Riigihangete vaidlustuskomisjon
Tartu mnt 85, 10115 Tallinn
Teie: 14.04.2023 nr 12.2-10/47
Meie: 19.04.2023 nr 6-5/23/2122-2
Edastatakse elektrooniliselt e-posti aadressile
[email protected]
Ligipääs: riigihangete vaidlustuskomisjon ja vaidlustaja
VASTUS VAIDLUSTUSELE HANKES
“Reisiteenuste ostmine koos reisibürooteenusega 2023-2024“ (RHR
viitenr 257312)
Vaidlustaja: AS GoTravel, registrikood 10113159
Vaidlustaja esindaja: vandeadvokaat Erki Fels, Advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers
Legal OÜ
Hankija: Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, registrikood: 90006012
Hankija esindajad: Priit Jõks (hankeosakonna jurist)
Birgit Vilippus (hankeosakonna osakonna juht)
1. ASJAOLUD
1.1. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus korraldas 12.12.2022 riigihanke „Reisiteenuste
ostmine koos reisibürooteenusega 2023-2024“, mille riigihangete registri (edaspidi RHR)
viitenr on 257312. 01.03.2023 edastas hankija pakkujatele väljavõtte osakonnajuhi
28.02.2023 otsusest nr 1-10/23/761, millega tunnistati edukaks vaidlustaja AS GoTravel
pakkumus liisuheitmise tulemusena.
1.2. 09.03.2023 eduka pakkuja kvalifikatsiooni kontrollimise käigus palus hankija vaidlustajal
selgitada hankepassis märgitud käibesummat (24 944 559.00 eurot). Vaidlustaja esitas
selgituse 10.03.2023.
1.3. 03.04.2023 edastas hankija vaidlustajale 03.04.2023 osakonnajuhi otsuse nr 1-
10/23/1096, millega jäeti vaidlustaja edukaks tunnistatud pakkumus kvalifitseerimata,
kuna vaidlustaja ei täitnud kvalifitseerimistingimust: „Pakkuja viimase kolme riigihanke
algamise ajaks lõppenud majandusaasta (juhul kui majandusaasta on kalendriaasta siis
2019, 2020, 2021) netokäive peab olema kokku vähemalt 5 000 000 (viis miljonit) eurot“.
Sama otsusega tunnistati kehtetuks hankija 28.02.2023 osakonnajuhi otsus (1-
10/23/761) pakkumuste hindamise ja pakkuja edukaks tunnistamise kohta.
1.4. 14.04.2023 edastati hankijale Riigihangete vaidlustuskomisjoni (edaspidi VAKO) poolt AS
GoTravel vaidlustuse teade. Vaidlustusega taotletakse tunnistada kehtetuks Ettevõtluse ja
Innovatsiooni Sihtasutuse 03.04.2023 otsus, millega jäeti AS GoTravel kvalifitseerimata ja
millega tunnistati kehtetuks 28.02.2023 otsus pakkumuste hindamise ja pakkuja edukaks
tunnistamise kohta.
2. HANKIJA SEISUKOHAD
2.1. Hankija ei nõustu vaidlustusega ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Hankija 03.04.2023
otsused riigihankes „Reisiteenuste ostmine koos reisibürooteenusega 2023-2024“ on
õiguspärased.
2.2. Hankija kvalifitseerimistingimus on selge, seaduspärane ja hankija ei ole tingimust
tõlgendanud vastuolus riigihanke alusdokumentidega (edaspidi RHAD).
2.2.1. Netokäibe mõistet pole riigihangete seaduses (edaspidi RHS) defineeritud. RHS
sätestab § 100 lg 1 punktis 4, et pakkuja või taotleja majandusliku ja finantsseisundi
kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks võib hankija üldjuhul nõuda
järgmiste dokumentide esitamist: andmed pakkuja või taotleja kogu
majandustegevuse netokäibe kohta või netokäibe kohta hankelepinguga seotud
valdkonnas või selle esemele vastavas osas kuni viimase kolme riigihanke algamise
ajaks lõppenud majandusaasta jooksul, sõltuvalt pakkuja või taotleja asutamise või
äritegevuse alguse kuupäevast ja nõutud minimaalse aastakäibe, sealhulgas
hankelepingu valdkonnas nõutud minimaalse aastakäibe andmete olemasolust.
2.2.2. Hankija pöördus selguse huvides Rahandusministeeriumi poole, kes selgitas, et
hoolimata sellest, et RHS § 100 lg 1 p 4 ja riigihangete direktiiv kasutavad erinevat
sõnastust (netokäive vs aastakäive), jääb teksti mõte samaks ja netokäivet tuleb
mõista tavamõistes ehk netokäive on käive ilma käibemaksuta. RHAD p 1.9 järgi,
juhul kui riigihanke alusdokumentides kasutatav mõiste on avamata, tuleb lähtuda
Eesti Keele Instituudi Sõnaveebist (https://sonaveeb.ee/) (edaspidi Sõnaveeb).
Sõnaveebi kohaselt on netokäive müügitulu, mis ei sisalda käibemaksu.1 Müügitulu
omakorda on Sõnaveebis defineeritud kui valmistatud toodete, teenuste, kaupade
müügist saadud või saadaolev tulu (ei sisalda käibemaksu ega aktsiise).2 Seega
hankija kontrollis vaidlustaja esitatud majandusaasta aruannete põhjal müügitulu.
Hankija teostas kontrolli raamatupidamise aastaaruannetes kajastatavate
majandusnäitajate põhjal. Müügitulu andmeid näidatakse raamatupidamise
aastaaruande lisas müügitulu. Vaidlustaja müügitulu kolmel eelneval lõppenud
majandusaastal kokku oli 3 207 051 eurot ehk väiksem kui kvalifitseerimistingimuses
nõutud. Kokkuvõttes lähtus hankija otsuse tegemisel reaalsetest andmetest, mida
ettevõtte kajastas enda majandusnäitajatena.
1
Eesti Keele Instituudi sõnaveeb. Kättesaadav arvutivõrgus:
https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/netok%C3%A4ive/1.
2
Eesti Keele Instituudi sõnaveeb. Kättesaadav arvutivõrgus:
https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/m%C3%BC%C3%BCgitulu/1.
2.2.3. Hankija selgitab täiendavalt, et vaidlustaja kajastab vaidlusalust näitajat
(müügimahtu) mitte raamatupidamise aastaaruandes, vaid see on avalikustatud
tegevusaruandes.3 Tegevusaruandes esitatakse ülevaatlikku informatsiooni
tegevustest ja asjaoludest ettevõtte finantsseisundi ja majandustegevuse kohta
vastavalt raamatupidamise seaduse § 24 lg-le 1. Seda ilmestab ka asjaolu, et
väikeettevõtte tegevusaruandele ei rakendu auditeerimiskohustus vastavalt
audiitortegevuse seaduse § 95 lg-le 2. Sarnaselt kajastab müügimahtu Aktsiaselts
Wris, kes on samuti kogumüügi (müügimaht) välja toonud tegevusaruandes4.
Mõlemad ettevõtted kajastavad enda raamatupidamise aastaaruande müügitulu lisas
ettevõtte müügitulu. Nimetatud lisa on täiendatud lisainformatsiooniga, kus on
avalikustatud ka müügimaht.5
2.2.4. Hankija andis võimaluse pakkujale ka selgitada, miks ta esitas
kvalifitseerimistingimuse täitmiseks enda müügimahu mitte kogu netokäibe. Pakkuja
selgitas: „Netokäive on ettevõtte müügitulu ilma käibemaksuta ehk ostjatele müüdud
teenuste summa ehk KÕIKIDE müügiarvete summa kokku ilma käibemaksuta. Seega
netokäibe ehk müügitulu moodustavad KÕIK vastaval majandusaastal sooritatud
tehingud ehk ettevõtte poolt osundatult KÕIKIDE reisiteenuste rahaline koguväärtus,
ilma käibemaksuta. Vastavad summad on ka aastaaruannete tegevusaruannetes
välja toodud. Majandusaasta aruandes kajastub netokäibe all KÄIBEMAKSUSEADUSE
§ 40 ALUSEL ainult reisiteenuste realiseerimise netokäive, mis on reisiteenuste
müügist teenitud agendi- ja vahendustasud. Ehk siis see ei kajasta kogu
majandustegevuse aastakäivet (RHS §100, lg 1, p 4). Seetõttu oleme pakkumise
juurde lisanud kohe ka selgituse, et meie esitatud andmed on pakkuja kogu
majandustegevuse kohta“. Seevastu viitab pakkuja vaidlustuse punktis 13, et
käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) erikord ei ole aga kuidagi asjassepuutuv
netokäibe määramisel riigihanke kontekstis. Hankija viimasega nõustub, mistõttu
jääb selgusetuks, miks vaidlustaja pidas oluliseks selgituse esitamisel keskenduda
KMS-i reisiteenuse erikorrale. Kui vaidlustaja soovis esitada kvalifikatsiooni
tõendamiseks lisatõendeid nagu vaidlustaja toob välja vaidlustuse punktis 15, siis
hankija andis selleks võimaluse. Hankija hindas hoolikalt esitatud selgitust riigihanke
kontekstis ja jättis pakkuja tõendite kogumis kvalifitseerimata.
2.2.5. Hankija on määranud hankelepingu maksumuseks 5 900 000.00 eurot. Seadus näeb
RHS § 100 lg 3 alusel, et hankija võib nõuda pakkujal või taotlejal netokäibe
olemasolu summas, mis ei või olla suurem kui kahekordne hankelepingu eeldatav
maksumus. Seadusega oleks vastuolus seega tingimus, mis nõuaks netokäivet
suuremas summas kui 11 800 000.00 eurot. Hankija sellist nõuet seadnud ei ole,
mistõttu on hankija tingimus seaduspärane. Tõlgendamisel tuleb aga
lähtuda Sõnaveebist, mis avab netokäibe termini sõnaselgelt jätmata ruumi
selle mitmeti tõlgendamiseks.
2.3. Hankija kohtleb kõiki pakkujaid võrdselt, kuna peab pakkuja kvalifikatsiooni üle otsustamisel
kinni seatud kvalifitseerimistingimusest, mille täitmise üle otsustab võrreldava
majandusnäitaja pinnalt.
3
Vaidlustaja majandusaasta aruanded aastatel 2019, 2020, ja 2021. Kättesaadavad e-äriregistri vahendusel.
4
Aktsiaselts Wris majandusaasta aruanded 2019 ja 2021. Kättesaadavad e-äriregistri vahendusel.
5
Aktsiaselts Wris majandusaasta aruanded 2019 ja 2021 ja vaidlustaja majandusaasta aruanded aastatel 2019,
2020 ja 2021. Kättesaadavad e-äriregistri vahendusel.
2.3.1. Euroopa Kohus on korduvalt kinnitanud, et enda poolt määratud tingimustest peab
rangelt kinni pidama ka hankija (Euroopa kohtu otsus asjas nr C-496/99, p 115 ja
otsus asjas nr C-336/12, p 40). Seega hankija ainukeseks võimaluseks oli kontrollida
pakkuja kvalifikatsiooni vastavalt seatud kvalifikatsioonitingimusele ja mitte asuda
seda meelevaldselt laiendavalt tõlgendama.
2.3.2. Vaidlustaja jätab vaidlustuse punktis 2.1 mulje nagu oleks müügitulu kajastamine
pakkujate endi otsustada, millist kajastusviisi kasutada. Hankija eeltoodud
seisukohaga ei nõustu. Hankija kontrollib pakkujate kvalifikatsiooni vastavalt
esitatud majandusnäitajatele. Rahandusministri määruse „Raamatupidamise
Toimkonna juhendite kehtestamine“ Lisast 10 RTJ 10 Tulu kajastamine (edaspidi RTJ
10) punkt 9 järgi: Tulu hõlmab ainult sellist majanduslikku kasu, mille saajaks on
ettevõte ise. Kolmandate osapoolte nimel kogutud summad (nt käibemaks) ei ole
ettevõtte tulu. Samuti ei ole ettevõtte tuluks agendi- ja komisjonilepingute alusel
kogutud brutosummad, vaid ainult selliste lepingute alusel teenitavad
komisjonitasud. (SME IFRS 23.4). Seega kehtivate õigusnormide kohaselt ei ole
võimalik reisiteenust osutatavatel ettevõtetel kajastada nii-öelda
müügimahtu netokäibena. Viimast arvesse võttes kajastab AS GoTravel enda
müügitulu kui võrreldavat näitajat kooskõlas raamatupidamise toimkonna juhendiga.
2.3.3. Hankija on varasemalt oma 03.04.2023 otsuse nr 1-10/23/1096 lisas 1 selgitanud,
et tulu on aruandeperioodi majandusliku kasu suurenemine, millega kaasneb varade
suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendab
raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike poolt teostatud
sissemaksed omakapitali.6 Seega müügitulu peab olema seotud
raamatupidamiskohuslasega ehk antud juhul AS-iga GoTravel. Müügimahu puhul ei
ole tegemist näitajaga, mis suurendab raamatupidamiskohuslase omakapitali.
2.3.4. Samuti ei erine kajastamine printsiibis juhul, kui pakkujate raamatupidamise
aastaaruanne on koostatud järgides rahvusvahelisi finantsaruandluse standardeid
(IFRS). IFRS 15 paragrahvide B34-B387 kohaselt tuleb otsustada, kas ettevõtja
käitub agendina või mitte. Kui ettevõtte tegevus on kvalifitseeritav agendina, siis
kogu müügimahtu enda majandusnäitajates ehk müügituluna kajastada ei ole
lubatud.
2.3.5. Samuti väide, et kõik pakkujad peale AS-i GoTravel ja AS-i Wris kajastavad enda
raamatupidamise aastaaruandes müügimahtu on väär ja eksitav. Näiteks Estravel
Group AS eristab müügimahtu ja müügitulu ning on esitanud riigihankes andmed
müügitulu kohta. Kuigi Reisieksperdi Aktsiaselts ja Aktsiaselts Baltic Tours
raamatupidamise aastaaruanded sellist erisust ei tee, siis ei ole siinkohal hankijal
põhjust kahelda, et nimetatud ettevõtted kajastavad raamatupidamise aruannetes
müügitulu ja on esitanud sellele vastavad andmed riigihankes. Nagu hankija on
varasemates punktides välja toonud, siis kajastamine allub reeglitele ja see ei ole
ettevõtte enda otsustada. Rõhutame, et hankija ülesanne ei ole analüüsida, kas
aruanne on korrektne või mitte. Sarnase kohustuse hankijale panemine oleks
mõeldamatu. Seega hindas hankija sätestatud kvalifitseerimistingimust korrektselt
arvestades võrreldavaid majandusnäitajaid.
6
Raamatupidamise toimkonna juhendite kehtestamine. RTJ 10 punkt 8. Kättesaadav arvutivõrgus:
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1291/2202/0042/Lisa%2010%20-%20RTJ%2010%20-%202017.pdf#.
7
IFRS 15 Revenue from Contracts with Customers. Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.ifrs.org/issued-
standards/list-of-standards/ifrs-15-revenue-from-contracts-with-customers/#standard.
2.3.6. Vaidlustaja väide (vaidlustuse punkt 4.1), mille järgi on hange kätte
mängitud ühele pakkujale, on meelevaldne ja sellel puudub igasugune
tõsiseltvõetav põhjendus. Edukas pakkuja selgitati liisuheitmise (!)
tulemusel, mille järel kontrollis hankija eduka pakkuja kvalifikatsiooni.
Edukaks pakkujaks osutus sealjuures vaidlustaja. Vaidlustaja aga on
teadlikult esitanud enda kvalifikatsiooninõude täitmiseks näitaja, mida
hankija ei ole ette näinud ja püüdnud sellega hankijat eksimusse viia.
2.4. Hankija nõue kvalifitseerimistingimuse osas on eesmärgipärane ja põhjendatud.
2.4.1. Riigihangetes kvalifitseerimistingimuste eesmärgiks on direktiivi 2014/24/EL art 58
lg 3 esimese lause kohaselt tagada, et ettevõtjal oleks hankelepingu täitmiseks
vajalik majanduslik ja finantsalane suutlikkus. Riigihangete seaduse kommenteeritud
väljaande kohaselt näitab majanduslik ja finantsseisund, et ettevõtja rahaline seis on
piisav, et jätkata hankelepingu ajal turul tegutsemist, täita nõuetekohaselt
hankelepingut ja vajadusel täita hankija lepingust tulenevaid nõudeid, nt lepingu
rikkumise korral.8
2.4.2. RHAD punktis 1.1 on kirjeldatud teenused, mida hankija soovib, et edukas pakkuja
temale osutaks. Täpsem nimekiri on alljärgnev:
2.4.2.1. sobiva reisiplaani koostamine koos transpordi ja ööbimisega;
2.4.2.2. lennu-, laeva-, bussi - ja rongipiletite broneerimine ja müük;
2.4.2.3. majutusteenuse broneerimine ja müük;
2.4.2.4. reisikindlustuse vormistamine ja müük;
2.4.2.5. autorenditeenuse vahendamine;
2.4.2.6. bussirenditeenuse vahendamine;
2.4.2.7. konverentsiteenuse (sh erinevatele sündmustele ruumide rent, toitlustus,
majutus) vahendamine;
2.4.2.8. reisidokumentide kättetoimetamise teenus;
2.4.2.9. muud reisibürooteenused (sh viisade vormistamine, ekskursioonide
korraldamine, giidi ja tõlgi teenused, transfeerid).
Ülal toodud teenustest nähtub, et hankija soovib, et pakkuja ostutaks väga
laiaulatuslikku teenust, mille jaoks on ühtlasi seatud igakuine krediidilimiit. Vastavalt
RHAD Lisa 1 punktile 2.28 peab pakkuja võimaldama hankijale reisiteenuse ostmisel
krediidilimiiti igakuiselt summas 250 000.00 eurot koos käibemaksuga.
2.4.3. Tähtsust omab ka asjaolu, et hankeleping sõlmitakse eduka pakkujaga RHAD Lisa 2
punkti 2.2 järgi 18 kalendrikuuks või kuni lepingu punktis 6.1 sätestatud lepingu
maksimaalse rahalise mahu täitmiseni. See tähendab, et hankeleping ca 6 miljoni
väärtuses võib lõppeda varem kui 18 kalendrikuu möödudes. Arvestades
krediidilimiiti ja hankelepingu pigem lühiajalist kestust, on äärmiselt oluline, et
pakkujal oleks selleks vajalik majanduslik ja finantsalane suutlikkus.
2.5. Seosetu on väide, et hankija oleks pidanud arvestama käibenõude kontrollimisel teiste
hankijate varasema praktikaga.
2.5.1. Hankija on ülal tuvastanud, et tegemist on seaduspärase kvalifitseerimistingimusega.
Hankija kohustub kvalifitseerimistingimuste täitmise üle otsustamisel lähtuma
seadustest, RHADist ja esitatud majandusnäitajatest. Kvalifitseerimise või
8
V. Vaske. RHS § 100 kommentaarid p 2. – Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Talllinn: Juura
2019, lk 628.
kvalifitseerimata jätmise otsuse tegemisel ei ole relevantne arvestada teiste
hankijate netokäibe käsitlust.
2.5.2. Isegi, kui leida, et hankija peaks võtma arvesse teiste hankijate praktikat, siis
vaidlustaja soovib, et hankija järgiks riigihangete 148859 ja 152480 puhul 2014.
aasta (!) praktikat. Üldiselt ei ole hankija ülesandeks otsustada teiste hankijate
käsitluste ja otsuste õiguspärasuse üle, mistõttu hankija toodud näidetel pikemalt ei
peatu.
2.6. Hankija on seadnud kvalifitseerimistingimuse netokäibe osas ja põhjendamata on väide, miks
hankija oleks vaidlustaja kvalifikatsiooni kontrollimisel pidanud hindama vaidlustaja
maksustatavat käivet.
2.6.1. Vaidlustaja märgib vaidlustuse punktis 29 järgnevat: „Kui hankija tõlgendus oleks
õige – et „netokäibeks“ tuleb lugeda ainult vahendustasu –, tuleb hankijal kõikide
pakkujate puhul vaadata Eesti Maksu- ja Tolliametist maksustavat käivet, kuna
hankija peab kohtlema pakkujaid ühetaoliselt.“ Eeltoodud järeldus on paljasõnaline
ja täielikult põhjendamata. Esiteks, loob RHS hankijale võimalused, kuidas
riigihankes pakkujate majandus- ja finantsalast suutlikkust hinnata. Hankija valis
võimaluse hinnata pakkujate kolme viimase lõppenud majandusaasta netokäivet.
Nagu juba mainitud, siis sellise tingimuse seadmine on seaduspärane ja lähtub
hankija tegelikust vajadusest. Teiseks, käibemaksu seaduse § 40 sätestab küll
reisiteenust osutatavatele ettevõttele erikorra, kuid see ei pane kuidagi vaidlustajat
kehvemasse olukorda võrreldes teiste pakkujatega. Ühtlasi koosneb käive nii
maksustatavast käibest kui ka maksuvabast käibest käibemaksuseaduse § 1 lg 1
alusel ning omab omakorda mitmeid erisusi, mistõttu ei oleks ka relevantne hinnata
antud kontekstis kõigest maksustavat käivet. Hankijal on õigus kehtestada
riigihankes tingimusi ja hankija ei ole valinud selleks pakkujate majandus ja
finantsalase suutlikkuse hindamiseks maksustatavat käivet.
2.6.2. Riigihanke tingimused muutuvad kehtivaks pärast pakkumuste esitamise tähtaega
kõikidele osapooltele. Kui vaidlustaja leiab, et hankija kvalifitseerimistingimuse näol
on tegemist ebaproportsionaalse tingimusega, siis oleks tulnud RHAD tähtaegselt
vaidlustada. Sama põhimõtet on korduvalt kinnitanud ka Tallinna halduskohus enda
lahendites 3-18-1598 (p 31), 3-19-70 (22.2) ja 3-21-1882. Enne
kvalifitseerimistingimuse vaidlustamist (mida vaidlustaja ei teinud), oleks võinud
vaidlustaja pöörduda hankija poole soovitustega riigihanke kvalifitseerimistingimuste
täpsustamiseks või muutmiseks. Kvalifitseerimise tingimuste muutmiseks vaidlustaja
hankija poole ei pöördunud. Samuti ei küsinud vaidlustaja vaidlusaluse
kvalifitseerimistingimuse osas hankijapoolset selgitust. Ülal on hankija näidanud, et
tegemist on seaduspärase riigihanke kvalifitseerimistingimusega, mida ei ole
vaidlustaja palunud hankijal muuta ega ole samuti kõnealust tingimust tähtaegselt
vaidlustanud.
2.6.3. Hankija ülesanne ei ole mängida detektiivi ja hinnata pakkujate kvalifikatsiooni
väljaspool riigihangete seaduse ja RHADiga seatud piire. Vaidlustaja tõlgenduse
kohaselt tuleks eirata raamatupidamise standardeid, tõlgendada tingimust pakkujale
kasulikus suunas, jättes arvestamata sealjuures kehtiva ja seaduspärase riigihanke
kvalifitseerimistingimuse ja RHADi viite mõistete avamisele.
2.6.4. Hankija hindas kvalifitseerimistingimust arvestades raamatupidamise aruandes
kajastatavaid majandusnäitajaid netokäibe ehk müügitulu osas. Müügitulu osas
vaidlustaja kvalifitseerimistingimust ei täida ja arusaamatu ning seadusevastane
oleks arvestada sealjuures pakkuja maksustavat tulu. Sellisel juhul ei oleks riigihanke
läbiviimine läbipaistev ja samuti ei tagataks pakkujate võrdset kohtlemist.
2.7. Kokkuvõtvalt on vaidlustaja etteheited hankijale alusetud, mistõttu palub hankija
jätta vaidlustus tervikuna rahuldamata. Hankija on seadnud selge ja seaduspärase
kvalifitseerimistingimuse, mis on kehtiv. Kõnealust riigihanke
kvalifitseerimistingimust vaidlustaja ettenähtud korras ei vaidlustanud. Hankija
hindas eduka pakkuja kvalifikatsiooni tema reaalsete ja võrreldavate
majandusnäitajate pinnalt, mille alusel vaidlustaja hankija poolt seatud
kvalifitseerimistingimust ei täitnud. Seega on hankija 03.04.2023 osakonnajuhi
otsuse nr 1-10/23/1096 kehtiv ja õiguspärane.
3. MENETLUSLIKUD TAOTLUSED
3.1. Jätta vaidlustus täies ulatuses rahuldamata.
3.2. Jätta vaidlustaja tasutud riigilõiv ja AS-i GoTravel menetluskulud vaidlustaja kanda.
3.3. Lahendada vaidlustus kirjalikus menetluses.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Priit Jõks
volitatud esindaja
Lisad:
1. Lisa 1 – digiallkirjastatud volitatud esindaja volikiri.
VOLIKIRI (kuupäev digiallkirjas) nr 1-14/22/4
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (registrikoodiga 90006012), mida esindab juhatuse liige
Sigrid Harjo, volitab hankeüksuse juristi Priit Jõksi (Jõks, isikukood 39401136810), edaspidi
volitatu,
esindama Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutust:
1. vaidlustusmenetluses Riigihangete Vaidlustuskomisjonis;
2. kohtumenetluses esimeses ja apellatsiooniastmes haldusasjades;
3. Riigikohtus haldusasjades.
Volitus on antud edasivolitamise õiguseta.
Esindusõigus kehtib alates allkirjastamisest kuni volitatu töösuhte lõppemiseni Ettevõtluse ja
Innovatsiooni Sihtasutusega või kui täitub vähemalt üks tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 125
lõikes 2 sätestatud alustest, sõltuvalt kumb tingimus saabub varem.
(allkirjastatud digitaalselt)
Sigrid Harjo
juhatuse liige