TINGMÄRGID
EEs
TROPSI
EE TIHEASUSTUSALA PIIR
1K EEs 2K EEs
EE DETAILPLANEERINGU ALA PIIR
TE
1K 1K 1K
LIIVAKU TEE
KONTAKTVÖÖNDIS PAIKNEV KEHTESTATUD
E
EEs 1 DETAILPLANEERING
1K EEs EEs
EEs OLEMASOLEV JÕGI
1K 1K
EEs 1K OLEMASOLEVA KINNISTU PIIR
EEs
1K
1K PLANEERITUD KRUNDI PIIR
EEs EE
1K EEs 2K OLEMASOLEV PÕHIHOONE
EEs 2K OLEMASOLEV ABIHOONE
1K EEs
E
TE
NAABERALAL PLANEERITUD HOONESTUSALA
1K
U
IK
EEs
SM
PLANEERITUD HOONESTUSALA
IE
EE 2K
RA
EE
EEs EEs 2K
NAABERALAL PLANEERITUD HOONE
1K
1K 2K EEs
EE
2K PLANEERITUD HOONE VÕIMALIK ASUKOHT
E
KLOOGA MNT
1K
TE
E OLEMASOLEV AUTOLIIKLUSE ALA
TE
KU
U
IK EEs
BI
IN PLANEERITUD AUTOLIIKLUSE ALA
A
HE
VA
EEs EEs 1K EEs
EEs PUR VEEKOGU KALLASRADA
1K AVI
KU 1K 1 2K EEs
EEs 1K TEE
2K KALDA VEEKAITSEVÖÖND
EEs
1K KALDA EHITUSKEELUVÖÖND
TEE
1K EE EE EEs KALDA PIIRANDUVÖÖND
EHE
2K 2K EEs 1K
EE EEs
LAM
VÄÄNA-JÕESUU ROHEVÕRGUSTIKU TUUMALA
2K
2K 2K
KA
EEs VÄÄNA JÕE ROHEVÕRGUSTIKU KORIDOR
OO
EEs MIN
ÕM 2K
ME VÄÄRISELUPAIK
1K TEE
EE
EE EEs ELAMUMAA
2K
2K 1K EEs PLANEERITUD ELAMUMAA
EERIKA TEE EEs 1K
MAATULUNDUSMAA
EEs 2K
EE PLANEERITUD MAATULUNDUSMAA
2K 1K
ÜLDKASUTATAV MAA
EE
2K EEs EEs NAABERALA HOONED
Puraviku tee äärsed hooned (Puraviku tee 16, 20, 22)
1K TE
E EEs 1K
EE EEs HU EEs 2K
O
2K 1K ER 1K
4 NÕ
M
M
EEs
EE EEs
1K
EE
3 2K 1K
1K
EEs
2K 1K
VO
O
2
DI
5
KU
EEs Kalamehe tee 2, Kärestiku ja Heiniku tee 3 kinnistutel asuvad hooned
TE
E
2K
EE EEs
2K 1K
VÄLJAVÕTE HARKU VALLA ÜLDPLANEERINGUST VAADE PLANEERINGUALALE IDAST
EE - üksikelamu
EEs - aiamaja, suvila
PLANEERINGUALA LÄHIÜMBRUSES ALGATATUD JA KEHTESTATUD DETAILPLANEERINGUD
Jrk nr DP nimetus Staadium
- OOMINÕMME TEE MAAÜKSUSE JA LÄHIALA KEHTESTATUD ,
DETAILPLANEERING k rra dus nr 6
- VÄÄNA-JÕESUU PUHKEHOONETE KOMPLEKSI end ALGATATUD ,
Eesti Raudtee i neeri aa er DETAILPLANEERING tsus nr
- JÕEKALDA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING
KEHTESTATUD ,
tsus nr
6 6 - ROOSI MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING
KEHTESTATUD ,
tsus nr
6 - NÕMMEROHU TEE JA MAAÜKSUSETE NING KEHTESTATUD ,
LÄHIALA DETAILPLANEERING k rra dus nr
P aneerin u k stamise HARKU VALD, VÄÄNA-JÕESUU KÜLA
Harku Va a a itsus T nr
k rra da a
DP
P aneeri a O tima Pr ekt OÜ HEINIKU TEE 6 MAAÜKSUSE JA LÄHIALA
M
Ar itekt I Pun er DETAILPLANEERING
Pr ekti u t M K ri
KONTAKTVÖÖNDI ANALÜÜS AS-
Te nik K Kuus
Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 20.04.2023 16:15
Adressaat: <"RAM Info">
Teema: 233 Vääna-Jõesuu külas Heiniku tee 6 maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu
kehtestamine
Manused: Vääna-Jõesuu külas Heiniku tee 6 maaüksuse ja lähiala detailplan.asice; AS-01
Asukohaskeem_A4.pdf; AS-03 Kontaktvööndi analüüs_A2.pdf; AS-04 Põhijoonis ja
tehnovõrkude koondplaan.pdf; AS-05 Illustratsioon_A3.pdf; DP seletuskiri.pdf
Tere
Edastan Teile Harku Vallavalitsuse korraldusega nr 233.
Lugupidamisega
Külliki Trepp
assistent
HARKU VALLAVALITSUS
KORRALDUS
Tabasalu 18. aprill 2023 nr 233
Vääna-Jõesuu külas Heiniku tee 6 maaüksuse
ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine
Harku Vallavalitsusele on esitatud kehtestamiseks Vääna-Jõesuu külas Heiniku tee 6 (katastritunnus
19809:024:0280) maaüksuse ja lähiala detailplaneering vastavalt Optimal Projekt OÜ (rg-kood
11213515) tööle nr 499.
A. Planeeritava ala kirjeldus
Planeeritav ala, suurusega u 1,19 ha, paikneb Vääna-Jõesuu külas Heiniku tee lõpus, u 140 m kaugusel
Puraviku tee ja Heiniku tee ristumiskohast mööda Heiniku teed edelas, piirnedes põhjast, läänest ja
lõunast Keila metskond 26 (katastritunnus 19801:011:4413) maatulundusmaaga, põhjast Heiniku tee
4 (katastritunnus 19809:024:0230) ja Heiniku tee 2 (katastritunnus 19801:001:4750) elamumaadega,
kirdest Heiniku tee L1 (katastritunnus 19801:001:4751) transpordimaaga, idast Vaabiku tee 4
(katastritunnus 19809:024:0050) elamumaaga, Heiniku tee 1 (katastritunnus 19809:024:0250)
maatulundusmaaga ja Heiniku tee 3 (katastritunnus 19809:024:0260) elamumaaga ning lõunast
Kärestiku (katastritunnus 19801:011:1220) elamumaaga ja Keila metskond 156 (katastritunnus
19801:011:1132) maatulundusmaaga.
Heiniku tee 6 maaüksus, suurusega 11945 m2, on maatulundusmaa 100 %, millest metsamaa
moodustab 8918 m2, looduslik rohumaa 563 m2 ja muu maa 2464 m2. Maaüksus on hoonestamata ja
kaetud kõrghaljastusega. Juurdepääs maaüksusele on Heiniku teelt.
Maaüksuse kitsendusteks on elektripaigaldiste kaitsevööndid, Vääna jõe kalda veekaitsevöönd,
ehituskeeluvöönd ning piiranguvöönd, Vääna jõe kallasrada ja hoiuala. Vääna jõe hoiuala
kaitseeesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liikide elupaikade ning I lisas
nimetatud elupaigatüübi kaitse.
Planeeritav ala paikneb kogu ulatuses Vääna jõe kalda ehituskeeluvööndis. Looduskaitseseaduse
§ 38 lõike 1 punkti 3 kohaselt on ehituskeeluvööndi laius linnas ja alevis ning aleviku ja küla
selgelt piiritletaval kompaktse asustusega alal 50 meetrit. Sama seaduse § 38 lõike 2 kohaselt
ulatub ehituskeeluvöönd jõe kaldal metsamaal, metsaseaduse § 3 lõike 2 tähenduses, ranna või
kalda piiranguvööndi piirini. Looduskaitseseaduse § 37 lõike 1 punkti 2 kohaselt on ranna või kalda
piiranguvööndi laius üle 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel 100 meetrit. Looduskaitseseaduse
§ 38 lõike 4 punkti 11 kohaselt ehituskeeld ei laiene tiheasustusala ehituskeeluvööndis varem
väljakujunenud ehitusjoonest maismaa suunas olemasolevate ehitiste vahele uue ehitise püstitamisele.
B. Detailplaneeringu eesmärk
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja võimalused Heiniku tee 6 maaüksuse
jagamiseks üheks elamumaa, üheks maatulundusmaa ja üheks transpordimaa sihtotstarbega krundiks
ning moodustatavale elamumaa sihtotstarbega krundile ehitusõiguse määramiseks üksikelamu
ja seda teenindava abihoone püstitamiseks. Lisaks on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks
juurdepääsutee ning tehnovõrkudega varustamise lahendamine.
C. Kehtestamisele esitatud detailplaneeringu sisu
Detailplaneeringuga kavandatakse Heiniku tee 6 maaüksusest üks elamumaa sihtotstarbega krunt
vastavalt detailplaneeringu põhijoonisele krunt pos nr 1 suurusega 3606 m2, üks maatulundusmaa
sihtotstarbega krunt vastavalt detailplaneeringu põhijoonisele krunt pos nr 2 suurusega 7732 m2
ja üks transpordimaa sihtotstarbega krunt vastavalt detailplaneeringu põhijoonisele krunt pos nr 3
suurusega 607 m2. Moodustatavale elamumaa krundile määratakse ehitusõigus ühe üksikelamu ja
ühe abihoone püstitamiseks maapealse ehitisealuse pinnaga vastavalt detailplaneeringu põhijoonisele
200 m2. Elamu suurimaks lubatud kõrguseks maapinnast on planeeritud kuni 7,5 m ja kuni 2
maapealset korrust. Abihoonete suurimaks lubatud kõrguseks maapinnast on planeeritud kuni 5 m
ja üks maapealne korrus. Lubatud katuse kalle kahekorruselise hoone puhul on määratud vahemikus
28-45° ja ühekorruselise hoone puhul on lubatud katuse kalle määratud vahemikus 0-30º.
Transpordimaa krunt pos nr 3 on määratud avalikuks kasutamiseks ning võõrandatakse tasuta
kohalikule omavalitsusele.
Juurdepääs planeeritavale alale on lahendatud Heiniku teelt. Juurdepääsu tagamiseks maatulundusmaa
sihtotstarbega krundile pos nr 2 on määratud krundile pos nr 1 servituudi seadmise vajadus.
Planeeritava ala veevarustus ja kanalisatsioon on lahendatud olemasoleva ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooni baasil vastavalt piirkonna vee-ettevõtja poolt väljastatud tehnilistele tingimustele.
D. Vastavus kehtivale Harku valla üldplaneeringule
Harku Vallavolikogu 17. oktoobri 2013 otsusega nr 138 kehtestatud üldplaneeringu kohaselt paikneb
planeeritav ala osaliselt elamumaa juhtfunktsiooniga tihehoonestusalal Vääna jõe rohevõrgustiku
koridoris ning osaliselt hajaasustuses Vääna-Jõesuu tuumalal. Elamumaa krunt kavandatakse
Heiniku tee 6 maaüksuse osale, mis paikneb üldplaneeringu kohasel elamumaa juhtfunktsiooniga
tihehoonestusalal.
Harku Vallavolikogu 31.05.2018 otsusega nr 51 kehtestatud Harku valla ehitustingimusi,
miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava
teemaplaneeringuga (edaspidi teemaplaneering) on täpsustatud tingimusi detailplaneeringute
koostamiseks detailplaneeringu kohustusega alal paikneval elamumaal.
Teemaplaneeringu seletuskirja punkti 3.2.1 alapunktis „Tingimused detailplaneeringute koostamiseks
ja projekteerimistingimuste andmiseks ning maakorralduseks detailplaneeringu kohustusega
alal paikneval elamumaal“ on elamumaa juhtotstarbega tihehoonestusalade osas märgitud, et
väikeelamumaa elamukrundi miinimumsuurus on Tabasalu ja Harku alevike piires 1500 m², muudel
elamumaa juhtotstarbega ja detailplaneeringu kohustusega aladel 2000 m².
Detailplaneeringuga on kavandatud elamumaa krunt suurusega 3606 m2, mis on suurem kui kehtivas
üldplaneeringus nõutud väikeelamumaa elamukrundi miinimumsuurus.
Rohevõrgustiku koridori osas on üldplaneeringu seletuskirja punkti 2.17 alajaotises „Tuumalade ja
koridoride funktsioon ning kasutustingimused“ kitsamalt Vääna jõe koridori osas märgitud, et Vääna
jõgi on koos ümbritseva rohealaga hea kvaliteediga liikumiskoridor kahepaiksetele, vooluvetega
seotud imetajatele ja lindudele. Kuna Vääna jõgi on lõheliste elupaik, on oluline säilitada hea
veekvaliteet. Selle tagamiseks tuleb säilitada lai loodusliku taimestikuga puhverriba (ranna ja kalda
piiranguvöönd 100 m). Aladel, kus ehitustegevus on juba tunginud jõele lähemale kui veekogu
piiranguvöönd, tuleb tagada vähemalt veekaitsevööndi (10 m) nõuete täitmine.
Heiniku tee 6 maaüksus paikneb piirkonnas, kus ehitustegevus on juba jõele lähemal kui veekogu
ranna ja kalda ehituskeeluvöönd, planeeritav ala jääb olemasolevate hoonestatud elamumaa kruntide
vahele. Detailplaneeringuga kavandatakse 3606 m2 suurune elamumaa krunt üldplaneeringu kohasele
elamumaa juhtfunktsiooniga tihehoonestusalale ning hoonestusala kavandatakse väljakujunenud
ehitusjoonest maismaa suunas. Arvestades olemasolevat olukorda Vääna jõe ääres, ei mõjuta ühe
täiendava elamuühiku kavandamine, juba olemasolevate hoonete vahele, negatiivselt Vääna jõe
rohevõrgustiku koridori toimimist. Detailplaneeringuga on määratud piirdeaia võimalik asukoht,
millega on hoonestusalast jõe poole, metsaga kaetud alale, piirdeaia püstitamine keelatud.
Detailplaneeringu eesmärgid on kooskõlas üldplaneeringu ning Harku valla ehitustingimusi,
miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrav ning tihehoonestusalasid täpsustava
teemaplaneeringu lahenduse ja tingimustega.
E. Detailplaneeringu menetluse käik kuni vastuvõtmiseni
Detailplaneeringu koostamise algatas Harku Vallavolikogu 22. veebruar 2022 otsusega nr 26.
Detailplaneeringu eskiislahenduse ja lähteseisukohtade tutvustamine toimus Harku vallamajas 09.
juuni 2022.
Detailplaneering võeti vastu 29. detsember 2022 Harku Vallavolikogu otsusega nr 117.
F. Detailplaneeringu avalik väljapanek, avalikustamise käigus esitatud ettepanekud ja
vastuväited
Detailplaneeringu avalik väljapanek toimus 03. veebruarist 2023 kuni 17. veebruarini 2023.
Detailplaneeringu lahenduse kohta avaliku väljapaneku kestel kirjalikke arvamusi ega ettepanekuid
ei esitatud.
G. Kokkuvõte
Harku Vallavalitsus, tutvunud detailplaneeringu materjalidega ja menetlusdokumentidega, on
seisukohal, et detailplaneeringu kehtestamisega ei rikuta avalikkuse või kellegi kolmanda osapoole
huve ega riivata neid määral, et need kaaluksid üles detailplaneeringust huvitatud isiku õiguse enda
kinnisasja vabaks kasutamiseks.
Vallavalitsuse hinnangul on kavandatud tegevus ja ehitusmaht sobiv antud piirkonda ning on
kooskõlas Harku Valla kehtiva üldplaneeringuga ning Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke
alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava teemaplaneeringuga.
Harku Vallavalitsus leiab, et detailplaneering on koostatud võimalikult paljude ühiskonnaliikmete
vajadusi ja huvisid silmas pidades, arvestades seejuures eraomanike soove ja õiguseid ning tagades
säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu.
Detailplaneeringu kehtestamisele eelnevalt on planeeringust huvitatud isik, kes on ühtlasi ka Heiniku
tee 6 maaüksuse omanik, sõlminud Harku Vallavalitsusega 23.03.2023 notariaalse lepingu, milles on
fikseeritud osapoolte kohustused ning nende täitmise garantiid.
Kõike eelpool toodut arvestades ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, § 22 lõike
2, planeerimisseaduse § 4 lõike 1, § 124 lõike 10, § 139 lõike 1 ning Harku Vallavolikogu 25.05.2017
määruse nr 21 “Harku valla ehitusmäärus” § 2 lõike 1 ja lõike 3 punkti 1 alusel:
1. Kehtestada Vääna-Jõesuu külas Heiniku tee 6 (katastritunnus 19809:024:0280) maaüksuse ja
lähiala detailplaneering vastavalt Optimal Projekt OÜ (rg-kood 11213515) tööle nr 499.
2. Otsuse punktis 1 nimetatud detailplaneeringu elluviimiseks vajalikud kohustuslikud tegevused
on järgmised:
1) katastriüksuste moodustamine ja katastriüksuste sihtotstarvete määramine vastavalt
detailplaneeringuga kehtestatud maakasutuse otstarbele;
2) planeeringujärgsete servituutide osas notariaalse kokkuleppe sõlmimine ja servituudi
kandmine kinnistusraamatusse;
3) transpordimaa krundi pos nr 3 suurusega 607 m² tasuta võõrandamine vallale;
4) detailplaneeringus kavandatud tehnilise infrastruktuuri väljaehitamine. Tehnovõrgud ja –
rajatised ehitatakse olemasolevatest liitumispunktidest kuni eraomandisse jääva krundi
kavandatud liitumispunktideni;
5) alles pärast eelpool kirjeldatud tegevuste teostamist, mis on planeeringuga kavandatud
krundi ehitusõiguse realiseerimiseks vajalik, teostatakse planeeringuga kavandatud hoonete
ehitusõiguse realiseerimist sellel maaüksusel1.
3. Planeeringu koostamise korraldajal on õigus detailplaneering kehtetuks tunnistada või keelduda
planeeringualal ehitusloa andmisest, kui detailplaneeringust huvitatud isik ei ole täitnud
23.03.2023 sõlmitud lepingus võetud kohustusi.
4. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.
5. Korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle teatavakstegemisest arvates, esitades
vaide Harku Vallavalitsusele haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse Tallinna
Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
1. Kinnistu omanikul on kohustus mitte alustada või lubada kinnistul hoonete ehitustegevust seni, kuni kinnistuni on rajatud kinnistu suhtes kehtivale
Detailplaneeringule vastavad tehnovõrgud ja rajatised ning neile on väljastatud kasutusload
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Katrin Krause
vallavanem Maarja Lehemets-Tihhanov
vallasekretär
PLANEERINGUALA
TTV
TTV - tuletõrje veevõtukoht
Planeeringu koostamise HA K VA V NA- ES KÜ A
Harku Vallavalitsus Töö nr. 499
korraldaja DP
Planeerija Optimal Projekt OÜ HEINIK TEE MAAÜKS SE A HIA A
M 1:~
Arhitekt I. Punger ETAI P ANEE IN
15.09.2022
Projektijuht M. Kähri
Tehnik K. Kuus
AS KOHASKEEM AS-01
Töö nr 499
Harku vald, Vääna-Jõesuu küla
HEINIKU TEE 6 MAAÜKSUSE JA LÄHIALA
DETAILPLANEERING (kovID 140213_4)
PLANEERINGU KOOSTAMISE
KORRALDAJA: Harku Vallavalitsus, registrikood 75014132
Kallaste tn 12, 76901, Tabasalu alevik, Harku vald
tel: 600 3848
e-mail:
[email protected]
HUVITATUD ISIK: Valdur Kato
volitatud esindaja Marge Kato
PLANEERIJA: Optimal Projekt OÜ, registrikood 11213515
MTR reg. nr EEP000601
Keemia tn 4, 10616 Tallinn
ARHITEKT: Ive Punger
ARHITEKT-TEHNIK JA
SELETUSKIRJA KOOSTAJA: Keia Kuus
PROJEKTIJUHT: Meelis Kähri
+372 5660 5462
[email protected]
Tallinn 2023
Harku vald, Vääna-Jõesuu küla, Heiniku tee 6 maaüksuse ja lähiala detailplaneering (kovID 140213_4)
KÖITE KOOSSEIS:
I MENETLUSDOKUMENDID
II SELETUSKIRI
1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED ......................................................................................... 4
2. PLANEERINGUALA LÄHIÜMBRUSE EHITUSLIKE JA FUNKTSIONAALSETE SEOSTE NING
KESKKONNATINGIMUSTE ANALÜÜS NING PLANEERINGU EESMÄRK ...................................... 4
2.1. Vastavus Harku valla üldplaneeringule ....................................................................................... 4
2.2. Planeeritava maa-ala kontaktvööndi analüüs.............................................................................. 5
2.3. Planeeritava maa-ala ruumilise arengu eesmärkide kirjeldus...................................................... 6
3. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS ............................................................................. 6
3.1. Planeeringuala asukoht ja iseloomustus ..................................................................................... 6
3.2. Planeeringuala maakasutus ja hoonestus................................................................................... 6
3.3. Planeeringualaga külgnevad kinnistud ja nende iseloomustus.................................................... 6
3.4. Olemasolevad teed ja juurdepääsud........................................................................................... 6
3.5. Olemasolev tehnovarustus ......................................................................................................... 7
3.6. Olemasolev haljastus ja keskkond .............................................................................................. 7
3.7. Kehtivad piirangud ...................................................................................................................... 7
4. PLANEERINGU ETTEPANEK .......................................................................................................... 7
4.1. Krundijaotus ja krundi ehitusõigus .............................................................................................. 7
4.2. Ehitiste arhitektuurinõuded ......................................................................................................... 8
4.3. Piirded ........................................................................................................................................ 9
4.4. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus......................................................................... 9
4.5. Haljastuse ja heakorra põhimõtted.............................................................................................. 9
4.6. Tuleohutusnõuded .................................................................................................................... 10
4.7. Servituutide seadmise vajadus ................................................................................................. 10
4.8. Tehnovõrkude lahendus ........................................................................................................... 11
4.8.1. Veevarustus ja kanalisatsioon ............................................................................................ 11
4.8.2. Vertikaalplaneerimine, sademe- ja pinnasevee ärajuhtimine .............................................. 11
4.8.3. Elektrivarustus ................................................................................................................... 11
4.8.4. Tänavavalgustus ................................................................................................................ 12
4.8.5. Sidevarustus ...................................................................................................................... 12
4.8.6. Soojavarustus .................................................................................................................... 12
4.9. Jäätmete prognoos ja käitlemine .............................................................................................. 12
4.10. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused ........................................................... 12
4.11. Planeeringuala tehnilised näitajad .......................................................................................... 13
5. KESKKONNATINGIMUSED JA VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU HINDAMINE............................. 13
5.1. Eessõna ................................................................................................................................... 13
5.2. Kavandatava tegevusega kaasnev oht inimese tervisele ja keskkonnale ning avariiolukordade
esinemise võimalikkus .............................................................................................................. 13
5.3. Müra ja vibratsioon ................................................................................................................... 14
5.4. Radooniriski vähendamise võimalused ..................................................................................... 14
6. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVAD MÕJUD .................................................. 16
7. PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA ............................................................................ 16
7.1. Detailplaneeringu kehtestamisele järgnevate toimingute ja tegevuste järjekord ........................ 16
7.2. Detailplaneeringu kehtestamisele järgnevate toimingute ja tegevuse järjekord ......................... 16
7.3. Detailplaneeringu realiseerimisest tulenevate kahjude hüvitaja ................................................ 17
2
Harku vald, Vääna-Jõesuu küla, Heiniku tee 6 maaüksuse ja lähiala detailplaneering (kovID 140213_4)
III LISAD
Tehnilised tingimused:
• Elektrilevi OÜ Tallinn-Harju regiooni poolt 02.03.2022. a väljastatud tehnilised tingimused nr 402430;
• Telia Eesti AS poolt 20.03.2022 koostatud telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr
36294448;
• Osaühing Strantum poolt 10.05.2022 väljastatud tehnilised tingimused.
Teostatud uuringud:
• geodeetiline alusplaan on mõõdistatud OSAÜHING G.E.POINT poolt märtsis 2022. a, töö nr 22-G103;
• Heiniku tee 6 haljastuse hinnangu koostas Visioon Haljastus OÜ 02.05.2022, töö nr 363/2022.
IV JOONISED
AS-01 Asukohaskeem M 1:~
AS-02 Tugiplaan M 1:1000
AS-03 Kontaktvööndi analüüs M 1:~
AS-04 Põhijoonis ja tehnovõrkude koondplaan M 1:1000
AS-05 Illustratsioon M 1:~
V KOOSKÕLASTUSTE KOONDTABEL KOOS KOOSKÕLASTUSTEGA
3
Harku vald, Vääna-Jõesuu küla, Heiniku tee 6 maaüksuse ja lähiala detailplaneering (kovID 140213_4)
II SELETUSKIRI
1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED
• Harku valla üldplaneering (kehtestatud Harku Vallavolikogu 17.10.2013 otsusega nr 138);
• Harku valla arengukavad;
• Harku Vallavolikogu 28.12.2020 määrus nr 15 „Harku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni
arendamise kava aastateks 2021 – 2032”;
• Harku valla ehitusmäärus (vastu võetud 25.05.2017 nr 21);
• Harku valla jäätmehoolduseeskiri (vastu võetud 25.02.2016 nr 7);
• Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke maastikke määrav ning tihehoonestusalasid täpsustav
teemaplaneering (kehtestatud Harku Vallavolikogu 31. mai 2018 otsusega nr 51);
• Eesti standard EVS 843:2016 „Linnatänavad”;
• siseministri 30. märtsi 2017. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” (määrusele
tehtud muudatused 16.02.2021 siseministri määrusega nr 6);
• siseministri 18. veebruari 2021. a määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise,
korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord”;
• riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad
nõuded”;
• naaberaladel kehtestatud ja koostamisel olevad detailplaneeringud;
• muud õigusaktid, standardid ja projekteerimisnormid.
2. PLANEERINGUALA LÄHIÜMBRUSE EHITUSLIKE JA FUNKTSIONAALSETE SEOSTE NING
KESKKONNATINGIMUSTE ANALÜÜS NING PLANEERINGU EESMÄRK
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja võimalused Heiniku tee 6 maaüksuse
jagamiseks üheks elamumaa, üheks maatulundusmaa ja üheks transpordimaa sihtotstarbega krundiks
ning moodustatavale elamumaa sihtotstarbega krundile ehitusõiguse määramine üksikelamu ja seda
teenindava abihoone püstitamiseks. Lisaks on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks juurdepääsutee
ning tehnovõrkudega varustamise lahendamine.
Planeeringulahenduse koostamisel on arvestatud maaomanike soovidega, naaberaladel kehtestatud ja
menetluses olevate detailplaneeringutega ning lähiümbruses paikneva ja planeeritud hoonestusega.
2.1. Vastavus Harku valla üldplaneeringule
Harku Vallavolikogu 17. oktoobri 2013 otsusega nr 138 kehtestatud üldplaneeringu kohaselt paikneb
planeeritav ala osaliselt elamumaa juhtfunktsiooniga tihehoonestusalal Vääna jõe rohevõrgustiku
koridoris ning osaliselt hajaasustuses Vääna-Jõesuu tuumalal. Elamumaa krunt kavandatakse Heiniku
tee 6 maaüksuse osale, mis paikneb üldplaneeringu kohasel elamumaa juhtfunktsiooniga
tihehoonestusalal.
Harku valla üldplaneeringu seletuskirja punkti 2.17 alajaotise „Tuumalade ja koridoride funktsioon ning
kasutustingimused“ on kitsamalt Vääna jõe koridori osas märgitud, et Vääna jõgi on koos ümbritseva
rohealaga hea kvaliteediga liikumiskoridor kahepaiksetele, vooluvetega seotud imetajatele ja lindudele.
Kuna Vääna jõgi on lõheliste elupaik, on oluline säilitada hea veekvaliteet. Aladel, kus ehitustegevus on
juba tunginud jõele lähemale kui veekogu piiranguvöönd, tuleb tagada vähemalt veekaitsevööndi (10m)
nõuete täitmine.
Harku valla üldplaneeringuga ei ole ette nähtud rohevõrgu tuumalades ja koridorides täiendavat
hoonestust, kuid samas rohevõrgustiku tuumaladesse ja koridoride piiresse jäävat olemasolevat
elamumaad võib edasi kasutada elamumaa funktsioonil. Heiniku tee 6 on sihtotstarve on
maatulundusmaa, kuid Harku valla üldplaneeringu kohaselt jääb Heiniku tee 6 põhjaosa elamumaa
juhtfunktsiooniga alale, tihehoonestusalasse ning olemasolevate hoonete vahelisele alale. Arvestades
olemasolevat olukorda Vääna jõe ääres, ei mõjuta ühe täiendava elamuühiku kavandamine negatiivselt
Vääna jõe rohevõrgustiku koridori toimimist. Planeeritud hoonestusala on paigutatud olemasolevat
hoonestust järgides, millega on tagatud rohekoridori toimimine.
4
Harku vald, Vääna-Jõesuu küla, Heiniku tee 6 maaüksuse ja lähiala detailplaneering (kovID 140213_4)
Harku Vallavolikogu 31.05.2018 otsusega nr 51 kehtestatud Harku valla ehitustingimusi,
miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava
teemaplaneeringuga kohaselt on väikeelamumaa krundi miinimumsuurus on 2000 m². Käesoleva
detailplaneeringuga maaüksuse jagamisel tekib elamumaa krunt suurusega u 3606 m2, mis on suurem
kui kehtivas üldplaneeringus nõutud väikeelamumaa elamukrundi miinimumsuurus.
Detailplaneeringu eesmärgid on kooskõlas üldplaneeringu ning Harku valla ehitustingimusi,
miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrav ning tihehoonestusalasid täpsustava
teemaplaneeringu lahenduse ja tingimustega.
Väljavõte Harku valla üldplaneeringust
2.2. Planeeritava maa-ala kontaktvööndi analüüs
Planeeritav ala paikneb Vääna-Jõesuu külas Vääna jõe äärsel alal ja Heiniku tee lõpus, u 140 m
kaugusel Puraviku tee ja Heiniku tee ristumiskohast mööda Heiniku teed edelas. Kavandatav ala piirneb
põhjast, läänest ja lõunast Keila metskond 26 (katastritunnus 19801:001:4413) maatulundusmaaga,
põhjast Heiniku tee 4 (katastritunnus 19809:024:0230) ja Heiniku tee 2 (katastritunnus 19801:001:4750)
elamumaadega, kirdest Heiniku tee L1 (katastritunnus 19801:001:4751) transpordimaaga, idast Vaabiku
tee 4 (katastritunnus 19809:024:0050) elamumaaga, Heiniku tee 1 (katastritunnus 19809:024:0250)
maatulundusmaaga ja Heiniku tee 3 (katastritunnus 19809:024:0260) elamumaaga ning lõunast
Kärestiku (katastritunnus 19801:011:1220) elamumaaga ja Keila metskond 156 (katastritunnus
19801:011:1132) maatulundusmaaga.
Lähipiirkonnas on maakasutuste sihtotstarbed peamiselt elamumaad ja maatulundusmaa.
Planeeringuala asub väljakujunenud elamupiirkonna äärealal. Ala on väljakujunenud kunagine suvilate
piirkond, mis on tänaseks enamjaolt ümberehitatud väikeelamuteks. Üksikelamud on peamiselt
kahekorruselised ja viilkatusega ning fassaadimaterjalina on kasutatud puitlaudist. Lähiümbruses
olevate hoonestatud elamukruntide suurused on vahemikus 850 – 9291 m2.
Planeeritavale alale lähimad teenindusasutused (kauplus, postkontor, tankla, pank jne) asuvad Tabasalu
alevikus, mis jääb planeeritavast alast ~11 km kaugusele. Väiksemad toidupoed asuvad Vääna-Jõesuus
600 meetri kaugusel kavandatavast alast.
Koolid asuvad Väänas (Vääna Mõisakool), Vääna-Jõesuus (Vääna-Jõesuu kool), Murastes (Muraste
kool) ja Tabasalus (Tabasalu Gümnaasium ja Tabasalu Kool). Lähimad lasteaiad Rannamõisa külas
(Rannamõisa lasteaed), Väänas (Vääna Mõisakooli lasteaed), Murastes (Pangapealse lasteaed),
5
Harku vald, Vääna-Jõesuu küla, Heiniku tee 6 maaüksuse ja lähiala detailplaneering (kovID 140213_4)
Tabasalus (Tibutare, Tabasalu Teelahkme lasteaed) ja Harkus (Harku lasteaed).
