dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Stabiilsusprogramm 2023 heakskiitmine

Rahandusministeerium · 25. aprill 2023
Viit
1.1-27/2969-1
Registreeritud
25. aprill 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-27 Vabariigi Valitsuse istungile ja kabinetinõupidamisele esitatavad memorandumid, seisukohad, ülevaated
Toimik
1.1-27/2023
Vastutaja
Erki Lõhmuste (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eelarvepoliitika valdkond, Fiskaalpoliitika osakond, Makromajanduse talitus)

Failid

  • 📎1.1-272969-1 25.04.2023 Väljaminev kiri.asice1893 KB

Sisu (failidest)

Ees Vabariik STABIILSUSPROGRAMM 2023 Tallinn 27. aprill 2023 SISUKORD SISUKORD 2 JOONISED 3 TABELID 3 SISSEJUHATUS 4 1 EESTI MAJANDUSE VÄLJAVAATED 5 1.1 PROGNOOSI EELDUSED 5 1.2 MAKROMAJANDUSE VÄLJAVAATED 6 2 FISKAALRAAMISTIK 9 2.1 VABARIIGI VALITSUSE FISKAALPOLIITIKA EESMÄRGID 9 2.2 VALITSUSSEKTORI EELARVEPOSITSIOON 10 2.3 VALITSUSSEKTORI TULUD JA KULUD 12 2.4 VALITSUSSEKTORI FINANTSEERIMINE 16 3 SENSITIIVSUSANALÜÜS JA VÕRDLUS EELMISE PROGRAMMIGA 19 3.1 RISKISTSENAARIUM 19 3.2 INTRESSIMÄÄRADE SENSITIIVSUSANALÜÜS 20 3.3 VÕRDLUS EELMISE PROGRAMMIGA 21 4 EELARVEPOLIITIKA JÄTKUSUUTLIKKUS 22 4.1 PIKAAJALINE JÄTKUSUUTLIKKUS 22 4.2 TINGIMUSLIKUD KOHUSTUSED 24 5 RIIGI RAHANDUSE KVALITEET 24 5.1 EELARVE PROTSESS 24 LISA 1. KOALITSIOONILEPPE MEETMETE ÜLEVAADE 2024. AASTA KOHTA 26 LISA 2. UKRAINA SÕJAPÕGENIKEGA SEOTUD KULUD 27 LISA 3. LISATABELID 28 2 JOONISED Joonis 1. Valitsussektori likviidsed varad, võlakoormus ja netopositsioon (% SKPst) ..................................... 16 Joonis 2. Keskvalitsuse võla tagasimaksed ...................................................................................................................... 16 Joonis 3. Majanduskasv, kevadine riskistsenaarium (%)............................................................................................. 19 TABELID Tabel 1. Prognoosi olulisemad väliseeldused .................................................................................................................... 6 Tabel 2. Sisemajanduse koguprodukti prognoos 2023–2027 ..................................................................................... 7 Tabel 3. Hindade prognoos 2023–2027 ............................................................................................................................... 7 Tabel 4. Tööturu prognoos 2023–2027 (15–74-aastased)............................................................................................. 8 Tabel 5. Maksebilansi prognoos 2023–2027 ...................................................................................................................... 8 Tabel 6. Valitsussektori nominaalne eelarvepositsioon aastatel 2021–2027....................................................... 10 Tabel 7. Tsükliliselt ja struktuurselt tasandatud eelarvepositsioon aastatel 2020–2027 (% SKPst)............. 11 Tabel 8. Valitsussektori eelarve tulude ja kulude prognoos 2023–2027 ............................................................... 12 Tabel 9. Maksukulud riigieelarves aastatel 2022–2024 (mln eurot) ....................................................................... 13 Tabel 10. Valitsussektori kulud valitsemisfunktsioonide (COFOG) lõikes (% SKPst) ......................................... 15 Tabel 11. Kulueesmärgist eemaldatavad kulud.............................................................................................................. 15 Tabel 12. Valitsussektori võlakoormuse muutus 2022. aastal................................................................................... 17 Tabel 13. Valitsussektori võlakoormus 2021–2027 (% SKPst) ................................................................................... 18 Tabel 14. Valitsussektori likviidsed finantsvarad 2020–2027 (mln eurot, % SKPst)........................................... 18 Tabel 15. Riskistsenaarium ..................................................................................................................................................... 20 Tabel 16. Intressimäärade tõusu mõju .............................................................................................................................. 20 Tabel 17. Võrdlus Stabiilsusprogramm 2022 prognoosiga ........................................................................................ 21 Tabel 18. Riigi rahanduse pikaajaline jätkusuutlikkus 2019–2070 (% SKPst) ...................................................... 23 Tabel 19. Tingimuslikud kohustused .................................................................................................................................. 24 Tabel 20. Koalitsioonileppe 2024. aasta meetmete esialgne mõjuhinnang ........................................................ 26 Tabel 21. Ukraina sõjapõgenikega seotud kulud 2022 ja 2023. aastal (mln EUR) ............................................ 27 Tabel 22. Taastekava (RRF) - Toetused............................................................................................................................... 28 Tabel 23. Taastekava (RRF) - Laenud .................................................................................................................................. 29 3 SISSEJUHATUS Vastavalt EL eelarvepoliitikate koordineerimise Vastavalt EL liikmesriikide majandus- ja eelarve- reeglitele peavad EL liikmesriigid kord aastas poliitikate koordineerimise reeglitele loodi esitama uuendatud stabiilsus- ja konvergentsi- 2014. aastal Eesti Panga juurde sõltumatu Eelarve- programmid (vastavalt euroala liikmed ja eurot nõukogu, mille ülesanne on anda hinnanguid Eesti mittekasutavad liikmesriigid). Eesti on alates 1. eelarvepoliitika aluseks olevatele majandus- jaanuarist 2011 Euroopa Majandus- ja Rahaliidu prognoosidele ja jälgida riigisiseste eelarve-reeglite (Economic and Monetary Union, EMU) täieõiguslik täitmist. Hinnangu rahandusministeeriumi 2023. liige ning on esitanud oma Stabiilsusprogrammi aasta kevadisele majandusprognoosile avalikustas Euroopa Komisjonile ja EL Nõukogule sellest ajast Eelarvenõukogu oma kodulehel 20. aprillil, kus leiti, alates. Stabiilsusprogrammi eesmärk on väljendada et prognoos sobib aluseks stabiilsusprogrammile: valitsuse poliitikat Stabiilsuse ja kasvu paktist „Kokkuvõttes leiab eelarvenõukogu, et valitud eelduste (Stability and Growth Pact, SGP) tulenevate nõuete juures kirjeldab rahandusministeeriumi kevadine täitmisel. Liikmesriikide esitatud seekordsete majandusprognoos piisava usaldusväärsusega Eesti stabiilsus- ja konvergentsiprogrammide hindamine majanduse lähiaastate väljavaadet. Seetõttu kiidab Euroopa Komisjoni ja EL Nõukogu poolt toimub 2023. eelarvenõukogu rahandusministeeriumi 2023. aasta aasta mais–juunis. kevadise majandusprognoosi heaks. Siiski tuleb rõhutada, et majanduslik ja geopoliitiline ebakindlus Stabiilsus- ja konvergentsiprogrammide esitamine ja on endiselt väga suur“. Lisaks soovitab hindamine on oluline osa Euroopa poolaasta Eelarvenõukogu valitsusele seada 2024. aastaks (European Semester) majanduspoliitika eesmärgi, et valitsussektori nominaalne koordinatsioonist ja järelevalvest. Euroopa poolaasta eelarvepuudujääk ei ületa 3% SKPst ning kirjeldada raames hindavad Komisjon ja Nõukogu stabiilsus- ja eelarvepuudujäägi vähendamiseks kavandatavaid konvergentsiprogramme enne liikmesriikide järgmise samme koos nende hinnangulise eelarvemõjuga aasta eelarvete koostamisel olulisemate otsuste stabiilsusprogrammis. tegemist, et anda vajadusel poliitikasoovitusi fiskaalpoliitika kavatsuste kohta. Stabiilsusprogramm 2023 ajahorisont on aastani 2027, nagu nõuab riigi eelarvestrateegialt riigieelarve Eesti eelarvepoliitika on jätkuvalt kooskõlas seadus (järgmine eelarveaasta ja sellele järgnevad Stabiilsuse ja kasvu paktiga. Stabiilsusprogramm kolm aastat). Dokument koosneb kuuest osast, mis 2023 lähtub Rahandusministeeriumi 2023. aasta annavad ülevaate majandusolukorrast ja kevadisest majandusprognoosist. Stabiilsusprog- tulevikuväljavaadetest, fiskaalraamistikust, rammi põhitabelid ei sisalda 17. aprillil ametisse võrdlusest eelmise Stabiilsusprogrammiga, asunud uue valitsuse eelarvepoliitilisi eesmärke ja eelarvepoliitika pikaajalisest jätku-suutlikkusest, riigi meetmeid nende saavutamiseks, st tegemist on rahanduse kvaliteedi parandamisest ning lisainfot poliitikamuudatusteta stsenaariumiga. Vabariigi koalitsioonileppe meetmetest, taastekava valitsuse fiskaalpoliitika eesmärgid 2024. aastaks on rakendamisest ja Ukraina sõjapõgenikega seotud toodud peatükis 2.1 ning nende saavutamiseks kuludest. vajalikud meetmed lisas 1. 4 1 EESTI MAJANDUSE VÄLJAVAATED 1.1 Prognoosi eeldused Maailmamajandus oli 2022. aastal mõjutatud taandumist sel aastal. Euroala inflatsioon aeglustub aastakümnete kiireimast inflatsioonist, Venemaa 2023. aastal 5,8%ni ning 2024. aastal 2,8%ni. sõjategevuse Ukrainas mõjudest ning COVIDi uue Toetatuna pandeemiajärgsest kiirest taastumisest lainega Hiinas kaasnenud täiendavatest aasta esimesel poolel, suurenes välisnõudlus 2022. tegutsemispiirangutest. Hoogustuv inflatsioon sundis aastal 6,6%. Energiakriis koos hoogustuva keskpanku jõuliselt baasintresse tõstma, piirates inflatsiooni ja tellimuste vähenemisega hakkas sellega omakorda kasvuväljavaateid. Samas COVID välisnõudlust üha enam mõjutama. piirangute järk-järguline leevendamine elavdas Majanduskonjunktuur nõrgenes möödunud aasta IV märkimisväärselt teenuste sektorit ning tugev tööturg kvartalis meie jaoks olulistel eksporditurgudel enam ja kuhjunud säästude kasutamine võimaldasid võrreldes euroalaga tervikuna - Soome, Rootsi ja tarbimist tugevana hoida. Maailmakaubanduse Saksamaa majandused olid languses. Ka Läti ja mõõdukas kasv jätkus vaatamata Venemaa Leedu olukord polnud parem. Selle taustal on ka sõjategevusega kaasnenud sanktsioonidele ning 2023. aasta impordinõudluse prognoosid peamistel tarneahelate ümbersuunamisele. Kuigi inflatsioon eksporditurgudel pessimistlikud. Eelduste kohaselt osutus energia- ja toorainehindade tõusu tõttu üle suureneb välisnõudlus 2023. aastal tagasihoidlikud ootuste kiireks, põhjustades sellega rahapoliitika 0,5%. Selgemat elavnemist võib eksporditurgudel karmistamist aegade kiireimas tempos, kujunesid oodata järgmisel aastal, kui välisnõudlus suureneb majandusarengud aasta teisel poolel siiski kardetust 2,6%. paremaks. Maailmamajandus kasvas mullu 3,4%. Euro kurss dollari suhtes nõrgenes möödunud aastal Kõrgete intresside mõju hakkab reaalmajandusse 12,5%. Sügiseses madalpunktis käis euro kurss suuremal määral kanduma 2023. aastal, põhjustades dollari suhtes ära ka 20 aasta madalaimal tasemel. seeläbi eelkõige arenenud tööstusriikide USA dollar kui turvavaluuta ebakindlatel aegadel, USA majanduskasvu pidurdumist. Euroala majanduskasv keskpanga poolne jõulisem baasintresside tõstmine, aeglustub 2022. aasta 3,5%lt 2023. aastal 0,8%ni, lisaks Venemaa-Ukraina sõjaga kaasnenud kiirenedes seejärel 2024. aastal 1,5%ni. Euroala negatiivsed mõjud euroala majandusele põhjustasid majanduskonjunktuuri madalpunkt jäi ilmselt IV eelmainitud arenguid. EUR/USD kurss fikseeriti kvartalisse, kui kvartal-kvartalisse võrdluses euroala märtsi alguses tasemel 1,060 kogu SKP kasv peatus. Ettevaatavad indikaatorid nagu PMI prognoosiperioodiks. indeksid viitavad majandusaktiivsuse kasvule pöördumisele aasta alguses. PMI koondindeks oli Inflatsiooniline keskkond osutus möödunud aastal märtsis 10-kuu kõrgeim, suurenedes 54,1 punktini. üle ootuste kiireks, pannes riikide keskpangad raske Paranemist on soosinud majanduslanguse kartuse ja valiku ette nõrgenevas majanduskeskkonnas jõuliselt energiaturu murede vähenemine, samuti intressimäärasid kergitada. Euroopa Keskpank inflatsioonisurvete leevenemine ning tarneagade alustas intresside tõstmisega 2022. aasta juulis. lühenemine. Paraku on majandusaktiivsuse Peamine refinantseerimismäär on tänaseks tõstetud taastumise taga eelkõige teenuste sektor. Tööstuses 3,5%ni. 3-kuu EURIBOR on aprilli alguseks kerkinud on tarneahelad taastunud, aga väljavaateid piirab 3,05%ni. Finantsturgude forward-tehingute kohaselt jätkuvalt uute tellimuste vähesus. tõuseb 3-kuu EURIBOR 2023. aastal 3,5%ni, tipnedes 2024. aastal 3,7% peal. Inflatsiooni tipp on euroalal läbitud, samas baasinflatsioonis avaldub see varasemate Energiakandjate hinnad tegid 2022. aastal kiire tõusu hinnašokkide aeglase ülekandumise tõttu mõningase Ukraina sõja ja sellega kaasnenud Venemaa viitajaga. Energiahindade alanemine mulluselt energiale kehtestatud sanktsioonide tulemusena. kõrgtasemelt koos nõrgeneva Aasta kokkuvõttes kallines Brent nafta 42% ning TTF majanduskonjunktuuriga soosib inflatsioonisurvete gaas 182%. Energia hinnad on eelmise aasta lõpust 5 alates olnud languses, mida on soosinud soe talv, langenud. Tulevikutehingute kohaselt kujuneb 2023. uued tarneriigid ning varude suhteliselt kõrge tase. aastal Brent nafta hinnaks 83,0 dollarit ja 2024. Selle tulemusena on gaasi hind Euroopas 1,5 aasta aastal 78,4 dollarit. TTF gaasi hinnaks aastatel 2023 - madalaim. Nafta hind on maailmamajanduse 2024 vastavalt 50,8 €/MWh ja 52,7 €/MWh. jahtumise tõttu samuti sõjaeelsele tasemele Tabel 1. Prognoosi olulisemad väliseeldused Eeldused RM 2023. aasta kevadises prognoosis Euroopa Komisjon 2022 2023* 2024* 2025* 2026* 2027* 2022 2023* 2024* 1. Euribor, 3 kuud (aasta keskmine) 0.4 3.5 3.7 3.2 2.9 2.9 0.3 3.1 2.8 2. Eurotsooni pikaajaline intressi- 1.1 2.5 2.6 2.6 2.7 2.7 1.1 2.1 2.1 määr (aasta keskmine) 3. USD/EUR vahetuskurss (aasta 1.063 1.060 1.060 1.060 1.060 1.060 1.04 1.08 1.08 keskmine) 4. Nominaalne efektiivne vahetus- -2.1 0.9 0.0 0.0 0.0 0.0 - - - kurss 5. Maailma majanduskasv (ilma EL- 3.3 2.9 3.2 3.3 3.3 3,3 3.1 3.0 3.3 ta) 6. EL27 SKP kasv 3.5 0.8 1.6 1.9 1.7 1,6 3.5 0.8 1.6 7. Eesti eksportturgude 6.6 0.5 2.6 3.3 3.0 2.9 - - - impordikasv 8. Maailma impordi kasv (ilma EL- 5.6 2.5 3.5 3.5 3.5 3,5 4.4 2.4 3.6 ta) 9. Nafta hind (Brent, USD/barrel) 100.7 83.0 78.4 73.9 70.4 68.1 100.7 84.8 79.9 Allikad: Eurostat, Eesti Pank, Euroopa Keskpank (ECB), IMF, Chatham Financial, U.S. Energy Information Administration (EIA); Euroopa Komisjon (COM talveprognoos, veebruar 2023) ja NYMEX Brent futuurid. 1.2 Makromajanduse väljavaated Majandusolud muutusid 2022. aasta jooksul kiiresti kuna toorme oluline kallinemine, eriti puiduga seotud halvemuse suunas kogu Euroopa Liidus. Hinnatõus tegevusaladel, pärsib esialgu hakkas kiirenema juba sõja eelõhtul 2021. aasta hinna¬konku¬rentsivõimet. Eesti ekspordi turuosa sügisel ning sellele lisandusid energiakriis ja maailmas väheneb ka 2023. aastal. kaubandus¬piiran¬gud, mis eriti Eestis kiirendasid Olukord tööturul on vaatamata majanduslangusele hindade kasvu veelgi. Eesti majandus pidas püsinud suhteliselt tugev. Hõive kasvas 2022. aastal, keerulistele oludele siiski suhteliselt hästi vastu – töötus püsis alla 6% ja palgakasv oli 9%. Töö on hõive püsis ning palgakasv kiirenes, samas kui endale leidnud tubli veerand ajutise kaitse saanud ettevõtted tervikuna suutsid kallinenud sisendhinnad Ukraina sõjapõgenikest, mis on hea tulemus. Hõive väljamüügi¬hinda¬desse üle kanda ja sedakaudu kasvab veidi ka 2023. aastal, kuid põgenike säilitada kasumlikkust. Statistika kohaselt Eesti SKP hõlmamise tõttu tööjõu-uuringusse kasvab ka reaalne maht aasta jooksul siiski vähenes 1,3% ning töötuse määr. Palgakasvu tempo püsib mullusel 2023. aasta veidi paremad väljavaated ei suuda seda tasemel, kuid samas tempos kasvavad ka hinnad, nii langust veel tasa teha. et keskmise palgasaaja ostujõud sellel aastal veel ei Tulevik näib siiski olevat lootustandev. Eesti parane. ettevõtjate ja tarbijate majanduslikud välja¬vaated on Hinnatõus oli 2022. aastal rekordiline (19,4%) mitme küsitluste põhjal nii EL kontekstis kui ka ajalooliselt ebasoodsa asjaolu kokkulangemise tõttu. Kogu küll väga madalad, kuid enamikes riikides paistab maailmamajandus taastus pandeemiakriisist, millele madalseis olema läbitud ja perspektiiv paranemas. lisandus energiakriis ja sõjast tingitud tarnehäired. Kosuv kindlustunne Euroopa Liidus annab lootust, et Kuigi aastased inflatsiooninumbrid on veel aasta teises pooles pöördub kasvule ka Eesti kahekohalised, kallines tarbimiskorv tervikuna 2022. eksport. 2022. aasta lõpus sai kaupade eksport aasta augustist 2023. aasta veebruarini vaid 1,3% suure tagasilöögi ja madalseis jätkub ka sellel aastal, 6 (eelkõige energiahindade selge languse tõttu). 2023. Kevadest alates aastane hinnatõus aeglustub aasta keskmiseks hinnatõusuks kujuneb umbes 9%. oluliselt ning sissetulekute ostujõu kasv taastub. Vaatamata palgatõusust kaks korda kiiremale Eluasemeinvesteeringutes on oodata 2023. aastal hinnatõusule suutsid elanikud 2022. aastal tervikuna langust seoses intressimäärade olulise tõusuga. oma tarbimise taset siiski kasvatada. Aasta teisel Madalseis peaks jääma siiski lühiajaliseks ja poolel enam säästudest ei piisanud kiireneva kinnisvaraturg taastub ka intressimäärade kõrgel hinnatõusu kompen¬seerimiseks ja tarbimine hakkas püsides, kuna tööturul tagasilööke ei oodata. vähenema. See trend jätkub ka 2023. aasta esimeses Investeeringuid hoiab sellel ja järgmisel aastal kõrgel pooles, kui hinnatõus ületab sissetulekute kasvu. valitsussektor, kus kasutatakse ära EL ühtekuuluvus¬poliitika lõppeva perioodi vahendid. Tabel 2. Sisemajanduse koguprodukti prognoos 2023–2027 % 2011–20 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 1. SKP reaalkasv 3,3 8,0 -1,3 -1,5 3,0 2,5 2,3 2,0 1a. SKP püsivhindades (mld 26,0 25,7 25,3 26,1 26,7 27,3 27,9 eurot) 2. SKP nominaalkasv 6,5 14,5 15,1 6,0 5,7 4,7 4,2 4,1 2a. SKP jooksevhindades 31,4 36,2 38,3 40,5 42,4 44,2 46,0 (mld eurot) 2b. RKP jooksevhindades 30,9 35,7 37,8 39,9 41,7 43,4 45,2 (mld eurot) Kasvuallikad 3. Eratarbimiskulutused (sh 3,4 6,5 2,6 -1,1 2,4 1,5 2,4 1,8 MTÜd) 4. Valitsussektori lõpp- 2,1 4,0 -0,3 4,5 -3,0 0,5 0,0 0,2 tarbimiskulutused 5. Kapitali kogumahutus 9,4 2,8 -10,9 5,7 3,8 3,4 1,5 1,4 põhivarasse 6. Sisenõudlus 4,6 6,3 1,3 -1,9 1,9 2,0 1,8 1,5 7. Kaupade ja teenuste 4,6 19,9 5,0 -1,0 3,2 3,6 3,2 3,0 eksport 8. Kaupade ja teenuste 6,1 21,0 5,8 -1,4 1,9 3,0 2,5 2,4 import Panus SKP kasvu 9. Sisemajanduse nõudlus 4,4 6,3 1,3 -1,9 1,8 1,9 1,7 1,4 10. Kaupade ja teenuste -0,9 -0,7 -0,9 0,4 1,1 0,5 0,6 0,6 bilanss Tabel 3. Hindade prognoos 2023–2027 % 2011–20 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 1. SKP deflaator 3,0 6,0 16,6 7,6 2,6 2,1 1,9 2,0 2. Eratarbimise deflaator 2,4 4,2 16,7 8,4 2,9 2,1 1,3 1,9 3. Harmoniseeritud 2,3 4,5 19,4 9,3 3,1 2,2 1,4 2,0 tarbijahinnaindeks 3a. Tarbijahinnaindeks 2,0 4,6 19,4 9,2 3,0 2,1 1,3 1,9 4. Valitsussektori tarbimis- 4,5 5,1 12,9 9,1 1,5 2,8 2,3 2,7 kulutuste deflaator 5. Investeeringute deflaator 1,7 3,1 13,3 5,5 2,8 2,3 2,2 2,2 6. Ekspordi deflaator 1,1 7,9 19,7 5,3 2,0 1,9 2,0 1,9 7. Impordi deflaator 0,6 7,6 19,0 5,2 1,9 2,0 1,8 1,9 7 Tabel 4. Tööturu prognoos 2023–2027 (15–74-aastased) % 2011–20 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 1. Tööhõive (tuh inimest) 639,2 650,5 677,4 679,2 683,3 685,4 685,7 685,7 1a. Tööhõive kasv 1,4 -0,5 4,1 0,3 0,6 0,3 0,0 0,0 2. Tööpuuduse määr 7,4 6,2 5,6 7,4 7,2 6,9 6,6 6,5 3. Tööjõu tootlikkuse kasv (hõivatute 1,8 8,6 -5,2 -1,8 2,4 2,2 2,2 2,0 arvu järgi) 4. Keskmise palga reaalkasv 4,2 2,1 -8,8 -0,2 2,7 1,9 3,0 2,3 4a. Keskmine palk (eurot) 1 548 1 685 1 837 1 942 2 022 2 109 2 197 4b. Keskmise palga nominaalkasv 6,3 6,8 8,9 9,0 5,7 4,1 4,3 4,2 Tabel 5. Maksebilansi prognoos 2023–2027 % SKPst 2011–20 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 1. Võlgnevus välismaailma suhtes 2,8 7,1 -1,7 -0,3 0,6 1,0 1,5 1,9 1a. Jooksevkonto 0,8 -1,8 -2,2 -1,6 -0,7 -0,6 0,0 0,4 2. Kaupade ja teenuste bilanss 3,2 -0,4 -0,6 -0,2 1,0 1,3 2,0 2,5 3. Esmase ja teisese tulu bilanss -2,4 -1,4 -1,6 -1,5 -1,7 -1,9 -2,0 -2,1 4. Kapitalikonto 2,0 8,9 0,5 1,3 1,3 1,6 1,5 1,5 5. Vead ja täpsustused -0,1 -0,9 -1,3 8 2 FISKAALRAAMISTIK 2.1 VABARIIGI VALITSUSE FISKAALPOLIITIKA EESMÄRGID Stabiilsusprogramm ja selle fiskaalraamistik lähtub siseriiklikust eelarvereeglist jätab valitsus TSCG Rahandusministeeriumi 2023. aasta kevadisest mõistes keskpika perioodi eesmärgiks (MTOks) majandusprognoosist1 ning 2023. aasta eelarvest2. valitsussektori struktuurse eelarvepuudujäägi 0,5 protsenti SKPst. Riigieelarve seaduse kohaselt Pärast korralisi riigikogu valimisi asus uus Vabariigi peavad riigieelarved olema koostatud selliselt, et Valitsus ametisse 17. aprillil. Uue valitsuse valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on koalitsioonilepe näeb ette valitsussektori tasakaalus või ülejäägis, kuid lubades eelmiste nominaalse eelarvepuudujäägi vähendamist 2024. eelarveaastate jooksul tekkinud kumulatiivse aastal nõutava 3%ni SKPst. Eesmärkide saavutades struktuurse ülejäägi arvelt planeerida struktuurset paraneb struktuurne eelarvepositsioon 2024. aastal defitsiiti kuni 0,5% SKPst aastas. Võrreldes eelmise 0,6% võrra SKPst, mis vastab riigieelarve seaduses stabiilsusprogrammiga ei ole MTO-d muudetud. sätestatud eelarvereeglitele. Eelmise eelarvestrateegiaga võrreldes on järgmise aasta Koroonakriisi ning Venemaa algatatud Ukraina struktuurse positsiooni eesmärk 1,2 võrra SKPst vastase sõjalise agressiooniga kaasnevate piirangute parem, mis tuleneb koalitsioonileppes heakskiidetud ja sõjapõgenike tõttu valitseb majanduses erandlik meetmetest. Kuna meetmete jõustamine vajab veel olukord. Stabiilsuse ja kasvu paktis sätestatud vastavate õigusaktide koostamist ja vastuvõtmist vabastusklausel lubab Euroopa Liidu liikmesriikidel ning mõjuhinnangud täpsustamist, siis käesolev kalduda kõrvale keskpikast eelarveeesmärgist (MTO) stabiilsusprogramm neid veel ei sisalda, st tegemist või selle suunas liikumisest. Praegusel hetkel on poliitikamuudatusteta stsenaariumiga. Vabariigi teadaolevalt, kehtib see klausel 2023. aasta lõpuni. Valitsus kinnitab keskpika perioodi eelarve Samas kehtib endiselt nõue vältida ülemäärast eesmärgid ning nende saavutamiseks vajalikud eelarvedefitsiiti ehk nominaalne eelarvepuudujääk ei meetmed sügisel koostatavas riigi tohi ületada 3% SKPst. Alates 2024. aastast eelarvestrateegias. Koalitsiooni eelarve eesmärk ja rakendub taas Eesti eelarve baasseaduse nõue selle saavutamiseks vajalikke meetmeid on koos parandada struktuurset eelarvepositsiooni 0,5% võrra nende esialgselt hinnatud eelarvemõjuga kajastatud SKPst juhul, kui eelnenud aastal oli valitsussektori lisas 1. struktuurne eelarvepositsioon kumulatiivselt puudujäägis ja valitsussektori struktuurne Vastavalt Majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, eelarvepositsioon oli puudujäägis. 2023. aasta lõpuni koordineerimise ja juhtimise lepingule (Treaty on kehtib nõude suhtes erand vastavalt riigieelarve Stability, Coordination and Governance in the seaduse eelarvereeglites sisalduvale Economic and Monetary Union, TSCG) seavad vabastusklauslile. liikmesriigid endile keskpika perioodi eelarve eesmärgi (medium-term objective, MTO), mille täitmist hindab Euroopa Komisjon. Lähtudes 1 http://www.fin.ee/majandusprognoosid 2 h ps://fin.ee/riigi-rahandus-ja-maksud/riigieelarve-ja- eelarvestrateegia/riigieelarve 9 2.2 VALITSUSSEKTORI EELARVEPOSITSIOON 2020. aastal puhkenud Covid-19 pandeemia tõttu aasta eelarvepuudujäägiks 1,66 miljardit eurot ehk 1,5 miljardi euro suurusesse puudujääki langenud 4,3% SKPst. Puudujäägi süvenemist eelmise aastaga valitsussektori eelarvepositsioon paranes võrreldes mõjutavad 2023. aasta riigieelarves majanduse kiire taastumise tulemusel 335 miljoni langetatud otsused, millega mh suurendati euro suuruse puudujäägini 2022. aasta lõpuks. Enim peretoetusi, suunati täiendavaid vahendeid paranes sotsiaalkindlustusfondide positsioon, mis riigikaitsesse ja haridussüsteemi ning tõsteti jõudis 157 miljoniga ülejääki tänu tugevale tulumaksuvaba miinimumi. Ka 2023. aasta maksulaekumisele, mis kasvatas nii Tervisekassa kui riigieelarve prognoosiga võrreldes on kulude maht ka Töötukassa reserve. Keskvalitsus ja kohalikud kasvanud tulenevalt intressikulude ning kohalike omavalitsused lõpetasid aasta puudujäägiga, kuid omavalitsuste tegevuskulude kasvust. Samuti on see jäi siiski aasta varasemast väiksemaks. veidi halvenenud väljavaated majanduse olukorrale, Puudujääki vähendas nii hea maksulaekumine kui ka mis vähendab maksulaekumist võrreldes mullu lisaeelarves planeeritust väiksemaks osutunud kulud. sügisel oodatuga. Rahandusministeeriumi kevadise majandusprognoosi kohaselt kujuneb käesoleva Tabel 6. Valitsussektori nominaalne eelarvepositsioon aastatel 2021–2027 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Valitsussektori nominaalne eelarvepositsioon (% SKPst) -2,4 -0,9 -4,3 -4,2 -4,0 -4,5 -4,2 Keskvalitsus -2,5 -1,1 -4,1 -4,0 -3,5 -4,0 -3,6 Sotsiaalkindlustusfondid 0,4 0,4 0,1 0,1 -0,2 -0,3 -0,3 Kohalikud omavalitsused -0,3 -0,3 -0,3 -0,3 -0,3 -0,3 -0,3 Valitsussektori nominaalne eelarvepositsioon (mln eurot) -756 -335 -1 659 -1 704 -1 700 -1 985 -1 955 Keskvalitsus -785 -388 -1 583 -1 637 -1 486 -1 752 -1 676 Sotsiaalkindlustusfondid 136 157 38 60 -86 -120 -159 Kohalikud omavalitsused -107 -104 -113 -127 -127 -114 -120 Valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on kogu stabiilsusprogrammi kestel puudujäägis, ulatudes prognoosi kohaselt sel aastal 2,0%ni SKPst ning 2027. aastaks 4,0%ni SKPst. 10 Tabel 7. Tsükliliselt ja struktuurselt tasandatud eelarvepositsioon aastatel 2020–2027 (% SKPst) 2001–19 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 1. SKP reaalkasv (%) 3,7 -0,6 8,0 -1,3 -1,5 3,0 2,5 2,3 2,0 2. Valitsussektori eelarvepositsioon - -5,5 -2,4 -0,9 -4,3 -4,2 -4,0 -4,5 -4,2 3. Intressimaksed - 0,0 0,0 0,1 0,5 0,6 0,7 0,9 1,0 4. Potentsiaalse SKP reaalkasv (%) 3,5 3,1 2,3 2,4 2,6 1,4 1,2 1,3 1,4 4.a Tööjõu panus pot. kasvu (%) 0,0 0,3 0,6 1,6 1,9 0,4 0,1 0,0 -0,1 4.b Kapitali panus pot. kasvu (%) 1,9 1,2 1,4 1,4 1,5 1,5 1,4 1,4 1,3 4.c Tootlikkuse panus pot. kasvu (%) 1,6 1,5 0,4 -0,6 -0,7 -0,5 -0,3 0,0 0,2 5. SKP lõhe (output gap) 0,5 -2,5 2,9 -0,9 -4,9 -3,4 -2,1 -1,1 -0,5 6. Tsükliline eelarve komponent - -1,2 1,4 -0,4 -2,4 -1,6 -1,0 -0,5 -0,3 7. Tsükliliselt tasandatud eelarve- positsioon - -4,2 -3,8 -0,5 -2,0 -2,6 -3,0 -3,9 -4,0 (7)=(2)-(6) 8. Tsükliliselt tasandatud primaarne positsioon - -4,2 -3,8 -0,4 -1,5 -2,0 -2,3 -3,1 -3,0 (8)=(7)+(3) 9. Ühekordsed meetmed - 0,0 0,9 0,2 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 10. Struktuurselt tasandatud - eelarvepositsioon (10)=(7)-(9) -4,2 -4,7 -0,7 -2,0 -2,6 -3,0 -3,9 -4,0 11. Kumulatiivse struktuurse eelarvepositsiooni arvestus -6,2 -9,5 -8,9 -10,4 -12,4 -14,8 -18,2 -21,4 12. Välisvahendite muutus, % SKPst - 0,0 0,4 0,3 1,3 -0,1 0,4 -0,4 -0,7 13. Eelarvepoliitika impulss Vastu- Vastu- Pro- Vastu- Pro- Pro- Pro- Vastu- - tsükl. tsükl. tsükl. tsükl. tsükl. tsükl. tsükl. tsükl. All ikad: Ee sti Stat istikaamet, Rahandusmin isteeriu m. 11 2.3 VALITSUSSEKTORI TULUD JA KULUD 2023. aastal ulatuvad valitsussektori tulud 38,6%ni mistõttu 2027. aastal vähenevad nii kapitalisiirded SKPst ja kulud 42,9%ni SKPst (vt Tabel 8). kui ka kapitali kogumahutus. Valitsussektori kulude prognoosis täiendavaid COFOGi tegevusalade lõikes on prognoosis eelarvepoliitilisi meetmeid võrreldes valitsussektori kuludest suurim sotsiaalne kaitse (vt kevadprognoosiga ei sisaldu. 2023. aasta kiiret Tabel 10). Sotsiaalne kaitse moodustas 2021. aastal kulude kasvu põhjustavad julgeolekuvõimekuse 13,5% SKPst, millest veidi alla poole oli seotud parandamiseks tehtavad lisakulutused, vanaduspensionidega. Prognoosi kohaselt kasvavad vanaduspensionide ja peretoetuste kasv ning uuest riiklikud pensionikulud aastatel 2023–2027 rahastusperioodist tulenevad suuremahulised keskmiselt 10,0% aastas, mis tuleneb sotsiaalmaksu tegevustoetused ning investeeringud. 2023. aastal laekumisest, pensionide erakorralisest tõusust 20 kasvavad valitsussektori kuludest võrreldes eelneva euro võrra alates 2023. aasta algusest, keskmise aastaga enim sotsiaalsiirded ehk sotsiaaltoetused, pensioni tulumaksuvabastusest ning sotsiaalmaksu hüvitised töötajatele ja vahetarbimine. pensioniosa ja tarbijahinnaindeksi muutusest Perioodil 2024–2027 kasvavad kulud keskmiselt 3,2% sõltuvast pensioniindeksi kasvust. Tervishoiukulude aastas ehk aeglasemalt kui SKP, mistõttu osakaal SKPs püsib perioodil 2023-2027 keskmiselt valitsussektori kulud vähenevad 2027. aastaks tasemel 6,4% SKPst. 2020. aastal ulatusid 40,6%le SKPst (vt Tabel 10). Kõige väiksem on tervishoiukulud 6,6%ni SKPst, mis on kõrgeim tase planeeritud välisvahendite kasutamise maht 2027. 1995. aastast alates. aastal Taastekava investeeringute lõppemise tõttu, Tabel 8. Valitsussektori eelarve tulude ja kulude prognoos 2023–2027 2022 2011-19 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 mln eurot % % % % % % % % % SKPst SKPst SKPst SKPst SKPst SKPst SKPst SKPst SKPst 1. Valitsussektor -335,4 0,1 -5,5 -2,4 -0,9 -4,3 -4,2 -4,0 -4,5 -4,2 2. Keskvalitsus -388,2 -0,3 -4,3 -2,5 -1,1 -4,1 -4,0 -3,5 -4,0 -3,6 4. Kohalikud omavalitsused -104,3 0,0 0,0 -0,3 -0,3 -0,3 -0,3 -0,3 -0,3 -0,3 5. Sotsiaalkindlustusfondid 157,1 0,4 -1,2 0,4 0,4 0,1 0,1 -0,2 -0,3 -0,3 Valitsussektor 6. Tulud kokku 13 931,7 38,9 39,4 39,0 38,5 38,6 37,7 37,6 36,9 36,3 7. Kulud kokku 14 267,1 38,9 44,9 41,5 39,4 42,9 41,9 41,6 41,4 40,6 8. Eelarvepositsioon -335,4 0,1 -5,5 -2,4 -0,9 -4,3 -4,2 -4,0 -4,5 -4,2 9. Intressikulu 27,9 0,1 0,0 0,0 0,1 0,5 0,6 0,7 0,9 1,0 10. Primaartasakaal -307,5 0,1 -5,4 -2,4 -0,8 -3,9 -3,6 -3,3 -3,6 -3,2 11. Ühekordsed ja ajutised meetmed 85,4 -0,1 0,0 0,9 0,2 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Tulud komponentide lõikes 12. Maksutulud (12=12a+12b+12c) 7 639,0 0,0 20,9 21,7 21,1 21,2 20,7 20,5 20,3 20,2 12a. Tootmis- ja impordimaksud 4 763,4 13,9 13,3 13,3 13,2 13,5 13,3 13,1 12,8 12,7 12b. Sissetuleku- ja varanduse maksud 2 875,6 7,3 7,7 8,4 7,9 7,7 7,4 7,4 7,5 7,5 12c. Kapitalimaksud 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 13. Sotsiaalkindlustusmaksed 4 228,0 11,5 12,4 11,9 11,7 12,0 12,0 12,0 12,0 12,0 14. Omanditulud 282,0 1,0 0,7 0,5 0,8 1,1 1,0 1,0 0,9 0,8 15. Muud tulud 1 782,7 5,2 5,3 5,0 4,9 4,3 4,0 4,1 3,7 3,3 16.=6. Tulud kokku 13 931,7 38,9 39,4 39,0 38,5 38,6 37,7 37,6 36,9 36,3 p.m.: Maksukoormus (D.2 (sh EL-le 11 861,8 32,6 33,3 33,5 32,8 33,1 32,6 32,4 32,2 32,1 makstud)+D.5+D.611+D.91-D.995) Kulud komponentide lõikes 17. Hüvitised töötajatele +vahetarbimine 6 087,3 17,1 18,1 17,2 16,8 18,4 18,2 17,7 17,2 16,5 17a. Hüvitised töötajatele 3 758,4 10,5 11,8 10,9 10,4 11,4 11,1 11,0 10,9 10,6 17b. Vahetarbimine 2 328,9 6,6 6,4 6,2 6,4 7,0 7,1 6,7 6,3 5,9 18. Sotsiaalsiirded (18=18a+18b) 5 002,6 13,5 16,2 14,9 13,8 14,8 15,0 15,3 15,5 15,7 millest töötushüvitised - 0,0 0,8 0,5 0,5 0,6 0,7 0,7 0,7 0,7 18a. Mitterahalised sotsiaalsiirded 840,6 1,8 2,3 2,4 2,3 2,4 2,3 2,3 2,4 2,4 18b. Rahalised sotsiaalsiirded 4 162,0 11,7 13,8 12,4 11,5 12,3 12,7 13,0 13,2 13,3 12 19.=9. Intressikulu 27,9 0,1 0,0 0,0 0,1 0,5 0,6 0,7 0,9 1,0 20. Subsiidiumid 270,5 0,6 1,7 1,0 0,7 0,8 0,5 0,4 0,4 0,4 21. Kapitali kogumahutus 2 065,2 5,3 5,8 5,6 5,7 5,5 5,3 5,1 5,3 4,9 22. Kapitalisiirded 168,2 0,7 0,8 0,6 0,5 0,8 0,4 0,5 0,2 0,1 23. Muud kulud 645,4 1,8 2,2 2,3 1,8 2,2 2,0 1,9 1,9 1,9 24.=7. Kulud kokku 14 267,1 38,9 44,9 41,5 39,4 42,9 41,9 41,6 41,4 40,6 p.m. Valitsussektori tarbimine 7 010,9 19,0 20,8 19,8 19,4 21,1 20,7 20,2 19,7 19,2 All ikad: Ee sti Stat istikaamet, Rahandusmin isteeriu m. Tabel 9. Maksukulud riigieelarves aastatel 2022–2024 (mln eurot) Maksukulu Säte Valitsemis- 2022 2023 2024 funktsioon1 KOKKU 349,0 445,3 477,4 1. Käibemaksumäär 9% raamatud ja õppekirjandus KMS §15 lg 2 p 1 haridus 5,6 9,9 10,2 Käibemaksumäär 9% raamatutele, töövihikutele, KMS §15 lg 2 p 5,3 perioodikale ja digiväljaannetele 1,3 2. Käibemaksumäär 5% ajakirjandusväljaanded KMS § 15 lõige vaba aeg, kultuur 2,8 7,2 7,5 2¹ ja religioon 3. Käibemaksumäär 9% ravimitele ja KMS §15 lg 2 tervishoid 80,6 84,6 86,0 meditsiiniseadmetele p2 4. Käibemaksumäär 9% majutusteenustele KMS §15 lg 2 vaba aeg, kultuur 31,9 35,0 36,1 p4 ja religioon 5. Osaliselt või täielikult tasumata arvetega seotud KMS § 29 lõige majandus 15,0 15,0 käibemaksuarvestuse korra muudatus 141 6. Regulaarselt jaotatava kasumi madalam maksumäär TMS §4 lg 5 majandus 63,7 70,1 67,4 14% 7. Täiendav maksuvaba tulu alates teisest lapsest TMS §23¹ sotsiaalne kaitse 31,4 33,1 34,9 8. Täiendav maksuvaba tulu abikaasa eest TMS §234 sotsiaalne kaitse 6,9 6,9 6,9 9. Maksuvaba tulu vanaduspensionieas TMS §235 sotsiaalne kaitse 55,7 87,0 10. Eluasemelaenu intresside mahaarvamine TMS §25 elamu- ja 6,3 6,3 6,3 kommunaalehitus 11. Koolituskulude mahaarvamine TMS §26 haridus 13,2 16,1 17,9 12. Kingitused ja annetused TMS §27 lg 1, 2, vaba aeg, kultuur 3,0 3,3 3,5 3, 6 ja religioon 13. Kindlustusmaksed ning pensionifondi osakute TMS §28 sotsiaalne kaitse 16,1 17,6 18,7 soetamine 14. FIE täiendav maksuvaba tulu põllumajandussaaduste TMS §32 lg 4 majandus 10,2 10,2 10,2 või metsamaterjali võõrandamisel 15. Maksuvaba töötaja terviseedendamise kulu TuMS §48 lg 55 tervishoid 9,9 10,7 11,4 16. Meremeeste ja reederi soodustused TuMS §13 lg 6, majandus 0,3 0,3 0,3 SMS §2 lg 1¹ ja lg 4 p 8, TuMS §52¹ 17. Oma tarbest ülejääva elektri müügi TuMS §15 lg 4 p sotsiaalne kaitse 1,5 1,3 tulumaksuvabastus 12 ja lg 4¹ 18. Väikeõlletootjate 50% aktsiisimäär ATKEAS §46 lg 1 majandus 0,8 0,8 0,8 19. Etanoolisisaldusega kuni 6%vol kääritatud joogi ja ATKEAS §46 lg 2 majandus 15,1 15,3 15,4 veini aktsiisi soodusmäär (soodusmäär on 43% standardmäärast) Tubakavedelike aktsiisiga maksustamise ajutine ATKEAS §8517 majandus 1,3 katkestamine 20. Eriotstarbelise diislikütuse soodsam aktsiisimäär ATKEAS §66 lg 7 majandus 40,0 41,0 35,0 13 21. Kalurite kütuseaktsiisivabastus ATKEAS §27 lg 1 majandus 1,2 1,2 1,2 p 22² 22. Elektrienergia, mida kasutatakse keemilise ATKEAS §27 lg 1 majandus 0,1 0,1 0,1 reduktsiooni jaoks ning elektrolüütilistes, p24, p284 metallurgilistes ja mineraloogilistes protsessides 23. Elektrienergia ja kütus, mida kasutatakse ATKEAS §27 lg 1 majandus 1,1 1,1 1,4 elektri­energia tootmiseks ning elektrienergia, mida p282 kasutatakse elektrienergia tootmise suutlikkuse säilitamiseks 24. Kütus, mida kasutatakse mineraloogilistes ATKEAS §27 lg 1 majandus 0,8 0,8 1,0 protsessides p24 25. Maagaas, mida kasutatakse maagaasivõrgu töös ATKEAS §27 lg 1 majandus 0,0 0,0 0,0 hoidmiseks P 286 26. Suurtarbijate elektrienergia aktsiisi soodustus ATKEAS §66 lg majandus 0,2 0,3 0,4 121 27. Suurtarbijate gaasiaktsiisi soodustus ATKEAS §66 lg majandus 0,8 0,8 0,9 103 28. Aktsiisiga maksustamata biokütuse edastatud kogus ATKEAS §19 lg majandus 0,5 0,5 0,6 14 p22 14 Tabel 10. Valitsussektori kulud valitsemisfunktsioonide (COFOG) lõikes (% SKPst) 2011 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 -19 1. Üldised valitsussektori teenused 1 3,8 4,0 3,8 3,6 4,0 3,8 3,7 3,7 3,5 2. Riigikaitse 2 1,9 2,4 2,0 2,4 2,9 3,3 2,7 2,4 2,0 3. Avalik kord ja julgeolek 3 1,9 2,0 1,8 1,8 1,8 1,8 1,8 1,8 1,8 4. Majandus 4 4,4 5,8 4,8 4,6 5,3 3,9 3,9 3,7 3,4 5. Keskkonnakaitse 5 0,6 0,7 0,6 0,6 0,6 0,6 0,6 0,6 0,6 6. Elamu- ja kommunaalmajandus 6 0,5 0,4 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 7. Tervishoid 7 5,4 6,6 6,5 5,9 6,4 6,3 6,4 6,5 6,6 8. Vaba aeg, kultuur ja religioon 8 2,0 2,0 2,1 2,1 2,1 2,1 2,1 2,1 2,1 9. Haridus 9 5,9 6,4 5,9 5,6 6,1 6,0 5,9 5,9 5,8 10. Sotsiaalne kaitse 10 12,3 14,7 13,5 12,5 13,4 13,8 14,1 14,3 14,4 11. Valitsussektori kulud kokku TE 38,9 44,9 41,5 39,4 42,9 41,9 41,6 41,4 40,6 All ikad: Ee sti Stat istikaamet, Rahandusmin isteeriu m. Tabel 11. Kulueesmärgist eemaldatavad kulud 2022 2022 2023 2024 2025 2026 2027 mln € % SKPst % SKPst % SKPst % SKPst % SKPst % SKPst 1. Välisvahendite kulu, mis on EL tuludega 652 1,8 2,6 1,7 2,0 1,7 1,7 kaetud 1a. sh investeeringud, mis on EL tuludega 342 0,9 1,3 1,1 1,4 1,4 0,9 kaetud 2. Töötuskindlustuse kulu, mis tuleneb 0 0 0 0 0 0 0 majandustsüklist 3. Valitsussektori tulusid muutvad valikulised 272 0,8 -0,2 -0,2 0,2 -0,5 -0,1 meetmed (discretionary measures)* 4. Seadusest tulenevad muudatused 0 0 0 0 0 0 0 valitsussektori tuludes, mis on seotud kulu- vajaduse kasvuga * Arvestat ud meetmed on: valits use ku lu meetmete mõju m ak su laekumi sele ; täiendavate lt divide ndide lt l aekuv tulu maks; tu lu mak sum uudat used ( mak suvaba tul u tõ us, regulaarse lt j aotatava k asumi mak su soodust us, pe nsion ide maksuvaba t ul u tõu s, mahaarvami ste m uudatused,); k äibemaksumuu datu sed; aktsii si muudatu sed; sotsi aa lm aks umu udatuse d; ning muud atu se d mittemak su li ste s t ulu des. All ikas: R ahandu smin istee rium. 15 2.4 VALITSUSSEKTORI FINANTSEERIMINE Riigi rahavoog on kogu stabiilsusprogrammi perioodi võlakohustustest, sealhulgas laenud (CEB, EIB’lt2) ja vältel negatiivne. Valitsussektori netopositsioon ehk t-billide ja pikaajaliste võlakirjade emissioon. võla ja reservide taseme vahe suureneb tänavu 5,5 Negatiivse rahavoo survel suureneb käesoleval aastal protsendipunkti võrra (vt Joonis 1) ning halveneb võlatase nominaalselt ja samuti tõuseb võlakoormus negatiivse rahavoo survel ka järgmistel aastatel. 20,2%ni SKPst. Järk järgult suureneb võlakoormus ka Lähtuvalt kevadprognoosist on sel aastal riigieelarve järgnevatel aastatel ning jõuab prognoosiperioodi positsioon nominaalses puudujäägis ning ka lõpul 33%ni SKPst. rahavoog kokku negatiivne. See tuleneb eelkõige Samuti on välja toodud keskvalitsuse tasemel jätkuvalt pingelisest geopoliitilisest olukorrast ja konsolideeritud võlg nii kodumaise kui ka välisvõla sellest tulenevate riigi kaitse- ja sotsiaalkaitseliste osas, arvestades tehingud, mis on seotud kulutuste tõusust. Lisaks riigieelarve positsioonile valitsemissektori allsektoritega (sh kohustuste võetakse arvesse ka teisi tegureid, mille tõttu on muutused). Riigikassa poolt võetud võlakohustused rahavoog riigieelarve teenindamisest kokku olid tänavu märtsi lõpu seisuga kokku 4,50 miljardit negatiivne. Põhiliselt tuleneb negatiivne rahavoog eurot, millest 2,85 mld (63%) moodustasid läbi kolme teguri: riigieelarve defitsiit sh emiteeritud lühi- ja pikaajalised võlakirjad ning lisaeelarves otsustatud meetmed, riigikassa poolt ülejäänud 1,65 mld (37%) võetud laenud. Käesoleval tagasimakstava laenu suurus ning muud aastal on kavas kasutada lisaks lühiajalistele ja kohandused. pikaajalistele võlakirjadele ka laenuraha. Riigieelarve negatiivset rahavoogu aastatel 2023– Keskvalitsuse panus valitsussektori 2027 rahastatakse lühi- ja pikaajaliste võlakoormusesse tõuseb prognoosiperioodi lõpul võlakirjaemissioonide ning uute laenude abil. 2022.a võrreldes ligi kahekordseks ehk 16%-lt 30%-ni SKPst. Joonis 1. Valitsussektori likviidsed varad, võlakoormus ja netopositsioon (% SKPst) Kohalike omavalitsuste võlatase samuti kasvab (% SKPst) järgnevatel aastatel seoses vajadusega finantseerida 15 11,0% negatiivset rahavoogu. Võlakohustused tõusevad 11 7,3% 6,8% prognoosiperioodi lõpuks üle 1,47 miljardi euro, Reservid 7 3 jõudes 3,2% juurde SKPst. See on aga viimase 5. -1 -5 -7,4% aasta keskmisest suhtarvust (3,0%) veidi kõrgem. -9 -13 -12,8% -17 Sotsiaalkindlustusfondid ehk Töötukassa ja -21 -18,4% Tervisekassa Eesti võlakoormusesse ei panusta. Võlg -25 -20,2% -26,2% -29 -33 Joonis 2. Keskvalitsuse võla tagasimaksed -37 -33,0% '12 '13 '14 '15 '16 '17 '18 '19 '20 '21 '22 '23 '24 '25 '26 '27 700 Reservid Võlg Netovarad(+)/-võlg(-) 600 500 All ikad: Rahandusmin istee rium, Ee sti Stati stik aamet 400 300 Eesti valitsussektori võlg suurenes 2022. aastal 146,0 200 418,0 nominaalselt (+1 121 mln), kui ka osakaaluna SKPst 100 vähenes 0,8 protsendipunkti võrra. Nii riigi kui ka 0 kohalike omavalitsuste võlakoormus kasvas eelmisel '19 '20 '21 '22 '23 '24 '25 '26 '27 aastal (vt Error! Reference source not found., Lisa Võla tagasimaksed (mln eur) 6). Põhiline osa võla kasvust tulenes riigikassa poolt möödunud aastal võetud täiendavatest Allika s: Rahan dusmin istee riu m 16 Prognoosiperioodi jooksul hoitakse keskvalitsuse Stabiliseerimisreserv on finantsreserv tasemel vajalikku likviidsuspuhvrit rahavoogude kriisiolukordadeks, mida kasutatakse näiteks teenindamiseks. Kõik laenatud raha on paigutatud finantskriisides, eriolukordades ja üldmajanduslike likviidsusreservi, mis parandasid mullu Riigikassa riskide vähendamiseks. Stabiliseerimisreservi likviidsust. Riigikassa võla moodustavad muuhulgas tulusus oli rahaturu negatiivsete intressimäärade NIB3-lt saadud laenuvahendid ning samuti nii tõttu 2022. aastal -1,66% (vt Error! Reference source lühiajalised kui ka pikaajalised võlakirjaemissioonid. not found.). Prognoosi kohaselt vähenevad käesoleval aastal Likviidsusreservi kasutatakse riigi igapäevase keskvalitsuse ja samuti ka kohalike omavalitsuste rahavoo juhtimiseks ja selle maht muutub samuti reservid. Tänavu suurenevad riigi toel igapäevaselt. Likviidsusreserv hõlmab arvestuslikult sotsiaalkindlustusfondide (Tervisekassa, riigi, Tervisekassa, Töötukassa, mõningate Töötukassa) reservid. sihtasutuste ja teiste isikute (nt Pensionikeskus) raha. Seega hõlmab arvestuslikult likviidsusreserv Järgnevatel aastatel on ette näha valitsussektori enamat, kui ainult keskvalitsuse likviidseid reservide taseme stabiliseerumist 7% juurde SKPst, vahendeid. Seisuga 31.03.2023 oli riigi sealjuures hoiab riik vajalikku likviidsuse sihttaset, likviidsusreservis 1 336 mln eurot. Reservi et tagada riigi kohustuste õigeaegset täitmist. paigutused on tehtud võlakirjadesse ja hoiustesse. Riigieelarve negatiivset rahavoogu rahastatakse Likviidsusreservi 2023. aasta oodatav tulusus on esmalt likviidsusreservi arvelt, mille hulgas on juba 2,90%. eelnevalt kaasatud lisavahendid. Prognoosiperioodi lõpus ehk 2027. aastal moodustavad valitsussektori Käesoleval aastal vähendab likviidsusreservi taset reservid 6,8% SKPst. rahavooline puudujääk, mille täitmiseks kaasatakse prognoosi kohaselt täiendavaid vahendeid kokku 2022. aasta lõpus ulatusid keskvalitsuse reservid4 1 360 mln ulatuses. Võla kaasamist alustati märtsis 2,50 mld euroni ehk 6,9%ni SKPst. Arvestuse kui emiteeriti lühiajalisi võlakirju kokku 250 mln euro kohaselt koosnevad keskvalitsuse reservid nii ulatuses tähtaegadega 6 ja 12 kuud, mis katavad Riigikassa hallatavatest reservidest (sh riigikassa rahavoost tulenevaid vajadusi. Riik võib stabiliseerimisreserv ning likviidsusreserv ilma sellel aastal lisanduva tekkiva võlavajaduse katta nii sotsiaalkindlustusfondideta) kui ka muude asutuste laenude, lühi kui ka pikaajaliste võlakirjade likviidsetest vahenditest. emissioonidega. Tabel 12. Valitsussektori võlakoormuse muutus 2022. aastal 31. detsember 2021 31. detsember 2022 Muutus mln eurot % SKPst mln eurot % SKPst % SKPst Valitsussektor 5 534,1 17,6 6 656,2 18,4 0,8 Kodumaine võlg 1737,9 5,5 1790,7 4,9 -0,6 Välisvõlg 3 796,2 12,1 4 865,5 13,4 1,4 Keskvalitsus[1] 5562,6 17,7 6813,7 18,8 1,1 Kodumaine võlg 1 988,7 6,3 2 204,9 6,1 -0,2 Välisvõlg 3573,9 11,4 4608,8 12,7 1,4 Kohalikud omavalitsused 908,7 3,3 987,4 3,1 -0,2 Kodumaine võlg 686,4 2,5 730,7 2,3 -0,2 Välisvõlg 222,3 0,8 256,7 0,8 0,0 Sotsiaalkindlustusfondid 0 0 0 0 0 Kodumaine võlg 0 0 0 0 0 Välisvõlg 0 0 0 0 0 [1] Ke skval itsuse taseme l konsolideeritu d n umbe r. All ikas: R ahandu smin istee rium, Ee sti Stati stik aamet. 17 Tabel 13. Valitsussektori võlakoormus 2021–2027 (% SKPst) 2022 2023* 2024* 2025* 2026* 2027* 1. Võlg kokku 18,4 20,2 23,6 27,1 30,4 33,0 2. Muutus võlakoormuses 0,8 1,8 3,4 3,5 3,3 2,6 Panused võlakoormuse muutusesse: (2=3-4+5+6)3 3. Nominaalse SKP kasvu panus -2,3 -1,0 -1,1 -1,1 -1,1 -1,2 4. Primaarne eelarvetasakaal -0,8 -3,9 -3,6 -3,3 -3,6 -3,2 5. Intressimaksed 0,1 0,5 0,6 0,7 0,9 1,0 6. Võlakoormuse muutuse ja eelarvepositsiooni vaheline 2,2 -1,5 0,3 0,6 -0,1 -0,5 erinevus (stock-flow adjustment, SFA) Valitsussektori võla hinnanguline intressimäär (%) 0,5 2,6 3,2 3,2 3,3 3,5 Muud asjakohased näitajad 7. Likviidsed finantsvarad 11,0 7,3 7,0 7,0 6,9 6,8 8. Võla amortisatsioon alates eelmise aasta lõpust4 1,3 1,1 0,5 0,3 0,3 0,3 9. Netovõlg (9=1-7) 7,4 12,8 16,6 20,1 23,5 26,2 10. Välisvaluutas nomineeritud võla osakaal (%) 0 0 0 0 0 0 11. Keskmine aegumistähtaeg5 (aastat) 7,2 7,5 7,5 7,5 7,5 7,5 * - prognoos. All ikas: R ahandu smin istee rium, Stat ist ik aame t. Tabel 14. Valitsussektori likviidsed finantsvarad 2020–2027 (mln eurot, % SKPst) 2011-2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 keskmine Finantsvarad kokku (mln 1 859 3 302 3 099 3 988 2 803 2 827 2 955 3 048 3 132 eurot) sh keskvalitsus 838 1 996 1 806 2 507 1 307 1 296 1 536 1 771 2 038 kohalikud 206 504 385 364 341 316 290 268 244 omavalitsused 815 802 909 1 117 1 155 1 215 1 129 1 009 850 sotsiaalkindlustusfondid Finantsvarad kokku (% 8,7 12,0 9,9 11,0 7,3 7,0 7,0 6,9 6,8 SKPst) sh keskvalitsus 4,0 7,3 5,7 6,9 3,4 3,2 3,6 4,0 4,4 kohalikud omavalitsused 0,9 1,8 1,2 1,0 0,9 0,8 0,7 0,6 0,5 sotsiaalkindlustusfondid 3,8 2,9 2,9 3,1 3,0 3,0 2,7 2,3 1,8 *valitsussektori tasandil konsolideeritud 3 Mõnel aastal ümardamisest tulenevalt võrdus ei kehti. 4 Keskvalitsus ilma sihtasutuste ja avalik-õiguslike juriidiliste isikuteta. 5 Keskvalitsus ilma sihtasutuste ja avalik-õiguslike juriidiliste isikuteta. 18 3 SENSITIIVSUSANALÜÜS JA VÕRDLUS EELMISE PROGRAMMIGA 3.1 RISKISTSENAARIUM Riskistsenaariumi koostamise eesmärgiks on näidata märkimisväärne langus ning säästude majandusarengu alternatiivseid võimalusi ning nende ammendumine. Kokkuvõttes tähendab see mõju riigieelarvele. heitlikumaid väljavaateid majandusele, ehk langus kujuneb sel aastal sügavamaks ning taastumine Kevadprognoosi riskistsenaarium (aasta teises pooles) saab olema vaevalisem. Eestit tabas mullu mitu kriisi korraga, põhjustades Riskistsenaariumi kohaselt võib majanduslangus olla Euroopa suurima majanduslanguse. Energiakriisiga käesoleval aastal 3% ning järgmise aasta taastumine kaasnenud sisendite kiire kallinemine, Venemaale kõigest osaline, 1,8% (vt Joonis 3). Stsenaariumi kehtestatud sanktsioonid ja idanaabrilt pärit tooraine kohaselt tõuseb tööpuudus käesoleval aastal üle 8%. ja sisendite impordi lõppemisega kaasnenud SKP nominaalmaht jääks järgmisel ja ülejärgmisel kulueelise kadumine ning Põhjamaade kinnisvaraturu aastal prognoosi põhistsenaariumist ligikaudu 1,6-1,7 kukkumine on Eesti tööstussektori olukorda oluliselt mld euro võrra madalamaks. halvendanud. Lisaks olid Kesk-Euroopaga võrreldes riigipoolsed energialeevendusmeetmed sel korral Riskistsenaariumis suurem eelarvepuudujääk ettevõtetele pea olematud, mis pärssis omakorda Riskistsenaariumi tulude ja kulude prognoos tugi-neb konkureerimist Euroopa turul. Seda olukorda makromajanduse vastavale prognoosile ja näeb ette ilmestab tööstustoodangu (ja kaubaekspordi) valitsussektori eelarvepositsiooni halvenemist 0,7% kahekohaline langus eelmise aasta viimases võrra SKPst sel aastal ehk puudujääk ulatub 5%ni kvartalis, mis oli Euroopa Liidu üks sügavamaid, aga SKPst. Käesoleva aasta suurem puudujääk ka kaubandusbilansi kiire halvenemine. baasstsenaariumiga võrreldes tuleneb eelkõige Joonis 3. Majanduskasv, kevadine riskistsenaarium (%) maksutulude väiksemast laekumisest, mis mõjutab kõiki valitsussektori tasandeid. Ka järgnevate aastate 4 majanduskasv on riskistsenaariumi kohaselt 2 baasstsenaariumist madalam, mis kasvatab puudujääki järgmisel aastal 1,2% võrra SKPst ja 2025. 0 aastal 0,9% võrra SKPst. -2 Riskistsenaariumi kohaselt suureneb netovõlg kuni 3 protsendipunkti võrra. Baasstsenaariumist -4 negatiivsem keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste '22 '23 '24 '25 eelarvepositsioon suurendavad riskistsenaariumis Riskistsenaarium Baasprognoos nende valitsussektori tasandite võla taset. Seega valitsussektori võlakoormus suureneb täiendava Riskistsenaariumis oleme arvestanud eksportivate finantseerimisvajaduse tõttu riskistsenaariumis kuni ettevõtete konkurentsivõime püsiva 2,5% võrra. Halvenenud sotsiaalkindlustusfondide kahjustumisega, mis mõjutab ka selle aasta eelarvepositsiooni läbi vähenevad valitsussektori väljavaateid. Lisaks piirab sisetarbimist väga kiire reservid kuni 0,5 protsendipunkti võrra. inflatsiooniga kaasnenud majapidamiste ostujõu 19 Tabel 15. Riskistsenaarium Riskistsenaarium Erinevus baasprognoosist % 2022 2023 2024 2025 2023 2024 2025 1. SKP jooksevhindades 36,2 37,6 38,8 40,8 -0,7 -1,7 -1,6 2. SKP reaalkasv -1,3 -3,1 1,8 3,1 -1,6 -1,2 0,6 3. SKP nominaalkasv 15,1 3,8 3,4 5,0 -2,2 -2,3 0,3 4. THI 19,4 8,8 1,7 1,9 -0,4 -1,3 -0,2 5. Sisenõudluse reaalkasv 1,3 -3,1 0,9 2,8 -1,2 -1,0 0,8 6. Ekspordi reaalkasv 5,0 -3,0 2,0 3,2 -2,0 -1,2 -0,4 7. Tööhõive kasv 4,1 -0,7 0,1 0,6 -1,0 -0,5 0,3 8. Palga nominaalkasv 5,6 8,4 8,3 7,7 1,0 1,1 0,8 9. Valitsussektori eelarvepositsioon -335 -1 872 -2 085 -2 011 -213 -381 -311 (mln eurot) 9a Keskvalitsus -388 -1 699 -1 840 -1 625 -116 -203 -139 9b Sotsiaalkindlustusfondid 157 -34 -62 -200 -71 -121 -114 9c Kohalikud omavalitsused -104 -139 -183 -185 -26 -56 -58 10. Valitsussektori eelarvepositsioon -0,9 -5,0 -5,4 -4,9 -0,7 -1,2 -0,9 (% SKPst) 10a Keskvalitsus -1,1 -4,5 -4,7 -4,0 -0,4 -0,7 -0,5 10b Sotsiaalkindlustusfondid 0,4 -0,1 -0,2 -0,5 -0,2 -0,3 -0,3 10c Kohalikud omavalitsused -0,3 -0,4 -0,5 -0,5 -0,1 -0,2 -0,2 All ikas: R ahandu smin istee rium, Stat ist ik aame t. 3.2 INTRESSIMÄÄRADE SENSITIIVSUSANALÜÜS Eesti riigil tuleb oma tegevuste rahastamiseks ning riigi rahanduse sensitiivsust (haavatavust) jätkuvalt laenata nii kodumaistest kui ka välistest kõikuvate intressimäärade korral. Juhul, kui vahenditest. Intressimäärade tõus ja seeläbi valitsussektorile kohaldatud intressimäärad tõusevad intressikulude suurenemine avaldab otsest ning vahemikus 2023–2027 100 baaspunkti võrra aastas negatiivset mõju eelarvetasakaalule. Samuti avaldab (vt Tabel 16), on otsemõju eelarvele 73 mln eurot (0,2 intressimäärade kasv ka ebasoodsat mõju % SKPst) esimesel ning prognoosiperioodi viimasel investeeringutele ning tarbimisele. Seega on oluline aastal on kumulatiivne intressikulu kokku 553 mln hinnata läbi sensitiivsusanalüüsi ka Eesti majanduse eurot (1,2% SKPst). Tabel 16. Intressimäärade tõusu mõju Intressimäärade tõusu mõju 2023 2024 2025 2026 2027 100 baaspunkti võrra (1 %) Intressikulude erinevus 72,9 91,3 110,8 130,1 147,6 võrreldes baasstsenaariumiga, mln Intressikulu erinevus 0,2 0,2 0,3 0,3 0,3 baasstsenaariumist, % SKP 20 3.3 VÕRDLUS EELMISE PROGRAMMIGA Rahandusministeeriumi 2022. aasta kevadprognoos jalajälge. Sellega kaasneb ka püsivam negatiivne oli koostatud järsult muutunud geopoliitilises mõju majanduse kasvuvõimekusele. olukorras, kus olukord oli väga ebakindel. Venemaa Valitsussektori eelarvepositsioon kujunes möödunud algatatud Ukraina vastase sõjalise agressiooni tõttu aastal oodatust paremaks peamiselt tänu rakendatud kaubanduspiirangud Venemaa, Valgevene väiksematele kuludele. Ootused selle aasta ja Ukraina suunal, toormehindade kõrgem tase ning struktuurse eelarvepositsiooni suhtes on aga oluliselt kindlustunde alanemine mõjutasid negatiivselt Eesti halvenenud. Koos 2023. aasta riigieelarves majandust. Täna võib tõdeda, et esialgu otsustatud meetmetega ulatub sel aastal puudujääk ülehindasime Vene turu ja toorme äralangemisega majandusporgnoosi kohaselt 2%ni SKPst, mis on ning alternatiivsete kaubakanalite leidmisega seotud siiski 1,5% võrra eelmises eelarvestrateegias raskusi, mistõttu kaubakanali mõju realiseerus oodatust väiksem. Järgnevatel aastatel struktuurne oluliselt väiksemas ulatuses. Samas tänast ülikõrget puudujääk prognoosi kohaselt süveneb, mis ei ole inflatsiooni aastatagune prognoos siiski ette ei kooskõlas kehtivate eelarvereeglitega. Uus valitsus näinud, mistõttu elanike ostujõud ning lähiaastate kinnitab oma eelarvepoliitilised eesmärgid ja nende kasvupotentsiaal tõenäoliselt kannatab kõrgete saavutamise meetmed sügisel koostatavas riigi energiahindade ning kaubandusraskuste tõttu. eelarvestrateegias aastateks 2024-2027. 2022. aasta sügiskuudel toimunud energiakandjate 2022. aasta valitsussektori võlakoormus osutus järsk odavnemine ning siseriiklike hinnatõusu Stabiilsusprogramm 2022 prognoosis oodatust 2,3% kompensatsioonimeetmete rakendamine on piiranud võrra SKPst väiksemaks peamiselt tänu kiiremale hinnataseme edasist tõusu. Teisalt on inflatsioon makromajanduslikule arengule, mis suurendas muutunud laiapõhjalisemaks, sealhulgas toidu maksulaekumisi oodatust enam. See võimaldas riigil kallinemise tõttu, ning üldist hinnalangust ei ole kasutada finantseerimiseks likviidsusreservi toimunud. Majanduse järk-järguline taastumine kriisi vahendeid oodatust enam, mistõttu laenuvajadus oli mõjust võiks alata 2023. aasta teisest poolest. väiksem. Madalama baastaseme tõttu jääb ka selle Elanikud on oma senist tarbimistaset püüdnud hoida, aasta oodatav võlatase eelmisele prognoosile alla, kuid säästud on ammendumas ning intressitõus kuid prognoosiperioodi lõpuks on halvenenud vähendab ostujõudu veelgi. Ka meie peamiste nominaalse eelarvepositsiooni tõttu oodata suuremat kaubanduspartnerite majandused on nõrgas seisus, võlakoormust. mistõttu me tõenäoliselt ei kasvata oma ekspordi Tabel 17. Võrdlus Stabiilsusprogramm 2022 prognoosiga 2022 2023* 2024* 2025* 2026* 2027* SKP reaalkasv (%) Eelmine versioon -1,0 1,2 3,2 2,7 2,6 - Praegune uuendus -1,3 -1,5 3,0 2,5 2,3 2,0 Erinevus -0,3 -2,7 -0,2 -0,2 -0,3 - SKP nominaalkasv (%) Eelmine versioon 6,7 3,7 5,0 4,8 5,0 - Praegune uuendus 15,1 6,0 5,7 4,7 4,2 4,1 Erinevus 8,4 2,3 0,7 -0,1 -0,8 - Harmoneeritud tarbijahinnaindeks (THHI) (%) Eelmine versioon 12,4 2,0 1,2 1,7 2,0 - Praegune uuendus 19,4 9,3 3,1 2,2 1,4 2,0 Erinevus 7,0 7,3 1,9 0,5 -0,6 - Valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon (% SKPst) Eelmine versioon -4,5 -3,5 -3,0 -2,5 -2,0 - Praegune uuendus -0,7 -2,0 -2,6 -3,0 -3,9 -4,0 Erinevus 3,8 1,5 0,4 -0,5 -1,9 - Valitsussektori võlg (% SKPst) Eelmine versioon 20,7 24,1 27,7 29,2 29,7 - Praegune uuendus 18,4 20,2 23,6 27,1 30,4 33,0 Erinevus -2,3 -3,9 -4,1 -2,1 0,7 - Allikas: Rahandusministeerium. 21 4 EELARVEPOLIITIKA JÄTKUSUUTLIKKUS 4.1 PIKAAJALINE JÄTKUSUUTLIKKUS Selles peatükis esitatud pikaajalised eelarve- aastaks 2070, ehk jõuame peaaegu ühe ülalpeetavani projektsioonid (vt Tabel 18) baseeruvad 2021 Ageing ühe töötaja kohta. Report’i eeldustel ja prognoosidel (lühidalt AR2021). Pensionisüsteemile avaldab rahvastiku vananemine AR2021 on iga kolme aasta järel EL liikmesriikide ja ja ülalpeetavate suhte halvenemine kõige enam mõju. Euroopa Komisjoni koostöös valmiv põhjalik Kehtiv süsteem on finantsiliselt küll jätkusuutlik ühiskonna vananemisega seonduvate kulude analüüs (kulud osakaaluna SKPst vähenevad), kuid ja prognoos. Selles käsitletakse põhjalikult pensioni-, pensionide suhe keskmisesse palka halveneb. tervishoiu-, hoolekande- ja haridusega seonduvaid Samuti on probleemiks pensionide suurenev kulutusi. Pikemas perspektiivis ühtivad need trendid ebavõrdsus. Pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse ja Rahandusministeeriumi nägemusega tulevasest muude probleemide parandamiseks on viimastel arengust. Pensionide prognoosis on lähtutud aastatel tehtud olulisi muudatusi: Rahandusministeeriumi detailsest pensionimudeli prognoosist. Kuna töövõimetuspensionid on liikunud  Lisaks juba kehtinud pensioniea tõusudele kuni pensionisüsteemist välja Töötukassasse, kuid on riigi aastani 2026, seotakse pensioniea muutus jaoks ikkagi vananemisega seonduv kulu, on selle oodatava eluea muutusega. kulu käsitletud koos pensionidega. Muud  Alates 2021. aastast on pensionile mineku aeg vananemisega seotud kuluprognoosid on koostatud paindlik ning vastavad pensionivähendused- ja Euroopa Komisjoni poolt. Valitsussektori tulude ja suurendused on aktuaarselt neutraalsed, mis kulude koondprognoos on koostatud tähendab, et keskmine riigi kulu pensionile ei Rahandusministeeriumi poolt. Väärib rõhutamist, et sõltu sellest, kui vara või hilja inimene pensionile käesolevas peatükis esitatud projektsioonide läheb. eelduseks on tänaste otsuste kehtimine kogu  Samuti on alates 2021. aastast võimalik projektsiooniperioodi jooksul ning tänaste poliitikate inimestel oma pensionimakseid vähendada või jätkumine, mistõttu ei peegelda nad kõige peatada, näiteks kui on soov osaleda tööturul. tõenäolisemat tulevikustsenaariumit, vaid näitavad  Alates 2021. aastast on pensionivalemis uus demograafiliste trendidega kaasneva väljakutse solidaarsust suurendav komponent. suurust, millele on võimalik poliitikameetmetega Pensioni teise samba vabatahtlikuks tegemine reageerida. Selleks, et avalduksid jätkusuutlikkuse suurendab survet esimese samba kulutusteks probleemid, on eeldatud, et eelarvereeglid ei kehti. pikemas perspektiivis, kuna keskmine pensioni AR2021 sisaldab ka tervet rida erinevaid asendusmäär võib langeda alla 40%, mis on stsenaariumeid, lähtuvalt erinevatest eeldustest, et vastuolus Euroopa sotsiaalharta kokkuleppega. Teise näidata nende prognooside tundlikkust eelduste samba muudatusi pole allolevas prognoosis suhtes. arvestatud, kuna prognoos valmis enne nende Vananemise mõju riigi rahandusele tuleb peamiselt jõustumist. Vananemise raporti pensionianalüüs läbi selle, et muutub töötava ja ülalpeetava sisaldab mitmeid täiendavad pikaajalisi rahvastiku suhe. Vastavalt Eurostati viimasele stsenaariumeid. Enamus neist näitavad rahvastikuprognoosile (EUROPOP 2018) kasvab baasstsenaariumiga kehvemaid tulemusi näiteks ülalpeetavate (siin eeldatud kuni 19-aastased ja pensionisüsteemi asendusmäärade ja finantsilise vanemad kui 65 aastat) suhe tööealisse rahvastikku jätkusuutlikkuse seisukohalt. Käesoleval aastal (vanusevahemik 20–64) 70%lt aastal 2019 95%ni valmis korraline pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse analüüs6. Selles tuuakse välja, et mitme 6 https:// sm. ee/too- ja- pension/pe nsion; https: //sm.ee /media/27 33/do wnload 22 pensionisüsteemi eesmärgi saavutamine on Kokkuvõttes näitab tänase poliitika jätkumise praeguse süsteemiga raske. jätkusuutlikkuse analüüs, et tulenevalt pensioniea kasvust on surve riigi rahandusele demograafiliste Tervishoiusüsteemis on pikaajaline demograafiast muudatuste poolt pigem madal ja tervikuna väheneb. tulenev surve kulutusi suurendada. Vanemad Siiski on nii pensionisüsteemis, tervishoius kui ka inimesed kasutavad rohkem ja keskmisest kallimaid hoolduskoormuses eelkirjeldatu põhjal potentsiaalne tervishoiuteenuseid. Samuti suureneb pikaajaline kulusurve siiski olemas, millega senised hoolduskoormus. Haridussüsteemile pikas keskpikad fiskaalplaanid ei arvesta. Ka on tegemist perspektiivis kulusurvet ei ole, kuna laste arv keeruliste kulukate süsteemidega, mille reformimine tõenäoliselt ei kasva. nõuab laiemat ühiskondlikku kokkulepet. Tabel 18. Riigi rahanduse pikaajaline jätkusuutlikkus 2019–2070 (% SKPst) 2019 2030 2040 2050 2060 2070 Kulud kokku 38,9 39,9 39,5 39,5 39,2 38,6 sellest: vananemisega seotud kulud 17,2 16,6 16,2 16,1 16,0 15,6 Pensionid 7,8 6,9 6,5 6,1 5,8 5,4 Sotsiaalkindlustuspensionid 7,8 6,9 6,5 6,1 5,8 5,4 Vanadus- ja eelpensionid 6,2 5,6 5,4 5,1 4,8 4,6 toitjakaotus- ja invaliidsuspensionid, töövõimetoetus 1,3 1,0 0,9 0,8 0,8 0,7 ametipensionid (juhul, kui valitsussektori eelarvest) - - - - - - muud pensionid 0,2 0,2 0,2 0,1 0,1 0,1 Tervishoid 4,9 5,2 5,4 5,6 5,7 5,7 Hoolekanne (oli varem tervishoiukulude osa) 0,4 0,5 0,5 0,6 0,7 0,7 Intressimaksed 0,0 0,2 0,2 0,2 0,2 0,2 Hariduskulud 4,2 4,1 3,7 3,8 3,9 3,8 Muud vananemisega seotud kulud 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Tulud kokku 39,0 38,5 37,5 36,9 36,5 36,2 sellest: tulud varadelt (sh intressitulud) 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 sellest: sotsiaalkindlustusmaksed (I samba tulud) 6,5 5,8 5,7 5,6 5,5 5,5 Pensionikindlustuse varad (I sammas) 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 sellest: pensionikindlustuse konsoliseeritud varad (muud varad 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 muu valitsussektori võlakirjad) Pensionireformi mõju II sambasse suunatud sotsiaalkindlustusmaksed (riigi 4%) 1,7 1,8 1,8 1,9 1,9 1,9 II samba pensionite väljamaksed 0,1 0,3 0,6 1,0 1,5 1,9 Eeldused: Tööjõu tootlikkuse kasv, % 3,5 3,0 1,9 1,8 1,7 1,5 SKP reaalkasv, % 3,9 2,5 1,6 1,3 1,4 1,5 Tööjõus osalemise määr, mehed (vanuses 20–64), % 87,4 88,4 89,4 90,2 90,9 91,1 Tööjõus osalemise määr, naised (vanuses 20–64), % 80,3 81,3 82,3 83,3 84,5 84,6 Tööjõus osalemise määr kokku (vanuses 20–64), % 83,8 84,9 86,0 86,9 87,8 88,0 Töötuse määr (15-64), % 4,6 6,5 6,6 6,6 6,6 6,6 Üle 65-aastaste osakaal rahvastikus, % 19,9 23,3 25,8 28,4 30,9 30,5 All ikas: R ahandu smin istee rium, EL Maj andu spo li itik a kom i tee. Märk used: prognoos ei sisal da pensionikin dl ustuse tei se s amba vabatahtl ikuks tegemise mu udat usi, mi s jõust usid 2 020 aast a sü gisel, kuna prognoosieeldu sed- ja arvutu se d val misid e nne vastavat rii giko htu otsust. 23 4.2 TINGIMUSLIKUD KOHUSTUSED Valitsussektori potentsiaalsete kohustuste hulka mahtu on oluline jälgida riigi rahanduse pikaajalise loetakse kohustusi, mille tegelik realiseerumine jätkusuutlikkuse hindamisel. Seisuga 31.12.2022 on sõltub mõnest tulevikus selguvast asjaolust. garanteeritud laenud ja potentsiaalsed kohustused Potentsiaalseid kohustusi ei liideta valitsussektori kokku 2,52 miljardit eurot, mis on 7% SKP-st. võlakoormusele (v.a EFSFi garantii), kuid nende Tabel 19. Tingimuslikud kohustused % SKP-st 2022 2023 Tingimuslikud 7,0% 7,7% kohustused sh seotud 6,9% 7,6% finantssektoriga 5 RIIGI RAHANDUSE KVALITEET 5.1 EELARVE PROTSESS Riigieelarve seadust on viimase kümne aasta jooksul 2017. aastal toimunud seaduse muudatuse eesmärk mitmel korral muudetud. Peale üleminekut oli suurendada eelarve informatiivsust, vähendada tekkepõhisele (muudatus 2014, jõustumine 2017. bürokraatiat ning lähtuda mitme aasta vaatest eelarvele) ja tegevuspõhisele (muudatus 2017, fiskaalpoliitikale. 2020. aastal läks Eesti üle jõustumine 2020. eelarvele) riigieelarvele on tegevuspõhisele riigieelarvele, mis seob selgunud kitsaskohad, mis vajavad reguleerimist, finantsjuhtimise ja strateegilise planeerimise. täpsustamist ja on vaja teha selgeid kokkuleppeid. Tegevuspõhise eelarve kontseptsioon põhineb tulemusjuhtimisel (Performance Budgeting). Riigieelarve seaduse (RES) 2014. aasta muudatuste Tegevuspõhine eelarve annab lisaks majanduslikule üks eesmärk oli ühtlustada eelarvestamise ja sisule ülevaate riigi tegevustest. OECDhinnangul on raamatupidamise arvestuspõhimõtted, sh muuta eelarve koostamisel tulemustest lähtumine hea finantsplaneerimine täpsemaks valitsussektori praktika, mida 2018. aastal kasutas OECD andmetel eelarvepositsiooni arvestamiseks; tõsta riigis kolmkümne kaheksast OECD riigist kolmekümmend. finantsaruandluse kvaliteeti, tagades täpsem ja Peamine põhjus tulemusinfo kajastamiseks on operatiivsem ülevaade riigi nõuetest, kohustustest ja läbipaistvuse ja vastutuse suurendamine, mis investeeringute vajadustest; luua eeldused võimaldab parlamendil paremini eelarvest aru saada tulemuspõhise eelarvestamise arendamiseks. ning kaasa rääkida. Arvestuspõhimõtete ühtlustamise all peeti seaduse muutmisel silmas finantsjuhtimises ühesuguste Riigieelarve seadust muudeti uuesti 2021. aastal, mõistete ja klassifikaatorite kasutamist; eesmärk oli suurendada eelarve informatiivsust, raamatupidamisaruannete efektiivsemat kasutamist muutes aastase eelarve seaduse detailsemaks näidates eelarve tegelike tulude laekumisi ja (tuues sisse programmi tegevuse tasandi); vahendite kasutamist; tõhusama eelarve kontrolli vähendada bürokraatiat viies riigi eelarvestrateegia ja teostamist. Samuti kavandati seaduse muutmise eelarve protsessi kevadest sügisesse ning eesmärgina strateegilise juhtimise korrastamine suurendada Riigikogu rolli pikaajaliste eesmärkide suurendades Riigikogu rolli pikaajaliste eesmärkide seadmisel defineerides Eesti 2035 pikaajalise seadmisel1. strateegia. 24 2022. aasta oktoobris alustas Rahandusministeerium VTK kirjeldab probleeme ja ei sisalda lõplikke riigieelarveseaduse muutmise lahendusettepanekuid, seega ei ole koostamise väljatöötamiskavatsusega (VTK), sest praktikas ei käigus otsustatud, millises ulatuses on vaja ole rakendunud kõik need eesmärgid, mida 2014. ja riigieelarve seadust muuta. Eeldatavalt ei nõua 2017. aastal riigieelarve seaduse muutmisel muudatuste hulk uue tervikseaduse väljatöötamist. kavandati. Probleemil on kolm tahku: a) riigi Riigieelarve seaduse muutmise lõplik mõjuanalüüs strateegilise juhtimise raamistik ei ole terviklik ning valmib peale seaduse muudatuste kokkuleppimist strateegilised eesmärgid on eelarveprotsessis eeldatavalt aastal 2025. Järgnevalt täpsustatakse tagaplaanil, b) riigieelarve ei ole piisavalt läbipaistev, VTKga kavandatavaid muudatusi või täiendatakse arvestuspõhimõtted on killustunud, osapoolte riigieelarve seadust ulatuses, mis on vajalik rollijaotus on ebaselge ja c) ajakohastamist vajab riigieelarve ja sellega seotud protseduuride stabiliseerimisreservi käsitlus, parendamist vajab selguseks. eelarvedistsipliin ja finantsriskide juhtimine. Probleemi põhjused on osaliselt seotud üksteisele järgnenud reformidega, mille rakendamisel on tekkinud vastuolu tegeliku ja soovitud olukorraga. 25 Lisa 1. Koalitsioonileppe meetmete ülevaade 2024. aasta kohta Uus Eesti Vabariigi Valitsus astus ametisse 17. moodustavad kavandatavad maksumuudatused – aprillil 2023. Valitsuse koalitsioonilepe sisaldab käibemaksu tõus 22%ni, automaksu kehtestamine, endas hulgaliselt nii kulu- kui tulumeetmeid, mille aktsiiside ning hasartmängumaksu tõus. Lisaks eesmärk on parandada riigirahanduse olukorda ja viia maksutuludele planeeritakse suurendada ka see eelarvereeglitega vastavusse. Eelarvereeglite mittemaksulisi tulusid, nt keskkonnatasusid. kohaselt ei tohi valitsussektori nominaalne Tabel 20. Koalitsioonileppe 2024. aasta meetmete puudujääk ületada 3% SKPst ning struktuurne esialgne mõjuhinnang positsioon peab eelneva aastaga võrreldes paranema vähemalt 0,5% SKPst. Koalitsioonileppes kavandatud Koalitsioonileppe kulumeetmed 2024.a, mln € meetmete realiseerumisel saavad need nõuded 2024. Teadus- ja haridusvaldkonna lisarahastus -20 aastal täidetud. Esialgne valitsuse plaan on jõuda Lasterikka pere toetuse vähendamine 200 juba järgmisel aastal eelarvepuudujäägini 3% SKPst, euro võrra, lauge väljumise ja kuid kuna valitsus on töötanud veel nii lühikest aega, indekseerimise lõpetamine 86 on plaanitavate muutuste mõjuanalüüsid alles töös Sotsiaaltoetuste tõus -21 ning lõplik eesmärk selgub riigieelarve ja riigieelarve KULUMEETMED KOKKU 45 strateegia protsessis. Koalitsioonileppe tulumeetmed 2024.a, mln € Koalitsioonileppe esialgse hinnangu kohaselt Käibemaksu tõus 22%-le 226 vähendavad kulumeetmed järgmise aasta kulude Alkoholi-, tubaka- ja erimärgistatud diisli mahtu 0,12% SKPst. Suurima mõjuga on siin aktsiisimäärade muutused 13 peretoetuste muudatuste pakett, mis mh vähendab Hasartmängumaksu tõus 12 lasterikka pere toetust 200 euro võrra kuus alates Keskkonnatasude tõus 97 2024. aastast. Kulude kokkuhoid ning tulude Automaks 60 kasvatamine vähendavad omakorda ka Muud tulud 29 intressikulusid. TULUMEETMED KOKKU 437 KOKKU, mln € 482 Koalitsioonileppe tulumeetmete maht ulatub KOKKU, % SKP 1,3% järgmisel aastal 1,09%ni SKPst. Peamise osa sellest 26 Lisa 2. Ukraina sõjapõgenikega seotud kulud Vene Föderatsiooni algatatud sõja tulemusena on Haridus- ja Teadusministeeriumil ulatub Ukraina jätkunud Ukraina elanike põgenemine sõjakoleduste sõjapõgenikega seotud kulude kogumaht 34,5 mln eest Euroopa Liidu liikmesriikidesse, sealhulgas euroni. Suuremad kulud on seotud sõjapõgenike alus- Eestisse. Vabariigi Valitsuse eesmärgiks on toetada ja üldhariduse (23,2 mln eurot) ning kutsehariduse Eestisse saabunud Ukraina sõjapõgenikke, et neil (4,4 mln eurot) omandamise kulude katmisega, oleks võimalik siin kiiresti kohaneda ja ise oma eluga samuti ülikoolides ja rakenduskõrgkoolides õppivate hakkama saada, kuni tekib võimalus kodumaale üliõpilaste kuludega (3,3 mln eurot). Hariduslikku tagasi pöörduda. Selles kontekstis tagatakse lõimumist toetavate tegevuste kogukulu on 2,8 mln sõjapõgenikele avalike teenuste kättesaadavus eurot. kooskõlas Euroopa Liidu ja rahvusvahelise õiguse Rahandusministeeriumi kaudu kaetakse Ukraina sätetega ning Vabariigi Valitsuse eesmärkidest sõjapõgenike alus- ja üldhariduse omandamise kulud tulenevas ulatuses. kohalikes omavalitsustes (26,1 mln eurot). 2022. aasta mais võttis Riigikogu vastu 2022. aasta Ukraina sõjapõgenikega seotud kulude kogumaht lisaeelarve, milles nähti ette Ukraina sõjapõgenikega MKMi valitsemisalas on 10 mln eurot, mille arvelt seonduvate esmaste kulude katteks 351,8 mln eurot. toetatakse peamiselt EASi ja KredExi ühendasutuse Tegelik kulu ulatus möödunud aastal 222,6 mln kaudu sõjapõgenike pikaajaliseks majutamiseks euroni ja kasutamata jäänud 56,6 mln eurot kantakse vajalikke investeeringuid kohalikes omavalitsustes. üle 2023. riigieelarvesse. Kasutamata jäänud Lisaks kaetakse sõjapõgenikele tasuta sõidukaartide arvestuslikke kulusid järgmisesse aastasse edasi väljastamise kulusid. kanda ei saa. Tabel 21. Ukraina sõjapõgenikega seotud kulud 2022 ja 2023. aastal prognoositakse kulude kogumahuks 2023. aastal (mln EUR) koos 2022. aastast ülekantud summade ja ilmnenud lisavajadusega 304,1 mln eurot. Suurim osa kuludest ESA kood 2022 kulud 2023 kulud (190,3 mln eurot) jääb Sotsiaalministeeriumi D62 96,5 109,7 valitsemisalasse, millest peamise osa moodustavad D1 46,0 51,3 arvestuslikud kulud, täpsemalt 152,6 mln eurot. P2 75,3 122,8 Arvestuslikest kuludest on sotsiaaltoetused, - hüvitised ja -teenused (47,5 mln eurot), sõjapõgenike P5 0,4 10,5 majutuse kulud (34,1 mln eurot) ja ühekordsed kulud D7 12,2 9,8 eluaseme üürilepingu sõlmimiseks (9,5 mln eurot), D9 8,7 0 toimetulekutoetus (31,4 mln eurot) ning Töötukassale Kokku 222,6 304,1 eraldatavad tööturutoetused (21,3 mln eurot). 27 Lisa 3. LISATABELID Tabel 22. Taastekava (RRF) - Toetused Taastekava (RRF) - Toetused Tulu RRF toetustest (% SKPst) 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 RRF toetused, mis sisalduvad tuluprojektsioonides 0 0,006 0,363 0,485 0,733 0,505 0,177 Sularaha väljamaksed RRFst EL poolt 0 0,401 0 0,976 0,311 0,297 0,251 RRF toetustest finantseeritud kulu (% SKPst) 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 Hüvitised töötajatele D.1 Vahetarbimine P.2 Sotsiaalmaksed D.62+D.632 Intressikulu D.41 Subsiidiumid, D.3 Ülekanded D.7 JOOKSVAD KULUTUSED KOKKU 0 0,004 0,023 0,097 0,098 0,070 0,029 Kapitali kogumahutus P.51g 0 0,000 0,021 0,188 0,250 0,116 0,027 Kapitalisiirded D.9 0 0,002 0,042 0,199 0,385 0,319 0,121 KOGU KAPITALIKULU 0 0,002 0,064 0,388 0,635 0,435 0,148 RRF toetustest finantseeritud muud kulud (% SKPst) 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 Maksutulu vähenemine Muud kulud, mis mõjutavad tulusid Finantseerimistehingud 0,276 28 Tabel 23. Taastekava (RRF) - Laenud Taastekava (RRF) - Laenud RRF laenudega seotud rahavoo projektsioon programmis (% SKPst) 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 RRF laenude väljamakse EL poolt - - - - - - - RRF laenude tagasimaksed ELle - - - - - - - RRF laenudest finantseeritud kulu (% SKPst) 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 Hüvitised töötajatele D.1 - - - - - - - Vahetarbimine P.2 - - - - - - - Sotsiaalmaksed D.62+D.632 - - - - - - - Intressikulu D.41 - - - - - - - Subsiidiumid, D.3 - - - - - - - Ülekanded D.7 - - - - - - - JOOKSVAD KULUTUSED KOKKU - - - - - - - Kapitali kogumahutus P.51g - - - - - - - Kapitalisiirded D.9 - - - - - - - KOGU KAPITALIKULU - - - - - - - RRF laenudest finantseeritud muud kulud (% SKPst) 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 Maksutulu vähenemine - - - - - - - Muud kulud, mis mõjutavad tulusid - - - - - - - Finantseerimistehingud - - - - - - - 29 1 Valitsemisfunktsioonid: 1. üldised valitsussektori tegevused; 2. riigikaitse; 3. avalik kord ja julgeolek; 4. majandus; 5. keskkonnakaitse; 6. elamu- ja kommunaalmajandus; 7. tervishoid; 8. vaba aeg, kultuur ja religioon; 9. haridus; 10. sotsiaalne kaitse. 2 Euroopa Nõukogu Arengupank (CEB); Euroopa Investeerimispank (EIB) 3 Põhjamaade Investeerimispank (NIB) 4 Keskvalitsuse likviidsed finantsvarad kajastatakse raamatupidamisliku metoodika alusel (alates 2019. aasta kevadisest majandusprognoosist) ning lähtub riigi majandusaasta aruandest. Sotsiaalkindlustusfondide raha, mida hoitakse riigikassas elimineeritakse valitsussektori siseselt ning seega ei kajastu keskvalitsuse likviidsetes varades. 30 Riigikantselei Meie 25.04.2023 nr 1.1-27/2969-1 [email protected] Stabiilsusprogramm 2023 heakskiitmine Austatud riigisekretär Esitame Vabariigi Valitsuse 27.04.2023 istungile “Stabiilsusprogramm 2023“ otsuse eelnõu heakskiitmise. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Võrklaev rahandusminister Lisad: 1.Otsuse eelnõu 2. Stabiilsusprogramm 2023 Erki Lõhmuste 611 3493 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Eelnõu 24.04.2023 VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja … aprill 2023 Päevakorrapunkt nr Stabiilsusprogramm 2023 heakskiitmine Vastavalt riigieelarve seaduse § 23-le 1. Kinnitada rahandusministri esitatud „Stabiilsusprogramm 2023“. 2. Võtta Eelarvenõukogu arvamus „Stabiilsusprogramm 2023“ eelarvepositsiooni eesmärkide kohta teadmiseks. 3. Rahandusministeeriumil: 1) avaldada „Stabiilsusprogramm 2023“ ministeeriumi veebilehel; 2) esitada „Stabiilsusprogramm 2023“ Euroopa Liidu Nõukogule ja Euroopa Komisjonile. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel