dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Otsus

Rahandusministeerium · 25. aprill 2023
Viit
12.2-1/2971-1
Registreeritud
25. aprill 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Glimstedt Tallinn
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS
Sari
12.2-1 Riigihangetealane kirjavahetus riigiasutuste, kohalike omavalitsuste, organisatsioonide ja kodanikega
Toimik
12.2-1/2023
Vastutaja
Mihhail Antonov (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Halduspoliitika valdkond, Riigihangete ja riigiabi osakond)
Lahendamise tähtaeg
15. mai 2023

Failid

  • 📎Manus.eml260 KB

Sisu (failidest)

Saatja: "Ringo Heidmets" <[email protected]> Saaja: "Mihhail Antonov" Teema: RE: Vastuse järelevalvemenetlust alustavale kirjale nr 12.2-1/2137-7 Kuupäev: 2023-04-25 10:43 Tere! Edastame manuses hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsuse. Lugupidamisega / Best regards Ringo Heidmets Jurist / Associate + 372 56 632 589 Rävala pst 4, Tallinn 10143, Estonia www.glimstedt.ee <http://www.glimstedt.ee/> <mailto:[email protected]> [email protected] This message is intended for the exclusive use of the addressee and may contain legally privileged, confidential information. If you have received this message in error, please notify us immediately and delete this message, including attachments. We cannot guarantee security, integrity and confidentiality of information sent or received by electronic mail. From: Mihhail Antonov <[email protected]> Sent: Monday, April 24, 2023 5:18 PM To: Ringo Heidmets <[email protected]> Subject: RE: Vastuse järelevalvemenetlust alustavale kirjale nr 12.2-1/2137-7 Tere! Täname tagasiside eest. Ootame hankija otsust hankemenetluse kehtetuks tunnistamise kohta ja seni ei tee järelevalvemenetluses täiendavaid menetlustoiminguid. Lugupidamisega Mihhail Antonov | Riigihangete ja riigiabi osakond | jurist Tel: +372 611 3468 |Rahandusministeerium | Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn <http://www.rahandusministeerium.ee/> www.rahandusministeerium.ee | <http://twitter.com/rahandus> twitter.com/rahandus | <http://blogi.fin.ee/> blogi.fin.ee From: Ringo Heidmets <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: Monday, April 24, 2023 5:12 PM To: Mihhail Antonov <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: RE: Vastuse järelevalvemenetlust alustavale kirjale nr 12.2-1/2137-7 Tere! Täname veelkord põhjaliku selgituse eest. Anname teada, et jääme telefonivestluses kirjeldatud plaani juurde, kuid kehtetuks tunnistamise otsuse saame allkirjastada homme, päeva esimeses pooles. Lugupidamisega / Best regards Ringo Heidmets Jurist / Associate + 372 56 632 589 Rävala pst 4, Tallinn 10143, Estonia www.glimstedt.ee <http://www.glimstedt.ee/> <mailto:[email protected]> [email protected] This message is intended for the exclusive use of the addressee and may contain legally privileged, confidential information. If you have received this message in error, please notify us immediately and delete this message, including attachments. We cannot guarantee security, integrity and confidentiality of information sent or received by electronic mail. From: Mihhail Antonov <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: Friday, April 21, 2023 9:15 PM To: Ringo Heidmets <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: RE: Vastuse järelevalvemenetlust alustavale kirjale nr 12.2-1/2137-7 Tere! Vastavalt telefonivestluses räägitule, edastan Teile viited kohtupraktikale, millest tulenevalt on Rahandusministeerium leidmas, et isegi kui projekteerimisteenused tellitakse ehitusprojekti erinevate staadiumite kaupa eraldi, siis riigihanke eeldatava (kogu)maksumuse määramiseks ning sellele vastavate menetlusreeglite valikuks tuleks eskiis-, eel-, põhi- ja tööprojekti koostamise maksumused üldjuhul summeerida. Esmalt vajab õiendust, et seadus ei keela hankijal jagada ehitusprojekti tellimist projekteerimise etappide kaupa erinevateks riigihanke menetlusteks, tingimusel, et üldjuhul iga sellise riigihanke menetluse läbiviimisel lähtutakse kõigi projektietappide summeeritud kogumaksumusele kohalduvast menetluskorrast. RHS § 28 lg 1 <https://www.riigiteataja.ee/akt/123022023007#para28> sätestab, et hankija võib riigihanke osadeks jaotada ning tellida teenuseid eraldi, kui ta kohaldab iga osa kohta hankelepingu sõlmimisele kõigi osade summeeritud eeldatava maksumusega hankelepingu sõlmimise korda. RHS § 28 lg 2 teine lause ütleb, et hankija võib jaotada riigihanke osadeks, kui see on objektiivsetel põhjustel õigustatud. Nimetatud lauset tuleks sisustada ja mõista selliselt, et riigihanke osadeks (erinevateks menetlusteks) jagamine ilma kõigi osade maksumusi summeerimata on lubatud üksnes objektiivsetel põhjustel. <https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32014L0024&qi d=1682098633353> Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/E põhjenduspunktis 20 on selgitatud, et riigihanke jaotamise põhjal peaks eeldatava maksumuse hindamine olema lubatud ainult objektiivselt põhjendatud juhtudel: nt. lepingu maksumuse hindamine avaliku sektori hankija eraldi tegutseva üksuse tasandil, nt. koolide või lasteaedade tasandil, tingimusel, et kõnealune üksus on oma riigihanke eest sõltumatult vastutav (vt. RHS § 23 lg 6 ls II). Euroopa Komisjon on välja toonud, et (lubatud) osadeks jaotamise kasuteguriks on konkurentsi avamine suuremale hulgale võimalikele pakkujatele. Puuduseks on nimetatud asjaolu, et lepingute suurema hulga tõttu on avaliku sektori hankijal neid keerulisem hallata (vt. Riigihanked. Praktilisi näpunäiteid kõige levinumate vigade vältimiseks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest rahastatavate projektide puhul. Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2015, lk 13 <https://fin.ee/media/8463/download> ). Järelevalvemenetluses esitatud selgitustes on hankija põhjendanud erinevate projekteerimisetappide maksumuste summeerimata jätmist kahe argumendiga: (i) avalike vahendite otstarbekas kasutamine – hankijal endal puuduvad rahalised vahendid ehitusprojekteerimiseks ja ehitamiseks, arendustegevus toimub avaliku sektori toetusrahastuse baasil ning hankija taotleb toetusi osade kaupa, kui peale eskiisi hankimist peaks selguma, et eel-, põhi- või tööprojektiks ei anta finantseeringut tulenevalt muutunud majanduslikust olukorrast, jätab hankija need hankimata; (ii) väike- ja keskmise suurusega ettevõttete (VKE) kaasamine – läbi erinevate projekteerimisetappide osadeks jaotamise soodustab hankija VKE-de osalemist riigihangetel, mis omab konkurentsi suurendavat ja rahaliste vahendite säästliku kasutamist soodustavat efekti. Seega sisuliselt on hankija tuginenud erinevate projekteerimisetappide maksumuste summeerimata jätmisel esiteks eelarvelistele kaalutlustele ning teiseks soovile lihtsustada väiksemate ettevõtete osalemist riigihankes. Ent valitsev õigusarvamus ja kohtupraktika ei toeta sellist lähenemist. Objektiivseks asjaoluks RHS § 28 lg 2 tähenduses, mis õigustaks riigihanke osadeks jaotamist ilma erinevate osade maksumusi summeerimata, ei saa olla eelarvelised põhjused (vt. <https://curia.europa.eu/juris/liste.jsf?nat=or&mat=or&pcs=Oor&jur=C%2CT%2 CF&num=C-574%252F10&for=&jge=&dates=&language=et&pro=&cit=none%252CC%252CC J%252CR%252C2008E%252C%252C%252C%252C%252C%252C%252C%252C%252C%252Ctrue%25 2Cfalse%252Cfalse&oqp=&td=%3BALL&avg=&lg=&page=1&cid=947823> EKo C-574/10, European Commission vs. Germany, ECLI:EU:C:2012:145, p-d 30 ja 46; RKHKo 07.06.2017, nr 3-3-1-96-16, p-d 16 ja 25 <https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-3-1-96-16> ) ega ka soov soodustada väikeettevõtete osalust hankes (vt. <https://curia.europa.eu/juris/liste.jsf?nat=or&mat=or&pcs=Oor&jur=C%2CT%2 CF&num=C-574%252F10&for=&jge=&dates=&language=et&pro=&cit=none%252CC%252CC J%252CR%252C2008E%252C%252C%252C%252C%252C%252C%252C%252C%252C%252Ctrue%25 2Cfalse%252Cfalse&oqp=&td=%3BALL&avg=&lg=&page=1&cid=947823> EKo C-574/10, European Commission vs. Germany, p 47). Enamgi veel, asjas <https://curia.europa.eu/juris/liste.jsf?nat=or&mat=or&pcs=Oor&jur=C%2CT%2 CF&num=C-574%252F10&for=&jge=&dates=&language=et&pro=&cit=none%252CC%252CC J%252CR%252C2008E%252C%252C%252C%252C%252C%252C%252C%252C%252C%252Ctrue%25 2Cfalse%252Cfalse&oqp=&td=%3BALL&avg=&lg=&page=1&cid=947823> C-574/10 on Euroopa Kohus leidnud, et projekti mitmes etapis realiseerimine eelarvelistel põhjustel ei õigusta maksumuste summeerimata jätmist. Euroopa Kohus pidas sama hankija poolt sama hoone erinevate osade renoveerimiseks projekteerimisteenuse tellimist, mis toimus erinevatel aastatel, eeldatava maksumuse määramise tähenduses üheks riigihankeks ning seda hoolimata sellest, et hankija käitumises ei tuvastatud subjektiivset kavatsust või eesmärki eirata kõikide projekteerimisetappide summeeritud maksumusele kohalduvat riigihankereeglistikku (EKo C-574/10, European Commission vs. Germany, p-d 41-45). Kohtuasjas C-574/10 tellis kohalik omavalitsus seoses spordi- ja avalike ürituste halli renoveerimisega samalt agentuurilt igal aastal vahemikus 2008 kuni 2010 erinevaid töid seoses planeerimise, tehnilise järelevalve ja spetsialiseerunud inseneride valimisega järgmise teostusetapi jaoks. Euroopa Kohus leidis, et kõik planeerimis- ja inseneriteenuste jaoks sõlmitud lepingud, mis seondusid sama ehitustööga, moodustasid tehniliselt ja majanduslikult kokku kuuluva ühiku, isegi kui iga etapi lepingud olid sõlmitud eraldi tööde läbiviimise käigus. Kohus rõhutas, et kõik teenused olid seotud sama hoone sama renoveerimisprojektiga ja kõik teostatud tööd olid sisuliselt projekteerimistööd sama tasustamismeetodiga, isegi kui esines mõningaid erinevusi erinevate etappidega seotud tööde vahel. Sellest tulenevalt kehtib kõnealuste teenuste puhul sisuline kokkukuuluvus ja tehnilisest ja majanduslikust vaatepunktist funktsionaalne järjepidevus, mida ei tohi lõhkuda ega katkestada teenuste osadeks jagamisega (vt. <https://fin.ee/media/510/download> Riigihanke eeldatava maksumuse määramine. Rahandusministeeriumi tellimusel Raidla Ellex Advokaadibüroo OÜ koostatud analüüs, 10.10.2016, p 4.1.3). Erinevatesse etappidesse jagatud planeerimis- ja projekteerimisteenused moodustavad ühtse terviku, võttes arvesse, et need on seotud sama ehitustööde hankelepinguga ja neil on sarnane sisu. Erinevate projekteerimisetappide riigihankeid ühendab nende ühine eesmärk, milleks on asjaolu, et erinevad projekteerimisstaadiumid on seotud ja suunatud sama hoone ehitustööde tellimisele ja teostamisele. Kui esialgne eskiis, eelprojekt ja detailne projekt on tellitud hankija poolt sama ehitustööde hankelepingu jaoks, siis tuleb selliseid teenuseid lugeda eeldatava maksumuse osas üheks riigihankeks alates esimese planeerimistöö tellimisest, millest kogu protsess algab (vt. M.-J. Raude. <https://riigihangete-seadus.juuraveeb.ee/> RHS § 28 komm.-d 13 ja 16 – M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019; vt. lisaks Riigihangete osadeks jaotamisest, lk-d 3-4. Ungari Riigihangete Ameti koostatud ja Rahandusministeeriumi avaldatud juhendmaterjali tõlge <https://fin.ee/media/532/download> ). Erinevate projekteerimisetappide maksumuste summeerimata jätmist ei saa põhjendada ka riigihankes VKE-de osalemise ja seeläbi konkurentsi soodustamise sooviga. Nagu eelnevalt märgitud, on selline käsitlus vastuolus Euroopa Kohtu praktikaga (EKo C-574/10, European Commission vs. Germany, p 47) ning kohase menetluskorra valikul summeeritud kogumaksumusest lähtumine ei tähenda, et hankija peaks tellima tervikliku ehitusprojekti ühe korraga ja viima selleks läbi ühe suuremahulise riigihanke: hankijal on võimalik summeeritud maksumusest lähtudes korraldada kas erinevad riigihanke menetlused (RHS § 28 lg 1) või jaotada riigihanke ühe menetluse raames osadeks (RHS § 27 lg 1). Keelatud on mitte osadeks jaotamine kui selline, vaid ühe riigihanke kunstlik osadeks jaotamine ehk jupitamine-tükeldamine, sh. erinevateks etappideks, mis toob kaasa maksumuse jäämise alla asjaomase piirmäära (vt. Riigihanked. Praktilisi näpunäiteid kõige levinumate vigade vältimiseks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest rahastatavate projektide puhul. Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2015, lk-d 12-13, 21, 23, 25). Seega ei takista summeeritud maksumusele kohalduvatest reeglitest lähtumine kuidagimoodi konkurentsi soodustamiseks riigihangete avamist VKE-dele. Vastupidi, seadus suunab hankijaid VKE-de kaasamiseks jaotama riigihankeid osadeks, võttes riigihanke eeldatava maksumuse määramisel arvesse kõigi osade eeldatavat kogumaksumust, ning kohustades hankijaid osadeks mittejaotamist riigihanke alusdokumentides põhjendama (RHS § 27 lg 2). Kui hankija lähtub summeeritud maksumusele kohalduvast rangemast menetluskorrast, tagab see eelduslikult riigihanke läbiviimisest suurema turuteavituse, suurendades potentsiaalsete huvitatud ettevõtjate arvu ja tihendades konkurentsi (nt. riigihanke rahvusvahelise piirmäära täitumisel hanketeate avaldamine Euroopa Liidu Teataja lisas / TED (Tenders Electronic Daily) / koos siseriiklikust avatud hankemenetlusest pikema pakkumuste esitamise tähtajaga). Olles konsulteerinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitusekspertiga, on Rahandusministeeriumil tekkinud põhjendatud kahtlus, et käesoleva järelevalvemenetluse keskmes oleva projekteerimistöö summeeritud eeldatav kogumaksumus on vähemalt võrdne teenuste riigihanke rahvusvahelise piirmääraga (IVIA puhul <https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex%3A32021R1952> 215 000 eurot km-ta). Nimelt on meil tänaseks teada, et eskiisprojekti maksumuseks oli 27 000 eurot (km-ta), eelprojekti tellimise riigihankes (RH 261551 <https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5625840/general-info> ) laekus kokku neli pakkumust keskmise maksumusega 139 275 eurot km-ta (madalaima hinnaga pakkumuse maksumuseks on 99 000 eurot km-ta). Eluliselt ei ole usutav, et põhi- ja tööprojekti koostamise maksumus kokku jääks alla 48 725 eurot km-ta (kui lähtuda eelprojekti riigihankes esitatud madalaima maksumusega pakkumusest, siis alla 89 000 euro km-ta). RHS § 23 lg 3 suunab hankijat lähtuma riigihanke eeldatava maksumuse arvestamisel riigihanke alustamisele vahetult eelneva aja keskmisele turuhinnale vastavast hinnatasemest, mis peab kehtima riigihanke alustamise hetkel. Hankija selgitas järelevalvemenetluses, et ei pidanud erinevate projekteerimisetappide maksumuse summeerimist vajalikuks ning seetõttu ei ole hinnanud põhi- ja tööprojekti võimalikku maksumust. Tuginedes MKM-i ehituseksperdi arvamusele, on digi- ja multimeediainkubaatori hoonekompleksi puhul projekteerimistööde täispaketi, s.t eel-, põhi- ja tööprojekti, kuluks tänasel turul hinnanguliselt ca 5-6% ehitusmaksumusest. Eelprojekti tellimise riigihanke (RH 261551) <https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5625840/documents/sourc e-document?group=B&documentOldId=16018834> tehnilises kirjelduses on hankija märkinud prognoositavaks ehitusmaksumuseks 14 000 000 eurot. Teenuse riigihanke rahvusvaheline piirmäär (215 000 eurot km-ta), millest alates tuleks hanketeated esitada avaldamiseks Euroopa liidu Väljaannete Talitusele (RHS § 45 lg 6) ning kohaldada pikemaid pakkumuste esitamise tähtaegu (RHS § 93 lg 1 p 4), moodustab seega ca 1,54% eeldatud ehitusmaksumusest, mis on mitu korda väiksem kui prognoositav projekteerimise kogukulu (5-6%). Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit koostöös Arhitektide Liiduga on ette valmistanud projekteerimistööde hinna arvestuse juhenddokumendi kavandi (hoone projekteerimise <https://drive.google.com/file/d/1OszFWO0qfxTvlt3syvxJQXbx5An0lMr_/view?pl i=1> ajakulu tabelid), millest nähtub, et kõikide hoonetüüpide puhul on põhiprojekti koostamise eeldatav ajakulu vähemalt kaks korda suurem kui eelprojekti puhul. Tööprojekti koostamise töömaht on seejuures võrreldav eelprojekti töömahuga. Eelprojekti koostamise töömaht moodustab ca ¼ võrreldes põhi- ja tööprojektiga. Eelnevast saab prognoosida, et arvestades tänaseks teadaolevaid eskiisi ja eelprojekti maksumusi ning asjaolu, et põhiprojekti koostamise töömaht (millele lisandub veel tööprojekti koostamise kulu) on oluliselt suurem kui eelprojekti töömaht, on kõigi ehitusprojekti staadiumite summeeritud kogumaksumus eeldatavalt (märkimisväärselt) suurem kui 215 000 eurot km-ta. Veelgi enam, rahvusvaheline piirmäär oleks eelduslikult ületatud ka siis, kui põhi- ja tööprojekti kogukulu oleks samas suurusjärgus kui eelprojekti koostamise kulu. Olemasoleva teabe põhjal on Rahandusministeerium jõudmas veendumusele, et pooleliolevat hankemenetlust ei saa õiguspäraselt jätkata. Kui riigihanke eeldatava maksumuse määramisel on eksitud ning seetõttu jäetud hanketeade TED-is avaldamata (kohaldatud ka seaduses nõutust lühemat pakkumuste esitamise tähtaega ja pakkumuste esitamise tähtpäev on saabunud), siis on tegemist sedalaadi minetusega, mis võis mõjutada riigihanke tulemust ja mida ei ole enam võimalik õiguspäraselt kõrvaldada. Kirjeldatud olukorras peab Rahandusministeerium tõenäoliselt reageerima RHS § 208 lg-s 1 sätestatud viisil, s.o tehes hankijale ettekirjutuse riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamiseks. RHS § 208 lg-s 1 nimetatud ettekirjutuse tegemise korral on kõik riigihankega seotud otsused ja toimingud tühised, olenemata sellest, kas need on tehtud enne või pärast ettekirjutuse tegemist. Samuti on tühine hankeleping või raamleping, mis sõlmitakse pärast riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamise ettekirjutuse tegemist (RHS § 208 lg 5). Järelevalvemenetluse alustamise kirjas selgitasime, et hankija saab ka järelevalvemenetluse ajal riigihanke menetluse omal algatusel kehtetuks tunnistada. RHS § 205 lg 3 ei takista järelevalvemenetluse objektiks olevat riigihanke menetlust hankija enda otsusega põhjendatud vajaduse korral omal algatusel kehtetuks tunnistada, ootamata ära Rahandusministeeriumi poolt ettekirjutuse tegemist (vt. RHS-i eelnõu. 450 SE I. Riigikogu XIII. Seletuskiri, lk 138). Hankija otsusega riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamine lõpetab riigihanke menetluse (RHS § 73 lg 3 p 6 alt II). Riigihanke menetluse lõppemine on absoluutne järelevalvemenetluse takistus, mis toob vältimatult kaasa järelevalvemenetluse lõpetamise (RHS § 206 lg 1 p 4). Rahandusministeerium lõpetab järelevalvemenetluse tavalise kirjaga, milles nenditakse, et esineb järelevalvemenetluse jätkamist välistav asjaolu – riigihanke menetlus on lõppenud ja järelevalvemenetlus kuulub seetõttu lõpetamisele (RHS § 205 lg 4 p 1). Hinnanguid hankija käitumise õiguspärasusele sellisel juhul reeglina ei anta. Erinevalt järelevalvemenetluse lõpetamise kirjast sisaldub aga ettekirjutuses õiguslik hinnang hankija käitumisele ja RHS-i rikkumisele. Ettekirjutuse vastu võib ajakirjandusväljaannetel olla kõrgendatud huvi. Rahandusministeerium on kohustatud ettekirjutuse avalikustama (AvTS § 28 lg 1 p 14 <https://www.riigiteataja.ee/akt/106082022020#para28> ), sh. väljapanekuga veebilehel (AvTS § 29 lg 1). Tuginedes eeltoodule, palume Sihtasutusel Ida-Viru Investeeringute Agentuur kaaluda avatud hankemenetluse "Jõhvi digi- ja multimeediainkubaatori hoonekompleksi ehituse eelprojekti koostamine", viitenumber 261551, kehtetuks tunnistamist hankija algatusel (RHS § 73 lg 3 p 6 alt II). Lugupidamisega Mihhail Antonov | Riigihangete ja riigiabi osakond | jurist Tel: +372 611 3468 |Rahandusministeerium | Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn <http://www.rahandusministeerium.ee/> www.rahandusministeerium.ee | <http://twitter.com/rahandus> twitter.com/rahandus | <http://blogi.fin.ee/> blogi.fin.ee From: Ringo Heidmets <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: Monday, April 17, 2023 5:35 PM To: RAM Riigihangete järelevalve list <[email protected] <mailto:[email protected]> >; RAM Info <[email protected] <mailto:[email protected]> > Cc: Teet Kuusmik IVIA <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Randu Riiberg <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: RE: Vastuse järelevalvemenetlust alustavale kirjale nr 12.2-1/2137-7 Tervist! Edastame manuses lepingulise esindajana täiendava vastuse riigihanke viitenumbriga 261551 järelevalvemenetluse raames esitatud küsimustele. Manuses sisalduvad dokumendi lisad (e-kirja vahetus ja leping hankija ning kolmanda isiku vahel) on käsitletavad ärisaladusena ega kuulu avaldamisele. Lugupidamisega / Best regards Ringo Heidmets Jurist / Associate + 372 56 632 589 Rävala pst 4, Tallinn 10143, Estonia www.glimstedt.ee <http://www.glimstedt.ee/> <mailto:[email protected]> [email protected] This message is intended for the exclusive use of the addressee and may contain legally privileged, confidential information. If you have received this message in error, please notify us immediately and delete this message, including attachments. We cannot guarantee security, integrity and confidentiality of information sent or received by electronic mail. P Säästa loodust ja ära prindi seda e-kirja! _____ Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. This e-mail may contain information which is classified for official use. P Säästa loodust ja ära prindi seda e-kirja! _____ Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. This e-mail may contain information which is classified for official use.
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel