dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja keeleseaduse muutmise seadus eelnõu (11 SE)

Rahandusministeerium · 20. aprill 2023
Viit
1.1-11/2848-1
Registreeritud
20. aprill 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.1-11/2023
Vastutaja
Virge Aasa (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Personali- ja õigusosakond)

Failid

  • 📎1-1-15-11-1_-_Vabariigi_Valitsuselt_arvamuse_küsimine_eelnõu_11_SE_kohta.asice336 KB
  • 📎23-00626-2.pdf2 KB
  • 📎E-kiri.pdf71 KB

Sisu (failidest)

Vabariigi Valitsus .04.2023 nr 1-1/15-11/1 Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Isamaa fraktsiooni k.a 18. aprillil algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja keeleseaduse muutmise seadus eelnõu (11 SE). Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks põhiseaduskomisjoni. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Hussar Lisad: 1) eelnõu kahel lehel 2) seletuskiri kolmel lehel Eneli Illaru 631 6332, [email protected] Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja keeleseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Sissejuhatus ja eelnõu eesmärk Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus (KOVVS) ei näe ette, et kandidaat peaks oskama volikogu töökeelena nõutavat eesti keelt. Eelnõuga on kavas seadusesse sisse viia täiendav kandideerimisnõue eesti keele oskamise näol, samuti sätestada keelenõude sisu, selle tõendamise kord ning täpsustada järelevalvega seonduvaid sätteid. Kavandatud muudatuste ga taga takse , et kohalike omavalitsuste volikogude istungid toimuksid eesti keeles. Muudatused on ajendatud praktikas ilmnenud probleemist, et mitte kõik kohalike omavalitsuste volikogudesse valitud liikmed ei valda eesti keelt tasemel, mis võimaldaks volikogu töös eesti keeles osaleda. Eelnõu laiem eesmärk on aidata kaasa eesti keele kasutamisele peamise suhtluskeelena ning seeläbi tugevdada eesti keele kui riigikeele positsiooni Eesti ühiskonnas. Kokkuvõte eelnõuga kavandatud muudatustest: kohaliku omavalitsuse volikogusse kandideerimisele kehtestatakse eesti keele valdamise nõue; kehtestatakse keelenõue volikogu liikme eesti keele oskusele, mille kohaselt peab volikogu liikme eesti keele suuline ja kirjalik oskus võimaldama tal osa võtta volikogu tööst; sätestatakse keelenõude tõendamise kord volikogusse kandideerimisel – kandidaat peab kandideerimisavalduses kinnitama eesti keele valdamist ettenähtud tasemel ning esitama andmed eesti keele oskust tõendava dokumendi kohta; sätestatakse selgelt Keeleameti pädevus riikliku ja haldusjärelevalve teostamisel kohaliku omavalitsuse keelenõuete ja keelekasutuse nõuete täitmise üle. Eelnõu eesmärk on tagada kohaliku omavalitsuse volikogu liikme eesti keele oskus tasemel, mis võimaldab osaleda volikogu töös riigikeeles. Keeleoskuse nõude kehtestamine aitab kaasa põhiseaduse preambulis sätestatud eesmärgi saavutamisele, milleks on eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilitamise tagamine läbi aegade. Samuti aitab volikogu liikmetele keeleoskuse nõude kehtestamine tagada kooskõla põhiseaduse § 52 lõikega 1, mille kohaselt riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asjaajamiskeel on eesti keel, ning põhiseaduse § 51 lõikega 1, mille kohaselt on igaühel õigus pöörduda riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole eesti keeles ja saada eestikeelseid vastuseid. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu §-ga 1 muudetakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadust. Eelnõu § 1 punktis 1 täiendatakse KOVVS § 5 l õige t 5 eesti keele oskamise nõudega. Eesti keele oskuse nõude kehtestamine kandideerimispiiranguna vastab põhiseaduslikule eesmärgile tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine, samuti põhiseaduse § 51 l õikes 1 ja § 52 l õikes 1 sätestatud keelekasutusnõuete alustele. Seega on piirangul legitiimne eesmärk. Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse KOVVS-i volikogu liikmelt nõutava eesti keele oskuse kirjeldusega ning lisatakse seadusesse loetelu isikutest, kelle puhul saab eeldada keeleoskust. Loetelu kehtestamisel on lähtutud keeleseadusest. Nendeks on esiteks isikud, kes on sooritanud tasemeeksami vähemalt tasemel B 2 , ning teiseks isikud, kes saavad keeleoskust tõendada keeleseaduse para g rahvis 26 loetletud tõendiga. Seega on edaspidi need kaks kehtivas õiguses reguleeritud keeleoskuse tõendamise kategooriat ka volikokku kandideerimise eeltingimuseks. Isikud, kes soovivad kandideerida, kuid kellel ei ole eelnimetatud keeleoskust tõendavaid dokumente, peaksid sooritama keeleoskustaseme testi keeleseaduses sätestatud tingimustel ja korras vähemalt B 2 tasemel. Eesti keele tasemeeksami sooritamise nõue vähemalt B 2 tasemel lähtub sellest, et ka põhikooli lõpetajatelt eeldatakse lähiajal eesti keeleoskus t B 2 tasemel . Eelnõu § 1 punktid 3 ja 4 näevad ette, et kandidaat peab kandideerimisavalduses kinnitama vajalikul tasemel eesti keele oskust ning lisama eesti keele oskust tõendava dokumendi andmed, näiteks haridusasutuse nimi ja lõpetamise aasta ning lõputunnistuse number. Dokumenti ennast lisama ei pea. Eesti keele oskust tõendava dokumendi andmete lisamise eesmärk on võimalike hilisemate vaidluste korral isiku reaalse keeleoskuse üle järelevalve teostamisel kontrollida isiku varasemat keeleoskuse omandamist. Samuti aitab see kohustus välistada nende isikute kandideerimist, kellel ei ole keeleseaduses sätestatud keeleoskust tõendavat dokumenti. Kohaliku omavalitsuse volikokku kandideerijalt avalduses eesti keele tasemeeksami tunnistuse andmete või eesti keeles põhihariduse, keskhariduse või kõrghariduse omandamist kinnitava dokumendi andmete esitamine proportsionaalne abinõu taotletava eesmärgi suhtes. Eelnõu §-ga 2 muudetakse keeleseadust. Eelnõu § 2 punkti 1 muudatused seonduvad järelevalvega. Punktis 1 lisatakse keeleseadusesse selgesõnaline pädevusnorm Keeleametile kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse §-s 5 2 sätestatud keelenõuete ning kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) §-s 41 sätestatud kohaliku omavalitsuse keelekasutuse nõuete täitmise õiguspärasuse ja otstarbekuse üle järelevalve teostamiseks. Asjaajamine kohalikus omavalitsuses toimub eesti keeles (§ 41 l õige 1) ning volikogu istungid toimuvad eesti keeles (§ 41 l õige 2). KOKS ei täpsusta, mida peetakse ajaajamise all silmas, kuid PS-st tulenevalt peetakse selle all silmas igasugust ametlikku suhtlust, sõltumata selle ajast ja vormist. Õigusselguse eesmärgil lisatakse seadusesse, et haldusjärelevalve teostamisel ei kohaldata Vabariigi Valitsuse seaduse §-s 75 3 sätestatut. Kui Keeleameti järelevalvemenetluses selgub, et isiku keeleoskus ei vasta nõutud tasemele, edastab Keeleamet oma hinnangu Vabariigi Valimiskomisjonile. KOVVS § 12 l õike 2 p u nkti 6 kohaselt on Vabariigi Valimiskomisjonil õigus esitada Riigikohtule protest valla või linna valimiskomisjoni otsuse tühistamiseks osas, millega registreeriti isik volikogu liikmeks, juhul kui on ilmnenud, et see isik ei vasta KOVVS § 5 lõikes 5 või 6 ettenähtud nõuetele. Paragrahvi 2 punkti 2 muudatuse eesmärk on laiendada Keeleametile antavaid volitusi järelevalve teostamisel, kuna kehtiva seaduse ammendav loetelu ameti õigustest võib osutuda järelevalve teostamisel liialt piiravaks. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõus sisalduvad muudatused on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Seaduse mõju Seadus tagab kohaliku omavalitsuse volikogu liikme eesti keele oskus e tasemel, mis võimaldab osaleda volikogu töös riigikeeles. Rakendusaktid Muudatusega seoses ei ole vaja rakendusakte kehtestada, muuta ega kehtetuks tunnistada. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub üldises korras. _______________________________________________________________________ Algatab Isamaa fraktsioon 18.04.2023. a. Helir-Valdor Seeder Isamaa fraktsiooni esimees Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja keeleseadusemuutmise seaduse eelnöu seletuskiri l. Sissejuhatus ja eelnöu eesmärk Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus (KOVVS) ei näe ette, et kandidaat peaks oskama volikogu töökeelena noutavat eesti keelt. Eelnöuga on kavas seadusesse sisse viia täiendav kandideerimisnöue eesti keele oskamise näol, samuti sätestada keelenöude sisu, selle töendamise kord ning täpsustadajärelevalvega seonduvaid sätteid. Kavandatud muudatustega tagatakse, et kohalike omavalitsuste volikogude istungid toimuksid eesti keeles. Muudatused on ajendatud praktikas ilmnenud probleemist, et mitte köik kohalike omavalitsuste volikogudesse valitud liikmed ei valda eesti keelt tasemel, mis vöimaldaks volikogu töös eesti keeles osaleda. Eelnöu laiem eesmärk on aidata kaasa eesti keele kasutamisele peamise suhtluskeelena ning seeläbi tugevdada eesti keele kui riigikeele positsiooni Eesti uhiskonnas. Kokkuvöte eelnöuga kavandatud muudatustest: • kohaliku omavalitsuse volikogusse kandideerimisele kehtestatakse eesti keele valdamise nöue; kehtestatakse keelenöue volikogu liikme eesti keele oskusele, mille kohaselt peab volikogu liikme eesti keele suuline ja kirjalik oskus vöimaldama tai osa vötta volikogu tööst; sätestatakse keelenöude töendamise kord volikogusse kandideerimisel - kandidaat peab kandideerimisavalduses kinnitama eesti keele valdamist ettenähtud tasemel ning esitama andmed eesti keele oskust töendava dokumendi kohta; • sätestatakse selgelt Keeleameti pädevus riikliku ja haldusjärelevalve teostamisel kohaliku omavalitsuse keelenöueteja keelekasutuse nöuete täitmise tile. Eelnöu eesmärk on tagada kohaliku omavalitsuse volikogu liikme eesti keele oskus tasemel, mis vöimaldab osaleda volikogu töös riigikeeles. Keeleoskuse noude kehtestamine aitab kaasa pöhiseaduse preambulis sätestatud eesmärgi saavutamisele, milleks on eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilitamise tagamine läbi aegade. Samuti aitab volikogu liikmetele keeleoskuse nöude kehtestamine tagada koosköla pöhiseaduse § 52 löikega l, mille kohaselt riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asjaajamiskeel on eesti keel, ning pöhiseaduse § 51 löikega l, mille kohaselt on igauhel öigus pöörduda riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole eesti keelesja saada eestikeelseid vastuseid. 2. Eelnöu sisu ja vördlev analuus Eelnöu §-ga l muudetakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadust. Eelnöu § l punktis l täiendatakse KOVVS § 5 löiget 5 eesti keele oskamise nöudega. Eesti keele oskuse nöude kehtestamine kandideerimispiiranguna vastab pöhiseaduslikule eesmärgiletagada eesti rahvuse, keeleja kuituun säilimine, samuti pöhiseaduse § 51 löikes l ja § 52 löikes l sätestatud keelekasutusnöuete alustele. Seega on piirangul legitiimne eesmärk. Eelnöu § l punktiga 2 täiendatakse KOVVS-i volikogu liikmelt noutava eesti keele oskuse kirjeldusega ning lisatakse seadusesse loetelu isikutest, kelle puhui saab eeldada keeleoskust. Loetelu kehtestamisel on lähtutud keeleseadusest. Nendeks on esiteks isikud, kes on sooritanud tasemeeksami vähemalt tasemel B2, ning teiseks isikud, kes saavaa keeleoskust töendada keeleseaduse paragrahvis 26 loetletud töendiga. Seega on edaspidi need kaks kehtivas öiguses reguleeritud keeleoskuse töendamise kategooriat ka volikokku kandideerimise eeltingimuseks. Isikud, kes soovivad kandideerida, kuid kellel ei ole eelnimetatud keeleoskust töendavaid dokumente, peaksid sooritama keeleoskustaseme testi keeleseaduses sätestatud tingimustel ja korras vähemalt B2 tasemel. Eesti keele tasemeeksami sooritamise nöue vähemalt B2 tasemel lähtub sellest, et ka pöhikooli löpetaj atelt eeldatakse lähiajal eesti keeleoskust B2 tasemel. Eelnöu § l punktid 3 ja 4 näevad ette, et kandidaat peab kandideerimisavalduses kinnitama vajalikul tasemel eesti keele oskust ning lisama eesti keele oskust töendava dokumendi andmed, näiteks haridusasutuse nimi ja löpetamise aasta ning löputunnistuse number. Dokumenti ennast lisama ei pea. Eesti keele oskust töendava dokumendi andmete lisamise eesmärk on vöimalike hilisemate vaidluste korral isiku reaalse keeleoskuse ule järelevalve teostamisel kontrollida isiku varasemat keeleoskuse omandamist. Samuti aitab see kohustus välistada nende isikute kandideerimist, kellel ei ole keeleseaduses sätestatud keeleoskust töendavat dokumenti. Kohaliku omavalitsuse volikokku kandideerijalt avalduses eesti keele tasemeeksamitunnistuse andmete voi eesti keeles pöhihariduse, keskhariduse voi körghariduse omandamistkinnitava dokumendi andmete esitamine proportsionaalne abinöu taotletava eesmärgi suhtes. Eelnou §-ga 2 muudetakse keeleseadust. Eelnöu § 2 punkti l muudatused seonduvad järelevalvega. Punktis l lisatakse keeleseadusesse selgesönaline pädevusnorm Keeleametile kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse §-s 52 sätestatud keelenöuete ning kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) §-s 41 sätestatud kohaliku omavalitsuse keelekasutuse nöuete täitmise öiguspärasuse ja otstarbekuse tile järelevalve teostamiseks. Asjaajamine kohalikus omavalitsuses toimub eesti keeles (§ 41 löige l) ning volikogu istungid toimuvad eesti keeles (§ 41 löige 2). KOKS ei täpsusta, mida peetakse ajaajamise ali silmas, kuid PS-st tulenevalt peetakse selle ali silmas igasugust ametlikku suhtlust, söltumata selle ajastja vormist. Öigusselguse eesmärgil lisatakse seadusesse, et haldusjärelevalve teostamisel ei kohaldata VabariigiValitsuse seaduse §-s 75 sätestatut. Kui Keeleameti järelevalvemenetluses selgub, et isiku keeleoskus ei vasta nöutud tasemele, edastab Keeleamet oma hinnangu Vabariigi Valimiskomisjonile. KOVVS § 12 löike 2 punkti 6 kohaselt on Vabariigi Valimiskomisjonil oigus esitada Riigikohtule protest valla voi linna valimiskomisjoni otsuse tuhistamiseks osas, millega registreeriti isik volikogu liikmeks, juhul kui on ilmnenud, et see isik ei vasta KOVVS § 5 löikes 5 voi 6 ettenähtud nöuetele. Paragrahvi 2 punkti 2 muudatuse eesmärk on laiendada Keeleametile antavaid volitusi järelevalveteostamisel, kuna kehtiva seaduse ammendav loetelu ameti öigustest vöib osutuda järelevalve teostamisel liialt piiravaks. 3. Eelnou terminoloogia Eelnöuga ei vöeta kasutusele uusi termineid. 4. Eelnöu vastavus Euroopa Liidu öigusele Eelnöus sisalduvad muudatused on kooskölas Euroopa Liidu öigusega. 5. Seaduse möju Seadus tagab kohaliku omavalitsuse volikogu liikme eesti keele oskuse tasemel, mis vöimaldab osaleda volikogu töös riigikeeles. 6. Rakendusaktid Muudatusega seoses ei ole vaja rakendusakte kehtestada, muuta ega kehtetuks tunnistada. 7. Seaduse jöustumine Käesolev seadusjöustub uldises korras. Algatab Isamaa fraktsioon 18.04.2023.a. A... Helir-Valdor Seeder Isamaa fraktsiooni esimees EELNÖU Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja keeleseadusemuutmise seadus § l. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmine Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses tehaksejärgmised muudatused: l) paragrahvi 5 löiget 5 täiendatakse sönadega "ning kes valdab eesti keelt käesoleva seaduse §-s 5 ettenähtud tasemel"; 2) seadust täiendatakse §-dega 52 ja 53 järgmises sönastuses: "§ 52. Keelenöuded Volikogu liikme eesti keele suuline ja kirjalik oskus peab tai vöimaldama osa vötta volikogu tööst, see tähendab: l) moista uldjoontes öigusaktideja teiste volikogu tegevust reguleerivate dokumentide sisu; 2) teha ettekandeid päevakorrakusimustes ning avaldada oma arvamust kone ja sönavötu vormis; 3) esitada kusimusi ja teha ettepanekuid; 4) suhelda valijategaja vastata nende pöördumistele. '. Keelenöuetele vastavus ja selle töendamine (l) Käesoleva seaduse §-s 52 sätestatud keelenöuetele vastavat eesti keele oskust eeldatakse isikult: l) kes on sooritanud eesti keele tasemeeksami vähemalt tasemel B2 voi 2) kes ei pea eesti keele tasemeeksamit sooritama keeleseaduse §-s 26 nimetatudjuhtudel. (2) Käesoleva paragrahvi löikes l nimetatud eesti keele oskust töendab eesti keele tasemeeksami tunnistus voi eesti keeles pöhihariduse, keskhariduse, körghariduse voi eestikeelse kutseeksami sooritamist töendav tunnistus."; 3) paragrahvi 33 löiget l täiendatakse punktiga 21järgmises sönastuses: ,,2') kinnitab, et valdab eesti keelt käesoleva seaduse §-s 52 ettenähtud tasemel;"; 4) paragrahvi 33 löiget 2 täiendatakse punktiga 7 järgmises sönastuses: „ 7 ) eesti keele oskust töendava dokumendi andmed.". § 2. Keeleseaduse muutmine Keeleseaduses tehaksejärgmised muudatused: l) paragrahvi 30 täiendatakse löigetega 2 ja 22 järgmises sönastuses: ,,(2 ) Ameti pädevuses on teostada riiklikku ja haldusjärelevalvet kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse §-s 52 sätestatud keelenöuete ning kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-s 41 sätestatud kohaliku omavalitsuse keelekasutuse nöuete täitmise öiguspärasuse ja otstarbekuse file. Rjiglkogu Kantsele^ Kuu pä ev _/^.(J^_{<—^'^-^ VI it (2^) Käesoleva paragrahvi alusel haldusjärelevalve teostamisel ei kohaldata Vabariigi Valitsuse seaduse §-s 75-i sätestatut."; 2) paragrahvi 31 löiget l täiendatakse punktiga 6järgmises sönastuses: ,,6) rakendada teisi seaduses sätestatud riiklikuja haldusjärelevalve meetmeid.". Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 2023 Algatab Isamaa fraktsioon 18.04.2023.a. ^. -) Helir-Valdor Seeder Isamaa fraktsiooni esimees Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu Kantselei / 19.04.2023 / 1-1/15-11; Riigikantselei / 19.04.2023 / 2-5/23-00626 Resolutsiooni teema: Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja keeleseaduse muutmise seadus eelnõu (11 SE) Adressaat: Justiitsministeerium Ülesanne: Palun Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukoht läbi vaadata ning esitada ettepanek valitsuse seisukoha kujundamiseks. Tähtaeg: 11.05.2023 Adressaat: Haridus- ja Teadusministeerium Ülesanne: Palun esitada seisukoht. Tähtaeg: 04.05.2023 Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 18.5.2023 istungil. Palun esitada seisukoht eelnõude infosüsteemis (EIS, toimik nr 23-0402). Kontroll: Siiri Pirn Teadmiseks riigiasutustes: Rahandusministeerium <[email protected]> Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 20.04.2023 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected], 693 5655 Saatja: <[email protected]> Saadetud: 20.04.2023 12:28 Adressaat: <"RAM Info"> Teema: [EIS] Ülesanne täitmiseks: eelnõu RIIGIKOGU/23-0402 - "Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja keeleseaduse muutmise seadus eelnõu (11 SE)" EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne. Eelnõu toimik: RIIGIKOGU/23-0402 - Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja keeleseaduse muutmise seadus eelnõu (11 SE) Eelnõu kohta seisukoha esitamine vastavalt Riigikantselei 20.4.2023 resolutsioonile. Osapooled: Justiitsministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium Tähtaeg: 11.05.2023 23:59 Ülesandega seonduvad dokumendid on kättesaadavad EISis. Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/77c7d690-fefd-476f-b64e- 432e178ea6fd Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/77c7d690-fefd-476f-b64e- 432e178ea6fd?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel