dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Hankija vastus

Rahandusministeerium · 20. aprill 2023
Viit
12.2-10/23-47/209-2
Registreeritud
20. aprill 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS
Sari
12.2-10 Riigihangete vaidlustusmenetluse toimikud
Toimik
12.2-10/23-47
Vastutaja
Ulvi Reimets (Rahandusministeerium, Riigihangete vaidlustuskomisjon)

Failid

  • 📎EttevõtlusejaInnovatsiooniSA_vs_ASGoTravel_vastus.asice340 KB

Sisu (failidest)

Riigihangete vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85, 10115 Tallinn Teie: 14.04.2023 nr 12.2-10/47 Meie: 19.04.2023 nr 6-5/23/2122-2 Edastatakse elektrooniliselt e-posti aadressile [email protected] Ligipääs: riigihangete vaidlustuskomisjon ja vaidlustaja VASTUS VAIDLUSTUSELE HANKES “Reisiteenuste ostmine koos reisibürooteenusega 2023-2024“ (RHR viitenr 257312) Vaidlustaja: AS GoTravel, registrikood 10113159 Vaidlustaja esindaja: vandeadvokaat Erki Fels, Advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers Legal OÜ Hankija: Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, registrikood: 90006012 Hankija esindajad: Priit Jõks (hankeosakonna jurist) Birgit Vilippus (hankeosakonna osakonna juht) 1. ASJAOLUD 1.1. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus korraldas 12.12.2022 riigihanke „Reisiteenuste ostmine koos reisibürooteenusega 2023-2024“, mille riigihangete registri (edaspidi RHR) viitenr on 257312. 01.03.2023 edastas hankija pakkujatele väljavõtte osakonnajuhi 28.02.2023 otsusest nr 1-10/23/761, millega tunnistati edukaks vaidlustaja AS GoTravel pakkumus liisuheitmise tulemusena. 1.2. 09.03.2023 eduka pakkuja kvalifikatsiooni kontrollimise käigus palus hankija vaidlustajal selgitada hankepassis märgitud käibesummat (24 944 559.00 eurot). Vaidlustaja esitas selgituse 10.03.2023. 1.3. 03.04.2023 edastas hankija vaidlustajale 03.04.2023 osakonnajuhi otsuse nr 1- 10/23/1096, millega jäeti vaidlustaja edukaks tunnistatud pakkumus kvalifitseerimata, kuna vaidlustaja ei täitnud kvalifitseerimistingimust: „Pakkuja viimase kolme riigihanke algamise ajaks lõppenud majandusaasta (juhul kui majandusaasta on kalendriaasta siis 2019, 2020, 2021) netokäive peab olema kokku vähemalt 5 000 000 (viis miljonit) eurot“. Sama otsusega tunnistati kehtetuks hankija 28.02.2023 osakonnajuhi otsus (1- 10/23/761) pakkumuste hindamise ja pakkuja edukaks tunnistamise kohta. 1.4. 14.04.2023 edastati hankijale Riigihangete vaidlustuskomisjoni (edaspidi VAKO) poolt AS GoTravel vaidlustuse teade. Vaidlustusega taotletakse tunnistada kehtetuks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse 03.04.2023 otsus, millega jäeti AS GoTravel kvalifitseerimata ja millega tunnistati kehtetuks 28.02.2023 otsus pakkumuste hindamise ja pakkuja edukaks tunnistamise kohta. 2. HANKIJA SEISUKOHAD 2.1. Hankija ei nõustu vaidlustusega ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Hankija 03.04.2023 otsused riigihankes „Reisiteenuste ostmine koos reisibürooteenusega 2023-2024“ on õiguspärased. 2.2. Hankija kvalifitseerimistingimus on selge, seaduspärane ja hankija ei ole tingimust tõlgendanud vastuolus riigihanke alusdokumentidega (edaspidi RHAD). 2.2.1. Netokäibe mõistet pole riigihangete seaduses (edaspidi RHS) defineeritud. RHS sätestab § 100 lg 1 punktis 4, et pakkuja või taotleja majandusliku ja finantsseisundi kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks võib hankija üldjuhul nõuda järgmiste dokumentide esitamist: andmed pakkuja või taotleja kogu majandustegevuse netokäibe kohta või netokäibe kohta hankelepinguga seotud valdkonnas või selle esemele vastavas osas kuni viimase kolme riigihanke algamise ajaks lõppenud majandusaasta jooksul, sõltuvalt pakkuja või taotleja asutamise või äritegevuse alguse kuupäevast ja nõutud minimaalse aastakäibe, sealhulgas hankelepingu valdkonnas nõutud minimaalse aastakäibe andmete olemasolust. 2.2.2. Hankija pöördus selguse huvides Rahandusministeeriumi poole, kes selgitas, et hoolimata sellest, et RHS § 100 lg 1 p 4 ja riigihangete direktiiv kasutavad erinevat sõnastust (netokäive vs aastakäive), jääb teksti mõte samaks ja netokäivet tuleb mõista tavamõistes ehk netokäive on käive ilma käibemaksuta. RHAD p 1.9 järgi, juhul kui riigihanke alusdokumentides kasutatav mõiste on avamata, tuleb lähtuda Eesti Keele Instituudi Sõnaveebist (https://sonaveeb.ee/) (edaspidi Sõnaveeb). Sõnaveebi kohaselt on netokäive müügitulu, mis ei sisalda käibemaksu.1 Müügitulu omakorda on Sõnaveebis defineeritud kui valmistatud toodete, teenuste, kaupade müügist saadud või saadaolev tulu (ei sisalda käibemaksu ega aktsiise).2 Seega hankija kontrollis vaidlustaja esitatud majandusaasta aruannete põhjal müügitulu. Hankija teostas kontrolli raamatupidamise aastaaruannetes kajastatavate majandusnäitajate põhjal. Müügitulu andmeid näidatakse raamatupidamise aastaaruande lisas müügitulu. Vaidlustaja müügitulu kolmel eelneval lõppenud majandusaastal kokku oli 3 207 051 eurot ehk väiksem kui kvalifitseerimistingimuses nõutud. Kokkuvõttes lähtus hankija otsuse tegemisel reaalsetest andmetest, mida ettevõtte kajastas enda majandusnäitajatena. 1 Eesti Keele Instituudi sõnaveeb. Kättesaadav arvutivõrgus: https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/netok%C3%A4ive/1. 2 Eesti Keele Instituudi sõnaveeb. Kättesaadav arvutivõrgus: https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/m%C3%BC%C3%BCgitulu/1. 2.2.3. Hankija selgitab täiendavalt, et vaidlustaja kajastab vaidlusalust näitajat (müügimahtu) mitte raamatupidamise aastaaruandes, vaid see on avalikustatud tegevusaruandes.3 Tegevusaruandes esitatakse ülevaatlikku informatsiooni tegevustest ja asjaoludest ettevõtte finantsseisundi ja majandustegevuse kohta vastavalt raamatupidamise seaduse § 24 lg-le 1. Seda ilmestab ka asjaolu, et väikeettevõtte tegevusaruandele ei rakendu auditeerimiskohustus vastavalt audiitortegevuse seaduse § 95 lg-le 2. Sarnaselt kajastab müügimahtu Aktsiaselts Wris, kes on samuti kogumüügi (müügimaht) välja toonud tegevusaruandes4. Mõlemad ettevõtted kajastavad enda raamatupidamise aastaaruande müügitulu lisas ettevõtte müügitulu. Nimetatud lisa on täiendatud lisainformatsiooniga, kus on avalikustatud ka müügimaht.5 2.2.4. Hankija andis võimaluse pakkujale ka selgitada, miks ta esitas kvalifitseerimistingimuse täitmiseks enda müügimahu mitte kogu netokäibe. Pakkuja selgitas: „Netokäive on ettevõtte müügitulu ilma käibemaksuta ehk ostjatele müüdud teenuste summa ehk KÕIKIDE müügiarvete summa kokku ilma käibemaksuta. Seega netokäibe ehk müügitulu moodustavad KÕIK vastaval majandusaastal sooritatud tehingud ehk ettevõtte poolt osundatult KÕIKIDE reisiteenuste rahaline koguväärtus, ilma käibemaksuta. Vastavad summad on ka aastaaruannete tegevusaruannetes välja toodud. Majandusaasta aruandes kajastub netokäibe all KÄIBEMAKSUSEADUSE § 40 ALUSEL ainult reisiteenuste realiseerimise netokäive, mis on reisiteenuste müügist teenitud agendi- ja vahendustasud. Ehk siis see ei kajasta kogu majandustegevuse aastakäivet (RHS §100, lg 1, p 4). Seetõttu oleme pakkumise juurde lisanud kohe ka selgituse, et meie esitatud andmed on pakkuja kogu majandustegevuse kohta“. Seevastu viitab pakkuja vaidlustuse punktis 13, et käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) erikord ei ole aga kuidagi asjassepuutuv netokäibe määramisel riigihanke kontekstis. Hankija viimasega nõustub, mistõttu jääb selgusetuks, miks vaidlustaja pidas oluliseks selgituse esitamisel keskenduda KMS-i reisiteenuse erikorrale. Kui vaidlustaja soovis esitada kvalifikatsiooni tõendamiseks lisatõendeid nagu vaidlustaja toob välja vaidlustuse punktis 15, siis hankija andis selleks võimaluse. Hankija hindas hoolikalt esitatud selgitust riigihanke kontekstis ja jättis pakkuja tõendite kogumis kvalifitseerimata. 2.2.5. Hankija on määranud hankelepingu maksumuseks 5 900 000.00 eurot. Seadus näeb RHS § 100 lg 3 alusel, et hankija võib nõuda pakkujal või taotlejal netokäibe olemasolu summas, mis ei või olla suurem kui kahekordne hankelepingu eeldatav maksumus. Seadusega oleks vastuolus seega tingimus, mis nõuaks netokäivet suuremas summas kui 11 800 000.00 eurot. Hankija sellist nõuet seadnud ei ole, mistõttu on hankija tingimus seaduspärane. Tõlgendamisel tuleb aga lähtuda Sõnaveebist, mis avab netokäibe termini sõnaselgelt jätmata ruumi selle mitmeti tõlgendamiseks. 2.3. Hankija kohtleb kõiki pakkujaid võrdselt, kuna peab pakkuja kvalifikatsiooni üle otsustamisel kinni seatud kvalifitseerimistingimusest, mille täitmise üle otsustab võrreldava majandusnäitaja pinnalt. 3 Vaidlustaja majandusaasta aruanded aastatel 2019, 2020, ja 2021. Kättesaadavad e-äriregistri vahendusel. 4 Aktsiaselts Wris majandusaasta aruanded 2019 ja 2021. Kättesaadavad e-äriregistri vahendusel. 5 Aktsiaselts Wris majandusaasta aruanded 2019 ja 2021 ja vaidlustaja majandusaasta aruanded aastatel 2019, 2020 ja 2021. Kättesaadavad e-äriregistri vahendusel. 2.3.1. Euroopa Kohus on korduvalt kinnitanud, et enda poolt määratud tingimustest peab rangelt kinni pidama ka hankija (Euroopa kohtu otsus asjas nr C-496/99, p 115 ja otsus asjas nr C-336/12, p 40). Seega hankija ainukeseks võimaluseks oli kontrollida pakkuja kvalifikatsiooni vastavalt seatud kvalifikatsioonitingimusele ja mitte asuda seda meelevaldselt laiendavalt tõlgendama. 2.3.2. Vaidlustaja jätab vaidlustuse punktis 2.1 mulje nagu oleks müügitulu kajastamine pakkujate endi otsustada, millist kajastusviisi kasutada. Hankija eeltoodud seisukohaga ei nõustu. Hankija kontrollib pakkujate kvalifikatsiooni vastavalt esitatud majandusnäitajatele. Rahandusministri määruse „Raamatupidamise Toimkonna juhendite kehtestamine“ Lisast 10 RTJ 10 Tulu kajastamine (edaspidi RTJ 10) punkt 9 järgi: Tulu hõlmab ainult sellist majanduslikku kasu, mille saajaks on ettevõte ise. Kolmandate osapoolte nimel kogutud summad (nt käibemaks) ei ole ettevõtte tulu. Samuti ei ole ettevõtte tuluks agendi- ja komisjonilepingute alusel kogutud brutosummad, vaid ainult selliste lepingute alusel teenitavad komisjonitasud. (SME IFRS 23.4). Seega kehtivate õigusnormide kohaselt ei ole võimalik reisiteenust osutatavatel ettevõtetel kajastada nii-öelda müügimahtu netokäibena. Viimast arvesse võttes kajastab AS GoTravel enda müügitulu kui võrreldavat näitajat kooskõlas raamatupidamise toimkonna juhendiga. 2.3.3. Hankija on varasemalt oma 03.04.2023 otsuse nr 1-10/23/1096 lisas 1 selgitanud, et tulu on aruandeperioodi majandusliku kasu suurenemine, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendab raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike poolt teostatud sissemaksed omakapitali.6 Seega müügitulu peab olema seotud raamatupidamiskohuslasega ehk antud juhul AS-iga GoTravel. Müügimahu puhul ei ole tegemist näitajaga, mis suurendab raamatupidamiskohuslase omakapitali. 2.3.4. Samuti ei erine kajastamine printsiibis juhul, kui pakkujate raamatupidamise aastaaruanne on koostatud järgides rahvusvahelisi finantsaruandluse standardeid (IFRS). IFRS 15 paragrahvide B34-B387 kohaselt tuleb otsustada, kas ettevõtja käitub agendina või mitte. Kui ettevõtte tegevus on kvalifitseeritav agendina, siis kogu müügimahtu enda majandusnäitajates ehk müügituluna kajastada ei ole lubatud. 2.3.5. Samuti väide, et kõik pakkujad peale AS-i GoTravel ja AS-i Wris kajastavad enda raamatupidamise aastaaruandes müügimahtu on väär ja eksitav. Näiteks Estravel Group AS eristab müügimahtu ja müügitulu ning on esitanud riigihankes andmed müügitulu kohta. Kuigi Reisieksperdi Aktsiaselts ja Aktsiaselts Baltic Tours raamatupidamise aastaaruanded sellist erisust ei tee, siis ei ole siinkohal hankijal põhjust kahelda, et nimetatud ettevõtted kajastavad raamatupidamise aruannetes müügitulu ja on esitanud sellele vastavad andmed riigihankes. Nagu hankija on varasemates punktides välja toonud, siis kajastamine allub reeglitele ja see ei ole ettevõtte enda otsustada. Rõhutame, et hankija ülesanne ei ole analüüsida, kas aruanne on korrektne või mitte. Sarnase kohustuse hankijale panemine oleks mõeldamatu. Seega hindas hankija sätestatud kvalifitseerimistingimust korrektselt arvestades võrreldavaid majandusnäitajaid. 6 Raamatupidamise toimkonna juhendite kehtestamine. RTJ 10 punkt 8. Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1291/2202/0042/Lisa%2010%20-%20RTJ%2010%20-%202017.pdf#. 7 IFRS 15 Revenue from Contracts with Customers. Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.ifrs.org/issued- standards/list-of-standards/ifrs-15-revenue-from-contracts-with-customers/#standard. 2.3.6. Vaidlustaja väide (vaidlustuse punkt 4.1), mille järgi on hange kätte mängitud ühele pakkujale, on meelevaldne ja sellel puudub igasugune tõsiseltvõetav põhjendus. Edukas pakkuja selgitati liisuheitmise (!) tulemusel, mille järel kontrollis hankija eduka pakkuja kvalifikatsiooni. Edukaks pakkujaks osutus sealjuures vaidlustaja. Vaidlustaja aga on teadlikult esitanud enda kvalifikatsiooninõude täitmiseks näitaja, mida hankija ei ole ette näinud ja püüdnud sellega hankijat eksimusse viia. 2.4. Hankija nõue kvalifitseerimistingimuse osas on eesmärgipärane ja põhjendatud. 2.4.1. Riigihangetes kvalifitseerimistingimuste eesmärgiks on direktiivi 2014/24/EL art 58 lg 3 esimese lause kohaselt tagada, et ettevõtjal oleks hankelepingu täitmiseks vajalik majanduslik ja finantsalane suutlikkus. Riigihangete seaduse kommenteeritud väljaande kohaselt näitab majanduslik ja finantsseisund, et ettevõtja rahaline seis on piisav, et jätkata hankelepingu ajal turul tegutsemist, täita nõuetekohaselt hankelepingut ja vajadusel täita hankija lepingust tulenevaid nõudeid, nt lepingu rikkumise korral.8 2.4.2. RHAD punktis 1.1 on kirjeldatud teenused, mida hankija soovib, et edukas pakkuja temale osutaks. Täpsem nimekiri on alljärgnev: 2.4.2.1. sobiva reisiplaani koostamine koos transpordi ja ööbimisega; 2.4.2.2. lennu-, laeva-, bussi - ja rongipiletite broneerimine ja müük; 2.4.2.3. majutusteenuse broneerimine ja müük; 2.4.2.4. reisikindlustuse vormistamine ja müük; 2.4.2.5. autorenditeenuse vahendamine; 2.4.2.6. bussirenditeenuse vahendamine; 2.4.2.7. konverentsiteenuse (sh erinevatele sündmustele ruumide rent, toitlustus, majutus) vahendamine; 2.4.2.8. reisidokumentide kättetoimetamise teenus; 2.4.2.9. muud reisibürooteenused (sh viisade vormistamine, ekskursioonide korraldamine, giidi ja tõlgi teenused, transfeerid). Ülal toodud teenustest nähtub, et hankija soovib, et pakkuja ostutaks väga laiaulatuslikku teenust, mille jaoks on ühtlasi seatud igakuine krediidilimiit. Vastavalt RHAD Lisa 1 punktile 2.28 peab pakkuja võimaldama hankijale reisiteenuse ostmisel krediidilimiiti igakuiselt summas 250 000.00 eurot koos käibemaksuga. 2.4.3. Tähtsust omab ka asjaolu, et hankeleping sõlmitakse eduka pakkujaga RHAD Lisa 2 punkti 2.2 järgi 18 kalendrikuuks või kuni lepingu punktis 6.1 sätestatud lepingu maksimaalse rahalise mahu täitmiseni. See tähendab, et hankeleping ca 6 miljoni väärtuses võib lõppeda varem kui 18 kalendrikuu möödudes. Arvestades krediidilimiiti ja hankelepingu pigem lühiajalist kestust, on äärmiselt oluline, et pakkujal oleks selleks vajalik majanduslik ja finantsalane suutlikkus. 2.5. Seosetu on väide, et hankija oleks pidanud arvestama käibenõude kontrollimisel teiste hankijate varasema praktikaga. 2.5.1. Hankija on ülal tuvastanud, et tegemist on seaduspärase kvalifitseerimistingimusega. Hankija kohustub kvalifitseerimistingimuste täitmise üle otsustamisel lähtuma seadustest, RHADist ja esitatud majandusnäitajatest. Kvalifitseerimise või 8 V. Vaske. RHS § 100 kommentaarid p 2. – Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Talllinn: Juura 2019, lk 628. kvalifitseerimata jätmise otsuse tegemisel ei ole relevantne arvestada teiste hankijate netokäibe käsitlust. 2.5.2. Isegi, kui leida, et hankija peaks võtma arvesse teiste hankijate praktikat, siis vaidlustaja soovib, et hankija järgiks riigihangete 148859 ja 152480 puhul 2014. aasta (!) praktikat. Üldiselt ei ole hankija ülesandeks otsustada teiste hankijate käsitluste ja otsuste õiguspärasuse üle, mistõttu hankija toodud näidetel pikemalt ei peatu. 2.6. Hankija on seadnud kvalifitseerimistingimuse netokäibe osas ja põhjendamata on väide, miks hankija oleks vaidlustaja kvalifikatsiooni kontrollimisel pidanud hindama vaidlustaja maksustatavat käivet. 2.6.1. Vaidlustaja märgib vaidlustuse punktis 29 järgnevat: „Kui hankija tõlgendus oleks õige – et „netokäibeks“ tuleb lugeda ainult vahendustasu –, tuleb hankijal kõikide pakkujate puhul vaadata Eesti Maksu- ja Tolliametist maksustavat käivet, kuna hankija peab kohtlema pakkujaid ühetaoliselt.“ Eeltoodud järeldus on paljasõnaline ja täielikult põhjendamata. Esiteks, loob RHS hankijale võimalused, kuidas riigihankes pakkujate majandus- ja finantsalast suutlikkust hinnata. Hankija valis võimaluse hinnata pakkujate kolme viimase lõppenud majandusaasta netokäivet. Nagu juba mainitud, siis sellise tingimuse seadmine on seaduspärane ja lähtub hankija tegelikust vajadusest. Teiseks, käibemaksu seaduse § 40 sätestab küll reisiteenust osutatavatele ettevõttele erikorra, kuid see ei pane kuidagi vaidlustajat kehvemasse olukorda võrreldes teiste pakkujatega. Ühtlasi koosneb käive nii maksustatavast käibest kui ka maksuvabast käibest käibemaksuseaduse § 1 lg 1 alusel ning omab omakorda mitmeid erisusi, mistõttu ei oleks ka relevantne hinnata antud kontekstis kõigest maksustavat käivet. Hankijal on õigus kehtestada riigihankes tingimusi ja hankija ei ole valinud selleks pakkujate majandus ja finantsalase suutlikkuse hindamiseks maksustatavat käivet. 2.6.2. Riigihanke tingimused muutuvad kehtivaks pärast pakkumuste esitamise tähtaega kõikidele osapooltele. Kui vaidlustaja leiab, et hankija kvalifitseerimistingimuse näol on tegemist ebaproportsionaalse tingimusega, siis oleks tulnud RHAD tähtaegselt vaidlustada. Sama põhimõtet on korduvalt kinnitanud ka Tallinna halduskohus enda lahendites 3-18-1598 (p 31), 3-19-70 (22.2) ja 3-21-1882. Enne kvalifitseerimistingimuse vaidlustamist (mida vaidlustaja ei teinud), oleks võinud vaidlustaja pöörduda hankija poole soovitustega riigihanke kvalifitseerimistingimuste täpsustamiseks või muutmiseks. Kvalifitseerimise tingimuste muutmiseks vaidlustaja hankija poole ei pöördunud. Samuti ei küsinud vaidlustaja vaidlusaluse kvalifitseerimistingimuse osas hankijapoolset selgitust. Ülal on hankija näidanud, et tegemist on seaduspärase riigihanke kvalifitseerimistingimusega, mida ei ole vaidlustaja palunud hankijal muuta ega ole samuti kõnealust tingimust tähtaegselt vaidlustanud. 2.6.3. Hankija ülesanne ei ole mängida detektiivi ja hinnata pakkujate kvalifikatsiooni väljaspool riigihangete seaduse ja RHADiga seatud piire. Vaidlustaja tõlgenduse kohaselt tuleks eirata raamatupidamise standardeid, tõlgendada tingimust pakkujale kasulikus suunas, jättes arvestamata sealjuures kehtiva ja seaduspärase riigihanke kvalifitseerimistingimuse ja RHADi viite mõistete avamisele. 2.6.4. Hankija hindas kvalifitseerimistingimust arvestades raamatupidamise aruandes kajastatavaid majandusnäitajaid netokäibe ehk müügitulu osas. Müügitulu osas vaidlustaja kvalifitseerimistingimust ei täida ja arusaamatu ning seadusevastane oleks arvestada sealjuures pakkuja maksustavat tulu. Sellisel juhul ei oleks riigihanke läbiviimine läbipaistev ja samuti ei tagataks pakkujate võrdset kohtlemist. 2.7. Kokkuvõtvalt on vaidlustaja etteheited hankijale alusetud, mistõttu palub hankija jätta vaidlustus tervikuna rahuldamata. Hankija on seadnud selge ja seaduspärase kvalifitseerimistingimuse, mis on kehtiv. Kõnealust riigihanke kvalifitseerimistingimust vaidlustaja ettenähtud korras ei vaidlustanud. Hankija hindas eduka pakkuja kvalifikatsiooni tema reaalsete ja võrreldavate majandusnäitajate pinnalt, mille alusel vaidlustaja hankija poolt seatud kvalifitseerimistingimust ei täitnud. Seega on hankija 03.04.2023 osakonnajuhi otsuse nr 1-10/23/1096 kehtiv ja õiguspärane. 3. MENETLUSLIKUD TAOTLUSED 3.1. Jätta vaidlustus täies ulatuses rahuldamata. 3.2. Jätta vaidlustaja tasutud riigilõiv ja AS-i GoTravel menetluskulud vaidlustaja kanda. 3.3. Lahendada vaidlustus kirjalikus menetluses. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Priit Jõks volitatud esindaja Lisad: 1. Lisa 1 – digiallkirjastatud volitatud esindaja volikiri. VOLIKIRI (kuupäev digiallkirjas) nr 1-14/22/4 Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (registrikoodiga 90006012), mida esindab juhatuse liige Sigrid Harjo, volitab hankeüksuse juristi Priit Jõksi (Jõks, isikukood 39401136810), edaspidi volitatu, esindama Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutust: 1. vaidlustusmenetluses Riigihangete Vaidlustuskomisjonis; 2. kohtumenetluses esimeses ja apellatsiooniastmes haldusasjades; 3. Riigikohtus haldusasjades. Volitus on antud edasivolitamise õiguseta. Esindusõigus kehtib alates allkirjastamisest kuni volitatu töösuhte lõppemiseni Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusega või kui täitub vähemalt üks tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 125 lõikes 2 sätestatud alustest, sõltuvalt kumb tingimus saabub varem. (allkirjastatud digitaalselt) Sigrid Harjo juhatuse liige
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →