SELETUSKIRI regionaalministri määruse ,, Maaeluministri ja põllumajandusministri määruste muutmine seoses pindala - ja looma põhiste toetustega “ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 2 lõike 2, § 14 lõike 2 punkti 3, § 15 lõike 2, § 24 lõike 1, § 38 lõike 3, § 42 lõike 3 ja § 113 lõike 4, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 1–186), artikli 4 lõigete 1 ja 4, a rtikli 13 lõigete 1 ja 2 ning mahepõllumaj anduse seaduse § 7 lõike 6 ja § 12 alusel. Määrusega muudetakse järgmisi maaeluministri ja põllumajandusministri määruseid: 1) maaeluministri 21. detsembri 2022. a määrus nr 68 „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ning kohustuslikud ma jandamisnõuded“ (edaspidi ka määrus nr 68 ); 2 ) p õllumajandusministri 20. veebruari 2009. a määrus nr 26 „Mahepõllumajanduse valdkonnas tegutsemiseks tunnustamise taotlemine ja taotluse menetlemise kord“ (edaspidi ka põllumajandusministri m äärus nr 26 ); 3 ) põllumajandusministri 20. veebruari 2009. a määrus nr 25 „ Mahepõllumajandusliku tootmise nõuded “ (edaspidi ka põllumajandusministri määrus nr 25 ); 4 ) maaeluminist ri 21. detsembri 2022. a määrus nr 71 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, põhisissetuleku toetus, ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus“ (edaspidi ka määrus nr 71 ) ; 5) m aaeluminist ri 21. detsembri 2022. a määrus nr 75 „Perioodi 2023–2027 keskkonnasõbraliku majandamise toetus“ (edaspidi ka määrus nr 75 ); 6) m aaeluminist ri 23. detsembri 2022. a määrus nr 81 „Perioodi 2023–2027 mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetus ja mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetus“ (edaspidi ka määrus nr 81 ); 7) Maaeluministri 23. detsembri 2022. a määrus nr 82 „Perioodi 2023–2027 ohustatud tõugu looma pidamise toetus“ (edaspidi ka määrus nr 8 2 ) ; 8 ) m aaeluministri 20. detsembri 2022. a määrus nr 67 „Põllumassiivi kaardi koostamise, põllumassiivi toetusõigusliku pindala määramise ja põllumassiivi kasutamise kohta andmet e esitamise tingimused ja kord“ (edaspidi ka määrus nr 67 ) ; 9) maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 72 „Tera- ja kaunvilja kasvatamise otsetoetus, puu- ja köögivilja ning marjakultuuride kasvatamise otsetoetus ning seemnekartuli kasvatamise otsetoetus “ (edaspidi ka määrus nr 72 ). Eelnõus kavandatud muudatused tehakse õigusselguse eesmärgil. Määruses nr 68 täpsustatakse puhverriba, kraavi ja rohumaaribaga seonduvat . M ääruses nr 71 täpsustatakse tingimusi , millele peab vastama pärandniit , et selle kohta saaks anda otsetoetusi . Määruses nr 67 täpsustatakse sööti jäetud maa mõiste määratlust . Põllumajandusministri määrustes nr 25 ja 26 ajakohastatakse teatud andmete ühekordset elektroonilist esitamist võimaldavad sätteid . Maaeluministri määrustes nr 75 ja 81 täpsustatakse eelkõige LIFE’i projektiga „Loodusrikas Eesti“ hõlmatud põllumajandusmaal põhikultuuri kasvatamisega seonduvat. Maaeluministri määruses nr 82 täpsustatakse seda, milliste loomade puhul tuleb toetuse saamiseks teha geneetiline ekspertiis . Määruse nr 72 lisas täpsustatakse puu- ja köögivilja ning marjakultuuride kasvatamise otsetoetuse toetusõiguslike põllumajanduskultu uride mustika ja jõhvika ladina keelseid nimesid. Määruse eelnõu ja seletuskirja koostas Maaeluministeerium i maakasutuspoliitika osakonna v aldkonnajuht Reno P aju (625 6141,
[email protected] ) , sama osakonna nõunik ud Veronika Vallner-Kranich (625 6253 ,
[email protected] ) ja Mae Alviste (625 6121,
[email protected] ) ning sama osakonna peaspetsialist id Siim Suure (625 6118,
[email protected] ) , Rufus Trepp (625 6131,
[email protected] ) , Ragni Koitmaa (625 61 6 7 ,
[email protected] ) ja taimetervise osakonna valdkonnajuht Marika Ruberg (625 6537,
[email protected] ). Juriidilise ekspertiisi määruse eelnõule on teinud Maaeluministeeriumi õigusosakonna nõunik ud Mari -Liis Kivipõld (625 6283,
[email protected] ) ja Ketlyn Roze (625 6127,
[email protected] ). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määruse eelnõu (edaspidi eelnõu ) koosneb üheksast paragrahvist . Eelnõu §-ga 1 muudetakse maaeluministri 21. detsembri 2022. a määrus t nr 68 „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ning kohustuslikud majandamisnõuded“ . Suurem osa eelnõus kavandatud muudatustest tehakse õigusselguse eesmärgil. Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse § 3 lõiget 7 selliselt, et nõuetekohaseks loetakse ka see, kui LIFE’i projektiga „Loodusrikas Eesti“ hõlmatud põllumajandusmaal kasvatatakse põhikultuuri , kasutades nimetatud projektis ette nähtud agrotehnilisi võtteid. Kehtiva õiguse kohaselt peab põhikultuuri kasvatama kasutades kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid. LIFE’i projekt i „Loodusrikas Eesti“ raames tehakse katse uuring , et välja selgitada , kuidas erinevate võtete abil suurendada põllumajandusmaa elurikkust. Projekti eesmärk on välja töötada tõhusamaid põllumajanduskeskkonna meetmeid ning neid esialgu katse aladel testida. Testitav võte võib erineda tavapärasest agrotehnoloogiast või karjatamise viisist. Eelnõu § 1 punktiga 2 jäetakse määruse nr 68 § 4 lõike 1 kolmanda lause sissejuhatavast lauseosast välja sõna „vähemalt“. Muudatuse ga tuuakse senisest täpsemini välja, et puhverriba peab olema kas üks , kolm või 10 m eetrit , mitte vähemalt üks, kolm või 10 meetrit . V astasel korral saaks taotleja märkida maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundi s hoidmise nõude 8 (määruse nr 68 § 5 lg 1 p 2) raames puhverriba tootmisest kõrvale jäetud maa- ala ks kogu põllu ulatuses , kuna määruse nr 68 § -s 4 ei ole puhverriba laius täpselt piiritletud. Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse määruse nr 68 § 5 lõiget 7 . Muudatusega tuuakse senisest täpsemalt välja, et olemasolev rohumaariba ei tohi külgneda mis tahes rohumaaga, sh püsirohumaaga , ning samuti ei tohi alles rajatavat rohumaariba rajada sellisele rohumaale, mis juba on olemas. Rajamise all peetakse silmas eelkõige rohumaa kultuuri külvamist. Olemasolevaks rohumaaribaks loetaks e varasematel aastatel nt heinataimed ega rajatud lühiajalist rohumaad, kui see vastab rohumaariba le kehtestatud tingimustele. Kuna rohumaaribad aitavad säilitada bioloogilist mitmekesisust, iseäranis just aktiivses kasutuses olevatel põldudel , on eesmärgiks soodustada nendele põldudele uute rohumaaribade rajamist. Seetõttu ei tohi rohumaariba külgneda taotleja põllumajandusliku s majapidamises olemasoleva (püsi)rohumaaga ega sööti jäetud maaga. S amuti ei tohi rohumaariba rajada olemasolevale (püsi)rohumaale või sööti jäetud maale . Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse määruse nr 68 § 6 lõiget 6 selliselt, et s äilitada tuleb : 1) kuni 12 meetri laiune eesvool ja kraav, mis külgneb põllumajandusmaaga; 2) eesvool ja kraav, mis koos selle serva ja põllu vahel oleva puittaimestikuga kaetud maaga kokku moodustab kuni 12 meetri laiuse maa-ala, mis külgneb põllumajandusmaaga. Eeltoodu tähendab, et säilitada tuleb ka selline kuni 12 meetri laiune eesvool ja kraav , mis ühest küljest külgneb põllumajandusmaaga , ning selline eesvool ja kraav, mis koos selle serva ja põllu vahel oleva puittaimestikuga kaetud maaga kokku moodustab kuni 12 meetri laiuse maa-ala, mis ühest küljest külgneb põllumajandusmaaga . Varasema käsitluse kohaselt pidi säilitatava eesvoolu ja kraavi mõlemad kaldad (määruse nr 68 § 6 lg 6 p 1) või säilitatav eesvool ja kraav (määruse nr 68 § 6 lg 6 p 2 ) mõlemalt poolt külgnema põllumajandusmaaga, mis tähendab, et kraavid, mis ei külgne mõlemalt poolt põllumajandusmaaga, ei oleks läinud maastikuelementidena arvesse . Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse määruse nr 68 § 6 lõikega 6 1 s elliselt, et sel lest oleks üheselt arusaadav, et selline eesvool ja kraav, mis külgneb metsaga, loetakse maastikuelemendiks ainult siis , kui selle põhi ja põllupoolne serv on selgelt tuvastatavad . Tegemist on sama paragrahvi lõiget 6 täpsustava sättega. See tähendab, et lisaks põllumajandusmaaga külgnemisele peavad metsaäärse kraavi põhi ja põllupoolne serv olema selgelt tuvastatavad – siis loetakse eesvool ja kraa v, mis külgneb metsaga, maastikuelemendiks . Antud lõikega sätestatakse, et eesvool ja kraav, mis külgneb metsaga, loetakse maastikuelemendiks, kui selle põhi ja põllupoolne serv on selgelt tuvastatavad. Metsaga külgneva kraavi puhul loetakse kraavi välispiiriks kraavi metsapoolne piir ning metsapoolsest servast metsa poole olevat puittaimestikku kraavi hulka ei arvata. Kraavi pindala hulka arvatakse üksnes kraav koos kraavist põllu poole jääv a puittaimestik uga 12 meetri laiuselt. Metsa ja põllu vahel asuva kraavi põhi ehk kraavi veealune osa ning selle põllupoolne nõlv ja serv peavad olema puittaimestikust sellisel määral vabad, et kraavi põhi ja põllupoolne serv oleks selgelt tuvastatav . Kõigepealt kontrollitakse seda , kas sellist kraavi või eesvoolu saab maastikuelemendiks lugeda (ehk, kas see eesvool või kraav on tuvastatav), orotofotodel t või sate l liitpiltidelt. Juhul , kui taotleja ise joonistab elemendi , fotol t ei nähtu tegelik kohapealne olukord kraavist või tekib vaidlus kontrolliasustusega, et kas eesvool või kraav on toetusõiguslik, kontrollitakse seda maastiku elementi kohapealse kontrolli käigus . See tähendab aga seda, et eesvool või kraav peab olema kohapealses kontrollis selgelt tuvastatav. Metsaga külgnevate kraavide tuvastamine ja nende laiuse mõõtmine ortofotolt on olnud problemaatiline ning seetõttu võib tekkid a vajadus kohapealseks kontrolliks. Tuvast atavus sõltub foto tegemise aastaajast, kraavi hooldamisest, taimestikust jne. Joonisel 1 on näha, et kui puittaimestik katab kraavi põhja täielikult, ei ole kraav ortofotolt tuvastatav isegi siis, kui tema põllupoolne serv on näha. Kui põhi ja põllupoolne serv on näha osaliselt, saab kraavi tuvastada, kui puittaimestikuga kaetud osades ei esine käänukohti. Joonis 1. Osaliselt puittaimestikuga kaetud metsaäärne kraav Eelnõu §-ga 2 ja 3 muudetakse põllumajandusministri määrusi nr 25 ja 26. Mõlema määruse muudatused on seotud sätetega , mis reguleerivad selliste andmete esitamist, mida m ahepõllumajandusliku taimekasvatuse ga tegelev isik peab selles valdkonnas tunnustamise taotlemiseks või tegevuse jätkamiseks igal aastal Põllumajandus- ja Toiduametile (edaspidi PTA ) esitama. Mõlemas määruses muudetakse sätteid , mis reguleerivad andmete esitamist nende m ahepõllumajandusliku taimekasvatuse ga tegelevate isikute jaoks, kes ühtlasi taotlevad ühise põlluma janduspoliitika rakendamise uue p erioodi 2023–2027 mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetus t või mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetus t. Ka uuel perioodil võimaldatakse isikutel, kes taotlevad asjaomaseid toetusi, esitada nii taimekasvatusega tegelemisega jätkamise andmed kui ka taimekasvatuse valdkonnas tegutsemiseks tunnustamise taotlusele lisatavad andmed koos toetuse taotlusega elektrooniliselt PRIA e-teenuste keskkonna kaudu. Need isikud , kes toetust ei taotle, esitavad andmed jätkuvalt otse P T A- le . Põllumajandusministri määrus nr 26 käsitleb mahepõllumajanduse valdkonnas tunnustamise taotlemist ja taotluse menetlemise korda. Tunnustamise taotlejad on mahepõllumajandusliku tootmisega alustavad ettevõtjad, kellel ei saa olla „Eesti maaelu arengukava 2014–2020” alusel antava mahepõllumajandusele ülemineku toetuse või mahepõllumajandusega jätkamise toetuse kohast kohustust, seetõttu asendatakse määruse 26 § 4 lõikes 2 viide määruse nr 53 § 22 lõigetele 1 ja 2 viitega määruse nr 81 § 13 lõikele 1. Need m ahepõllumajandusliku taimekasvatuse ga tegelev ad isikud , kellel on kehtiv „Eesti maaelu arengukava 2014–2020” alusel antava mahepõllumajandusele ülemineku toetuse või mahepõllumajandu sega jätkamise toetuse kohan e kohustus , saavad asjakohased andmed PRIA e-teenuste keskkonna kaudu esitada hetkel kehtivate sätet e kohaselt . Eelnõu §-ga 4 muudetakse maaeluministri 21. detsembri 2022. a määrust nr 71 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, põhisissetuleku toetus, ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus“. Eelnõu § 4 punktiga 1 täiendatakse määruse nr 71 § 4 lõiget 4 lause ga , mille kohaselt loetakse LIFE’i projektiga „Loodusrikas Eesti “ (edaspidi projekt ) hõlmatud põllumajandusmaa toetuse saamise nõuetele vastavaks ka siis, kui seal tegeletakse põllumajandusliku tootmistegevusega, kasutades nimetatud projektis ette nähtud ja selle tingimustele vastavaid agrotehnilisi võtteid ja loomakasvatuse tehnoloogiaid . Põllumajandusmaal, millel tegeletakse põllumajandusliku tegevusega, sh tootmistegevusega, peab olema välistatud ebasoovitava taimestiku ulatuslik levik ning seda maad peab olema võimalik kasutada järgmisel kasvuperioodil põllumajanduslikuks tegevuseks ilma lisakuludeta. Üldjuhul vastab tootmistegevuseks kasutatav põllumajandusmaa sellele nõudele siis, kui kasuta takse kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid ja loomakasvatuse tehnoloogiaid. Projekti raames katsetatavad võtted võivad aga erineda tavapärasest agrotehnoloogiast või karjatamise viisist , mistõttu on projektiga hõlmatud maa kohta vajalik kehtestada erisäte, mille kohaselt on selline maa nõuetekohane ka siis, kui seal kasutatakse katsetamisjärgus põllumajanduslikke võtteid. Projekt iga tehakse katseuuring , et selgitada välja , kuidas eri võtete abil suurendada põllumajandusmaa elurikkust. Projekti eesmärk on välja töötada tõhusamaid põllumajanduskeskkonna meetmeid ning neid esialgu katsealadel testida. Testitav võte võib erineda tavapärasest agrotehnoloogiast või karjatamise viisist. Ühte võimalikku agrotehnilist võtet, mida projektis katsetatakse , kutsutakse nn lõokeselaiguks. Võte seisneb põllukultuuri tavapärase külvitiheduse muutmises, jättes põllule alasid suuruse ga 4 × 4 kuni 10 × 10 meetrit , kuhu põllukultuuri ei külvata . Laigu täpsed mõõdud võivad sõltuda külviku laiusest. Hektari kohta võib luua üldjuhul 1 – 4 lõokeselaiku. Lõokeselaik e on lubatud hooldada samade võtetega kui ümbritsevat põllumaad, samas ei ole kohustust teha lõokeselaigul umbrohutõrjet. T avapärasel juhul võidakse põllumaad, millel esinevad umbrohtunud põllu kultuurita laigud, käsitleda toetusõiguslikkuse nõuetele mittevastava na . Sellisel juhul projektiga hõlmatud maal , ei loeta seda rikkumiseks, kui laik on raj atud projektis ettenä h t ud tingimuste kohaselt . Lõokeselai gu pindala arvatakse sel juhul põhikultuuri pindala hulka . Projektiga hõlmatud põllumaa kohta määratakse lõokeselaikude arv ja suurus, mi da peab projekti raames järgima. Vastavaid parameetreid kontrollitakse, et tagada projekti nõuetelevastavus. Lõokeselaike tuleks rajada eelkõige teraviljapõllul e , kuid neid võib rajada ka rapsi - , rüpsi - , tatra - , maisi - või kaunviljapõllul e . Eestis on põllulindude arvukus vähenenud ning lõokeselai gud või vad pakkuda sobivat elu- ja pesitsuspaika eri linnuliikidele. Kuna lõokeselaik luuakse korraga üheks aastaks, kasvab seal looduslik üheaastane taimestik, mis pak ub toitumisvõimalusi ning hõreda mat taimkatet, mis sobib pesitsemiseks näiteks põldlõokesele. Lõokeselaik ei ole ainus praktika, mida projektis soovitakse katsetada. Plaanis on testida ka tavapärasemast hõredamat külvi, põlluäärsetel rohumaaribadel karjatamist jmt. Erandit , mis on seotud lõokeselaiguga, on kavas kohaldada kõigi strateegiakava alusel antavate pindalatoetuste , v . a kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus e puhul . Viimati nimetatu on väikesemahuline toetusmeede ning kohalike vähelevinud sorti taime de kasvatamine on juba iseenesest põllumajandusmaa elurikkust suurendav meede. Eelnõu § 4 punktiga 2 täiendatakse § 4 lõikega 12, milles nähakse ette tingimused, millele peab vastama pärandniit, et selle kohta oleks võimalik anda otsetoetusi. Toetuse saamiseks peavad pärandniidul olema täidetud üheaegselt kõik kolm järgmist tingimust , ehk pärandniit peab : 1) vastama lõike 1 punktides 3 ja 4 ning lõi kes 2 sätestatud nõuetele ; 2) asuma looduskaitseseaduse § 4 lõike 1 punktides 1, 2, 4, 5 või 6 nimetatud kaitstaval loodusobjektil või muinsuskaitsealal, mis on võetud kaitse alla inimese ja looduse koosmõjul väljakujune nud kultuurmaastiku kaitsmiseks ; 3) vastama maaeluministri 23. detsembri 2022. a määrus e nr 79 „Perioodi 2023–2027 p ärandniidu hooldamise toetus“ (edaspidi määrus nr 79 ) § 5 lõigetes 2–6 sätestatud nõuetele. P õllumajandusmaa pindala määr a mise l võetakse arvese pärandniidu ala pindalaga vähemalt 0,30 hektarit või kõrvuti paikneva d pärandniidu alad , mille v äh im pindala on vähemalt 0,30 hektarit. P õllumajandusmaa, mille kohta toetust taotletaks e , peab olema kantud põllumajandu s toetus te ja põllumassiivide registrisse või Eesti Looduse Infosüsteemi. Põllumajandusmaa l , millel tegeletakse põllumajandusliku tegevusega , peab kasutama kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid või loomakasvatustehnoloogiaid ning sellel peab välistama ebasoovitava taimestiku ulatuslikku levikut . Punkti 2 kohaselt peab pärandniit asuma looduskaitseseaduse § 4 lõike 1 punktides 1, 2, 4, 5 või 6 nimetatud kaitstaval