Planeeringualal on ühendus olemas ka ühistranspordiga. Peatused asuvad Klooga mnt ääres 600 m
kaugusel planeeringualast.
2.3. Planeeritava maa-ala ruumilise arengu eesmärkide kirjeldus
Planeeritud ala arengu eesmärgid on järgmised:
• elanike vajadustele vastava kvaliteetse elukeskkonna loomine. Planeeringuala korrastamine ja
planeeringuga planeeritud elamumaa ja transpordimaa kasutusse võtmine;
• keskkonnasõbraliku ruumi loomine, kus arvestatakse olemasoleva keskkonna esteetilist ja
ökoloogilist väärtust.
3. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS
3.1. Planeeringuala asukoht ja iseloomustus
Planeeritav ala paikneb Vääna-Jõesuu külas Vääna jõe äärsel alal ja Heiniku tee lõpus, u 140 m
kaugusel Puraviku tee ja Heiniku tee ristumiskohast mööda Heiniku teed edelas. Detailplaneeringu ala
jääb väljakujunenud üksikelamute piirkonda.
Olemasolev situatsioon on kajastatud tugiplaanil AS-02, millele on kantud ka kõik kehtivad
tehnovõrkudest ja rajatistest tulenevad kitsendused.
3.2. Planeeringuala maakasutus ja hoonestus
Heiniku tee 6 – (Maa-ameti andmetel 27.02.2022)
• katastriüksuse tunnus: 19809:024:0280;
• maakasutuse sihtotstarve: maatulundusmaa 100%;
• katastriüksuse pindala: 11 945 m²;
Heiniku tee 6 maaüksusest metsamaa moodustab 8918 m2, looduslik rohumaa 563 m2 ja muu maa
2464 m2.
Planeeringuala on hoonestamata.
3.3. Planeeringualaga külgnevad kinnistud ja nende iseloomustus
Kavandatav ala piirneb põhjast, läänest ja lõunast Keila metskond 26 (katastritunnus 19801:001:4413)
maatulundusmaaga, põhjast Heiniku tee 4 (katastritunnus 19809:024:0230) ja Heiniku tee 2
(katastritunnus 19801:001:4750) elamumaadega, kirdest Heiniku tee L1 (katastritunnus
19801:001:4751) transpordimaaga, idast Vaabiku tee 4 (katastritunnus 19809:024:0050) elamumaaga,
Heiniku tee 1 (katastritunnus 19809:024:0250) maatulundusmaaga ja Heiniku tee 3 (katastritunnus
19809:024:0260) elamumaaga ning lõunast Kärestiku (katastritunnus 19801:011:1220) elamumaaga ja
Keila metskond 156 (katastritunnus 19801:011:1132) maatulundusmaaga.
Olemasolevad üksikelamud asuvad Kärestiku ning Heiniku tee 3 ja 4 kinnistutel.
Aadress Pindala Katastritunnus Sihtotstarve
Heiniku tee L1 1392 m² 19801:001:4751 Transpordimaa 100%
Vaabiku tee 4 4850 m² 19809:024:0050 Elamumaa 100%
Heiniku tee 1 1656 m² 19809:024:0250 Maatulundusmaa 100%
Heiniku tee 3 4051 m² 19809:024:0260 Elamumaa 100%
Kärestiku 8505 m² 19801:011:1220 Elamumaa 100%
Keila metskond 156 1091 m² 19801:011:1132 Maatulundusmaa 100%
Keila metskond 26 308,17 ha 19801:001:4413 Maatulundusmaa 100%
Heiniku tee 4 2803 m² 19809:024:0230 Elamumaa 100%
Heiniku tee 2 2326 m² 19801:001:4750 Elamumaa 100%
3.4. Olemasolevad teed ja juurdepääsud
Juurdepääs planeeritavale alale on tagatud Heiniku tee kaudu, 600 meetri kaugusel asub kõrvalmaantee
11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maantee (Klooga mnt).
6
Harku vald, Vääna-Jõesuu küla, Heiniku tee 6 maaüksuse ja lähiala detailplaneering (kovID 140213_4)
3.5. Olemasolev tehnovarustus
Planeeringualal paiknevad tehnovõrgud:
• madalpinge õhuliin;
• madalpinge maakaabel;
• veetorustik,
• reovee kanalisatsioonitorustik;
• reovee kanalisatsiooni survetorustik.
3.6. Olemasolev haljastus ja keskkond
Kavandatav ala on kaetud kõrghaljastusega. Peamiselt kasvavad alal männid.
3.7. Kehtivad piirangud
Planeeritaval alal kehtivad kitsendused:
• elektriõhuliini kaitsevöönd 2 m liini teljest;
• maakaabli kaitsevöönd 1 m liini teljest;
• tee kaitsevöönd;
• veetorustiku kaitsevöönd, laiusega 4 meetrit;
• kanalisatsioonitorustiku kaitsevöönd, laiusega 4 meetrit;
• Vääna jõe hoiuala:
Vääna jõe hoiuala kaitse eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liikide hariliku
hingu (Cobitis taenia), hariliku võldase (Cottus cobio), jõesilmu (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo
salar), paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) ja saarma (Lutra lutra) elupaikade ning I lisas nimetatud
elupaigatüübi – jõgede ja ojade kaitse;
• veekogu kallasrada 4 meetrit;
• kalda veekaitsevöönd 10 meetrit (Veeseadus);
• kalda piiranguvöönd 100 meetrit (Looduskaitseseadus);
• kalda ehituskeeluvöönd 50 meetrit (Looduskaitseseadus): Planeeritav ala paikneb kogu ulatuses
Vääna jõe kalda ehituskeeluvööndis. Looduskaitseseaduse § 38 lõike 1 punkti 3 kohaselt on
ehituskeeluvööndi laius linnas ja alevis ning aleviku ja küla selgelt piiritletaval kompaktse asustusega
alal 50 meetrit. Sama seaduse § 38 lõike 2 kohaselt ulatub ehituskeeluvöönd jõe kaldal metsamaal,
metsaseaduse § 3 lõike 2 tähenduses, ranna või kalda piiranguvööndi piirini. Looduskaitseseaduse
§ 37 lõike 1 punkti 2 kohaselt on ranna või kalda piiranguvööndi laius üle 25 ruutkilomeetri suuruse
valgalaga jõel 100 meetrit. Looduskaitseseaduse § 38 lõike 4 punkti 11 kohaselt ehituskeeld ei laiene
tiheasustusala ehituskeeluvööndis varem väljakujunenud ehitusjoonest maismaa suunas
olemasolevate ehitiste vahele uue ehitise püstitamisele;
• Vääna jõe rohevõrgustiku koridor (elustiku ja ainese liikumiskoridor): üldplaneeringu seletuskirja
punkti 2.17 alajaotise „Tuumalade ja koridoride funktsioon ning kasutustingimused” on kitsamalt
Vääna jõe koridori osas märgitud, et Vääna jõgi on koos ümbritseva rohealaga hea kvaliteediga
liikumiskoridor kahepaiksetele, vooluvetega seotud imetajatele ja lindudele. Kuna Vääna jõgi on
lõheliste elupaik, on oluline säilitada hea veekvaliteet. Selle tagamiseks tuleb säilitada lai loodusliku
taimestikuga puhverriba (ranna ja kalda piiranguvöönd 100 m). Aladel, kus ehitustegevus on juba
tunginud jõele lähemale kui veekogu piiranguvöönd, tuleb tagada vähemalt veekaitsevööndi (10 m)
nõuete täitmine;
• Vääna-Jõesuu rohevõrgustiku tuumala (peafunktsiooniga elustiku mitme kesisuse hoidmine):
metsamassiiv, mis on oluline suurulukite elupaik. Tuumala teljeks on seda läbiv Vääna jõgi, mis on
ka lõheliste elupaik. Tuumala roll on oluline nii elustiku populatsioonide toetajana kui ka
lähedalasuvatest tiheasustusaladest lähtuva inimmõju puhverdaja ja inimestele puhkevõimaluste
pakkujana. Ehitustegevust rohevõrgustiku tuumalal ette ei ole nähtud.
4. PLANEERINGU ETTEPANEK
4.1. Krundijaotus ja krundi ehitusõigus
Planeeringus on kavandatud jagada Heiniku tee 6 katastriüksus üheks elamumaa, üheks
maatulundusmaa ja üheks transpordimaa sihtotstarbega krundiks.
7
Harku vald, Vääna-Jõesuu küla, Heiniku tee 6 maaüksuse ja lähiala detailplaneering (kovID 140213_4)
Elamumaa krunt kavandatakse Heiniku tee 6 maaüksuse osale, mis paikneb üldplaneeringu kohasel
elamumaa juhtfunktsiooniga tihehoonestusalal.
Heiniku tee 6 maaüksus paikneb piirkonnas, kus ehitustegevus on juba jõele lähemal kui veekogu ranna
ja kalda ehituskeeluvöönd, planeeritav ala jääb olemasolevate hoonestatud elamumaa kruntide vahele.
Detailplaneeringuga tehakse ettepanek moodustada 3606 m2 suurune elamumaa krunt üldplaneeringu
kohasele elamumaa juhtfunktsiooniga tihehoonestusalale ning kavandada hoonestusala väljakujunenud
ehitusjoonest maismaa suunas. Arvestades olemasolevat olukorda Vääna jõe ääres, ei mõjuta ühe
täiendava elamuühiku kavandamine, juba olemasolevate hoonete vahele, negatiivselt Vääna jõe
rohevõrgustiku koridori toimimist.
Elamumaa krundile on planeeritud kaks hoonet, üks üksikelamu ja üks abihoone. Elamu korruselisus on
2 ja kõrgus kuni 7,5 m, abihoonete korruselisus on 1 ja kõrgus kuni 5 m. Elamu teine korrus on lubatud
rajada katusealuse korrusena (korrus, mille pinnast suurem osa on madalam kui 2,5 m ning mille
ruumidel on kaldseinad või kaldlaed). Planeerimisel on lähtutud üldplaneeringuga kehtestatud nõuetest.
Hoonestusala on määratud kinnistu piiridest minimaalselt 4,0 kaugusele.
Planeeritud hoonestusala määramisel on arvestatud väljakujunenud ehitusjoonega Vääna jõe poolsel
küljel ja olemasolevaid kitsendusi.
