KIILI VALLAVALITSUS
KORRALDUS
Kiili 18. aprill 2023 nr 171
Mõisakülas Ees-Tõnuni detailplaneeringu kehtestamine
Korraldus võetakse vastu planeerimisseaduse § 139 alusel, arvestades Kiili Vallavolikogu
16.05.2013 otsust nr 26 “Kiili valla üldplaneeringu kehtestamine”, lähtudes Kiili Vallavalitsuse
14.09.2021 korraldusest nr 390 „Mõisakülas Ees-Tõnuni detailplaneeringu algatamine” ning
arvestades 08.09.2021 sõlmitud halduslepingut nr 8-15/99-21.
Planeeritav maa-ala asub Harju maakonnas, Kiili vallas, Mõisakülas.
Planeeringuala suurus on 5,41 ha.
Planeeritaval maa-alal kehtib:
Kiili valla üldplaneering
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Mõisakülas Ees-Tõnuni kinnistu (katastritunnus
30401:001:0347) jagamine ja ehitusõiguse määramine ning sellega koos heakorrastuse, haljastuse,
juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine. Detailplaneeringuga
moodustatakse alale 2 üksikelamu krunti. Üksikelamu krundile tohib ehitada ühe kuni
kahekorruselise elamu kõrgusega kuni 9,0 m ja kolm abihoonet kõrgusega kuni 4,5 m ning
üksikelamukrundi suurim ehitisealune pind kuni 500 m 2 (ehitistealuse pinna moodustavad kõik
krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete, ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste
ehitisealuste pindade summa). Parkimisvajadused lahendatakse krundi piires. Vastavalt
kokkuleppele kruusatee rekonstrueeritakse vedades olemasolevale katendile peale kruusa. Sääse-
Eromaa tee rekonstrueerimise kohustus on huvitatud isikul, vastavalt 08.09.2021 allkirjastatud
halduslepingule nr 8-15/99-21. Mõisakülas Ees-Tõnuni detailplaneeringu seletuskiri on esitatud
käesoleva korralduse lisana 2 ja põhijoonis on esitatud lisana nr 3.
1. Kehtestada Mõisakülas Ees-Tõnuni detailplaneering, mis on Kiili valla üldplaneeringu kohane
ja mille on koostanud Osaühing Visioonprojekt, töö nr DP0344.
2. Kiili Vallavalitsusel avalikustada teated detailplaneeringu kehtestamisest vastavalt
planeerimisseaduse § 139 lg 3.
3. Kiili Vallavalitsusel teavitada detailplaneeringu kehtestamisest planeerimisseaduse § 139 lg 4
ja 6 nimetatud isikuid ja asutusi.
4. Käesoleva korralduse peale on õigus esitada halduskohtule kaebus halduskohtumenetluse
seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse teatavakstegemisest arvates.
5. Korraldus jõustub teatavaks tegemisest.
/allkirjastatud digitaalselt/
Aimur Liiva /allkirjastatud digitaalselt/
Vallavanem Tarko Tuisk
Vallasekretär
Lisad: 1. Seletuskiri Kiili Vallavalitsuse 18.04.2023 korralduse nr 171 juurde
2. Detailplaneeringu lahenduse seletuskiri
3. Detailplaneeringu lahenduse põhijoonis
Lisa 1
Seletuskiri
Kiili Vallavalitsuse
18.04.2023 korralduse nr 171 juurde
Detailplaneeringu nimi
Mõisakülas Ees-Tõnuni detailplaneering.
Detailplaneeringu koostaja
Detailplaneeringu on koostanud Osaühing Visioonprojekt, töö nr DP0344.
1. Olemasolev olukord
Kehtivad planeeringud
Planeeritaval maa-alal kehtib:
o Kiili valla üldplaneering
Planeeringuala asukoht
Planeeritav maa-ala asub Harju maakonnas, Kiili vallas, Mõisakülas.
Planeeringuala suurus on 5,41 ha.
Planeeringuala maakasutus
Planeeritava maa-ala katastriüksused (olemasolevad katastriüksused):
MÜ nimetus kü nr pindala sihtotstarve
1 Ees-Tõnuni 30401:001:0347 5.41 ha Maatulundusmaa 100%
Planeeringualaga külgnevad katastriüksused ja nende iseloomustus
Detailplaneeringu ala piirneb:
MÜ nimetus kü nr pindala sihtotstarve
1 Eromaa-Sääse tee T1 30401:001:1978 2,23 ha Transpordimaa 100%
2 Kitsepõllu 30401:001:1516 5.60 ha Maatulundusmaa 100%
3 Pärtli 30401:001:0448 15.00 ha Maatulundusmaa 100%
4 Tõnise 30401:001:2818 9.94 ha Maatulundusmaa 100%
Olemasolev keskkond
Infosüsteemi (EELIS) kohaselt ei jää detailplaneeringu alale looduskaitseseaduse kohaseid
kaitstavaid loodusobjekte. Antud detailplaneeringu alal ja sellega piirnevatel katastriüksustel ei ole
Natura 2000 alasid. Planeeritav ala ei asu Kiili valla üldplaneeringus määratud rohevõrgustiku
rohekoridoris.
Planeeringualal ehitisregistris olevad ehitised ja rajatised
Planeeritav kinnistu on hoonestamata.
Olemasolev tehnovarustus
Planeeritav kinnistu ei ole tehnovõrkudega varustatud.
Olemasolevad teed ja juurdepääsud
Juurdepääs planeeritavale alale kirdest, Eromaa-Sääse teelt.
1/12
Kehtivad piirangud:
Planeeritaval alal lasuvad järgmised maakasutuspiirangud ja kitsendused:
o Krundil asub alla kümne ruutkilomeetri valgalaga maaparandussüsteem.
ÜVK kohustus
Lähtuvalt Kiili valla ÜVK arengukavast, jääb planeeringu ala välja ühisveevarustuse ja -
kanalisatsiooniga hõlmatud piirkonda.
2. Algatamisel seatud eesmärk
Käesoleva detailplaneeringu eesmärk on Mõisakülas Ees-Tõnuni kinnistu (kt 30401:001:0347)
jagamine ja ehitusõiguse määramine ning sellega koos heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede,
parkimise ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine. Detailplaneeringuga moodustatakse
detailplaneeringu alale 2 üksikelamu krunti. Üksikelamu krundile tohib ehitada ühe kuni
kahekorruselise elamu kõrgusega kuni 9,0m ja kolm abihoonet kõrgusega kuni 4,5m ning
üksikelamukrundi suurim ehitisealune pind kuni 500m2 (ehitistealuse pinna moodustavad kõik
krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete, ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste
ehitisealuste pindade summa). Parkimisvajadused tuleb lahendada krundi piires. Planeeringu
koostamise käigus tuleb lahendada ligipääs alates Kurna tee ja Eromaa-Sääse tee ristilt.
Käesolev detailplaneering ei sisalda Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut.
3. Kiili valla üldplaneering
Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsusega nr 26 kehtestatud Kiili valla üldplaneeringu kohaselt
paikneb planeeringuala detailplaneeringu koostamise kohustusega alast väljas.
2/12
Joonis 1: Väljavõte Kiili valla üldplaneeringust
Kiili valla üldplaneeringu järgselt ei ole Ees-Tõnuni kinnistu maakasutuse juhtfunktsiooni
määratud. Planeeringuala asub stabiilse asundusega ja miljööväärtuslikul alal. Planeeringuala
juhtfunktsioon ei ole vastuolus Kiili valla kehtiva üldplaneeringuga, mille järgi on lubatud
ühepereelamud.
Kiili valla üldplaneeringu seletuskirjas toodud tingimused:
o Üldplaneeringuga on kõigil miljööväärtuslikel aladel määratud detailplaneeringu koostamise
kohustus enne ehitustegevuse alustamist.
o Stabiilse asundusega aladel minimaalseks krundi suuruseks elamu püstitamiseks on 20000
m² või 1 üksikelamu krunt 2 ha kohta, kusjuures piirdega võib piirata elamut ümbritseva
õueala kuni ca 2000 m2).
3/12
o Stabiilse asundusega aladel moodustatud elamumaa sihtotstarbega katastriüksusele võib
püstitada ühe üksikelamu ja kuni kolm abihoonet.
o Stabiilse asundusega alal, kui soovitakse hoonestamata või ühe elamuga maatulundusmaale
ette näha rohkem kui ühe uue elamukrundi, on detailplaneeringu koostamine kohustuslik.
Antud detailplaneeringus arvestatakse eelpool nimetatud üldplaneeringus esitatud nõuetega.
4. Detailplaneeringuga kavandatu
4.1. Planeeritava ala kruntimine
Olemasolev krunt jagatakse kaheks. Moodustatakse kaks üksikelamumaa krunti. Põhijoonisele on
kantud planeeritud kruntidele antud positsiooninumber ja planeeritud pindala, planeeritavate
kruntide suurused, kasutamise sihtotstarbed ja aadressiettepanek. Vt põhijoonise tabel nr 2.
4.2. Hoonestuskava
Kohustuslikku ehitusjoont ei määrata. Ehitusaluse pinna moodustavad kõik krundil olevate
ehitusloa kohustuslike hoonete ja ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste
pindade summa. Põhijoonisele on kantud planeeritud kruntide lubatud ehitusõigus. Hoonete suurim
lubatud arv krundil, hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala, hoonete suurim lubatud kõrgus vt
põhijoonis tabel nr 1.
4.3. Arhitektuurinõuded
Arhitektuur peab olema piirkonnale eripäraseid arhitektuurseid lahendusi tagav, kaasaegne,
kõrgetasemeline ja ümbritsevat elukeskkonda väärtustav. Hooned projekteerida koos ümbritseva
keskkonnaga, nähes ette piirded, väikevormid ja haljastuse. Katused viil- või kelpkatused,
välisseinte materjal lubatud puit, kivimaterjalid või krohv. Väiksemad hoonemahud lubatud
lamekatustega. Lamekatuse kattena lubatud rullmaterjal. Seinamaterjalidena on keelatud
imiteerivad materjalid, näiteks plastikust voodrilauad, samuti tööstuslikult mõjuv plekk. Katuse
materjalidena vältida imiteerivaid ja tööstuslikult mõjuvaid materjale, näiteks trapetsprofiilplekki.
Sobivad katusematerjalid on katusekivi, sile katuseplekk, roog, puitsindel, puitkimm. Peamist
katusematerjali on lubatud kombineerida energiat tootvate katusematerjalidega. Abihoonete
arhitektuur sobitada elamu arhitektuuriga.
Hoonete arhitektuursed eskiisid kooskõlastada enne projekti koostamist Kiili valla arhitektiga.
Piirdeaedadega tohib piirata elamute õuealad kuni 2000 m² suuruse territooriumi. Piiret ei tohi
rajada maaparandussüsteemi kaitsevööndisse. Piirete rajamisel peab arvestama ümbritsevat
looduslikku olustikku ning kinni pidama ehitustraditsioonidest.
Piirdeaiad lubatud läbipaistvad võrkaiad või osaliselt läbipaistvad puitaiad kõrgusega kuni 1,4
meetrit. Lubatud on kivisoklid kuni 400 mm kõrgused. Keelatud on läbipaistmatute piirete
rajamine.
Katuse kaldenurk 15o-45o.
Sokkel mitte kõrgem kui 0,5 m.
Kohustuslikku ehitusjoont ei määrata.
Hoonete projekteerimise eel tuvastada aluspinnase ehitusgeoloogilised omadused ja
radoonisisaldus.
Ehitusprojektiga tuleb esitada vertikaalplaneerimise lahendus ning kajastada ka haljastuse ja
heakorra põhimõtted.
4.4. Võimalikud majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised mõjud ning mõju
looduskeskkonnale
Antud detailplaneeringuga kaasnevad majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised mõjud on
suhteliselt väikesed, kuna käsitletakse ainult kahele üksikelamu krundile ehitusõiguse andmist, mis
4/12
ei too piirkonda suuri muutusi. Käesolev detailplaneering toetub üldplaneeringule ja lähialast
tulenevatele hoonestuspõhimõtetele ega lähe vastuollu üldise kultuuritavaga. Planeeringuga ette
nähtud arhitektuursed tingimused hoonestuse rajamiseks tagavad kvaliteetse elukeskkonna tekke.
Aktiivsete elanike lisandumine piirkonda avaldab positiivset mõju nii sotsiaalses, majanduslikus kui
kultuurilises mõttes.
Planeeringuga on ette nähtud meetmete rakendamisel puudub arvestatav mõju looduskeskkonnale,
sh välisõhule, veele, pinnasele, taimestikule ja loomastikule.
Planeeritava tegevusega kaasnevat negatiivset mõju nii sotsiaalses, majanduslikus kui kultuurilises
mõttes ette näha ei ole.
5. Avalik huvi
Avalik huvi on määratlemata õigusmõiste. Näiteks on õiguskirjanduses avaliku huvina (ka
ühiskonna huvina) käsitatud kõike seda, mis puudutab kõikide eesmärke ja kutsub esile kõikide
ühise tegemise. Veel on märgitud, et KOV huve ei saa vastandada avalikele huvidele ja avalik huvi
paneb KOV kohustuse tegutseda kooskõlas selle huviga. Seega ei ole täitevvõim oma tegudes täiesti
vaba, vaid seotud oma eesmärgiga, milleks on demokraatlikus riigis avaliku hüve või avaliku
heaolu hoidmine ja edendamine. See asjaolu väljendub ka PlanS § 141 kohases sättes, mille järgi on
igal isikul on õigus detailplaneeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks pöörduda kohtusse, kui ta
leiab, et otsus on vastuolus avaliku huviga või kui otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema
vabadusi.
Detailplaneeringu ülesanded (eesmärgid) on esitatud PlanS § 126. Kõikide nende eesmärkide
saavutamine on kui ühiskondlik kokkulepe. Detailplaneering on ühiskondliku kokkuleppe
saavutamise protsess, millega antakse seaduslik alus uute hoonete ehitamiseks, olemasolevatele
hoonetele juurdeehituse tegemiseks, maa-alade kruntideks jaotamiseks ja olemasolevate kruntide
piiride muutmi-seks jne.
Kiili valla üldplaneering märgib miljööväärtuslike piirkondade kohta järgmist (lk 15):
Üldplaneeringuga on kõigil miljööväärtuslikel aladel määratud detailplaneeringu koostamise
kohustus enne ehitustegevuse alustamist. Ehitustingimused vajavad üldplaneeringus määratletud
miljööväärtuslikes piirkondades uuringute põhjal täiendavat täpsustamist. Alad on iseloomult väga
erinevad, mistõttu neile ühtseid ja üldisi tingimusi sõnastada ei ole otstarbekas.
Käesoleva korraldusega suunatakse detailplaneering avalikule väljapanekule. Detailplaneeringu
avaliku väljapaneku etapis pannakse avalikult (KOV veebilehel, avalikes kohtades) välja Kiili
Vallavalitsuse poolt vastuvõetud planeeringu materjalid (kaardid, seletuskiri jm materjalid) ning
oodatakse nendele seisukohti – ettepanekuid ja vastuväiteid. Selles etapis saavad kodanikud esitada
viimast korda omapoolseid kirjalikke seisukohti enne avalikku arutelu ning sellele järgnevat
planeeringu lõplikku kehtestamist. Lisaks eelnevale kaasamisele selgitatakse siin etapis lõplikult
välja avalik huvi konkreetsele lahendusele.
6. Huvide tasakaalustamise ja lõimimise põhimõte
Planeerimisotsuste puhul on tegemist eelkõige kaalutlusotsustega, mille eesmärgiks on anda
otsustajale iga üksikjuhtumi puhul võimalus konkreetses olukorras sobivaim lahendus leida.
Kaalutlusotsuse tegemisele eelneb kaalutlusõiguse teostamine, mille raames tuleb kaaluda ja
tasakaalustada vastandlikke ja põrkuvaid huvisid. Nõuded ruumilisele planeerimisele on sätestatud
PlanS eraldiseisvate põhimõtetena §-des 8–12. Üheks üldiseks põhimõtteks on huvide
tasakaalustamise ja lõimimise põhimõte. PlanS § 10 lõike 1 kohaselt peab planeerimisalase
tegevuse korraldaja tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma
5/12
neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need
planeeringulahendusse.
Lähtudes huvide tasakaalustamise ja lõimimise põhimõttest on Kiili Vallavalitsus detailplaneeringu
koostamise korraldajana kohustatud planeeringu otsuste tegemisel kaaluma erinevaid huve.
7. Detailplaneeringu kehtestamine
Haldusmenetluse seaduse § 5 lõike 2 kohaselt viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja
efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi
isikutele. Seega on menetluse mittealgatamine kooskõlas ka haldusmenetluse eesmärgipärasuse
põhimõttega. Menetluse jätkamine olukorras, kus on ilmselge, et menetluse tulemusena sellel
planeeringualal PlanS eesmärki ja põhimõtteid arvestava planeeringu kehtestamise otsuseni ei jõuta,
tooks kaasa põhjendamatuid aja- ja ressursikulutusi kõigile osalistele.
Järgnevalt esitatakse kaalutlused, mille põhjal otsusele jõuti.
7.1. Kvaliteetne ruumiloome
Planeerimisseaduse § 1 lg 1 kohaselt on planeerimise eesmärk luua ruumilise keskkonna kaudu
eeldused ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestava, demokraatliku, pikaajalise, tasakaalustatud
ruumilise arengu, maakasutuse, kvaliteetse elu- ning ehitatud keskkonna kujunemiseks, soodustades
keskkonnahoidlikku ning majanduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikku arengut.
Oluline on, et oleks arvestatud kõigi detailplaneeringust puudutatud isikute huve.
Kvaliteetne ruum on tehis- ja looduskeskkonna tasakaalustatud ruumiline tervik, mis hõlmab
välisruumi ja siseruumi. Säästva ja tervikliku elukeskkonna kavandamine ja loomine (ruumiloome)
sisaldab planeerimis- ja projekteerimistegevust (sh ruumilist planeerimist, arhitektuuri,
maastikuarhitektuuri), ehitustegevust ning muude ruumiotsuste (nt liikluse ja liikumisvõimaluste,
teenuste, metsamajandamise jm) ruumilist haldamist, eesmärgiga arendada olemasolevat
elukeskkonda iga ruumiotsusega igaühele paremaks. Kvaliteetse ruumilahenduse eelduseks on hea
ja läbimõeldud ruumiotsus ehk ruumi arengut mõjutav valitsemistasandi otsus.
Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete sõnastamisel on sisendina kasutatud järgmisi dokumente
(Ruumiloome töörühma lõpparuanne):
o ruumiloome eksperdirühma lõpp-aruanne 2019 Lisa 4 – kvaliteetse ruumi
miinimumkriteeriumid;
o 2016 Davosi deklaratsioon, millega Eesti liitus 2018. a jaanuaris - kõrge kvaliteediga
ehituskultuuri edendamine;
o Euroopa Arhitektide Nõukogu (ACE) juhend - ehitatud keskkonna kvaliteedi saavutamine;
o PlanS 2. peatükk – elukeskkonna parendamise põhimõtted;
o Rahandusministeeriumi PlanS kohane ruumilise planeerimise põhimõtete rakendamise
juhend.
Planeeringuga tuleb luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke
väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks,
säilitades olemasolevaid väärtusi. Laiem eesmärk on, et planeeringutega ei antaks ainult maakasutus
-ja ehitustingimusi, vaid kujundataks terviklik ruumilahendus, mis täidab kõiki funktsionaalseid
vajadusi.
Avalik sektor saab näidata eeskuju, rakendades investeeringute planeerimise protsessi käigus
kvaliteedihindamissüsteemi. Selleks kaalutakse kvaliteedikriteeriume investeeringute ja asukoha
alternatiivide hindamisel nii kinnisvaraarenduses ja -halduses kui ka rahastamisettepanekute
6/12
hindamises (nt ruumilise planeerimise, projekteerimise) lähteülesannete ettevalmistamises jne.
Kvaliteediküsimustikule vastamine edendab ruumiteadlikkust kõigi ühiskonnarühmade
(spetsialistide ja mittespetsialistide) seas ja aitab ära tunda kvaliteetset elukeskkonda ning tõsta
tundlikkust elukeskkonna kvaliteedi suhtes. Seda kvaliteedihindamissüsteemi saab kasutada paljude
erinevate tegevuskavade ja olukordade puhul. Näiteks paikade ruumiloomeprotsesside edukuse
analüüsimisel. Kõigil neil juhtudel seisneb kvaliteedihindamissüsteemi tugevus asjaolus, et
käsitletakse kõiki elukeskkonnaga seotud olulisemaid kvaliteediprobleeme terviklikult ning
kaalutakse neid läbipäistvalt, põhjalikult ja tasakaalustatult. Hindamismeetodid sõltuvad
olemasolevatest andmetest. Kvantitatiivsed hindamismeetodid koosnevad kvantitatiivsest
sisuanalüüsist (andmed, struktuurid, allikad), standarditud intervjuudest, uuringutest, vaatlustest,
seirest, kaardistamisest, statistikast, loendustest, prognoosidest jne. Kvalitatiivsed
hindamismeetodid võivad hõlmata kvalitatiivset sisuanalüüsi, tõlgendamist, väärtushinnangute vm
kaardistamist, individuaalseid või fookusgruppide intervjuusid, küsitlusi, seiret, kavandikonkursse
jne.
Tööleht ja selle küsimustik on kooskõlas nii Davosi ehituskultuuri (sks Baukultur)
kvaliteedisüsteemiga kui ka Euroopa kvaliteedipõhimõtetega, mis puudutavad kultuuripärandile
potentsiaalselt mõju avaldavaid ELi rahastatud sekkumisi. Küsimustik täieliku versiooni leiab
Euroopa ekspertide töörühma poolt aastatel 2020-2021 koostatud aruandes „Towards a Shared
Culture of Architecture – Investing in high-quality living environments for everyone“ („Ühise
arhitektuurikultuuri suunas – investeerimine kvaliteetsesse kõigile mõeldud elukeskkonda“).
1 JUHTIMINE
100%
90%
80%
70%
8 ILU 60% 2 FUNKTSIONAALSUS
50%
40%
30%
20%
10%
0%
7 KOHATUNNETUS 3 KESKKOND
6 KONTEKST 4 MAJANDUS
5 MITMEKESISUS
Graafik 1: Detailplaneeringu võrkdiagramm
Lähtudes koostatud võrkdiagrammist ja arvestades asjaolu, et moodustatakse 2 elamumaa kinnistut
saab väita, et detailplaneeringu ettepanek on kooskõlas kvaliteetsele ruumiloome nõuetele.
7.2. Elamumaa moodustamise mõjud
Kiili valla üldplaneering seab eesmärkideks (lk 6):
7/12
o atraktiivse, turvalise ja tervisliku elukeskkonna loomiseks püsielanikkonna kinnistamiseks
ning avalike teenuste kättesaadavuse võimaldamiseks;
o elamuehituseks valla territooriumil koos elukeskkonna väärtuste säilitamise ja arendamise
ning teiste maakasutusliikide tasakaalustatud arenguga.
Kiili valla üldplaneeringu peatükis 3.1 on esitatud ruumilise arenguga kaasneda võivad mõjud ja
säästva arengu tingimused (lk 25). Kohe peatüki alguses on esitatud Kiili valla soovid: vald soovib
lähtuvalt üldplaneeringust kujundada Kiili vallast meeldiva elamis- ja ettevõtluspiirkonna, kus
elamine oleks sobitatud senisesse miljöösse ning tootmisel ei ole kahjulikku keskkonnamõju.
Üldplaneeringu peatüki koostamisel mõjude hindamisel arvestati:
o uusehitised toovad kaasa püsivaid keskkonnamuutusi;
o vee ja kanalisatsioonirajatiste väljaehitamine tasakaalustab püsiva iseloomuga muudatuste
teket piirkonna looduskeskkonnale;
o uushoonestus tuleb sulandada olemasoleva asustusega;
o miljöö- ja maastikuväärtused on atraktiivse ehitatud keskkonna loomise eelduseks;
o atraktiivne ja terve elukeskkond tagab elu- ja asukohavaliku olulise tegurina valla sotsiaalse
ja majandusliku arengu.
Planeeringuga kavandatud tegevustel võib olla nii positiivseid kui ka negatiivseid mõjusid.
Positiivsed on need mõjud, mis aitavad kaasa keskkonna- ja säästva arengu eesmärkide
saavutamisele; negatiivsed mõjud on ebasoodsad, mis võivad seatud arengueesmärkide
saavutamisel avalduda loodus-, majandus-, sotsiaal-, ja kultuurikeskkonnale. Kiili valla
üldplaneeringus on ehitamisest tuleneda võivad mõjud esitatud tabelis 1 (lk 26). Antud juhul on
võetud aluseks eelpoolmainitud tabelis esitatud mõjud (positiivsed ja negatiivsed) ja kaalutud nende
mõju detailplaneeringu elluviimise puhul. Tulemused on esitatud tabelis 3.
Mõju Tulemus
elukeskkonna kvaliteet ja Positiivne mõju: moodustatakse 2 uut üksikelamu ehitusõigusega
elamistingimused paranevad. kinnistut hajaasustuses. Liikluskoormus suureneb minimaalselt ja
koormus valla eelarvele suureneb väga väikesel määral. Olemasolevad
elamistingimused maaomanikele paranevad.
majandusliku arengu intensiivistumine Mõju puudub või on minimaalselt negatiivne: moodustatakse 2 uut
üksikelamu ehitusõigusega kinnistut hajaasustuses millede majanduslik
mõju on minimaalne. Liikluskoormus suureneb minimaalselt ja koormus
valla eelarvele suureneb väga väikesel määral.
uute elanike tulek piirkonda, Positiivne mõju: moodustatakse 2 uut üksikelamu ehitusõigusega
suurendab nii valla kui ka teenuse kinnistut hajaasustuses. Eeldatavasti hakatakse tarbima kohalikke
pakkujate tulusid teenuseid.
transpordi-ja infrastruktuuri Mõju puudub või on minimaalselt negatiivne: moodustatakse 2 uut
paranemine üksikelamu ehitusõigusega kinnistut hajaasustuses. Liikluskoormus
suureneb minimaalselt ja koormus valla eelarvele suureneb väga
väikesel määral.
ühistranspordi tasuvuse paranemine Negatiivne mõju: Kiili valla elanikud kasutavad enamuses autosid (Juuni
2017 - jaanuar 2018 Harjumaa, Kohila ja Rapla elanike liikumisviiside
uuring. Küsitlusuuringu viis läbi AS Kantar Emor. Uuringu tellija:
Maanteeamet)
liikumisvõimaluste ja Positiivne mõju: liikluskoormus suureneb minimaalselt ja koormus valla
juurdepääsetavuse paranemine eelarvele suureneb väga väikesel määral. Huvitatud isiku kohustuseks
on ligipääsutee seisukorra parendamine.
loodusmaastiku asendumine Mõju puudub või on minimaalselt negatiivne: moodustatakse 2 uut
8/12
tehismaastikuga (looduskoosluste üksikelamu ehitusõigusega kinnistut hajaasustuses. Liikluskoormus
hävimine) suureneb minimaalselt.
maastiku killustumine Mõju puudub või on minimaalselt negatiivne: moodustatakse 2 uut
üksikelamu ehitusõigusega kinnistut hajaasustuses. Liikluskoormus
suureneb minimaalselt.
põllumaastiku ja selle harimise Negatiivne mõju: söötis põllumaad muudetakse elamumaaks. Samas
tasuvuse vähenemine pole nimetatud maa-alal põlluharimist juba ammu toimunud.
maaparandussüsteemide rikkumine Puudub mõju: on võimalik vältida detailplaneeringus ja
ehitusprojektides täiendavate tingimuste seadmisega.
kinnisvaraarenduse muutumine Mõju puudub või on minimaalselt negatiivne: moodustatakse 2 uut
valdavaks maakasutuseks – söötis üksikelamu ehitusõigusega kinnistut hajaasustuses. Liikluskoormus
kõlvikud suureneb minimaalselt.
ehitusalade stiihiline areng Mõju puudub: moodustatakse 2 uut üksikelamu ehitusõigusega
kinnistut hajaasustuses. Liikluskoormus suureneb minimaalselt.
sotsiaalse ja tehnilise infrastruktuuri Negatiivne mõju: juba hetkel on Kiili vallas puudus lasteaiakohtadest.
rajamise vajadus – suur koormus valla
eelarvele
võimalik loodusliku reljeefi muutmine, Puudub mõju: on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate
mõjud pinnasele (mõju avaldavad tingimuste seadmisega.
transport, pinnasetööd, ehitusprahi
laokile jätmine)
pinna-ja põhjavete reostusohu Puudub mõju: on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate
suurenemine tingimuste seadmisega.
ökoloogiliste protsesside kulg võib olla Puudub mõju: on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate
takistatud tingimuste seadmisega.
radoonioht siseõhus Puudub mõju: projekteerida ja ehitada radooniohutu hoone
võimalik visuaalne reostus Puudub mõju: on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate
tingimuste seadmisega.
Tabel 1: Detailplaneeringu mõjud.
Lähtudes tabelis 1 esitatud mõjudest ja kaalutud tulemustest saab väita, et detailplaneeringuga
kavandatud tegevustel on negatiivsed mõjud ja positiivseid mõjud: positiivsed mõjud ei ületa
olulisel määral negatiivsed. Suuremas osas kas mõju puudub või on minimaalselt negatiivne kuid
seda mitte olulisel määral.
8. Avaliku tee ehitamise nõuded
Liiklus-ja parkimiskorraldus on lahendatud vastavalt Kiili valla üldplaneeringule ja Eesti
Standardile EVS 843:2016 „Linnatänavad”. Juurdepääs planeeritud kruntidele on Eeromaa-Sääse
teelt (kat tunnus 30401:001:1979). Lahendatud on ligipääs alates Kurna tee ja Eromaa-Sääse tee
ristist.
Tingimused, millega peab Eromaa-Sääse tee T1 kruusatee ehitamisel arvestama:
1. Tee konstruktsiooni tüübi valikuks peab teada olema perspektiivne liiklussagedus;
2. Geoloogia peab teada olema proovisurfimise/puurimise teel, mahus mis võimaldab ära määrata
konstruktsiooni aluspinnased katendite projekteerimiseks;
3. Tolmsete ja raskete savide ning nõrkade aluspinnaste korral tuleb sõidutee katendikonstruktsioon
eraldi arvutada kehtiva Elastsete teekatendite projekteerimise juhendi järgselt, tagamaks
konstruktsioonide tugevuse ja külmakindluse;
4. Peab olema tagama pikaajalise (>30 päeva kestva) pinnasvee taseme 125 cm allpool katte pinda;
5. Kasvupinnas tuleb tee mulde alt eemaldada kogu ulatuses;
9/12
6. Arendaja ehitab omal kulul Eromaa-Sääse tee T1 kruusatee alates Kurna tee ja Eromaa-Sääse tee
ristist või tagab nende väljaehitamise kolmandate isikute poolt;
7. Kiili Vallavalitsus osaleb vajadusel tee ümberehituse projekteerimises ja ehituses huvitatud
isikuga sõlmitud kokkuleppe alusel, milles huvitatud isik kohustub korraldama ja finantseerima
planeeringuala juurdepääsutee ja sellega seotud tehnovõrkude ja –rajatiste projekteerimise ja
ehitusega seotud kulud;
8. Ehitamise ajal tuleb juhinduda Kiili Vallavalitsuse poolt toodud ehitusjuhistest ja nõuetest.
9. Servituudi vajadused
Ette nähtud servituudi vajadusega ala elektrikaabli valdaja kasuks jääb planeeritavast alast välja.
Krundile pos nr 1 juurdepääsuks on ette nähtud servituudi vajadusega ala. Nimetatud servituudi
vajadusega ala ei tohi jääda maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndisse. Servituudi vajadusega
alad on kajastatud põhijoonisel.
10. Detailplaneeringu elluviimisekava
Detailplaneeringu kehtestamisele järgnevate toimingute ja tegevuste järjekord (ehituse
etapid):
1. Planeeringujärgsete kruntide moodustamine koos vajalike servituutide seadmisega.
2. Avalikult kasutatavate tee ja teega seonduvate rajatiste ning avalikes huvides olevate
tehnovõrkude, -rajatiste (vesi, kanalisatsioon, vihmaveekanalisatsioon, drenaaž, elekter, side
jne) projekteerimine ning nendele ehituslubade taotlemine.
3. Ehituslubade väljastamine Kiili Vallavalitsuse poolt avalikult kasutatava tee ja teega seonduvate
rajatiste ning avalikes huvides olevate tehnovõrkude, -rajatiste ehitamiseks.
4. Uute planeeritud avalikes huvides olevate tehnovõrkude, -rajatiste ehitamise lõpetamine ja
vastavate kasutuslubade väljastamine ning avalikes huvides olevate tehnovõrkude ja -rajatiste
üleandmine võrguettevõtjatele.
5. Avalikult kasutatavate tee ja teega seonduvate rajatiste ehitamise lõpetamine ja vastavate
kasutuslubade väljastamine.
6. Planeeringujärgsete hoonete projekteerimine, ehituslubade taotlemine ning ehitamine.
6.1. Uus kuivendussüsteem tuleb välja ehitada enne ehituslubade väljastamist ning samas tuleb
tagada väljaspool planeeritavat ala oleva drenaaažisüsteemi toimimine.
6.2. Ehituslubade väljastamise tingimuseks on, et arendaja poolt on valmis ehitatud avalikult
kasutatavad tee ja teega seonduvate rajatised ning avalikes huvides olevate tehnovõrgud
(100%). Valmis ehitatud peab olema ligipääs alates Kurna tee ja Eromaa-Sääse tee ristist.
7. Valmisehitatud hooned saavad kasutusload pärast neid teenindavate avalikes huvides olevate
tehnovõrkude, -rajatiste ja avalikult kasutatavate tee ja teega seonduvate rajatiste kasutuslubade
olemasolu.
Iga etapi elluviimise eelduseks on eelneva etapi teostamine.
11. Detailplaneeringu menetlus
21.04.2021 – Algatamise taotlus, 8-1/485.
04.05.2021 – Kiili Vallavalitsuse projektikomisjoni koosolek.
Komisjon otsustas toetada DP algatamise eelnõud.
08.09.2021 – Haldusleping, 8-15/99-21.
14.09.2021 – detailplaneeringu algatamine Kiili Vallavalitsuse korraldusega nr 390.
20.09.2021 – Detailplaneeringu algatamise teade avalikes teadaannetes.
20.09.2021 – Detailplaneeringu algatamise teade Kiili valla kodulehel.
24.09.2021 – Detailplaneeringu algatamise teade maakonna lehes Harju Elu.
01.10.2021 – Detailplaneeringu algatamise teade valla lehes Kiili Leht.
03.11.2022 – Põllumajandus- ja Toiduameti kiri nr 6.2-2/46882. Kooskõlastus.
10/12
10.01.2023 – Päästeameti kiri nr 7.2-3.1/6943-4. Kooskõlastus.
24.01.2023 – Kiili Vallavalitsuse korraldus nr 31.
Mõisakülas Ees-Tõnuni detailplaneeringu vastuvõtmine ja avalikustamise korraldamine
Detailplaneeringu avalik väljapanek Kiili Vallavalitsuses 20.02.2023 kuni
06.03.2023.
Detailplaneeringu avalikul väljapanekul ettepanekuid ei esitatud.
12. Detailplaneeringu koostöötegijad ja kooskõlastajad
Detailplaneeringu on kooskõlastanud järgnevad asutused ja isikud:
Jrk Kooskõlastav Kooskõlastuse Kooskõlastuse täielik ärakiri Kooskõlastuse Projekteerija
nr organisatsioon nr ja kuupäev originaali asukoht märkused
1 Põhja 10.01.2023 nr Esitasite Päästeameti Põhja DP kaustas
Päästekeskus 7.2-3.1/6943-4 päästekeskusele 15.12.2022 kirjaga nr 8-
1/485-11
kooskõlastamiseks Kiili vallas Mõisakülas
Ees-Tõnuni kinnistu detailplaneeringu
materjalid.
Käesolevaga kooskõlastab Päästeameti
Põhja päästekeskuse ohutusjärelevalve
büroo inspektor
Kert Keller päästeseaduse § 5 lg 1 p 7
alusel Ees-Tõnuni kinnistu
detailplaneeringu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kert Keller
Ohutusjärelevalve büroo inspektor
Põhja päästekeskus
2 Põllumajandus 03.11.2022 nr Olete esitanud Põllumajandus- ja DP-kaustas
- ja Toiduamet 6.2-2/46882 Toiduametile planeerimisseaduse § 127
lõike 1 alusel
kooskõlastamiseks Kiili vallas Mõisakülas
Ees-Tõnuni detailplaneeringu (koostanud
Osaühing
Visioonprojekt, töö nr DP0344).
Eespool nimetatud detailplaneeringuga
haaratud ala (katastritunnus
30401:001:0347) asub
maaparandusehitiste
(maaparandussüsteemi/ehitise kood
4020059000010/010) maa-alal, mis on
osaliselt kuivendatud 1980 aastal
põllumajanduse otstarbeks rajatud
drenaažiga.
Põllumajandus- ja Toiduamet kooskõlastab
planeerimisseaduse § 4 lg 4 alusel Kiili
vallas
Mõisakülas Ees-Tõnuni detailplaneeringu
järgmistel tingimustel:
1. Tagamaks naaberkinnisasjal paikneva
maaparandussüsteemi nõuetekohane
toimimine, tuleb
hoonestusalasse ulatuvad drenaažid
tamponeerida.
2. Vältimaks heitvee imbumist drenaaži,
tamponeerida drenaažid 20 meetri
11/12
kaugusel projekteeritud
imbtunnelist.
3. Tagada Pärtli kinnistul paikneva
maaparandussüsteemi nõuetekohane
toimimine vastavalt
maaparandusseaduse § 47.
(allkirjastatud digitaalselt)
IMBI SILDE
Regiooni juhataja asetäitja
Tõnis Lepp
Põhja regioon
Põllumajandus- ja Toiduamet
Teaduse 2, Saku, Harjumaa 75501
telefon: 5341 4542
e-post:
[email protected]
Koostaja: Eduard Ventman, Vallaarhitekt
12/12
PlanID DP0344
Detailplaneeringu nimetus Ees-Tõnuni kinnistu detailplaneering
Aadress Ees-Tõnuni, Mõisaküla, Kiili vald, Harju
maakond
Koostaja ärinimi Osaühing Visioonprojekt. Kivinuki tee 5 Rae k
Rae v Harjumaa 75310 reg nr 10481526
[email protected]; +372 5017159
Vastustav arhitekt Loona Lepp
Koostamise kuupäev 2023-04-12
Huvitatud isik Kaja Kadak
+372 5880 5969
[email protected]
Osaühing Visioonprojekt tel +372 5017159 MTR EP10481526-0001
reg nr 10481526
[email protected] (reg kuupäev 27.03.2003)
Kivinuki tee 5 Rae k Rae v Harjumaa
75310
www.visioonprojekt.eu
Ees-Tõnuni kinnistu detailplaneering Plan ID: DP0344
Osaühing Visioonprojekt Seletuskiri 2023-04-12
DIGITAALSED KAUSTAD
1. Seletuskiri
2. Joonised
Joonis 1 – situatsiooniskeem, kontaktvööndi skeem koos ühendustega avaliku teeni,
väljavõte üldplaneeringust
Joonis 2 – põhijoonis
Joonis 3 – tugiplaan
Joonis 4 – illustratsioon
3. Tehnilised tingimused ja koostatud uuringud
4. Kooskõlastused
5. Menetlusdokumendid
Vastutav arhitekt Loona Lepp 2 / 15
Ees-Tõnuni kinnistu detailplaneering Plan ID: DP0344
Osaühing Visioonprojekt Seletuskiri 2023-04-12
SELETUSKIRJA SISUKORD
1 Planeeringu koostamise lähtedokumendid .......................................................................... 4
1.1 Kehtivad õigusaktid ............................................................................................................. 4
1.2 Arengukavad ja –strateegiad ............................................................................................... 4
1.3 Planeeritaval maa-alal kehtestatud detailplaneeringud ........................................................ 4
1.4 Planeeritaval maa-alal asuvate hoonete kinnitatud ehitusprojektid ...................................... 4
1.5 Planeeritaval maa-alal asuvate hoonete väljastatud projekteerimistingimused .................... 4
1.6 Planeeritaval maa-alal asuvate tehnovorkude kinnitatud ehitusprojektid.............................. 4
1.7 Planeeritaval maa-alal asuvate tehnovorkude väljastatud projekteerimistingimused............ 4
1.8 Eritingimused kitsendusi pohjustavate objektide valitsejate poolt......................................... 4
1.9 Detailplaneeringu koostamisel tehtud uuringud ................................................................... 5
1.10 Eesti standardid................................................................................................................... 5
1.11 Olemasolevad seaduslikud maakasustuse kitsendused ...................................................... 5
2 Detailplaneeringu koostamise eesmärk ............................................................................... 5
3 Olemasoleva olukorra iseloomustus .................................................................................... 5
3.1 Planeeritava ala ja naaberkinnistute andmed ...................................................................... 5
3.2 Olemasolevad ehitised ........................................................................................................ 6
3.3 Olemasolev haljastus .......................................................................................................... 6
3.4 Absoluutsed kõrgused, reljeef ............................................................................................. 6
3.5 Olemasolev liiklusskeem ..................................................................................................... 6
3.6 Kontaktvööndi detailplaneeringud ........................................................................................ 6
4 Planeeritava maa-ala kontaktvööndi avaliku ruumi funktsionaalsete seoste analüüs ........... 6
5 Vastavus üldplaneeringule................................................................................................... 7
6 Detailplaneeringuga kavandatu ........................................................................................... 8
6.1 Planeeritava ala kruntimine ................................................................................................. 8
6.2 Hoonestuskava. Planeeritud kruntide ehitusõigus ............................................................... 8
6.3 Arhitektuurinõuded .............................................................................................................. 8
6.4 Nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks ............................................................ 9
6.5 Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus ................................................................. 9
6.6 Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad ................................................................................ 10
6.7 Servituutide määramine ..................................................................................................... 11
6.8 Haljastus ja heakord .......................................................................................................... 11
6.9 Vertikaalplaneering ............................................................................................................ 12
6.10 Seadusjärgsed kitsendused............................................................................................... 12
6.11 Tuleohutus ........................................................................................................................ 12
6.12 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused ...................................................... 12
7 Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks .......................................... 12
8 Võimalikud majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised mõjud ning mõju
looduskeskkonnale ........................................................................................................................... 14
9 Detailplaneeringu elluviimise kava ..................................................................................... 14
Vastutav arhitekt Loona Lepp 3 / 15
Ees-Tõnuni kinnistu detailplaneering Plan ID: DP0344
Osaühing Visioonprojekt Seletuskiri 2023-04-12
1 Planeeringu koostamise lähtedokumendid
1.1 Kehtivad õigusaktid
• Kiili Vallavalitsuse 14. september 2021 korraldus detailplaneeringu alustamiseks nr 390
• Planeerimisseadus (jõustunud 01.07.2015)
• Ehitusseadustik (jõustunud 01.07.2015)
• Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele
esitatavad nõuded”
• Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja
arvestamise alused”
• Kiili valla üldplaneering (kehtestatud Kiili Vallavolikogu pool 16.05.2013 otsusega nr 26)
• Kiili valla detailplaneeringu eskiisi ja detailplaneeringu koostamise ning vormistamise
nõuded(Kiili Vallavalitsus 01.03.2016 korraldus nr 1)
1.2 Arengukavad ja –strateegiad
• Kiili valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava aastateks 2016-2027
• Kiili alevi kaugküttepiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2017-2030
• Kiili valla arengukava 2022-2030 ja eelarvestrateegia 2022-2025
1.3 Planeeritaval maa-alal kehtestatud detailplaneeringud
Puuduvad
1.4 Planeeritaval maa-alal asuvate hoonete kinnitatud ehitusprojektid
Puuduvad
1.5 Planeeritaval maa-alal asuvate hoonete väljastatud projekteerimistingimused
Puuduvad
1.6 Planeeritaval maa-alal asuvate tehnovorkude kinnitatud ehitusprojektid
Puuduvad
1.7 Planeeritaval maa-alal asuvate tehnovorkude väljastatud projekteerimistingimused
Puuduvad
1.8 Eritingimused kitsendusi pohjustavate objektide valitsejate poolt
Suuremas osas jääb planeeritav ala jääb maaparandussüsteemi maa alale Kurna II.
Krundi edela- ja loodepiiride lähedal asuvad avatud eesvoolul valgalaga maaparandussüsteemi
alla kümne ruutkilomeetrit Kurna II eesvoolu kaitsevööndid. Krundi kirdepiiri kõrval 0,5 kuni 5,4m
laiuselt kulgeb Mõisaküla kraavi veekaitsevöönd.
Vastutav arhitekt Loona Lepp 4 / 15
Ees-Tõnuni kinnistu detailplaneering Plan ID: DP0344
Osaühing Visioonprojekt Seletuskiri 2023-04-12
1.9 Detailplaneeringu koostamisel tehtud uuringud
Geodeetiline alusplaan Hades geodeesia OÜ töö nr E3196, mõõdistatud oktoober 2021
1.10 Eesti standardid
• EVS 843 „Linnatänavad”
• EVS 809-1 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1:
Linnaplaneerimine”
• EVS 812-6:2012+A1:2013. Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus
• EVS 835 2014 Hoone veevärk
• EVS 846:2021 Hoone kanalisatsioon
• EVS 932:2017 Ehitusprojekt
1.11 Olemasolevad seaduslikud maakasustuse kitsendused
- Maaparandussüsteemi maa-alast KURNA II tingitud maaparandushoiu-ala.
- Maaparandussüsteemi eesvoolust kuni 10km² tingitud eesvoolu kaitsevöönd.
- Maaparandussüsteemi eesvoolust kuni 10km² tingitud ranna või kalda veekaitsevöönd
- Mõisaküla kraavist tingitud ranna või kalda veekaitsevöönd
- Avalikult kasutatava Eromaa-Sääse T1 tee kaitsevöönd
Olemasolevad seaduslikud maakasustuse kitsendused on kajastatud tugiplaanil.
2 Detailplaneeringu koostamise eesmärk
Käesoleva detailplaneeringu koostamise eesmärk on Mõisakülas Ees-Tõnuni kinnistu
(kt30401:001:0347) jagamine ja ehitusõiguse määramine ning sellega koos heakorrastuse,
haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine.
Detailplaneeringuga moodustatakse detailplaneeringu alale 2 üksikelamu krunti.
3 Olemasoleva olukorra iseloomustus
3.1 Planeeritava ala ja naaberkinnistute andmed
katastritunnus pindala sihtotstarve
Planeeritava
maaüksuse nimetus
Planeeritav kinnistu
30401:001:0347 5.41 ha Maatulundusmaa 100%
Ees-Tõnuni
Naabermaaüksused
30401:001:1978 2,23 ha Transpordimaa 100%
Eromaa-Sääse tee T1
30401:001:1516 5.60 ha Maatulundusmaa 100%
Kitsepõllu
30401:001:0448 15.00 ha Maatulundusmaa 100%
Pärtli
30401:001:2818 9.94 ha Maatulundusmaa 100%
Tõnise
Vastutav arhitekt Loona Lepp 5 / 15
Ees-Tõnuni kinnistu detailplaneering Plan ID: DP0344
Osaühing Visioonprojekt Seletuskiri 2023-04-12
3.2 Olemasolevad ehitised
Krundil asub alla kümne ruutkilomeetri valgalaga maaparandussüsteem. Ehitisregistris kanded
puuduvad.
3.3 Olemasolev haljastus
Planeeritav ala paikneb osaliselt maaparandussüsteemidega lagedal alal ja osaliselt metsa alal.
Krundi kirde poolne osa Eeromaa-Sääse tee pool on kõrghaljastuseta, ülejäänud planeeringuala
on kaetud kõrghaljastusega, mille lagedamad alad jäävad lõunanurka.
3.4 Absoluutsed kõrgused, reljeef
Ala on tasane, kõrgusmärgid on vahemikus 41.60 kuni 46.85. Kõrgused langevad põhjast lõunasse.
3.5 Olemasolev liiklusskeem
Juurdepääs planeeritavale alale kirdest, Eromaa-Sääse teelt.
3.6 Kontaktvööndi detailplaneeringud
Kehtestatud detailplaneeringud:
• DP0305, Üldplaneeringut muutva Tõnnu detailplaneering, kehtestatud 20.12. 2018
Koostamisel olevad detailplaneeringud puuduvad.
4 Planeeritava maa-ala kontaktvööndi avaliku ruumi funktsionaalsete
seoste analüüs
Mõisaküla on Eesti vanim mõisa-nimeline koht, mainitud Taani hindamisraamatus (Moises), kandis
aastani 1977 Kurna-Mõisaküla nime. Lähipiirkonna moodustab miljööväärtuslik Mõisaküla
hajaasustuse ala. Ala iseloomustavad suured maavaldused, avarad tasased põllu- ja rohumaad,
mille väärtuseks on ajalooline asustusemuster. Maavalduse juurde kuuluva elamu lähedusse on
koondunud abihooned, mis koos elamuga moodustavad õue. Õuede ümber on reeglina istutatud
suuri puid ja rajatud piirdeaedu. Üksikud, põhiliselt toomise eesmärgil ehitatud hooned, nagu
laudad, küünid võivad olla ka elamutest mõnevõrra eemal. Maavalduste vahel laiuvad avarad
tasased põllud, mis loovad maalilisi kaug- ja lähivaateid.
Väärtuslike maastike määratlemise ja selle tulemustele toetuvate planeeringute kaugemate
eesmärkidena võib nimetada:
- Kultuuripärandi hoidmine traditsioonilise asustus- ja maakasutusmustri ning muude ajaloo jälgede
näol;
- Maastikulise ja bioloogilise mitmekesisuse ning ökoloogilise tasakaalu säilitamine
põllumajanduslikel aladel ning maakasutussurvega aladel Tallinna lähiümbruses;
- Kohaliku elu, sh maaelu toetamine. (Kiili Üldplaneeringu KSH aruandest)
Miljööväärtuslikule alale planeerimise käigus tuleks arvestada asjaolusid:
• Miljööväärtusliku piirkonna tekkimise tagas see, et lisandunud uued hooned on oma mastaabilt ja
krundi planeeringuprintsiibilt arvestanud olemasolevatega ja pole toimunud kontrastseid hüppeid
ega planeeringustruktuuri lõhkumisi;
• Miljööd kujundab eluviis, samas kujundab keskkond eluviisi;
• Miljööala pole ühekorraga valminud, vaid on ikka järk-järgult ehitatud, täiendatud, nad on olnud
ajaloolises muutumises, loomulikus arengus;
Vastutav arhitekt Loona Lepp 6 / 15
Ees-Tõnuni kinnistu detailplaneering Plan ID: DP0344
Osaühing Visioonprojekt Seletuskiri 2023-04-12
• Olemasolevate hoonete välimuse uuendamisel peaks säilitama algsed viimistlusmaterjalid ning
kujundusdetailid. Juurdeehitised tuleks rajada hoone mahulist lahendust ja arhitektuurset algideed
rikkumata. Uute hoonete puhul saab määravaks just nende maht ja materjalikasutus;
• Miljööväärtusega hoonestusaladel on oluline ka sotsiaalne keskkond. Neis piirkondades on välja
kujunenud traditsioonilised elamise viisid, inimeste vahelised suhted, igapäevaelu. Ka see on tähtis
osa miljööst;
• Miljööväärtusliku ala kuvandit mõjutavad ka palju n.ö pehmed väärtused: inimesed, lõhnad, helid,
emotsioonid jne; Talude näol on olnud esmajoones tegemist põllumajanduslike tootmisüksustega,
mis on tinginud hoonete praktiliste igapäevaste vajaduste baasi, millest on omakorda tulenenud
nende arhitektuursed põhimõtted;
• Taluarhitektuur on eatu ega mahu kuigi hästi ajalooliste väärtuste raamidesse väljendid nagu
„algupärane“, „autentne“ ja (ajalises mõttes) „tüüpiline“ taluarhitektuuri kontekstis sageli sisutühjad
ning loovad aluse väga hinnangulistele ja kergesti vaidlustatavatele normatiividele;
• Talukomplekside ehituslik kujunemine on paratamatult toimunud järjepidevalt pikkade perioodide
vältel ning pole kunagi vastanud ühele visioonile, ajahetkele ega materjalikasutusele;
• Kasutusväärtus on taluarhitektuuri loomisel läbi selle ajaloo olnud kujundavaks jõuks. Talude
puhul pole tegemist universaalsete ja muutumatute väärtuste ilmingutega, vaid oma ajaloo
tõmbetuultes kujunenud ja lakkamatult muutuses olevate objektidega;
/* kasutatud kirjandus „Taluarhitektuuri väärtused ja miljööväärtuslike alade planeerimispraktika
Eesti maapiirkondades” Rasmus Kask artikkel 2014 /
Kontaktvööndis asuvad põhiliselt elamumaa ja maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistud
suurustega 2,5 – 15 ha, millest hoonestatud kinnistud on koondunud lõunanurka. Säilinud on
looduse ja inimese koostegevuse tulemusena kujunenud ajalooline asustusstruktuur.
Mõisaküla praegune elamujaotus on kujunenud hajaasustusele omaselt, puuduvad tänavaäärseid
ehitusjooned. Väärtuslikud põllumaad ja metsad vahelduvad traditsiooniliste hoonegruppidega, kus
elamuga liituvad vabalt paiknevad abihooned.
Kavandatav hoonestusmaht on väiksemahuline, planeeritakse 2 üksikelamu krunti. Sarnaselt
olemasolevale, on välditud rangeid ehitusjooni. Planeeritav krundijaotus järgib olevat olukorda ja
üldplaneeringu põhimõtteid miljööväärtuslikel aladel. Vaatega Eeromaa-Sääse teelt planeeritavale
alale tekib vaade planeeritud hoonestusele ca 70m kauguselt. Metsaga kaetud ala säilitatakse
maksimaalselt. Teepoolsele lagedamale alale on ette nähtud täiendav haljastus hoonete
lähedusse. Piirdeaedadega piiratakse ainult õuealad, piirded jäävad teemaast min 45m kaugusele.
Planeeritavad elamumaa kinnistud hoonestatakse miljööväärtusliku piirkonna põhimõtteid silmas
pidades traditsiooniliselt. Elamu ja abihoonete omavahelise suhteliselt vaba paigutusega
moodustatakse traditsioonilised privaatsed õuealad. Säilitatakse kaugvaated maastikule.
Suurte vahemaade tõttu liigutakse planeeritavale alale juurdepääsuteel, Eromaa-Sääse tee T1
lõigul, valdavalt autodega. Eromaa-Sääse tee nr 3040012 planeeringualaga piirnevas lõigus
kohalik tee, mille kasutusviis on avalik.
Planeeritavatel kruntidel on logistiliselt hea ühendus Kiili aleviga kus asuvad Kiili Gümnaasium, Kiili
Lasteaed, Kiili Rahvamaja, Kiili Vallavalitsus, toidupoed ja teised teenindusasutused.
Ühistranspordi liinidega varustus kontaktvööndis puudub. Hõreda asustuse tõttu ka käesoleva
planeeringuga ühistranspordi peatusi planeeritavale alale ei planeerita.
Suurte vahemaade tõttu jalakäijaid maanteedel praktiliselt ei liigu. Ka peale käesoleva planeeringu
realiseerumist ei ole ette näha jalakäijate arvu märgatavat tõusu, seega jalgteid planeeritavale
alale ei ole planeeritud. Planeering ei muuda olemasolevat liiklusskeemi ega jalakäijate
liikumissuundasid.
Planeeringuga kavandatu toetab tasakaalustatult Kiili valla sotsiaalset, majanduslikku ja ruumilist
arengut hajaasustuses.
5 Vastavus üldplaneeringule
Vastutav arhitekt Loona Lepp 7 / 15
Ees-Tõnuni kinnistu detailplaneering Plan ID: DP0344
Osaühing Visioonprojekt Seletuskiri 2023-04-12
Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsusega nr 26 kehtestatud Kiili valla üldplaneeringu kohaselt
paikneb planeeringuala detailplaneeringu koostamise kohustusega alal.
Kiili valla üldplaneeringu järgselt ei ole Ees-Tõnuni kinnistu maakasutuse juhtfunktsiooni
määratud. Planeeringuala asub stabiilse asundusega ja miljööväärtuslikul alal. Planeeringuala
juhtfunktsioon ei ole vastuolus Kiili valla kehtiva üldplaneeringuga, mille järgi on lubatud
ühepereelamud.
Kiili valla üldplaneeringu seletuskirjas toodud tingimused:
• Üldplaneeringuga on kõigil miljööväärtuslikel aladel määratud detailplaneeringu koostamise
kohustus enne ehitustegevuse alustamist.
• Stabiilse asundusega aladel minimaalseks krundi suuruseks elamu püstitamiseks on
20000 m² või 1 üksikelamu krunt 2ha kohta, kusjuures piirdega võib piirata elamut ümbritseva
õueala kuni ca 2000m2).
• Stabiilse asundusega aladel moodustatud elamumaa sihtotstarbega katastriüksusele võib
püstitada ühe üksikelamu ja kuni kolm abihoonet.
• Stabiilse asundusega alal, kui soovitakse hoonestamata või ühe elamuga maatulundusmaale
ette näha rohkem kui ühe uue elamukrundi, on detailplaneeringu koostamine kohustuslik.
Antud detailplaneeringus arvestatakse eelpool nimetatud üldplaneeringus esitatud nõuetega.
6 Detailplaneeringuga kavandatu
6.1 Planeeritava ala kruntimine
Olemasolev krunt jagatakse kaheks. Moodustatakse kaks üksikelamumaa krunti. Põhijoonisele on
kantud planeeritud kruntidele antud positsiooninumber ja planeeritud pindala, planeeritavate
kruntide suurused, kasutamise sihtotstarbed ja aadressiettepanek. Vt põhijoonise tabel nr 2.
Planeeringuala tehnilised näitajad:
Planeeringuala suurus: 54127m2
Kavandatud kruntide arv, sh: 2
Elamumaa 2 54127m2 100%
6.2 Hoonestuskava. Planeeritud kruntide ehitusõigus
Kohustuslikku ehitusjoont ei määrata. Ehitusaluse pinna moodustavad kõik krundil olevate
ehitusloa kohustuslike hoonete ja ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste
pindade summa. Põhijoonisele on kantud planeeritud kruntide lubatud ehitusõigus. Hoonete
suurim lubatud arv krundil, hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala, hoonete suurim lubatud
kõrgus vt põhijoonis tabel nr 1.
Ehituslubade väljastamise tingimuseks on, et arendaja poolt on valmis ehitatud avalikult
kasutatavad tee ja teega seonduvate rajatised ning avalikes huvides olevate tehnovõrgud (100%).
Valmis ehitatud peab olema ligipääs alates Kurna tee ja Eromaa-Sääse tee ristist.
6.3 Arhitektuurinõuded
Arhitektuur peab olema piirkonnale eripäraseid arhitektuurseid lahendusi tagav, kaasaegne,
kõrgetasemeline ja ümbritsevat elukeskkonda väärtustav. Hooned projekteerida koos ümbritseva
keskkonnaga, nähes ette piirded, väikevormid ja haljastuse. Katused viil- või kelpkatused,
välisseinte materjal lubatud puit, kivimaterjalid või krohv. Väiksemad hoonemahud lubatud
lamekatustega. Lamekatuse kattena lubatud rullmaterjal. Seinamaterjalidena on keelatud
imiteerivad materjalid, näiteks plastikust voodrilauad, samuti tööstuslikult mõjuv plekk. Katuse
materjalidena vältida imiteerivaid ja tööstuslikult mõjuvaid materjale, näiteks trapetsprofiilplekki.
Sobivad katusematerjalid on katusekivi, sile katuseplekk, roog, puitsindel, puitkimm. Peamist
Vastutav arhitekt Loona Lepp 8 / 15
Ees-Tõnuni kinnistu detailplaneering Plan ID: DP0344
Osaühing Visioonprojekt Seletuskiri 2023-04-12
katusematerjali on lubatud kombineerida energiat tootvate katusematerjalidega. Abihoonete
arhitektuur sobitada elamu arhitektuuriga.
Hoonete arhitektuursed eskiisid kooskõlastada enne projekti koostamist Kiili valla arhitektiga.
Piirdeaedadega tohib piirata elamute õuealad kuni 2000m² suuruse territooriumi. Piiret ei tohi
rajada maaparandussüsteemi kaitsevööndisse. Piirete rajamisel peab arvestama ümbritsevat
looduslikku olustikku ning kinni pidama ehitustraditsioonidest.
Piirdeaiad lubatud läbipaistvad võrkaiad või osaliselt läbipaistvad puitaiad kõrgusega kuni 1,4
meetrit. Lubatud on kivisoklid kuni 400mm kõrgused. Keelatud on läbipaistmatute piirete rajamine.
6.4 Nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks
Katuse kaldenurk 15o-45o.
Sokkel mitte kõrgem kui 0,5m.
Kohustuslikku ehitusjoont ei määrata.
Hoonete projekteerimise eel tuvastada aluspinnase ehitusgeoloogilised omadused ja
radoonisisaldus.
Ehitusprojektiga tuleb esitada vertikaalplaneerimise lahendus ning kajastada ka haljastuse ja
heakorra põhimõtted.
Ehitusprojekt peab olema selline, et selle kohaselt ehitatav ehitis vastaks nõuetele, sealhulgas
arvestaks ehitise sobivust, kasutatavust ja korrashoiu vajadust.
Ehitatav ehitis, asjakohasel juhul ka ehitamine, peab olema kooskõlas ehitise asukohaga
seonduvate kitsendustega.
Ehitusprojektide koostamise käigus tuleb teha koostööd ja hankida vajalikud kooskõlastused, et
oleks arvestatud ehitamisest mõjutatud isikute õigused ning rakendatud abinõusid nende õiguste
ülemäärase kahjustamise vastu.
6.5 Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus
Liiklus-ja parkimiskorraldus on lahendatud vastavalt Kiili valla üldplaneeringule ja Eesti Standardile
EVS 843:2016 „Linnatänavad”. Juurdepääs planeeritud kruntidele on Eeromaa-Sääse teelt (kat
tunnus 30401:001:1979). Lahendatud on ligipääs alates Kurna tee ja Eromaa-Sääse tee ristist.
Tingimused, millega peab Eromaa-Sääse tee T1 kruusatee ehitamisel arvestama:
1. Tee konstruktsiooni tüübi valikuks peab teada olema perspektiivne liiklussagedus;
2. Geoloogia peab teada olema proovisurfimise/puurimise teel, mahus mis võimaldab ära
määrata konstruktsiooni aluspinnased katendite projekteerimiseks;
3. Tolmsete ja raskete savide ning nõrkade aluspinnaste korral tuleb sõidutee
katendikonstruktsioon eraldi arvutada kehtiva Elastsete teekatendite projekteerimise
juhendi järgselt, tagamaks konstruktsioonide tugevuse ja külmakindluse;
4. Peab olema tagama pikaajalise (>30 päeva kestva) pinnasvee taseme 125cm allpool katte
pinda;
5. Kasvupinnas tuleb tee mulde alt eemaldada kogu ulatuses;
6. Arendaja ehitab omal kulul Eromaa-Sääse tee T1 kruusatee alates Kurna tee ja Eromaa-
Sääse tee ristist või tagab nende väljaehitamise kolmandate isikute poolt;
7. Kiili Vallavalitsus osaleb vajadusel tee ümberehituse projekteerimises ja ehituses huvitatud
isikuga sõlmitud kokkuleppe alusel, milles huvitatud isik kohustub korraldama ja
finantseerima planeeringuala juurdepääsutee ja sellega seotud tehnovõrkude ja –rajatiste
projekteerimise ja ehitusega seotud kulud;
8. Ehitamise ajal tuleb juhinduda Kiili Vallavalitsuse poolt toodud ehitusjuhistest ja nõuetest.
Käesoleva peatüki koostamisel osales liikluse osa planeerija OÜ Mastlop, vastutav isik Pärt
Põltsam tel: 5624 2634
Vastutav arhitekt Loona Lepp 9 / 15
Ees-Tõnuni kinnistu detailplaneering Plan ID: DP0344
Osaühing Visioonprojekt Seletuskiri 2023-04-12
1. Liikluskoosseisult muutub ala minimaalset, tekib juurde kaks ühepereelamuga krunti,
mõlemal kaks parkimiskohta. Ligipääsuvõimalus peab olema tagatud prügiautoga ja
päästeteenistuse sõidukitega.
2. Eromaa-Sääse tee T1 ja Kurna tee T2 ristmikuala on a/b kattega ja suurte raadiustega
mahasõit, kus mahub prügiauto manööverdama. A/B kattega püsikatend mahasõidul on
rajatud ca 8m pikkuses lõigus. See säilib olemasolevana. Ristmikualale lisatakse "anna
teed" liiklusmärk nr. 221. Muid liikluskorraldusvahendeid ette nähtud ei ole.
3. Eromaa-Sääse tee T1 on varieeruva laiusega kruusatee (laiusega ca 3,5-4,0m). Tagatud
peab olema sõidutee laius vähemalt 4,0m. Sääse-Eromaa tee rekonstrueerimise kohustus
on huvitatud isikul, vastavalt 2021-09-09 allkirjastatud halduslepingule nr 8-15/99-21
4. Kinnistute mahasõitude esisel on 12x14m plats päästeauto ümberpööramise jaoks. See
plats viia kokku olemasoleva kruusateega ka samas laiuses.
5. Juurdepääsutee tagumisele krundile – planeeritud teeala koridor on 6m laiune, hooneni viiv
tee min 3,5m laiune (päästeauto juurdepääs). Tee paigaldada koridori keskele soovitatavalt
nii, et oleks naaberkinnistutest mõlemal pool puhverala. Sadevett naaberkinnistule mitte
juhtida.
Soovitatavad parkimiskohtade asukahad näidatud põhijoonisel. Parkimiskohad võivad olla nii õues
kui hoones. Parkimiskohad sillutada looduslähedaselt, näiteks murukivi või killustikuga tihendatud
pinnasega. Planeeritud tee kaitsevöönd vt punkt 6.10.
Liikluskorraldus ja parkimine on kajastatud põhijoonisel, parkimiskohtade kontrollarvutus tabel nr 3.
6.6 Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad
5.6.1. Veevarustus ja kanalisatsioon
Ühe üksikelamu planeeritav arvestuslik majandus-joogivee vajadus 0,5m3/õõp; 0,15m3/h; 0,5l/s.
Veevarustus planeeritud rajatavate puurkaevude baasil. Puurkaevule nähakse ette hooldusalad
raadiusega 10m. Tuletõrjevee varustus vt p 5.11.
Kanalisatsioon rajatavate biopuhastite või kogumismahutite baasil. Tekkiva reovee kogus eeldatav
1,5l/s majapidamise kohta.
Diplomeeritud veevarustus- ja kanalisatsiooniinsener tase 7 Rivo Nõmmistu on andnud järgmise
hinnangu Ees-Tõnuni kinnistu(30401:001:0347) piirkonnas heitvee immutamise võimalikkusele:
„Ees-Tõnuni kinnistu asub Harjumaal, Kiili vallas, Mõisakülas. Kinnistu asub hajaasustuse
piirkonnas kus puudub võimalus liituda ühisveevärgi või ühiskanalisatsiooniga. Ainsaks
võimaluseks on reovee puhastamine ja puhta vee saamine kinnistu siseselt.
Mõisaküla territoorium on enamuses nõrgalt kaitstud põhjaveega ala. Antud kinnistu asub samuti
nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Sellest tulenevalt võib reovee puhastamise tehnoloogiana
kasutada vaid reovee bioloogilist puhastamist.
Heitvesi on lubatud immutada pinnasesse, arvestades VV määruse nr. 61, 08.11.2019, “Nõuded
reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise
kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused” § 8 lg 3.
Mille kohaselt heitvee immutussügavus peab olema aasta ringi hinnanguliselt vähemalt 1,2 m
ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma hinnanguliselt 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest.
Kinnistu piires jäävad maapinna absoluutkõrgused vahemiku 42,5-44 m. Lähiümbruse puurkaevu
andmete ja Maa-ameti geoloogiarakenduse alusel võib hinnata, et maapinnale lähimate aluspõhja
kivimite(lubjakivi) paiknemissügavus on ca 2-4 m olemasolevast maapinnast ehk ca. 40.00 m abs.
Piirkonna kõrgeim põhjavee tase jääb hinnanguliselt sarnasele tasemele lähimate aluspõhja
kivimite paiknemissügavusega.
Soovitame kasutatud nn. tõstetud imbväljakuga immutussüsteemi mille paiknemissügavuseks
oleks minimaalselt 42 m abs. Sellisel juhul on kindlasti tagatud nõutud immutussügavuse kõrgus
kõrgeimast põhjavee tasemest ja aluspõhja kivimitest.“
5.6.2. Sidevarustus
Vastutav arhitekt Loona Lepp 10 / 15
Ees-Tõnuni kinnistu detailplaneering Plan ID: DP0344
Osaühing Visioonprojekt Seletuskiri 2023-04-12
Sidevarustus planeeritud õhu kaudu.
5.6.3. Küte
Hoonete kütmine lahendada lokaalselt, keskkonnasäästlikult. Hoonete tsentraalseks kütmiseks
ette nähtud soojuspumbad. Lisaks on lubatud puidukütte kolded, nagu kaminad, kaminahjud,
saunakerised ja päikseenergiat kasutavad lahendused.
5.6.4. Elektrivarustus
Elektrivarustus planeeritud vastavalt Elektrilevi OÜ Tehnilistele tingimustele nr 395346.
Detailplaneeringu alal ette nähtud koht uuele komplektalajaamale. Alajaama asukoht ette nähtud
võimalikult koormuskeskme lähedusse, planeeritava tee äärde, selle teenindamiseks peab jääma
ööpäevaringne vaba juurdepääs. Uue alajaama toide planeeritud 10 kV maakaabelliiniga alates
keskpinge õhuliini mastist nr. 54. Uuest planeeritud alajaamast ette nähtud uutele objektidele välja
eraldi fiidrite 0,4 kV maakaabelliinid. Objektide elektrivarustuseks planeeritud kinnistute piiridele
0,4 kV liitumiskilbid ja jaotuskilbid. Liitumiskilbid planeeritud tarbijate kruntide piiridele soovitavalt
mitmekohalistena teealasse. Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad.
Elektritoide liitumiskilbist objektini ette nähtud maakaabliga. Elektrilevi OÜ tehnorajatiste
maakasutusõigus tagatud servituudialana, alajaamale eraldi katastriüksust ei moodustata.
Planeeritavate tänavate äärde näha ette perspektiivsete 10 ja 0,4 kV maakaablite koridor.
Elektrikaablite planeerimine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud planeerida teisi
kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse.
Elektrivarustuseks planeeritud ühele majapidamisele 3x32A.
5.6.5. Maaparandussüsteemi toimimine, drenaaž
Hoonete ja rajatiste ehitamisega ei tohi takistada maaparandussüsteemi nõuetekohast toimimist.
Hoonete paigutamisel olemasoleva drenaaži torustiku peale tuleb likvideeritavad torustiku lõigud
asendada projekteeritavate torustiku lõikudega nii, et oleks tagatud drenaažisüsteemi jätkuv
toimimine. Maa-ala hooldamisel lähtuda Maaeluministri 19.12.2018 määrusest
„Maaparandushoiutööde nõuded“.
Tehnovõrkude ja -rajatiste paiknemine on kujutatud põhijoonisel.
6.7 Servituutide määramine
Ette nähtud servituudi vajadusega ala elektrikaabli valdaja kasuks jääb planeeritavast alast välja.
Krundile pos nr 1 juurdepääsuks on ette nähtud servituudi vajadusega ala. Nimetatud servituudi
vajadusega ala ei tohi jääda maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndisse. Servituudi
vajadusega alad on kajastatud põhijoonisel.
6.8 Haljastus ja heakord
Olemasolev väärtuslik kõrghaljastus säilitada maksimaalselt. Metsaga kaetud alast tuleb säilitada
vähemalt 30% metsast, lagedale alale tuleb ette näha kõrghaljastuse rajamist vähemalt
planeeritud ehitusaluse pinna ulatuses. Uushaljastuse rajamisel kasutada kodumaiseid puu- ja
põõsaliike. Soovitav haljastus lahendada maastikuarhitekti poolt kompleksselt hoonetevahelise
ruumi ja maastikuga. Drenaažisüsteemi maa-alale ei tohi lasta kasvada ega istutada puittaimi,
sealhulgas rajada lühikese raieringiga madalmetsa. Haljastuse rajamisega ei tohi kahjustada
drenaažitorustikku ega halvendada mitte kuidagi selle töötamist.
Haljastuse ja heakorra põhimõtted on kajastatud põhijoonisel.
Jäätmemajandus lahendatakse vastavalt kehtivatele normatiividele ja seadusandlusele. Jäätmed
tuleb koguda vastavatesse kinnistesse prügikonteineritesse, mis tuleb paigutada krundisiseselt.
Kõik ohtlikud jäätmed tuleb koguda vastavalt kehtivatele eeskirjadele. Jäätmete äravedu võib
teostada vastavat luba omav ettevõte. Ehitusprojektidega näidata jäätmemahutite asukohad.
Haljastuse ja heakorra põhimõtted on kajastatud põhijoonisel.
Vastutav arhitekt Loona Lepp 11 / 15
Ees-Tõnuni kinnistu detailplaneering Plan ID: DP0344
Osaühing Visioonprojekt Seletuskiri 2023-04-12
6.9 Vertikaalplaneering
Krundi kõrguste muutmist ette nähtud ei ole. Hoone lähiümbruse maapinda on lubatud tõsta
olemasolevat keskmisest kõrgusest kuni 300mm, et tagada sademetevee juhtimine hoonest
eemale. Hoonete esimese korruse põrandapinnad projekteeritavast maapinnast 400….600mm
kõrgemal. Hoonete kõrgusmärgid täpsustada ehitusprojektidega. Sademeveed juhtida kalletega
krundi murualadele ja immutada pinnasesse. Sadevete suunamine naaberkinnistutele ei ole
lubatud.
Hoonete planeeritud kõrgused on kajastatud põhijoonisel tabel nr 1.
6.10 Seadusjärgsed kitsendused
Jäävad kehtima sama seletuskirja punkt nr 1.11 loetletud kitsendused.
Uusi kitsendusi ei planeerita.
Planeeritud kitsendused on kajastatud põhijoonisel.
6.11 Tuleohutus
Hoonestusala paiknemisega on tagatud tuleohutuskuja rohkem kui 8 m naaberkrundi hoonestusest.
Ehitiste projekteerimisel lähtuda SM 30.03.2017 määrusest nr 17 „Ehitisele esitatavad
tuleohutusnõuded” ja Siseministri 18.02.2021 määrusest nr 10 "Veevõtukoha rajamise,
katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord".
Hoonete tuleohutusklassid määrata ehitusprojektidega.
Detailplaneeringuga määratud alas lahendatakse tuletõrje veevarustus vastavalt ehitusloa
väljastamise ajal kehtivatele tuleohutuse nõuetele.
Suurõnnetuse ohuga ettevõtete ohualasid ei jää planeeritavale alale.
6.12 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused
Detailplaneering on koostatud lähtudes “EVS 809-1:2002 kuritegevuse ennetamine.
Linnaplaneerimine ja arhitektuur”. Kuritegevuse riskide ennetamiseks järgida hoonete
projekteerimisel ja edasises ekspluatatsioonis järgmisi abinõusid:
- Rajada välisvalgustus;
- Kasutada kvaliteetseid ehitusmaterjale:
- Tagada hea nähtavus krundi haljastuse ja piirete läbimõeldud lahendusega;
- Vajadusel territooriumi osadele piirata juurdepääsu;
- Varustada hooned ja territoorium valvesignalisatsiooniga;
- Teadvustada kuritegevust kui probleemi paikkonna elanike poolt, arendada ühist kokkuleppelist
või organiseeritud tegutsemist kuritegude ennetamise eesmärgil. Luua või liituda naabrivalvega.
- Koristada kergesti süttiv materjal kiiresti;
- Kasutada süttimatust materjalist prügikaste;
7 Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks
Planeeritavat ala katab ca pooles ulatuses mets.
Maa-Ameti kaardirakenduse kaldaerofoto 2015:
Vastutav arhitekt Loona Lepp 12 / 15
Ees-Tõnuni kinnistu detailplaneering Plan ID: DP0344
Osaühing Visioonprojekt Seletuskiri 2023-04-12
Metsaalale ehitiste paigutamise eel täpsustada väärtuslikumad puud ja sellest tulenevalt
täpsustada ehitiste asukohti.
Maa-ameti rakenduste andmetel ei paikne planeeringualal ega kontaktvööndis ohtlikke ettevõtteid,
maardlaid, looduskaitse, ega Natura 2000 alasid.
Lähim ohtliku käitise ohuala piirkonnas on Maxima Eesti OÜ Maxima Logistikakeskus, ohuala
raadiusega 1700m, mille kuja jääb planeeritavast kinnistust ca 300m kaugusele. Käitise
ohtlikkus(C ), kemikaalid: Diiselkütus(2.0); Ammoniaak veevaba(3.43)
Lähim maardla (Kurna turbamaardla) jääb alast kirdesse ca 200m kaugusele. Nimetatud
ettevõtetest lähtuva, eeldatavalt vähese, mõjuga ei ole planeeringu koostamisel arvestatud.
Maa-Ameti kaardirakenduse andmetel on tegemist nõrgalt kaitstud alaga, kus veekompleksi
iseloom on lõheliste ja karstunud kivimite põhjaveekihid.
Lähtuvalt Kiili valla ÜVK arengukavast, ei jää detailplaneeringu ala ühisveevarustuse ja -
kanalisatsiooniga hõlmatud piirkonda.
Reovee puhastamine ja pinnasesse juhtimine projekteerida vastavalt Keskkonnaministri
31.07.2019 määrusele nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded
ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus“.
Planeeritava ala keskkonnaseisund on hea. Eeromaa-Sääse teelt T1 kanduva saaste kandumine
planeeritavale alale on minimaalne, siiski tuleks kasuks elamu ja maantee vahele täiendava
kõrghaljastuse rajamine selleks sobilike istikute näol.
Põhjavesi on nõrgalt kaitstud ja reostusohtlikuse tase kõrge. Pinnasekatte paksus (moreen,
aleuriit, saviliiv 2-10m ja savi, liivsavi kuni 2m)
Pinnase radoonisisalduse järgi kuuluvad piirkonna maaüksused normaalse radoonisisaldusega
pinnasega alade hulka. (Eesti geoloogiakeskus, 2008. Harjumaa pinnase radooniriski kaart).
Ehitustööde käigus võib sõltuvalt kaevetööde sügavusest, ilmastikutingimustest ja kasutatavast
tehnoloogiast, ehitusaladele koguneda sademe(pinnase)vett. Kogunenud liigvesi juhtida
pinnasesse või vedada ära. Kui ehitustegevuse käigus lõhutakse olemasolevat kuivendusvõrku,
tuleb see taastada või projekteerida ja välja ehitada selliselt, et naaberaladel oleks
kuivendussüsteemi töö tagatud. Reovee ärajuhtimisel lähtuda õigusaktidega kehtestatud nõuetest.
Ehitustegevuse käigus tekkivad jäätmed saab kasutada kohapeal, osa võtta uuesti kasutusse ja
osa suunata utiliseerimisele.
Ehitus- ja olmejäätmete käitlemine lahendada ehitusprojektide mahus. Jäätmete käitlemisel tuleb
lähtuda nii jäätmeseadusest kui ka Kiili valla jäätmehoolduseeskirjast.
Vastutav arhitekt Loona Lepp 13 / 15
Ees-Tõnuni kinnistu detailplaneering Plan ID: DP0344
Osaühing Visioonprojekt Seletuskiri 2023-04-12
Planeeritud ehitiste ehitusprojektide koostamisel ei ole vajalik läbi viia keskkonnamõju hindamist.
8 Võimalikud majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised mõjud ning mõju
looduskeskkonnale
Antud detailplaneeringuga kaasnevad majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised mõjud on
suhteliselt väikesed, kuna käsitletakse ainult kahele üksikelamu krundile ehitusõiguse andmist, mis
ei too piirkonda suuri muutusi. Käesolev detailplaneering toetub üldplaneeringule ja lähialast
tulenevatele hoonestuspõhimõtetele ega lähe vastuollu üldise kultuuritavaga. Planeeringuga ette
nähtud arhitektuursed tingimused hoonestuse rajamiseks tagavad kvaliteetse elukeskkonna tekke.
Aktiivsete elanike lisandumine piirkonda avaldab positiivset mõju nii sotsiaalses, majanduslikus kui
kultuurilises mõttes.
Planeeringuga on ette nähtud meetmete rakendamisel puudub arvestatav mõju
looduskeskkonnale, sh välisõhule, veele, pinnasele, taimestikule ja loomastikule.
Planeeritava tegevusega kaasnevat negatiivset mõju nii sotsiaalses, majanduslikus kui kultuurilises
mõttes ette näha ei ole.
9 Detailplaneeringu elluviimise kava
Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi
teostavatele maakorralduslikele, ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Planeeringualal
edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis
kehtivatele projekteerimisnormidele.
Avalikult kasutatavate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse ja avalikes huvides olevate
tehnovõrkude ja -rajatiste väljaehitamine:
• Arendaja ehitab omal kulul detailplaneeringu järgsed avalikult kasutatavad rajatised, madal-
ja kõrghaljastuse, välisvalgustuse, avalikes huvides olevad tehnovõrgud ja – rajatised või
tagab nende väljaehitamise kolmandate isikute poolt.
• Kiili Vallavalitsus osaleb rajatiste projekteerimises ja ehituses vaid Arendajaga sõlmitud
kokkuleppe alusel, milles Arendaja kohustub korraldama ja finantseerima planeeringuala
tehnovõrkude ja –rajatiste projekteerimise ja ehitusega seotud kulud.
• Arendaja ei nõua detailplaneeringus ettenähtud avalikult kasutatava rajatise tasulist
voorandamist Valla poolt ning Arendajal ei ole õigust nõuda Vallalt tasu avalikes huvides
olevate tehnovõrkude ja –rajatiste väljaehitamise eest.
• Detailplaneeringu järgsed avalikult kasutatavad rajatised, madal- ja kõrghaljastus,
välisvalgustus, avalikes huvides olevad tehnovõrgud ja – rajatised peavad vastama
seaduses esitatud kvaliteedinõuetele.
• Uute hoonete ehitamiseks ei hakata taotlema ehitusluba ning Kiili Vallavalitsus ei väljasta
ehitusluba enne kui Arendaja poolt on valmis ehitatud detailplaneeringukohased avalikuks
kasutamiseks ette nähtud rajatised, haljastus, välisvalgustus ning avalikes huvides olevad
tehnovõrgud ja -rajatised. Käesoleva detailplaneeringu puhul siis peab valmis ehitatud
olema ligipääs alates Kurna tee ja Eromaa-Sääse tee ristist.
• Planeeritavate kruntide ehitusõiguse hulka (ehitisealune pind) on arvestatud kõik hooned
(elamu, abihoone ja väikeehitis). Ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate
ehitusloa kohustuslike hoonete ja ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste
pindade summa.
Detailplaneeringu kehtestamisele järgnevate toimingute ja tegevuste järjekord (ehituse etapid):
1. Planeeringujärgsete kruntide moodustamine koos vajalike servituutide seadmisega.
2. Avalikult kasutatavate tee ja teega seonduvate rajatiste ning avalikes huvides olevate
tehnovõrkude, -rajatiste (vesi, kanalisatsioon, vihmaveekanalisatsioon, drenaaž, elekter, side
jne) projekteerimine ning nendele ehituslubade taotlemine.
Vastutav arhitekt Loona Lepp 14 / 15
Ees-Tõnuni kinnistu detailplaneering Plan ID: DP0344
Osaühing Visioonprojekt Seletuskiri 2023-04-12
3. Ehituslubade väljastamine Kiili Vallavalitsuse poolt avalikult kasutatava tee ja teega
seonduvate rajatiste ning avalikes huvides olevate tehnovõrkude, -rajatiste ehitamiseks.
4. Uute planeeritud avalikes huvides olevate tehnovõrkude, -rajatiste ehitamise lõpetamine ja
vastavate kasutuslubade väljastamine ning avalikes huvides olevate tehnovõrkude ja -rajatiste
üleandmine võrguettevõtjatele.
5. Avalikult kasutatavate tee ja teega seonduvate rajatiste ehitamise lõpetamine ja vastavate
kasutuslubade väljastamine.
6. Planeeringujärgsete hoonete projekteerimine, ehituslubade taotlemine ning ehitamine.
6.1. Uus kuivendussüsteem tuleb välja ehitada enne ehituslubade väljastamist ning samas
tuleb tagada väljaspool planeeritavat ala oleva drenaaažisüsteemi toimimine.
6.2. Ehituslubade väljastamise tingimuseks on, et arendaja poolt on valmis ehitatud avalikult
kasutatavad tee ja teega seonduvate rajatised ning avalikes huvides olevate tehnovõrgud
(100%). Valmis ehitatud peab olema ligipääs alates Kurna tee ja Eromaa-Sääse tee ristist.
7. Valmisehitatud hooned saavad kasutusload pärast neid teenindavate avalikes huvides olevate
tehnovõrkude, -rajatiste ja avalikult kasutatavate tee ja teega seonduvate rajatiste
kasutuslubade olemasolu.
Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise alused
• Detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud vähemalt viis aastat ja detailplaneeringut ei
ole asutud ellu viima. Elluviimise all saab mõista eeskätt detailplaneeringu alusel toimingute
tegemist alates ehituslubade taotlemisest.
• Arendaja on kohustatud ehitama välja hiljemalt viie (5) aasta jooksul alates
detailplaneeringu kehtestamisest omal kulul ja ehituslubade alusel detailplaneeringuga ette
nähtud detailplaneeringu järgse ja detailplaneeringu ala teenindava tehnilise infrastruktuuri,
s.h arendusetegevusega seotud avalikult kasutatavate teede (k.a. pos.4) ja teedega
seonduvate rajatiste ning avalikes huvides olevate tehnorajatiste (vee-, kanalisatsiooni-,
vihmaveekanalisatsiooni, elektri-, sidevarustuse jne) ja välisvalgustuse ehitamine. Tagatud
peab olema, et planeeringualalt oleks tasuta juurdepääs avalikult kasutatavale teele ning,
et muid avalikes huvides olevaid tehnorajatisi oleks võimalik nende otstarbe kohaselt
kasutada. Sealhulgas peab olema tagatud ühendus ühisveevärgi ja - kanalisatsiooniga.
• Planeeringu koostamise korraldaja või planeeritava kinnistu omanik soovib planeeringu
elluviimisest loobuda.
Planeeringu realiseerimisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja
Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid ega kahjustata ka avalikku
huvi. Tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või
kitsendaks naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Samuti ei tohi
tekitata naaberkinnistu omanikele täiendavaid kitsendusi. Juhul, kui planeeritava tegevusega
tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud krundi
igakordne omanik.
Loona Lepp
vastutav arhitekt
Vastutav arhitekt Loona Lepp 15 / 15
Tabel 1 Krundi kasutamise tingimused
maapinnast (m) / absoluutne kõrgus (m)
Krundi koha-aadress või koha-aadressi
Hoonete arv krundil (elamu / abihoone)
Parkimiskohtade arv – normatiivne /
sihtotstarvete kaupa – maapealne /
Suurim korruselisus (maapealne /
Maa sihtotstarve ja osakaal (%) -
Maa sihtotstarve ja osakaal (%) -
Suletud brutopind katastriüksuse
Suurim hoonete kõrgus - kõrgus
Korterelamute või ridaelamute
Korterelamute või ridaelamute
Krundi planeeritud suurus ha
Suurim ehitisealune pind m2
Kitsendused ja servituudid
(maapealne / maa-alune)
Hoonestusala suurus m²
planeerimisel – korterite
koormusindeks (KKKI)
planeerimisel – krundi
katastriüksuse liikide
Arhitektuurinõuded
detailplaneeringu
liikide kaupa
Tulepüsivus
kavandatud
maa-alune)
maa-alune
arv krundil
ettepanek
Pos nr
kaupa
N
oitekaabel 10kV Planeeritav
W
S
E
Vt seletuskiri p
Peetrimõisa
elamu 9
komplektalajaam elamu 2/-1, (abs53.4) / EE E
6.3
1 3,41 500 2000 1/3 1000 TP3 2
abihoone 1/0 abihoone 4,5 100% 100%
(abs48,3)
Vt seletuskiri p
Mihklimõisa
elamu 9 Juurdepääsuse
elamu 2/-1, (abs53.4) / EE E rvituut 1049m²
6.3
2 2,00 500 2000 1/3 1000 TP3 2
12
abihoone 1/0 abihoone 4,5 100% 100% krundi pos 1
4 .0 (abs48,3) valdaja kasuks
.0
1
Tabel 2 - Andmed kruntide moodustamiseks
Krundi
Moodustatakse Liidetavate/ Osade senine
planeeritud Planeeritav katastriüksustest sihtotstarve
36
lahutatavate
0.0
Pos nr Kohaaadress sihtotstarve krundi suurus
(nr) või osade (katastriüksuse
(katastriüksuse ha
.2
riigimaale liikides)
4 liikides)
suurused ha
Ees-Tõnuni
1 Peetrimõisa EE 2,00 3,41 EE
30401:001:0347
Põhijoonise fragment R50 biopuhasti imbväljakuga
2 Mihklimõisa EE 3,41
Ees-Tõnuni
2,00 EE
30401:001:0347
M 1:25000
36
kokku 5,41 5,41
.2
Tabel 3 - Parkimiskohtade kontrollarvutus
Ra
.0
nn
3 0 normatiivne normatiivne detailplaneeringus
a
Ehitise otstarve parkimiskohtade parkimiskohtade ettenähtud
võ
arvutus arv parkimiskohtade arv
i ka
Tabel 9.2
Väike-elamute ala
ld
1 Üksikelamu Eramu: uus =3
2 2
a
servituudi vajadusega olol= 3
ve
40
ek
Planeeritud parkimiskohtade arv maa-alal kokku 2
av
ala 1065m² krundi 1 valdaja kasuks
.0
0.0
ai
al
iku
ts
Tabel 9.2
5
lt
ev
Väike-elamute ala
ka
R1
2 Üksikelamu 2 2
ö
su
Eramu: uus =3
ön
ta
0
olol= 3
ta
d
va
Planeeritud parkimiskohtade arv maa-alal kokku 4
te
e
Pos2
ka
its
EE
ev
9/4,5 500 4
öö
34076 m2
nd
12
.0
önd
evö
i ts
ka
o lu
svo
ee olemasolev maaparandussüsteemi maa-ala Kurna II ja
2 avatud eesvool valgalaga kuni 10km² ja
km
10 maaparandushoiuala
uni
ik olemasolevad veekaitselised kitsendused
eem
ü st
u ss planeeritud krundipiirid
n d
ara planeeritud elamumaa
ap
a
M planeeritud hoonete kohad soovituslikud
Maa
Ran
planeeritud krundi hoonestusala
na v
para
planeeritud sissepääs krundile avalikult kasutatavalt teelt
õi ka
n
duss
planeeritud teed soovituslikud
l
da v
ü stee
planeerintud servituudiala (jääb planeerintavast alast välja)
R50
e
ekai
biopuhasti imbväljakuga
mi k
planeeritud parkimiskohad soovituslik asukoht
tsev
uni 1
Pos1
öönd
EE
PLANEERITUD KRUNDI EHITUSÕIGUS
0km
9/4,5 500 4
20051 m2
krundi kasutamise sihtotstarbed
12.0
2
EE
hoonete lubatud arv
eesv
9/4,5 500 4
suurim lubatud hoonete ehitisealune pind
suurim lubatud hoonete kõrgus elamu/abihoone
o
6
olu k
2 4 . krundi suurus
R1
a
plan kinnistu kanalisatsioonitoru, asukoht soovituslik
itsev
plan elektrikaabel liitumispunktiga, asukoht soovituslik
0
39.
plan kinnistu veetoru, asukoht soovituslik
öönd
2
plan tuletõrjevee toru, asukoht soovituslik
7 .8
R10
1 plan drenaažitorustik, asukoht soovituslik
10.
5
plan puurkaev hooldusalaga, asukoht soovituslik
1 5.7
4.0
4.0
22.8
Koordinaadid L-Est '97 süsteemis
Kõrgused EH 2000 süsteemis
Katastripiirid saadud Maa-ametist seisuga 06.10.2020
Geodeetiline alusplaan Hades geodeesia OÜ töö nr E3196, mõõdistatud oktoober 2021
Ees-Tõnuni kinnistu detailplaneering,
V isioo N
Osaühing Visioonprojekt
PROJEKT vastutav
arhitekt
Mõisaküla, Kiili vald, Harju maakond
Põhijoonis
tehnovõrkudega
huvitatud isik: Kaja Kadak
reg 10481526 Loona Lepp
Kivinuki tee 5 Rae k Rae v Harjumaa 75310 arhitekt M 1:500 Plan ID: DP0344
tel +372 5017159
Kaarel Mölder
[email protected] 2022-08-30 joonis nr: 2
2_DP_Ees-Tonuni_pohijoonis, 26.09.2022 10:13:56