Riigihangete Vaidlustuskomisjon
Rahandusministeerium
Tartu Mnt 85, Tallinn, Harju maakond, 10115
E-post:
[email protected]
Hange : „Raudteede kapitaalremondi teenuse ostmine“ (viitenumber 261343)
Vaidlustaja: Osaühing Ferrander
Registrikood: 10608381
Näituse tn 26, Tartu linn, Tartu linn, Tartu maakond 50407
E-post:
[email protected]
Hankija: Enefit Power AS
registrikood 10579981
Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn,
Auvere küla, Keskterritooriumi/1, 40107
E-post:
[email protected]
Hankija esindaja: Jevgeni Sander Sepp
Lelle 22, Tallinn
E-post:
[email protected]
Tel: +372 58099051
Kolmas isik: Skinest Technology OÜ
Registrikood: 10048284
Betooni tn 30, Lasnamäe linnaosa, Tallinn, Harju maakond 13816
E-post:
[email protected]
HANKIJA SEISUKOHAD VAIDLUSTUSELE ENEFIT POWER AS-I 17.04.2022. A. OTSUSELE RIIGIHANKES
VIITENUMBRIGA 261343 („RAUDTEEDE KAPITAALREMONDI TEENUSE OSTMINE“)
Asjaolud
1. Enefit Power AS (edaspidi „Hankija“) avaldas 23.02.2023.a riigihangete registris lihthanke „Raudteede
kapitaalremondi teenuse ostmine“ viitenumbriga 261343 (edaspidi „vaidlustatav hange“).
Vaidlustatava hanke esemeks oli mitme Hankijale kuuluva raudtee ja jaama kapitaalremondi
teostamine vastavuses Hankija kehtestatud tehniliste ning lepinguliste tingimustega.
2. Vaidlustatavas hankes kvalifitseerumiseks tuli pakkujatel muuseas tõendada oma tehnilist ja
kutsealast pädevust vastavalt riigihangete seaduse (RHS) § 101 lg 1 punktile 1. Täpsemalt oli
vaidlustatava hanke kvalifitseerimistingimustes sätestatud, et:
„Pakkuja peab hankele eelneva viimase 36 kuu jooksul olema teostanud vähemalt 2 hanke
esemega sarnast (jaama ja/või jaamavaheteede) raudteede ehitus- ja/või kapitaalremonditööde
lepingut kokku vähemalt 500 000 EUR eest.“ (edaspidi „ vaidlusalune kvalifitseerimistingimus“)
ENEFIT POWER AS
Auvere küla, Narva Jõesuu linn Tel 466 7222
40107 Ida-Virumaa
[email protected]
Reg. kood 10579981 www.enefitpower.ee
3. Riigihanke alusdokumentide (edaspidi „RHAD“) osaks olid ka juhised pakkujatele (edaspidi „Hankija
juhised“). Hankija juhiste kohaselt (vt Hankija juhiste p. 5.5) tuli pakkujal, kes soovis oma pakkumuse
esitamisel tugineda teise ettevõtja vahenditele, lähtuda RHS §-s 103 sätestatud põhimõtetest1.
4. Seoses vaidlusaluse kvalifitseerimistingimusega tugines osaühing Ferrander (edaspidi “Vaidlustaja“)
oma pakkumuses teise isiku, Läti ettevõtte SIA „Rail Balt“ (edaspidi „tuginetav ettevõtja“), vahenditele
ning esitas oma tehnilise ja kutsealase suutlikkuse tõestamiseks kaks referentslepingut, mida
Hankijale teadaolevalt täitis täies ulatuses tuginetav ettevõtja. Pakkumuse osaks oli ka tuginetava
ettevõtja kinnitus (vt vaidlustuse lisa 2) milles tuginetav ettevõtja konstateeris, et:
a. tal ei ilmne kohustuslikke kõrvaldamise aluseid;
b. ta kinnitab, et ta vastab kvalifitseerimise ja/või vastavustingimustele, mille osas Vaidlustaja
tema näitajatele tugineb;
c. ta on teadlik ja nõus sellega, et Vaidlustaja tõendab vastavust vaidlusalusele
kvalifitseerimistingimusele tuginedes tuginetava ettevõtja kahele referentsile.
5. Vaidlustaja esitatud andmed hindas (ja hindab) Hankija ebapiisavaks. Vaidlustaja pakkumusele lisatud
kinnitustest selgub vaid, et tuginetaval ettevõtjal on olemas vaidlustatavas hankes nõutavad
referentsid ning, et ta on nõus nendele referentsidele tuginemisega Vaidlustaja poolt
hankemenetluses. Vaidlustaja pakkumusest ei selgu seda, kas ja mis ulatuses on tuginetav ettevõtja
nõus oma vahenditele tuginemisega või mis rolli tuginetav ettevõtja hankelepingu täitmisel täidaks.
6. Hankija teavitas 30.03.2023 Vaidlustajat riigihangete registri vahendusel viimase esitatud pakkumuse
puudustest. Ühtlasi palus Hankija Vaidlustajal esitada oma enda referentsid sarnaste raudteede
ehitus- ja/või kapitaalremonditööde lepingute kohta veendumaks selles, kas Vaidlustaja olnuks
võimeline kvalifitseeruma ilma tuginetava ettevõtja referentsideta või mitte.
7. Vastusena Hankija selgitustele andis Vaidlustaja teada, et:
„Ettevõtja kelle vahenditele me tuginesime eeldatavasti tarnib suurem osa uusi materjale nimelt
rööpaid (meie hinnavormis moodustab see 344000 eurot)“.
8. Ühtlasi esitas Vaidlustaja täiendavad referentslepingud, mis ei olnud piisavad Vaidlustaja
kvalifitseerimiseks.
1
Lisaks Hankija juhistes toodud selgitustele esitas 17.03.2023 osaühing Ferrander Hankijale küsimuse teise isiku tehnilisele j a kutsealasele
suutlikkusele tuginemise kohta. Hankija konstateeris Vaidlustajale vastates taaskord, et juhul, kui pakkuja tugineb lihthankes kvalifitseerumiseks
teise ettevõtja vahenditele, lähtub hankija RHS §103 kehtestatud regulatsioonist.
9. Eelnevast johtuvalt tegi Hankija otsuse Vaidlustaja kvalifitseerimata jätmiseks (vt ka vaidlustuse lisa
1), mis tehti Vaidlustajatele ja teistele pakkujatele teatavaks 17.04.2023 (edaspidi „vaidlustatav
otsus“).
10. 20.04.2023 esitas Vaidlustaja seoses enese kvalifitseerimata jätmisega vaidlustuse (edaspidi
„vaidlustus“), milles palus:
a. „Kvalifitseerida pakkuja Ferrander OÜ riigihanges nr.261343, kuna hankija on valesti rakendas
RHS §103 sätted.
b. Tunnistada edukaks pakkumuseks Ferrander OÜ pakkumuse nr.417883.“ [sic]
Hankija õiguslikud seisukohad
11. Hankija vaidleb Vaidlustaja väidetele vastu ning leiab, et otsus Vaidlustaja kvalifitseerimata jätmiseks
on seaduspärane ning asjaolusid arvestades ainuõige. Seisukoha võtmisel tugineb Hankija järgmistele
argumentidele:
Vaidlustaja ei täida vaidlusalust kvalifitseerimistingimust
12. Vaidlustaja pakkumuses ning ka hilisema teabevahetuse raames esitatud andmete kohaselt ei vasta
Vaidlustaja vaidlusalusele kvalifitseerimistingimusele. Vahet ei tee, kas hinnangut anda vaid
Vaidlustaja enda referentsidele tuginedes2 või arvestades tuginetava ettevõtja referentse.
13. Oluline on teadvustada, et RHS § 103 lg 1 kohaselt ei piisa kolmanda isiku vahenditele tuginedes
kvalifitseerumiseks ainuüksi sellest, et kolmandal isikul vajaminevad vahendid, referentsid jm olemas
oleksid. Nõutav on ka see, et tuginetav isik oleks vahendite kasutamisega nõus ning, et tuginev
pakkuja kasutab kõnealuseid vahendeid hankelepingu täitmisel. Iseäranis on RHS §103 lõikes 2
sätestatud veelgi rangemad nõuded juhul, kui pakkuja soovib tugineda teise isiku vahenditele selleks,
et täita RHS § 101 lg 1 punktides 1 või 2 sätestatud kogemuse nõudeid. Sellisel puhul on teise isiku
vahenditele tuginemiseks ning kvalifitseerumiseks nõutav, et tuginetav ettevõtja täidaks
hankelepingut või selle osa isiklikult. Ilma ülal loetletud nõueteta kaotaks teise isiku vahenditele
tuginemine igasuguse sisulise mõtte, ega tagaks sisuliselt kuidagi suuremat/paremat kvalifikatsiooni.
Ka Euroopa Kohtu praktika kinnitab, et tuginetava ettevõtte (või tema kasutatavate vahendite) roll
hankelepingu täitmisel peab olema tegelik ning vahetu, ega tohi piirduda üksnes formaalse
kinnitusega3. Hankemenetluslikust seisukohast tuleb analoogsetel juhtudel isikul, kelle vahenditele
2
Asjaolu, et Vaidlustajal puuduvad eraldiseisvalt tuginetavast ettevõttest vajaminevad referentsid, et vastata vaidlusalasele
kvalifitseerimistingimusele, tunnistab ka Vaidlustaja ise vaidlustuse punktis 2.1. Johtuvalt ei asu Hankija käesolevas dokume ndis täpsemalt
selgitama, miks Hankija 30.03.2023 päringu vastusena edastatud referentsid on ebapiisavad.
3
Vt Euroopa Kohtu lahend kohtuasjas C-94/12 Swm Costruzioni 2 SpA, Mannocchi Luigino DI vs. Provincia di Fermo, p. 33.
tuginetakse, esitada oma kinnitus mitte ainult vajaminevate vahendite olemasolu kohta aga ka selle
kohta, et ta täidab hankelepingut (või selle osa) isiklikult.
14. Kõrvutades RHS § 103 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõudeid Vaidlustaja poolt esitatud pakkumusega, on
Vaidlustaja poolt esitatud materjalid ja tõendid ilmselgelt puudulikud. Vaidlustaja pakkumuses
esitatud dokumentidest selgub vaid, et Vaidlustaja tugineb vaidlusaluse kvalifitseerimistingimuse
täitmiseks tuginetava ettevõtja ressurssidele ning, et tuginetav ettevõtja on nõus endale ja loetletud
referentsidele viitamisega selleks, et Vaidlustaja saaks kvalifitseeruda. Dokumendid ei anna vähimatki
kinnitust sellest kas ja mis ulatuses tuginetava ettevõtte vahendeid hankelepingu täitmisel kasutataks.
15. Vaidlustaja pakkumusega koos esitatud dokumentidest ei saa Hankija kuidagi ka eeldada, et tuginetav
ettevõtja kuidagi hankelepingu täitmisest vahetult osa võtaks. Sellekohaseid viiteid pakkumusest ei
leia. Vähe sellest, on Vaidlustaja ja tuginetava ettevõtja poolt antud hilisemad seisukohad/kinnitused
just seadnud tuginetava ettevõtja rolli suurema kahtluse alla. Tuletades meelde ülal tsiteeritud
Vaidlustaja vastust selgitab Vaidlustaja, et tuginetav ettevõtja eeldatavasti tarnib suurema osa uusi
materjale. Vaidlustuse lisas nr 3 selgitab tuginetav ettevõtja sarnaselt tinglikus kõneviisis, et ta võib
osaleda hankelepingu vahetul täitmisel vähemalt osas, milles Vaidlustaja tugineb tema näitajatele.
Viidatust ei saa välja lugeda seda, mis ulatuses tuginetav ettevõtja hankelepingu täitmisesse
panustaks. Iseäranis on Vaidlustaja ja tuginetava isiku selgitused siin koguni vastuolulised, kuivõrd:
a. Vaidlustaja viitab tuginetava ettevõtja osalusele materjalide tarnimisel, samas kui;
b. tuginetav ettevõtja viitab oma osalusele lepingu vahetul täitmisel ulatuses, mil tema
näitajatele tuginetakse (s.o tööde teostamisel).
16. Arvestades, et nii Vaidlustaja kui tuginetav ettevõtja viitavad kumbki tuginetava isiku potentsiaalsele
osavõtule hankelepingu täitmisest soovib Hankija olulise ääremärkusena esile tuua, et teise isiku
kinnitus või nõusolek oma vahenditele tuginemiseks ei tohi olla tingimuslik, ega võimaldada
nõusolekut tagasi võtta4.
17. Eelnevat kokku võttes on Hankija veendunud, et Vaidlustajal puudus nii vaidlustatavas hankes
pakkumuse esitamise hetkeseisuga, kui ka vaidlustuse esitamisel tuginetava ettevõtjaga selge
kokkulepe selle kohta kas ja kuidas rakendatakse tuginetava ettevõtja vahendeid hankelepingu
täitmisel. Vaidlustaja esitatud andmed on olnud ebaselged, sisuliselt vastuolulised ega vasta seetõttu
RHS § 103 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele. Viidatud andmete pinnalt puudus hankijal võimalus
Vaidlustaja suhtes vastu võtta muud otsust, kui kvalifitseerimata jätmise otsust.
Vaidlustaja pakkumuse puudusi ei ole võimalik kõrvaldada tagantjärgi
18. Vaidlustuse punktis 2.3 väidab Vaidlustaja, et ta oli pakkumuse esitamise hetkeseisuga kokku
leppinud, et tuginetav ettevõte „osaleb ise hankelepingus“ [sic]. Selle kohta on Vaidlustaja esitanud
4 Parind, M., Simovart, M.A. Riigihangete Seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019. vt. § 103, kommentaar nr 22.
Vaidlustuskomisjonile ka kinnituskirja tuginetavalt ettevõtjalt. Tegu on ebapiisava dokumendiga, et
tõendada RHS § 103 lõigete 1 ja 2 nõuete täitmist.
19. Esiteks ei selgu dokumendist sugugi, et see oleks koostatud Vaidlustaja pakkumuse esitamise
hetkeseisuga või enne seda. Dokumendile ei ole märgitud kuupäeva ning selle sõlmimise/andmise
hetke ei ole ka muud moodi võimalik tuvastada dokumendist endast. Seega võib dokument olla
koostatud ka üksnes vaidlustuse esitamise hetkeseisuga. Näib ilmne, et kui vaidlustuse lisas 3 esitatud
kinnituskiri eksisteerinuks ka pakkumuse esitamise hetkeseisuga, oleks Vaidlustaja selle oma
pakkumusega kaasa pannud.
20. Teiseks ei selgu Vaidlustaja poolt esitatud tõenditest seda, et tuginetav ettevõtja osaleb isiklikult
hankelepingu täitmisel. Nagu ennist mainitud, kinnitab tuginetav ettevõtja üksnes seda, et ta võib
osaleda hankelepingu vahetul täitmisel. Arvestades esitatud väidete ja tõendite umbkaudsust ja
vasturääkivust (vt ka selgitused ülal, punktis 15), ei saa lugeda täidetuks RHS § 103 lõigetes 1 ja 2
sätestatud nõudeid.
21. Kolmandaks, isegi juhul kui Vaidlustaja poolt tõendina lisatud kinnitusest oleks võimalik välja lugeda
tuginetava ettevõtja ühemõtteline ja selge kavatsus panustada oma vahenditega hankelepingu
täitmisesse (NB! Hankija hinnangul ei ole), ei saaks kinnituse pinnalt lugeda Vaidlustajat
kvalifitseerunuks. Tegemist on dokumendiga, mille Vaidlustaja on esitanud tagantjärele, pärast
vaidlustatavas hankes pakkumuste esitamise tähtaja möödumist. Kuigi RHS § 46 lõikest 4 on tuletatav
võimalus pakkumust pärast selle esitamist teatavas ulatuses selgitada, ei tohiks seda lugeda
lubatavaks vaidlusalusel juhul. Lähtudes erialakirjandusest, saab Euroopa Kohtu praktikas loodud
selgituste lubatavuse eeldused taandada nõudele, mille kohaselt ei tohi dokumentide selgitamine
anda ettevõtjale ebaausat eelist5. Iseäranis on viidatud põhimõttest tuletatud ka reegel, et üldjuhul
on lubatud selgitused, millega ei kaasne dokumentide sisulist muutmist6. Iseäranis on nii Euroopa
Kohtu praktikas, kui ka erialakirjanduses loetud sisuliseks muudatusi pakkujate kvalitatiivset valikut
puudutavates dokumentides, s.o dokumentides mis on aluseks kvalifitseerimise tingimustele
vastavuse kontrollimiseks7. Sestap on keelatud ka selline dokumentide selgitamine, mille tulemusena
muutuks hankes mitte-kvalifitseeruv pakkuja kvalifitseeruvaks. Hankija hinnangul on sarnase
olukorraga tegemist ka vaidlusalusel juhul. Hankemenetlust puudutavatest materjalidest nähtub üsna
selgelt, et pakkumuse esitamise hetkeseisuga ei olnud Vaidlustaja ja tuginetava ettevõtja vahel selget
kokkulepet selle kohta, et tuginetava ettevõtja vahendeid kasutataks hankelepingu täitmiseks. S.o
Vaidlustaja ei täitnud RHS § 103 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõudeid ega vastanud seetõttu
kvalifitseerimistingimustele. Isegi juhul, kui Vaidlustaja ja tuginetav ettevõtja leppinuks teineteisega
5 Parind, M., Simovart, M.A. Riigihangete seadus. Komm. Vlj. Vt § 46, kommentaar 29.
6 Ibid.
7 Ibid. Vt. § 46, komm nr. 34.
pärast pakkumuste esitamise tähtaega kokku selles, et tuginetav isik osaleb hankelepingu täitmises
isiklikult, ei oleks Vaidlustajal tänu sellele võimalik kvalifitseeruda. Sisuliselt muutuks Vaidlustaja
kvalifitseeruvaks alles pärast pakkumuste esitamise tähtaega. Sestap annaks Vaidlustaja
kvalifitseerimine tagantjärgi, tuginedes vaidlustuse lisas 3 esitatud kinnitusele, Vaidlustajale ebaausa
eelise ja oleks seeläbi rangelt keelatud.
Hankija taotlused
22. Eelnevaid seisukohti arvesse võttes palub Hankija vaidlustuskomisjonil:
a. Jätta Vaidlustaja taotlused täies ulatuses rahuldamata, ja;
b. Jätta vaidlustusasja menetlusega kaasnevad kulud täies ulatuses Vaidlustaja kanda.
Menetluslikud seisukohad
23. Hankija on nõus vaidlustusasja läbivaatamisega kirjalikus menetluses.
24. Käesolevale dokumendile on lisatud: Lisa 1 – Hankija esindaja volikiri.
25. Käesolev dokument ning selle lisad ei sisalda ärisaladust.
Lugupidavalt
(allkirjastatud digitaalselt)
Jevgeni Sander Sepp
Enefit Power AS lepinguline esindaja
VOLIKIRI 16.03.2021 NR NJ-JUH-5/104
Enefit Power AS, registrikood 10579981, asukoht Keskterritooriumi, Auvere küla, Narva-Jõesuu
linn, Ida-Virumaa, mida esindavad juhatuse esimees Andres Vainola, isikukood 36607192729,
ja juhatuse liige Meelis Goldberg, isikukood 37411142229, volitab Eesti Energia AS töötajat
Jevgeni Sander Sepp´a, isikukood 39309097018, esindama Enefit Power Aktsiaseltsi selle
tsiviilõiguste kaitsel, sealhulgas asjaajamisel kohtus halduskohtumenetluse seadustikus
nimetatud õigustega, tsiviilkohtumenetluse seadustikus nimetatud õigustega, samuti võlausaldaja
õigustega pankroti-, likvideerimis- ja saneerimismenetluses, protsessiosalise/menetlusosalise
õigustega kriminaal- ja väärteomenetluses, tööandja õigustega töövaidluskomisjonis, hankija
õigustega Rahandusministeeriumi juures asuvas riigihangete vaidlustuskomisjonis, sealhulgas
avalduste, taotluste ja muude dokumentide esitamisel. Käesolev volitus hõlmab Enefit Power AS-
i esindamist Eesti Tööstus-ja Kaubanduskoja Arbitraažikohtus.
Selleks volitab aktsiaselts Jevgeni Sander Seppa, Enefit Power Aktsiaseltsi nimel alla kirjutama
ja täitma kõik, mis on seotud käesoleva volikirjaga.
Volitus on antud edasivolitamise õiguseta ja kehtib tähtajatult.
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Andres Vainola Meelis Goldberg
juhatuse esimees juhatuse liige
ENEFIT POWER AS
Auvere küla, Narva Jõesuu linn Tel 466 7222
40107 Ida-Virumaa
[email protected]
Reg. kood 10579981 www.enefitpower.ee