dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Hankija vastus

Rahandusministeerium · 21. aprill 2023
Viit
12.2-10/23-49/212-3
Registreeritud
21. aprill 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Riigi Tugiteenuste Keskus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS
Sari
12.2-10 Riigihangete vaidlustusmenetluse toimikud
Toimik
12.2-10/23-49
Vastutaja
Angelika Timusk (Rahandusministeerium, Riigihangete vaidlustuskomisjon)

Failid

  • 📎Vastus vaidlustusele_RTK_vs_Inversion Software.asice987 KB

Sisu (failidest)

Teie: 17.04.2023 Lp Angelika Timusk Meie: 20.04.2023 Riigihangete vaidlustuskomisjon [email protected] Hankija: Riigi Tugiteenuste Keskus registrikood 70007340 e-post [email protected] Esindaja1: Riina Loorpuu Hankeüksuse juht-jurist tel +372 56 975 666 e-post [email protected] Teenuse tellija: SA Kutsekoda registrikood 90006414 e-post [email protected] Vaidlustaja: Inversion Software OÜ registrikood 10827700 Vaidlustaja esindaja: Indrek Järve Juhatuse liige tel +372 58058966 e-post [email protected] VASTUS VAIDLUSTUSELE Riigihankes „"Oskuste Süsteemi" esimene arendusetapp - oskuste kirjeldamise keskkond (SA Kutsekoda)“ (viitenumber 259711) HANKIJA TAOTLUSED: Jätta vaidlustaja esitatud vaidlustus rahuldamata. Vaadata vaidlustaja esitatud vaidlustus läbi kirjalikus menetluses. Jätta kõik menetluskulud vaidlustaja kanda. 1 Esindusõiguse aluseks on Riigi Tugiteenuste Keskuse peadirektori 30.03.2023 käskkirjaga nr 1-2/23/22 kinnitatud Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihangete korraldamise ja lepingute sõlmimise korra punkt 4.6.1 (lisa 1). Lõkke 4 / 10122 Tallinn / 663 8200 / [email protected] / www.rtk.ee Registrikood 70007340 ASJAOLUD 1.1. Riigihangete vaidlustuskomisjon (VAKO) edastas hankijale 17.04.2023 teate esitatud vaidlustusest riigihanke „"Oskuste Süsteemi" esimene arendusetapp - oskuste kirjeldamise keskkond (SA Kutsekoda)“ (viitenumber 259711) (edaspidi riigihange) alusdokumentidele (edaspidi RHAD). VAKO palus hankijal riigihangete seaduse (RHS) § 194 lõike 5 alusel hiljemalt 20.04.2023 esitada vaidlustuskomisjonile kirjalik vastus vaidlustuse kohta. 1.2. Vaidlustaja on vaidlustuse esitanud tähtaegselt. Vaidlustaja on seisukohal, et vaidlustaja kui huvitatud isiku õigust seaduspärasele ja kontrollitavale riigihankemenetlusele on rikutud hankija poolt õigusaktidega ettenähtud nõuetele vastuolus olevate riigihanke alusdokumentide koostamisega. Riigihangete seadusega (edaspidi RHS) vastuolus olevad hindamiskriteeriumid, vastavustingimused ja muud allpool välja toodud nõuded takistavad vaidlustaja õiguspärast osalemist hankemenetluses, seega on vaidlustajal põhjendatud huvi alusdokumentides esitatu õiguspärasuse suhtes. 1.3. Hankija on seisukohal, et RHAD tingimused hangitavatele „Oskuste süsteemi“ esimesele arendusetapile on õiguspärased ja ei riku vaidlustaja õigusi ega huve. Sätestatud tingimused on proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud ega tekita objektiivselt põhjendamatuid takistusi riigihanke avamisel konkurentsile. Vaidlustaja vaidlustus tuleb jätta rahuldamata. 1.4. Kõik vaidlustuse lahendamiseks vajalikud materjalid, mida ei ole käesolevale vaidlustusele lisatud, on kättesaadavad riigihangete registrist. 2. ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED Hindamiskriteeriumite õigusvastasus 2.1. Vaidlustaja on seisukohal, et riigihanke hindamiskriteeriumid on vastuolus RHS § 85 lg 1-ga, mis nõuab hankijalt hankelepingu esemega seotud ja reaalset konkurentsi tagavate pakkumuste hindamise kriteeriumite sätestamist, tuues välja, et hindamiskriteeriumid peavad vastama vähemalt järgmisele kahele tingimusele: 1. hindamiskriteeriumid peavad olema seotud hanke esemega. 2. hindamiskriteeriumid peavad tagama parima hinna ja kvaliteedi suhtega pakkumuse edukuse. 2.2. Vaidlustaja hinnangul on RHAD vastuolus mõlema ülal loetletud tingimusega. Vaidlustaja hinnangul ei ole hindamiskriteeriumid seotud hanke esemega põhjusel, et hankija kehtestatud kvaliteedikriteerium on suunatud hindamaks projektiplaani OIS arendustöid, kuid käesolevas hankemenetluses esitatavad pakkumused ei sisalda tarkvara arendustöid. 2.3. Vaidlustaja leiab, et tõenäoliselt soovib hankija hankelepingu konkreetse arendustöö tellimiseks sõlmida raamlepingu sõlmimise järel esitades tellimuse väljavalitud partnerile ning rõhutab, et hanke alusdokumentides ei ole ühtegi nõuet, mis sätestaks, et edukas pakkuja on seotud tulevaste tellimuste puhul raamhanke pakkumuses esitatud projektiplaaniga, sh ajagraafiku ja töömahtudega. Veel enam, puudub ka igasugune siduv tagatis, et hankija esitab raamlepingu siseselt tellimuse täpselt käesoleva hanke alusdokumentides toodud kujul. 2 (6) 2.4. Vaidlustaja hinnangul tellib hankija käesoleval hetkel abstraktset tunnihinda, kuid hindab kvaliteedikriteeriumis pakkujate esitatud hüpoteetilist ja mittesiduvat projektiplaani töö osas, mida hankija antud momendil ei telli ja ei pruugi esitatud kujul kunagi tellida. 2.5. Vaidlustaja leiab täiendavalt, et hindamiskriteeriumid on õigusvastased, kuna ei taga parima hinna ja kvaliteedi suhtega pakkumuse edukust ning väidab, et hinna ja kvaliteedi suhtest rääkides tuleb vaikimisi käsitleda olukorda, kus hindamiskriteeriumites on hinna ja kvaliteedi osakaal võrdne (50% - 50%). 2.6. Hankija ei nõustu vaidlustaja seisukohtadega ja vaidleb nendele täies ulatuses vastu, põhjendades oma seisukohti järgmiselt. 2.7. Euroopa Kohus on korduvalt rõhutanud, et hankijal on ulatuslik diskretsioon pakkumuste hindamise kriteeriumide seadmisel. Hindamise kriteeriumide valimine on hankija kaalutlusotsus. Hankija on hindamise kriteeriumide kujundamisel vaba ulatuses, mis ei lähe vastuollu RHS-s sätestatud üldiste piirangutega. Piirangud, millest hankija peab lähtuma, on eelkõige sätestatud RHS §-s 85, samuti peavad hindamise kriteeriumid olema kooskõlas riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega. 2.8. RHS § 85 lg 7 annab hankijale õiguse fikseerida hankelepingu hind või kulu pakkujatele siduvalt ning hinnata pakkumusi üksnes kvalitatiivsete, keskkonnaalaste või sotsiaalsete kriteeriumite alusel. Hankija ongi kasutanud seda võimalust ning tellib "Oskuste Süsteemi" esimese arendusetapi tööd (MPV ja live-versioon) fikseeritud hinnaga ning selgitab parima pakkuja välja kvalitatiivsete hindamiskriteeriumite põhjal (90 %). Kuna hankijal võib olla vajadus tellida peale live-versiooni valmimist ka lisaarendusi ja hooldustöid, on hankija lisanud hindamiskriteeriumiks ka lisaarenduse ja hoolduse 1 töötunni maksumuse (10 %). See on olnud hankija tahe ning teadlik ja kaalutletud otsus, et tagada võimalikult kvaliteetsed tööd etteantud maksumusega. 2.9. Hindamiskriteeriumite osas on vaidlustaja hankija poolt RHADis toodud hindamiskriteeriumite tingimusi valesti tõlgendanud ja/või neid mitte märganud. Seda tõestab vaidlustuse punktis 2.3 toodud allmärkus vaidlustaja sõnastuses: “Kummalisel kombel ei sisalda hinnakriteerium põhiarendustööde tunnihinda, märkides vaid lisaarenduse ja hoolduse tunnihinna. Vaidlustaja oletab, et tõenäoliselt võis hankija selle all mõelda mistahes raamlepingu arendustöö tunnihinda sh põhiarendust, aga igal juhul tuleks selline viga parandada.” 2.10. Vaidlustaja ekslikul oletusel baseerub ka kogu argumentatsioon hindamiskriteeriumite õigusvastasuse kohta. Hankija ei hangi põhiarenduse tunnihinda kuna on arendustööde mahtu ja tööde struktuuri arvestades kogumaksumused tööde lõikude kaupa eelnevalt fikseerinud ja ka RHADis välja toonud. Hanke üldandmetes ja raamlepingu projekti punktis 2.2, on selgelt sõnastatud: „Esimese etapi valmimise hind on 250 000 eurot, millest 125 000 eurot MVP ja 125 000 eurot kogu toode“. Konkreetse hinna määramise aluseks on hanke osaks olev turu-uuring ja mahuhinnang, mis omakorda baseerub MVP (RHAD detailanalüüsi punktis 4.1) ja kogu toote vajalikel funktsionaalsustel (Detailanalüüsi dokument tervikuna). Hankija küsib vaid lisaarenduse ja hoolduse tunnihinda, olles ühtlasi paika pannud ka lisaarenduse ja hoolduse maksimaalse maksumuse – 100 000 eurot. Ehk siis teisisõnu jaguneb töö kolme erinevasse etappi, millest kahe esimese etapi raames teostatakse kõik arendustööd, mis tellitakse hankija poolt fikseeritud hinnaga (vastavalt MPV 125 000 eurot ning kogu toote valmimine 125 000 eurot) ning kolmandaks etapiks on 3 (6) vajaminevad hooldustööd ja lisaarendused, millele hankija on planeerinud eelarvet kuni 100 000 eurot, kuid mille tööd tellitakse vastavalt vajadusele. 2.11. Vaidlustaja on vaidlustuses märkinud, et “hankija kehtestatud kvaliteedikriteerium on suunatud hindamaks projektiplaani OIS arendustöödele, kuid käesolevas hankemenetluses esitatavad pakkumused ei sisalda tarkvara arendustöid.” Hankija tõepoolest ei nõua, et pakkujad pakkumuse esitamiseks teostaks mingeid arendustöid. Arendustöid hakkab teostama hankes edukaks osutuv pakkuja. Pakkujad peavad pakkumuses esitama arendustööde metoodika ja projektiplaani kvaliteedi kirjelduse. Projektiplaani alusel pakkumuse kvaliteedi hindamine on väga levinud ja tunnustatud praktika, sest projektiplaanis saab pakkuja selgitada lähemalt, mil moel detailanalüüsis nõutud funktsionaalsused välja arendatakse. Eeldada tootearendust pakkumuse osana oleks hankija hinnangul ebaproportsionaalne koormus pakkujatele ja mitte tingimata vajalik kvaliteedi hindamiseks (analoogselt võib hankida koolitust vaid õppekava alusel või näiteks tehnikat tootekirjelduses välja toodud info alusel). 2.12. Vaidlustaja toob vaidlustuses välja, et “hanke alusdokumentides ei ole ühtegi nõuet, mis sätestaks, et edukas pakkuja on seotud tulevaste tellimuste puhul raamhanke pakkumuses esitatud projektiplaaniga, sh ajagraafiku ja töömahtudega.” See väide on ekslik, sest RHADi osaks olev lepingu projekt sõnastab punktis 1.1 lepingu alusdokumendina ka pakkumuse “Leping sõlmitakse riigihangete seaduse § 29 alusel, lähtudes riigihangete seaduse § 51 kohaselt läbiviidud avatud hankemenetlusega „"Oskuste Süsteemi" esimene arendusetapp - oskuste kirjeldamise keskkond“ (viitenumber 259711) riigihanke alusdokumentidest ja nimetatud riigihankele täitja poolt esitatud pakkumusest.” Lisaks sätestab lepingu projekt punktis 1.4 “Lepingu lahutamatuteks osadeks on riigihanke alusdokumendid, täitja pakkumus, sh projektiplaani, lepingu alusel sõlmitud hankelepingud, tööde üleandmise- vastuvõtmise aktid (edaspidi akt), pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad.” Hankija selgitab, et pakkumuses nõutud arendustööde metoodika ja projektiplaani kvaliteedi kirjeldust kasutatakse pakkumuste hindamiseks ning nende põhjal selgitatakse välja, kes pakkujatest on kõige paremini planeeritavatest töödest aru saanud, kas hankija ootusetest on aru saadud, kas metoodika ja projektiplaan vastavad detailanalüüsile jne (täpsem kirjeldus on leitav RHADi hindamismetoodika dokumendist). Hankijal on plaanis täiemahuliselt hanke tulem lõpuni viia ja raamlepingu alusel hankelepingud sõlmida ning saada vajaminev ja toimiv arendustööde tulem. Hankija peab vaidlustaja sellekohast kahtlust põhjendamatuks. 2.13. Vaidlustaja kahtleb ka selles, kas hankija ikka tellimuse sisse annab ning kas ta teeb seda alusdokumentides viidatud “kujul”. Hankija selgitab, et pakkumuses esitatud projektiplaan on raamlepingu osa ning kirjeldab muuhulgas tehtavate tööde graafikut. Lisaks on hankija nii hanke üldandmetes kui ka raamlepingu projekti punktis 13.1 sõnastanud, et töö fikseeritud hinnaga osa (live-versioon) peab olema valmis 9 kuuga. See tähendab, et hankija huvides ei ole tellimusega viivitada. Mis puudutab tellimuse esitamist RHADis viidatud „kujul“, siis tänapäevases IT-arenduses on üha enam levinum agiilsuse printsiip, mis on ka hanke detailanalüüsis (punkt 1.3) välja toodud. Agiilse arenduse printsiipide järgi on pooltel võimalik arendusplaani teha muudatusi, kui seda tingivad nt testimistulemused, saadud uus sisend tehnoloogilise lahenduse või vajaduse kohta vm. 2.14. Hankija ei nõustu ka väitega, et hinna ja kvaliteedi suhtest rääkides tuleb vaikimisi käsitleda olukorda, kus hindamiskriteeriumites on hinna ja kvaliteedi osakaal võrdne 4 (6) (50% - 50%). Milline osakaal hinnale määrata, on hankija diskretsioon. Hankijal on ulatuslik kaalutlusõigus asjaolude osas, mida hankelepingu sõlmimisele eelnevate otsuse tegemisel arvesse võtta, sh on hankijal vabadus määrata pakkumuste hindamise kriteeriumide osakaalud vastavalt oma äranägemisele. Tulenevalt hanke esemest ja sellest, et hanke lisaarenduse ja hoolduse maht on kogu arendustegevusest pigem marginaalne osa, on hankija lisaarenduse ja hooldustööde maksumusele määranud taotluslikult väikese osakaalu. Vaidlustaja on toonud vaidlustuses välja küll mitmeid erinevaid näiteid võimalustest hankijat šantažeerida, kuid hankija seda muret põhjendatuks ei pea. Hankija eeldab, et pakkujad tulevad konkureerima ausate turuhindadega ning kui peaks juhtuma vaidlustaja poolt välja pakutud stsenaarium ning edukaks osutub pakkuja, kes on oma pakkumuses kvalitatiivsete näitajate poolest väga hea (ehk teostab suure tõenäosusega tööd väga hästi), kuid tunnihinna esitab pakkumuses väga kõrge ning osutub edukaks pakkujaks, siis on hankijal kaalutlusotsus, kas peale live-versiooni valmimist ja hilisema vajaduse tekkimisel tellida lisaarendusi ja hooldustöid või mitte. Raamlepingus fikseeritakse lisaarenduse ja hooldustööde maksimaalne 1 tunni maksumus, millest väiksemat maksumust võib pakkuja hilisema tellimuse käigus pakkuda ning kui hankijal puuduvad rahalised vahendid sellise hinnaga tööde tellimiseks, siis puudub hankijal kohustus raamlepingu alusel töid tellida. Tehnilise kirjelduse õigusvastasus 2.15. Vaidlustaja hinnangul on tehnilises kirjelduses nimetatud arenduse peamised tehnoloogilised lahendused vastuolus RHS § 88 lõikega 6, mis keelab hankijal tehnilises kirjelduses nimetada kindlat ostuallikat, protsessi, kaubamärki, patenti, tüüpi, päritolu ega tootmisviisi, mis võiks anda mõnele ettevõtjale või tootele eeliseid teiste ees või nende osaluse välistada. See keeld ei kehti juhul, kui see on hankelepingu esemest tulenevalt vältimatult vajalik põhjusel, et tehnilise kirjelduse koostamine käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud alustel ei võimalda hankelepingu eset piisavalt täpselt ja mõistetavalt kirjeldada. Sellisele viitele lisatakse märge „või sellega samaväärne”. 2.16. Hankija hinnangul on vaidlustaja teinud rida ekslikke oletusi RHAD tehnilise kirjelduse osas selle kohta, mida hankija võiks arvata või mõelda, hoolimata kirjapandust. Kriitika puudutab hanke alusdokumendi „Oskuste süsteemi 1 arendusetapi detailanalüüs“ punkti 1.3 „Arenduse peamine tehnoloogiline lahendus on paika pandud järgnevalt: 1) Front-End – React.js 2) Back-End – Node.js 3) API - REST“. 2.17. Vaidlustaja peab formalistlikuks, kõikehõlmavaks ning sisutühjaks RHAD dokumendi „Lisateave“ punkti 8.1 „Iga viidet, mille hankija teeb riigihanke alusdokumentides ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule või tootmisviisile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne““. Vaidlustaja väidab vaidlustuses, et hankija ei soovi samaväärseid tooteid, vaid just enda poolt nimetatuid, kuna ta on oma valikut põhjendanud hanke alusdokumentides. 2.18. Hankija hinnangul on tegemist nii sisuliselt kui ka loogiliselt vale väitega. Märge “või samaväärne” ning tehnilises kirjelduses esitatud põhjendused tähendavad hankija jaoks seda, et pakkujal on kasutuses lai ring tarkvaralisi lahendusi ja etteantud võimalik lahendus on vaid üks alternatiividest, mille kaudu saab muuhulgas aimu, mis 5 (6) on hankija jaoks tarkvaralise lahenduse juures oluline (kasutamissagedus, keelekasutuse ühtlus jm). 2.19. Hankija on RHADis väga selgelt väljendanud, et iga viidet, mille hankija teeb RHADis ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule või tootmisviisile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. Seetõttu ei too tehnilises kirjelduses nimetatuga samaväärse lahenduse pakkumine kaasa pakkumuse mittevastavust, vaid hankija peab kontrollima, kas pakutu on samaväärne ning kas samaväärsus on koos pakkumusega tõendatud. 2.20. Hankija viis ajavahemikus 21.12.2022 – 06.01.2023 läbi turu-uuringu ning üks turu- uuringu küsimustest oli: “Kas hankija välja pakutud tehnoloogiline lahendus on osalejate hinnangul hanke eesmärkide saavutamiseks sobiv”. Kõik turu-uuringus osalejad hindasid selle sobivaks ning seetõttu on hankija kindel, et tegemist on selle IT-arenduse kontekstis ühe potentsiaalselt sobiva lahendusega, kuid see on näide hankija soovitud Back-end ja Front-endi ühilduvuse ja sarnase programmeerimiskeele süntaksi (pidades silmas II ja III arendusetapi perspektiivi), dokumenteerituse ja API tehniliste omaduste kohta. RHAD lisateabe dokumendi punkti 8.1 alusel on ülaltoodud tarkvaraliste lahenduste loetelu hõlmav, mitte välistav. Kui projektiplaanis kirjeldatakse teist tehnoloogilist lahendust, ei käsitleta seda pakkumuste hindamisel veana. Hankija on seda selgitanud ka hankeküsimuse vastuses (teabevahetus 734967). Hankija aktsepteerib kõiki programmeerimiskeeli ja tehnilisi lahendusi, mis on RHADis toodud või nendega samaväärsed, ehk võimaldavad hankija jaoks saavutada detailanalüüsis kirjeldatud tulemust. 2.21. Hankija sätestatud tingimused hankelepingu esemele on proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud ning hindamiskriteeriumite määramisel ja tehnilise kirjelduse koostamisel on lähtutud RHS § 3, § 85 ja § 88 sätestatust. RHAD sätestatud tingimused ei ole õigusvastased ega tekita objektiivselt põhjendamatuid takistusi riigihanke avamisel konkurentsile. Samuti ei ole vaidlustaja sisuliselt selgitanud, milles seisneb tema õiguste riive, st vaidlustaja ei ole tõendanud, et RHADis esitatud tingimused piiravad põhjendamatult konkurentsi ning vaidlustajal puudub seetõttu võimalus pakkumust esitada. Lisaks ei ole vaidlustaja kasutanud võimalust küsida hankijalt teabevahetuse kaudu selgituse RHADi tingimuste kohta ega esitanud ettepanekuid RHADi tingimuste muutmiseks. 2.22. Eeltoodust tulenevalt palume: 1) jätta vaidlustus täies ulatuses rahuldamata 2) jätta vaidlustusmenetluse kulud vaidlustaja enda kanda. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Loorpuu Hankeüksuse juht-jurist 6 (6) KÄSKKIRI 30.03.2023 nr 1-2/23/22 Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihangete korraldamise ja hankelepingute sõlmimise korra kinnitamine Riigihalduse ministri 14.11.2017. a määruse nr 84 „Riigi Tugiteenuste Keskuse põhimäärus“ § 20 lg 1 p 7 alusel: 1. kinnitan Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihangete korraldamise ja lepingute sõlmimise korra. 2. tunnistan kehtetuks Riigi Tugiteenuste Keskuse peadirektori 21.01.2022. a käskkirja nr 1-2 / 006 „Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihangete korraldamise ja lepingute sõlmimise korra kinnitamine“. 3. Käskkiri jõustub selle allkirjastamise hetkest. (allkirjastatud digitaalselt) Pärt-Eo Rannap peadirektor Teatavaks teha: RTK töötajad Koostaja: Helina Kudu Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14 Riigi Tugiteenuste Keskus Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9 Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 1 / 12 Riigihangete korraldamise teenus (K14) Protsess: Riigihangete korraldamine Protsessi omanik: RHO juhataja Versioon: 9 Kinnitatud: kuupäev digiallkirjas Riigihangete korraldamise ja hankelepingute sõlmimise kord sisaldab: 1. ÜLDPÕHIMÕTTED .................................................................................................................. 1 2. MÕISTED JA LÜHENDID ........................................................................................................ 2 3. HANKEPLAANI KOOSTAMINE ............................................................................................ 3 4. RIIGIHANGETE ETTEVALMISTAMINE JA KORRALDAMINE RHO POOLT ................ 5 5. VÄIKEOSTUDE LÄBIVIIMINE .............................................................................................. 8 6. RAAM- VÕI HANKELEPINGU SÕLMIMINE ....................................................................... 9 7. RAKENDUSSÄTTED ............................................................................................................. 11 1. ÜLDPÕHIMÕTTED 1.1. Riigi Tugiteenuste Keskuse (edaspidi RTK) riigihangete korraldamise ja hankelepingute sõlmimise korras (edaspidi kord) kehtestatakse ühtsed reeglid RTK ja RTKga riigihangete tugiteenuse osutamise kokkuleppe (edaspidi kokkulepe) sõlminud asutuste (edaspidi asutus) riigihangete planeerimisel, korraldamisel ning raam- või hankelepingute sõlmimisel. 1.2. Korras toodud nõuetest kinnipidamise eest vastutavad kõik RTK töötajad ja korrast lähtuvate asutuste töötajad ning RTKga kokkuleppe sõlminud asutuste töötajad kokkuleppes sätestatud ulatuses. 1.3. RTK korraldab riigihankeid ning sõlmib raam- või hankelepinguid RTK ning RTKga kokkuleppe sõlminud asutuste vajadustest lähtuvalt. 1.4. RTK osutab asutusele riigihangete korraldamise tugiteenust kokkuleppes fikseeritud tingimustel ja ulatuses ning RTK töötajatele vastavalt korras sätestatule. RTKs vastutab riigihangete korraldamise ja tugiteenuse osutamise eest riigihangete osakond (edaspidi RHO). Riigihangete seaduses sätestatud hankija õigusi ja kohustusi täidavad RTK ja asutus ühiselt, võttes aluseks kokkuleppes määratud pädevuste jaotuse. 1.5. RTK ei korralda riigihankeid, mille korraldamiseks on Vabariigi Valitsus määranud kohustusliku keskse hankija. 1.6. Asutusel on võimalik lähtuda korrast ulatuses, milles asutus ei ole kehtestanud eraldi hankekorda. Kokkuleppes võivad RTK ja asutus täpsustada hankekorra kohaldamise tingimusi. 1 Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14 Riigi Tugiteenuste Keskus Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9 Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 2 / 12 1.7. Asjade ostmisel, teenuste ja ehitustööde tellimisel ning muude riigihangete seaduse kohaselt riigihankeks kvalifitseeruvate menetluste puhul lähtutakse riigihangete seadusest, muudest õigusaktidest ja korrast. RHO tagab riigihangete õiguspärase korraldamise ja riigihangete tugiteenuse korrektse ning kvaliteetse osutamise. 1.8. Riigihankega seotud teabevahetus ja pakkumuste või taotluste esitamine ning menetlemine toimub elektrooniliselt, välja arvatud riigihangete seaduses sätestatud juhtudel. 1.9. Riigihangete planeerimisel ja korraldamisel arvestatakse võimalusel sotsiaalsete kaalutluste, innovatsiooni rakendamise ja keskkonnasäästlike lahendustega. 1.10. Asutustele ja RTK töötajatele riigihangete valdkonna nõustamisteenuse osutamisel annab RHO nõu kõigis riigihankeid ja RTK poolt läbi viidud riigihangete tulemusel sõlmitud lepinguid puudutavates küsimustes. 1.11. Korruptsioonivastasest seadusest tulenevad toimingupiirangud kohalduvad:  lähteülesande koostamise ja esitamise eest vastutavale isikule;  RHO töötajale;  raam- või hankelepingu sõlmimist korraldavale isikule;  raam- või hankelepingu täitmise eest vastutavale isikule;  väikeostu korraldavale isikule;  väikeostu lepingu täitmise eest vastutavale isikule. 1.12. Toimingupiirangu kohaldamise kord ja tingimused RTKs sätestatakse RTK töökorralduse reeglites. Asutuse töötaja toimingupiirangust kinnipidamise, teavitamise ja taandamise eest vastutab asutus vastavalt asutuse sätestatud korrale. 1.13. Korra lisad Korra lisad (vormid ja juhised) on töödokumendid, mida ei kinnitata korra koosseisus käskkirjaga ja mille muutmise, täiendamise, täpsustamise õigus on protsessi omanikul. Vormi või juhise muutmisel tagab protsessi omanik, et muudetud vormid ja juhised oleksid kättesaadavad ja avaldatud sise- ja/või välisveebis ning muutusest on vormide ja juhiste kasutajaid teavitatud.  K14 L1 – väikeostu dokumendi vorm;  K14 L2 – lähteülesande vorm;  K14 L3 – hankeplaani sisendi vorm;  K14 L4 – raam- või hankelepingu lõppemise teate vorm;  K14 L5 – hindamiskomisjoni liikme huvide konflikti puudumise kinnituse vorm. 2. MÕISTED JA LÜHENDID  Dokumendihaldussüsteem (DHS) – RTK-s kasutatav elektrooniline dokumendihaldussüsteem, mida kasutatakse dokumentide loomiseks, haldamiseks, menetlemiseks ja hoidmiseks.  Keskne riigihange – RTK kui keskse hankija ettevalmistatav ja läbiviidav riigihange, mis hõlmab ühe või mitme asutuse hankevajadusi ning mille tulemusena sõlmib rahalist kohustust mittesisaldava raamlepingu RTK või rahalist kohustust sisaldava raamlepingu või hankelepingu asutus. 2 Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14 Riigi Tugiteenuste Keskus Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9 Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 3 / 12  Kulujuht – RTK peadirektori või asutuse juhi poolt määratud töötaja, kes vastutab kulutuste tegemisel konkreetse kuluüksuse eelarve piisavuse eest.  Lähteülesanne – sisendi andja poolt RHOle lähteülesande vormil esitatav sisend riigihanke korraldamiseks.  Otsustusõiguslik isik – isik, kellel on RTKs või asutuses õigus otsustada rahaliste vahendite kasutamise üle.  Riigihangete register – töökeskkond hankijatele riigihangete korraldamiseks ja haldamiseks ning pakkujatele riigihangetel osalemiseks https://riigihanked.riik.ee/rhr- web/#/.  Riigihangete tugiteenus – riigihangete korraldamise teenus, sh nõustamine ning riigihanke ettevalmistamine, korraldamine ja toimingute tegemine asutuse nimel.  RHO – Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihangete osakond.  Sisendi andja – RTK töötaja või RTKga kokkuleppe sõlminud asutus.  Töötaja – RTK või asutusega avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes olev ametnik või eraõiguslikus töösuhtes olev töölepinguline töötaja.  Vastutav isik – RHO töötaja, kes vastutab riigihanke nõuetekohase ja eesmärgipärase korraldamise eest.  Väikeost – asjad, teenused ja ehitustööd, mis hangitakse korra alusel ja mille käibemaksuta maksumus on väiksem kui korra punktis 3.3.3 nimetatud summad.  Väikeostu dokument – väikeostu eesmärgi, tulemuste, planeeritud eelarve ja finantseerimisallikate kirjeldus.  Ühishange – RTK läbiviidav riigihange, mis hõlmab rohkem kui ühe asutuse hankevajadusi ja kus üheks sisendi andjaks on RTK.  Üleriigiline keskne riigihange – keskne riigihange või ühishange, millega võivad hankijatena liituda nii kokkuleppe sõlminud kui ka kokkulepet mittesõlminud asutused. 3. HANKEPLAANI KOOSTAMINE 3.1. Tegevuses osalejad ja vastutajad on RHO töötajad, RTK juhtkond ja RTK korrast lähtuvate asutuste töötajad. 3.2. Sisendi kogumine hankeplaani koostamiseks 3.2.1 RHO esitab igal aastal hiljemalt detsembris hankeplaani koostamiseks vormikohase (K14 L3) sisendi kogumise päringu RTK juhtkonna liikmetele ning RTKga kokkuleppe sõlminud asutustele järgmise aasta hankevajaduste kohta. 3.2.2. Esialgse hankeplaani sisendi küsimiseks järgmise aasta I kvartaliks esitab RHO päringu igal aastal hiljemalt septembris. 3.2.3. Sisendi andja esitab RHOle vormikohase hankeplaani sisendi, päringus märgitud tähtajaks. 3.2.4. Hankeplaani sisend peab kajastama kõiki sisendi andja planeeritavast eelarvest või muudest alustest tulenevaid vajadusi riigihangeteks, mille eeldatav maksumus käibemaksuta on vähemalt 30 000 eurot (sh summeritavad hanked) või mis riigihangete seaduse või 3 Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14 Riigi Tugiteenuste Keskus Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9 Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 4 / 12 riigihanke rahastaja finantseerimistingimuste kohaselt nõuavad toiminguid riigihangete registris. Juhul, kui sisendi andja soovib RHOlt taotleda madalama eeldatava maksumusega riigihanke korraldamist, esitab sisendi andja taotletava riigihanke kohta nõuetekohased andmed hankeplaani sisendis. 3.2.5 Riigihanke eeldatava maksumuse määramisel tuleb sisendi andjal lisaks riigihangete seaduses sätestatule arvestada järgmisi põhimõtteid:  riigihankeid ei tohi kunstlikult osadeks jagada eesmärgiga vältida riigihangete seadusest tulenevaid kohustuslikke menetlusreegleid;  kui riigihanke objekti hooldust ja tarvikuid on võimalik hankida vaid toote pakkujalt, arvestatakse riigihanke eeldatava maksumuse hulka ka hoolduse ja tarvikute eeldatav kulu;  asja ostmisega kaasnev väljaõppekulu arvestatakse riigihanke eeldatava maksumuse sisse. 3.3. Hankeplaani koostamise põhimõtted 3.3.1. Hankeplaanis fikseeritakse RTK ja RTKga kokkuleppe sõlminud asutuste riigihangete vajadustest lähtuvalt ühte kalendriaastasse planeeritud RHO poolt korraldatavad riigihanked. 3.3.2. Hankeplaani koostab RHO ja hankeplaani kantakse riigihanked, mille korraldamisel on riigihangete seaduse kohaselt nõutud toimingute tegemine riigihangete registris. RHO võib hankeplaani lisada ka need riigihanked, mille korraldamisel ei ole nõutud riigihangete seaduse kohaselt toimingute tegemine riigihangete registris, kuid mida RTK või asutus soovib läbi viia riigihangete registris lähtuvalt hankelepingu esemest või rahastaja tingimustest või muu põhjendatud vajaduse tõttu. 3.3.3. Riigihangete seaduse kohaselt on riigihangete registris kohustus teha toiminguid alljärgnevate piirmääradega riigihangete osas:  asjade ostmine ja teenuste tellimine eeldatava käibemaksuta maksumusega alates 30 000 eurost;  eriteenuste tellimine, teenuste kontsessioonilepingu sõlmimine, sh eriteenuste kontsessioonilepingu sõlmimine ja ideekonkursi korraldamine eeldatava käibemaksuta maksumusega alates 60 000 eurost;  ehitustööde tellimine eeldatava käibemaksuta maksumusega alates 60 000 eurost;  ehitustööde kontsessioonilepingu sõlmimine, sotsiaalteenuste tellimine, sh sotsiaalteenuste kontsessioonilepingute sõlmimine eeldatava käibemaksuta maksumusega alates 300 000 eurost. 3.3.4. Hankeplaanis kajastatakse iga planeeritava riigihanke kohta vähemalt:  sisendi andja lähteülesande esitamise eest vastutav isik;  riigihanke nimetus ja objekti lühikirjeldus;  lähteülesande RHOle esitamise tähtpäev;  hanke- või raamlepingu kestvus ja eeldatav sõlmimise tähtpäev;  hanke- või raamlepingu eeldatav maksumus; 4 Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14 Riigi Tugiteenuste Keskus Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9 Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 5 / 12  riigihanke korraldamine üleriigilise keskse riigihankena, mitme asutusega keskse riigihankena või ühishankena. 3.3.5. Mitme asutusega keskse riigihanke või ühishanke korraldamise otsustab kokkuleppes fikseeritud erisusi arvestades õiguslikel ja otstarbekuse kaalutlustel RHO koostöös asutustega. 