Krunt pos 1
• Krundi suurus 3606 m²
• Maakasutuse sihtotstarve EE 100%
• Hoonete arv elamu 1, abihooneid 1
• Ehitisealune pind 200 m²
• Korruselisus elamu 2, abihoone 1
• Kõrgus elamu 7,5 m, abihoone 5 m
• Parkimiskohtade arv 3
Krunt pos 2
• Krundi suurus 7732 m²
• Maakasutuse sihtotstarve M 100%
Krunt pos 3
• Krundi suurus 607 m²
• Maakasutuse sihtotstarve L 100%
4.2. Ehitiste arhitektuurinõuded
• hoone (hoonete) eskiisprojektid peab kooskõlastama Harku valla arhitektiga;
• elamu lubatud suurim harjakõrgus on 7,5 m, suurim lubatud korruste arv 2. Elamu teine korrus on
lubatud rajada katusealuse korrusena (korrus, mille pinnast suurem osa on madalam kui 2,5 m ning
mille ruumidel on kaldseinad või kaldlaed). Abihoone lubatud suurim kõrgus on 5 m, suurim lubatud
korruste arv 1;
• 1-korruselise hoone katusekalle 0 – 30°. 2-korruselise hoone katusekalle 28 – 45°, katusetüüp
kahepoolne viilkatus;
• hoone ±0.00 on planeeritavast maapinnast 0,5 – 1,0 m kõrgemal. Maksimaalselt võib maapinda tõsta
kuni 0,5 m olemasolevate maapinna kõrgusmärkide suhtes;
• hoonete fassaadimaterjalidena kombineerida puitvoodrit, tellist, krohvi, looduslikku kivi ja
ilmastikukindlat ehitusplaati;
• vältida naturaalseid materjale imiteerivaid materjale;
• abihoone ja piire peavad sobima materjalikasutuselt ja värvivalikult põhihoone arhitektuuriga;
Hoonete arhitektuurne lahendus täpsustada eraldi eskiisprojektiga eesmärgiga rajada planeeringualale
maksimaalselt sobituv ja ümbruskonna elukeskkonda esteetiliselt ja visuaalselt väärtustav hoone.
Kuni 20 m2 ja kuni 5 m kõrged hooned
Elamumaa krundile on lubatud ehitada alla 20 m2 suuruse ehitisealuse pinnaga ehitisi. Alla 20 m2
suuruse ehitisealuse pinnaga ehitisi on lubatud rajada maksimaalselt kaks. Keelatud on hoonete, sh ka
alla 20 m² ja alla 5 m kõrgete ehitiste, püstitamine teekaitsevööndisse ja väljapoole hoonestusala.
8
Harku vald, Vääna-Jõesuu küla, Heiniku tee 6 maaüksuse ja lähiala detailplaneering (kovID 140213_4)
Kui hoone on ehitisealuse pinnaga kuni 20 m² ja kuni 5 m kõrge, tuleb selle krundile ehitamisel ja
materjalide valikul lähtuda põhihoone arhitektuursest stiilist (põhihoone puudumisel tuleb arvestada
piirkonna arhitektuurse stiiliga) ja detailplaneeringus määratud hoonestusalast.
Planeeritavate kruntide ehitusõiguse hulka on arvestatud kõik hooned. Ehitisealuse pinna moodustavad
kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete ja ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste
ehitisealuste pindade summa.
4.3. Piirded
Rohevõrgustiku alal võib aiad paigutada ümber elamu hooviala. Piirdeaeda ei tohi rajada metsaga
kaetud alale, mis jääb hoonestusalast jõe poole. Piirdeaed võib olla kuni 1,5 meetri kõrgune. Tohib rajada
võrkaeda või osaliselt läbipaistvat puitaeda. Keelatud on läbipaistmatute plankpiirete ja kivisokliga
aedade rajamine. Puithoonetel tuleb eelistada puitmaterjalist piirdeaedu või ette näha hoonega
arhitektuurselt haakuv piirdeaed. Kavandada piirkonda (loodust) arvestav ja sobiv piirdeaed. Väravad ei
tohi avaneda tänava poole ning torustike kaitsevööndisse / servituudi alasse piirdeaedade rajamine on
keelatud.
Täpne piirdeaedade lahendus anda hoone ehitusprojekti staadiumis.
4.4. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus
Planeeritava ala liiklus- ja parkimiskorraldus on planeeritud vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad” järgi.
Juurdepääs planeeringualale toimub Heiniku teelt, mis on avalikult kasutatav tee. Juurdepääs krundile
pos nr 2 on läbi krundi pos nr 1. Krundile pos nr 1 seatakse 3,0 meetri laiune juurdepääsu servituut krundi
pos nr 2 kasuks.
Parkimine on lahendatud krundisiseselt. Parkimine lahendatakse vastavalt EVS 843:2016
”Linnatänavad” normidele, hoone kontseptsioonile ning reaalsele vajadusele. Parkimiskohtade
normatiivne vajadus vastavalt EVS 843:2016 nõuetele on 3 parkimiskohta elamule. Parkimiskohtade
täpne asukoht lahendatakse planeeritava hoone ehitusprojektiga.
Planeeritud transpordimaale on ette nähtud ümberpööramise plats mõõtudega 12×14 meetrit teenindus-
ja päästeauto ümberpööramiseks.
Juurdepääsutee koos ümberpööramise platsiga tuleb rajada 3 meetri laiusena kruus- või
freesasfalt kattega. Juurdepääsutee ja ümberpööramise platsi katte materjal täpsustub ehitusprojekti
koostamisel.
4.5. Haljastuse ja heakorra põhimõtted
Planeeringuala kasvab olemasolev kõrghaljastus.
Hoonestatava krundi haljastuse lahendus tuleb anda hooneprojekti asendiplaanil.
Hoonete ja tehnovõrkude projekteerimisel tagada istutatavate puude ning ehitiste vahelised kujad
vastavalt Eesti standardi EVS 843:2016 Linnatänavad nõuetele.
Hoonete planeerimisel/projekteerimisel ning ehitamisel tuleb arvestada puude juurestiku kaitsevööndiga.
Meetmed, mida saab rakendada puude kaitsmiseks ehitustegevuse ajal on järgmised (vajadusel võib
neid täpsustada ja täiendada projekti koostamisel ja rakendamisel):
• kui kaevetööde vältimine puude juurestiku kaitsevööndis ei ole võimalik, tuleb läbi viia kaevetöö
tegemine käsitsi või läbipuurimist kasutades või kasutades juurte suruõhuga puhtaks puhumist
vahetult enne tehnovõrgu või ehituselemendi paigaldamist, et vältida puujuurte läbiraiumist ja
kuivamist;
• puu ühel või mitmel küljel ei tohi kõiki juuri läbi raiuda, tekib puu ümber kukkumise oht. Üle 4 cm
läbimõõduga juuri ei tohiks läbi raiuda, see muudab puu altiks haigustele. Vajadusel peab puujuurte
läbilõikamine toimuma risti juurega;
• kui puude juured saavad siiski pinnasetöödel kahjustada, tuleb juurte hulga vähenemise
kompenseerimiseks harvendada võrasid;
• puude juurekaelal tuleb säilitada pinnase endine kõrgus (nt kasutades tugimüüre, palissaade,
peenrapiirdeid jne);
• pärast ehitustegevust on soovitav puude tervislikku seisundit jälgida vähemalt kahe aasta jooksul ning
vajadusel läbi viia hoolduslõikus kuivanud okste eemaldamiseks. Puu hukkumisel on ehitajal või
maaomanikul kohustus asendusistutuse rajamiseks.
9
Harku vald, Vääna-Jõesuu küla, Heiniku tee 6 maaüksuse ja lähiala detailplaneering (kovID 140213_4)
Lisaks eeltoodule tuleb lähtuda ka Harku valla teistest õigusaktidest toodud nõuetest puude kaitseks.
Pärast ehitustegevuse lõpetamist või peatamist tuleb tagada krundi heakorrastamine, milleks antakse
täpsemad nõuded koostatavas ehitusprojektis. Heakorra tagamine krundil on krundi omaniku kohustus.
Heiniku tee haljastuse hinnangu koostas Visioon Haljastus OÜ 02.05.2022, töö nr 363/2022.
Väljavõte ekspertarvamusest:
Enamik Heiniku tee 6 kinnistust on kaetud männimetsaga, jõe ääres kasvavad lehtpuud, peamiselt hallid
lepad. Kuna alal leidub palju kuivanud puid, samuti maha langenud puid, mis on jäänud veel teiste puude
najale pidama, on mõistlik ohutuse seisukohast ning putukkahjurite leviku piiramiseks eemaldada
kuivanud puud. Ka maha langenud ja maha saetud männi tüved on mõistlik alalt eemaldada. Võimalikult
terviklikult tuleks säilitada III väärtusklassi männipuistud nr 20, 23 ja 25. Enamik seal kasvavaid mände
on vähemalt rahuldavas seisukorras. Erandina, puistus nr 23, tuleks võimalusel mändide raiet vältida,
kuna puid kasvab seal hõredalt ning enamik mände on jämeda tüve ja korraliku võraga. Männipuistutes
nr 21 ja 22 tuleks eemaldada kuivanud männid. Kuna kogu alal kasvavad männid on kasvanud
üksteisega koosmõjus, siis eriti just kehvemas seisukorras puistute osas, tuleks veel elujõulised männid
säilitada võimalikult kompaktselt. Hoonete ning nende teenindamiseks vajalike teede-trasside jaoks on
mõistlikum puid vajaduspõhiselt likvideerida võimalikult kompaktselt. Eelkõige oleks seda võimalik teha
kasutades ära puistu ääreala põhjapoolsemas osas. Lehtpuupuistud nr 24 ja 26 võib säilitada samas
olukorras, kuid sealt võib likvideerida puud, millel osad harud on murdunud ja puid, mis kasvavad väga
viltu, seda eelkõige pidades silmas ala esteetilisust ning läbitavust.
Lähtuvalt eksperthinnangust tuleks säilitada III väärtusklassi männipuistud nr 20, 23 ja 25. Planeeritud
hoonestusala ulatub vähesel määral ainult puistu nr 20. Hoonestusala on kavandatud puistu nr 21
kohale, kus kasvab väheväärtuslik haljastus. Sealt likvideerida puid võimalikult kompaktselt.
4.6. Tuleohutusnõuded
Planeeringu tuleohutuse osa koostamisel on aluseks siseministri 30. märtsi 2017. a määrus nr 17
„Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” (määrusele tehtud muudatused 16.02.2021 siseministri
määrusega nr 6). Välise tuletõrjevesivarustuse projekteerimisel tuleb lähtuda siseministri 18. veebruari
2021. a määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja
teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord” nõuetest.
Tulekustutusvee lahendus vastavalt EVS 812-6:2012+A1:2016 „Ehitise tuleohutus” osa 6-le „Tuletõrje
veevarustus”.
Tuleohutusest tulenevalt on naaberkruntidel paiknevate hoonete vaheline minimaalne vahekagus ette
nähtud 8 m. Hoonete rajamisel teineteisele lähemale kui 8 m ning kinnise ehitusviisi puhul on tuleohutuse
tagamiseks vajadus rajada tulemüür.
Planeeritavate hoonete tulepüsivusklass määratakse hoone ehitusprojekti koostamise käigus. Joonisel
AS-04 Põhijoonis ja Tehnovõrkude koondplaan on näidatud lubatud hoonestusala.
Määruse § 6 „Veevõtukoha kaugus ehitisest ja asukoht” lõige 5 kohaselt võib planeeritud hoonete
veevõtukoha kaugust ehitisest suurendada kuni 400 meetrini.
Tuletõrje veevarustuse tagamiseks piirkonnas on rajatud hüdrant Puraviku tee katastriüksusel, mis asub
planeeritavatest hoonetest vähem kui 400 meetri (ca 220 m) kaugusel. Hüdrandile on tagatud vaba
juurdepääs tuletõrjeautole. Olemasolev hüdrant on näidatud joonisel AS-01 Asukohaskeem.
Päästemeeskonnale on tagatud päästetööde tegemiseks piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks
ettenähtud päästevahenditega. Hoonete juurdepääsu teed on vähemalt 3,5 meetrit laiad. Planeeritavale
alale on juurdepääs tagatud Heiniku teelt.
4.7. Servituutide seadmise vajadus
Detailplaneeringus on tehtud ettepanekud servituutide ja kasutusõiguse seadmiseks. Kavandatud
servituutide ja kasutusõiguse alad on tähistatud detailplaneeringu joonisel AS-04 ja kirjeldatud joonise
AS-04 tabelis kitsenduste/piirangute veerus. Kasutusõiguse ja servituutide ulatus võib ehitusprojektis
täpsustuda.
Pos 1
• Olemasolevale vee- ja kanalisatsioonitorustikule, 2 m mõlemale poole toru võrguvaldaja kasuks;
• olemasolevale elektrivõrgu õhuliinile, 1 m mõlemale poole liini võrguvaldaja kasuks;
• 3,0 meetri laiune juurdepääsu servituut krunt pos nr 2 kasuks.
10
Harku vald, Vääna-Jõesuu küla, Heiniku tee 6 maaüksuse ja lähiala detailplaneering (kovID 140213_4)
Pos 3
• Olemasolevale vee- ja kanalisatsioonitorustikule, 2 m mõlemale poole toru võrguvaldaja kasuks;
• olemasolevale elektrivõrgu õhuliinile ja maakaablile, 1 m mõlemale poole liini ja kaablit võrguvaldaja
kasuks;
• servituudivajadusega ala planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist,
võrguvaldaja kasuks;
• 0,4 kV maakaablile, äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit, võrguvaldaja kasuks.
4.8. Tehnovõrkude lahendus
Tehnovõrkude lahenduse koostamisel on arvestatud olemasolevat olukorda, planeerimislahendust ja
sellest tulenevaid vajadusi ning tehnovõrkude valdajate või vastavat teenust osutavate ettevõtete poolt
väljastatud tehniliste tingimustega.
Detailplaneeringuga on esitatud põhimõtteline lahendus.
Tehnovõrkude vahelised kaugused täpsustuvad eriosade projektide koostamise käigus.
Tehnovõrkude lahendus on esitatud joonisel AS-04 Põhijoonis ja tehnovõrkude koondplaan.
4.8.1. Veevarustus ja kanalisatsioon
Planeeritava krundi elektrivarustus lahendatakse vastavalt Osaühing Strantum poolt 10.05.2022
väljastatud tehnilistele tingimustele. Planeeritud elamumaa krundil asuvad olemasolevad vee- ja
kanalisatsioonitorustikud ning liitumispunktid vee- ja reovee kanalisatsioonitorustikuga. Veevarustuse
liitumispunktiks on paigaldatud maakraan DN25 ja kinnistu veetorustik liitumispunktist kuni
veemõõdusõlmeni on De32 või vastavalt arvutusele ehitusprojekti staadiumis. Veetorustikud enne
veemõõdusõlme projekteerida plastiktorust (PE100RC PN16) kasutades keevisliitmikke. Torustiku külge
paigaldada asukoha määramiseks min 1,5mm² ristlõikega märkekaabel ja peale märkelint.
Kanalisatsiooni liitumispunktiks on paigaldatud kaev D800 ja kõik isevoolse kanalisatsioonitorustiku
pöörangud tuleb teostada kaevus. Kaevust-kaevu peab torustik olema sirge. Kinnistusisese isevoolne
kanalisatsioonitorustik De110 PVC või vastavalt arvutusele ehitusprojekti staadiumis.
Ühisveevärk ja -kanalisatsioon projekteeritakse ja ehitatakse välja vastavalt ühisveevärgi ja
kanalisatsiooni seadusele ning kehtivatele normidele RIL 77-2013.
Planeeritud elamumaa piirdeaed ei ole lubatud rajada vee- ja kanalisatsioonitorustike kaitsevööndisse.
Kinnistutorustike ehitustööde toimumise eelduseks on:
a) kehtivad ÜVK liitumise tehnilised tingimused,
b) OÜ-ga Strantum sõlmitud liitumisleping ja tasutud liitumistasu,
c) kehtiva OÜ Strantum kooskõlastusega (arvamus) ÜVK liitumise/ rekonstrueerimise
projektdokumentatsioon.
Planeeritava ala liitumispunktid ühisveevärgi ja kanalisatsioonitrassidega on näidatud joonisel AS-04
Põhijoonis ja Tehnovõrkude koondplaan.
4.8.2. Vertikaalplaneerimine, sademe- ja pinnasevee ärajuhtimine
Detailplaneeringu ala on väikese reljeefiga, kõrgused jäävad vahemikku 2.66 ‒ 4.76 meetrit.
Vertikaalplaneerimine, sademe- ja pinnasevee ärajuhtimine lahendada vastavalt Veeseaduse ja Harku
valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale aastateks 2021 – 2032.
Vastavalt Veeseaduse (VeeS) § 129 tuleb sademevee käitlemisel tuleb eelistada lahendusi, mis
võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Kasutada
sademeveest vabanemiseks looduslähedasi lahendusi, nagu rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid,
imbkraave ja muid lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise
kaudu, vältides sademevee reostumist, ei käsitata sademevee suublasse juhtimisena käesoleva
seaduse tähenduses.
Sademevee juhtimine kõrval kinnistutele on keelatud ning planeeringualal immutatakse sademeveed
pinnasesse kinnistu piirides.
Planeeringualalt lahendada hoonete ehitusprojektide koostamisel sademe- ja drenaaživee ärajuhtimine
hoonete katustelt ja kõvakattega aladelt.
4.8.3. Elektrivarustus
Planeeritava krundi elektrivarustus lahendatakse vastavalt Elektrilevi OÜ Tallinna-Harju regioon poolt
02.03.2022 väljastatud tehnilistele tingimustele nr 402430.
11
Harku vald, Vääna-Jõesuu küla, Heiniku tee 6 maaüksuse ja lähiala detailplaneering (kovID 140213_4)
Planeeringuala võrguühenduse maksimaalne läbilaskevõime amprites on à 3×25 A.
Planeeritava krundi elektrienergiaga varustamine on ette nähtud olemasoleva 0,4kV õhuliini baasil.
Krundi liitumiskilp paigaldada mastile nr. 5. Tarbijani on planeeritud hoonestusalani 0,4 kV maakaabelliin.
Liitumiskilpidest kuni elektripaigaldise peakilpi ehitab tarbija oma vajadustele vastavad liinid.
Olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus sh. vajadusel õhuliinide ümberehitus maakaablisse toimub kliendi
kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus
Nii 0,4 kV maakaabelliinidele kui ka liitumiskilpidele on määratud servituudi seadmise vajadusega alad
piki kvartalisiseseid teid, väljaspool sõiduteid. Krundi liitumiskilpide kohale ja 1 m raadiuses ümber kilbi
on määratud servituudi seadmise vajadusega ala kilbi teenindamiseks, kuhu peab olema vaba
juurdepääs.
Täiendavad tingimused:
• elektrivarustuse lahenduse väljaehitamiseks tellida tööprojekt, mis kooskõlastada Elektrilevi OÜ-ga;
• kõik planeeringualale koostatavad tehnovõrkude tööprojektid kooskõlastada täiendavalt Elektrilevi
OÜ-ga;
• tööjoonised kooskõlastada täiendavalt.
4.8.4. Tänavavalgustus
Detailplaneeringu mahus tänavavalgustust ei planeerita.
4.8.5. Sidevarustus
Sidevarustuse lahenduse koostamise aluseks on Telia Eesti AS poolt 20.03.2022 koostatud
telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 36294448.
Planeeringualal ja selle läheduses puuduvad Teliale kuuluvad liinirajatised.
Sidevarustus lahendatakse mobiilvõrgu baasil.
4.8.6. Soojavarustus
Küttesüsteem lahendatakse lokaalselt. Tuleb kasutada energiasäästlikke ning keskkonda minimaalselt
saastavaid süsteeme (maasoojuspump, õhk-vesi soojuspump, päikesepaneelid, jms). Keelatud on
märkimisväärselt jääkaineid lendu paiskavad kütteliigid (nt raskeõlid ja kivisüsi). Päikesepaneele võib
rajada hoone konstruktsiooni osana.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta nõuab, et pärast
31.12.2020 peavad kõik uusehitised olema liginull energiahooned. Eesti on kehtestanud liginullenergia
standardi nõuded määrusega „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded”. Sellest tulenevalt on
projekteerimisel soovitav kavandada ka alternatiivsete energiaallikate lahendusi.
Arvestada planeeritavate hoonete tehniliste seadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon
jms) valikul ja paigutamisel naaberhoonete paiknemisega ning et tehniliste seadmete müra ei ületaks
ümbruskonna elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra
normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisa 1 normtasemeid.
Küttesüsteemi lahendus täpsustub ehitusprojekti koostamisel.
4.9. Jäätmete prognoos ja käitlemine
Jäätmekäitlus korraldada vastavalt Harku Vallavolikogu 25.02.2016 määrusele nr 7 „Harku valla
jäätmehoolduseeskiri”. Olmejäätmete kogumine toimub sorteeritult kinnistesse tühjendatavatesse
konteineritesse. Prügikonteiner paigutatakse soovituslikult sõidutee lähedusse.
4.10. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused
Planeeritaval maa-alal arvestada vajalike meetmetega kuritegevuse ennetamiseks juhindudes
dokumendist EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur“ osa 1:
Linnaplaneerimine. Planeeritaval alal on planeerimise ja strateegiate rakendamine võimalik teatud piires,
rakendatavad võimalused on järgmised:
- nähtavus
- juurdepääsuvõimalus
- territoriaalsus
- vastupidavus
- valgustatus
Käesolev planeering soovitab:
12
Harku vald, Vääna-Jõesuu küla, Heiniku tee 6 maaüksuse ja lähiala detailplaneering (kovID 140213_4)
- elamumaa kinnistu valgustada ja heakorrastada
- tagada hea nähtavus
- kasutada vastupidavaid materjale
Ehitusprojekti staadiumis lahendatakse välise valgustuse ja piirdeaedade paiknemine.
4.11. Planeeringuala tehnilised näitajad
Planeeringuala suurus 1,19 ha
Kavandatud kruntide arv 3
Krunditava ala maa bilanss:
maatulundusmaa 7732 m² 65%
elamumaa 3606 m² 30%
transpordimaa 607 m² 5%
Täisehituse % 6%
Korruselisus 2 (2. korrus katusealuse korrusena)
Plan. parkimiskohtade arv: 3
5. KESKKONNATINGIMUSED JA VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU HINDAMINE
5.1. Eessõna
Detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks keskkonnamõjude hindamise ja
keskkonnajuhtimisesüsteemis seaduse paragrahv 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga
tegevuste loetellu, mille puhul keskkonnamõju strateegilise hindamine läbiviimine on kohustuslik.
Kavandatav tegevus on oma iseloomult (ühe üksikelamu planeerimine) eeldatavalt ohtu ei kujuta.
Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi ja ei avalda olulist mõju ning
ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi.
Lähtetingimused:
• Planeeritavad katastriüksused on ehitisregistri andmetel hoonestamata;
• Harku Vallavolikogu 17. oktoobri 2013 otsusega nr 138 kehtestatud üldplaneeringu kohaselt paikneb
planeeritav ala osaliselt elamumaa juhtfunktsiooniga tihehoonestusalal Vääna jõe rohevõrgustiku
koridoris ning osaliselt hajaasustuses Vääna-Jõesuu tuumalal. Elamumaa krunt kavandatakse
Heiniku tee 6 maaüksuse osale, mis paikneb üldplaneeringu kohasel elamumaa juhtfunktsiooniga
tihehoonestusalal ning olemasolevate elamute vahele, seega rohevõrgustikule planeeritav tegevus
negatiivset mõju ei avalda;
• vastavalt Keskkonnaregistrile ja Maa-ameti looduskaitse ja Natura 2000 kaardirakendusele asub
detailplaneeringu alal Vääna jõe hoiuala. Planeeringuala tegevus jääb Vääna jõe hoiualast eemale;
• vastavalt Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakendusele ei asu planeeringualal ühtegi
arheoloogiamälestist, seega mõju arheoloogiamälestistele puudub;
• vastavalt Maa-ameti geoloogia kaardirakenduse andmetele on piirkond suhteliselt kaitstud
põhjaveega ala.
Arvestades eelnimetatud asjaolusid käsitletakse detailsemalt antud peatükis järgnevaid alateemasid,
mis on vajalikud planeerimisele järgnevatele kavandatud tegevustele:
• kavandatava tegevusega kaasnev oht inimese tervisele ja keskkonnale ning avariiolukordade
esinemise võimalikkus;
• müra ja vibratsioon;
• radoon.
5.2. Kavandatava tegevusega kaasnev oht inimese tervisele ja keskkonnale ning
avariiolukordade esinemise võimalikkus
Oht inimeste tervisele ja keskkonnale ning õnnetuste esinemise võimalikkus on kavandatava tegevuse
puhul minimaalne ning võib avalduda hoonete rajamise ehitusprotsessis.
Põhja- ja pinnavee reostust võib põhjustada mõni suurem avarii (kanalisatsioonitoru purunemine,
kütuseleke vmt). Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates
dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning
13
Harku vald, Vääna-Jõesuu küla, Heiniku tee 6 maaüksuse ja lähiala detailplaneering (kovID 140213_4)
ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad
olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Mõju on kõige suurem ehitamise ajal, pärast ehitust
täiendavat negatiivset mõju keskkonnale ette ei ole näha.
Avariiohtlike olukordade vältimiseks:
• territooriumi korrashoid;
• territooriumile tagada juurdepääs;
• ehitamise ajal ei tohi koormata keskkonda saasteainetega, vältida masinatest tingitud õlireostust,
vajalik on ehitusjääkide õigeaegne ja pidev koristamine;
• vajadusel luua ajutine (ehitusaegne) saasteainete kogumise ja puhastamise süsteem.
5.3. Müra ja vibratsioon
Hoonete planeerimisel ning rajamisel tuleb järgida standardis EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooni-
nõuded. Kaitse müra eest” toodud nõudeid ja rakendada sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42
„Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme
mõõtmise meetodid” nõudeid.
Mürakaitse rakendamise meetmed:
• Hoonete siseruumide kaitseks kasutada müra vähendamiseks hea heliisolatsiooniga seinu ja aknaid.
Hoonete planeerimisel ning rajamisel tuleb järgida Eestis kehtivat standardit EVS 842:2003 „Ehitiste
heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest”. Nimetatud standardi kohaselt tuleb eluhoonete välispiiride
üksikud elemendid valida selliselt, et välispiiride ühisisolatsioon R`tr,s,w1+Ctr2 ei oleks väiksem
standardi tabelis 6.3 (välispiiridele esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt välise müra tasemest)
toodud piirväärtusest;
• akende valikul eeskätt hoone teepoolsetel külgedel tuleb tähelepanu pöörata akende heliisolatsioonile
teeliiklusest tuleneva müra suhtes. Kasutada tuleb tõhusa heliisolatsiooniga klaaspakettaknaid;
• planeeringuga võib lisanduda täiendavat müra ehitustööde läbiviimisel. Arvesse peab võtma, et
ehitusaegne müra ei tohi ületada atmosfääriõhu kaitse seaduse ning selle alusel välja antud
määrustes ja sotsiaalministri 04. märtsi 2002. a määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal,
elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” sätestatud müra
normtasemeid. Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud on seotud uute hoonete
ehitamisega ning võimalikud mõjud on eelkõige ehitusaegsed ajutised häiringud (nt ehitusaegne
müra, vibratsioon) ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringuala ja lähialaga;
• arvestada planeeritavate hoonete tehniliste seadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon
jms) valikul ja paigutamisel naaberhoonete paiknemisega ning et tehniliste seadmete müra ei ületaks
ümbruskonna elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra
normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisa 1 normtasemeid.
5.4. Radooniriski vähendamise võimalused
Planeeritav ala radoonisisaldus on 30 – 50 kBq/m3 (Eesti pinnase radooniriski kaart, andmed 2020. a
seisuga).
Radoon on radioaktiivne gaas, mis tekib raadiumi lagunemisel. Siseõhku tungib radoon hoone all olevast
maapinnast, majapidamisveest ning ehitusmaterjalidest. Läbilaskev täitekruusa kiht soodustab radooni
imbumist siseruumidesse.
Planeeringualal tuleb arvestada EVS 840:2017 punkt 6 ja 7 ehitamise põhimõtteid.
Vajalik kasutada järgnevaid meetmeid, mis on vajalikud radooni hoonesse sattumise vältimiseks: hea
ehituskvaliteet, maapinnale rajatud betoonplaadi ja vundamendi liitekohtade, pragude ja läbiviikude
tihendamine, tarindite radoonikindlad lahendused (nt radooni kogumissüsteem ehitise aluses pinnases).
Tihendama ja hermetiseerima peab kõik torude ja kaablite läbiviigud põrandast. Kui pinnasest hoonesse
tulevad kaablid või torud on paigaldatud hülssidesse, tuleb tihendada nii hülsi ja seina liitekoht, kui ka
toru ja kaabli ning hülsi vahe. Lisaks läbiviikude tihendamisele tuleb lisada vundamendi ja betoonplaadi
vahelise vuugitihendile ka mastiks, mis hermetiseeriks ka vundamendi ja betoonplaadi vahe.
Eesti projekteerimisnormides (EPN) on elu-, puhke- ja tööruumides aasta keskmise radoonisisalduse
piiriks seatud 200 Bq/m³.
1 õhumüra isolatsiooni indeks, arv, mille abil hinnatakse õhumüra isolatsiooni ruumi ja välisisolatsiooni vahel
(s.o ehitise välispiiride ja selle elementide heliisolatsiooni)
2 transpordimüra spektri lahjendustegur vastavalt standardile EVS-EN ISO 717-1
14
Harku vald, Vääna-Jõesuu küla, Heiniku tee 6 maaüksuse ja lähiala detailplaneering (kovID 140213_4)
15
Harku vald, Vääna-Jõesuu küla, Heiniku tee 6 maaüksuse ja lähiala detailplaneering (kovID 140213_4)
6. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVAD MÕJUD
Mõju sotsiaalsele keskkonnale
Detailplaneeringuga planeeritud ühe üksikelamu rajamisega kaasnev peamine positiivne sotsiaalne
mõju väljendub uute kogukonnaelanike näol. Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale võib avalduda
eelkõige ehitusperioodil lähiümbruse elanikele, sest põhiliselt suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme
ning liiklussageduse näol. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju
sotsiaalsele keskkonnale puudub.
Majanduslikud mõjud
Detailplaneeringu realiseerumisel avaldub positiivne majanduslik mõju uute kogukonnaliikmete
lisandumise näol. Lisaks suureneb kohalike teenuseid ja tooteid kasutatavate isikute arv. Rajatav
üksikelamu tõstab piirkonna kinnisvara keskmist väärtust. Planeeritava tegevusega negatiivne mõju
majanduslikule keskkonnale puudub.
Kultuurilised mõjud
Planeeringualal ja vahetus läheduses puuduvad muinsuskaitsealused mälestised või nende
kaitsevööndid, mistõttu ei ole alust eeldada, et üksikelamu ja abihoone rajamisel oleks otsene negatiivne
kultuuriline mõju. Detailplaneeringuga on määratud antud piirkonda sobilikud arhitektuurilised tingimused
hoonete rajamiseks. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et negatiivne mõju kultuurilisele keskkonnale
puudub.
Mõju looduskeskkonnale
Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad mõjud ei ole ulatuslikud, kuna lähipiirkonnas on juba
kujunenud hoonestatud ja inimtegevuse poolt mõjutatud keskkond. Planeeringulahendus näeb alale ette
üksikelamu koos abihoonega. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi
nagu vee, pinnase või õhu saastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn.
Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muutusi, ei sea
ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit, looduskaitsealuseid objekte ega vara. Kuna kavandatava
tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna
vastupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline keskkonnamõju puudub. Oht inimeste tervisele ja
keskkonnale ning õnnetuste esinemise võimalikkus on kavandatava tegevuse puhul minimaalne.
Detailplaneeringu elluviimise järgselt täiendavate avariiolukordade tekkimist ette ei ole näha. Oht
inimese tervisele avaldub hoonete rajamise ehitusprotsessis. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada
ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb
kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku
keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Nii on
võimalik vältida ka ohtu keskkonnale, mis võib tekkida, kui töötajad ei ole kompetentsed.
7. PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA
7.1. Detailplaneeringu kehtestamisele järgnevate toimingute ja tegevuste järjekord
Kehtestatud detailplaneering on aluseks planeeringualal teostavatele maakorralduslikele, ehituslikele ja
tehnilistele projektidele. Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud
vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele.
7.2. Detailplaneeringu kehtestamisele järgnevate toimingute ja tegevuse järjekord
1) Katastriüksuste moodustamine ja katastriüksuste sihtotstarvete määramine vastavalt
detailplaneeringuga kehtestatud maakasutuse otstarbele;
2) planeeringujärgsete servituutide osas notariaalse kokkuleppe sõlmimine ja servituudi kandmine
kinnistusraamatusse;
3) transpordimaa sihtotstarbega krundi pos nr 3 suurusega 607 m² tasuta võõrandamine vallale;
4) detailplaneeringus kavandatud tehnilise infrastruktuuri väljaehitamine;
16
Harku vald, Vääna-Jõesuu küla, Heiniku tee 6 maaüksuse ja lähiala detailplaneering (kovID 140213_4)
5) ehitada välja juurdepääsutee koos ümberpööramiskohaga enne hoone(te)le kasutusloa saamist
(ehituse ajal on huvitatud isikul tee korras hoidmise kohustus, peale ehituse lõppu Heiniku tee kruus-
või freesasfalt kattega laiusega 3 m rajamise kohustus, tee pikkus ligikaudu 150 m).
7.3. Detailplaneeringu realiseerimisest tulenevate kahjude hüvitaja
Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Tuleb tagada, et kavandatav
ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste
maakasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse
kahju kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud krundi igakordne omanik.
Kahjude all on mõeldud eeskätt ehitustegevusest tulenevaid kahjusid (rikutud teed, haljastus,
tehnovõrgud vms samuti ebamõistlikult pikka aega teel või tänaval transpordi kinnihoidmine jms).
17
Planeeringu koostamise HA K VA V NA- ES KÜ A
Harku Vallavalitsus Töö nr. 499
korraldaja DP
Planeerija Optimal Projekt OÜ HEINIK TEE MAAÜKS SE A HIA A
M 1:~
Arhitekt I. Punger ETAI P ANEE IN
15.09.2022
Projektijuht M.Kähri
Tehnik K. Kuus
I ST ATSIOON AS-05
EHITUSÕIGUSE TABEL
maapealne/maa-alune
maapealne/maa-alune
suletud brutopind (m²)
põhihoone / abihoone
(katastriüksuse liikide
min. tulepüsivusklass
abihoone kõrgus (m)
hoonete ehitisealune
katastriüksuse liikide
parkimiskohtade arv
suurim korruselisus
suurim korruselisus
hoonete arv krundil
aadressi ettepanek
absoluutne kõrgus
absoluutne kõrgus
krundi planeeritud
(detailplaneeringu
elamu kõrgus (m)
maa sihtotstarve
maa sihtotstarve
krundi aadress
ja osakaalu %
ja osakaalu %
liikide kaupa)
maapinnast /
maapinnast /
normatiivne /
kavandatud
suurus m²
abihoone
kaupa)
Pos nr
kaupa
elamu
pind
või
kitsendused servituudi seadmise vajadus arhitektuurinõuded
· kalda ehituskeeluvöönd 50 m (Looduskaitseseadus § 38); · olemasolevale vee- ja kanalisatsioonitorustikule, 2 m mõlemale · hoone (hoonete) eskiisprojektid peab kooskõlastama Harku valla arhitektiga;
· kalda veekaitsevöönd 10m (Veeseadus § 118); poole toru võrguvaldaja kasuks; · elamu lubatud suurim harjakõrgus on 7,5 m, suurim lubatud korruste arv 2. Elamu teine korrus on
· veekogu kallasrada 4 m (Keskkonnaseadustiku üldosa seadus § 38); · olemasolevale elektrivõrgu õhuliinile, 1 m mõlemale poole liini lubatud rajada katusealuse korrusena (korrus, mille pinnast suurem osa on madalam kui 2,5 m
1 3606 200 2* / -1 1 / -1 7,5 m / 5m / 1/1 EE 100% E 100% 400 TP 3 3;3 · Vääna jõe hoiuala; võrguvaldaja kasuks; ning mille ruumidel on kaldseinad või kaldlaed). Abihoone lubatud suurim kõrgus on 5 m, suurim
*2.korrus katuse- 11,86 m 9,36 m · Vääna jõe rohevõrgustiku koridor (elustiku ja ainese · 3,0 meetri laiune juurdepääsu servituut pos nr 2 kasuks; lubatud korruste arv 1;
aluse korrusena liikumiskoridor); · 1-korruselise hoone katusekalle 0 – 30°. 2-korruselise hoone katusekalle 28 – 45°, katusetüüp
· kalda ehituskeeluvöönd 50 m (Looduskaitseseadus § 38); kahepoolne viilkatus;
· kalda veekaitsevöönd 10 m (Veeseadus § 118); · hoone ±0.00 on planeeritavast maapinnast 0,5 - 1,0 m kõrgemal. Maksimaalselt võib maapinda
· veekogu kallasrada 4 m (Keskkonnaseadustiku üldosa seadus § 38); tõsta kuni 0,5 m olemasolevate maapinna kõrgusmärkide suhtes;
· Vääna jõe hoiuala; · hoonete fassaadimaterjalidena kombineerida puitvoodrit, tellist, krohvi, looduslikku kivi ja
2 7732 - - - - - - M 100% M 100% - - -
· Vääna jõe rohevõrgustiku koridor (elustiku ja ainese liikumiskoridor); ilmastikukindlat ehitusplaati;
· Vääna-Jõesuu rohevõrgustiku tuumala (peafunktsiooniga elustiku · vältida naturaalseid materjale imiteerivaid materjale;
mitmekesisuse hoidmine); · rohevõrgustiku alal võib aiad paigutada ümber elamu hooviala. Piirdeaeda ei tohi rajada metsaga
· olemasolevale vee- ja kanalisatsioonitorustikule, 2 m mõlemale kaetud alale, mis jääb hoonestusalast jõe poole. Piirdeaed võib olla kuni 1,5 meetri kõrgune. Tohib
· kalda ehituskeeluvöönd 50 m (Looduskaitseseadus § 38);
poole toru võrguvaldaja kasuks; rajada võrkaeda või osaliselt läbipaistvat puitaeda. Keelatud on läbipaistmatute plankpiirete ja
· Vääna jõe rohevõrgustiku koridor (elustiku ja ainese · olemasolevale elektrivõrgu õhuliinile ja maakaablile, 1 m kivisokliga aedade rajamine. Puithoonetel tuleb eelistada puitmaterjalist piirdeaedu või ette näha
liikumiskoridor); mõlemale poole liini ja kaablit võrguvaldaja kasuks;
3 607 - - - - - - L 100% L 100% - - - hoonega arhitektuurselt haakuv piirdeaed. Kavandada piirkonda (loodust) arvestav ja sobiv
· planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi piirdeaed. Väravad ei tohi avaneda tänava poole ning torustike kaitsevööndisse piirdeaedade
väliskontuurist võrguvaldaja kasuks; rajamine on keelatud. Täpne piirdeaedade lahendus anda hoone ehitusprojekti staadiumis;
· planeeritud maakaablile, äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale · abihoone ja piire peavad sobima materjalikasutuselt ja värvivalikult põhihoone arhitektuuriga.
poole kaablit võrguvaldaja kasuks;
KRUNDI POS 1 LIITUMISPUNKT E TINGMÄRGID
Elektrivõrguga olemasoleva õhuliini baasil, liitumiskilp paigaldada mastile TE OLEMASOLEVAD TEHNORAJATISED
KU
INI
HE DETAILPLANEERINGU ALA PIIR VEETORUSTIK
OLEMASOLEVA KINNISTU PIIR REOVEE KANALISATSIOONI SURVETORUSTIK
OLEMASOLEV HOONE REOVEE KANALISATSIOONITORUSTIK
VÄLJAKUJUNENUD EHITUSJOON MAAKAABEL
L 100%
-
14
3 -
- m² - PLANEERITUD HOONESTUSALA ÕHULIIN
,0 607 m² P P
PLANEERITUD ELAMU VÕIMALIK ASUKOHT ELEKTRI LIITUMISKILP
0
12,
44
,3
8,2 PLANEERITUD ABIHOONE VÕIMALIK ASUKOHT PLANEERITUD TEHNORAJATISED
KRUNDI POS 1 LIITUMISPUNKT
4,0
1
W
10,
4,0
0 Olemasoleva vee- ka kanalisatsioonitorustikuga PIIRDEAED MADALPINGE MAAKAABEL
5,0 W1
160m2 3,
0
50,
0 2,
0 EE 100% JUURDEPÄÄS KRUNDILE ELEKTRIVÕRGU LIITUMISKILP
7,5m / 5m
4,
4 1 2k* / 1k
200 m² 1/1
OLEMASOLEV AUTOLIIKLUSE ALA
3606 m² P P3 OL.OLEVAD PUUD JA PÕÕSAD
*2.korrus katusealuse korrusena
56 PLANEERITUD AUTOLIIKLUSE ALA
,9 40m 2
LEHT-, OKAS- JA VILJAPUUD
4,0
PLANEERITUD PARKIMISKOHT
VÄÄRTUSLIKU PUISTU (II kl EKSPLIKATSIOONI NR)
PRÜGIKONTEINERI VÕIMALIK ASUKOHT
3,0
OLULISE PUISTU KONTUUR (III kl EKSPLIKATSIOONI NR)
OLEMASOLEV JÕGI
50,0
VÄHEVÄÄRTUSLIKU PUISTU KONTUUR (IV kl EKSPLIKATSIOONI NR)
TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND
LIKVIDEERITAVA PUISTU KONTUUR (V kl EKSPLIKATSIOONI NR)
TIHEASUSTUSALA PIIR
HALJASTUSLIKU PUISTU NUMBER
VEEKOGU KALLASRADA 4 m (KeÜS)
VEEKAITSEVÖÖND 10 m (VeeS)
KALDA EHITUSKEELUVÖÖND 50 m (LKS; Vastavalt LKS §38 lg 4 p 11 ei laiene ehituskeeld tiheasustusala
PLANEERITAVA ALA NÄITAJAD:
ehituskeeluvööndis varem väljakujunenud ehitusjoonest maismaa suunas olemasolevate ehitiste vahel uue
M 100%
-
ehitise püstitamisele) Planeeritava ala suurus 1,19 ha
2 -
- m² -
Kavandatud kruntide arv 3
VÄÄNA-JÕESUU ROHEVÕRGUSTIKU TUUMALA (peafunktsiooniga elustiku mitmekesisuse hoidmine)
7732 m² P P
Krunditava ala maa bilanss:
maatulundusmaa 7732 m² 65%
VÄÄNA JÕE ROHEVÕRGUSTIKU KORIDOR (elustiku ja ainese liikumiskoridor) elamumaa 3606 m² 30%
VÄÄNA JÕE HOIUALA transpordimaa 607 m² 5%
TEHNOVÕRGU SERVITUUDI VAJADUSEGA ALA Täisehituse % 6%
JUURDEPÄÄSU SERVITUUT POS NR 2 KASUKS Korruselisus 2 (2. korrus katusealuse korrusena)
Plan. parkimiskohtade arv 3
Märkused:
1. topo-geodeetilise alusplaani koostas OSAÜHING G.E.POINT, märts 2022. a, töö nr 22-G103;
2. Heiniku tee 6 haljastuse hinnangu koostas Visioon Haljastus OÜ 02.05.2022, töö nr 363/2022.
SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES
ELAMU / ABIHOONE
KÕRGUS
1 MEETRITES HOONETE
ARV
SUURIM
KORRUSE-
EHITISEALUNE
PIND
KRUNDIL ELAMU / ABIHOONE Planeeringu koostamise Harku Vallavalitsus HA K VA D V A- S KÜ A Töö nr 499
LISUS
KRUNDI SUURUS Pn Pn
korraldaja DP
PLANEERITAV PARKIMISKOHTADE ARV ÕUES
Planeerija Optimal Projekt OÜ H I IK T MAAÜKS S A HIA A M 1:1000
PLANEERITAV PARKIMISKOHTADE ARV HOONES Arhitekt I.Punger D TAI P A I 04.04.2022
EHITISEALUNE PIND Projektijuht M. Kähri
MOODUSTATAVA KRUNDI POSITSIOONI NUMBER AS-04
Tehnik K.Kuus P HI OO IS A T H OV K D KOO DP AA