loodusobjektil või muinsuskaitsealal, mis on võetud kaitse alla inimese ja looduse koosmõjul väljakujunenud kultuurmaastiku kaitsmiseks. Punkti 3 kohaselt on p ärandniit otsetoetuse toetusõiguslik , kui sea l täidetakse määruse nr 79 § 5 lõigetes 2 – 6 sät e statud nõudeid. Tegemist on pärandniidu toetusõiguslikkuse nõuetega. Eelnõu § 4 p unktiga 3 täiendatakse § 7 lõikega 2 1 , mille kohaselt antakse põhisissetuleku toetust sellise pärandniidu kohta, mis vastab § 4 lõikes 12 sätestatud nõuetele . Täienduse eesmärgiks on koosmõjus eelmises punktis kirjeldatud täiendusega sätestada tingimused, millele pärandniit peab põhisissetuleku toetuse saamiseks vastama. Kui pärandniidu kohta taotletakse põhisissetuleku toetust , ei hinnata pärandniidu vastavust toetusõiguslikkuse nõuetele mitte kõigi §-s 4 sätestatud nõuetele, vaid ainult § 4 lõikes 12 sätestatud nõuetele . Lisaks nendele tingimustele on siiski oluline ka pärandniidul vältida ebasoovitava taimestiku ulatuslikku levikut. Pärandniidul hinnatakse ebasoovitava taimestiku ulatuslikku levikut va stavalt sellele, mis on konkreetsel kooslusel lubatud. Eelnõu § 4 punktiga 4 täiendatakse lõiget 3, mille kohaselt pärandniidu vastavust toetuse saamise tingimustele kontrollib Keskkonnaamet (edaspidi KeA ) , sest otsetoetuste saamiseks tuleb järgida määruse nr 79 sätestatud toetusõigusliku maa nõudeid , mi da hindab Ke A . Muuhulgas teostab KeA nimetatud aladel lisaks kontrollile ka pinnaseiret. Eelnõu § 5 punktiga 1 muudetakse maaeluministri 21. detsembri 2022. a määrus t nr 75 „Perioodi 2023–2027 keskkonnasõbraliku majandamise toetus“ . Määruse nr 75 paragrahvi 6 lõiget 3 täiendatakse kolmanda lausega, mille kohaselt LIFE’i projektiga „Loodusrikas Eesti“ hõlmatud põllumajandusmaal kasvatatakse põhikultuuri, kasutades nimetatud projektis ette nähtud agrotehnilisi võtteid, või hoitakse maad kohustuseaastal mustkesas või söötis . Kehtiva õiguse kohaselt peab põhikultuuri kasvatama kasutades kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid . LIFE’i projekt i „Loodusrikas Eesti“ raames tehakse katse uuring , et välja selgitada , kuidas erinevate võtete abil suurendada põllumajandusmaa elurikkust. Projekti eesmärk on välja töötada tõhusamaid põllumajanduskeskkonna meetmeid ning neid esialgu katse aladel testida. Testitav võte võib erineda tavapärasest agrotehnoloogiast või karjatamise viisist. Eelnõu § 5 punktiga 2 muudetakse määruse nr 75 paragrahvi 21 lõike 1 esimest lauset ja täpsustatakse orgaanilise mult ši kasutamise lisategevuse nõuet. Varasema sõnastuse kohaselt võis a iakultuur i kasvatamise korral kasutada orgaanilist multš i kas ridades või reavahedes . Orgaanilise mult ši kasutamise lisategevuse nõude tegelik eesmärk on aga tagada, et nii aiakultuuride ridades kui ka reavahedes kasutataks ainult orgaanilist mult ši. Seetõttu on vajalik määruse nr 75 paragrahvi 21 lõike 1 esimes t lauset täpsustada. Eelnõu §-ga 6 täiendatakse maaeluministri 23. detsembri 2022. a määrus e nr 81 „Perioodi 2023–2027 mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetus ja mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetus“ § 7 lõiget 3 kolmanda lausega, mille kohaselt loetakse nõuetekohaseks ka see, kui LIFE’i projektiga „Loodusrikas Eesti“ hõlmatud põllumajandusmaal kasvatatakse põhikultuuri , kasutades eelnimetatud projektis ette nähtud agrotehnilisi võtteid. Kehtiva õiguse kohaselt peab põhikultuuri kasvatama kasutades kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid. LIFE’i projekt i „Loodusrikas Eesti“ raames tehakse katse uuring , et välja selgitada , kuidas erinevate võtete abil suurendada põllumajandusmaa elurikkust. Projekti eesmärk on välja töötada tõhusamaid põllumajanduskeskkonna meetmeid ning neid esialgu katse aladel testida. Testitav võte võib erineda tavapärasest agrotehnoloogiast või karjatamise viisist. Põhjalikum selgitus eelnõu § 4 punktis 1. Eelnõu §-ga 7 muudetakse maaeluministri 23. detsembri 2022. a määruse nr 82 „Perioodi 2023–2027 ohusta tud tõugu looma pidamise toetus“ § 5 lõiget 6. Muudatusega tuuakse selgemini välja, milliste loomade kohta tuleb teha geneetiline ekspertiis hobuse põlvnemise kontrollimiseks. Lisatoetuse nõudena tuleb geneetilist ekspertiisi teha ainult varssade ja täkkude puhul. Muudatus tagab parema õigusselguse. Eelnõu §-ga 8 muudetakse m aaeluminist ri 20. detsembri 2022. a määruse nr 67 „Põllumassiivi kaardi koostamise, põllumassiivi toetusõigusliku pindala määramise ja põllumassiivi kasutamise kohta andmet e esitamise tingimused ja kord“ § 3 lõiget 2 ja täpsustatakse kesa mõiste määratlust selliselt, et kesa on külvikorraga hõlmatud põllumaa, mis on taotlemise aastal üldjuhul saagi tootmisest kõrvale jäetud . Samasugune täpsustus tehakse sööti jäetud maa kohta, mis on üks kolmest kesa tüübist. Siiski on kesal, sealhulgas sööti jäetud maal, mis ei ole määratletud näiteks maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõude, s.o HPK 8 raames tootmisest kõrvale jäetud maa-alana või ökolade toetuse raames ökoalana , teatud juhtudel lubatud loomi sööta või kesa sisse künda. Eelnõu §-ga 9 muudetakse maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 72 „Tera- ja kaunvilja kasvatamise otsetoetus, puu- ja köögivilja ning marjakultuuride kasvatamise otsetoetus ning seemnekartuli kasvatamise otsetoetus “ lisa ning kehtestatakse see uues sõnastuses. Muudatusega täpsustakse puu- ja köögivilja ning marjakultuuride kasvatamise otsetoetuse toetusõiguslike põllumajanduskultu uride mustika ja jõhvika ladina k eelseid nimetusi. Uued ladina keelsed nimed on ilma liiginimeta mustikas (Vaccinium) ja jõhvikas (Oxycoccus), mistõttu mahuvad nende nimetuste alla kõik erinevad kultuurliigid. Mustika all mõeldakse näiteks kännasmustikat ( Vaccinium corymbosum ), ahtalehist mustikat ( Vaccinium angustifolium ) ja nende ristandit ehk poolkõrget mustikat ( Vaccinium corymbosum x Vaccinium angustifolium ). Jõhvika all mõeldakse näiteks harilikku jõhvikat ( Oxycoccus palustris ) ja suureviljane jõhvikas ( Oxycoccus macrocarpos ). 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu väljatöötamisel on võetud aluseks järgmised õigusaktid: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2115, 2. detsember 2021, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2116, 2. detsember 2021, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013. Komisjoni delegeeritud määrusest (EL) nr 2022/126, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/2115 täiendavate nõuetega teatavatele sekkumisviisidele, mille liikmesriigid määravad kindlaks kõnealuse määruse kohastes ajavahemikuks 2023–2027 ette nähtud ÜPP strateegiakavades, ning eeskirjadega, milles käsitletakse maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise (HPK) 1. standardi kohast suhtarvu ( ELT L 20, 31.1.2022, lk 52 – 94 ); Komisjoni delegeeritud määrusest (EL) nr 2022/1172, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/2116 ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi osas ühises põllumajanduspoliitikas ning tingimuslikkusega seotud halduskaristuste kohaldamise ja arvutamise osas ( ELT L 183, 8.7.2022, lk 12 – 22) ; Komisjoni rakendusmäärusest (EL) nr 2022 ja 1173, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 kohaldamise eeskirjad ühise põllumajanduspoliitika ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi kohta ( ELT L 183, 8.7.2022, lk 23 – 34) . 4. Määruse mõjud Määruses nr 68 tehtavad muudatused tagavad eelkõige parema õigusselguse. Eelnõu § 1 punktiga 1 tehtav muudatus avaldab positiivset mõju keskkonnale ja elurikkusele. LIFE’i projekt „Loodusrikas Eesti“ katsetatavad agrotehnilised võtted nagu lõokeselaikude loomine teevad põllumajandusmaad mitmekesisemaks. Ruumiline mitmekesisus, nagu põllukultuuri sees asuv külvamata laik pakub varieeruvat elupaika mitte ainult põllulindudele, kuid ka muudele organismidele. Kuna just põllulinnud on Eestis langustrendis ja haavatav elustikurühm, pakub antud muudatus võimaluse neid kaitsta elupaikade loomisega läbi lihtsalt teostatava võtte . Eelnõu § 1 punktiga 2 tehtav muudatus tagab õigusselguse seoses tingimuslikkuse süsteemi maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundi s hoidmise nõude 8 raames tootmisest kõrvale jäetud maa- alaks märgitava puh verriba osas. Muudatuse ga tuuakse senisest täpsemini välja, et puhverriba peab olema kas üks, kolm või 10 meetrit, mitte vähemalt üks, kolm või 10 meetrit . P uhverriba laius on täpselt piiritletud , mistõttu ei saa taotleja märkida maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõude 8 (määruse nr 68 § 5 lg 1 p 2) raames puhverriba tootmisest kõrvale jäetud maa- ala ks kogu põllu ulatuses . Eelnõu § 1 punktiga 3 tehtava muudatusega täpsustakse, et olemasolev rohumaariba ei tohi külgneda lisaks lühiajalisele rohumaale ka püsirohumaaga, ning samuti ei tohi alles rajatavat rohumaariba rajada lisaks lühiajalisele rohumaale ka püsirohumaale, mis juba on olemas. Muudatuse mõju on keeruline hinnata, kuna rohumaariba läheb arvesse tingimuslikkuse süsteemi kuuluva maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise baasnõude HPK 8 tootmisest kõrvale jäetud maa-alade ja elementide nõude täitmisel. Antud nõuet saab taotleja lisaks rohumaaribadele täita ka erinevat tüüpi kesade, maastikuelementide kui ka HPK 4 raames määratletud puhverribadega. Rohumaariba kuulub tootmisest kõrvale jäetud maa- alade hulka, mida on võimalik määratleda ka perioodi 2023 – 2027 ökoalade toetuse raames ökoalana. Tuginedes 2022. aasta taotlusandmetele on nimetatud nõude täitmisega seotud ligikaudu 14 000 põllumajandustootjat , kes taotlevad otsetoetusi . Eelnõu § 1 punktiga 4 tehtava muudatuse mõju on keskkonnale positiivne, kuna m aastikuelemendid ja sealhulgas põllumajandusmaastikus asuvad kraavid on elurikkuse suurendamiseks väga olulised. Muudatuse tulemusena tuleb säilitada ka selline kuni 12 meetri laiune eesvool ja kraav , mis ühest küljest külgneb põllumajandusmaaga , ning selline eesvool ja kraav, mis koos selle serva ja põllu vahel oleva puittaimestikuga kaetud maaga kokku moodustab kuni 12 meetri laiuse maa-ala, mis ühest küljest külgneb põllumajandusmaaga . Muudatuse tulemusel suureneb nende eesvoolude ja kraavide arv, mis on säilitatavad maastikuelemendid. Eelnõu § 1 punktiga 5 tehtava muudatusega on üheselt arusaadav, et selline eesvool ja kraav, mis külgneb metsaga, loetakse maastikuelemendiks ainult siis, kui selle põhi ja põllupoolne serv on selgelt tuvastatavad. T ehtav muudatus aitab kaasa metsaga külgnevate eesvoolude ja kraavide seisundi paranemisele, sest kohustab kraavi võsast osaliselt puhastama ja võimaldab määrata, millised metsaga külgnevad eesvoolud ja kraavid loetakse säilitatava maastikuelemendina toetusõigusliku põllumajandusmaa pindala hulka. Kontrolliasutus saab metsaga külgneva te eesvoolud e ja kraavid e põhja ja põllupoolse serva tuvastamisel lähtuda ka ortofotode st või sate lliit ipiltide st . Kui aga tekib kraavi või eesvoolu tuvastamisel vajadus kontrollida eesvoolu või kraavi kohapeal, siis PRIA seda ka teeb. Seda näiteks taotleja poolsel pöördumisel kontrolliasutuse poole (taotleja on puhastanud/eemaldanud puittaimestiku kraavist, kuid see ei kajastu ortofoto l ). Eelnõu §-des 2 ja 3 tehtavad p õllumajandusministri määruste nr 25 ja 26 muudatused aitavad kokku hoida nii isikute kui ka PTA tunnustamise taotluste ja mahepõllumajandusega jätkamiseks esitatavate andmete ja dokumentide vastuvõtmisega tegelevate ametnike aega. Andmete ühekordne esitamine elektrooniliselt PRIA e-teenuste keskkonna kaudu vähendab seega isikute halduskoormust. Tuginedes 2022. aasta taotlemise andme tele, puudutab muudatus ligikaudu 1800 ettevõtjat, kes on toetuse taotlejad. Määruses nr 71 tehtavad muudatused tagavad eelkõige parema õigusselguse . Eelnõu § 4 punktiga 1 tehtav muudatus avaldab positiivset mõju keskkonnale ja elurikkusele. LIFE’i projekt „Loodusrikas Eesti“ katsetatavad agrotehnilised võtted nagu lõokeselaikude loomine teevad põllumajandusmaad mitmekesisemaks. Ruumiline mitmekesisus , nagu põllukultuuri sees asuv külvamata laik pakub varieeruvat elupaika mitte ainult põllulindudele, kuid ka muudele organismidele. Kuna just põllulinnud on Eestis langustrendis ja haavatav elustikurühm, pakub antud muudatus võimaluse neid kaitsta elupaikade loomisega läbi lihtsalt teostatava võtte. Tagades projekti ga hõlmatud põllumajandusmaa toetusõiguslikkuse, luuakse seaduslik raamistik, mis toetab põllumaa mitmekesistamise uurimist, uute võtete katsetamist ning nende omaksvõttu põllumajandustootjate poolt. LIFE projektis osalevaid põllumajandustootjaid, eelkõige lõokeselaikudega seoses on hinnanguliselt 2 0 . P rojekti tegevused hõlmavad 1050 hektarit . Eelnõu § 4 punktiga 2 , 3 ja 4 tehtav ad muudatus ed tagavad õigusselguse, milliseid nõudeid tuleb pärandniidul järgida, et taotleda otsetoetus i. Hinnanguliselt on selliseid pärandiidu hooldajaid, kes soovivad taotleda lisaks päraniidu hooldamise toetusele ka põhisissetuleku toetust, ligikaudu 800 põllumajandustootjat . Pärandniiduga hõlmatud kogupindala on hinnanguliselt 40 000 hektarit. Eelnõu §-s 5 tehtavate põllumajandusministri määruse nr 75 esimese muudatuse eesmärk on tagada õigusselgus ee s pool kirjeldatud LIFE projektiga „Loodusrikas Eesti“ hõlmatud põllumajandusmaale otsetoetuste saamise nõuetes. Teine muudatus puudutab aiakultuuridel orgaanilise multši kasutamise lisategevuse nõuet, millega on hinnanguliselt Eestis seotud 200 hektarit aianduskultuure. Köögivilja ja aiasaaduste kasvatajate arv ning nende kasutuses olev põllumajandusmaa on küll viimastel aastatel vähenemise trendis, kuid oluline on siiski suunata aiakultuuride kasvatajaid keskkonnasõbralikemate praktikate kasutamise poole. Eelnõus §-s 6 tehtava põllumajandusministri määruse nr 81 muudatus e eesmärk on tagada õigusselgus eelpool kirjeldatud LIFE projektiga „Loodusrikas Eesti“ hõlmatud põllumajandusmaale otsetoetuste saamise nõuetes. Määruses nr 82 tehtav muudatus tagab parema õigusselguse. Täiendavad mõjud puuduvad. Eelnõu §-s 8 tehtavate määruse nr 67 muudatus te puhul on tegemist täpsustavate muudatustega , mis on eelkõige mõeldud sellise kesa, sealhulgas sööti jäetud maa kohta , mi s ei ole määratletud HPK 8 raames tootmisest kõrvale jäetud maa- alana või ökoalade toetuse raames ökoalana. Eelnõu §-s 9 tehtavate määruse nr 72 muudatuse näol on tegemist täpsustustega määruse lisas . Täpsustatakse k ahe puu- ja köögivilja ning marjakultuuride kasvata mise otsetoetuse toetusõ igusliku põllumajanduskultuuri mustika j a jõhvika ladina keelseid nimesid . Tegemist on tehniliste täpsustusega, millega ei muutu toetuse sisu. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulutusi riigieelarve vahenditest. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Keskkonnaministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks PRIAle.
3405505 -709295 Maaelu m inistri 21.12. 2022 määrus nr 72 „ Tera- ja kaunvilja kasvatamise otsetoetus, puu- ja köögivilja ning marjakultuuride kasvatamise otsetoetus ning seemnekartuli kasvatamise otsetoetus ” Lisa (regionaalministri xx.04 . 2023 määruse nr xx sõnastuses) (maaeluministri 23.02 . 2023 määruse nr 10 sõnastuses) 0 0 Maaelu m inistri 21.12. 2022 määrus nr 72 „ Tera- ja kaunvilja kasvatamise otsetoetus, puu- ja köögivilja ning marjakultuuride kasvatamise otsetoetus ning seemnekartuli kasvatamise otsetoetus ” Lisa (regionaalministri xx.04 . 2023 määruse nr xx sõnastuses) (maaeluministri 23.02 . 2023 määruse nr 10 sõnastuses) Tera- ja kaunvilja kasvatamise otsetoetuse toetusõiguslikud põllumajanduskultuurid Tera- ja kaunvilja kasvatamise otsetoetuse toetusõiguslikud põllumajanduskultuurid on: k aer ( Avena L.) ; m ais ( Zea L.) ; r ukis ( Secale L.) ; s orgo ( Sorgum Moench ) ; s peltanisu ( Triticum spelta L.); s uvinisu ( Triticum L.) ; s uvioder ( Hordeum L.) ; s uvitritikale ( Triticosecale Wittm . ex A. Camus ); t alinisu ( Triticum L.) ; t alioder ( Hordeum L.) ; t alitritikale ( Triticosecale Wittm . ex A. Camus ); t atar ( Fagopyrum Mill .); t eraviljade segu ; k ikerhernes ( Cicer L.); l ääts ( Lens Mill ., nom . cons .) ; m aguslupiin ( Lupinus L.); p õldhernes ( Pisum sativum subsp . sativum var . Sativum ); p õld-hiirehernes ( Vicia villosa Roth ); p õlduba ( Vicia faba L.); s uvivikk ( Vicia sativa L.); s egavili /segatis ; k aunviljade segu . Puu - ja köögivilja ning marjakultuuride kasvatamise otse toetuse toetusõiguslikud põllumajandus kultuurid Puu- ja köögivilja ning marjakultuuride kasvatamise otsetoetuse toetusõiguslikud põllumajanduskultuurid on: aedhernes ( Pisum sativum subsp . sativum ); aeduba ( Phaseolus L. ); aroonia ( Aronia Medik . ); astelpaju ( Hippophae L. ); brüsseli kapsas (rooskapsas) ( Brassica oleracea var . gemmifera ); ebaküdoonia ( Chaenomeles Lindl . ); haraline ploomipuu ( alõtša ) ( Prunus cerasifera Ehrh .); hiina kapsas (hiina lehtnaeris) ( Brassica rapa subsp . chinensis ); jõhvikas ( Oxycoccus ); jääsalat ( Lactuca sativa var . capitata ) kaalikas ( Brassica napus L. ); karusmari ( Ribes grossularia L.); kirsipuu ( Prunus cerasus L.); kreegipuu ( Prunus insititia ); kurk ( Cucumis sativus L.); kõrvits ( Cucurbita pepo L. ); küüslauk ( Allium sativum L. ); lehtkapsas ( Brassica oleracea var . acephala ); lillkapsas ( Brassica oleracea var . botrytis ); maasikas ( Fragaria L. ); murelipuu ( Prunus cerasus L. var . austera L.); must sõstar ( Ribes nigrum ) ; mustikas ( Vac cinium ); naeris ( Brassica rapa subsp . rapa ) nuikapsas ( Brassica oleracea var . gongylodes ); pastinaak ( Pastinaca sativa L. ); pirnipuu ( Pyrus communis L.); ploomipuu ( Prunus domestica L.); porgand ( Daucus carota L. subsp . sativus ( Hoffm .) Hayk .); porrulauk ( Allium ampeloprasum var . porrum (L.) J.Gay ); punane sõstar ( Ribes rubrum ) ; rabarber ( Rheum rhaponticum L. ); redis ( Raphanus sativus L. var . sativus ); sibul ( Allium cepa ) ; spargelkapsas (ehk brokoli ) ( Brassica oleracea var . italica ); söödav kuslapuu ( Lonicera caerulea L. var . edulis Turcz . ex Herder ); söögipeet ( Beta vulgaris L. var . conditiva Alef.); vaarikas ( Rubus idaeus L.); valge peakapsas ( Brassica oleracea var . capitata f. alba ); valge sõstar ( Ribes rubrum f. leucocarpum hort . ) ; viinapuu ( Vitis vinifera L. ); õunapuu ( Malus pumila Mill .) .
-135649 -188153 0 0 EELNÕU 19.04 .2023 Määrus xx.xx . 2023 nr xx Maaeluministri ja põllumajandusministri määruste muutmine seoses pindala - ja looma põhiste toetustega Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspo liitika rakendamise seaduse § 2 lõike 2, § 14 lõike 2 punkti 3, § 15 lõike 2 , § 24 lõike 1 , § 38 lõike 3 alusel , § 42 lõike 3 ja § 113 lõike 4, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 1 –186), artikli 4 lõigete 1 ja 4 , a rtikli 13 lõigete 1 ja 2 ning mahepõllumaj anduse seaduse § 7 lõike 6 ja § 12 alusel. § 1. Maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 68 „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ning kohustuslikud majandamisnõuded“ muutmine Maaeluminist ri 21. detsembri 2022. a määrust nr 68 „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ning kohustuslikud majandamisnõuded“ muudetakse järgmiselt: 1) paragrahvi 3 lõiget 7 täiendatakse pärast esimest lauset lausega järgmises sõnastuses: „ LIFE’i projektiga „Loodusrikas Eesti“ hõlmatud põllumajandusmaal kasvatatakse põhikultuuri , kasutades nimetatud projektis ette nähtud agrotehnilisi võtteid.“; 2 ) paragrahvi 4 lõike 1 kolmanda lause sissejuhatavast lauseosast jäetakse välja sõna „vähemalt“; 3 ) paragrahvi 5 lõike 7 teisest ja kolmandast lausest jäetakse välja sõna „lühiajaline“ vastavas käändes; 4 ) paragrahvi 6 lõike 6 punktid 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt: „1) kuni 12 meetri laiune eesvool ja kraav, mis külgneb põllumajandusmaaga; 2) eesvool ja kraav, mis koos selle serva ja põllu vahel oleva puittaimestikuga kaetud maaga kokku moodustab kuni 12 meetri laiuse maa-ala, mis külgneb põllumajandusmaaga.“ ; 5 ) pa ragrahvi 6 täiendatakse lõikega 6 1 järgmises sõnastuses: „ (6 1 ) Lõikes 6 nimetatud eesvool ja kraav, mis külgneb metsaga, loetakse maastikuelemendiks, kui selle põhi ja põllupoolne serv on selgelt tuvastatavad . “. § 2. Põllumajandusministri 20. veebruari 2009. a määruse nr 26 „ Mahepõllumajanduse valdkonnas tegutsemiseks tunnustamise taotlemine ja taotluse menetlemise kord “ muutmine Põllumajandusministri 20. veebruari 2009 . a määruse nr 26 „ Mahepõllumajanduse valdkonnas tegutsemiseks tunnustamise taotlemine ja taotluse menetlemise kord “ § 4 lõi ge 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Mahepõllumajandusliku taimekasvatusega tegeleda sooviv isik ei pea Põllumajandus- ja Toiduametile esitama lõike 1 punktides 1–4 nimetatud andmeid ja dokumente, kui ta esitab samal aastal Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile maaeluministri 23 . detsembri 2022. a määruse nr 81 „Perioodi 2023–2027 mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetus ja mahepõllumajand usliku loomakasvatuse toetus“ § 13 lõikes 1 nimetatud andmed mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetuse või mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetuse saamiseks .“ . § 3 . Põllumajandusministri 20. veebruari 2009. a määruse nr 25 „ Mahepõllumajandusliku tootmise nõuded “ muutmine Põllumajandusministri 20. veebruari 2009 . a määruse nr 25 „ Mahepõllumajandusliku tootmise nõuded “ § 4 täiendatakse lõikega 3 1 järgmises sõnastuses: „( 3 1 ) Isik, kes jätkab mahepõllumajandusliku taimekasvatusega tegelemist, ei pea Põllumajandus- ja Toiduametile esitama lõikes 1 nimetatud andmeid ja dokumente, kui ta esitab samal aastal Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile maaeluministri 23 . detsembri 2022. a määruse nr 81 „ Perioodi 2023–2027 mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetus ja mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetus“ § 13 lõikes 1 nimetatud andmed mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetus e või mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetuse saamiseks. “. § 4 . Maaeluministri 21 . detsembri 2022 . a määruse nr 71 „ Otsetoetuste saamise üldised nõuded, põhisissetuleku toetus, ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus “ muutmine Maaeluminist ri 21. detsembri 2022. a määrust nr 71 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, põhisissetuleku toetus, ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus“ muudetakse järgmiselt: 1) par agrahvi 4 lõiget 4 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „ LIFE ’i projektiga „Loodusrikas Eesti “ hõlmatud põllumajandusmaa vas tab käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud nõudele, kui seal tegeletakse § 3 lõikes 2 nimetatud põllumajandusliku tegevusega, kasutades nimetatud projektis ette nähtud agrotehnilisi võtteid ja loomakasvatuse tehnoloogiaid .“; 2) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses: „(12) T oetust antakse sellise pärandniidu kohta, mis : 1) vastab lõike 1 punktides 3 ja 4 ning lõikes 2 sätestatud nõuetele 2) asub looduskaitseseaduse § 4 lõike 1 punktides 1, 2, 4, 5 või 6 nimetatud kaitstaval loodusobjektil või muinsuskaitsealal, mis on võetud kaitse alla inimese ja looduse koosmõjul väljakujune nud kultuurmaastiku kaitsmiseks, ning 3) vastab maaeluministri 23. detsembri 2022. a määrus e nr 79 „Perioodi 2023–2027 p ärandniidu hooldamise toetus“ § 5 lõigetes 2–6 sätestatud nõuetele.“; 3 ) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 2 1 järgmises sõnastuses : „ (2 1 ) Põhisissetuleku toetust antaks e sellise pärandniidu kohta, mis vastab § 4 lõikes 1 2 sätestatud nõuetele ja kus on välistatud ebasoovitava taimestiku ulatuslik levik .“ ; 4 ) paragrahvi 14 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Keskkonnaamet kontrollib pärandniidu vastavust toetuse saamise nõuetele.“. § 5 . Maaeluministri 2 1 . detsembri 2022. a määruse nr 75 „Perioodi 2023–2027 keskkonnasõbraliku majandamise toetus“ muutmine Maaeluministri 21. detsembri 2022. a määrust nr 75 „Perioodi 2023–2027 keskkonnasõbraliku majandamise toetus“ muudetakse järgmiselt: 1) paragrahvi 6 lõiget 3 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses: „ LIFE’i projektiga „Loodusrikas Eesti“ hõlmatud põllumajandusmaa l kasvatatakse põhikultuuri , kasutades nimetatud projektis e tte nähtud agrotehnilisi võtteid , või hoitakse maad kohustuseaastal mustkesas või söötis .“ ; 2) p aragrahvi 21 lõike 1 esimene lause sõnastatakse järgmiselt: „ Aiakultuuri kasvatamise korral kasutatakse ridades ja reavahedes üksnes orgaa nilist multši .“ . § 6 . Maaeluministri 2 3 . detsembri 2022. a määruse nr 81 „ Perioodi 2023–2027 mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetus ja mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetus “ muutmine Maaeluministri 2 3 . detsembri 2022. a määrus e nr 81 „Perioodi 2023–2027 mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetus ja mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetus“ § 7 lõiget 3 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses : „ LIFE’i projektiga „Loodusrikas Eesti“ hõlmatud põllumajandusmaal kasvatatakse põhikultuuri , kasutades nimetatud projektis ette nähtud agrotehnilisi võtteid.“ . § 7 . Maaeluministri 23. detsembri 2022. a määruse nr 82 „Perioodi 2023–2027 ohusta tud tõugu looma pidamise toetus“ muutmine Maaeluministri 23. detsembri 2022. a määruse nr 82 „Perioodi 2023–2027 ohusta tud tõugu looma pidamise toetus“ § 5 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt: „(6) Lõike 4 punktides 5–8 nimetatud looma kohta, kelle põlvnemine peab lisatoetuse saamiseks olema geneetiliselt kontrollitud, tehakse enne kohustuseaasta 2. maid akrediteeritud laboris hobuse põlvnemise kontrollimiseks geneetiline ekspertiis, millega tehakse kindlaks põlvnemisandmete õigsus mõlema vanemlooma osas.“. § 8 . Maaeluministri 20. detsembri 2022. a määruse nr 67 „Põllumassiivi kaardi koostamise, põllumassiivi toetusõigusliku pindala määramise ja põllumassiivi kasutamise kohta andmete esitamise tingimused ja kord“ muutmine Maaeluminist ri 20. detsembri 2022. a määrust nr 67 „Põllumassiivi kaardi koostamise, põllumassiivi toetusõigusliku pindala määramise ja põllumassiivi kasutamise kohta andmete esitamise tingimused ja kord“ muudetakse järgmiselt: 1 ) paragrahvi 3 lõike 2 sissejuhatava lause osa esimene lause sõnastatakse järgmiselt : „ Lõikes 1 nimetatud kesa on külvikorraga hõlmatud põllumaa, mis on taotlemise aastal üldjuhul saagi tootmisest kõrvale jäetud .“; 2) paragrahvi 3 lõike 2 punkt i 3 täiendatakse pärast sõnu „ taotlemise aastal “ sõnaga „ üldjuhul“. § 9. Maaeluministri 21. de tsembri 2022. a määruse nr 72 „ Tera- ja kaunvilja kasvatamise otsetoetus, puu- ja köögivilja ning marjakultuuride kasvatamise otsetoetus ning seemnekartuli kasvatamise otsetoetus “ muutmine Maaeluministri 21. de tsembri 2022. a määruse nr 72 „ Tera- ja kaunvilja kasvatamise otsetoetus, puu- ja köögivilja ning marjakultuuride kasvatamise otsetoetus ning seemnekartuli kasvatamise otsetoetus” lisa kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud) . (allkirjastatud digitaalselt) Madis Kallas Regionaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Marko Gorban Kantsler
Keskkonnaministeerium Meie: 21.04.2023 1.4-3/358
Rahandusministeerium
Maaeluministri ja põllumajandusministri määruste muutmise eelnõu kooskõlastamiseks
esitamine
Austatud minister
Maaeluministeerium esitab kooskõlastamiseks regionaalministri määruse „Maaeluministri ja
põllumajandusministri määruste muutmine seoses pindala- ja loomapõhiste toetustega” eelnõu.
Palume teie kooskõlastust 24. aprilliks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Madis Kallas
Regionaalminister
Lisad:
1. EN_TOETUSED_2023.doc
2. SK_TOETUSED_2023.doc
3. LISA_kultuuride_loetelu.doc
Siim Suure 625 6118,
[email protected]
Veronika Vallner-Kranich 625 6253,
[email protected]
Mari-Liis Kivipõld 625 6283,
[email protected]
Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/
[email protected] / www.agri.ee
Registrikood 70000734
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: MEM/23-0405 - Regionaalministri määruse „Maaeluministri ja põllumajandusministri määruste muutmine seoses pindala- ja loomapõhiste toetustega” eelnõu
Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Keskkonnaministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 24.04.2023 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c0f7e4cc-ba63-450d-971d-ac20da9b5cce
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c0f7e4cc-ba63-450d-971d-ac20da9b5cce?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main