatsioon, mis nägi ette lasterikka pere toetuse maksmist kuni pere noorima lapse
19-aastaseks saamiseni. Kuna regulatsioon on jõudnud kehtida vaid mõned kuud, puudutab see
muudatus väheseid peresid. Peredele, kellele juba aasta algusest makstakse lasterikka pere
toetust 2/3 ulatuses, sätestatakse muudatusega kohanemiseks 6-kuuline üleminekuperiood, st
neile jätkatakse lasterikka pere toetuse maksmist kuni 2023. aasta lõpuni. Peredele, kellel oleks
lasterikka pere toetuse jätkamise õigus tekkinud alates 1. juulist 2023, toetuse maksmist ei
jätkata, st kolmest lapsest vanima 19-aastaseks saamisel lõpeb toetuse maksmine täies ulatuses
ja toetuse etapiviisilist vähendamist ei rakendata.
1
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi riigi teenuste juht Merlin Murumets (tel 626
9806,
[email protected]). Eelnõu mõjude hindamise peretoetuste muudatuste osa on
teinud Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna analüütik Age Viira (tel 626 9141,
[email protected]) ja nõunik Alis Tammur (tel 626 9750,
[email protected]).
Eelnõu juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusloome-
ja isikuandmete kaitse nõunik Alice Sündema (tel 626 9271,
[email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõu on seotud Eesti Reformierakonna, Erakonna Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku
Erakonna valitsusliidu 2023−2027. aasta programmi 9. peatüki „Sotsiaalpoliitika“ punktiga
9.1.16, mis seab eesmärgiks muuta PHS-i, et suunata raha õiglasema ja kulutõhusama lastega
perede toetussüsteemi loomiseks.
Eelnõuga muudetakse PHS-i redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 11.01.2023, 9 ning
perehüvitiste seaduse, perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seadust
avaldamismärkega RT I, 11.01.2023, 2.
Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus.
Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.
2. Seaduse eesmärk
Seaduse eesmärk on luua tasakaalustatum ja riigieelarve seisukohast jõukohasem peretoetuste
süsteem, kus hüved on eri laste arvu ja vanemate arvuga perede vahel jagunenud õiglasemalt.
Muudatused võimaldavad suunata lisaraha teenustesse, hooldus- ja haigushüvitise ning laste
ravi rahastamisse ja turvalise elukeskkonna loomisesse. Elatisabi suurendamise eesmärk on
toetada nende perede majanduslikku toimetulekut, kes elavad kõige suuremas vaesuses.
Eelnõu kohta ei ole koostatud hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (HÕNTE) kohaselt
väljatöötamiskavatsust, kuna muudatuste sisu ja tähtsuse tõttu on eelnõu menetlus
kiireloomuline (HÕNTE § 1 lg 2 p 1).
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist, millest esimeses sätestatakse PHS-i muudatused, teises
perehüvitiste seaduse, perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse muudatused
ja kolmandas seaduse jõustumissätted.
Eelnõu § 1 punktidega 1 ja 2 vähendatakse PHS § 21 lõigetes 2 ja 3 sätestatud 3–6 lapsega
perede lasterikka pere toetuse suurust 650 eurolt 450 eurole kuus ning 7 ja enama lapsega
perede lasterikka pere toetust 850 eurolt 650 eurole kuus.
Vaatamata planeeritavatele muudatustele peretoetuste süsteemis, jääb 3–6 lapsega perede
lasterikka pere toetus siiski 150 euro võrra ning 7 ja enama lapsega peredel 250 euro võrra
suuremaks võrreldes 2022. aastaga. See tähendab, et lasterikastele peredele on endiselt tagatud
märkimisväärne riigi rahaline tugi.
2
Eelnõu § 1 punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks PHS § 21 lõigetes 4–7 sätestatud lasterikka pere
toetuse maksmise sujuva lõppemise regulatsioon, mille kohaselt rakendati alates 1. jaanuarist
2023 lasterikka pere toetuse maksmist ja sujuvat lõppemist kuni pere noorima lapse 19-
aastaseks saamiseni (ehk kolmest lapsest vanima 19-aastaseks saamisel jätkati toetuse
maksmist 2/3 ulatuses toetuse suurusest, kolmest lapsest keskmise 19-aastaseks saamisel jätkati
toetuse maksmist 1/3 ulatuses toetuse suurusest ning noorima lapse 19-aastaseks saamisel
toetuse maksmine lõppes).
Käesoleva eelnõu kohaselt lõpeb lasterikka pere toetuse maksmine siis, kui pere kolmest lapsest
vanim saab 19-aastaseks.
Seoses lasterikka pere toetuse maksmise sujuva lõppemise sätete kehtetuks tunnistamisega
tunnistatakse kehtetuks ka lasterikka pere toetuse maksmise jätkamist reguleeriv rakendussäte
PHS § 637 lõikes 1, kuna see ei ole enam asjakohane ega vajalik.
Näide
Peres kasvab 3 last vanuses 4, 7 ja 18. Pere vanima lapse 19. sünnipäev on 15. juunil 2023.
Pere saab igakuiselt lapsetoetusi 260 eurot (1. ja 2. lapse eest kokku 160 eurot ja 3. lapse eest
100 eurot) ning 650 eurot lasterikka pere toetust. Pere vanima lapse 19-aastaseks saamisel
lõpeb alates sünnipäevakuule järgnevast kuust, st 1. juulist 2023 õigus vanima lapse eest
lapsetoetusele ja sellega seoses ka lasterikka pere toetusele. Alates 1. juulist 2023 makstakse
perele lapsetoetust 1. ja 2. lapse eest 160 eurot kuus. Lasterikka pere toetusele perel enam
õigust ei ole.
Eelnõu § 1 punktiga 4 suurendatakse elatisabi summat 100 eurolt 200 eurole kuus.
Elatisabi kuni 100 eurot kuus maksab riik lapsele, kelle vanem või vanemad ei täida
ülalpidamiskohustust. Kehtiva seaduse kohaselt on elatisabi võimalik taotleda nii kohtu-, täite-
kui ka pankrotimenetluse ajal.
1. jaanuaril 2022 jõustus uus miinimumelatise arvutamise valem, mille baassumma on pool
lapse keskmisest ülalpidamiskulust (2023. aastal 249.78 eurot kuus), kuid elatisabi suurus (kuni
100 eurot kuus) on püsinud muutmata kujul alates 2017. aastast ega kata lapse
ülalpidamiskulusid. 200 euro suurune elatisabi on võrreldav miinimumelatise suurusega ning
vähendab üksi last kasvatavate vanemate ja laste vaesust, tagades neile elatisabi maksmisega
parema majandusliku toimetuleku. Elatisabi suurendamine mõjutab ka elatisvõlgnikku, kellele
see võib kaasa tuua tema võlgnevuse suurenemise riigi ees, mistõttu on jõustumistähtajaga
antud piisav aeg muudatusega kohanemiseks.
Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse PHS § 637 lõikega 5, millega luuakse lasterikka pere
toetuse maksmise sujuva lõpetamise kehtetuks tunnistamisega üleminekuregulatsioon neile
peredele, kellel oli 30. juuni 2023 seisuga õigus toetuse maksmise sujuvaks lõppemiseks.
Seaduse jõustumisest 1. juuli 2023 makstakse eelnimetatud peredele lasterikka pere toetust
edasi 2/3 või 1/3 ulatuses veel kuus kuud, et tagada peredele piisav aeg muudatustega
kohanemiseks.
Näide
Peres kasvab 3 last vanuses 4, 7 ja 19. Pere vanim laps sai 19-aastaseks 15. märtsil 2023. Pere
saab 4- ja 7-aastase lapse eest lapsetoetust (1. ja 2. lapse eest kokku 160 eurot kuus) ja
lasterikka pere toetust alates 1. aprillist 2023 2/3 ulatuses toetuse suurusest (433,33 eurot kuus)
kuni 31. detsembrini 2023. Alates 1. jaanuarist 2024 lasterikka pere toetuse maksmine perele
lõpeb. Perele makstakse edasi lapsetoetust 1. ja 2. lapse eest 160 eurot kuus.
3
Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse seadust uue §-ga 638, milles sätestatakse elatisabi suuruse
rakendamise reegel regulatsiooni muutumise perioodil. Selle kohaselt rakendatakse uut
elatisabi suurust 200 eurot alates 2024. aasta jaanuari eest makstava elatisabi puhul, mis
tähendab, et suuremat elatisabi suurust ei kohaldata varasemate perioodide eest makstava
elatisabi puhul. Selline rakendamise reegel tagab ka elatisvõlgnikule parema õigusselguse.
Näide 1:
Kohtumenetlusaegne elatisabi. Makseettepaneku määruse või hagi tagamise määruse on kohus
välja andnud 15. novembril 2023. Isik esitab Sotsiaalkindlustusametile (edaspidi SKA) elatisabi
taotluse 20. novembril 2023. Taotlus menetletakse samuti novembris, seega esimene elatisabi
väljamakse toimub detsembris 2023 novembri- ja detsembrikuu eest (novembrikuu elatisabi
proportsionaalses summas ning detsembrikuu elatisabi 100 eurot). Jaanuaris 2024 makstakse
jaanuarikuu eest välja elatisabi summas 200 eurot.
Näide 2:
Kohtumenetlusaegne elatisabi. Makseettepaneku määruse või hagi tagamise määruse on kohus
välja andnud 15. novembril 2023. Isik esitab SKA-le taotluse 15. detsembril 2023. Menetlus
toimub samuti detsembris. Esimene elatisabi väljamakse tehakse jaanuaris novembri-
(proportsionaalne osa 100 eurost), detsembri- (100 eurot) ja jaanuarikuu (200 eurot) eest.
Näide 3:
Täitemenetlusaegne elatisabi. Kohtutäitur edastab jaanuaris 2024 SKA-le makseteatised
detsembri arvestusperioodi eest. Jaanuaris 2024 makstakse isikule välja detsembrikuu eest
elatisabi summas 100 eurot. Kohtutäitur edastab veebruaris 2024 makseteatised jaanuari 2024
arvestusperioodi eest. Veebruaris 2024 makstakse isikule välja jaanuarikuu eest elatisabi
summas 200 eurot.
Eelnõu §-ga 2 jäetakse perehüvitiste seaduse, perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse
muutmise seaduse muutmise seadusest välja veel jõustumata lasterikka pere toetuse
indekseerimise sätted, mis pidid jõustuma 1. mail 2024.
Regulatsiooniga nähti ette toetuse indekseerimise iga kalendriaasta 1. maiks riikliku
pensionikindlustuse seaduse § 26 lõike 6 alusel kinnitatud indeksiga.
Eelnõu §-s 3 sätestatakse seaduse jõustumine.
Eelnõu § 3 lõikes 1 sätestatakse, et seadus jõustub 1. juulil 2023. Sellest kuupäevast
tunnistatakse kehtetuks lasterikka pere toetuse maksmise sujuv lõpetamine ja jäetakse 1. mail
2024 jõustuma pidanud PHS-i redaktsioonist välja lasterikka pere toetuse indekseerimine
pensioniindeksiga.
Eelnõu § 3 lõikes 2 sätestatakse, et seaduse § 1 punktid 1 ja 2, millega vähendatakse lasterikka
pere toetuse suurust, ning punktid 4 ja 6, millega suurendatakse riigi makstavat elatisabi 200
eurole kuus, jõustuvad 1. jaanuaril 2024.
Regulatsiooni kooskõla põhiseadusega
Eelnõuga ette nähtud muudatuste kohaselt loobutakse lasterikka pere toetuse iga-aastasest
indekseerimisest, lõpetatakse lasterikka pere toetuse etapiviisiline vähendamine ning
vähendatakse lasterikka pere toetuse suurust. Kuna muudatuste tagajärjel muutub lasterikka
pere toetuse saajate olukord võrreldes varasemaga ebasoodsamaks, siis võib öelda, et riivatakse
4
isikute õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtet, mis lasterikka pere toetuse saajatel on
tekkinud nii kehtiva kui ka veel mitte jõustunud regulatsiooni osas.
Õiguskindluse põhimõte tuleneb õigusriigi põhimõttest ning see on sätestatud Eesti Vabariigi
põhiseaduse (PS) §-s 10. Õiguskindlus tähendab nii selgust kehtivate õigusnormide sisu osas
(õigusselguse põhimõte) kui ka kindlust kehtestatud normide püsimajäämise suhtes
(õiguspärase ootuse põhimõte). Õiguskindluse põhimõtte eesmärk on see, et isikud saavad olla
kindlad kehtivas õiguslikus olukorras, mis tähendab, et isikutele peavad olema nende suhtes
kehtivad õigusnormid selged ja avalikustatud ning isikutel peab tekkima kindlus kehtestatud
normide püsimajäämise suhtes.1 Õiguspärase ootuse põhimõte annab isikutele võimaluse
kujundada oma elu mõistlikus ootuses, et õiguskorraga talle loodud õigused ja kohustused on
stabiilsed ja ei muutu oluliselt isikule ebasoodsas suunas.2
Õiguspärane ootus ei tähenda aga, et isikute õiguste piiramine või soodustuste lõpetamine on
üldse lubamatu. Riigikohus on mitmes lahendis sedastanud, et seadusandja võib õigussuhteid
vastavalt muutunud oludele ümber kujundada ning sellega paratamatult halvendada mõnede
ühiskonnaliikmete olukorda, arvestades seejuures isikute õiguspärase ootusega. Riigikohus on
oma lahendis 3-4-1-27-13 märkinud, et õiguspärase ootuse põhimõtet piirab demokraatia
põhimõte. Otseselt või kaudselt rahva mandaadile tuginevad poliitilised organid on
põhimõtteliselt õigustatud oma varasemaid valikuid ajakohastama, kui sellega ei kahjustata
ülemäära kehtivat regulatsiooni usaldanud isikuid.3 Otsus selle kohta, milliseid reforme teha ja
milliseid ühiskonnagruppe nende reformidega eelistada, on seadusandja pädevuses.4
Õiguspärase ootuse piiramisel peab normi kehtestaja kaaluma ühelt poolt avalikku huvi ja
teisalt sellega põrkuvat erahuvi. Vastanduvaid huve kaaludes tuleb arvestada ka sellega, et
regulatsiooni muutmisel ei kahjustataks ülemääraselt nende isikute õigusi, kes on kehtivat
normi usaldades enda elu selle järgi korraldanud.5 Riigikohus on lahendis 5-20-7/12 leidnud, et
isiku õiguspärane ootus on seda tugevam, mida kauem on kehtinud õigusakt, mille alusel on
isikul tekkinud õigus oodata riigi sooritust ning mida kauem on isik õigusaktile tuginedes oma
tegevust korraldanud.6 Kokkuvõttes on seadusandjal õigus otsustada, milliseid vajalikke ja
põhjendatud muudatusi on vaja regulatsioonides teha, et tagada riigi jätkusuutlik toimimine,
arvestades samal ajal isikutel kujunenud õiguspärase ootusega.
Lahendis 5-17-13 on Riigikohus selgitanud, et õiguslikku regulatsiooni, mille kehtima jäämist
kaitseb isiku õiguspärane ootus, võimalik põhiseaduspärasel viisil muuta, kui muudatustel on
eesmärk, mis kaalub üles kaebaja õiguspärase ootuse regulatsiooni kehtima jäämiseks. Samuti
peab uue regulatsiooni jõustumiseks olema ette nähtud mõistlik aeg, mille jooksul normi
adressaadid saavad oma tegevuse vajadusel ümber korraldada, ehk peab järgima vacatio legis’e
põhimõtet.7 Vacatio legis on seaduse avaldamise ja selle jõustumise vahele jääv ajavahemik
ning piisava vacatio legis’e nõue on samuti osa PS §-s 10 tagatud õiguskindlusest. Riigikohus
on leidnud, et õiguskindlusele vastab olukord, kus riik ei kehtesta uusi regulatsioone
meelevaldselt. Uue õigusliku olukorra loomisel peab seadusandja kindlustama, et õiguse
adressaadil oleks oma tegevuse ümberkorraldamiseks mõistlikul määral aega. Piisavust ehk
mõistlikkust saab hinnata arvestades vaatluse all oleva õigussuhte iseloomu, õigussuhte
1
Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaanne 2020, § 13 p 37-38
2
Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaanne 2020, § 10 p 50
3
3-4-1-27-13, p 69
4
5-17-13, p 39
5
Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaanne 2020, § 10 p 51; 5-17-13, p 40
6
5-20-7/12, p 39
7
5-17-13, p 41
5
muutmise ulatust ning sellest tulenevat vajadust ümberkorraldusteks normiadressaatide
tegevuses, samuti hinnates, kas muudatus õiguslikus olustikus oli ettenähtav või ootamatu.8
Eelnõuga kavandatud meetmetega soovitakse piiratud riigieelarvevõimaluste juures säästa riigi
rahalisi vahendeid, et kasutada neid kõige suuremas vaesuses (ühe vanemaga pered) ja
haavatavate sihtgruppide (harvikhaigusega ja puudega lapsed, asendushooldusel elavad lapsed)
toetamiseks, peredele teenuste pakkumiseks ning teiste riigile hädavajalike investeeringute (nt
kaitsekulud) tegemiseks. Raha ümbersuunamist nende tegevuste katteks võib pidada
legitiimseks eesmärgiks õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtte riivele.
Riigikohus on lahendis 3-4-1-7-03 leidnud, et ülemäärane koormus riigieelarvele on argument,
mis on arvestatav sotsiaalabi ulatuse üle otsustamisel. Sotsiaalabi meetme ja suuruse osas on
riigil vaba otsustuspädevus. Arvestades avalikku huvi on seadusandjal õigus teha kaalutlusi
peretoetuse süsteemi muutmisel selle nimel, et peretoetustele kuluv summa riigieelarvest
jaguneks võrdsemalt kõigi Eesti perekondades elavate laste vahel. Lasterikka pere toetuse
suuruse ümber hindamine ja selle maksmise jätkamise muutmine täisealiste noorte puhul tagab
suurema võrdsuse selles, kuidas riik toetab lastega peresid ning võimaldab eelarvevahendite
vajaduspõhisemat jaotamist. Toetusmeetmena jääb lasterikka pere toetus alles ja selle suurus
on ka tulevikus suurem kui enne muudatusi 2022. aastal. Täisealiste noorte parema toimetuleku
toetamiseks on riigil kavas rakendada muid toetusmeetmeid, mis tagaksid just sellele
sihtgrupile vajaliku toetuse, näiteks vajaduspõhise õppetoetuse kahekordistamine.
Arvestada tuleb asjaolu, et lasterikka pere toetuse kõrgemad summad ja toetuse maksmise
jätkamine täisealiste noorte puhul on kehtinud vaid mõni kuu. See tähendab küll seda, et
perekondadel, kellel oli õigus suurenenud toetusele, on tekkinud õiguspärane ootus ka
samasuguse toetuse saamisele tulevikus, kuid aeg, millal selline regulatsioon on kehtinud, on
olnud lühike, mis muudab ka õiguspärase ootuse selles osas nõrgemaks. Eelnõuga on nii
lasterikka pere toetuse suuruse muutumiseks kui ka lasterikka pere toetuse maksmise jätkamise
lõpetamiseks nähtud ette 6-kuuline üleminekuaeg, et toetuse saajad saaksid uue olukorraga
kohaneda ja oma tegevusi selle järgi korraldada. Sellist aega võib pidada piisavaks vacatio
legis’eks, arvestades regulatsiooni enda kehtivuse aega. Ka maksuseaduste muudatuste puhul
on peetud 6 kuud seaduse vastuvõtmise ja jõustumise vahel piisavaks ajaks, et muudatustest
puudutatud isikutel oleks tagatud võimalus muutunud olukorraga kohaneda (maksukorralduse
seaduse § 41).
Eelnevat kokku võttes võib öelda, et eelnõuga kavandatav regulatsioon on kooskõlas PS-iga,
arvestades muudatuste eesmärki, muudatustega seotud avalikku huvi ja isikutele kavandatud
kohanemisaega, mistõttu muudatustega saavutatav legitiimne kasu kaalub üles riivest tingitud
kahju.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole puutumuses Euroopa Liidu õigusega.
6. Seaduse mõjud
8
Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaanne 2020, § 10 p 55
6
Eelnõus esitatud muudatustega võib eeldada mõju esinemist järgmistes valdkondades:
sotsiaalne, sh demograafiline mõju, mõju majandusele, mõju regionaalarengule ning mõju
riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste korraldusele. Mõju majandusele avaldub leibkondade
toimetulekus ja majanduslikes otsustes ning seda on käsitletud koos sotsiaalse mõjuga
alapeatükis 6.1. Mõju olulisust hinnati nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise
sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk.
6.1. Sotsiaalne, sh demograafiline mõju
6.1.1. Mõju inimeste heaolule ja sotsiaalsele kaitsele
Sihtrühm 1: lasterikkad pered, kus kasvab kolm või enam lapsetoetust saavat last
SKA 2023. aasta 31. märtsi seisu andmetel maksti lasterikka pere toetust 24 846 perele, nendest
24 717 on pered, kus kasvab 3−6 last ning 129 pere, kus kasvab 7 ja enama last. Kokku kasvab
lasterikastes peredes 80 739 last, mis moodustab 29% kõigist lapsetoetust saavatest lastest.
2021. aasta rahva ja eluruumide loenduse (edaspidi REL) kohaselt on kolme ja enama lapsega
perekonnad enamasti kahe vanemaga; üksikvanema perekondi on neist 7%. Lisaks praegustele
lasterikka pere toetuse saajatele, on eelnõust puudutatud need lasterikkad pered, kellel õigus
toetusele käesoleval aastal lõppes ning kellele on juba jätkatud toetuse maksmist 2/3 ulatusese
toetuse suurusest. Kokku on neid peresid juuni lõpuks hinnanguliselt 130. Lasterikastes peredes
kasvavad lapsed ja nende vanemad või eestkostjad moodustavad kogurahvastikust ca
kümnendiku ning seega on sihtrühma hinnanguline suurus võrreldes elanikkonnaga keskmine.
Eelnõuga tehtavad muudatused vähendavad lasterikaste perede majanduslikku heaolu ja
kindlustunnet, sest võrreldes 2023. aastal kehtima hakanud toetuse suurustega (650/850 eurot),
on lasterikka pere toetus 200 euro võrra väiksem (450/650 eurot). Samas võrreldes 2017−2022
aastal kehtinud toetuste suurustega (300/400 eurot), on ka käesoleva seaduseelnõuga
kehtestatavad toetused suuremad (150/250 euro võrra) ning aitavad katta viimastel aastatel
inflatsiooni tõttu suurenenud perede kulutusi. Lisaks lasterikka pere toetusele makstakse
peredes veel iga lapse eest lapsetoetust, mistõttu väheneb kolmelapselises peres perehüvitistest
saadav summa 910 eurolt 710 euroni ehk 22%. 2022. aastaga võrreldes on toetussumma samas
37% rohkem. Seega võib toetuse vähenemisest tuleva mõju ulatust lasterikastele perede
tarbimiskäitumisele ja toimetulekule lugeda keskmiseks.
Seaduseelnõu muudatused puudutavad ka erineva laste arvuga perede võrdset kohtlemist.
Toetuse hüppeline tõus 2023. aastal riivas ühe- ja kahelapseliste perede õigustunnet, sest
peretoetuste suuruste vahe kahelt kolmele lapsele oli 750 eurot9. Samas tuleb arvestada, et
lasterikastes peredes jaguneb vanemate töine sissetulek rohkemate laste vahel. Võttes arvesse
lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse suuruseid 2022−2024 aastatel, on joonisel 1 sarnaselt
Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi analüütik Andres Võrgu10 mudelile
arvutatud näidisperedele välja ekvaliseeritud sissetulek leibkonnaliikme kohta11 absoluutse
vaesuse kaale12 kasutades. Joonis näitab, kuidas perehüvitiste suurenemine erinevatel aastatel
on muutnud erineva laste arvuga perede netosissetulekuid, võttes arvesse ka laste ja perede
programmdokumentide mõõdikute aluseks olevaid absoluutse vaesuse kaale, mis arvestavad ka
9
Kahe lapsega pere sai esimese ja teise lapse toetust 80 eurot ehk kokku 160 eurot. Kolme lapsega pere sai lisaks kolmanda
lapse eest 100 eurot lapsetoetust ning 650 eurot lasterikka pere toetust ehk kokku 910 eurot.
10
A. Võrk. Mis on lapse kaal? Blogipostitus 16.11.2022. Kättesaadav:
https://andresvork.github.io/Lapsekaalust?fbclid=IwAR25F_xoaBZczVvNtCU9_mlDkSrZbaeCQjSjTqZDc6l8MrO4oabQg
MVRdrw
11 Leibkonnas kaks täiskasvanut kokku maksudejärgse sissetulekuga 2800 eurot. Kõik pere lapsed on alla 14-aastased.
12 Iga alla 14-aastase lapse kaaluks on 0,5 ja iga vähemalt 14-aastase lapse kaaluks on 0,7 (sama on teisel täisealisel).
7
peres tekkivat mastaabisäästu. Nähtub, et perehüvitiste suurenemine 2023. aastal muutis
kolmelapseliste perede olukorra veidi paremaks kui kahelapselistel perekondadel, samas jäi
kolmelapseliste perede olukord halvemaks kui ühelapselistel peredel. Lasterikka pere toetuse
vähenemine 2024. aastal 200 euro võrra võrdsustab selle mudeli järgi kahe- ja kolmelapselised
pered. Samas, kui peres on lapsi neli või enam, jagub pere sissetulekutest ka pärast suurt toetuste
tõusu 2023. aastal ühe pereliikme kohta vähem, kui teistes väiksema laste arvuga peredes.
Tegemist on mudeliga, kus on eeldatud, et kõigil peredel on samad töised sissetulekud ning mis
ei võta arvesse, et lasterikastes peredes peavad lapsevanemad suurema tõenäosusega tööalaseid
kompromisse tegema (sh nt rohkem hoolduslehti laste eest võtma, mis mõjutab pere
kogusissetulekuid). Kui taotleda erineva laste arvuga perede võrdsemat toetamist, peaks
edaspidi rohkem tähelepanu pöörama nende perede rahalisele toetamisele, kus on neli või enam
last (nelja ja enama lapsega peresid on SKA 31. märtsi 2023 andmetel 4608 – kõigist
lasterikastest peredest moodustavad need pered 19%).
Joonis 1. Erineva laste arvuga näidisperede ekvaliseeritud sissetulek* leibkonnaliikme kohta
* Leibkonnas kaks täiskasvanut maksudejärgse sissetulekuga kokku 2800 eurot. Ekvaliseeritud
sissetulek on arvutatud arvestades lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse suurusi erinevatel aastatel
ning absoluutse vaesuse kaale.
Allikas: Sotsiaalministeerium, A. Võrk põhjal
Täiendavalt oleks lasterikastel peredel palga- ja elukalliduse kasvuga tulevikus toime tulla
aidanud lasterikka pere toetuse iga-aastane indekseerimine pensioniindeksiga, kuid
indekseerimise ärajätmine tekitab ohu, et lasterikka pere toetus jääb elukalliduse tõusule nö
jalgu. Samas on see oht kõigi perehüvitistega, sest täna ei ole ükski perehüvitis indekseeritud
ning lasterikka peretoetuse indekseerimisest loobumine seab lasterikkad pered teiste peredega
sarnasesse olukorda. Kui riigi rahaline võimekus seda tulevikus lubab, tuleks kaaluda
indekseerimist selliselt, et selle mõju elukallidusega toimetulekuks jõuaks kõigi peredeni,
sõltumata laste arvust.
Lasterikka pere toetuse järk-järgulise vähendamise kehtestamise üheks põhjuseks oli ka
kõrgkooli astumisega suurenevad pere kulutused, mida toetus leevendada oleks aidanud. Samas
oleks toetust makstud ka nendele perele, kus noor enam ei õpi. Edasiõppivate noorte toetamist
saab lahendada ka teistlaadi paremini sihitatud meetmetega, näiteks läbi õppetoetuste süsteemi
arendamise. Juba täna toetab riik vähemkindlustatud perekondadest pärit tudengeid
kõrghariduse omandamisega kaasnevate lisakulude katmisel. Nendele peredele, kellele riik juba
hakkas või hakkab maksma lasterikka pere toetust 2/3 ulatuses, makstakse toetust kuni 2023.
aasta lõpuni, andes peredele muutustega kohanemise aja.
8
Muudatus toob kaasa perekonnaseaduse alusel arvutatud võimaliku elatise suurenemise nende
üksikvanemate jaoks, kes saavad lasterikka pere toetust. 1. veebruaril 2023 jõustusid elatise
arvutamisel muudatused, mille järgi võetakse elatise suuruse arvutamisel arvesse vaid pool
lasterikka pere toetust. 2021. aasta Statistikaameti Eesti sotsiaaluuringu kohaselt oli leibkondi,
kus oli sõltuvaid lapsi ja ühtlasi saadi lasterikka pere toetust, ligikaudu 3700. Lasterikaste
perede elatist maksma kohustatud vanematele võib muudatus tähendada aga senisega võrreldes
suuremat rahalist panust oma laste ülalpidamisel.
6.1.2. Mõju demograafiale
Lasterikka pere toetus loob eeldused, et majanduslikud motiivid ei takista kolmanda või
järgmise lapse saamist ja pered saavad pereplaneerimisel lähtuda enda tegelikest soovidest.
Viimastel aastatel on ühiskond liikunud ühest kriisist teise ning ebastabiilsetel aegadel
sündimus enamasti langeb. Seda näeme väljenduvat ka sündide statistikas. Teadlased on
soovitanud1314, et ebakindlatel aegadel peaks peredele kindlustunnet pakkuma perepoliitika
oma turvalisuse ja stabiilsusega. Siiani puudub Eestis kogemus, et peretoetust oleks reaalselt
oluliselt vähendatud. Selle muudatuse kaudne mõju võib ulatuda pikemasse tulevikku just
seoses usalduse vähenemisega riigi vastu.
Samas oli lasterikka pere toetuse tõus ebaproportsionaalselt suur võrreldes ühe- ja
kahelapseliste perede toetuste tõusuga ja selle indekseerimine oleks tulevikus lõhet veelgi
suurendanud. Eelnõuga tehtava muudatuse tulemusel jääb lasterikka pere toetus siiski olulisel
määral võrreldes varasemaga kõrgemaks ja vähendab sellega ebavõrdsust, milles olid
lasterikaste perede lapsed võrreldes ühe ja kahe lapsega perede lastega veel aasta tagasi.
Käesoleva aasta algusest kehtestatud toetuse määrad on jõudnud kehtida lühikest aega, mistõttu
ei pruugi praeguse muudatuse otsene mõju kuigi suur olla. Arvestades ebastabiilsust ühiskonnas
ja sündimuse üldist vähenemist, on ilmselt tulevikus keeruline kindlaks teha, kas toetuse algsel
kiirel suurenemisel või sellele järgnenud mõningasel vähenemisel on mingi mõju sündimusele.
Samuti tuleb arvesse võtta, et ka elatisabi suurendamine jt valitsuse plaanitavad tegevused
panustavad perede heaolusse ja turvatundesse, mis on pereplaneerimise alustala.
Sihtrühm 2: elatisabi saavad pered
Elatisabi suurenemine mõjutab peresid, kus kasvab lapsi, kelle vanem või vanemad ei täida
ülalpidamiskohustust. Lastega perede leibkonnapildi ja elukorralduse uuringu15 esialgsed
tulemused näitavad, et ca veerand (24%) lastest elavad ühe vanemaga ning neil on kusagil mujal
elav teine vanem. Lahus elavate laste vanemate leibkondadest 27% ei saa teiselt vanemalt lapse
ülalpidamiseks raha või ei maksa teine vanem lapsega seotud arveid. Siit võib järeldada, et teise
vanema ülalpidamiskohtus võib olla mitte täidetud mitu korda rohkemate laste puhul, kui on
täna elatisabi saavaid lapsi. 2022. aasta jooksul maksis SKA täitemenetlusaegset elatisabi 5714
lapse eest (4049 üksikvanemale), kohtumenetlusaegset elatisabi 425 lapse eest (277
üksikvanemale) ja pankrotimenetlusaegset elatisabi 21 lapse eest (17 üksikvanemale). Elatisabi
saavate laste osakaal kõigist Eesti lastest jääb 2% ligi, seega on sihtrühma suurus väike.
Elatisabi saajate arv on küll ajas suurenenud, kuid paljud üksikvanemad, kes on enamasti laste
emad, on ka leppinud sellega, et elatist ei maksta. Sõltuvalt elatisabi liigist peab lapsevanem
elatisnõudega kohtusse pöörduma ning kohus peab olema väljastanud lapse kasuks
13
https://www.postimees.ee/102672/sotsiaalteadlane-valitsuse-ebakindlus-raskel-ajal-iivet-ei-suurenda
14
https://www.err.ee/345460/ene-margit-tiit-riik-peab-lastest-hoolimist-uute-sammudega-toestama
15
Uuringu läbiviija on Sotsiaalministeeriumi tellimusel Rakendusuuringute keskus Centar, raport on avaldamisel
mais 2023
9
kohtumääruse, või peab tegema teise vanemaga elatise osas kokkuleppe perelepitaja või notari
juures. Kohtumenetlusaegse elatisabi puhul on selle saamise eeldus, et lapse kasuks on tehtud
kas elatisnõude maksekäsu kiirmenetluse korral kohtu makseettepaneku määrus või hagi
tagamise abinõu rakendamise määrus. Täitemenetlusaegse ja pankrotimenetlusaegse elatisabi
maksmise aluseks on täitedokument, millega on elatis välja mõistetud või millega on elatise
summas kokku lepitud. Elatisabi maksmine ei vabasta elatisvõlglast tema kohustusest, vaid riik
nõuab vanemalt, kes oma lapsele on elatise maksmata jätnud, võlgnevuse välja.
Kuigi mõjutatud sihtrühm on väike, on tegu olulise sotsiaalse mõjuga muudatusega, puudutades
laste õigusi ja suurelt jaolt üksikvanemate sihtrühma, kes on võrreldes kahe vanemaga peredega
pea kolm korda suuremas vaesusriskis. Statistikaameti Eesti Sotsiaaluuringu kohaselt elas
suhtelises vaesuses ca kolmandik (32,7%) ühe täiskasvanu ja lastega leibkonnaliikmetest ning
nende vaesusrisk pole ajas vähenemise märke näidanud. 2021. aasta REL-i andmetel on enamik
üksi last kasvatavaid vanemaid naised (91%) ning sarnast osakaalu naiste kohta näitavad ka
elatisabi saajate registriandmed: sõltuvalt elatisabi liigist, saab elatisabi 92%−95% ulatuses
naine. Seetõttu mõjutavad ühe vanemaga peredele suunatud rahalised toetusmeetmed eelkõige
naiste toimetulekut ning aitavad vähendada naiste ja meeste sissetulekute lõhesid.
Joonis 2. Suhtelises vaesuses elavate leibkonnaliikmete osakaal erinevates lastega leibkondades
Allikas: Statistikaamet, Eesti Sotsiaaluuring
Elatisabi suurenemine võib mõjutada vanemaid senisest aktiivsemalt pöörduma elatisnõudega
kohtusse või sõlmima kokkuleppeid elatise osas notari või perelepitaja juures, mis omakorda
toetab laste õigust inimväärsele elatustasemele ning õigust osa saada sotsiaalkindlustuse
hüvedest. Elatisabi suurenemine 100 euro võrra tõstab elatisabi suuruse paremini vastavusse
lapse keskmiste ülalpidamiskuludega16, tagades nendele peredele parema majandusliku
toimetuleku.
Arvestades nii laserikastele peredele kui elatisabi saajate sihtrühmale avalduvat mõju, kaasneb
kokkuvõttes seadusemuudatustega oluline sotsiaalne mõju. Kuna tegemist on Vabariigi
Valitsuse prioriteetse ja kiireloomulise eesmärgiga, ei esitata eraldi põhjalikumalt mõjuanalüüsi
eelnõus esitatud muudatuste kohta.
16
Pool lapse keskmisest ülalpidamiskulust kuus on alates 2023. aasta 1. aprillist 249.78 eurot kuus. See summa on
aluseks ka elatise arvutamisel.
10
Järelhindamine eelnõuga kavandatud poliitikameetmetele viiakse läbi „Heaolu arengukava
2023−2030“ raames, mille näitajaid (kohortsündimuskordaja, laste suhtelise vaesuse ja
sotsiaalse tõrjutuse määr ning soovitud ja tegelike laste arvu vahe) analüüsitakse ja hinnatakse
iga-aastaselt.
6.2. Mõju regionaalarengule
Eelnõus esitatud muudatustest puudutavad kõiki kohalikke omavalitsusi, sest Eestis pole
omavalitsust, kus ei elaks lastega peresid. Mõju ulatus sõltub aga sellest, kui palju on
lasterikkaid või elatisabi saavaid peresid ning kui suured on piirkonna keskmised sissetulekud.
Suurim mõju on seaduseelnõul pigem maapiirkondadele, kus on väiksemad sissetulekud ja
suurem vaesusrisk ning kus elavad suurema laste arvuga pered. Kui 2023. aastal jõustunud
seaduseelnõuga toodi välja kaudne positiivne mõju maapiirkondade ja eeslinnade arengule,
kuhu sünnib rohkem kolmandaid ja järgnevaid lapsi ning kus juba elavate lasterikaste perede
toimetulek paraneb, siis toetuse vähenemine võib vähendada ka kirjeldatud mõju ulatust.
6.3. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Perehüvitisi puudutavad muudatused ei mõjuta kohalike omavalitsuste korraldust, kuid
mõjutavad olulisel määral SKA ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemi Keskuse (edaspidi
TEHIK) ülesandeid ja protseduure. Muudatuste rakendamine nõuab SKA ja TEHIK-u
täiendavat tööjõudu ning sotsiaalkaitse infosüsteemi (edaspidi SKAIS) arendamist. Elatisabi
puudutavad muudatused mõjutavad lisaks vähesel määral ka kohtutäitureid ja E-Täituri
väikearendust.
PHS-i eelmise aasta lõpus menetletud eelnõus17, millega suurendati lapsetoetuse ja lasterikka
pere toetuste summasid, kaotati 16−19-aastaste laste puhul õppimise tingimus, loodi
regulatsioon lasterikka pere toetuse sujuvaks lõppemiseks ja indekseerimiseks, on detailselt
esitatud muudatuse rakendamisega kaasnevad SKA ja TEHIK-u täiendavad personalikulud
ning SKAIS-i arenduse lisavajadus (viidatud eelnõu seletuskirja Tabel 3).
Tabel 3. IKT arendus ja SKA ning TEHIK-u täiendavad tööjõukulud 2022-2026, eurot
Aasta SKAIS2 SKA täiendav TEHIK-u täiendav KOKKU
arendus tööjõukulu tööjõu- ja
jätkusuutlikkuse kulu
2022 74 400 162 978 50 300 287 678
2023 700 000 775 255 206 200 1 681 455
2024 798 455 145 000 943 455
2025 400 543 145 000 545 543
2026 417 372 145 000 562 372
Allikas: SKA, TEHIK
Käesoleva eelnõuga lisanduvad peretoetusi puudutavatele muudatustele ka elatisabi
suurendamisega seonduvad täiendavad tööülesanded ja SKAIS-i arendus (elatisabi summa
suurendamisega seotud SKAIS-i arenduskulu on hinnanguliselt 10 000 eurot) ning SKA ja
17
Perehüvitiste seaduse, perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seadus 703 UA,
https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/7285ebe6-ae44-47a1-99cf-2d0c5768bfc8/perehuvitiste-
seaduse-perekonnaseaduse-ja-toolepingu-seaduse-muutmise-seadus
11
TEHIK-u täiendavad tööjõukulud, mis on kaetavad 2023. a riigieelarve seadusega ette nähtud
perehüvitiste seaduse muudatuste elluviimiseks arvestatud ressursiga. Samuti on eelnimetatud
eelarvest kaetav E-Täituri väikearenduse kulu, milleks on prognoositud 720 eurot ning mille
tähtaegse valmimise eest vastutab Justiitsministeerium.
Perehüvitiste muudatuste rakendamiseks ja täiemahulise arenduse teostamiseks on TEHIK
viinud läbi hankemenetluse ning leping SKAIS-i arendamiseks on hankepartneriga sõlmitud.
SKA on juba 2022. aastal alustanud täiendavate ametikohtade täitmist ja praegu on käimas
täiendavad värbamised. Infosüsteemiväliselt nö „käsitööna“ tuleb menetleda kõik lasterikka
pere toetuse jätkamised peredele, kus lasterikka pere toetuse maksmine on juba lõppenud või
lõpeb 30. juuniks 2023. Kuigi alates 1. juulist 2023 tunnistatakse käesoleva eelnõuga lasterikka
pere toetuse etapiviisiline lõppemine kehtetuks, rakendub peredele, kellele juba toetust
vähendatud määras makstakse, kuuekuuline üleminekuaeg muudatusega kohanemiseks.
Jätkuvalt on vaja püsivalt menetleda Euroopa Liidu (edaspidi EL) perehüvitisi, teavitades teiste
riikide asutusi ja inimesi ümberarvestusest. Kuna EL-is eksporditakse peretoetusi ning vanema
töötamise korral teises EL-i liikmesriigis tuleb sellel riigil, kus on suuremad peretoetused,
hüvitada väiksema toetuse vahe, tekib Eestile muudatusega toetuste vahe hüvitamisel suurem
roll. Elatisabi summa suurendamisega seoses on vajalik manuaalmenetluses arvestada ümber
kohtumenetlusaegse elatisabi otsused neile, kelle hüvitisperiood jääb kahe kalendriaasta
vahetusse, mil hüvitise summa muutub. Tegemist on nelja kuu jooksul tehtud otsuste
„käsitööna“ ümbermääramisega.
Lasterikka pere toetusmeetmeid puudutavad muudatused on juba toonud SKA-le kaasa
selgitamise, nõustamise ja vaiete lahendamise arvu kasvu ning võib eeldada, et käesoleva
eelnõuga tehtavate muudatuste tulemusel suureneb kliendikontaktide arv nõustamisteks ja
selgituste jagamiseks veelgi. Eelduslikult suureneb ka vaiete osakaal, kuna inimeste õigusi
käesoleva eelnõuga vähendatakse. Samas on toetuse summa piisavalt suur, mistõttu jätkuvad
pöördumised seoses laste vanemate vahel jagamise ja hüvitise saamise võimaluste
optimeerimisega.
Eelnõuga planeeritavate muudatuste vastuvõtmisest jõustumiseni jääb SKA-le ja TEHIK-ule
piisavalt aega infosüsteemis vajalike IT-arenduste tegemiseks ja testimiseks.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
Lasterikka pere toetuse vähenemine, toetuse indekseerimisest loobumine ning lasterikka pere
toetuse sujuva lõppemise kehtetuks tunnistamisega vähenevad riigieelarvesse planeeritud
kulud:
2023. aastal 5,1 mln eurot;
2024. aastal 86,0 mln eurot;
2025. aastal 110,4 mln eurot;
2026. aastal 131,9 mln eurot ja
2027. aastal 151,8 mln eurot.
Elatisabi suurenemine 100 eurolt 200 euroni toob riigieelarvele 2024−2027. aastal igal aastal
täiendava kulu 5,8 miljonit eurot, mis kavandatakse 2024. aasta riigieelarve seaduse eelnõusse
Rahandusministeeriumi 2023. aasta suvise majandusprognoosi koostamise käigus.
Muudatuste rakendamisega kaasnevad SKAIS-i arenduse ning SKA ja TEHIK-u täiendavad
tööjõukulud on kaetud 2023. a riigieelarve seadusega ning 2024−2026. aasta kulu on
kavandatud katta riigieelarve strateegia 2023−2026 protsessis.
12
8. Rakendusaktid
Eelnõu rakendamiseks ei ole vaja vastu võtta, muuta ega kehtetuks tunnistada rakendusakte.
9. Seaduse jõustumine
Lasterikka pere toetuse maksmise sujuva lõpetamise kehtetuks tunnistamine ja lasterikka pere
toetuse indekseerimisest loobumine (§ 1 punktid 3 ja 5 ning § 2) on kavandatud jõustuma 1.
juulil 2023. a ning lasterikka pere toetuse suuruse vähendamine (§ 1 punktid 1 ja 2) ja elatisabi
suurendamine (§ 1 p 4 ja 6) on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2024. a.
Seaduse vastuvõtmisest muudatuste jõustumiseni jääb muudatustest mõjutatud isikutele ja
asutustele piisav aeg (kuus kuud) nendega kohanemiseks ja vajalike tegevuste kavandamiseks
ja ümberkorraldamiseks. Samuti on selline aeg vajalik seaduse rakendamiseks vajalike
infosüsteemide arenduste tegemiseks.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile ja
Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks MTÜ Eesti Lasterikaste Perede Liidule,
MTÜ Lastekaitse Liidule, MTÜ Eesti Lastevanemate Liidule, MTÜ-le Lapsele Vanemad,
MTÜ-le Üksikvanema Heaks, MTÜ-le Õiglase Riigi Nimel ning Kohtutäiturite ja
Pankrotihaldurite Kojale.
Algatab Vabariigi Valitsus ……………….. 2023. a
(allkirjastatud digitaalselt)
13
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: SOM/23-0398 - Perehüvitiste seaduse ning perehüvitiste seaduse,
perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse muutmise seadus
Kohustuslikud kooskõlastajad: Justiitsministeerium; Rahandusministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 21.04.2023 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c1c41ff4-13b6-45d6-a4ca-2ba28d85e03d
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c1c41ff4-13b6-45d6-a4ca-2ba28d85e03d?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main