Adressaat: Riigihangete vaidlustuskomisjon Edastatud e-postiaadressil
[email protected] Kuupäev: 2 0 . 04 .202 3 Riigihanke viitenumber: 250767 Menetlusdokument : Ühispakkujate Aktsiaselts Merko Ehitus Eesti ja KMG Infra OÜ seisukoht hankija ja kolmanda isiku poolt vaidlustuse suhtes esitatud seisukohtade suhtes Vaidlustaja : Aktsiaselts Merko Ehitus Eesti Registrikood 12203636 Asukoht Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Järvevana tee 9g, 11314 KMG Infra OÜ Registrikood 16638472 Asukoht Harju maakond, Tallinn, Lasnamäe linnaosa, Valukoja tn 8/2, 11415 Esindaja: vandeadvokaat Raiko Lipstok Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co Asukoht Kentmanni 4/Sakala 10, 10116 Tallinn Telefon 622 9990 E-post
[email protected] Hankija : Pärnu Linnavalitsus Registrikood 750 00064 Asukoht Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn E-pos t
[email protected] Kolmas isik : INF INFRA OÜ Registrikood 16421809 Asukoht Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Sadama tn 5, 10111 E-post
[email protected] AS EG Ehitus Registrikood 11097051 Asukoht Harju maakond, Tallinn, Lasnamäe linnaosa, Gaasi tn 5, 13816 E-post
[email protected] SISSEJUHATUS Käesolevas menetlusdokumendis vaidlustaja kõigepealt selgitab peatükis II , miks tema ilmajätmine taotletud dokumentidega tutvumisõigusest on väär, mistõttu vaidlustaja taotleb jätkuvalt dokumentidega tutvumist. Vaidlustaja rõhutab, et p eatükis II toodu d põhjendused ei puuduta üksnes dokumentidega tutvumisega võimaldamise menetluslik e küsimus i , vaid on olulised ka vaidlustuse sisulise lahendamise kontekstis. Peatükis II esitab vaidlustaja ekspertiisi määramise taotluse juhtumiks, kui talle ikkagi ei võimaldata tutvuda taotletud dokumentidega. Peatükkides III-VII esitab vaidlustaja täiendava põhjendused hankija ja kolmanda isiku seisukohtade pinnalt. VAIDLUSTAJA L TULEB VÕIMALDADA VAIDLUSTUSMENETLUSES TUTVUDA VAIDLUSTAJA TAOTLETU GA Vaidlustaja taotlus ja selle senine lahendamine . Vaidlustuses taotles vaidlustaja , et tal võimaldataks vaidlustusmenetluse käigus tutvuda: kolmanda isiku poolt võistleva dialoogi käigus pakutud lahenduse ja selle lahenduse elluviimiseks kogu objekti osas ( sh ajutisi tamme, vaiu jms arvestatavad) kolmanda isiku poolt arvutatud ja võistleva dialoogi käigus hankijale esitatud Pärnu jõkke süvendatava te pinnase mah tude ja uputatava te tahkete ainete mahtudega. Kolmas isik esitas oma vastuse lisana dokumendi, kus enamik andmetest olid kinni kaetud. Avatud oli üksnes info, et kolmanda isiku planeeritud lahenduse puhul on : jõe süvendamismaht 462 kuupmeetrit olukorras, kus lubatud on 500 kuupmeetrit ehk lubatu ärakasut ami se protsent on 92. jõkke tahkete ainete uputamise maht 1 765,4 kuupmeetrit olukorras, kus lubatud on 2000 kuupmeetrit ehk lubatu ärakasut ami se protsent on 88. Probleemiks on see, et kolmas isik keeldub avaldamast nimetatud mahte moodustavaid komponente ja arvutuskäike, mis on kolmanda isiku esitatud dokumendis kinni kaetud. Probleemiks on ka see, et kolmas isik keeldub avaldamast enda poolt allkirjastatud lahendust, milles suhtes ta on pakkumuse esitanud. Vaidlustuskomisjon põhjendas vaidlustaja ilmajätmist taotletud dokumentidega tutvumisõigusest sellega, et vaidlustuskomisjon nõustub kolmanda isiku põhjendustega, et vaidlustaja taotletud dokumendid sisaldavad kolmanda isiku ärisaladust. Vaidlustaja ilmajätmine taotletud dokumentidega tutvumiseõigusest on õigusvastane . Järgnevalt selgitab vaidlustaja, milles seisneb dokumentidega tutvumisest vaidlustaja ilmajätmise õigusvastasus: Põhjendam iskohustuse rikkumine . Vaidlustuskomisjon ega kolmas isik pole esitanud ühtegi seisukohta ega põhjendust, mi s vastaks või lükkaks ümber vaidlustuse punktis 47 RHS §-de 65 ja 66 pinnalt esitatud järelduse, mille kohaselt hankija on kohustatud peale dialoogi lõppu pakkujatele avaldama kolmanda isiku lahenduse ning kolmandal isikul puudub õigus takistada selle avaldamist nõusoleku mitteandmisega . Vaidlustaja taotleb tutvumist teabega, mis pole määratletav ärisaladuse na . Taunida tuleb sellise praktika loomist, kus pakkuja väidab kogu oma pakkumuse olevat ärisaladuse, mida ei tohi avaldada ja hankija ning vaidlustuskomisjon aktsepteerivad pakkuja enda hinnangut, analüüsimata , kuivõrd on pakkuja väidetu ärisaladusena käsitlemine põhimõtteliselt üldse võimalik. Selline käitumine on vastuolus ka hiljutise Euroopa Kohtu praktikaga ( C-54/21 ANTEA POLSKA) . Selline käitumine muudab hankemenetluse läbipaistmatuks ning takistab tõhusat kontrolli hankija otsuste õiguspärasuse üle. Hankija ja vaidlustuskomisjon ei ole seotud pakkuja hinnanguga, vaid neil on pädevus ise otsustada, kas mingit pakkumuses sisalduvat teavet on võimalik käsitleda ärisaladusena. Antud juhul ei saa vaidlustaja taotletud dokumendid, mis kolm as isik on hankemenetluse käigus hankijale esitanud, sisaldada kaitstavat ärisaladust . Nimelt on täitmata EKTÄKS § 5 lg 2 punktis 2 sisalduv kohustuslik kriteerium, mille kohaselt saab ärisaladusena olla käsitletav üksnes selline teave, millel on kaubanduslik väärtus oma salajasuse tõttu. Kolmas isik väidab, et silla arhitektuur s e visuaal i , tehnilis t e parameetri te , süvendatava te pinnase mah tude ja uputatava te tahkete ainete mah tude ga tutvumise võimaldamine vaidlustajale võtab kolmandalt isikult ärilise eelise nii käimasolevas hankemenetluses kui ka tulevastes sarnastes projektides. Selline väide ei ole õige järgmistel põhjustel : Käimasolevas hankemenetluses on lahendused juba esitatud ja pakkumused tehtud. Mitte ühelgi pakkujal pole enam võimalik pakutud lahendust ega pakkumust muuta. Järelikult ei mõjuta v aidlusaluse infoga tutvumise võimaldami ne mitte kuidagi kolmanda isiku võimalikku eelist käesolevas hankemenetluses. Vaidlustaja kordab, et kui kolmanda isikuga sõlmitakse hankeleping, siis on kolmanda isiku kohustuseks koostada pakutud lahenduse suhtes ehitusprojekt, mis avaldatakse mh ehitisregistris, mistõttu kõik see, mida kolmas isik väidab salajast kaubanduslikku väärtust sisaldavaks, saab niikuinii avalikuks . Lisaks toimub ka projekti realiseerimine ehk ehitamine avalikus ruumis , mistõttu kolmandal isikul pole võimalik ehitusprotsessi varjata. Mis puudutab perioodi, mil kolmas isik alles projekti koostab, siis hankija poolt avaldatud kolmanda isiku pakutud ajakava kohaselt peaks tal hiljemalt 2023 juuli lõpuks ehitusluba olema käes. Tänaseks ei ole avaldatud ühtegi hanketeadet analoogse silla projekteerimis t sisaldava hanke läbiviimiseks, kus kolmas isik saaks oma siinset lahendust kasutada. Ei ole ka teada, et sellist hanget planeeritakse. Kui seda planeeritakse, oleks see turuosalistele teada. Järelikult kolmanda isiku vastav vastuväide on otsitud ja tegelikkust mittearvestav. Mis puudutab võimalust, et hankija tunnistab hankemenetluse kehtetuks, mistõttu kolmanda isiku pakutud lahendus ei lähe käiku , mis võimaldab kolmandal isikul oma lahendust edaspidigi salajas hoida , et selle abil edaspidi ärilist eelist saavutada, siis selline stsenaarium ei ole tõenäoline. Vaidlustaja kogenud ja aktiivse valdkonna pakkujana võib kinnitada, et selliseid sillaehitushankeid, kus hankija lubab projekteerida ja ehitada silla pakkuja enda suva järgi, pole toimunud . Reeglina on hankija poolt ette antud vähemalt eelprojekti staadiumis projekt. Erinevalt kolmanda isiku ja hankija väidetust omab kolmanda isiku ärisaladusele hinnangu andmisel olulist tähtsust hanke alusdokumendi punkt 7.5.2. See säte näeb selgesõnaliselt ette, et just dialoogi tulemusena pakkuja poolt pakutud lahenduse allkirjastamisega loetakse: allkirjastatud lahenduse suhtes kõik intellektuaalomandi õigused ja litsentsid maksimaalses võimalikus ulatuses kuuluvaks hankijale ehk pärast pakutud lahenduse allkirjastamist pakkujale neid õigusi enam ei kuulu; juhul, kui mingid intellektuaalomandi õigused ei ole üle antavad, siis loetakse lahenduse allkirjastamisega pakkujalt hankijale tasuta üle läinuks allkirjastatud lahenduse suhtes piiramatu litsents koos all-litsentsi andmise õigusega . Sealjuures on viidatud sättes kirjas, et pakutud lahenduse allkirjastamisega hankijale tasuta üle läinud litsents hõlmab kõiki autori varalisi õigusi ja isiklikke õigusi. Eeltoodust nähtub, et võistleva dialoogi tulemusel pakutava lahenduse allkirjastamise järgselt ei saa enam pakutava lahenduse puhul rääkida millestki, mis sisaldab kolmanda isiku ärisaladust. Järelikult kogu see ärisaladuse kaitsmise vajaduse väide on alusetu. Tähtsust omab ka see, et sellist tõlgendust nagu hankija on andnud hanke alusdokumendi punktile 7.7.3. pole sellele punktile oma seisukohas andnud kolmas isik. Ka vaidlustaja ei pea sellist tõlgendust võimalikuks. Nimelt on hankija viidatud punktis 7.7.3. sõnaselgelt kirjas, et üksnes ulatuses , milles eelnevas hankemenetluses juba pole toimunud pakutud lahendusega seonduvate intellektuaalomandi õiguste ja litsentside hankijale loovutamist, toimub hankija poolne omandamine osalustasu väljamaksmisega. Eelnevalt aga selgitasime, et hanke alusdokumentide punkti 7.5.2. alusel toimus kõiksugu intellektuaalomandi õiguste üleminek või litsentsi andmine juba dialoogi tulemusel pakutava lahendi allkirjastamisega. Seega punkti 7.7.3. eesmärgiks on täiendavalt nii öelda igaks juhuks katta olukordi, mis millegipärast ei allu punkti 7.5.2. regulatsioonile. Vaidlustaja ei oska aga esile tuua ühtegi sellist olukorda. Seda pole osanud ka hankija. Isegi, kui asuda seisukohale, et kolmanda isiku pakutud lahendus t tuleb ärisaladuse kaitsmise vajaduse tõttu kuni hankelepingu sõlmimiseni saladuses hoida ja vaidlustaja eest varjata, siis ei saa selline käsitlus mitte kuidagi käia vaidlustaja taotletud süvendatava pinnase mahtude ega uputatavate tahkete ainete mahtude ja nende arvutuse kohta , mis pole kuidagi ärisaladusena määratletav . Kolmanda isiku väide, et süvendatava pinnase mahtudest või uputatavatest mahtudest on võimalik teha järeldusi millegi kohta, mis võiks olla kolmanda isiku ärisaladus, ei ole adekvaatne. Neist mahtudest pole võimalik teha mistahes järeldusi millegi kohta, mida isegi teoreetiliselt võiks käsitleda ärisaladusena. Need mah tude nägemine on vajalik üksnes keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH ) vajaduse tuvastamiseks KeHJS § 6 lg 1 punktide 17 ja 17¹ alusel. Nende mahtude arvutus on vajalik üksnes esitatud mahtude õigsuse kontrollimiseks, et veenduda, et esitatud poleks tegelikkusele mittevastavaid mahte. Taotletud dokumentidega tutvumise võimaldamine , eelkõige kolmanda isiku poolt hankijale esitatud süvendatava pinnase mahtude ja uputatavate tahkete ainete mahtude ning nende arvutuste edastamine vaidlustajale, on vaidlustuse lahendamiseks vältimatult vajalik . Hankija on nõudnud pakkujatelt nende mahtude esitamist, et veenduda, et pakutud lahend us ei tooks kaasa KMH- d . Kolmas isik on esitanud mahud, mis jäävad KeHJS § 6 lg 1 punktide s 17 ja 17¹ sätestatud piirmääradele napilt alla. Samal ajal on kolmanda isiku poolt vaidlustajale esitatud dokumendis kinni kaetud kõnealuste mahtude komponendid ja arvutuskäik. Komponentide nägemine on vajalik tuvastamaks, kas mahtude arvutamisel on ikka arvesse võetud mahtude koosseisu moodustavad rajatised. Näiteks, kas mahtude koosseisus on arvestatud ka ajutiste tammide, vaiade , kaldakindlustuse rajamisega allpool veepiiri jms ? Vaidlustaja juhib siinkohal tähelepanu järgnevale: Vaidlustaja rõhutab, et t oodud näidete puhul on eriti oluline kontrollida, kas kolmanda isiku poolt esitatud, kuid vaidlustaja jaoks kinni kaetud mahutabel is uputatavate mahtude koosseis sisaldab allpool veepiiri kaldakindlustuse rajamise komponenti . Vaidlustuses oleme selgitanud, et : 14.10.2022 läbirääkimiste protokolli kohaselt nõudis hankija kõikidelt pakkujatelt järgmiseks läbirääkimiste vooruks mahtude arvestuse esitamist; 29.11.2022 läbirääkimiste protokolli s juba käsitleti esitatud mahtude arvestust. Lisame aga, et pärast eeltoodut ehk mahtude arvestuse esitamist saatis hankija 07.12.2022 pakkujatele veel lisanõuded ( Lisa 1 ), kus maastikuarhitektuuri projekteerimise ja väljaehitamise üldnõuete failis on punktis 6 viimaste lausetena esitatud järgmised nõuded: Silla alla mõlemas kaldas näha ette maakividest jõe kaldakindlustus (kokku) min.1100 m² ulatuses. Kivide min läbimõõt 30-100 cm. Alumine osa 70-100 cm. Kuna kolmas isik oli mahtude arvestuse esitanud hankijale juba enne kõnealuse kaldakindlustuse nõude avaldamist hankija poolt, siis esineb tõenäosus, et kolmanda isiku esitatud mahtude arvestuses pole arvestatud veepiirist allapoole kaldakindlustuse rajamisega. Sellisel juhul toob lisanduv maht kindlasti kaasa KeHJS § 6 lg 1 punktis 17¹ sätestatud 2000 kuupmeetrise piirmäära ületamise , sest kolmanda isiku väidetud mahtude kohaselt oli tema planeeritud uputatavate tahkete ainete maht 1765,4 kuupmeetrit. Kaldakindlustuse rajamisega on kaasnev uputatavate tahkete ainete maht kindlasti suurem kui 234,6 kuupmeetrit, mis kolmandal isikul oli 2000 kuupmeetrist puudu. V aidlustusele lisatud ja vaidlustuses konkreetselt viidatud ja tsiteeritud keskkonnamõju eelhinnangute kohaselt toob enam kui ühe jõesambaga lahenduse pakkumine kindlasti kaasa KMH vajaduse. K a hankija on vaidlustuses viidatud dokumentides ja läbirääkimiste protokollides olnud samal seisukohal, et enam kui ühe jõesamba ehitamine toob kaasa KMH . Vaidlustajale teadaolevalt on kolmas isik pakkunud just kolme jõesambaga lahendust koos ajutise tammi ehitamisega. Nimetatu tähendab seega KMH- d . Nimetatu kinnitab samuti, et kolmanda isiku poolt esitatud mahud, mis väidetavalt jäi d alla KeHJS § 6 lg 1 punktides 17 ja 17¹ sätestatud piirmäärade, peavad olema ebaõiged. Järelikult on väga oluline nende mahtude kontrollimine, mida vaidlustajal pole võimalik teha ilma mahtude komponente ja arvutuskäike nägemata . Vaidlustuskomisjonil paraku puudub eriteadmine kolmanda isiku esitatud maht ude kontrollimiseks ja nende alusel hindamiseks, kas need on õiged või on nendega teadlikult manipuleeritud. Vaidlustajal on selline eriteadmine olemas. Vaidlustaja on üle 30 aasta tegelenud sildade ja insenertehniliste rajatiste ehitamisega. Vaidlustaja on osalenud kõigi s kolme s Pärnu silla suhtes läbiviidud hankemenetluses ja on seetõttu väga hästi teadlik ka Pärnu jõe eripärastest oludest . V aidlustaja oskab hinnata kolmanda isiku väidetud mahtude adekvaatsust , kui talle võimaldataks tutvuda mahtude komponentide ja arvutuskäiguga . Kolmanda isiku pakutud lahenduse suhtes tuleb teostada keskkonnamõju eelhinnang , mis samuti avalikustatakse, mis samuti kinnitab, et k olmanda isiku poolt hankijale esitatud süvendatava pinnase mahtude ja uputatavate tahkete ainete mahtude komponentide ja arvutuskäigu varjami seks vaidlustaja eest puudub põhjendatud huvi . KeHJS § 6 lg 2 sätestab, et isegi kui kavandatav tegevus ei kuulu kohustuslikult hinnatavate tegevuste hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu, kas teatud valdkondade tegevustel võib avalduda oluline keskkonnamõju. Nende tegevusvaldkondade täpsustatud loetelu on kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu“. Määruse § 11 p 7 kohaselt tuleb kavandatava tegevuse osas anda eelhinnang olulise keskkonnamõju avaldumise kohta veekogu süvendamisel või veekogusse tahkete ainete kaadamisel alates mahust 100 kuupmeetrit. Sama määruse § 15 p 8 näeb ette keskkonnamõju eelhinnangu ka tegevuste puhul, mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti. Kavandatav sild asub Pärnu jõel, mis kuulub Natura 2000 võrgustiku koosseisu Pärnu jõe loodusalana ning on siseriiklikult kaitstav Pärnu jõe hoiualana. Järelikult on kolmanda isiku pakutud lahenduse korral keskkonnamõju eelhinnangu teostamine igal juhul nõutud. Kõnealuse eelhinnangu käigus tuvastatakse muu hulgas ka pakutud lahendusega kaasnevad süvendatava pinnase mah ud ja uputatavate tahkete ainete mah ud. See on täiendav põhjus, miks neid mahte , nende komponente ja arvutuskäiku ei saa käsitleda kolmanda isiku ärisaladusena , mida vaidlustaja eest tuleks varjata. Isegi, kui kolmanda isiku väidetut oleks võimalik pidada ärisaladuseks, siis pole selle avaldamine ebaseaduslik, sest see on vajalik võimalik u ebaseadusliku teo avalikustamise ja õigustatu d huvi kaitsmiseks . KeHJS § 6 lg 1 punktides 17 ja 17¹ sätestatud KMH on vajalik, sest seal toodud piirmäära a de ületamine Pärnu jõkke süvendatavate mahtude ja uputatavate tahkete ainete mahtude osas on potentsiaalselt keskkonnaohtlik tegevus. Vaidlustaja on selgitanud, et kolme jõesamba ja ehitusperioodiks ajutise tammi ehitamise puhul pole võimalik, et viidatud piirmäärasid ei ületata. Seda kinnitavad nii vaidlustuses viidatud ja tsiteeritud keskkonnamõju eelhinnangud kui ka hankija enda poolt hanke alusdokumentides ja läbirääkimiste protokollides avaldatud seisukohad. Ometi on praegu seis selline, et kolmas isik väidab, et vaidlustaja poolt võimatuks peetu on siiski võimalik ja hankija millegipärast usub seda . Oletame aga, et vaidlustajal on õigus . Sellisel juhul eksisteerib kaks alternatiivi: Esimene alternatiiv on pärast hankelepingu sõlmimist KMH menetluse läbimine, mis võtab hankija hinnangul aega vähemalt 18 kuud. KMH tulemuseks võib olla aga ka hinnang, et kolmanda isiku pakutud kolme jõesambaga lahendust ei tohigi negatiivse keskkonnamõju tõttu ehitada. Sellisel juhul osutub hankeleping realiseerimatuks. Teine alternatiiv on silla ehitamine õigusakte rikkudes. See on võimalik juhul, kui paberil esitada tegelikkusele vastavad mahud, kuid tegelikult Pärnu jõge süvendada ja sinna tahkeid aineid uputad a lubatust suuremas ulatuses . Sellisel juhul oleks kolmanda isiku pakkumuse põhjendamatult madala maksumuse põhjuseks keskkonnavaldkonda reguleerivate sätete eirami ne . Sellisel juhul pidanuks hankija kolmanda isiku pakkumuse RHS § 115 lg 9 alusel hoopis tagasi lükkama. Nimetatu tuvastamiseks olekski vajalik, et vaidlustaja tutvuks kolmanda isiku pakutud lahendusega ja/või kolmanda isiku poolt hankijale esitatud süvendatavate mahtude ja uputatavate tahkete ainete mahtudega. ETÄKS § 5 lg 6 kohaselt ei peeta ärisaladuse avaldamist ebaseaduslikuks juhul, kui see on vajalik, et : avalikustada avalike huvide kaitsmise eesmärgil ebaseaduslik tegu (p 1) ; kaitsta tunnustatud õigustatud huvi (p 3) . EKSPERTIISI MÄÄRAMISE TAOTLUS Käesolev ekspertiisi määramise taotlus kehtib j uhul, kui vaidlustuskomisjon hoolimata eelmises peatükis vaidlustaja poolt esitatud argumentatsioonist ei võimalda vaidlustajal tutvuda kolmanda isiku pakutud lahendusega ja kolmanda isiku teatatud süvendatavate mahtude ja uputatavate tahkete ainete mahtude koosseisu moodustatavate komponentidega ja mahtude arvutusega. Käesolev taotlus on esitatud põhjusel, et vaidlustuskomisjonil puuduvad eriteadmised kolmanda isiku poolt esitatud süvendatavate mahtude ja uputatavate tahkete ainete mahtude õigsus e kontrolli miseks . Eelnimetatud juhul taotleb vaidlustaja, et vaidlustuskomisjon määraks ekspertiisi , võimaldaks eksperdil tutvuda kolmanda isiku pakutud lahendusega ja kolmanda isiku esitatud süvendatavate mahtude ja uputatavate tahkete ainete tabeli ja arvutusega ning esitaks eksperdile järgmised küsimused: Kas kolmanda isiku esitatud Pärnu jõ kke süvendatavate mahtude ja Pärnu jõkke uputatavate tahkete ainete mahtude arvestus on eksperdi hinnangul õige? Juhul, kui ekspert leiab, et kolmanda isiku esitatud a rvestus ei ole õige, siis kas eksperdil on võimalik avaldada hinnang, mis ulatuses see pole õige? Kas eksperdil on võimalik avaldada hinnang, kas tema arvates toob kolmanda isiku pakutud lahenduse elluviimine süvendatavate mahtude osas KeHJS § 6 lg 1 punktis 17 sätestatud 500 kuupmeetrise piirmäära ületamise ja uputatavate tahkete ainete mahtude osas KeHJS § 6 lg 1 punktis 17¹ sätestatud 2000 kuupmeetrise piirmäära ületamise? Juhul, kui vaidlustuskomisjon ekspertiisi määrab, on vaidlustaja valmis vaidlustuskomisjoni määratud tähtajaks teatama enda ettepaneku eksperdi isiku kohta ja tasuma ette ka ekspertiisi kulud. PÕHJENDAMATULT MADALA HINNA KONTROLL Vaidlustuses esitatud põhjendused osutavad põhjendamatult madalale maksumusele . Vaidlustaja ei mõista hankija ja kolmanda isiku etteheit eid selle kohta, et vaidlust uses esile toodud põhjendamatult madala maksumuse esinemise indikaatorid on nende arvates liiga üldised. Kui kolmas isik soostub avaldama vaidlustajale sama teabe, mille ta avaldas põhjendamatult madala maksumuse kontrollimenetluses hankijale, siis saaks vaidlustaja juba esitada väga detailsed põhjendused. Arusaadavalt kolmas isik vaidlustajale sellist infot ei soostu avaldama. Erinevalt pakutud lahendusest ja süvendatavatest ning uputatavatest mahtudest võib kolmanda isiku hinnastamisloogika tõepoolest sisaldada ärisaladust, mistõttu see on mõistetav, et vaidlustajale ei avalda t a kolmanda isiku hinnastamisloogikat. Vaidlustaja on aga Pärnu silla suhtes läbi viidud kõigis kolmes riigihankemenetluses osale mise tulemusel peensusteni kursis Pärnu jõe eripäradega ja muude hinnastamist mõjutavate faktoritega. Seda teadmist omades on vaidlustaja veendunud, et kolmas isik on hinnastamisel teinud kusagil olulise vea. Seda kinnitab ka kolmanda isiku pakutud hinna väga suur vahe võrreldes riigihanke eeldatava maksumusega ja võrreldes teiste pakkumustega. Täiendavalt juhib vaidlustaja tähelepanu, et kui kolmanda isiku poolt arvestamata jäetud KMH tuleb teha, siis pikeneb kolmanda isiku poolne hankelepingu täitmise periood 40 kuuni . Sellisel juhul peab kolmas isik 40-kuulise perioodi vältel täitma hankelepingu kuludega, mida ta planeeris katma 22-kuulist hankelepingu perioodi. Nimetatu osundab samuti põhjendamatult madalale maksumusele. Samasugune loogika kehtib juhul, kui kolmanda isiku lahenduse elluviimiseks on vaja muuta detailplaneeringut, mida selgitame edaspidi. Vaidlustaja mõistab, et vaidlustuskomisjon saab kontrollida üksnes seda, kas hankija pole põhjendamatult madala maksumuse kontrollimisel teinud ilmset viga . Vaidlustuskomisjoni pole arusaadavalt eriteadmisi, et iseseisvalt teostada põhjendamatult madala maksumuse sisulist kontrolli. Vaidlustuskomisjon saab üksnes kontrollida, kas hankija pole kontrolli teostamisel teinud ilmselget viga. Näiteks ilmneb hankija poolt vaidlustajale avaldamiskõlb ulikuks peetud infost, et hankija on kõigepealt nõudnud kolmandalt isikult selgitusi maksumuse põhjendatuse kohta 14.02. 2023. Seejärel on hankija 08.03. 2023 küsinud selgitusi uuest, selgitades, et kolmanda isiku selgitused on olnud liiga üldsõnalised, millest hankijal pole lubatud lähtuda. Selline kommunikatsioon näitab, hankijal oli õigus kolmanda isiku pakkumus RHS § 115 lg 8 või lg 9 alusel tagasi lükata, sest kolmas isik ei andnud RHS § 115 lg 1 sätestatud 5-tööpäevase tähtaja jooksul piisavaid selgitusi. Millegipärast andis hankija kolmandale isikule aga täiendava võimaluse. Vaidlustuskomisjon peabki nüüd kontrollima, kas kolmanda isiku s elgitused ikka täidavad RHS § 115 eesmärki. KOLMANDA ISIKU PAKUTU D LAHENDUSE VASTUOLU DETAILPLANEERINGUGA Kolmanda is iku pakutav lahendus peab vastama detailplaneeringule . Lisaks asjaolule, et kehtiva detailplaneeringu (edaspidi DP ) järgimise kohustus tuleneb PlanS -st , on hankija ka läbirääkimistel konkreetselt öelnud, et pakutav lahendus peab vastama DP- le . Viitame hankija ja vaidlustaja vahel 08.11.2022 peetud läbirääkimiste protokolli punktile 5, kus vaidlustaja küsis ja hankija vastas järgmiselt: Taotleja : Viitate arhitektuuri osas detailplaneeringu viitele. Kas teil on õigus anda oma hinnang hankes esitatud tööle, mille põhjenduseks on, et ei vasta detailplaneeringu punktile ja ei ole sobiv linnaruumi? Hankija : Detailplaneering on üks hanke materjalide osa ja lahendus peab vastama detailplaneeringule . Taotleja ei saa esitada pakkumust lahendusele, milline ei ole Hankija poolt heakskiitu saanud . DP-s on nõu tud , et projekteeritav ja ehitatav Pärnu silla arhitektuurne lahendus ja sillakoridori ga seotud liikluslahendus oleks lei tud koostöös Eesti Arhitektide Liiduga läbi viid ud rahvusvahelise arhitektuurivõistluse käigus . Vaidlustuses oleme viidanu d ja tuginenud DP seletuskirjale, mi lle kohaselt : Kehtiv DP sätestab, et : Planeeringuala arhitektuurne lahendus peab sobituma keskkonda ja väärtustama ümbritsevat linnaruumi. Kavandatava silla ja hoonestuse arhitektuur peab olema kaasaegne, kõrgetasemeline ja piirkonna ruumilist kvaliteeti parandav. Ehitiste välisviimistluses kasutada kaasaegseid, kvaliteetseid ja kestvaid materjale. Hoonestus kavandada madala energiakasutusega, arvestada säästvate tehnoloogiate kasutamist. Kehtiv DP sätestab , et e eltoodud nõudeid kõige paremini täitev arhitektuurne lahendus sillale ja sillakoridoriga seotud liikluslahendusele tuleb leida koostöös Eesti Arhitektide Liiduga (edaspidi EAL ) läbi viidava rahvusvahelise arhitektuurivõistluse tulemusel. Järelikult on DP-s sätestatud ehitusloa andmise eeltingimuseks, et ehitusloa saab üksnes selline ehitusprojekt, milles on kajastatud selline Pärnu silla lahendus ja sillakoridoriga seotud liiklus lahendus, mis järgib koostöös EAL-iga läbi viid ud rahvusvahelise arhitektuurivõistluse võidutöö lahendust. Vaidlustuses oleme ka selgitanud, et DP-s mitmetel lehekülgedel paljukordselt nõutud rahvusvaheline arhitektuur ivõistlus viidi gi 2019 koostöös E AL-iga läbi ja võidutööks kuulutati töö märgusõnaga „Luik“. Vaidlust uses oleme selgitanud ka seda, et vaidlust aja poolt võistleva dialoogi käigus pakutud allkirjastatud lahendus on kõnealuse võidutöö edasiarendus. Kolmanda isiku pakutud lahendus, mis tunnistati hankija poolt vastavaks ja edukaks, ei ole leitud EAL-iga koostöös läbi viidud rahvusvahelise arhitektuurivõistluse käigus . DP-s seatud eeltingimuse kohaselt peab DP-s sätestatud kriteeriumitele kõige paremini vastav Pärnu silla lahendus ja sillakoridoriga seotud liikluslahendus olema leitud: arhitektuurivõistluse käigus, mis on olnud rahvusvaheline ja mis on läbi viidud koostöös EAL-iga Vaidlustaja etteheide on, et kolmanda isiku pakutud lahendus, mis tunnistati hankija poolt vastavaks ja edukaks , ei ole üldse leitud arhitektuurivõistluse tulemusel, rääkimata sellest, et arhitektuurivõistlus oleks olnud rahvusvaheline ja oleks läbi viidud koostöös EAL-iga . Praegune võistlev dialoog ei ole kuidagi võrdsustatav DP-s sätestatud EAL-iga koostöös läbiviidava rahvusvahelise arhitektuurivõistlusega . Hankija ja kolma nda isik u vastustest vaidlustusele selgub, et nad on omavaheliste mõttetalgute käigus leiutanud konstruktsiooni nagu täidaks käimasolev võistlev dialoog DP-s eeltingimuseks seatud EAL-iga koostöös läbi viidava rahvusvahelise arhitektuuri võistluse rolli. Vaidlustaja t üllatab e riti just s e e, et hankija on avaldanud niivõrd ebaadekvaatse käsitlus e oma ametlikus menetlusdokumendis . H ankija nimelt on 2019 korraldanud EAL-iga koostöös rahvusvahelise arhitektuurivõistluse, mistõttu hankija peaks olema teadlik, kuivõrd kaugel on tema praegune väide tegelikkuse st . Nagu eelnevalt selgitatud, DP-s eeltingimuseks seatu, mis käesolevalt on kolmanda isiku pakutud lahenduse puhul täitmata, sisaldab kolme kategooriat: (a) arhitektuurivõistlus, (b) mis on olnud rahvusvaheline ja (c) mis on viidud läbi koostöös EAL-iga . Neid kategooriaid ei ole lubatud sisustada suvaliselt ega omavoliliselt nagu seda on teinud hankija ja kolmas isik vastustes vaidlustusele . Need kategooriad on sisustatud EAL-i eestseisuse poolt 11.04.2013 kinnitatud „Eesti Arhitektuurivõistluste Juhendis 2013“ ( Lisa 2 , edaspidi Juhend ). Juhime tähelepanu, et kõnealune Juhend on selle p 123 kohaselt koostatud , lähtudes arhitektuurivõistluste korraldamise tavadest, Eesti Vabariigi õigusaktidest ning Euroopa Arhitektide Nõukogu (ACE) ja Ülemaailmse Arhitek tide Liidu (UIA) soovitustest ja juhistest. Seega tegemist on nii Eesti kui ka rahvusvaheliselt tunnustatud tava ja praktikat esindava allikmaterjaliga. Järgnevalt põhjendame, miks antud juhul on täitmata kõik kolm DP-s eeltingimuseks seatud kategooriat: Võistlev dialoog oma olemuselt ei ole kuidagi võrdsustatav arhitektuurivõistlusega ning käesoleval juhul on täielikult täitmata Juhendis arhitektuurivõistlusele esitatud nõuded . Nimelt: Juhendi p 3 kohaselt on arhitektuurivõistlus RHS-i tähenduses samaväärne ideekonkursiga, mille korraldamisel järgitakse hea tava kohaselt Juhendit. Antud juhul pole tegemist ideekonkursi, vaid võistleva dialoogiga, milles pole Juhendit mingil moel järgitud. Võrdluseks toome 2019 Pärnu linnavalitsuse poolt ideekonkursina korraldatud riigihanke viitenumbriga 217156 nimetusega „Pärnu Raba-Lai tänava silla arhitektuurivõistlus“, mille hanke alusdokumendis on selgelt sätestatud, et läbi viidava arhitektuurivõistluse üheks aluseks on Juhend. Juhendi p 2 kohaselt korraldatakse arhitektuurivõistlus võistlusülesandele parima lahenduse saamiseks arhi tektuuri või ruumilise planeerimise valdkonnas, kusjuures Juhendi p 22 kohaselt seatakse võistlustööde hindamisel eesmärgiks lahenduse kvaliteet. Antud juhul puudub esiteks võistlusülesanne, mille alusel mingit võistlust üldse korraldada saaks. Teiseks pole võistleva dialoogi eesmärk olnud arhitektuurivaldkonnas kvaliteedilt parima lahenduse välja selgitamine, vaid hoopis odavaima ja lühima teostusajaga lahenduse välja selgitamine. Juhendi p 21 kohaselt ei korraldata arhitektuurivõistlust üheskoos ehitus hanke koosseisus. Juhendi p 21 näeb selgesõnaliselt ette, et k ui korraldaja soovib korraldada arhitektuuri puudutava võistluse ehitushanke koosseisus, siis ei tohi ta seda nimetada arhitektuurivõistluseks. Antud juhul on gi just tegemist ehitustööde hanke ga , mille käigus on keelatud korraldada arhitektuuri võistlust ja mida ei tohi nimetada ega käsitleda arhitektuur ivõistlusena . Juhendi p 54 kohaselt võtavad arhitektuurivõistlusest osa arhitektid või planeerimis- või projekteerimisvaldkonna juriidilised isikud. Antud juhul osalevad või stlevas dialoogis ehitusettevõtjad, sest tegemist on ehitustööde hankega. Juhendi p 67 kohaselt moodustavad arhitektuurivõistluse žürii enamuse arhitektid, kellele on antud volitatud arhitekti kutsekvalifikatsioon. Antud juhul žürii puudus, sest mingit arhitektuurivõistlust ei toimunud. Hankija väitel oli ta dialoogi läbiviimise etappi kaasanud arhitekti Tiit Sild . Selgelt on täitmata nõue, et oleks žürii , kus enamuse moodusta vad arhitektid. Juhendi p 23 kohaselt võistlejad esitavad oma võistlustööd anonüümselt ja žürii hindab neid anonüümselt ning k ogu võistluse ajal tagatakse võistlustööde anonüümsus . Antud juhul pole midagi anonüümselt esitatud ega üritatudki anonüümsust tagada. Juhendi punkti 36 kohaselt liigituvad v õistlused võistlusülesandes kirjeldatava objekti alusel planeeringu eskiisi võistluseks, ehitise eskiisi võistluseks ja visioonivõistluseks. Nagu öeldud, mingit võistlusülesannet praegu pole. Ühtegi nimetatud võistluse liiki samuti ei eksisteeri. Tegemist on ehitustööde hankemenetluse liigiga. Kuna võistleva dialoogi näol pole tegemist arhitektuurivõistlusega, siis on veel vähem tegemist DP-s nõutud rahvusvahelise arhitektuurivõistlusega, mille suhtes Juhendis esitatud nõuded on täiendavalt täitmata . Nimelt: Juhendi p 35 kohaselt tohib võistlust nimetada rahvusvaheliseks, kui žürii koosseisus on rahvusvaheliselt tuntud arhitekt ja võistlust reklaamitakse välisriikides. Kumbki nimetatud nõue pole antud juhul täidetud. Juhendi p 35 on lisaks selgelt kirjas, et r iigihangete rahvusvahelist piirmäära ületav idee-konkurss ei ole automaatselt rahvusvaheline võistlus Juhendi mõistes. See lükkab ümber ka hankija ja kolmanda isiku väited, et rahvusvahelise piirmäära ületamine muudab võistleva dialoogi käigus väidetavalt toimunud arhitektuurivõistluse rahvusvaheliseks. Juhendi p 76 kohaselt tuleb r ahvusvahelise arhitektuuri võistluse väljakuulutamise tea d e saa ta välisriikide arhi tektide liitudele ja suuremate rahvusvahelise levikuga arhitektuuriajakirjade toimetustele. Seda pole tehtud. Võistleva dialoogi koosseisus hankija ja kolmanda isikul väitel toimunud olematu t arhitektuurivõistlus t pole mingil juhul korraldatud koos töös EAL-iga . Nimelt: Juhendi p 50 kohaselt kooskõlastatakse arhitektuurivõistluse võistlustingimused EAL-iga . Juhendi p 119 kohaselt saab EAL-ilt tellida võistlustingimuste kohta hinnangu ja k ui see ei ole nõustuv, ei ole korral dajatel õigus t öelda, et võistlus on korraldatud koostöös EAL - iga . Antud juhul pole võistlustingimusi , neid pole EAL-iga kooskõlastatud ega EAL-ilt mingit hinnangut tellitud. Järelikult ei saa kuidagi väita, et midagi oleks tehtud koostöös EAL-iga . Juhendi p 117 kohaselt esindab EAL-i võistluste korraldamisega seotud küsimustes eestseisus. Hankija tuginetud arhitekt Tiit Sild ei kuulu EAL-i eestseisusesse. Tal puudub igasugune volitus EAL-i esindamiseks. Juhendi p 118 kohaselt selleks, et saaks rääkida EAL-ist kui arhitektuurivõistluse kaaskorraldajast , tuleb EAL-iga sõlmida vastav leping. Seda pole tehtud. Võrdluseks toome 2019 Pärnu linnavalitsuse poolt ideekonkursina korraldatud riigihanke viitenumbriga 217156 nimetusega „Pärnu Raba-Lai tänava silla arhitektuurivõistlus“, mille hanke alusdokumendis on selgelt sätestatud, et Pärnu linnavalitsus ja EAL-i vahel on 06.06.2019 sõlmitud leping nr 8-4/717-70 arhitektuurivõistluse läbiviimiseks. Juhendi p 75 kohasel tuleb avalik arhitektuurivõistlus kuulutada välja meedias ja EAL-iga koostöö korra ka EAL-i veebilehtedel, mida pole antud juhul samuti tehtud. EAL-i kodulehel on kirjas nii lõppenud kui ka käimasolevad arhitektuuri võistlused . Käimasolevat võistlevat dialoogi pole seal nimetatud. Ei saagi olla, sest tegemist pole arhitektuurivõistlusega. EAL on vaidlustajale kinnitanud, et käimasolevat võistlevat dialoogi ei tohi käsitleda rahvusvahelise arhitektuurivõistlusena , käimasolevat võistlevat dialoogi ei ole läbi viidud koostöös EAL-iga ja EAL ei ole määranud kedagi võistleva dialoogi läbiviimise komisjoni . Esitame vaidlustuskomisjonile vaidlustaja esindaja e-kirjavahetuse EAL-iga ( Lisa 3 ) , milles EAL andis eelmises lauses nimetatud kinnituse d . Lisaks teatas EAL selles e-kirjavahetuses otseselt, et selli st võistlev at dialoogi tuleb Juhendi kohaselt käsitleda halva tavana. Seega lükkab EAL selgelt ümber hankija ja kolmanda isiku ennekuulmatu ning Juhendiga otseses vastuolus oleva väite , et võistleva dialoogi käigus viidi EAL-iga koostöös läbi rahvusvaheline arhitektuurivõistlus . Seda ei toimunud. Juhend is toodu aitab täiendavalt mõista , miks DP- s on esitatud sellised nõuded, milledega on kolmanda isiku pakutud lahenduse vastavaks ja edukaks tunnistamine vastuolus . Nimelt: Juhendi p 17 kohaselt korraldatakse arhitektuurivõistlus ennekõike juhul, kui kavandatakse linnaehitus likult keskses kohas asuva või suurt avalikku huvi pakkuva ehitise ning kesksema avaliku ruumi, väljaku, tänava või pargi projekteerimist, samuti suurema ja kesksema hoonestus ala planeerimist. Pärnu sild kahtlemata kuulub viidatud kategooriasse , mistõttu DP-s ongi nähtud ette arhitektuurivõistluse korraldamise nõue . Juhendi p 35 kohaselt on rahvusvaheline võistlus otstarbekas juhul, kui kavandatakse eriti esin duslikku objekti või kohta Eestis. A sjaolu , et DP nõuab just rahvusvahelise arhitektuurivõistluse korraldamist, kinnitab Pärnu silla kuulumist ka viidatud kategooriasse. Juhendi p 18 kohaselt kohalik omavalitsus saab seada ehitusprojektist või planeeringust huvitatud isikule võistluse korraldamise kaalutlusotsuse (ehitusluba, planeeringu vastuvõtmine) tegemise eeltingimuseks. Juhendi p 18 kohaselt määratletakse hea tava järgi võistluse nõue üldplaneeringus ning seda täpsustatakse detailplaneeringutes, lähtudes omavalitsuse haldusterritooriumi osade eri pärast, ehitise suurusest ja mõjust. Antud juhul ongi DP-s seatud ehitusloa andmise eeltingimuseks, et Pärnu silla arhitektuurne lahendus ja sillakoridori ga seotud liikluslahendus tuleb leida koostöös EAL-iga korraldatav a rahvusvahelise arhitektuurivõistluse käigus. Kolmanda isiku pakutud lahenduse vastavaks ja edukaks tunnistamine rikub seda DP eel tingimust . Vaidlustaja ei pidanud hanketingimusi vaidlustama, vaid ta võis esitada EAL-iga koostöös läbiviidud rahvusvahelise arhitektuurivõistluse võitnud lahendus t järgiva lahenduse ning vaidlustada kõiki neid pakkumusi, mis ei ole DP-s sätestatud eeltingimusega kooskõlas . Hankija ei saa võistleva dialoogiga muuta kehtivat DP- d. DP muutmiseks näeb PlanS ette eraldi menetluse. Hankija väide, et ta lubas võistleva dialoogi käigus pakkuda niivõrd olulisele taristu objektile nagu Pärnu sild lahendust, mis on vastuolus kehtivas DP-s sätestatud nõuetega, on PlanS-ga vastuolus. Hankijal puudub õigus kolmanda isiku pakutud lahenduse alusel koostatud ehitusprojektile anda ehitusluba , sest see lahendus pole leitud EAL-iga koostöös korraldatud rahvusvahelise arhitektuurivõistluse käigus . See tähendab mh , et EAL -i ga koostöös valit av arhitektide enamusest , sh vähemalt ühest rahvusvaheliselt tunnustatud arhitektist , koosne ma pidav žürii pole andnud kolmanda isiku pakutud lahenduse sobivusele mistahes hinnangut, rääkimata, et see oleks hinnatud parimaks lahenduseks. Ainukene võimalus anda kolmanda isiku pakutud lahenduse alusel koostatud ehitusprojektile ehitusluba, on kehtestada uus DP. See võtab aga PlanS-is sätestatud menetlusetappe arvestades aega vähemal t aasta. See aga tähendab, et vastavalt pikeneb ka kolmanda isiku poolt hankelepingu täitmise periood. See aga seab kolmanda isiku ebavõrdsesse seisu võrreldes teiste pakkujatega. Vaidlustaja üks peami n e etteheiteid on, et kolmanda isiku pakutud 22-kuulise perioodi vältel pole hankelepingu täitmine võimalik. Kui kolmandale isikule võimaldatakse DP tingimuste muutmise tõttu aasta võrra pikem periood, siis on kolma nda isik u pakkumus järelikult saanud pakutud 22 kuu eest hindepunkte ebaõiglaselt võrreldes vaidlustaja ja teise pakkumustega. Ajalises plaanis pole ks erilist abi ka DP muutmisest, sest PlanS § 140 lg 7 kohaselt tuleb DP muutmiseks koostada uus sama planeeringuala hõlmav detailplaneering, lähtudes PlanS detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõuetest. Viidatud kujul DP muutmine oleks ka vastuolus Pärnu silla suguste taristuobjektide kohta käiva hea tavaga , mida kinnitavad Juhendi punktid 17, 18 ja 35. KOLMANDA ISIKU EBAVÕRDNE KOHTLEMINE Vaidlustuses on selgit at ud, milles seisneb kolmanda isiku pakutu vastuolu hankija poolt oluliseks peetud KMH vältimise eesmärgiga . Kui vaidlustajal on õigus, siis järelikult tuleb pärast hankelepingu sõlmimist viia läbi KMH , mis hankija hinnangul võtab aega vähemalt 18 kuud. Järelikult juba ainuüksi sellest tulenevalt tuleb kolmanda isiku pakutud 22 kuu asemel arvestada hankelepingu täitmise perioodi ks vähemalt 40 kuuga. Ebavõrdne kohtlemine seisneb mh selles, et hankija mõjutas teisi pakkujaid pakkuma kallimaid lahendusi, mille puhul on KMH välistatud, kuid kolmanda isiku puhul soostus aktsepteerima odavamat lahendust, mis toob kaasa KMH . Vaidlustaja on vaidlustuses viidanud hankijaga peetud läbirääkimiste protokollidele , kust nähtub, kuidas hankija mõjutas vaidlustajat esitama lahendust, mille puhul on kindel, et KMH-d pole vaja teha , kuigi vaidlustaja selgitas hankijale, et see on kallim lahendus alternatiivsest lahendusest. Kui hankija samal ajal võimaldas aga kolmandal isikul pakkuda odavamat lahendust, mille puhul KMH on vajalik, siis on hankija kohelnud kolmandat isikut ja vaidlustajalt ebavõrdselt. Sellega on hankija oluliselt rikkunud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteks olevat võrdse kohtlemise põhimõtet (RHS § 3 p 2). Vaidlustaja on Pärnu silla suhtes läbiviidud kolme hankemenetluse käigus niivõrd detailselt Pärnu jõe olukorraga tutvunud, et teab, et jõepõhja sügavus Lai tn poolses küljes on tegelikkuses keskmiselt 1m sügavam, kui hankijale teadaolevatel andmetel . Hankelepingu üldtingimuste alapunkti 2.9 . kohaselt peab töövõtja olema punktis 2.9 esitatud andmeid ja r iigihankes avaldatud hanke alusdokumente uurinud ja kontrollinud professionaalse põhjalikkusega. Mh sellest lähtuvalt on v aidlustaja iseseisvalt teostanud Pärnu linnas kavandatava uue silla asupaigas jõepõhja mõõtmise ujuvaluselt, mille tulemusel on tuvastanud, et ligikaudselt 1m paksuselt asetseb jõe põhjas jõetaimestiku lagunenud ja põhja ladestunud sete. Selle sette ülapiiri on h ankija ekslikult näidanud kui kandvat jõe põhja ( Tippgeo OÜ Töö nr 2020TG303). Vaidlustaja poolt omal initsiatiivil tehtud mõõtmise eesmärgiks oli välja selgitada esialgu planeeritud ajutise tammi täite maht, tagamaks püsimine KeHJS § 6 lg 1 punktides 17 ja 17¹ sätestatud piirmäärade piires. Võistleva dialoogi käigus loobus vaidlustaja pakkumast lahendust, mis hõlmab ajutise tammi paigaldamist , mh põhjusel, et vaidlustaja tuvastas, et Pärnu jõe tegeliku sügavuse tõttu ei õnnestu ajutise tammi paigaldamisel püsida KeHJS § 6 lg 1 punktides 17 ja 17¹ sätestatud piirmäärade piires. Eeltoodu tõendamiseks esitame KMG Infra OÜ kinnituskirja ( Lisa 4 ). Seega, j uhul, kui kolmas isik on teinud enda arvutused hankija poolt avaldatud andmetest lähtudes, on need väärad ka tegeliku olukorraga erinevuse tõttu. Järelikult ka sel põhjusel on kolmanda isiku pakutud lahenduse korral KMH vältimatu, sest kõnealune 1m erinevus suurendab oluliselt kolmanda isiku arvestatud jõkke tahkete ainete uputamise mahtu. Lisaks ei saa kolmas isik hankelepingu sõlmimise järgselt asuda aega ja raha juurde taotleme argumendil, et tegelikult on jõepõhja sügavus osutunud hankija avaldatust sügavamaks, sest selline teave oli kolmandale isikule ja ka hankijale teada juba enne hankelepingu sõlmimist. Hiljemalt käesolevast menetlusdokumendist peab see teave kolmandale isikule ja hankijale olema teada. Professionaalne ja hoolas pakkuja, pakkudes hinda ja lahendust sellisele suurele ja kallile objektile, peab iseenesest mõistetavalt käima ja tutvuma kohapealsete oludega, veendumaks et tema lahendus on rajatav ja algandmed klapivad. HANKELEPINGU TÄITMISE PERIOODIST SÕLTUMATA KMH VAJADUSEST Hankija poolt vaidlustajale avaldatud kolmanda isiku ajagraafik ise demonstreerib, et hankelepingu täitmine kolmanda isiku pakutud 22 kuu vältel pole võimalik . Lisaks vaidl ustuses toodule tugineb vaidlustaja järgnevale: Hankijaga 14.10.2022 peetud läbirääkimiste protokolli p 5.6. kohaselt: Seoses kalade rändega on vees tehtavate tööde ajaline piirang 01.04-30.06 ja 30.09-31.12. Need ajavahemikud võivad olla lühemad, kuid kindlasti mitte pikemad. Nendel perioodidel ei sa teha tammide ehitamist, sulundseinte rajamist ja muid töid otseselt vees. Eeltooduga seoses juhib vaidlustaja tähelepanu järgnevale: Lähtudes kalade rändeaja piiranguperioodist on jõesammaste sulundite ja ajutiste tammide ehitus võimalik üksnes perioodil juuli-september või jaanuar-märts. Kolmanda isiku graafiku kohaselt on see planeeritud august-september . Kolma nda isiku ajagraafiku s on näi datud ära jõesammaste sulundite ja a j utiste tammide vette täitmise a eg , kuid puudu on info selle kohta, millal ajutised konstruktsioonid ja tammid veest eemaldatakse. Selliseid töid on võimalik teostada samuti vaid keeluperioodi välisel ajal , aga kolmas isik pole sellega arvestanud ajagraafikut koostades. Selleks, et kolmas isik saaks augustis-septembris eeltoodud töödega tegeleda, pea vad eelnevalt olema teostatud graafikus toodud projekteerimistööd ja saavutatud ehitusloa väljastamine. Ehitusloa väljastamine pole aga võimalik enne KMH teostamist ja isegi kui millegipärast asuda seisukohale, et see pole vajalik, siis ülal toodud põhjendustel on keskkonnamõju eelhinnangu teostamine ikka vajalik . Samuti pole kolmanda isiku graafikus arvestatud ehitusprojektile ekspertiisi teostamise vajadusega ja selleks kuluva ajaga. Lisaks pole kolmanda isiku graafiku arvestatud DP muutmise vajadusega, sest kolmanda isiku lahendus ei vasta kehtivale DP- le . Igal juhul pole reaalne, et kolma s isik saavutaks ehitusloa väljastamis e juba käesoleva aasta augustiks või septembriks . Kui ehitusluba pole, siis ei saa kolmas isik augustis ja septembris ka jõesammaste sulundite ja ajutiste tammide ehitamisega tegeleda. Seoses kalade rändega kaasnevate piirangute tekib j ärgmine võimalus nendeks töödeks alles 2024 jaanuaris. Järelikult juba ainuüksi kõnealusel kalade rände põhjusel nihkub graa fikus viidatud tööde teostamine edasi ca 4- 5 kuud , mis tähendab, et hankelepingut pole võimalik kolmanda isiku pakutud 22 kuu jooksul täita. Eeltoodu tähendab omakorda, et graafikus 2024 septembrisse planeeritud hüdroisolatsiooni ja asfalteerimistööd nihkuvad edasi 2024 veebruari-märtsi. Tulenevalt Transpordiameti poolt kehtestatud teetööde tehnilistes kirjelduste punktist 6.8.3. ei tohi h üdroisolatsiooni töid teostada aluspinna temperatuuri langemisel alla +5 ºC. Veebruaris ja märtsis on betoonist tekiplaadi temperatuur aga kindlasti alla +5 ºC. Majandus- ja Taristuministri 03.08.2015 määruse nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedinõuded“ § 18 lg 2 näeb ette, et asfaltbetooni pealmisi kihte võib laotada õhutemperatuuril üle +5 ºC ja aluskihte üle 0 ºC. SMA-segusid võib laotada õhutemperatuuril üle +10 ºC. Lisaks, a sfaltbetoonsegu laotamisel temperatuuridel 0 kuni +5 ºC peab järgima erinõudeid, milledega kolmas isik pole oma pakkumuses arvestanud . Nimelt on kolmas isik planeerinud asfalteerimistööd septembrisse, kuid eelviidatud asjaoludega arvestamata jätmise st tingitud graafiku edasinihkumise tõttu on neid töid võimalik kõige varem teostada alles veebruari s või märtsi s . Samuti ei ole võimalik rajada talvekuudel asfalt katendit Rääma tn ja Laia tn pool. Transpordiameti poolt kehtestatud k illustikust katendikihtide ehitamise juhise punkt 3.1 sätestab, et t alvel ehitatud konstruktsioonidele tohib aluseid ehitada peale alumiste konstruktsioonide täielikku sulamist ja veelkordset tihendamist. Seega talvekuudel algama pidavaid töid on võimalik esmakordselt tegelikult alustada alles aprilli s . See toob omakorda kaas a mitmekuulise hankelepingu tegeliku täitmisperioodi pikenemise. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Raiko Lipstok Vandeadvokaat Aktsiaselts Merko Ehitus Eesti ja KMG Infra OÜ lepinguline esindaja Lisatud: Hankija 07.12.2022 täiendavad nõu d ed. Eesti Arhitektuurivõistluste Juhend 2013 . Eesti Arhitektide Liidu kinnituskiri. KMG Infra OÜ kinnituskiri.