3.3.6. Üleriigiliste kesksete riigihangete korraldamise otsustab RTK eelkõige ressursi saadavusest lähtuvalt. Vajadusel võib RTK määrata üleriigilise keskse riigihankega ühinemise kokkuleppe tingimused, sh esinduse ulatuse, kulude hüvitamise või tasu maksmise, avaldades need RTK veebilehel. 3.4. Hankeplaani kinnitamine ja avalikustamine 3.4.1. Enne hankeplaani kinnitamist kooskõlastab RHO kokkuleppe tingimustest tulenevalt hankeplaani kõigi sisendi andjatega vähemalt sisendi andja poolt antud sisendi ulatuses. 3.4.2. RTK peadirektor kinnitab jooksva aasta hankeplaani hiljemalt kümne tööpäeva jooksul pärast hankeplaani kooskõlastamist sisendi andjate poolt. RHO korraldab hankeplaani avaldamise RTK välisveebis ning teavitab sisendi andjaid hankeplaani kinnitamisest. 3.4.4. Asutused, kellele RTK osutab kokkuleppe kohaselt riigihangete tugiteenust ning kelle riigihankevajadused on hankeplaanis kajastatud, eraldiseisvat hankeplaani kinnitama ei pea ja asutuse hankeplaaniks loetakse RTK koostatud ja kinnitatud hankeplaan. 3.5. Hankeplaani muutmine ja hankeplaanivälise riigihanke korraldamine 3.5.1. Hankeplaan kinnitatakse üks kord aastas ja hankeplaanivälise riigihanke korraldamine või hankeplaanikohase riigihanke hankevajaduse muutumine ei too kaasa hankeplaani uut kinnitamist. 3.5.2. Hankeplaanis kinnitatud riigihanke korraldamiseks hankeplaanis sätestatust erineval ajal või riigihanke vajaduse muul viisil muutumisest teavitab sisendi andja RHOd esimesel võimalusel. 3.6. Hankeplaani täitmise aruandlus 3.6.1. RHO esitab RTKle ja asutustele hankeplaani täitmise aruande üks kord kvartalis eelmise kvartali kohta kokkuleppes määratud aja jooksul pärast kvartali lõppu ning kokkuleppe alusel hankeplaani täitmise analüüsi kord aastas enne uue hankeplaani kinnitamist. 4. RIIGIHANGETE ETTEVALMISTAMINE JA KORRALDAMINE RHO POOLT 4.1. Tegevuses osalejad ja vastutus 4.1.1. Tegevuses osalejad ja vastutajad on RTK töötajad ja RTK korrast lähtuvate asutuste töötajad ning RTKga kokkuleppe sõlminud asutuste töötajad kokkuleppes sätestatud ulatuses. 5 Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14 Riigi Tugiteenuste Keskus Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9 Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 6 / 12 4.1.2. RHO vastutab riigihanke korraldamisel riigihangete seaduse ja teiste õigusaktide korrektse järgimise ning kokkuleppe tingimuste täitmise eest. RHO korraldatavate riigihangete puhul suhtleb menetluse käigus riigihankel osalemisest huvitatud ettevõtjate, taotlejate ja pakkujatega RHO. Sisendi andja menetluse käigus riigihankel osalemisest huvitatud ettevõtjate, taotlejate ja pakkujatega otse ei suhtle ning riigihanke menetluse kohta kolmandatele isikutele informatsiooni ei avalda, välja arvatud RHOga eelnevalt kooskõlastatud juhtudel. 4.1.3. Hankelepingu eseme tehnilise kirjelduse kvaliteedi tõstmiseks või keskmisele turuhinnale vastava hinnataseme määramiseks viib turu-uuringu läbi sisendi andja, RHOl on nõustav roll, sh annab RHO vajadusel nõu kuidas turu-uuringut läbi viia. Info läbi viidud turu-uuringu kohta esitatakse RHOle lähteülesandes. 4.2. Lähteülesande koostamine 4.2.1. RHO töötaja edastab riigihanke ettevalmistamiseks hankeplaanis märgitud lähteülesande esitamise eest vastutavale isikule meeldetuletuse lähteülesande esitamise kohta üks kuu enne lähteülesande esitamise tähtpäeva. Meeldetuletust ei edastata juhul, kui lähteülesande valmistab ette RHO. 4.2.2. Lähteülesande esitamise eest vastutav isik edastab korraldatava riigihanke vormikohase lähteülesande (K14 L2) RHOle aadressile [email protected] hankeplaanis sätestatud kuu esimeseks tööpäevaks. Lähteülesande esitamise eest vastutav isik vastutab lähteülesandes sisalduva informatsiooni õigsuse, sh riigihanke eeldatava maksumuse määramise ning olemasolevate rahaliste vahendite piisavuse eest lähteülesandekohase teenuse tellimise või asja ostmise jaoks. 4.2.3. Hankeplaanis mittekajastatud riigihanke korraldamiseks esitab sisendi andja põhjendatud taotluse RHOle tuues välja korra punktis 3.3.4 kirjeldatud andmed ja hankeplaani lisamata jätmise põhjendused. Täiendava riigihanke korraldamise otsustamine toimub kokkuleppes sätestatud tingimustel RHO ja asutuse koostöös. RTKs tuleb täiendava riigihanke korraldamise vajadus kooskõlastada peadirektoriga enne RHOle lähteülesande esitamist. 4.3. Riigihanke alusdokumentide koostamine ja kooskõlastamine 4.3.1. Igale korraldatavale riigihankele määrab RHO juhataja või tema poolt määratud isik vastutava isiku. Vastutav isik peab kooskõlastama riigihanke alusdokumendid, alusdokumentide muudatused ja vastuvõetavad otsused osakonna juhataja või tema poolt määratud isikuga. Vastutav isik võib kooskõlastada riigihanke menetluse käigus taotlejale või pakkujale esitatavad selgitused ning küsimused osakonna juhataja või tema poolt määratud isikuga. 4.3.2. Sisendi andjaga kooskõlastatakse riigihanke alusdokumendid ja nende muudatused, juhul kui muudatus on sisuline (nt muudetakse tehnilist kirjeldust) ja muudatuse tõttu peab pikendama pakkumuste esitamise tähtaega, ning vastuvõetavad otsused. 6 Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14 Riigi Tugiteenuste Keskus Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9 Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 7 / 12 4.3.3. Riigihanke alustamise eelduseks on sisendi andja otsustusõigusliku isiku poolt riigihanke alusdokumentide kooskõlastamine kokkuleppes sätestatud ulatuses. RTKs kooskõlastab riigihanke alusdokumendid kulujuht, kes kinnitab kooskõlastuse andmisega rahaliste vahendite olemasolu ja riigihanke tehnilise kirjelduse sobivust. Kooskõlastus edastatakse vastutavale isikule kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 4.3.4. Keskse hanke puhul koostab riigihanke alusdokumendid (sh tehnilise kirjelduse) RHO. RTKga hanketeenuse osutamiseks teenusleppe sõlminud asutused edastavad otsustusõigusliku isiku kinnituse hankes osalemise soovi ja hankelepingu alusel tasu maksmiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu kohta. Asutused, kes ei ole hanketeenuse osutamiseks teenuslepet sõlminud, annavad RHOle riigihanke läbiviimiseks volituse. Volituse andmisega kooskõlastavad nad riigihanke alusdokumendid. 4.4. Riigihanke korraldamine/läbiviimine 4.4.1. Vastutava isiku ülesanded riigihanke korraldamisel on muuhulgas:  lähteülesande täpsustamine koostöös lähteülesande esitamise eest vastutava isikuga (sh vajadusel eeldatava ajakava esitamine ja võimalikuks kohtumiseks ettepaneku tegemine);  keskse hanke puhul tehnilise kirjelduse koostamine ja hanke jaoks vajaliku sisendi kogumine;  hankemenetluse liigi valimine;  riigihanke alusdokumentide koostamine, sh raamlepingu ja hankelepingu projektide koostamine koostöös lähteülesande esitamise eest vastutava isikuga;  nõuetekohane kooskõlastamine;  riigihanke läbiviimine;  pakkujatega läbirääkimiste korraldamine ja läbirääkimistel osalemine;  selgituste andmine riigihankel osalemisest huvitatud ettevõtjatele, taotlejatele ja pakkujatele vajadusel koostöös lähteülesande esitamise eest vastutava isikuga;  vajadusel riigihanke otsuste kohta seisukoha küsimine lähteülesande esitamise eest vastutavalt isikult;  riigihanke otsuste tegemine;  taotlejate, pakkujate ja lähteülesande esitamise eest vastutava isiku teavitamine tehtud otsustest;  ametijuhendist või asutusega sõlmitud kokkuleppest tulenevate muude kohustuste täitmine. 4.5. Pakkumuste hindamine 4.5.1. Vajadusel moodustab sisendi andja pakkumuste hindamiseks hindamiskomisjoni, kuhu kuuluvad sisendi andja määratud liikmed, kes omavad riigihanke objektile vastavas valdkonnas eriteadmisi. RTKs või RTK korrast lähtuvas asutuses moodustab hindamiskomisjoni ja määrab selle liikmed riigihanke sisendi andmise eest vastutav struktuuriüksuse juht või tema poolt määratud isik. Hindamiskomisjoni moodustamine ja liikmete määramine toimub kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 7 Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14 Riigi Tugiteenuste Keskus Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9 Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 8 / 12 4.5.2. Sisendi andja otsustab hindamiskomisjoni liikmete arvu ning tagab liikmete sõltumatuse ja komisjoni töös osalemise. RTKs ja RTK korrast lähtuvas asutuses moodustatud hindamiskomisjonis peab olema vähemalt kaks liiget ning hindamiskomisjoni töös osalemine on hindamiskomisjoni liikmetele kohustuslik. 4.5.3. Hindamiskomisjoni liikmete ülesandeks on pakkumuste hindamine, lähtudes riigihanke alusdokumentides sätestatud hindamiskriteeriumidest. 4.5.4. Hindamiskomisjoni liikmete poolt pakkumustele antud hindamispunktid koos põhjendustega esitatakse vastutavale isikule hindamiskomisjoni protokollis, mis on digitaalselt allkirjastatud hindamiskomisjoni kõigi hindamisel osalenud liikmete poolt. Hindamiskomisjoni iga liige esitab vastutavale isikule digitaalselt allkirjastatud vormikohase (K14 L5) kinnituse huvide konflikti puudumise kohta. 4.6. Riigihanke vaidlustamine 4.6.1. Riigihangete seaduse kohase vaidlustuse esitamisel esindab RTKd, kui riigihanke korraldajat, ja asutust riigihangete vaidlustuskomisjonis ning kohtus, RHO töötaja. Vajaduse korral kaasatakse vaidlustusmenetlusse lähteülesande esitamise eest vastutav isik või sisendi andja poolt määratud isik. Otsuse vaidlemise otstarbekuse ja edasiste tegevuste osas teeb RHO koostöös sisendi andjaga. 5. VÄIKEOSTUDE LÄBIVIIMINE 5.1. Tegevuses osalejad ja vastutajad on RTK töötajad ja RTK korrast lähtuvate asutuste töötajad. 5.2. Väikeostu vajadus kooskõlastatakse enne väikeostu korraldamist kulujuhiga. 5.3. Väikeostude läbiviimisel arvestatakse võimalusel keskkonnahoidlike lahendustega. 5.4. Väikeostude, mille eeldatav käibemaksuta maksumus on alla 5000 euro, läbiviimisel tagatakse rahaliste vahendite säästlik ja otstarbekas kasutamine. Kirjalikult võrreldavaid pakkumusi ei pea võtma, kui riigihanke eset arvestades ei oleks see proportsionaalne või otstarbekas. Võrreldavaid pakkumusi ei pea võtma ka juhul, kui mittevõtmise lubatavus tuleneb rahastaja tingimustest. Põhjendus pakkumuse valiku kohta lisatakse arvete keskkonda ning sellega loetakse riigihangete seaduse kohane riigihangete korraldamise üldpõhimõtete järgimise kohustus täidetuks. 5.5. Väikeostude, mille eeldatav käibemaksuta maksumus on alates 5000 eurost, läbiviimisel lähtutakse järgmistest nõuetest:  võrreldakse soovitud asja või teenuse kohta avalikult kättesaadavat infot (sh maksumust) või koostatakse ostetava asja või tellitava teenuse tehniline kirjeldus, et tagada võrreldavate pakkumuste saamine ja määratakse eduka pakkumuse valimise kriteeriumid;  pakkumust küsitakse võimalusel vähemalt kolmelt pakkujalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis või võrreldakse võimalusel vähemalt kolme pakkuja avalikult kättesaadavat infot. Pakkujale saadetud ja pakkujalt saadud ning menetluse käigus koostatud dokumendid tuleb registreerida dokumendihaldussüsteemis (edaspidi DHS), välja arvatud juhul, kui väikeost viiakse läbi riigihangete registris; 8 Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14 Riigi Tugiteenuste Keskus Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9 Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 9 / 12  koostatakse vormikohane (K14 L1) väikeostu dokument, mis sisaldab eduka pakkumuse valimise kriteeriume või põhjendust võrreldavate pakkumuste mittevõtmise kohta. Eraldi vormikohast väikeostu dokumenti ei pea koostama, kui eelpool kirjeldatud informatsioon on dokumenteeritud mõnes muus dokumendis. Väikeostu dokumendile lisatakse asja või teenuse kirjeldus ja laekunud pakkumused ning edastatakse DHSi kaudu kulujuhile kooskõlastamiseks. 6. RAAM- VÕI HANKELEPINGU SÕLMIMINE 6.1. Tegevuses osalejad ja vastutajad on RHO töötajad, RTK juhtkond ja RTK korrast lähtuvate asutuste töötajad ning RTKga kokkuleppe sõlminud asutuste töötajad. 6.2. Tegevuse põhimõtted ja tähtaeg 6.2.1. Raam- või hankelepingu sõlmimiseks edastab vastutav isik sisendi andjale raam- või hankelepingu projekti, riigihanke läbiviimise kohta koostatud memo ning vajadusel edukaks tunnistatud pakkumuse, kui kokkuleppes ei ole sätestatud teisiti. 6.2.2. Riigihanke tingimuste kohase raam- või hankelepingu sõlmimise korraldab lähteülesande esitamise eest vastutav isik või sisendi andja poolt määratud sisendi andjaga seotud muu isik. 6.2.3. Riigihanke tulemusena edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujaga sõlmib raam- või hankelepingu sõltuvalt sisendi andjast kas RTK või asutus. 6.2.4. RTKs kirjaliku raam- või hankelepingu sõlmimisel kooskõlastab sisendi andja lepingu DHSis kulujuhiga ja juhul, kui hanke on läbi viinud RHO, siis ka RHO juhataja või tema poolt määratud isikuga. Väikeostu puhul lisatakse lepingu juurde väikeostu dokument. 6.2.5. RTKs saadab sisendi andja kirjaliku raamlepingu ja hankelepingu allkirjastamiseks RTK peadirektorile või peadirektori vastutusvaldkonda kuuluva hankelepingu peadirektori asetäitjale. 6.2.6. RHO poolt korraldatud riigihanke tulemusel raam- või hankelepingu sõlmimisel, esitab lepingu sõlmimist korraldav isik vastutavale isikule sõlmitud lepingu kümne tööpäeva jooksul lepingu sõlmimisest arvates. Vastutav isik esitab lepingu andmete alusel riigihangete registrile hankelepingu sõlmimise teate. 6.2.7. Raam- või hankelepingu täitmise eest vastutavaks isikuks RTKs on lepingus määratud töötaja. Asutuses määratakse lepingu täitmise eest vastutav isik raam- või hankelepingus või vastavalt asutuse töökorraldusele. 6.3. Raam- või hankelepingu täitmise eest vastutava isiku ülesanded:  vastutab raam- või hankelepingu täitmise, õiguskaitsevahendite kohaldamise ning lõpetamise õiguspärasuse eest;  kooskõlastab raam- või hankelepingu muutmise vajaduse tekkimisel lepingu muutmise RHOga enne muudatuse vormistamist. Kui vastavalt riigihangete seadusele on muudatuste kohta vaja esitada registrile raam- või hankelepingu muutmise teade, esitab täitmise eest vastutav isik viie tööpäeva jooksul muudatuse tegemisest arvates RHOle asjakohase teabe. 9 Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14 Riigi Tugiteenuste Keskus Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9 Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 10 / 12 RHO esitab teabe alusel riigihangete registrile teate raam- või hankelepingu muutmise kohta;  esitab raamlepingu korral RHOle andmed raamlepingu alusel kaheteistkümne kuu jooksul sõlmitud hankelepingute sõlmimise aja ja maksumuse kohta kümne päeva jooksul pärast iga kaheteistkümne kuu möödumist raamlepingu sõlmimisest arvates. RHO esitab teate alusel riigihangete registrile teabe raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingute kohta;  esitab RHOle vormikohase (K14 L4) teate RHO poolt korraldatud riigihanke tulemusel raam- või hankelepingu lõppemise kohta kümne tööpäeva jooksul raam- või hankelepingu lõppemisest arvates. RHO esitab teate alusel riigihangete registrile teabe raam- või hankelepingu lõppemise kohta. 6.4. Lepingu, mida soovitakse sõlmida riigihangete seaduses sätestatud erandit kohaldades ja menetlusreegleid järgimata ning mille eeldatav maksumus käibemaksuta on alates 20 000 eurost, sõlmimise kavatsuse võib lepingu sõlmimist korraldav isik enne tehingu ettevalmistamist RHOga kooskõlastada. RTKs peab lepingu, mida soovitakse riigihangete seaduses sätestatud erandit kohaldades ja menetlusreegleid järgimata sõlmida ja mille eeldatav maksumus käibemaksuta on alates 20 000 eurost, sõlmimise kavatsuse kooskõlastama RHOga. RHO ei kooskõlasta töölepingu ja kinnisasja omandamiseks, üürimiseks või rentimiseks sõlmitava lepingu sõlmimise kavatsust. 6.5. Üleriigilise keskse riigihanke, keskse riigihanke või ühishanke tulemusena sõlmitava rahalist kohustust mittesisaldava raamlepingu sõlmimise õigus RTK ja asutuste nimel on RTKl ning raamlepingu täitmise eest vastutavaks isikuks on RHO juhataja või RHO juhataja poolt määratud RHO töötaja. 6.6. Üleriigilises keskses riigihankes, keskses riigihankes või ühishankes osalenud asutused edastavad iga kaheteistkümne kuu möödudes raamlepingu sõlmimisest ja raamlepingu lõppedes RHOle info raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingute sõlmimise aja ja maksumuse kohta, kui selline info ei ole RHOle kättesaadav riigihangete registrist või vastavalt riigihanke alusdokumentidele edastatav pakkuja(te) poolt. 6.7. RTK vastutab üleriigilise keskse riigihanke, keskse riigihanke ja ühishanke korraldamise ning rahalist kohustust mittesisaldava raamlepingu sõlmimise, täitmise ning lõpetamise õiguspärasuse eest, riigihankes osalenud asutused vastutavad raamlepingu alusel hankelepingute sõlmimise, täitmise ning lõpetamise õiguspärasuse eest. 6.8. Lepingud, mille eeldatav käibemaksuta maksumus on alates 20 000 eurost, sõlmitakse kirjalikus või digitaalselt allkirjastatud vormis (edaspidi kirjalik vorm). 6.9. Olenemata lepingu eeldatavast maksumusest peavad kirjalikus vormis olema:  füüsiliste isikutega sõlmitavad lepingud;  autoriõigusi kajastavad lepingud;  rahalist kohustust mittesisaldavad koostöölepingud;  lepingud, mille puhul tuleb kirjaliku vormi nõue õigusaktidest. 6.10. Lepingu täitmise eest vastutavaks isikuks on lepingus määratud töötaja. 10 Protsessi omanik: RHO juhataja Tähis: K14 Riigi Tugiteenuste Keskus Kinnitamise kuupäev: digiallkirjas Versioon nr: 9 Avaldatud: RTK sise- ja välisveebis Lk. 11 / 12 6.11. Lepingu täitmise eest vastutav isik on kohustatud kontrollima lepingu täitmist, vajadusel kohaldama või tegema ettepaneku õiguskaitsevahendite kohaldamiseks ning väljastama lepingu täitmise kohta tõendeid või muid hinnanguid. 7. RAKENDUSSÄTTED 7.1. RHO korraldab asutuste riigihankeid kokkuleppes sätestatud tähtpäevast arvates. 7.2. RHO korraldab RTKga kalendriaasta jooksul liituvate uute asutuste riigihankeid vastavalt asutuste kinnitatud hankeplaanidele ning nende hangete osas RTK peadirektori kinnitatud hankeplaani ei täiendata. 7.3. Enne riigihangete korraldamise tugiteenuse osutamise alguse tähtpäeva asutuse poolt alustatud riigihanked viiakse RHO poolt lõpuni kokkuleppes fikseeritud tingimuste kohaselt. 7.4. Korra loomise ja ajakohasena hoidmise ning korrast lähtuvate asutuste teavitamise eest hankekorda tehtud muudatustest vastutab RHO juhataja või tema poolt määratud isik. 11
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →