dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Mõisakülas Ees-Tõnuni detailplaneeringu kehtestamine

Rahandusministeerium · 20. aprill 2023
Viit
15-3/2836-1
Registreeritud
20. aprill 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Kiili Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2023
Vastutaja
Helen Madison (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)
Lahendamise tähtaeg
20. mai 2023

Failid

  • 📎vallavalitsuse_korraldus_nr_171.asice2307 KB

Sisu (failidest)

KIILI VALLAVALITSUS KORRALDUS Kiili 18. aprill 2023 nr 171 Mõisakülas Ees-Tõnuni detailplaneeringu kehtestamine Korraldus võetakse vastu planeerimisseaduse § 139 alusel, arvestades Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsust nr 26 “Kiili valla üldplaneeringu kehtestamine”, lähtudes Kiili Vallavalitsuse 14.09.2021 korraldusest nr 390 „Mõisakülas Ees-Tõnuni detailplaneeringu algatamine” ning arvestades 08.09.2021 sõlmitud halduslepingut nr 8-15/99-21. Planeeritav maa-ala asub Harju maakonnas, Kiili vallas, Mõisakülas. Planeeringuala suurus on 5,41 ha. Planeeritaval maa-alal kehtib:  Kiili valla üldplaneering Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Mõisakülas Ees-Tõnuni kinnistu (katastritunnus 30401:001:0347) jagamine ja ehitusõiguse määramine ning sellega koos heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine. Detailplaneeringuga moodustatakse alale 2 üksikelamu krunti. Üksikelamu krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise elamu kõrgusega kuni 9,0 m ja kolm abihoonet kõrgusega kuni 4,5 m ning üksikelamukrundi suurim ehitisealune pind kuni 500 m 2 (ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete, ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa). Parkimisvajadused lahendatakse krundi piires. Vastavalt kokkuleppele kruusatee rekonstrueeritakse vedades olemasolevale katendile peale kruusa. Sääse- Eromaa tee rekonstrueerimise kohustus on huvitatud isikul, vastavalt 08.09.2021 allkirjastatud halduslepingule nr 8-15/99-21. Mõisakülas Ees-Tõnuni detailplaneeringu seletuskiri on esitatud käesoleva korralduse lisana 2 ja põhijoonis on esitatud lisana nr 3. 1. Kehtestada Mõisakülas Ees-Tõnuni detailplaneering, mis on Kiili valla üldplaneeringu kohane ja mille on koostanud Osaühing Visioonprojekt, töö nr DP0344. 2. Kiili Vallavalitsusel avalikustada teated detailplaneeringu kehtestamisest vastavalt planeerimisseaduse § 139 lg 3. 3. Kiili Vallavalitsusel teavitada detailplaneeringu kehtestamisest planeerimisseaduse § 139 lg 4 ja 6 nimetatud isikuid ja asutusi. 4. Käesoleva korralduse peale on õigus esitada halduskohtule kaebus halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse teatavakstegemisest arvates. 5. Korraldus jõustub teatavaks tegemisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Aimur Liiva /allkirjastatud digitaalselt/ Vallavanem Tarko Tuisk Vallasekretär Lisad: 1. Seletuskiri Kiili Vallavalitsuse 18.04.2023 korralduse nr 171 juurde 2. Detailplaneeringu lahenduse seletuskiri 3. Detailplaneeringu lahenduse põhijoonis Lisa 1 Seletuskiri Kiili Vallavalitsuse 18.04.2023 korralduse nr 171 juurde Detailplaneeringu nimi Mõisakülas Ees-Tõnuni detailplaneering. Detailplaneeringu koostaja Detailplaneeringu on koostanud Osaühing Visioonprojekt, töö nr DP0344. 1. Olemasolev olukord Kehtivad planeeringud Planeeritaval maa-alal kehtib: o Kiili valla üldplaneering Planeeringuala asukoht Planeeritav maa-ala asub Harju maakonnas, Kiili vallas, Mõisakülas. Planeeringuala suurus on 5,41 ha. Planeeringuala maakasutus Planeeritava maa-ala katastriüksused (olemasolevad katastriüksused): MÜ nimetus kü nr pindala sihtotstarve 1 Ees-Tõnuni 30401:001:0347 5.41 ha Maatulundusmaa 100% Planeeringualaga külgnevad katastriüksused ja nende iseloomustus Detailplaneeringu ala piirneb: MÜ nimetus kü nr pindala sihtotstarve 1 Eromaa-Sääse tee T1 30401:001:1978 2,23 ha Transpordimaa 100% 2 Kitsepõllu 30401:001:1516 5.60 ha Maatulundusmaa 100% 3 Pärtli 30401:001:0448 15.00 ha Maatulundusmaa 100% 4 Tõnise 30401:001:2818 9.94 ha Maatulundusmaa 100% Olemasolev keskkond Infosüsteemi (EELIS) kohaselt ei jää detailplaneeringu alale looduskaitseseaduse kohaseid kaitstavaid loodusobjekte. Antud detailplaneeringu alal ja sellega piirnevatel katastriüksustel ei ole Natura 2000 alasid. Planeeritav ala ei asu Kiili valla üldplaneeringus määratud rohevõrgustiku rohekoridoris. Planeeringualal ehitisregistris olevad ehitised ja rajatised Planeeritav kinnistu on hoonestamata. Olemasolev tehnovarustus Planeeritav kinnistu ei ole tehnovõrkudega varustatud. Olemasolevad teed ja juurdepääsud Juurdepääs planeeritavale alale kirdest, Eromaa-Sääse teelt. 1/12 Kehtivad piirangud: Planeeritaval alal lasuvad järgmised maakasutuspiirangud ja kitsendused: o Krundil asub alla kümne ruutkilomeetri valgalaga maaparandussüsteem. ÜVK kohustus Lähtuvalt Kiili valla ÜVK arengukavast, jääb planeeringu ala välja ühisveevarustuse ja - kanalisatsiooniga hõlmatud piirkonda. 2. Algatamisel seatud eesmärk Käesoleva detailplaneeringu eesmärk on Mõisakülas Ees-Tõnuni kinnistu (kt 30401:001:0347) jagamine ja ehitusõiguse määramine ning sellega koos heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine. Detailplaneeringuga moodustatakse detailplaneeringu alale 2 üksikelamu krunti. Üksikelamu krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise elamu kõrgusega kuni 9,0m ja kolm abihoonet kõrgusega kuni 4,5m ning üksikelamukrundi suurim ehitisealune pind kuni 500m2 (ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete, ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa). Parkimisvajadused tuleb lahendada krundi piires. Planeeringu koostamise käigus tuleb lahendada ligipääs alates Kurna tee ja Eromaa-Sääse tee ristilt. Käesolev detailplaneering ei sisalda Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut. 3. Kiili valla üldplaneering Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsusega nr 26 kehtestatud Kiili valla üldplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala detailplaneeringu koostamise kohustusega alast väljas. 2/12 Joonis 1: Väljavõte Kiili valla üldplaneeringust Kiili valla üldplaneeringu järgselt ei ole Ees-Tõnuni kinnistu maakasutuse juhtfunktsiooni määratud. Planeeringuala asub stabiilse asundusega ja miljööväärtuslikul alal. Planeeringuala juhtfunktsioon ei ole vastuolus Kiili valla kehtiva üldplaneeringuga, mille järgi on lubatud ühepereelamud. Kiili valla üldplaneeringu seletuskirjas toodud tingimused: o Üldplaneeringuga on kõigil miljööväärtuslikel aladel määratud detailplaneeringu koostamise kohustus enne ehitustegevuse alustamist. o Stabiilse asundusega aladel minimaalseks krundi suuruseks elamu püstitamiseks on 20000 m² või 1 üksikelamu krunt 2 ha kohta, kusjuures piirdega võib piirata elamut ümbritseva õueala kuni ca 2000 m2). 3/12 o Stabiilse asundusega aladel moodustatud elamumaa sihtotstarbega katastriüksusele võib püstitada ühe üksikelamu ja kuni kolm abihoonet. o Stabiilse asundusega alal, kui soovitakse hoonestamata või ühe elamuga maatulundusmaale ette näha rohkem kui ühe uue elamukrundi, on detailplaneeringu koostamine kohustuslik. Antud detailplaneeringus arvestatakse eelpool nimetatud üldplaneeringus esitatud nõuetega. 4. Detailplaneeringuga kavandatu 4.1. Planeeritava ala kruntimine Olemasolev krunt jagatakse kaheks. Moodustatakse kaks üksikelamumaa krunti. Põhijoonisele on kantud planeeritud kruntidele antud positsiooninumber ja planeeritud pindala, planeeritavate kruntide suurused, kasutamise sihtotstarbed ja aadressiettepanek. Vt põhijoonise tabel nr 2. 4.2. Hoonestuskava Kohustuslikku ehitusjoont ei määrata. Ehitusaluse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete ja ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa. Põhijoonisele on kantud planeeritud kruntide lubatud ehitusõigus. Hoonete suurim lubatud arv krundil, hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala, hoonete suurim lubatud kõrgus vt põhijoonis tabel nr 1. 4.3. Arhitektuurinõuded Arhitektuur peab olema piirkonnale eripäraseid arhitektuurseid lahendusi tagav, kaasaegne, kõrgetasemeline ja ümbritsevat elukeskkonda väärtustav. Hooned projekteerida koos ümbritseva keskkonnaga, nähes ette piirded, väikevormid ja haljastuse. Katused viil- või kelpkatused, välisseinte materjal lubatud puit, kivimaterjalid või krohv. Väiksemad hoonemahud lubatud lamekatustega. Lamekatuse kattena lubatud rullmaterjal. Seinamaterjalidena on keelatud imiteerivad materjalid, näiteks plastikust voodrilauad, samuti tööstuslikult mõjuv plekk. Katuse materjalidena vältida imiteerivaid ja tööstuslikult mõjuvaid materjale, näiteks trapetsprofiilplekki. Sobivad katusematerjalid on katusekivi, sile katuseplekk, roog, puitsindel, puitkimm. Peamist katusematerjali on lubatud kombineerida energiat tootvate katusematerjalidega. Abihoonete arhitektuur sobitada elamu arhitektuuriga. Hoonete arhitektuursed eskiisid kooskõlastada enne projekti koostamist Kiili valla arhitektiga. Piirdeaedadega tohib piirata elamute õuealad kuni 2000 m² suuruse territooriumi. Piiret ei tohi rajada maaparandussüsteemi kaitsevööndisse. Piirete rajamisel peab arvestama ümbritsevat looduslikku olustikku ning kinni pidama ehitustraditsioonidest. Piirdeaiad lubatud läbipaistvad võrkaiad või osaliselt läbipaistvad puitaiad kõrgusega kuni 1,4 meetrit. Lubatud on kivisoklid kuni 400 mm kõrgused. Keelatud on läbipaistmatute piirete rajamine. Katuse kaldenurk 15o-45o. Sokkel mitte kõrgem kui 0,5 m. Kohustuslikku ehitusjoont ei määrata. Hoonete projekteerimise eel tuvastada aluspinnase ehitusgeoloogilised omadused ja radoonisisaldus. Ehitusprojektiga tuleb esitada vertikaalplaneerimise lahendus ning kajastada ka haljastuse ja heakorra põhimõtted. 4.4. Võimalikud majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised mõjud ning mõju looduskeskkonnale Antud detailplaneeringuga kaasnevad majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised mõjud on suhteliselt väikesed, kuna käsitletakse ainult kahele üksikelamu krundile ehitusõiguse andmist, mis 4/12 ei too piirkonda suuri muutusi. Käesolev detailplaneering toetub üldplaneeringule ja lähialast tulenevatele hoonestuspõhimõtetele ega lähe vastuollu üldise kultuuritavaga. Planeeringuga ette nähtud arhitektuursed tingimused hoonestuse rajamiseks tagavad kvaliteetse elukeskkonna tekke. Aktiivsete elanike lisandumine piirkonda avaldab positiivset mõju nii sotsiaalses, majanduslikus kui kultuurilises mõttes. Planeeringuga on ette nähtud meetmete rakendamisel puudub arvestatav mõju looduskeskkonnale, sh välisõhule, veele, pinnasele, taimestikule ja loomastikule. Planeeritava tegevusega kaasnevat negatiivset mõju nii sotsiaalses, majanduslikus kui kultuurilises mõttes ette näha ei ole. 5. Avalik huvi Avalik huvi on määratlemata õigusmõiste. Näiteks on õiguskirjanduses avaliku huvina (ka ühiskonna huvina) käsitatud kõike seda, mis puudutab kõikide eesmärke ja kutsub esile kõikide ühise tegemise. Veel on märgitud, et KOV huve ei saa vastandada avalikele huvidele ja avalik huvi paneb KOV kohustuse tegutseda kooskõlas selle huviga. Seega ei ole täitevvõim oma tegudes täiesti vaba, vaid seotud oma eesmärgiga, milleks on demokraatlikus riigis avaliku hüve või avaliku heaolu hoidmine ja edendamine. See asjaolu väljendub ka PlanS § 141 kohases sättes, mille järgi on igal isikul on õigus detailplaneeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks pöörduda kohtusse, kui ta leiab, et otsus on vastuolus avaliku huviga või kui otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Detailplaneeringu ülesanded (eesmärgid) on esitatud PlanS § 126. Kõikide nende eesmärkide saavutamine on kui ühiskondlik kokkulepe. Detailplaneering on ühiskondliku kokkuleppe saavutamise protsess, millega antakse seaduslik alus uute hoonete ehitamiseks, olemasolevatele hoonetele juurdeehituse tegemiseks, maa-alade kruntideks jaotamiseks ja olemasolevate kruntide piiride muutmi-seks jne. Kiili valla üldplaneering märgib miljööväärtuslike piirkondade kohta järgmist (lk 15): Üldplaneeringuga on kõigil miljööväärtuslikel aladel määratud detailplaneeringu koostamise kohustus enne ehitustegevuse alustamist. Ehitustingimused vajavad üldplaneeringus määratletud miljööväärtuslikes piirkondades uuringute põhjal täiendavat täpsustamist. Alad on iseloomult väga erinevad, mistõttu neile ühtseid ja üldisi tingimusi sõnastada ei ole otstarbekas. Käesoleva korraldusega suunatakse detailplaneering avalikule väljapanekule. Detailplaneeringu avaliku väljapaneku etapis pannakse avalikult (KOV veebilehel, avalikes kohtades) välja Kiili Vallavalitsuse poolt vastuvõetud planeeringu materjalid (kaardid, seletuskiri jm materjalid) ning oodatakse nendele seisukohti – ettepanekuid ja vastuväiteid. Selles etapis saavad kodanikud esitada viimast korda omapoolseid kirjalikke seisukohti enne avalikku arutelu ning sellele järgnevat planeeringu lõplikku kehtestamist. Lisaks eelnevale kaasamisele selgitatakse siin etapis lõplikult välja avalik huvi konkreetsele lahendusele. 6. Huvide tasakaalustamise ja lõimimise põhimõte Planeerimisotsuste puhul on tegemist eelkõige kaalutlusotsustega, mille eesmärgiks on anda otsustajale iga üksikjuhtumi puhul võimalus konkreetses olukorras sobivaim lahendus leida. Kaalutlusotsuse tegemisele eelneb kaalutlusõiguse teostamine, mille raames tuleb kaaluda ja tasakaalustada vastandlikke ja põrkuvaid huvisid. Nõuded ruumilisele planeerimisele on sätestatud PlanS eraldiseisvate põhimõtetena §-des 8–12. Üheks üldiseks põhimõtteks on huvide tasakaalustamise ja lõimimise põhimõte. PlanS § 10 lõike 1 kohaselt peab planeerimisalase tegevuse korraldaja tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma 5/12 neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse. Lähtudes huvide tasakaalustamise ja lõimimise põhimõttest on Kiili Vallavalitsus detailplaneeringu koostamise korraldajana kohustatud planeeringu otsuste tegemisel kaaluma erinevaid huve. 7. Detailplaneeringu kehtestamine Haldusmenetluse seaduse § 5 lõike 2 kohaselt viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Seega on menetluse mittealgatamine kooskõlas ka haldusmenetluse eesmärgipärasuse põhimõttega. Menetluse jätkamine olukorras, kus on ilmselge, et menetluse tulemusena sellel planeeringualal PlanS eesmärki ja põhimõtteid arvestava planeeringu kehtestamise otsuseni ei jõuta, tooks kaasa põhjendamatuid aja- ja ressursikulutusi kõigile osalistele. Järgnevalt esitatakse kaalutlused, mille põhjal otsusele jõuti. 7.1. Kvaliteetne ruumiloome Planeerimisseaduse § 1 lg 1 kohaselt on planeerimise eesmärk luua ruumilise keskkonna kaudu eeldused ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestava, demokraatliku, pikaajalise, tasakaalustatud ruumilise arengu, maakasutuse, kvaliteetse elu- ning ehitatud keskkonna kujunemiseks, soodustades keskkonnahoidlikku ning majanduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikku arengut. Oluline on, et oleks arvestatud kõigi detailplaneeringust puudutatud isikute huve. Kvaliteetne ruum on tehis- ja looduskeskkonna tasakaalustatud ruumiline tervik, mis hõlmab välisruumi ja siseruumi. Säästva ja tervikliku elukeskkonna kavandamine ja loomine (ruumiloome) sisaldab planeerimis- ja projekteerimistegevust (sh ruumilist planeerimist, arhitektuuri, maastikuarhitektuuri), ehitustegevust ning muude ruumiotsuste (nt liikluse ja liikumisvõimaluste, teenuste, metsamajandamise jm) ruumilist haldamist, eesmärgiga arendada olemasolevat elukeskkonda iga ruumiotsusega igaühele paremaks. Kvaliteetse ruumilahenduse eelduseks on hea ja läbimõeldud ruumiotsus ehk ruumi arengut mõjutav valitsemistasandi otsus. Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete sõnastamisel on sisendina kasutatud järgmisi dokumente (Ruumiloome töörühma lõpparuanne): o ruumiloome eksperdirühma lõpp-aruanne 2019 Lisa 4 – kvaliteetse ruumi miinimumkriteeriumid; o 2016 Davosi deklaratsioon, millega Eesti liitus 2018. a jaanuaris - kõrge kvaliteediga ehituskultuuri edendamine; o Euroopa Arhitektide Nõukogu (ACE) juhend - ehitatud keskkonna kvaliteedi saavutamine; o PlanS 2. peatükk – elukeskkonna parendamise põhimõtted; o Rahandusministeeriumi PlanS kohane ruumilise planeerimise põhimõtete rakendamise juhend. Planeeringuga tuleb luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi. Laiem eesmärk on, et planeeringutega ei antaks ainult maakasutus -ja ehitustingimusi, vaid kujundataks terviklik ruumilahendus, mis täidab kõiki funktsionaalseid vajadusi. Avalik sektor saab näidata eeskuju, rakendades investeeringute planeerimise protsessi käigus kvaliteedihindamissüsteemi. Selleks kaalutakse kvaliteedikriteeriume investeeringute ja asukoha alternatiivide hindamisel nii kinnisvaraarenduses ja -halduses kui ka rahastamisettepanekute 6/12 hindamises (nt ruumilise planeerimise, projekteerimise) lähteülesannete ettevalmistamises jne. Kvaliteediküsimustikule vastamine edendab ruumiteadlikkust kõigi ühiskonnarühmade (spetsialistide ja mittespetsialistide) seas ja aitab ära tunda kvaliteetset elukeskkonda ning tõsta tundlikkust elukeskkonna kvaliteedi suhtes. Seda kvaliteedihindamissüsteemi saab kasutada paljude erinevate tegevuskavade ja olukordade puhul. Näiteks paikade ruumiloomeprotsesside edukuse analüüsimisel. Kõigil neil juhtudel seisneb kvaliteedihindamissüsteemi tugevus asjaolus, et käsitletakse kõiki elukeskkonnaga seotud olulisemaid kvaliteediprobleeme terviklikult ning kaalutakse neid läbipäistvalt, põhjalikult ja tasakaalustatult. Hindamismeetodid sõltuvad olemasolevatest andmetest. Kvantitatiivsed hindamismeetodid koosnevad kvantitatiivsest sisuanalüüsist (andmed, struktuurid, allikad), standarditud intervjuudest, uuringutest, vaatlustest, seirest, kaardistamisest, statistikast, loendustest, prognoosidest jne. Kvalitatiivsed hindamismeetodid võivad hõlmata kvalitatiivset sisuanalüüsi, tõlgendamist, väärtushinnangute vm kaardistamist, individuaalseid või fookusgruppide intervjuusid, küsitlusi, seiret, kavandikonkursse jne. Tööleht ja selle küsimustik on kooskõlas nii Davosi ehituskultuuri (sks Baukultur) kvaliteedisüsteemiga kui ka Euroopa kvaliteedipõhimõtetega, mis puudutavad kultuuripärandile potentsiaalselt mõju avaldavaid ELi rahastatud sekkumisi. Küsimustik täieliku versiooni leiab Euroopa ekspertide töörühma poolt aastatel 2020-2021 koostatud aruandes „Towards a Shared Culture of Architecture – Investing in high-quality living environments for everyone“ („Ühise arhitektuurikultuuri suunas – investeerimine kvaliteetsesse kõigile mõeldud elukeskkonda“). 1 JUHTIMINE 100% 90% 80% 70% 8 ILU 60% 2 FUNKTSIONAALSUS 50% 40% 30% 20% 10% 0% 7 KOHATUNNETUS 3 KESKKOND 6 KONTEKST 4 MAJANDUS 5 MITMEKESISUS Graafik 1: Detailplaneeringu võrkdiagramm Lähtudes koostatud võrkdiagrammist ja arvestades asjaolu, et moodustatakse 2 elamumaa kinnistut saab väita, et detailplaneeringu ettepanek on kooskõlas kvaliteetsele ruumiloome nõuetele. 7.2. Elamumaa moodustamise mõjud Kiili valla üldplaneering seab eesmärkideks (lk 6): 7/12 o atraktiivse, turvalise ja tervisliku elukeskkonna loomiseks püsielanikkonna kinnistamiseks ning avalike teenuste kättesaadavuse võimaldamiseks; o elamuehituseks valla territooriumil koos elukeskkonna väärtuste säilitamise ja arendamise ning teiste maakasutusliikide tasakaalustatud arenguga. Kiili valla üldplaneeringu peatükis 3.1 on esitatud ruumilise arenguga kaasneda võivad mõjud ja säästva arengu tingimused (lk 25). Kohe peatüki alguses on esitatud Kiili valla soovid: vald soovib lähtuvalt üldplaneeringust kujundada Kiili vallast meeldiva elamis- ja ettevõtluspiirkonna, kus elamine oleks sobitatud senisesse miljöösse ning tootmisel ei ole kahjulikku keskkonnamõju. Üldplaneeringu peatüki koostamisel mõjude hindamisel arvestati: o uusehitised toovad kaasa püsivaid keskkonnamuutusi; o vee ja kanalisatsioonirajatiste väljaehitamine tasakaalustab püsiva iseloomuga muudatuste teket piirkonna looduskeskkonnale; o uushoonestus tuleb sulandada olemasoleva asustusega; o miljöö- ja maastikuväärtused on atraktiivse ehitatud keskkonna loomise eelduseks; o atraktiivne ja terve elukeskkond tagab elu- ja asukohavaliku olulise tegurina valla sotsiaalse ja majandusliku arengu. Planeeringuga kavandatud tegevustel võib olla nii positiivseid kui ka negatiivseid mõjusid. Positiivsed on need mõjud, mis aitavad kaasa keskkonna- ja säästva arengu eesmärkide saavutamisele; negatiivsed mõjud on ebasoodsad, mis võivad seatud arengueesmärkide saavutamisel avalduda loodus-, majandus-, sotsiaal-, ja kultuurikeskkonnale. Kiili valla üldplaneeringus on ehitamisest tuleneda võivad mõjud esitatud tabelis 1 (lk 26). Antud juhul on võetud aluseks eelpoolmainitud tabelis esitatud mõjud (positiivsed ja negatiivsed) ja kaalutud nende mõju detailplaneeringu elluviimise puhul. Tulemused on esitatud tabelis 3. Mõju Tulemus elukeskkonna kvaliteet ja Positiivne mõju: moodustatakse 2 uut üksikelamu ehitusõigusega elamistingimused paranevad. kinnistut hajaasustuses. Liikluskoormus suureneb minimaalselt ja koormus valla eelarvele suureneb väga väikesel määral. Olemasolevad elamistingimused maaomanikele paranevad. majandusliku arengu intensiivistumine Mõju puudub või on minimaalselt negatiivne: moodustatakse 2 uut üksikelamu ehitusõigusega kinnistut hajaasustuses millede majanduslik mõju on minimaalne. Liikluskoormus suureneb minimaalselt ja koormus valla eelarvele suureneb väga väikesel määral. uute elanike tulek piirkonda, Positiivne mõju: moodustatakse 2 uut üksikelamu ehitusõigusega suurendab nii valla kui ka teenuse kinnistut hajaasustuses. Eeldatavasti hakatakse tarbima kohalikke pakkujate tulusid teenuseid. transpordi-ja infrastruktuuri Mõju puudub või on minimaalselt negatiivne: moodustatakse 2 uut paranemine üksikelamu ehitusõigusega kinnistut hajaasustuses. Liikluskoormus suureneb minimaalselt ja koormus valla eelarvele suureneb väga väikesel määral. ühistranspordi tasuvuse paranemine Negatiivne mõju: Kiili valla elanikud kasutavad enamuses autosid (Juuni 2017 - jaanuar 2018 Harjumaa, Kohila ja Rapla elanike liikumisviiside uuring. Küsitlusuuringu viis läbi AS Kantar Emor. Uuringu tellija: Maanteeamet) liikumisvõimaluste ja Positiivne mõju: liikluskoormus suureneb minimaalselt ja koormus valla juurdepääsetavuse paranemine eelarvele suureneb väga väikesel määral. Huvitatud isiku kohustuseks on ligipääsutee seisukorra parendamine. loodusmaastiku asendumine Mõju puudub või on minimaalselt negatiivne: moodustatakse 2 uut 8/12 tehismaastikuga (looduskoosluste üksikelamu ehitusõigusega kinnistut hajaasustuses. Liikluskoormus hävimine) suureneb minimaalselt. maastiku killustumine Mõju puudub või on minimaalselt negatiivne: moodustatakse 2 uut üksikelamu ehitusõigusega kinnistut hajaasustuses. Liikluskoormus suureneb minimaalselt. põllumaastiku ja selle harimise Negatiivne mõju: söötis põllumaad muudetakse elamumaaks. Samas tasuvuse vähenemine pole nimetatud maa-alal põlluharimist juba ammu toimunud. maaparandussüsteemide rikkumine Puudub mõju: on võimalik vältida detailplaneeringus ja ehitusprojektides täiendavate tingimuste seadmisega. kinnisvaraarenduse muutumine Mõju puudub või on minimaalselt negatiivne: moodustatakse 2 uut valdavaks maakasutuseks – söötis üksikelamu ehitusõigusega kinnistut hajaasustuses. Liikluskoormus kõlvikud suureneb minimaalselt. ehitusalade stiihiline areng Mõju puudub: moodustatakse 2 uut üksikelamu ehitusõigusega kinnistut hajaasustuses. Liikluskoormus suureneb minimaalselt. sotsiaalse ja tehnilise infrastruktuuri Negatiivne mõju: juba hetkel on Kiili vallas puudus lasteaiakohtadest. rajamise vajadus – suur koormus valla eelarvele võimalik loodusliku reljeefi muutmine, Puudub mõju: on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate mõjud pinnasele (mõju avaldavad tingimuste seadmisega. transport, pinnasetööd, ehitusprahi laokile jätmine) pinna-ja põhjavete reostusohu Puudub mõju: on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate suurenemine tingimuste seadmisega. ökoloogiliste protsesside kulg võib olla Puudub mõju: on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate takistatud tingimuste seadmisega. radoonioht siseõhus Puudub mõju: projekteerida ja ehitada radooniohutu hoone võimalik visuaalne reostus Puudub mõju: on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega. Tabel 1: Detailplaneeringu mõjud. Lähtudes tabelis 1 esitatud mõjudest ja kaalutud tulemustest saab väita, et detailplaneeringuga kavandatud tegevustel on negatiivsed mõjud ja positiivseid mõjud: positiivsed mõjud ei ületa olulisel määral negatiivsed. Suuremas osas kas mõju puudub või on minimaalselt negatiivne kuid seda mitte olulisel määral. 8. Avaliku tee ehitamise nõuded Liiklus-ja parkimiskorraldus on lahendatud vastavalt Kiili valla üldplaneeringule ja Eesti Standardile EVS 843:2016 „Linnatänavad”. Juurdepääs planeeritud kruntidele on Eeromaa-Sääse teelt (kat tunnus 30401:001:1979). Lahendatud on ligipääs alates Kurna tee ja Eromaa-Sääse tee ristist. Tingimused, millega peab Eromaa-Sääse tee T1 kruusatee ehitamisel arvestama: 1. Tee konstruktsiooni tüübi valikuks peab teada olema perspektiivne liiklussagedus; 2. Geoloogia peab teada olema proovisurfimise/puurimise teel, mahus mis võimaldab ära määrata konstruktsiooni aluspinnased katendite projekteerimiseks; 3. Tolmsete ja raskete savide ning nõrkade aluspinnaste korral tuleb sõidutee katendikonstruktsioon eraldi arvutada kehtiva Elastsete teekatendite projekteerimise juhendi järgselt, tagamaks konstruktsioonide tugevuse ja külmakindluse; 4. Peab olema tagama pikaajalise (>30 päeva kestva) pinnasvee taseme 125 cm allpool katte pinda; 5. Kasvupinnas tuleb tee mulde alt eemaldada kogu ulatuses; 9/12 6. Arendaja ehitab omal kulul Eromaa-Sääse tee T1 kruusatee alates Kurna tee ja Eromaa-Sääse tee ristist või tagab nende väljaehitamise kolmandate isikute poolt; 7. Kiili Vallavalitsus osaleb vajadusel tee ümberehituse projekteerimises ja ehituses huvitatud isikuga sõlmitud kokkuleppe alusel, milles huvitatud isik kohustub korraldama ja finantseerima planeeringuala juurdepääsutee ja sellega seotud tehnovõrkude ja –rajatiste projekteerimise ja ehitusega seotud kulud; 8. Ehitamise ajal tuleb juhinduda Kiili Vallavalitsuse poolt toodud ehitusjuhistest ja nõuetest. 9. Servituudi vajadused Ette nähtud servituudi vajadusega ala elektrikaabli valdaja kasuks jääb planeeritavast alast välja. Krundile pos nr 1 juurdepääsuks on ette nähtud servituudi vajadusega ala. Nimetatud servituudi vajadusega ala ei tohi jääda maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndisse. Servituudi vajadusega alad on kajastatud põhijoonisel. 10. Detailplaneeringu elluviimisekava Detailplaneeringu kehtestamisele järgnevate toimingute ja tegevuste järjekord (ehituse etapid): 1. Planeeringujärgsete kruntide moodustamine koos vajalike servituutide seadmisega. 2. Avalikult kasutatavate tee ja teega seonduvate rajatiste ning avalikes huvides olevate tehnovõrkude, -rajatiste (vesi, kanalisatsioon, vihmaveekanalisatsioon, drenaaž, elekter, side jne) projekteerimine ning nendele ehituslubade taotlemine. 3. Ehituslubade väljastamine Kiili Vallavalitsuse poolt avalikult kasutatava tee ja teega seonduvate rajatiste ning avalikes huvides olevate tehnovõrkude, -rajatiste ehitamiseks. 4. Uute planeeritud avalikes huvides olevate tehnovõrkude, -rajatiste ehitamise lõpetamine ja vastavate kasutuslubade väljastamine ning avalikes huvides olevate tehnovõrkude ja -rajatiste üleandmine võrguettevõtjatele. 5. Avalikult kasutatavate tee ja teega seonduvate rajatiste ehitamise lõpetamine ja vastavate kasutuslubade väljastamine. 6. Planeeringujärgsete hoonete projekteerimine, ehituslubade taotlemine ning ehitamine. 6.1. Uus kuivendussüsteem tuleb välja ehitada enne ehituslubade väljastamist ning samas tuleb tagada väljaspool planeeritavat ala oleva drenaaažisüsteemi toimimine. 6.2. Ehituslubade väljastamise tingimuseks on, et arendaja poolt on valmis ehitatud avalikult kasutatavad tee ja teega seonduvate rajatised ning avalikes huvides olevate tehnovõrgud (100%). Valmis ehitatud peab olema ligipääs alates Kurna tee ja Eromaa-Sääse tee ristist. 7. Valmisehitatud hooned saavad kasutusload pärast neid teenindavate avalikes huvides olevate tehnovõrkude, -rajatiste ja avalikult kasutatavate tee ja teega seonduvate rajatiste kasutuslubade olemasolu. Iga etapi elluviimise eelduseks on eelneva etapi teostamine. 11. Detailplaneeringu menetlus 21.04.2021 – Algatamise taotlus, 8-1/485. 04.05.2021 – Kiili Vallavalitsuse projektikomisjoni koosolek. Komisjon otsustas toetada DP algatamise eelnõud. 08.09.2021 – Haldusleping, 8-15/99-21. 14.09.2021 – detailplaneeringu algatamine Kiili Vallavalitsuse korraldusega nr 390. 20.09.2021 – Detailplaneeringu algatamise teade avalikes teadaannetes. 20.09.2021 – Detailplaneeringu algatamise teade Kiili valla kodulehel. 24.09.2021 – Detailplaneeringu algatamise teade maakonna lehes Harju Elu. 01.10.2021 – Detailplaneeringu algatamise teade valla lehes Kiili Leht. 03.11.2022 – Põllumajandus- ja Toiduameti kiri nr 6.2-2/46882. Kooskõlastus. 10/12 10.01.2023 – Päästeameti kiri nr 7.2-3.1/6943-4. Kooskõlastus. 24.01.2023 – Kiili Vallavalitsuse korraldus nr 31. Mõisakülas Ees-Tõnuni detailplaneeringu vastuvõtmine ja avalikustamise korraldamine Detailplaneeringu avalik väljapanek Kiili Vallavalitsuses 20.02.2023 kuni 06.03.2023. Detailplaneeringu avalikul väljapanekul ettepanekuid ei esitatud. 12. Detailplaneeringu koostöötegijad ja kooskõlastajad Detailplaneeringu on kooskõlastanud järgnevad asutused ja isikud: Jrk Kooskõlastav Kooskõlastuse Kooskõlastuse täielik ärakiri Kooskõlastuse Projekteerija nr organisatsioon nr ja kuupäev originaali asukoht märkused 1 Põhja 10.01.2023 nr Esitasite Päästeameti Põhja DP kaustas Päästekeskus 7.2-3.1/6943-4 päästekeskusele 15.12.2022 kirjaga nr 8- 1/485-11 kooskõlastamiseks Kiili vallas Mõisakülas Ees-Tõnuni kinnistu detailplaneeringu materjalid. Käesolevaga kooskõlastab Päästeameti Põhja päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo inspektor Kert Keller päästeseaduse § 5 lg 1 p 7 alusel Ees-Tõnuni kinnistu detailplaneeringu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kert Keller Ohutusjärelevalve büroo inspektor Põhja päästekeskus 2 Põllumajandus 03.11.2022 nr Olete esitanud Põllumajandus- ja DP-kaustas - ja Toiduamet 6.2-2/46882 Toiduametile planeerimisseaduse § 127 lõike 1 alusel kooskõlastamiseks Kiili vallas Mõisakülas Ees-Tõnuni detailplaneeringu (koostanud Osaühing Visioonprojekt, töö nr DP0344). Eespool nimetatud detailplaneeringuga haaratud ala (katastritunnus 30401:001:0347) asub maaparandusehitiste (maaparandussüsteemi/ehitise kood 4020059000010/010) maa-alal, mis on osaliselt kuivendatud 1980 aastal põllumajanduse otstarbeks rajatud drenaažiga. Põllumajandus- ja Toiduamet kooskõlastab planeerimisseaduse § 4 lg 4 alusel Kiili vallas Mõisakülas Ees-Tõnuni detailplaneeringu järgmistel tingimustel: 1. Tagamaks naaberkinnisasjal paikneva maaparandussüsteemi nõuetekohane toimimine, tuleb hoonestusalasse ulatuvad drenaažid tamponeerida. 2. Vältimaks heitvee imbumist drenaaži, tamponeerida drenaažid 20 meetri 11/12 kaugusel projekteeritud imbtunnelist. 3. Tagada Pärtli kinnistul paikneva maaparandussüsteemi nõuetekohane toimimine vastavalt maaparandusseaduse § 47. (allkirjastatud digitaalselt) IMBI SILDE Regiooni juhataja asetäitja Tõnis Lepp Põhja regioon Põllumajandus- ja Toiduamet Teaduse 2, Saku, Harjumaa 75501 telefon: 5341 4542 e-post: [email protected] Koostaja: Eduard Ventman, Vallaarhitekt 12/12 PlanID DP0344 Detailplaneeringu nimetus Ees-Tõnuni kinnistu detailplaneering Aadress Ees-Tõnuni, Mõisaküla, Kiili vald, Harju maakond Koostaja ärinimi Osaühing Visioonprojekt. Kivinuki tee 5 Rae k Rae v Harjumaa 75310 reg nr 10481526 [email protected]; +372 5017159 Vastustav arhitekt Loona Lepp Koostamise kuupäev 2023-04-12 Huvitatud isik Kaja Kadak +372 5880 5969 [email protected] Osaühing Visioonprojekt tel +372 5017159 MTR EP10481526-0001 reg nr 10481526 [email protected] (reg kuupäev 27.03.2003) Kivinuki tee 5 Rae k Rae v Harjumaa 75310 www.visioonprojekt.eu Ees-Tõnuni kinnistu detailplaneering Plan ID: DP0344 Osaühing Visioonprojekt Seletuskiri 2023-04-12 DIGITAALSED KAUSTAD 1. Seletuskiri 2. Joonised Joonis 1 – situatsiooniskeem, kontaktvööndi skeem koos ühendustega avaliku teeni, väljavõte üldplaneeringust Joonis 2 – põhijoonis Joonis 3 – tugiplaan Joonis 4 – illustratsioon 3. Tehnilised tingimused ja koostatud uuringud 4. Kooskõlastused 5. Menetlusdokumendid Vastutav arhitekt Loona Lepp 2 / 15 Ees-Tõnuni kinnistu detailplaneering Plan ID: DP0344 Osaühing Visioonprojekt Seletuskiri 2023-04-12 SELETUSKIRJA SISUKORD 1 Planeeringu koostamise lähtedokumendid .......................................................................... 4 1.1 Kehtivad õigusaktid ............................................................................................................. 4 1.2 Arengukavad ja –strateegiad ............................................................................................... 4 1.3 Planeeritaval maa-alal kehtestatud detailplaneeringud ........................................................ 4 1.4 Planeeritaval maa-alal asuvate hoonete kinnitatud ehitusprojektid ...................................... 4 1.5 Planeeritaval maa-alal asuvate hoonete väljastatud projekteerimistingimused .................... 4 1.6 Planeeritaval maa-alal asuvate tehnovorkude kinnitatud ehitusprojektid.............................. 4 1.7 Planeeritaval maa-alal asuvate tehnovorkude väljastatud projekteerimistingimused............ 4 1.8 Eritingimused kitsendusi pohjustavate objektide valitsejate poolt......................................... 4 1.9 Detailplaneeringu koostamisel tehtud uuringud ................................................................... 5 1.10 Eesti standardid................................................................................................................... 5 1.11 Olemasolevad seaduslikud maakasustuse kitsendused ...................................................... 5 2 Detailplaneeringu koostamise eesmärk ............................................................................... 5 3 Olemasoleva olukorra iseloomustus .................................................................................... 5 3.1 Planeeritava ala ja naaberkinnistute andmed ...................................................................... 5 3.2 Olemasolevad ehitised ........................................................................................................ 6 3.3 Olemasolev haljastus .......................................................................................................... 6 3.4 Absoluutsed kõrgused, reljeef ............................................................................................. 6 3.5 Olemasolev liiklusskeem ..................................................................................................... 6 3.6 Kontaktvööndi detailplaneeringud ........................................................................................ 6 4 Planeeritava maa-ala kontaktvööndi avaliku ruumi funktsionaalsete seoste analüüs ........... 6 5 Vastavus üldplaneeringule................................................................................................... 7 6 Detailplaneeringuga kavandatu ........................................................................................... 8 6.1 Planeeritava ala kruntimine ................................................................................................. 8 6.2 Hoonestuskava. Planeeritud kruntide ehitusõigus ............................................................... 8 6.3 Arhitektuurinõuded .............................................................................................................. 8 6.4 Nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks ............................................................ 9 6.5 Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus ................................................................. 9 6.6 Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad ................................................................................ 10 6.7 Servituutide määramine ..................................................................................................... 11 6.8 Haljastus ja heakord .......................................................................................................... 11 6.9 Vertikaalplaneering ............................................................................................................ 12 6.10 Seadusjärgsed kitsendused............................................................................................... 12 6.11 Tuleohutus ........................................................................................................................ 12 6.12 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused ...................................................... 12 7 Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks .......................................... 12 8 Võimalikud majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised mõjud ning mõju looduskeskkonnale ........................................................................................................................... 14 9 Detailplaneeringu elluviimise kava ..................................................................................... 14 Vastutav arhitekt Loona Lepp 3 / 15 Ees-Tõnuni kinnistu detailplaneering Plan ID: DP0344 Osaühing Visioonprojekt Seletuskiri 2023-04-12 1 Planeeringu koostamise lähtedokumendid 1.1 Kehtivad õigusaktid • Kiili Vallavalitsuse 14. september 2021 korraldus detailplaneeringu alustamiseks nr 390 • Planeerimisseadus (jõustunud 01.07.2015) • Ehitusseadustik (jõustunud 01.07.2015) • Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded” • Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused” • Kiili valla üldplaneering (kehtestatud Kiili Vallavolikogu pool 16.05.2013 otsusega nr 26) • Kiili valla detailplaneeringu eskiisi ja detailplaneeringu koostamise ning vormistamise nõuded(Kiili Vallavalitsus 01.03.2016 korraldus nr 1) 1.2 Arengukavad ja –strateegiad • Kiili valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava aastateks 2016-2027 • Kiili alevi kaugküttepiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2017-2030 • Kiili valla arengukava 2022-2030 ja eelarvestrateegia 2022-2025 1.3 Planeeritaval maa-alal kehtestatud detailplaneeringud Puuduvad 1.4 Planeeritaval maa-alal asuvate hoonete kinnitatud ehitusprojektid Puuduvad 1.5 Planeeritaval maa-alal asuvate hoonete väljastatud projekteerimistingimused Puuduvad 1.6 Planeeritaval maa-alal asuvate tehnovorkude kinnitatud ehitusprojektid Puuduvad 1.7 Planeeritaval maa-alal asuvate tehnovorkude väljastatud projekteerimistingimused Puuduvad 1.8 Eritingimused kitsendusi pohjustavate objektide valitsejate poolt Suuremas osas jääb planeeritav ala jääb maaparandussüsteemi maa alale Kurna II. Krundi edela- ja loodepiiride lähedal asuvad avatud eesvoolul valgalaga maaparandussüsteemi alla kümne ruutkilomeetrit Kurna II eesvoolu kaitsevööndid. Krundi kirdepiiri kõrval 0,5 kuni 5,4m laiuselt kulgeb Mõisaküla kraavi veekaitsevöönd. Vastutav arhitekt Loona Lepp 4 / 15 Ees-Tõnuni kinnistu detailplaneering Plan ID: DP0344 Osaühing Visioonprojekt Seletuskiri 2023-04-12 1.9 Detailplaneeringu koostamisel tehtud uuringud Geodeetiline alusplaan Hades geodeesia OÜ töö nr E3196, mõõdistatud oktoober 2021 1.10 Eesti standardid • EVS 843 „Linnatänavad” • EVS 809-1 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine” • EVS 812-6:2012+A1:2013. Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus • EVS 835 2014 Hoone veevärk • EVS 846:2021 Hoone kanalisatsioon • EVS 932:2017 Ehitusprojekt 1.11 Olemasolevad seaduslikud maakasustuse kitsendused - Maaparandussüsteemi maa-alast KURNA II tingitud maaparandushoiu-ala. - Maaparandussüsteemi eesvoolust kuni 10km² tingitud eesvoolu kaitsevöönd. - Maaparandussüsteemi eesvoolust kuni 10km² tingitud ranna või kalda veekaitsevöönd - Mõisaküla kraavist tingitud ranna või kalda veekaitsevöönd - Avalikult kasutatava Eromaa-Sääse T1 tee kaitsevöönd Olemasolevad seaduslikud maakasustuse kitsendused on kajastatud tugiplaanil. 2 Detailplaneeringu koostamise eesmärk Käesoleva detailplaneeringu koostamise eesmärk on Mõisakülas Ees-Tõnuni kinnistu (kt30401:001:0347) jagamine ja ehitusõiguse määramine ning sellega koos heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine. Detailplaneeringuga moodustatakse detailplaneeringu alale 2 üksikelamu krunti. 3 Olemasoleva olukorra iseloomustus 3.1 Planeeritava ala ja naaberkinnistute andmed katastritunnus pindala sihtotstarve Planeeritava maaüksuse nimetus Planeeritav kinnistu 30401:001:0347 5.41 ha Maatulundusmaa 100% Ees-Tõnuni Naabermaaüksused 30401:001:1978 2,23 ha Transpordimaa 100% Eromaa-Sääse tee T1 30401:001:1516 5.60 ha Maatulundusmaa 100% Kitsepõllu 30401:001:0448 15.00 ha Maatulundusmaa 100% Pärtli 30401:001:2818 9.94 ha Maatulundusmaa 100% Tõnise Vastutav arhitekt Loona Lepp 5 / 15 Ees-Tõnuni kinnistu detailplaneering Plan ID: DP0344 Osaühing Visioonprojekt Seletuskiri 2023-04-12 3.2 Olemasolevad ehitised Krundil asub alla kümne ruutkilomeetri valgalaga maaparandussüsteem. Ehitisregistris kanded puuduvad. 3.3 Olemasolev haljastus Planeeritav ala paikneb osaliselt maaparandussüsteemidega lagedal alal ja osaliselt metsa alal. Krundi kirde poolne osa Eeromaa-Sääse tee pool on kõrghaljastuseta, ülejäänud planeeringuala on kaetud kõrghaljastusega, mille lagedamad alad jäävad lõunanurka. 3.4 Absoluutsed kõrgused, reljeef Ala on tasane, kõrgusmärgid on vahemikus 41.60 kuni 46.85. Kõrgused langevad põhjast lõunasse. 3.5 Olemasolev liiklusskeem Juurdepääs planeeritavale alale kirdest, Eromaa-Sääse teelt. 3.6 Kontaktvööndi detailplaneeringud Kehtestatud detailplaneeringud: • DP0305, Üldplaneeringut muutva Tõnnu detailplaneering, kehtestatud 20.12. 2018 Koostamisel olevad detailplaneeringud puuduvad. 4 Planeeritava maa-ala kontaktvööndi avaliku ruumi funktsionaalsete seoste analüüs Mõisaküla on Eesti vanim mõisa-nimeline koht, mainitud Taani hindamisraamatus (Moises), kandis aastani 1977 Kurna-Mõisaküla nime. Lähipiirkonna moodustab miljööväärtuslik Mõisaküla hajaasustuse ala. Ala iseloomustavad suured maavaldused, avarad tasased põllu- ja rohumaad, mille väärtuseks on ajalooline asustusemuster. Maavalduse juurde kuuluva elamu lähedusse on koondunud abihooned, mis koos elamuga moodustavad õue. Õuede ümber on reeglina istutatud suuri puid ja rajatud piirdeaedu. Üksikud, põhiliselt toomise eesmärgil ehitatud hooned, nagu laudad, küünid võivad olla ka elamutest mõnevõrra eemal. Maavalduste vahel laiuvad avarad tasased põllud, mis loovad maalilisi kaug- ja lähivaateid. Väärtuslike maastike määratlemise ja selle tulemustele toetuvate planeeringute kaugemate eesmärkidena võib nimetada: - Kultuuripärandi hoidmine traditsioonilise asustus- ja maakasutusmustri ning muude ajaloo jälgede näol; - Maastikulise ja bioloogilise mitmekesisuse ning ökoloogilise tasakaalu säilitamine põllumajanduslikel aladel ning maakasutussurvega aladel Tallinna lähiümbruses; - Kohaliku elu, sh maaelu toetamine. (Kiili Üldplaneeringu KSH aruandest) Miljööväärtuslikule alale planeerimise käigus tuleks arvestada asjaolusid: • Miljööväärtusliku piirkonna tekkimise tagas see, et lisandunud uued hooned on oma mastaabilt ja krundi planeeringuprintsiibilt arvestanud olemasolevatega ja pole toimunud kontrastseid hüppeid ega planeeringustruktuuri lõhkumisi; • Miljööd kujundab eluviis, samas kujundab keskkond eluviisi; • Miljööala pole ühekorraga valminud, vaid on ikka järk-järgult ehitatud, täiendatud, nad on olnud ajaloolises muutumises, loomulikus arengus; Vastutav arhitekt Loona Lepp 6 / 15 Ees-Tõnuni kinnistu detailplaneering Plan ID: DP0344 Osaühing Visioonprojekt Seletuskiri 2023-04-12 • Olemasolevate hoonete välimuse uuendamisel peaks säilitama algsed viimistlusmaterjalid ning kujundusdetailid. Juurdeehitised tuleks rajada hoone mahulist lahendust ja arhitektuurset algideed rikkumata. Uute hoonete puhul saab määravaks just nende maht ja materjalikasutus; • Miljööväärtusega hoonestusaladel on oluline ka sotsiaalne keskkond. Neis piirkondades on välja kujunenud traditsioonilised elamise viisid, inimeste vahelised suhted, igapäevaelu. Ka see on tähtis osa miljööst; • Miljööväärtusliku ala kuvandit mõjutavad ka palju n.ö pehmed väärtused: inimesed, lõhnad, helid, emotsioonid jne; Talude näol on olnud esmajoones tegemist põllumajanduslike tootmisüksustega, mis on tinginud hoonete praktiliste igapäevaste vajaduste baasi, millest on omakorda tulenenud nende arhitektuursed põhimõtted; • Taluarhitektuur on eatu ega mahu kuigi hästi ajalooliste väärtuste raamidesse väljendid nagu „algupärane“, „autentne“ ja (ajalises mõttes) „tüüpiline“ taluarhitektuuri kontekstis sageli sisutühjad ning loovad aluse väga hinnangulistele ja kergesti vaidlustatavatele normatiividele; • Talukomplekside ehituslik kujunemine on paratamatult toimunud järjepidevalt pikkade perioodide vältel ning pole kunagi vastanud ühele visioonile, ajahetkele ega materjalikasutusele; • Kasutusväärtus on taluarhitektuuri loomisel läbi selle ajaloo olnud kujundavaks jõuks. Talude puhul pole tegemist universaalsete ja muutumatute väärtuste ilmingutega, vaid oma ajaloo tõmbetuultes kujunenud ja lakkamatult muutuses olevate objektidega; /* kasutatud kirjandus „Taluarhitektuuri väärtused ja miljööväärtuslike alade planeerimispraktika Eesti maapiirkondades” Rasmus Kask artikkel 2014 / Kontaktvööndis asuvad põhiliselt elamumaa ja maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistud suurustega 2,5 – 15 ha, millest hoonestatud kinnistud on koondunud lõunanurka. Säilinud on looduse ja inimese koostegevuse tulemusena kujunenud ajalooline asustusstruktuur. Mõisaküla praegune elamujaotus on kujunenud hajaasustusele omaselt, puuduvad tänavaäärseid ehitusjooned. Väärtuslikud põllumaad ja metsad vahelduvad traditsiooniliste hoonegruppidega, kus elamuga liituvad vabalt paiknevad abihooned. Kavandatav hoonestusmaht on väiksemahuline, planeeritakse 2 üksikelamu krunti. Sarnaselt olemasolevale, on välditud rangeid ehitusjooni. Planeeritav krundijaotus järgib olevat olukorda ja üldplaneeringu põhimõtteid miljööväärtuslikel aladel. Vaatega Eeromaa-Sääse teelt planeeritavale alale tekib vaade planeeritud hoonestusele ca 70m kauguselt. Metsaga kaetud ala säilitatakse maksimaalselt. Teepoolsele lagedamale alale on ette nähtud täiendav haljastus hoonete lähedusse. Piirdeaedadega piiratakse ainult õuealad, piirded jäävad teemaast min 45m kaugusele. Planeeritavad elamumaa kinnistud hoonestatakse miljööväärtusliku piirkonna põhimõtteid silmas pidades traditsiooniliselt. Elamu ja abihoonete omavahelise suhteliselt vaba paigutusega moodustatakse traditsioonilised privaatsed õuealad. Säilitatakse kaugvaated maastikule. Suurte vahemaade tõttu liigutakse planeeritavale alale juurdepääsuteel, Eromaa-Sääse tee T1 lõigul, valdavalt autodega. Eromaa-Sääse tee nr 3040012 planeeringualaga piirnevas lõigus kohalik tee, mille kasutusviis on avalik. Planeeritavatel kruntidel on logistiliselt hea ühendus Kiili aleviga kus asuvad Kiili Gümnaasium, Kiili Lasteaed, Kiili Rahvamaja, Kiili Vallavalitsus, toidupoed ja teised teenindusasutused. Ühistranspordi liinidega varustus kontaktvööndis puudub. Hõreda asustuse tõttu ka käesoleva planeeringuga ühistranspordi peatusi planeeritavale alale ei planeerita. Suurte vahemaade tõttu jalakäijaid maanteedel praktiliselt ei liigu. Ka peale käesoleva planeeringu realiseerumist ei ole ette näha jalakäijate arvu märgatavat tõusu, seega jalgteid planeeritavale alale ei ole planeeritud. Planeering ei muuda olemasolevat liiklusskeemi ega jalakäijate liikumissuundasid. Planeeringuga kavandatu toetab tasakaalustatult Kiili valla sotsiaalset, majanduslikku ja ruumilist arengut hajaasustuses. 5 Vastavus üldplaneeringule Vastutav arhitekt Loona Lepp 7 / 15 Ees-Tõnuni kinnistu detailplaneering Plan ID: DP0344 Osaühing Visioonprojekt Seletuskiri 2023-04-12 Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsusega nr 26 kehtestatud Kiili valla üldplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala detailplaneeringu koostamise kohustusega alal. Kiili valla üldplaneeringu järgselt ei ole Ees-Tõnuni kinnistu maakasutuse juhtfunktsiooni määratud. Planeeringuala asub stabiilse asundusega ja miljööväärtuslikul alal. Planeeringuala juhtfunktsioon ei ole vastuolus Kiili valla kehtiva üldplaneeringuga, mille järgi on lubatud ühepereelamud. Kiili valla üldplaneeringu seletuskirjas toodud tingimused: • Üldplaneeringuga on kõigil miljööväärtuslikel aladel määratud detailplaneeringu koostamise kohustus enne ehitustegevuse alustamist. • Stabiilse asundusega aladel minimaalseks krundi suuruseks elamu püstitamiseks on 20000 m² või 1 üksikelamu krunt 2ha kohta, kusjuures piirdega võib piirata elamut ümbritseva õueala kuni ca 2000m2). • Stabiilse asundusega aladel moodustatud elamumaa sihtotstarbega katastriüksusele võib püstitada ühe üksikelamu ja kuni kolm abihoonet. • Stabiilse asundusega alal, kui soovitakse hoonestamata või ühe elamuga maatulundusmaale ette näha rohkem kui ühe uue elamukrundi, on detailplaneeringu koostamine kohustuslik. Antud detailplaneeringus arvestatakse eelpool nimetatud üldplaneeringus esitatud nõuetega. 6 Detailplaneeringuga kavandatu 6.1 Planeeritava ala kruntimine Olemasolev krunt jagatakse kaheks. Moodustatakse kaks üksikelamumaa krunti. Põhijoonisele on kantud planeeritud kruntidele antud positsiooninumber ja planeeritud pindala, planeeritavate kruntide suurused, kasutamise sihtotstarbed ja aadressiettepanek. Vt põhijoonise tabel nr 2. Planeeringuala tehnilised näitajad: Planeeringuala suurus: 54127m2 Kavandatud kruntide arv, sh: 2 Elamumaa 2 54127m2 100% 6.2 Hoonestuskava. Planeeritud kruntide ehitusõigus Kohustuslikku ehitusjoont ei määrata. Ehitusaluse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete ja ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa. Põhijoonisele on kantud planeeritud kruntide lubatud ehitusõigus. Hoonete suurim lubatud arv krundil, hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala, hoonete suurim lubatud kõrgus vt põhijoonis tabel nr 1. Ehituslubade väljastamise tingimuseks on, et arendaja poolt on valmis ehitatud avalikult kasutatavad tee ja teega seonduvate rajatised ning avalikes huvides olevate tehnovõrgud (100%). Valmis ehitatud peab olema ligipääs alates Kurna tee ja Eromaa-Sääse tee ristist. 6.3 Arhitektuurinõuded Arhitektuur peab olema piirkonnale eripäraseid arhitektuurseid lahendusi tagav, kaasaegne, kõrgetasemeline ja ümbritsevat elukeskkonda väärtustav. Hooned projekteerida koos ümbritseva keskkonnaga, nähes ette piirded, väikevormid ja haljastuse. Katused viil- või kelpkatused, välisseinte materjal lubatud puit, kivimaterjalid või krohv. Väiksemad hoonemahud lubatud lamekatustega. Lamekatuse kattena lubatud rullmaterjal. Seinamaterjalidena on keelatud imiteerivad materjalid, näiteks plastikust voodrilauad, samuti tööstuslikult mõjuv plekk. Katuse materjalidena vältida imiteerivaid ja tööstuslikult mõjuvaid materjale, näiteks trapetsprofiilplekki. Sobivad katusematerjalid on katusekivi, sile katuseplekk, roog, puitsindel, puitkimm. Peamist Vastutav arhitekt Loona Lepp 8 / 15 Ees-Tõnuni kinnistu detailplaneering Plan ID: DP0344 Osaühing Visioonprojekt Seletuskiri 2023-04-12 katusematerjali on lubatud kombineerida energiat tootvate katusematerjalidega. Abihoonete arhitektuur sobitada elamu arhitektuuriga. Hoonete arhitektuursed eskiisid kooskõlastada enne projekti koostamist Kiili valla arhitektiga. Piirdeaedadega tohib piirata elamute õuealad kuni 2000m² suuruse territooriumi. Piiret ei tohi rajada maaparandussüsteemi kaitsevööndisse. Piirete rajamisel peab arvestama ümbritsevat looduslikku olustikku ning kinni pidama ehitustraditsioonidest. Piirdeaiad lubatud läbipaistvad võrkaiad või osaliselt läbipaistvad puitaiad kõrgusega kuni 1,4 meetrit. Lubatud on kivisoklid kuni 400mm kõrgused. Keelatud on läbipaistmatute piirete rajamine. 6.4 Nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks Katuse kaldenurk 15o-45o. Sokkel mitte kõrgem kui 0,5m. Kohustuslikku ehitusjoont ei määrata. Hoonete projekteerimise eel tuvastada aluspinnase ehitusgeoloogilised omadused ja radoonisisaldus. Ehitusprojektiga tuleb esitada vertikaalplaneerimise lahendus ning kajastada ka haljastuse ja heakorra põhimõtted. Ehitusprojekt peab olema selline, et selle kohaselt ehitatav ehitis vastaks nõuetele, sealhulgas arvestaks ehitise sobivust, kasutatavust ja korrashoiu vajadust. Ehitatav ehitis, asjakohasel juhul ka ehitamine, peab olema kooskõlas ehitise asukohaga seonduvate kitsendustega. Ehitusprojektide koostamise käigus tuleb teha koostööd ja hankida vajalikud kooskõlastused, et oleks arvestatud ehitamisest mõjutatud isikute õigused ning rakendatud abinõusid nende õiguste ülemäärase kahjustamise vastu. 6.5 Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus Liiklus-ja parkimiskorraldus on lahendatud vastavalt Kiili valla üldplaneeringule ja Eesti Standardile EVS 843:2016 „Linnatänavad”. Juurdepääs planeeritud kruntidele on Eeromaa-Sääse teelt (kat tunnus 30401:001:1979). Lahendatud on ligipääs alates Kurna tee ja Eromaa-Sääse tee ristist. Tingimused, millega peab Eromaa-Sääse tee T1 kruusatee ehitamisel arvestama: 1. Tee konstruktsiooni tüübi valikuks peab teada olema perspektiivne liiklussagedus; 2. Geoloogia peab teada olema proovisurfimise/puurimise teel, mahus mis võimaldab ära määrata konstruktsiooni aluspinnased katendite projekteerimiseks; 3. Tolmsete ja raskete savide ning nõrkade aluspinnaste korral tuleb sõidutee katendikonstruktsioon eraldi arvutada kehtiva Elastsete teekatendite projekteerimise juhendi järgselt, tagamaks konstruktsioonide tugevuse ja külmakindluse; 4. Peab olema tagama pikaajalise (>30 päeva kestva) pinnasvee taseme 125cm allpool katte pinda; 5. Kasvupinnas tuleb tee mulde alt eemaldada kogu ulatuses; 6. Arendaja ehitab omal kulul Eromaa-Sääse tee T1 kruusatee alates Kurna tee ja Eromaa- Sääse tee ristist või tagab nende väljaehitamise kolmandate isikute poolt; 7. Kiili Vallavalitsus osaleb vajadusel tee ümberehituse projekteerimises ja ehituses huvitatud isikuga sõlmitud kokkuleppe alusel, milles huvitatud isik kohustub korraldama ja finantseerima planeeringuala juurdepääsutee ja sellega seotud tehnovõrkude ja –rajatiste projekteerimise ja ehitusega seotud kulud; 8. Ehitamise ajal tuleb juhinduda Kiili Vallavalitsuse poolt toodud ehitusjuhistest ja nõuetest. Käesoleva peatüki koostamisel osales liikluse osa planeerija OÜ Mastlop, vastutav isik Pärt Põltsam tel: 5624 2634 Vastutav arhitekt Loona Lepp 9 / 15 Ees-Tõnuni kinnistu detailplaneering Plan ID: DP0344 Osaühing Visioonprojekt Seletuskiri 2023-04-12 1. Liikluskoosseisult muutub ala minimaalset, tekib juurde kaks ühepereelamuga krunti, mõlemal kaks parkimiskohta. Ligipääsuvõimalus peab olema tagatud prügiautoga ja päästeteenistuse sõidukitega. 2. Eromaa-Sääse tee T1 ja Kurna tee T2 ristmikuala on a/b kattega ja suurte raadiustega mahasõit, kus mahub prügiauto manööverdama. A/B kattega püsikatend mahasõidul on rajatud ca 8m pikkuses lõigus. See säilib olemasolevana. Ristmikualale lisatakse "anna teed" liiklusmärk nr. 221. Muid liikluskorraldusvahendeid ette nähtud ei ole. 3. Eromaa-Sääse tee T1 on varieeruva laiusega kruusatee (laiusega ca 3,5-4,0m). Tagatud peab olema sõidutee laius vähemalt 4,0m. Sääse-Eromaa tee rekonstrueerimise kohustus on huvitatud isikul, vastavalt 2021-09-09 allkirjastatud halduslepingule nr 8-15/99-21 4. Kinnistute mahasõitude esisel on 12x14m plats päästeauto ümberpööramise jaoks. See plats viia kokku olemasoleva kruusateega ka samas laiuses. 5. Juurdepääsutee tagumisele krundile – planeeritud teeala koridor on 6m laiune, hooneni viiv tee min 3,5m laiune (päästeauto juurdepääs). Tee paigaldada koridori keskele soovitatavalt nii, et oleks naaberkinnistutest mõlemal pool puhverala. Sadevett naaberkinnistule mitte juhtida. Soovitatavad parkimiskohtade asukahad näidatud põhijoonisel. Parkimiskohad võivad olla nii õues kui hoones. Parkimiskohad sillutada looduslähedaselt, näiteks murukivi või killustikuga tihendatud pinnasega. Planeeritud tee kaitsevöönd vt punkt 6.10. Liikluskorraldus ja parkimine on kajastatud põhijoonisel, parkimiskohtade kontrollarvutus tabel nr 3. 6.6 Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad 5.6.1. Veevarustus ja kanalisatsioon Ühe üksikelamu planeeritav arvestuslik majandus-joogivee vajadus 0,5m3/õõp; 0,15m3/h; 0,5l/s. Veevarustus planeeritud rajatavate puurkaevude baasil. Puurkaevule nähakse ette hooldusalad raadiusega 10m. Tuletõrjevee varustus vt p 5.11. Kanalisatsioon rajatavate biopuhastite või kogumismahutite baasil. Tekkiva reovee kogus eeldatav 1,5l/s majapidamise kohta. Diplomeeritud veevarustus- ja kanalisatsiooniinsener tase 7 Rivo Nõmmistu on andnud järgmise hinnangu Ees-Tõnuni kinnistu(30401:001:0347) piirkonnas heitvee immutamise võimalikkusele: „Ees-Tõnuni kinnistu asub Harjumaal, Kiili vallas, Mõisakülas. Kinnistu asub hajaasustuse piirkonnas kus puudub võimalus liituda ühisveevärgi või ühiskanalisatsiooniga. Ainsaks võimaluseks on reovee puhastamine ja puhta vee saamine kinnistu siseselt. Mõisaküla territoorium on enamuses nõrgalt kaitstud põhjaveega ala. Antud kinnistu asub samuti nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Sellest tulenevalt võib reovee puhastamise tehnoloogiana kasutada vaid reovee bioloogilist puhastamist. Heitvesi on lubatud immutada pinnasesse, arvestades VV määruse nr. 61, 08.11.2019, “Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused” § 8 lg 3. Mille kohaselt heitvee immutussügavus peab olema aasta ringi hinnanguliselt vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma hinnanguliselt 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest. Kinnistu piires jäävad maapinna absoluutkõrgused vahemiku 42,5-44 m. Lähiümbruse puurkaevu andmete ja Maa-ameti geoloogiarakenduse alusel võib hinnata, et maapinnale lähimate aluspõhja kivimite(lubjakivi) paiknemissügavus on ca 2-4 m olemasolevast maapinnast ehk ca. 40.00 m abs. Piirkonna kõrgeim põhjavee tase jääb hinnanguliselt sarnasele tasemele lähimate aluspõhja kivimite paiknemissügavusega. Soovitame kasutatud nn. tõstetud imbväljakuga immutussüsteemi mille paiknemissügavuseks oleks minimaalselt 42 m abs. Sellisel juhul on kindlasti tagatud nõutud immutussügavuse kõrgus kõrgeimast põhjavee tasemest ja aluspõhja kivimitest.“ 5.6.2. Sidevarustus Vastutav arhitekt Loona Lepp 10 / 15 Ees-Tõnuni kinnistu detailplaneering Plan ID: DP0344 Osaühing Visioonprojekt Seletuskiri 2023-04-12 Sidevarustus planeeritud õhu kaudu. 5.6.3. Küte Hoonete kütmine lahendada lokaalselt, keskkonnasäästlikult. Hoonete tsentraalseks kütmiseks ette nähtud soojuspumbad. Lisaks on lubatud puidukütte kolded, nagu kaminad, kaminahjud, saunakerised ja päikseenergiat kasutavad lahendused. 5.6.4. Elektrivarustus Elektrivarustus planeeritud vastavalt Elektrilevi OÜ Tehnilistele tingimustele nr 395346. Detailplaneeringu alal ette nähtud koht uuele komplektalajaamale. Alajaama asukoht ette nähtud võimalikult koormuskeskme lähedusse, planeeritava tee äärde, selle teenindamiseks peab jääma ööpäevaringne vaba juurdepääs. Uue alajaama toide planeeritud 10 kV maakaabelliiniga alates keskpinge õhuliini mastist nr. 54. Uuest planeeritud alajaamast ette nähtud uutele objektidele välja eraldi fiidrite 0,4 kV maakaabelliinid. Objektide elektrivarustuseks planeeritud kinnistute piiridele 0,4 kV liitumiskilbid ja jaotuskilbid. Liitumiskilbid planeeritud tarbijate kruntide piiridele soovitavalt mitmekohalistena teealasse. Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad. Elektritoide liitumiskilbist objektini ette nähtud maakaabliga. Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tagatud servituudialana, alajaamale eraldi katastriüksust ei moodustata. Planeeritavate tänavate äärde näha ette perspektiivsete 10 ja 0,4 kV maakaablite koridor. Elektrikaablite planeerimine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud planeerida teisi kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse. Elektrivarustuseks planeeritud ühele majapidamisele 3x32A. 5.6.5. Maaparandussüsteemi toimimine, drenaaž Hoonete ja rajatiste ehitamisega ei tohi takistada maaparandussüsteemi nõuetekohast toimimist. Hoonete paigutamisel olemasoleva drenaaži torustiku peale tuleb likvideeritavad torustiku lõigud asendada projekteeritavate torustiku lõikudega nii, et oleks tagatud drenaažisüsteemi jätkuv toimimine. Maa-ala hooldamisel lähtuda Maaeluministri 19.12.2018 määrusest „Maaparandushoiutööde nõuded“. Tehnovõrkude ja -rajatiste paiknemine on kujutatud põhijoonisel. 6.7 Servituutide määramine Ette nähtud servituudi vajadusega ala elektrikaabli valdaja kasuks jääb planeeritavast alast välja. Krundile pos nr 1 juurdepääsuks on ette nähtud servituudi vajadusega ala. Nimetatud servituudi vajadusega ala ei tohi jääda maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndisse. Servituudi vajadusega alad on kajastatud põhijoonisel. 6.8 Haljastus ja heakord Olemasolev väärtuslik kõrghaljastus säilitada maksimaalselt. Metsaga kaetud alast tuleb säilitada vähemalt 30% metsast, lagedale alale tuleb ette näha kõrghaljastuse rajamist vähemalt planeeritud ehitusaluse pinna ulatuses. Uushaljastuse rajamisel kasutada kodumaiseid puu- ja põõsaliike. Soovitav haljastus lahendada maastikuarhitekti poolt kompleksselt hoonetevahelise ruumi ja maastikuga. Drenaažisüsteemi maa-alale ei tohi lasta kasvada ega istutada puittaimi, sealhulgas rajada lühikese raieringiga madalmetsa. Haljastuse rajamisega ei tohi kahjustada drenaažitorustikku ega halvendada mitte kuidagi selle töötamist. Haljastuse ja heakorra põhimõtted on kajastatud põhijoonisel. Jäätmemajandus lahendatakse vastavalt kehtivatele normatiividele ja seadusandlusele. Jäätmed tuleb koguda vastavatesse kinnistesse prügikonteineritesse, mis tuleb paigutada krundisiseselt. Kõik ohtlikud jäätmed tuleb koguda vastavalt kehtivatele eeskirjadele. Jäätmete äravedu võib teostada vastavat luba omav ettevõte. Ehitusprojektidega näidata jäätmemahutite asukohad. Haljastuse ja heakorra põhimõtted on kajastatud põhijoonisel. Vastutav arhitekt Loona Lepp 11 / 15 Ees-Tõnuni kinnistu detailplaneering Plan ID: DP0344 Osaühing Visioonprojekt Seletuskiri 2023-04-12 6.9 Vertikaalplaneering Krundi kõrguste muutmist ette nähtud ei ole. Hoone lähiümbruse maapinda on lubatud tõsta olemasolevat keskmisest kõrgusest kuni 300mm, et tagada sademetevee juhtimine hoonest eemale. Hoonete esimese korruse põrandapinnad projekteeritavast maapinnast 400….600mm kõrgemal. Hoonete kõrgusmärgid täpsustada ehitusprojektidega. Sademeveed juhtida kalletega krundi murualadele ja immutada pinnasesse. Sadevete suunamine naaberkinnistutele ei ole lubatud. Hoonete planeeritud kõrgused on kajastatud põhijoonisel tabel nr 1. 6.10 Seadusjärgsed kitsendused Jäävad kehtima sama seletuskirja punkt nr 1.11 loetletud kitsendused. Uusi kitsendusi ei planeerita. Planeeritud kitsendused on kajastatud põhijoonisel. 6.11 Tuleohutus Hoonestusala paiknemisega on tagatud tuleohutuskuja rohkem kui 8 m naaberkrundi hoonestusest. Ehitiste projekteerimisel lähtuda SM 30.03.2017 määrusest nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” ja Siseministri 18.02.2021 määrusest nr 10 "Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord". Hoonete tuleohutusklassid määrata ehitusprojektidega. Detailplaneeringuga määratud alas lahendatakse tuletõrje veevarustus vastavalt ehitusloa väljastamise ajal kehtivatele tuleohutuse nõuetele. Suurõnnetuse ohuga ettevõtete ohualasid ei jää planeeritavale alale. 6.12 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused Detailplaneering on koostatud lähtudes “EVS 809-1:2002 kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur”. Kuritegevuse riskide ennetamiseks järgida hoonete projekteerimisel ja edasises ekspluatatsioonis järgmisi abinõusid: - Rajada välisvalgustus; - Kasutada kvaliteetseid ehitusmaterjale: - Tagada hea nähtavus krundi haljastuse ja piirete läbimõeldud lahendusega; - Vajadusel territooriumi osadele piirata juurdepääsu; - Varustada hooned ja territoorium valvesignalisatsiooniga; - Teadvustada kuritegevust kui probleemi paikkonna elanike poolt, arendada ühist kokkuleppelist või organiseeritud tegutsemist kuritegude ennetamise eesmärgil. Luua või liituda naabrivalvega. - Koristada kergesti süttiv materjal kiiresti; - Kasutada süttimatust materjalist prügikaste; 7 Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks Planeeritavat ala katab ca pooles ulatuses mets. Maa-Ameti kaardirakenduse kaldaerofoto 2015: Vastutav arhitekt Loona Lepp 12 / 15 Ees-Tõnuni kinnistu detailplaneering Plan ID: DP0344 Osaühing Visioonprojekt Seletuskiri 2023-04-12 Metsaalale ehitiste paigutamise eel täpsustada väärtuslikumad puud ja sellest tulenevalt täpsustada ehitiste asukohti. Maa-ameti rakenduste andmetel ei paikne planeeringualal ega kontaktvööndis ohtlikke ettevõtteid, maardlaid, looduskaitse, ega Natura 2000 alasid. Lähim ohtliku käitise ohuala piirkonnas on Maxima Eesti OÜ Maxima Logistikakeskus, ohuala raadiusega 1700m, mille kuja jääb planeeritavast kinnistust ca 300m kaugusele. Käitise ohtlikkus(C ), kemikaalid: Diiselkütus(2.0); Ammoniaak veevaba(3.43) Lähim maardla (Kurna turbamaardla) jääb alast kirdesse ca 200m kaugusele. Nimetatud ettevõtetest lähtuva, eeldatavalt vähese, mõjuga ei ole planeeringu koostamisel arvestatud. Maa-Ameti kaardirakenduse andmetel on tegemist nõrgalt kaitstud alaga, kus veekompleksi iseloom on lõheliste ja karstunud kivimite põhjaveekihid. Lähtuvalt Kiili valla ÜVK arengukavast, ei jää detailplaneeringu ala ühisveevarustuse ja - kanalisatsiooniga hõlmatud piirkonda. Reovee puhastamine ja pinnasesse juhtimine projekteerida vastavalt Keskkonnaministri 31.07.2019 määrusele nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus“. Planeeritava ala keskkonnaseisund on hea. Eeromaa-Sääse teelt T1 kanduva saaste kandumine planeeritavale alale on minimaalne, siiski tuleks kasuks elamu ja maantee vahele täiendava kõrghaljastuse rajamine selleks sobilike istikute näol. Põhjavesi on nõrgalt kaitstud ja reostusohtlikuse tase kõrge. Pinnasekatte paksus (moreen, aleuriit, saviliiv 2-10m ja savi, liivsavi kuni 2m) Pinnase radoonisisalduse järgi kuuluvad piirkonna maaüksused normaalse radoonisisaldusega pinnasega alade hulka. (Eesti geoloogiakeskus, 2008. Harjumaa pinnase radooniriski kaart). Ehitustööde käigus võib sõltuvalt kaevetööde sügavusest, ilmastikutingimustest ja kasutatavast tehnoloogiast, ehitusaladele koguneda sademe(pinnase)vett. Kogunenud liigvesi juhtida pinnasesse või vedada ära. Kui ehitustegevuse käigus lõhutakse olemasolevat kuivendusvõrku, tuleb see taastada või projekteerida ja välja ehitada selliselt, et naaberaladel oleks kuivendussüsteemi töö tagatud. Reovee ärajuhtimisel lähtuda õigusaktidega kehtestatud nõuetest. Ehitustegevuse käigus tekkivad jäätmed saab kasutada kohapeal, osa võtta uuesti kasutusse ja osa suunata utiliseerimisele. Ehitus- ja olmejäätmete käitlemine lahendada ehitusprojektide mahus. Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda nii jäätmeseadusest kui ka Kiili valla jäätmehoolduseeskirjast. Vastutav arhitekt Loona Lepp 13 / 15 Ees-Tõnuni kinnistu detailplaneering Plan ID: DP0344 Osaühing Visioonprojekt Seletuskiri 2023-04-12 Planeeritud ehitiste ehitusprojektide koostamisel ei ole vajalik läbi viia keskkonnamõju hindamist. 8 Võimalikud majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised mõjud ning mõju looduskeskkonnale Antud detailplaneeringuga kaasnevad majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised mõjud on suhteliselt väikesed, kuna käsitletakse ainult kahele üksikelamu krundile ehitusõiguse andmist, mis ei too piirkonda suuri muutusi. Käesolev detailplaneering toetub üldplaneeringule ja lähialast tulenevatele hoonestuspõhimõtetele ega lähe vastuollu üldise kultuuritavaga. Planeeringuga ette nähtud arhitektuursed tingimused hoonestuse rajamiseks tagavad kvaliteetse elukeskkonna tekke. Aktiivsete elanike lisandumine piirkonda avaldab positiivset mõju nii sotsiaalses, majanduslikus kui kultuurilises mõttes. Planeeringuga on ette nähtud meetmete rakendamisel puudub arvestatav mõju looduskeskkonnale, sh välisõhule, veele, pinnasele, taimestikule ja loomastikule. Planeeritava tegevusega kaasnevat negatiivset mõju nii sotsiaalses, majanduslikus kui kultuurilises mõttes ette näha ei ole. 9 Detailplaneeringu elluviimise kava Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostavatele maakorralduslikele, ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele. Avalikult kasutatavate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse ja avalikes huvides olevate tehnovõrkude ja -rajatiste väljaehitamine: • Arendaja ehitab omal kulul detailplaneeringu järgsed avalikult kasutatavad rajatised, madal- ja kõrghaljastuse, välisvalgustuse, avalikes huvides olevad tehnovõrgud ja – rajatised või tagab nende väljaehitamise kolmandate isikute poolt. • Kiili Vallavalitsus osaleb rajatiste projekteerimises ja ehituses vaid Arendajaga sõlmitud kokkuleppe alusel, milles Arendaja kohustub korraldama ja finantseerima planeeringuala tehnovõrkude ja –rajatiste projekteerimise ja ehitusega seotud kulud. • Arendaja ei nõua detailplaneeringus ettenähtud avalikult kasutatava rajatise tasulist voorandamist Valla poolt ning Arendajal ei ole õigust nõuda Vallalt tasu avalikes huvides olevate tehnovõrkude ja –rajatiste väljaehitamise eest. • Detailplaneeringu järgsed avalikult kasutatavad rajatised, madal- ja kõrghaljastus, välisvalgustus, avalikes huvides olevad tehnovõrgud ja – rajatised peavad vastama seaduses esitatud kvaliteedinõuetele. • Uute hoonete ehitamiseks ei hakata taotlema ehitusluba ning Kiili Vallavalitsus ei väljasta ehitusluba enne kui Arendaja poolt on valmis ehitatud detailplaneeringukohased avalikuks kasutamiseks ette nähtud rajatised, haljastus, välisvalgustus ning avalikes huvides olevad tehnovõrgud ja -rajatised. Käesoleva detailplaneeringu puhul siis peab valmis ehitatud olema ligipääs alates Kurna tee ja Eromaa-Sääse tee ristist. • Planeeritavate kruntide ehitusõiguse hulka (ehitisealune pind) on arvestatud kõik hooned (elamu, abihoone ja väikeehitis). Ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete ja ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa. Detailplaneeringu kehtestamisele järgnevate toimingute ja tegevuste järjekord (ehituse etapid): 1. Planeeringujärgsete kruntide moodustamine koos vajalike servituutide seadmisega. 2. Avalikult kasutatavate tee ja teega seonduvate rajatiste ning avalikes huvides olevate tehnovõrkude, -rajatiste (vesi, kanalisatsioon, vihmaveekanalisatsioon, drenaaž, elekter, side jne) projekteerimine ning nendele ehituslubade taotlemine. Vastutav arhitekt Loona Lepp 14 / 15 Ees-Tõnuni kinnistu detailplaneering Plan ID: DP0344 Osaühing Visioonprojekt Seletuskiri 2023-04-12 3. Ehituslubade väljastamine Kiili Vallavalitsuse poolt avalikult kasutatava tee ja teega seonduvate rajatiste ning avalikes huvides olevate tehnovõrkude, -rajatiste ehitamiseks. 4. Uute planeeritud avalikes huvides olevate tehnovõrkude, -rajatiste ehitamise lõpetamine ja vastavate kasutuslubade väljastamine ning avalikes huvides olevate tehnovõrkude ja -rajatiste üleandmine võrguettevõtjatele. 5. Avalikult kasutatavate tee ja teega seonduvate rajatiste ehitamise lõpetamine ja vastavate kasutuslubade väljastamine. 6. Planeeringujärgsete hoonete projekteerimine, ehituslubade taotlemine ning ehitamine. 6.1. Uus kuivendussüsteem tuleb välja ehitada enne ehituslubade väljastamist ning samas tuleb tagada väljaspool planeeritavat ala oleva drenaaažisüsteemi toimimine. 6.2. Ehituslubade väljastamise tingimuseks on, et arendaja poolt on valmis ehitatud avalikult kasutatavad tee ja teega seonduvate rajatised ning avalikes huvides olevate tehnovõrgud (100%). Valmis ehitatud peab olema ligipääs alates Kurna tee ja Eromaa-Sääse tee ristist. 7. Valmisehitatud hooned saavad kasutusload pärast neid teenindavate avalikes huvides olevate tehnovõrkude, -rajatiste ja avalikult kasutatavate tee ja teega seonduvate rajatiste kasutuslubade olemasolu. Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise alused • Detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud vähemalt viis aastat ja detailplaneeringut ei ole asutud ellu viima. Elluviimise all saab mõista eeskätt detailplaneeringu alusel toimingute tegemist alates ehituslubade taotlemisest. • Arendaja on kohustatud ehitama välja hiljemalt viie (5) aasta jooksul alates detailplaneeringu kehtestamisest omal kulul ja ehituslubade alusel detailplaneeringuga ette nähtud detailplaneeringu järgse ja detailplaneeringu ala teenindava tehnilise infrastruktuuri, s.h arendusetegevusega seotud avalikult kasutatavate teede (k.a. pos.4) ja teedega seonduvate rajatiste ning avalikes huvides olevate tehnorajatiste (vee-, kanalisatsiooni-, vihmaveekanalisatsiooni, elektri-, sidevarustuse jne) ja välisvalgustuse ehitamine. Tagatud peab olema, et planeeringualalt oleks tasuta juurdepääs avalikult kasutatavale teele ning, et muid avalikes huvides olevaid tehnorajatisi oleks võimalik nende otstarbe kohaselt kasutada. Sealhulgas peab olema tagatud ühendus ühisveevärgi ja - kanalisatsiooniga. • Planeeringu koostamise korraldaja või planeeritava kinnistu omanik soovib planeeringu elluviimisest loobuda. Planeeringu realiseerimisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid ega kahjustata ka avalikku huvi. Tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Samuti ei tohi tekitata naaberkinnistu omanikele täiendavaid kitsendusi. Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud krundi igakordne omanik. Loona Lepp vastutav arhitekt Vastutav arhitekt Loona Lepp 15 / 15 Tabel 1 Krundi kasutamise tingimused maapinnast (m) / absoluutne kõrgus (m) Krundi koha-aadress või koha-aadressi Hoonete arv krundil (elamu / abihoone) Parkimiskohtade arv – normatiivne / sihtotstarvete kaupa – maapealne / Suurim korruselisus (maapealne / Maa sihtotstarve ja osakaal (%) - Maa sihtotstarve ja osakaal (%) - Suletud brutopind katastriüksuse Suurim hoonete kõrgus - kõrgus Korterelamute või ridaelamute Korterelamute või ridaelamute Krundi planeeritud suurus ha Suurim ehitisealune pind m2 Kitsendused ja servituudid (maapealne / maa-alune) Hoonestusala suurus m² planeerimisel – korterite koormusindeks (KKKI) planeerimisel – krundi katastriüksuse liikide Arhitektuurinõuded detailplaneeringu liikide kaupa Tulepüsivus kavandatud maa-alune) maa-alune arv krundil ettepanek Pos nr kaupa N oitekaabel 10kV Planeeritav W S E Vt seletuskiri p Peetrimõisa elamu 9 komplektalajaam elamu 2/-1, (abs53.4) / EE E 6.3 1 3,41 500 2000 1/3 1000 TP3 2 abihoone 1/0 abihoone 4,5 100% 100% (abs48,3) Vt seletuskiri p Mihklimõisa elamu 9 Juurdepääsuse elamu 2/-1, (abs53.4) / EE E rvituut 1049m² 6.3 2 2,00 500 2000 1/3 1000 TP3 2 12 abihoone 1/0 abihoone 4,5 100% 100% krundi pos 1 4 .0 (abs48,3) valdaja kasuks .0 1 Tabel 2 - Andmed kruntide moodustamiseks Krundi Moodustatakse Liidetavate/ Osade senine planeeritud Planeeritav katastriüksustest sihtotstarve 36 lahutatavate 0.0 Pos nr Kohaaadress sihtotstarve krundi suurus (nr) või osade (katastriüksuse (katastriüksuse ha .2 riigimaale liikides) 4 liikides) suurused ha Ees-Tõnuni 1 Peetrimõisa EE 2,00 3,41 EE 30401:001:0347 Põhijoonise fragment R50 biopuhasti imbväljakuga 2 Mihklimõisa EE 3,41 Ees-Tõnuni 2,00 EE 30401:001:0347 M 1:25000 36 kokku 5,41 5,41 .2 Tabel 3 - Parkimiskohtade kontrollarvutus Ra .0 nn 3 0 normatiivne normatiivne detailplaneeringus a Ehitise otstarve parkimiskohtade parkimiskohtade ettenähtud võ arvutus arv parkimiskohtade arv i ka Tabel 9.2 Väike-elamute ala ld 1 Üksikelamu Eramu: uus =3 2 2 a servituudi vajadusega olol= 3 ve 40 ek Planeeritud parkimiskohtade arv maa-alal kokku 2 av ala 1065m² krundi 1 valdaja kasuks .0 0.0 ai al iku ts Tabel 9.2 5 lt ev Väike-elamute ala ka R1 2 Üksikelamu 2 2 ö su Eramu: uus =3 ön ta 0 olol= 3 ta d va Planeeritud parkimiskohtade arv maa-alal kokku 4 te e Pos2 ka its EE ev 9/4,5 500 4 öö 34076 m2 nd 12 .0 önd evö i ts ka o lu svo ee olemasolev maaparandussüsteemi maa-ala Kurna II ja 2 avatud eesvool valgalaga kuni 10km² ja km 10 maaparandushoiuala uni ik olemasolevad veekaitselised kitsendused eem ü st u ss planeeritud krundipiirid n d ara planeeritud elamumaa ap a M planeeritud hoonete kohad soovituslikud Maa Ran planeeritud krundi hoonestusala na v para planeeritud sissepääs krundile avalikult kasutatavalt teelt õi ka n duss planeeritud teed soovituslikud l da v ü stee planeerintud servituudiala (jääb planeerintavast alast välja) R50 e ekai biopuhasti imbväljakuga mi k planeeritud parkimiskohad soovituslik asukoht tsev uni 1 Pos1 öönd EE PLANEERITUD KRUNDI EHITUSÕIGUS 0km 9/4,5 500 4 20051 m2 krundi kasutamise sihtotstarbed 12.0 2 EE hoonete lubatud arv eesv 9/4,5 500 4 suurim lubatud hoonete ehitisealune pind suurim lubatud hoonete kõrgus elamu/abihoone o 6 olu k 2 4 . krundi suurus R1 a plan kinnistu kanalisatsioonitoru, asukoht soovituslik itsev plan elektrikaabel liitumispunktiga, asukoht soovituslik 0 39. plan kinnistu veetoru, asukoht soovituslik öönd 2 plan tuletõrjevee toru, asukoht soovituslik 7 .8 R10 1 plan drenaažitorustik, asukoht soovituslik 10. 5 plan puurkaev hooldusalaga, asukoht soovituslik 1 5.7 4.0 4.0 22.8 Koordinaadid L-Est '97 süsteemis Kõrgused EH 2000 süsteemis Katastripiirid saadud Maa-ametist seisuga 06.10.2020 Geodeetiline alusplaan Hades geodeesia OÜ töö nr E3196, mõõdistatud oktoober 2021 Ees-Tõnuni kinnistu detailplaneering, V isioo N Osaühing Visioonprojekt PROJEKT vastutav arhitekt Mõisaküla, Kiili vald, Harju maakond Põhijoonis tehnovõrkudega huvitatud isik: Kaja Kadak reg 10481526 Loona Lepp Kivinuki tee 5 Rae k Rae v Harjumaa 75310 arhitekt M 1:500 Plan ID: DP0344 tel +372 5017159 Kaarel Mölder [email protected] 2022-08-30 joonis nr: 2 2_DP_Ees-Tonuni_pohijoonis, 26.09.2022 10:13:56
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel