dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Pöördumine

Rahandusministeerium · 20. aprill 2023
Viit
1.4-1/2847-1
Registreeritud
20. aprill 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Ehitusettevõtjate Liit
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.4 TEABE AVALIKUSTAMINE JA SUHTEKORRALDUS
Sari
1.4-1 Teabenõuded, selgitustaotlused, märgukirjad
Toimik
1.4-1/2023
Vastutaja
Aet Külasalu (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finants- ja maksupoliitika valdkond, Maksu- ja tollipoliitika osakond)
Lahendamise tähtaeg
10. mai 2023

Failid

  • 📎Pöördumine Rahandusministeeriumi poole.asice41 KB

Sisu (failidest)

Mart Võrklaev 19 .04.2023 nr 23-04- 19 R ahandusministe r [email protected] Sven Kirsipuu Eelarvepoliitika asekantsler [email protected] Raoul Lättemäe Fiskaalpoliitika osakonnajuhataja [email protected] PÖÖRDUMINE Seoses kavandatava käibemaksumäära tõusuga Käesolev a pöördumise teevad oma liikmete huvides Eesti Kinnisvarafirmade Liit (EKFL) ja Eesti Ehitusettevõtjate Liit (EEEL) , kelle liikmeskon na kokku moodustavad 162 ettevõtjat üle Eesti ning kelle liikmete tegevus mõjutab ehitusvaldkonna ja arendustegevuse tulemusena kümneid tuhandeid Eesti inimesi. 10.04.2023.a. sõlmitud koalitsioonilepingu rahanduspoliitika peatüki punktis 5 on koalitsioonipartnerid ette näinud käibemaksu 2 protsendipunkti võrra tõstmist 2024. aastal. Ku igi r iiklik maks peaks tagama küll r iigitulu laekumise , mõjutab see oluliselt m aksumaksja tegevust. Maksukoormus on otseses sõltuvuses maksu kehtestamisest ja maksumäärast , mistõttu ma ksu kehtestamine ja maksumäär puudutab isiku põhiõigusi, vabadusi ja kohustusi. Põhiseaduse § 11 lubab õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas p õhiseadusega , mistõttu maksu kehtestamise või maksumäära muutmise seadusloome terviklik protsess peab vastama põhiseaduse mõttele ja sättele. Juhime seetõttu tähelepanu, et maksumuudatust ei tohiks käesoleval juhul rakendada kiirustades . M eie hinnangul on praegune ajatelg sedavõrd olulise maksumuudatuse tegemiseks liiga ootamatu ning olulisi negatiivseid tagajärgi tekitav . Tuleb arvestada, et paljud ettevõtted ja inimesed ei ole veel taastunud lgi 3 aastat kestnud erinevatest kriisidest mi lle tekkimine ja mõjude ulatus on olnud väljaspool nende mõjusfääri. Põhiseaduse §-st 10 tuleneb õigusriigi põhimõte, mis hõlmab õiguskindluse põhimõtte. Õiguskindluse põhimõte hõlmab omakorda õiguspärase ootuse ja vacatio legis’e põhimõtte. Vacatio legis’e põhimõtte kohaselt tuleb uute regulatsioonide jõustumiseks ette näha mõistlik aeg, mille jooksul saaksid adressaadid uute normidega tutvuda ning oma tegevuse vastavalt ümber korraldada. Õiguskindlusele vastab olukord, kus riik ei kehtesta uusi regulatsioone meelevaldselt ja n-ö üleöö. Uue õigusliku olukorra loomisel peab seadusandja seega tagama, et õiguse adressaadil oleks oma tegevuse ümber korraldamiseks mõistlikul määral, s.t piisavalt aega. Piisavust ehk mõistlikkust saab hinnata, arvestades vaatluse all oleva õigussuhte iseloomu, õigussuhte muutmise ulatust ning sellest tulenevat vajadust ümberkorraldusteks normiadressaatide tegevuses, samuti hinnates, kas muudatus õiguslikus olustikus oli ettenähtav või ootamatu ( Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 2. detsembri 2004. a otsus asjas nr 3-4-1-20-04, punkt 26). See kehtib eriti seaduste puhul, millega võivad kaasneda olulised muudatused. Ei saa pidada õigeks, et maksukohustusi kehtestav õigusakt võetakse vastu ning avaldatakse vahetult enne selle jõustumist. Olulisi muudatusi kaasa toov õigusakt tuleks vastu võtta võimalikult aegsasti enne jõustumist selleks, et anda adressaatidele piisavalt aega sellega tutvumiseks ja oma tegevuses ümberkorralduste tegemiseks. (Riigikohtu halduskolleegiumi 5. oktoobri 2006. a otsus asjas nr 3-3-1-33-06, punkt 18). Meile teadaolevalt ei ole kavandatava käibemaksumäära maksumuudatuse mõjuanalüüs idega alustatud, veelgi enam ei ole jõutud kaaluda seaduse rakendamise põhimõtteid ja võimalikke üleminekusätteid. Sellele vaatamata on meile jõudnud teave, et maksumuudatu s e vastuvõtmist kavandatakse Riigikogus juba enne jaanipäeva. See tähendab, et seadus tahetakse vastu võtta põhjendamatult kiirustades ilma korrektsete mõjuanalüüsideta. Mõjuanalüüs ja seaduse üleminekusätete põhjalik kaalutlemine on sedavõrd olulise muudatuse eelduseks, sest käibemaksumäära tõus puudutab kõiki Eesti inimesi ja ettevõtjaid. M aksutõusu mõjud valdkondade lõikes on erinevad kuid peaaegu alati jõuab maksutõus ahelreaktsioonina lõpptarbijani , mis omakorda mõjutab erinevaid ärivaldkondi . Näiteks j aemüüjad saavad oma tegevust pikemalt ette planeerida , kuna tarneajad ei ole väga pikad ja maksutõus suunatakse tarbijale. Täiendavat otsest kulu toob kaasa ka programmides muudatuste tegemine, sest tarne- ja raamatupidamisprogrammid on seadistatud tänase maksumäära järgi. Seetõttu vajavad nii ettevõtjad kui tarbijad täiendavat aega kohanemaks järjekordse hinnatõusuga, mis tarbijatest sõltumatutel asjaoludel on neid järjest tabanud. Tarbijate olme kulude ja toidukorvi kallinemine m õ jutab täieliku l t nende poolt muude teenuste ja kaupade tarbimist. Ehitus- ja kinnisvaravaldkon da puudutab kavandatav maksutõus teravalt erinevate l põhjuste l. Esiteks , elamuarenduse projektid ja lõpptoode lähe vad kallimaks , kaudselt tõusevad ka järelturu hinnad. Tarbijad, kes peavad muude hinnatõusudega kohanema, ei tee ostuotsuseid veelgi kallineva kinnisvara ostmiseks. Seetõttu võ ivad lõp p tooted jääda realiseerimata , mis võib kaasa ehitus - ja k i nnisvaraettevõtjatele olulist majanduslikku kahju. Teiseks, arendusprojekt id , m illega on juba alustatud kuid mis jõuavad lõpule pärast uue maksumäära jõustumist, tekitavad arendajale ootamatut lisakulu, sest reeglina ei ole müügihinnas sisalduvat käibemaksumäära võimalik tarbijale edasi müüa. Arendusprotsessid on pikad ning kavandatav käibemaksutõus tabab tõenäoliselt paljusid pooleliolevaid projekte, mille käivitamisel ei olnud võimalik maksutõusuga arvestada. Eesti kauplemispraktika ja õigusruum ei võimalda tõusnud käibemaksu võrra korrigeerida eellepingutena sõlmitud kokkuleppeid. On tavapä rane, et eelmüügikokkulepete ning ostu-müügitehingu lõpuniviimise vaheline periood on 15 – 18 kuud. See on ka minimaalne kinnisvara- ja ehitusettevõtete õigustatud ootus maksurahu osas. Lisaks vähendab perede ostujõudu ja laenuvõimekust plaanitav perede tulumaksu tagastuse kaotamine tasutud eluasemelaenude intressikuludelt, mis juba niigi aastatega väiksemaks kahandatud, kui turul olid ebanormaalselt madalad intressimäärad. Meenutame, et meede seati sisse kõrge Eu ribor i kehtimise ajal, et rohkem inimesi oleksid võimelised oma kodu soetama ning oleks vähem (sund-)üürnike. Kui madalate või negatiivsete intressimäärade juures oli limiidi vähendamine peredele talutav siis kerkivate intressimäärade korral vabastuse täielik kaotami sel on topeltmõju. Keskpankade poliitika inflatsiooni piiramisel, intresside tõus ning rahale taas (normaalse) hinna tekkimine vähendab samuti inimeste finantseerimisvõimet. Kõik eelnimetatud tegurid kindlasti vähenda vad laenuvõimeliste perede hulka, eriti paljulapselistele peredele. Ettenähtav on seetõttu korterite üürihinna tõus, kuna suureneb nõudlus üürikorterite järgi ning mitmed erinevad plaanitavad maksutõusud (ettevõtete tulumaksu tõus, maamaksu kiirenev tõus ning pankade avansilise 14% tulumaksumäära suurendamine 22%-le) reeglina hinnastatakse otse edasi toodete hindadesse ning lõpptarbijale, mis omakorda tõukab tagant inflatsiooni ning seab ettevõtted täiendava palgasurve alla. Kokkuvõtvalt tuleb maksumäära tõstmise mõjusid kaaluda erinevate elu- ja äri valdkondade lõikes. S eetõttu palume, et käibe maksumäära tõstmisega ei kiirustataks vaid enne tehtaks vajaliku s ulatuse s nõuetekohased mõju analüüsid . Lisaks tuleb võimaldada ka Riigikogu liikmetel mõistliku aja seadusemuudatust menetleda ja leida mõistlikud lahendused üleminekusätete rakendamiseks . Ko hanemiseks ja maksumuudatuse ettevalmistuseks tuleb anda mõistlik üleminekuaeg . Meie ettepanek ud on ajendatud soovist ära hoida oluliste kahjulike tagajärgete tekkim ine , mis oodatud maksutulu saamist võivad pigem pärssida. Palume tõsiselt kaaluda alljärgnev aid alternatiivseid võimalusi: Maksutõusu mitte planeerida alates 1. jaanuari st 2024, mil tarbijad peavad silmitsi seisma muude oluliste kuludega (suuremad küttekulud , suuremad elektriarved jms ) K innisvara ja ehituse k äibemaksumäära tõusu rakendamisel peab olema tagatud minimaalselt 12-kuuline periood vastava õigusakti kehtestamise ja uue maksumäära rakendamise vahel. Sellest väiksem üleminekuperiood on sektorite eripärasid arvestades ilmselgelt oluline õigustatud ootuse riive. . Mistahes alternatiivi valikul tuleb ette näha üleminekusätted selliselt, et käibe maksukohustuslase poolt sõlmitud kinnisasja notariaalsed võlaõiguslikud müügilepingud , mis olid seaduse vastuv õ tmise ajaks sõlmitud kuid mille alusel käive käibemaksuseaduse mõttes tekib pärast maksumäära jõustumist, kohaldub varem kehtinud maksumäär. EKFL ja EEEL paluvad enda esindajate kaasamist seadusemuudatuse väljatöötamise ja mõjuanalüüsi protsessis. Palume meiega ühendust võtta järgevatel kontaktidel: [email protected] ja [email protected] . Lugupidamisega Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) ( allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Rüütel Indrek Peterson Eesti Kinnisvarafirmade Lii du tegevdirektor Eesti Ehitusettevõtjate Liidu tegevdir e ktor
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel