Saatja: "Ringo Heidmets" <
[email protected]>
Saaja: "Mihhail Antonov"
Teema: RE: Vastuse järelevalvemenetlust alustavale kirjale nr 12.2-1/2137-7
Kuupäev: 2023-04-25 10:43
Tere!
Edastame manuses hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsuse.
Lugupidamisega / Best regards
Ringo Heidmets
Jurist / Associate
+ 372 56 632 589
Rävala pst 4, Tallinn 10143, Estonia
www.glimstedt.ee <http://www.glimstedt.ee/>
<mailto:
[email protected]>
[email protected]
This message is intended for the exclusive use of the addressee and may
contain legally privileged, confidential information.
If you have received this message in error, please notify us immediately
and delete this message, including attachments.
We cannot guarantee security, integrity and confidentiality of information
sent or received by electronic mail.
From: Mihhail Antonov <
[email protected]>
Sent: Monday, April 24, 2023 5:18 PM
To: Ringo Heidmets <
[email protected]>
Subject: RE: Vastuse järelevalvemenetlust alustavale kirjale nr
12.2-1/2137-7
Tere!
Täname tagasiside eest. Ootame hankija otsust hankemenetluse kehtetuks
tunnistamise kohta ja seni ei tee järelevalvemenetluses täiendavaid
menetlustoiminguid.
Lugupidamisega
Mihhail Antonov | Riigihangete ja riigiabi osakond | jurist
Tel: +372 611 3468 |Rahandusministeerium | Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
<http://www.rahandusministeerium.ee/> www.rahandusministeerium.ee |
<http://twitter.com/rahandus> twitter.com/rahandus |
<http://blogi.fin.ee/> blogi.fin.ee
From: Ringo Heidmets <
[email protected]
<mailto:
[email protected]> >
Sent: Monday, April 24, 2023 5:12 PM
To: Mihhail Antonov <
[email protected]
<mailto:
[email protected]> >
Subject: RE: Vastuse järelevalvemenetlust alustavale kirjale nr
12.2-1/2137-7
Tere!
Täname veelkord põhjaliku selgituse eest.
Anname teada, et jääme telefonivestluses kirjeldatud plaani juurde, kuid
kehtetuks tunnistamise otsuse saame allkirjastada homme, päeva esimeses
pooles.
Lugupidamisega / Best regards
Ringo Heidmets
Jurist / Associate
+ 372 56 632 589
Rävala pst 4, Tallinn 10143, Estonia
www.glimstedt.ee <http://www.glimstedt.ee/>
<mailto:
[email protected]>
[email protected]
This message is intended for the exclusive use of the addressee and may
contain legally privileged, confidential information.
If you have received this message in error, please notify us immediately
and delete this message, including attachments.
We cannot guarantee security, integrity and confidentiality of information
sent or received by electronic mail.
From: Mihhail Antonov <
[email protected]
<mailto:
[email protected]> >
Sent: Friday, April 21, 2023 9:15 PM
To: Ringo Heidmets <
[email protected]
<mailto:
[email protected]> >
Subject: RE: Vastuse järelevalvemenetlust alustavale kirjale nr
12.2-1/2137-7
Tere!
Vastavalt telefonivestluses räägitule, edastan Teile viited
kohtupraktikale, millest tulenevalt on Rahandusministeerium leidmas, et
isegi kui projekteerimisteenused tellitakse ehitusprojekti erinevate
staadiumite kaupa eraldi, siis riigihanke eeldatava (kogu)maksumuse
määramiseks ning sellele vastavate menetlusreeglite valikuks tuleks
eskiis-, eel-, põhi- ja tööprojekti koostamise maksumused üldjuhul
summeerida.
Esmalt vajab õiendust, et seadus ei keela hankijal jagada ehitusprojekti
tellimist projekteerimise etappide kaupa erinevateks riigihanke
menetlusteks, tingimusel, et üldjuhul iga sellise riigihanke menetluse
läbiviimisel lähtutakse kõigi projektietappide summeeritud kogumaksumusele
kohalduvast menetluskorrast. RHS § 28 lg 1
<https://www.riigiteataja.ee/akt/123022023007#para28> sätestab, et
hankija võib riigihanke osadeks jaotada ning tellida teenuseid eraldi, kui
ta kohaldab iga osa kohta hankelepingu sõlmimisele kõigi osade summeeritud
eeldatava maksumusega hankelepingu sõlmimise korda. RHS § 28 lg 2 teine
lause ütleb, et hankija võib jaotada riigihanke osadeks, kui see on
objektiivsetel põhjustel õigustatud. Nimetatud lauset tuleks sisustada ja
mõista selliselt, et riigihanke osadeks (erinevateks menetlusteks)
jagamine ilma kõigi osade maksumusi summeerimata on lubatud üksnes
objektiivsetel põhjustel.
<https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32014L0024&qi
d=1682098633353> Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/E
põhjenduspunktis 20 on selgitatud, et riigihanke jaotamise põhjal peaks
eeldatava maksumuse hindamine olema lubatud ainult objektiivselt
põhjendatud juhtudel: nt. lepingu maksumuse hindamine avaliku sektori
hankija eraldi tegutseva üksuse tasandil, nt. koolide või lasteaedade
tasandil, tingimusel, et kõnealune üksus on oma riigihanke eest
sõltumatult vastutav (vt. RHS § 23 lg 6 ls II). Euroopa Komisjon on välja
toonud, et (lubatud) osadeks jaotamise kasuteguriks on konkurentsi avamine
suuremale hulgale võimalikele pakkujatele. Puuduseks on nimetatud asjaolu,
et lepingute suurema hulga tõttu on avaliku sektori hankijal neid
keerulisem hallata (vt. Riigihanked. Praktilisi näpunäiteid kõige
levinumate vigade vältimiseks Euroopa struktuuri- ja
investeerimisfondidest rahastatavate projektide puhul. Euroopa Liidu
Väljaannete Talitus, 2015, lk 13 <https://fin.ee/media/8463/download> ).
Järelevalvemenetluses esitatud selgitustes on hankija põhjendanud
erinevate projekteerimisetappide maksumuste summeerimata jätmist kahe
argumendiga: (i) avalike vahendite otstarbekas kasutamine – hankijal endal
puuduvad rahalised vahendid ehitusprojekteerimiseks ja ehitamiseks,
arendustegevus toimub avaliku sektori toetusrahastuse baasil ning hankija
taotleb toetusi osade kaupa, kui peale eskiisi hankimist peaks selguma, et
eel-, põhi- või tööprojektiks ei anta finantseeringut tulenevalt muutunud
majanduslikust olukorrast, jätab hankija need hankimata; (ii) väike- ja
keskmise suurusega ettevõttete (VKE) kaasamine – läbi erinevate
projekteerimisetappide osadeks jaotamise soodustab hankija VKE-de
osalemist riigihangetel, mis omab konkurentsi suurendavat ja rahaliste
vahendite säästliku kasutamist soodustavat efekti.
Seega sisuliselt on hankija tuginenud erinevate projekteerimisetappide
maksumuste summeerimata jätmisel esiteks eelarvelistele kaalutlustele ning
teiseks soovile lihtsustada väiksemate ettevõtete osalemist riigihankes.
Ent valitsev õigusarvamus ja kohtupraktika ei toeta sellist lähenemist.
Objektiivseks asjaoluks RHS § 28 lg 2 tähenduses, mis õigustaks riigihanke
osadeks jaotamist ilma erinevate osade maksumusi summeerimata, ei saa olla
eelarvelised põhjused (vt.
<https://curia.europa.eu/juris/liste.jsf?nat=or&mat=or&pcs=Oor&jur=C%2CT%2
CF&num=C-574%252F10&for=&jge=&dates=&language=et&pro=&cit=none%252CC%252CC
J%252CR%252C2008E%252C%252C%252C%252C%252C%252C%252C%252C%252C%252Ctrue%25
2Cfalse%252Cfalse&oqp=&td=%3BALL&avg=&lg=&page=1&cid=947823> EKo C-574/10,
European Commission vs. Germany, ECLI:EU:C:2012:145, p-d 30 ja 46; RKHKo
07.06.2017, nr 3-3-1-96-16, p-d 16 ja 25
<https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-3-1-96-16> ) ega ka soov
soodustada väikeettevõtete osalust hankes (vt.
<https://curia.europa.eu/juris/liste.jsf?nat=or&mat=or&pcs=Oor&jur=C%2CT%2
CF&num=C-574%252F10&for=&jge=&dates=&language=et&pro=&cit=none%252CC%252CC
J%252CR%252C2008E%252C%252C%252C%252C%252C%252C%252C%252C%252C%252Ctrue%25
2Cfalse%252Cfalse&oqp=&td=%3BALL&avg=&lg=&page=1&cid=947823> EKo C-574/10,
European Commission vs. Germany, p 47). Enamgi veel, asjas
<https://curia.europa.eu/juris/liste.jsf?nat=or&mat=or&pcs=Oor&jur=C%2CT%2
CF&num=C-574%252F10&for=&jge=&dates=&language=et&pro=&cit=none%252CC%252CC
J%252CR%252C2008E%252C%252C%252C%252C%252C%252C%252C%252C%252C%252Ctrue%25
2Cfalse%252Cfalse&oqp=&td=%3BALL&avg=&lg=&page=1&cid=947823> C-574/10 on
Euroopa Kohus leidnud, et projekti mitmes etapis realiseerimine
eelarvelistel põhjustel ei õigusta maksumuste summeerimata jätmist.
Euroopa Kohus pidas sama hankija poolt sama hoone erinevate osade
renoveerimiseks projekteerimisteenuse tellimist, mis toimus erinevatel
aastatel, eeldatava maksumuse määramise tähenduses üheks riigihankeks ning
seda hoolimata sellest, et hankija käitumises ei tuvastatud subjektiivset
kavatsust või eesmärki eirata kõikide projekteerimisetappide summeeritud
maksumusele kohalduvat riigihankereeglistikku (EKo C-574/10, European
Commission vs. Germany, p-d 41-45).
Kohtuasjas C-574/10 tellis kohalik omavalitsus seoses spordi- ja avalike
ürituste halli renoveerimisega samalt agentuurilt igal aastal vahemikus
2008 kuni 2010 erinevaid töid seoses planeerimise, tehnilise järelevalve
ja spetsialiseerunud inseneride valimisega järgmise teostusetapi jaoks.
Euroopa Kohus leidis, et kõik planeerimis- ja inseneriteenuste jaoks
sõlmitud lepingud, mis seondusid sama ehitustööga, moodustasid tehniliselt
ja majanduslikult kokku kuuluva ühiku, isegi kui iga etapi lepingud olid
sõlmitud eraldi tööde läbiviimise käigus. Kohus rõhutas, et kõik teenused
olid seotud sama hoone sama renoveerimisprojektiga ja kõik teostatud tööd
olid sisuliselt projekteerimistööd sama tasustamismeetodiga, isegi kui
esines mõningaid erinevusi erinevate etappidega seotud tööde vahel.
Sellest tulenevalt kehtib kõnealuste teenuste puhul sisuline kokkukuuluvus
ja tehnilisest ja majanduslikust vaatepunktist funktsionaalne
järjepidevus, mida ei tohi lõhkuda ega katkestada teenuste osadeks
jagamisega (vt. <https://fin.ee/media/510/download> Riigihanke eeldatava
maksumuse määramine. Rahandusministeeriumi tellimusel Raidla Ellex
Advokaadibüroo OÜ koostatud analüüs, 10.10.2016, p 4.1.3).
Erinevatesse etappidesse jagatud planeerimis- ja projekteerimisteenused
moodustavad ühtse terviku, võttes arvesse, et need on seotud sama
ehitustööde hankelepinguga ja neil on sarnane sisu. Erinevate
projekteerimisetappide riigihankeid ühendab nende ühine eesmärk, milleks
on asjaolu, et erinevad projekteerimisstaadiumid on seotud ja suunatud
sama hoone ehitustööde tellimisele ja teostamisele. Kui esialgne eskiis,
eelprojekt ja detailne projekt on tellitud hankija poolt sama ehitustööde
hankelepingu jaoks, siis tuleb selliseid teenuseid lugeda eeldatava
maksumuse osas üheks riigihankeks alates esimese planeerimistöö
tellimisest, millest kogu protsess algab (vt. M.-J. Raude.
<https://riigihangete-seadus.juuraveeb.ee/> RHS § 28 komm.-d 13 ja 16 – M.
A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud
väljaanne. Tallinn: Juura 2019; vt. lisaks Riigihangete osadeks
jaotamisest, lk-d 3-4. Ungari Riigihangete Ameti koostatud ja
Rahandusministeeriumi avaldatud juhendmaterjali tõlge
<https://fin.ee/media/532/download> ).
Erinevate projekteerimisetappide maksumuste summeerimata jätmist ei saa
põhjendada ka riigihankes VKE-de osalemise ja seeläbi konkurentsi
soodustamise sooviga. Nagu eelnevalt märgitud, on selline käsitlus
vastuolus Euroopa Kohtu praktikaga (EKo C-574/10, European Commission vs.
Germany, p 47) ning kohase menetluskorra valikul summeeritud
kogumaksumusest lähtumine ei tähenda, et hankija peaks tellima tervikliku
ehitusprojekti ühe korraga ja viima selleks läbi ühe suuremahulise
riigihanke: hankijal on võimalik summeeritud maksumusest lähtudes
korraldada kas erinevad riigihanke menetlused (RHS § 28 lg 1) või jaotada
riigihanke ühe menetluse raames osadeks (RHS § 27 lg 1). Keelatud on mitte
osadeks jaotamine kui selline, vaid ühe riigihanke kunstlik osadeks
jaotamine ehk jupitamine-tükeldamine, sh. erinevateks etappideks, mis toob
kaasa maksumuse jäämise alla asjaomase piirmäära (vt. Riigihanked.
Praktilisi näpunäiteid kõige levinumate vigade vältimiseks Euroopa
struktuuri- ja investeerimisfondidest rahastatavate projektide puhul.
Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2015, lk-d 12-13, 21, 23, 25).
Seega ei takista summeeritud maksumusele kohalduvatest reeglitest
lähtumine kuidagimoodi konkurentsi soodustamiseks riigihangete avamist
VKE-dele. Vastupidi, seadus suunab hankijaid VKE-de kaasamiseks jaotama
riigihankeid osadeks, võttes riigihanke eeldatava maksumuse määramisel
arvesse kõigi osade eeldatavat kogumaksumust, ning kohustades hankijaid
osadeks mittejaotamist riigihanke alusdokumentides põhjendama (RHS § 27 lg
2). Kui hankija lähtub summeeritud maksumusele kohalduvast rangemast
menetluskorrast, tagab see eelduslikult riigihanke läbiviimisest suurema
turuteavituse, suurendades potentsiaalsete huvitatud ettevõtjate arvu ja
tihendades konkurentsi (nt. riigihanke rahvusvahelise piirmäära täitumisel
hanketeate avaldamine Euroopa Liidu Teataja lisas / TED (Tenders
Electronic Daily) / koos siseriiklikust avatud hankemenetlusest pikema
pakkumuste esitamise tähtajaga).
Olles konsulteerinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
ehitusekspertiga, on Rahandusministeeriumil tekkinud põhjendatud kahtlus,
et käesoleva järelevalvemenetluse keskmes oleva projekteerimistöö
summeeritud eeldatav kogumaksumus on vähemalt võrdne teenuste riigihanke
rahvusvahelise piirmääraga (IVIA puhul
<https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex%3A32021R1952>
215 000 eurot km-ta). Nimelt on meil tänaseks teada, et eskiisprojekti
maksumuseks oli 27 000 eurot (km-ta), eelprojekti tellimise riigihankes
(RH 261551
<https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5625840/general-info> )
laekus kokku neli pakkumust keskmise maksumusega 139 275 eurot km-ta
(madalaima hinnaga pakkumuse maksumuseks on 99 000 eurot km-ta). Eluliselt
ei ole usutav, et põhi- ja tööprojekti koostamise maksumus kokku jääks
alla 48 725 eurot km-ta (kui lähtuda eelprojekti riigihankes esitatud
madalaima maksumusega pakkumusest, siis alla 89 000 euro km-ta). RHS § 23
lg 3 suunab hankijat lähtuma riigihanke eeldatava maksumuse arvestamisel
riigihanke alustamisele vahetult eelneva aja keskmisele turuhinnale
vastavast hinnatasemest, mis peab kehtima riigihanke alustamise hetkel.
Hankija selgitas järelevalvemenetluses, et ei pidanud erinevate
projekteerimisetappide maksumuse summeerimist vajalikuks ning seetõttu ei
ole hinnanud põhi- ja tööprojekti võimalikku maksumust. Tuginedes MKM-i
ehituseksperdi arvamusele, on digi- ja multimeediainkubaatori
hoonekompleksi puhul projekteerimistööde täispaketi, s.t eel-, põhi- ja
tööprojekti, kuluks tänasel turul hinnanguliselt ca 5-6%
ehitusmaksumusest. Eelprojekti tellimise riigihanke (RH 261551)
<https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5625840/documents/sourc
e-document?group=B&documentOldId=16018834> tehnilises kirjelduses on
hankija märkinud prognoositavaks ehitusmaksumuseks 14 000 000 eurot.
Teenuse riigihanke rahvusvaheline piirmäär (215 000 eurot km-ta), millest
alates tuleks hanketeated esitada avaldamiseks Euroopa liidu Väljaannete
Talitusele (RHS § 45 lg 6) ning kohaldada pikemaid pakkumuste esitamise
tähtaegu (RHS § 93 lg 1 p 4), moodustab seega ca 1,54% eeldatud
ehitusmaksumusest, mis on mitu korda väiksem kui prognoositav
projekteerimise kogukulu (5-6%).
Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit koostöös Arhitektide Liiduga on
ette valmistanud projekteerimistööde hinna arvestuse juhenddokumendi
kavandi (hoone projekteerimise
<https://drive.google.com/file/d/1OszFWO0qfxTvlt3syvxJQXbx5An0lMr_/view?pl
i=1> ajakulu tabelid), millest nähtub, et kõikide hoonetüüpide puhul on
põhiprojekti koostamise eeldatav ajakulu vähemalt kaks korda suurem kui
eelprojekti puhul. Tööprojekti koostamise töömaht on seejuures võrreldav
eelprojekti töömahuga. Eelprojekti koostamise töömaht moodustab ca ¼
võrreldes põhi- ja tööprojektiga.
Eelnevast saab prognoosida, et arvestades tänaseks teadaolevaid eskiisi ja
eelprojekti maksumusi ning asjaolu, et põhiprojekti koostamise töömaht
(millele lisandub veel tööprojekti koostamise kulu) on oluliselt suurem
kui eelprojekti töömaht, on kõigi ehitusprojekti staadiumite summeeritud
kogumaksumus eeldatavalt (märkimisväärselt) suurem kui 215 000 eurot
km-ta. Veelgi enam, rahvusvaheline piirmäär oleks eelduslikult ületatud ka
siis, kui põhi- ja tööprojekti kogukulu oleks samas suurusjärgus kui
eelprojekti koostamise kulu.
Olemasoleva teabe põhjal on Rahandusministeerium jõudmas veendumusele, et
pooleliolevat hankemenetlust ei saa õiguspäraselt jätkata. Kui riigihanke
eeldatava maksumuse määramisel on eksitud ning seetõttu jäetud hanketeade
TED-is avaldamata (kohaldatud ka seaduses nõutust lühemat pakkumuste
esitamise tähtaega ja pakkumuste esitamise tähtpäev on saabunud), siis on
tegemist sedalaadi minetusega, mis võis mõjutada riigihanke tulemust ja
mida ei ole enam võimalik õiguspäraselt kõrvaldada. Kirjeldatud olukorras
peab Rahandusministeerium tõenäoliselt reageerima RHS § 208 lg-s 1
sätestatud viisil, s.o tehes hankijale ettekirjutuse riigihanke menetluse
kehtetuks tunnistamiseks. RHS § 208 lg-s 1 nimetatud ettekirjutuse
tegemise korral on kõik riigihankega seotud otsused ja toimingud tühised,
olenemata sellest, kas need on tehtud enne või pärast ettekirjutuse
tegemist. Samuti on tühine hankeleping või raamleping, mis sõlmitakse
pärast riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamise ettekirjutuse tegemist
(RHS § 208 lg 5).
Järelevalvemenetluse alustamise kirjas selgitasime, et hankija saab ka
järelevalvemenetluse ajal riigihanke menetluse omal algatusel kehtetuks
tunnistada. RHS § 205 lg 3 ei takista järelevalvemenetluse objektiks
olevat riigihanke menetlust hankija enda otsusega põhjendatud vajaduse
korral omal algatusel kehtetuks tunnistada, ootamata ära
Rahandusministeeriumi poolt ettekirjutuse tegemist (vt. RHS-i eelnõu. 450
SE I. Riigikogu XIII. Seletuskiri, lk 138).
Hankija otsusega riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamine lõpetab
riigihanke menetluse (RHS § 73 lg 3 p 6 alt II). Riigihanke menetluse
lõppemine on absoluutne järelevalvemenetluse takistus, mis toob
vältimatult kaasa järelevalvemenetluse lõpetamise (RHS § 206 lg 1 p 4).
Rahandusministeerium lõpetab järelevalvemenetluse tavalise kirjaga, milles
nenditakse, et esineb järelevalvemenetluse jätkamist välistav asjaolu –
riigihanke menetlus on lõppenud ja järelevalvemenetlus kuulub seetõttu
lõpetamisele (RHS § 205 lg 4 p 1). Hinnanguid hankija käitumise
õiguspärasusele sellisel juhul reeglina ei anta.
Erinevalt järelevalvemenetluse lõpetamise kirjast sisaldub aga
ettekirjutuses õiguslik hinnang hankija käitumisele ja RHS-i rikkumisele.
Ettekirjutuse vastu võib ajakirjandusväljaannetel olla kõrgendatud huvi.
Rahandusministeerium on kohustatud ettekirjutuse avalikustama (AvTS § 28
lg 1 p 14 <https://www.riigiteataja.ee/akt/106082022020#para28> ), sh.
väljapanekuga veebilehel (AvTS § 29 lg 1).
Tuginedes eeltoodule, palume Sihtasutusel Ida-Viru Investeeringute
Agentuur kaaluda avatud hankemenetluse "Jõhvi digi- ja
multimeediainkubaatori hoonekompleksi ehituse eelprojekti koostamine",
viitenumber 261551, kehtetuks tunnistamist hankija algatusel (RHS § 73 lg
3 p 6 alt II).
Lugupidamisega
Mihhail Antonov | Riigihangete ja riigiabi osakond | jurist
Tel: +372 611 3468 |Rahandusministeerium | Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
<http://www.rahandusministeerium.ee/> www.rahandusministeerium.ee |
<http://twitter.com/rahandus> twitter.com/rahandus |
<http://blogi.fin.ee/> blogi.fin.ee
From: Ringo Heidmets <
[email protected]
<mailto:
[email protected]> >
Sent: Monday, April 17, 2023 5:35 PM
To: RAM Riigihangete järelevalve list <
[email protected]
<mailto:
[email protected]> >; RAM Info <
[email protected] <mailto:
[email protected]>
>
Cc: Teet Kuusmik IVIA <
[email protected] <mailto:
[email protected]>
>; Randu Riiberg <
[email protected]
<mailto:
[email protected]> >
Subject: RE: Vastuse järelevalvemenetlust alustavale kirjale nr
12.2-1/2137-7
Tervist!
Edastame manuses lepingulise esindajana täiendava vastuse riigihanke
viitenumbriga 261551 järelevalvemenetluse raames esitatud küsimustele.
Manuses sisalduvad dokumendi lisad (e-kirja vahetus ja leping hankija ning
kolmanda isiku vahel) on käsitletavad ärisaladusena ega kuulu
avaldamisele.
Lugupidamisega / Best regards
Ringo Heidmets
Jurist / Associate
+ 372 56 632 589
Rävala pst 4, Tallinn 10143, Estonia
www.glimstedt.ee <http://www.glimstedt.ee/>
<mailto:
[email protected]>
[email protected]
This message is intended for the exclusive use of the addressee and may
contain legally privileged, confidential information.
If you have received this message in error, please notify us immediately
and delete this message, including attachments.
We cannot guarantee security, integrity and confidentiality of information
sent or received by electronic mail.
P Säästa loodust ja ära prindi seda e-kirja!
_____
Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud
teavet.
This e-mail may contain information which is classified for official use.
P Säästa loodust ja ära prindi seda e-kirja!
_____
Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud
teavet.
This e-mail may contain information which is classified for official use.