Rahandusministeerium · 20. aprill 2023
- Viit
- 15-8/2855
- Registreeritud
- 20. aprill 2023
- Dokumendi liik
- Sissetulev kiri
- Adressaat
- MTÜ Eesti Turbaliit
- Saabumis/saatmisviis
- e-post
- Funktsioon
- 15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
- Sari
- 15-8 Maakonnaplaneeringute koostamise korraldamine
- Toimik
- 15-8/2023
- Vastutaja
- Alan Rood (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)
- Lahendamise tähtaeg
- 26. aprill 2023
Sisu (failidest)
-41910 -414020 Rahandusministeerium Suur-Ameerika 1 Teie: 09 .02.2023 nr 15-8/994 10122 Tallinn Meie: 2 8 .0 3 .2023 Lugupeetud Kaia Sarnet Olete pöördunud MTÜ Eesti Turbaliit poole Harjumaa maavarade teemaplaneeringu lähteseisukohtadele ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsusele (edaspidi VTK) ettepanekute esitamiseks. Teemaplaneeringu eesmärk on kogu Harju maakonna territooriumi hõlmava pikaajalise planeeringu koostamine ning perspektiivsete ehitusmaavarade uuringualade, kaevandamisalade paiknemise, olemasolevate karjääride ning turbatootmisalade laiendamise võimaluste määramine. VTK-s on viidatud, et turba uurimisel ja kaevandamisel lähtutakse keskkonnaministri määrusest nr 87 „Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri“ . Eesti Turbaliit nõustub, et turba uurimise ja kaevandamise kä sitlemisel planeeri ngus tuleb lähtuda kehtivast õiguslikust raamistikust. VTK l eheküljel 20 on esitatud järgnev viide : “Turba korral võib nimistusse kantud juba kasutamiseks sobilikeks hinnatud alade arv väheneda lisanduvate kriteeriumite tõttu” . Juhime tähelepanu, et ala de arv ei saa väheneda lisanduvate kriteeriumite tõttu, vaid kriteeriumite alusel tehtud analüüsi tulemusel. Teemaplaneeringu esime ses etapis ei peaks esitama ennatlikke seisukohti alade arvu vähenemise osas ega seadma seeläbi põhjendamata ootusi või kitsendusi . Välist ama ei peaks ka võimalust, et planeeringuga võib selguda alasid, mida on mõistlik kaevandamiseks kavandada, kuid mida varasemalt ei ole selliselt käsitletud. Planeeringu eesmärk on tagada toormega varustatus, konkurentsivõime ja jätkusuutlikus. Ringmajanduse peatükis viidatakse, et teemaplaneeringu KSH käigus analüüsitakse ja hinnatakse planeeringulahenduse mõju jäätmetekke le ja ringmajanduse le . Ringmajand use võimaluste puhul palume KSH raames analüüsida mh kehtivat õigusruumi ning selle võimalikku tuge ring majandamisele , näiteks jäätmetest tagasi tooteks registreerimise protsessi ning sellega kaasnevaid menetlus- ja tõendamistoiminguid. Kliimamuutuste peatükis on viidatud, et mõju kliimale taandatakse kavandatava tegevuse põhjustatud kasvuhoonegaaside heite hinnangule ning seejuures kasutatakse IPCC LULUCF sektori metoodikat. Juhime tähelepanu, et Euroopa Liidu riikides kasutatav IPCC arvutusmetoodika Tier 1 tasemel ei kajasta turba heitedünaamikat riigispetsiifiliselt ja täpselt, kuna põhineb keskmistatud näitajatel. Eestis toodetud turba süsiniku sisaldus on arvutustes kasutatavatest vaikeväärtusest ~ 20% madalam. Läti Vabariigis tehtud uuringud lubavad eeldada, et samalaadse uuringu tegemisel Eestis , võivad ka siinsed väljakuheited olulisel määral väheneda. Eesti Turbaliit alustas 2022. aastal koostöös Keskkonnainvesteeringute Keskuse ning Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooliga uuringut „ Ringmajanduse põhimõtete juurutamine Eestis toodetud aiandusturba toodete kasutamisel ja sellega seotud kasvuhoonegaaside heite vähendamine LULUCF sektoris “. Töö valmib 2024. aastal ning selle eesmär k on välja selgitada, kui suur osa Eestis kaevandatud ja aianduses kasuta tavast turbast ning kas ja kui pika ajaperioodi jooksul kasvuhoonegaaside heitmeid põhjustab ning pakkuda välja nende heitmete vähendamise võimalusi Euroopa Liidu ringmajanduse ( Circular Economy Action Plan ) ja säästva süsinikuringe ( Sustainable carbon cycles ) algatuste põhimõtete juurutamise kaudu . Seejuures arvestatakse teadustöös kogu turbatoodangu väärtusahela süsinikudünaamikat. Uuringu tulemusel täpsustub turba kasutusaeg se (sh ka lõppkäitlust arvestav, näiteks turbasubstraadi koos istikuga metsamulda viimine ) emissiooni käsitlus , mis toetab riigile pandud ülesannet minna emissiooniarvutustes üle kõrgema taseme ( Tier 3 ) metoodikale. Juhime tähelepanu, et turba kasutusaegne ( off-site ) ning seejuures eeldatavasti lõppkäitlusest sõltuv emissioon ei ole otseselt seotud tootmis aladega teemaplaneeringu mõistes, mistõttu tule b planeeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise raames käsitleda vaid otseselt turbatootmis aladelt pärinevaid väljakuheitmeid ( on-site ) . Palume MTÜ Eesti Turbaliit hoida edaspidise tööga kursis ning kaasata järgnevate etappide ülevaatamisesse. Lugupidamisega / allkirjastatud digitaalselt / Merilin Kalmaru T egevdirektor Merilin Kalmaru, tel 55 513 937 Erki Niitlaan, tel 55 27 327