Ees Vabariik
STABIILSUSPROGRAMM 2023
Tallinn
27. aprill 2023
SISUKORD
SISUKORD 2
JOONISED 3
TABELID 3
SISSEJUHATUS 4
1 EESTI MAJANDUSE VÄLJAVAATED 5
1.1 PROGNOOSI EELDUSED 5
1.2 MAKROMAJANDUSE VÄLJAVAATED 6
2 FISKAALRAAMISTIK 9
2.1 VABARIIGI VALITSUSE FISKAALPOLIITIKA EESMÄRGID 9
2.2 VALITSUSSEKTORI EELARVEPOSITSIOON 10
2.3 VALITSUSSEKTORI TULUD JA KULUD 12
2.4 VALITSUSSEKTORI FINANTSEERIMINE 16
3 SENSITIIVSUSANALÜÜS JA VÕRDLUS EELMISE PROGRAMMIGA 19
3.1 RISKISTSENAARIUM 19
3.2 INTRESSIMÄÄRADE SENSITIIVSUSANALÜÜS 20
3.3 VÕRDLUS EELMISE PROGRAMMIGA 21
4 EELARVEPOLIITIKA JÄTKUSUUTLIKKUS 22
4.1 PIKAAJALINE JÄTKUSUUTLIKKUS 22
4.2 TINGIMUSLIKUD KOHUSTUSED 24
5 RIIGI RAHANDUSE KVALITEET 24
5.1 EELARVE PROTSESS 24
LISA 1. KOALITSIOONILEPPE MEETMETE ÜLEVAADE 2024. AASTA KOHTA 26
LISA 2. UKRAINA SÕJAPÕGENIKEGA SEOTUD KULUD 27
LISA 3. LISATABELID 28
2
JOONISED
Joonis 1. Valitsussektori likviidsed varad, võlakoormus ja netopositsioon (% SKPst) ..................................... 16
Joonis 2. Keskvalitsuse võla tagasimaksed ...................................................................................................................... 16
Joonis 3. Majanduskasv, kevadine riskistsenaarium (%)............................................................................................. 19
TABELID
Tabel 1. Prognoosi olulisemad väliseeldused .................................................................................................................... 6
Tabel 2. Sisemajanduse koguprodukti prognoos 2023–2027 ..................................................................................... 7
Tabel 3. Hindade prognoos 2023–2027 ............................................................................................................................... 7
Tabel 4. Tööturu prognoos 2023–2027 (15–74-aastased)............................................................................................. 8
Tabel 5. Maksebilansi prognoos 2023–2027 ...................................................................................................................... 8
Tabel 6. Valitsussektori nominaalne eelarvepositsioon aastatel 2021–2027....................................................... 10
Tabel 7. Tsükliliselt ja struktuurselt tasandatud eelarvepositsioon aastatel 2020–2027 (% SKPst)............. 11
Tabel 8. Valitsussektori eelarve tulude ja kulude prognoos 2023–2027 ............................................................... 12
Tabel 9. Maksukulud riigieelarves aastatel 2022–2024 (mln eurot) ....................................................................... 13
Tabel 10. Valitsussektori kulud valitsemisfunktsioonide (COFOG) lõikes (% SKPst) ......................................... 15
Tabel 11. Kulueesmärgist eemaldatavad kulud.............................................................................................................. 15
Tabel 12. Valitsussektori võlakoormuse muutus 2022. aastal................................................................................... 17
Tabel 13. Valitsussektori võlakoormus 2021–2027 (% SKPst) ................................................................................... 18
Tabel 14. Valitsussektori likviidsed finantsvarad 2020–2027 (mln eurot, % SKPst)........................................... 18
Tabel 15. Riskistsenaarium ..................................................................................................................................................... 20
Tabel 16. Intressimäärade tõusu mõju .............................................................................................................................. 20
Tabel 17. Võrdlus Stabiilsusprogramm 2022 prognoosiga ........................................................................................ 21
Tabel 18. Riigi rahanduse pikaajaline jätkusuutlikkus 2019–2070 (% SKPst) ...................................................... 23
Tabel 19. Tingimuslikud kohustused .................................................................................................................................. 24
Tabel 20. Koalitsioonileppe 2024. aasta meetmete esialgne mõjuhinnang ........................................................ 26
Tabel 21. Ukraina sõjapõgenikega seotud kulud 2022 ja 2023. aastal (mln EUR) ............................................ 27
Tabel 22. Taastekava (RRF) - Toetused............................................................................................................................... 28
Tabel 23. Taastekava (RRF) - Laenud .................................................................................................................................. 29
3
SISSEJUHATUS
Vastavalt EL eelarvepoliitikate koordineerimise Vastavalt EL liikmesriikide majandus- ja eelarve-
reeglitele peavad EL liikmesriigid kord aastas poliitikate koordineerimise reeglitele loodi
esitama uuendatud stabiilsus- ja konvergentsi- 2014. aastal Eesti Panga juurde sõltumatu Eelarve-
programmid (vastavalt euroala liikmed ja eurot nõukogu, mille ülesanne on anda hinnanguid Eesti
mittekasutavad liikmesriigid). Eesti on alates 1. eelarvepoliitika aluseks olevatele majandus-
jaanuarist 2011 Euroopa Majandus- ja Rahaliidu prognoosidele ja jälgida riigisiseste eelarve-reeglite
(Economic and Monetary Union, EMU) täieõiguslik täitmist. Hinnangu rahandusministeeriumi 2023.
liige ning on esitanud oma Stabiilsusprogrammi aasta kevadisele majandusprognoosile avalikustas
Euroopa Komisjonile ja EL Nõukogule sellest ajast Eelarvenõukogu oma kodulehel 20. aprillil, kus leiti,
alates. Stabiilsusprogrammi eesmärk on väljendada et prognoos sobib aluseks stabiilsusprogrammile:
valitsuse poliitikat Stabiilsuse ja kasvu paktist „Kokkuvõttes leiab eelarvenõukogu, et valitud eelduste
(Stability and Growth Pact, SGP) tulenevate nõuete juures kirjeldab rahandusministeeriumi kevadine
täitmisel. Liikmesriikide esitatud seekordsete majandusprognoos piisava usaldusväärsusega Eesti
stabiilsus- ja konvergentsiprogrammide hindamine majanduse lähiaastate väljavaadet. Seetõttu kiidab
Euroopa Komisjoni ja EL Nõukogu poolt toimub 2023. eelarvenõukogu rahandusministeeriumi 2023. aasta
aasta mais–juunis. kevadise majandusprognoosi heaks. Siiski tuleb
rõhutada, et majanduslik ja geopoliitiline ebakindlus
Stabiilsus- ja konvergentsiprogrammide esitamine ja
on endiselt väga suur“. Lisaks soovitab
hindamine on oluline osa Euroopa poolaasta
Eelarvenõukogu valitsusele seada 2024. aastaks
(European Semester) majanduspoliitika
eesmärgi, et valitsussektori nominaalne
koordinatsioonist ja järelevalvest. Euroopa poolaasta
eelarvepuudujääk ei ületa 3% SKPst ning kirjeldada
raames hindavad Komisjon ja Nõukogu stabiilsus- ja
eelarvepuudujäägi vähendamiseks kavandatavaid
konvergentsiprogramme enne liikmesriikide järgmise
samme koos nende hinnangulise eelarvemõjuga
aasta eelarvete koostamisel olulisemate otsuste
stabiilsusprogrammis.
tegemist, et anda vajadusel poliitikasoovitusi
fiskaalpoliitika kavatsuste kohta. Stabiilsusprogramm 2023 ajahorisont on aastani
2027, nagu nõuab riigi eelarvestrateegialt riigieelarve
Eesti eelarvepoliitika on jätkuvalt kooskõlas
seadus (järgmine eelarveaasta ja sellele järgnevad
Stabiilsuse ja kasvu paktiga. Stabiilsusprogramm
kolm aastat). Dokument koosneb kuuest osast, mis
2023 lähtub Rahandusministeeriumi 2023. aasta
annavad ülevaate majandusolukorrast ja
kevadisest majandusprognoosist. Stabiilsusprog-
tulevikuväljavaadetest, fiskaalraamistikust,
rammi põhitabelid ei sisalda 17. aprillil ametisse
võrdlusest eelmise Stabiilsusprogrammiga,
asunud uue valitsuse eelarvepoliitilisi eesmärke ja
eelarvepoliitika pikaajalisest jätku-suutlikkusest, riigi
meetmeid nende saavutamiseks, st tegemist on
rahanduse kvaliteedi parandamisest ning lisainfot
poliitikamuudatusteta stsenaariumiga. Vabariigi
koalitsioonileppe meetmetest, taastekava
valitsuse fiskaalpoliitika eesmärgid 2024. aastaks on
rakendamisest ja Ukraina sõjapõgenikega seotud
toodud peatükis 2.1 ning nende saavutamiseks
kuludest.
vajalikud meetmed lisas 1.
4
1 EESTI MAJANDUSE VÄLJAVAATED
1.1 Prognoosi eeldused
Maailmamajandus oli 2022. aastal mõjutatud taandumist sel aastal. Euroala inflatsioon aeglustub
aastakümnete kiireimast inflatsioonist, Venemaa 2023. aastal 5,8%ni ning 2024. aastal 2,8%ni.
sõjategevuse Ukrainas mõjudest ning COVIDi uue
Toetatuna pandeemiajärgsest kiirest taastumisest
lainega Hiinas kaasnenud täiendavatest
aasta esimesel poolel, suurenes välisnõudlus 2022.
tegutsemispiirangutest. Hoogustuv inflatsioon sundis
aastal 6,6%. Energiakriis koos hoogustuva
keskpanku jõuliselt baasintresse tõstma, piirates
inflatsiooni ja tellimuste vähenemisega hakkas
sellega omakorda kasvuväljavaateid. Samas COVID
välisnõudlust üha enam mõjutama.
piirangute järk-järguline leevendamine elavdas
Majanduskonjunktuur nõrgenes möödunud aasta IV
märkimisväärselt teenuste sektorit ning tugev tööturg
kvartalis meie jaoks olulistel eksporditurgudel enam
ja kuhjunud säästude kasutamine võimaldasid
võrreldes euroalaga tervikuna - Soome, Rootsi ja
tarbimist tugevana hoida. Maailmakaubanduse
Saksamaa majandused olid languses. Ka Läti ja
mõõdukas kasv jätkus vaatamata Venemaa
Leedu olukord polnud parem. Selle taustal on ka
sõjategevusega kaasnenud sanktsioonidele ning
2023. aasta impordinõudluse prognoosid peamistel
tarneahelate ümbersuunamisele. Kuigi inflatsioon
eksporditurgudel pessimistlikud. Eelduste kohaselt
osutus energia- ja toorainehindade tõusu tõttu üle
suureneb välisnõudlus 2023. aastal tagasihoidlikud
ootuste kiireks, põhjustades sellega rahapoliitika
0,5%. Selgemat elavnemist võib eksporditurgudel
karmistamist aegade kiireimas tempos, kujunesid
oodata järgmisel aastal, kui välisnõudlus suureneb
majandusarengud aasta teisel poolel siiski kardetust
2,6%.
paremaks. Maailmamajandus kasvas mullu 3,4%.
Euro kurss dollari suhtes nõrgenes möödunud aastal
Kõrgete intresside mõju hakkab reaalmajandusse
12,5%. Sügiseses madalpunktis käis euro kurss
suuremal määral kanduma 2023. aastal, põhjustades
dollari suhtes ära ka 20 aasta madalaimal tasemel.
seeläbi eelkõige arenenud tööstusriikide
USA dollar kui turvavaluuta ebakindlatel aegadel, USA
majanduskasvu pidurdumist. Euroala majanduskasv
keskpanga poolne jõulisem baasintresside tõstmine,
aeglustub 2022. aasta 3,5%lt 2023. aastal 0,8%ni,
lisaks Venemaa-Ukraina sõjaga kaasnenud
kiirenedes seejärel 2024. aastal 1,5%ni. Euroala
negatiivsed mõjud euroala majandusele põhjustasid
majanduskonjunktuuri madalpunkt jäi ilmselt IV
eelmainitud arenguid. EUR/USD kurss fikseeriti
kvartalisse, kui kvartal-kvartalisse võrdluses euroala
märtsi alguses tasemel 1,060 kogu
SKP kasv peatus. Ettevaatavad indikaatorid nagu PMI
prognoosiperioodiks.
indeksid viitavad majandusaktiivsuse kasvule
pöördumisele aasta alguses. PMI koondindeks oli Inflatsiooniline keskkond osutus möödunud aastal
märtsis 10-kuu kõrgeim, suurenedes 54,1 punktini. üle ootuste kiireks, pannes riikide keskpangad raske
Paranemist on soosinud majanduslanguse kartuse ja valiku ette nõrgenevas majanduskeskkonnas jõuliselt
energiaturu murede vähenemine, samuti intressimäärasid kergitada. Euroopa Keskpank
inflatsioonisurvete leevenemine ning tarneagade alustas intresside tõstmisega 2022. aasta juulis.
lühenemine. Paraku on majandusaktiivsuse Peamine refinantseerimismäär on tänaseks tõstetud
taastumise taga eelkõige teenuste sektor. Tööstuses 3,5%ni. 3-kuu EURIBOR on aprilli alguseks kerkinud
on tarneahelad taastunud, aga väljavaateid piirab 3,05%ni. Finantsturgude forward-tehingute kohaselt
jätkuvalt uute tellimuste vähesus. tõuseb 3-kuu EURIBOR 2023. aastal 3,5%ni, tipnedes
2024. aastal 3,7% peal.
Inflatsiooni tipp on euroalal läbitud, samas
baasinflatsioonis avaldub see varasemate Energiakandjate hinnad tegid 2022. aastal kiire tõusu
hinnašokkide aeglase ülekandumise tõttu mõningase Ukraina sõja ja sellega kaasnenud Venemaa
viitajaga. Energiahindade alanemine mulluselt energiale kehtestatud sanktsioonide tulemusena.
kõrgtasemelt koos nõrgeneva Aasta kokkuvõttes kallines Brent nafta 42% ning TTF
majanduskonjunktuuriga soosib inflatsioonisurvete gaas 182%. Energia hinnad on eelmise aasta lõpust
5
alates olnud languses, mida on soosinud soe talv, langenud. Tulevikutehingute kohaselt kujuneb 2023.
uued tarneriigid ning varude suhteliselt kõrge tase. aastal Brent nafta hinnaks 83,0 dollarit ja 2024.
Selle tulemusena on gaasi hind Euroopas 1,5 aasta aastal 78,4 dollarit. TTF gaasi hinnaks aastatel 2023 -
madalaim. Nafta hind on maailmamajanduse 2024 vastavalt 50,8 €/MWh ja 52,7 €/MWh.
jahtumise tõttu samuti sõjaeelsele tasemele
Tabel 1. Prognoosi olulisemad väliseeldused
Eeldused RM 2023. aasta kevadises prognoosis Euroopa Komisjon
2022 2023* 2024* 2025* 2026* 2027* 2022 2023* 2024*
1. Euribor, 3 kuud (aasta keskmine) 0.4 3.5 3.7 3.2 2.9 2.9 0.3 3.1 2.8
2. Eurotsooni pikaajaline intressi-
1.1 2.5 2.6 2.6 2.7 2.7 1.1 2.1 2.1
määr (aasta keskmine)
3. USD/EUR vahetuskurss (aasta
1.063 1.060 1.060 1.060 1.060 1.060 1.04 1.08 1.08
keskmine)
4. Nominaalne efektiivne vahetus-
-2.1 0.9 0.0 0.0 0.0 0.0 - - -
kurss
5. Maailma majanduskasv (ilma EL-
3.3 2.9 3.2 3.3 3.3 3,3 3.1 3.0 3.3
ta)
6. EL27 SKP kasv 3.5 0.8 1.6 1.9 1.7 1,6 3.5 0.8 1.6
7. Eesti eksportturgude
6.6 0.5 2.6 3.3 3.0 2.9 - - -
impordikasv
8. Maailma impordi kasv (ilma EL-
5.6 2.5 3.5 3.5 3.5 3,5 4.4 2.4 3.6
ta)
9. Nafta hind (Brent, USD/barrel) 100.7 83.0 78.4 73.9 70.4 68.1 100.7 84.8 79.9
Allikad: Eurostat, Eesti Pank, Euroopa Keskpank (ECB), IMF, Chatham Financial, U.S. Energy Information Administration (EIA); Euroopa
Komisjon (COM talveprognoos, veebruar 2023) ja NYMEX Brent futuurid.
1.2 Makromajanduse väljavaated
Majandusolud muutusid 2022. aasta jooksul kiiresti kuna toorme oluline kallinemine, eriti puiduga seotud
halvemuse suunas kogu Euroopa Liidus. Hinnatõus tegevusaladel, pärsib esialgu
hakkas kiirenema juba sõja eelõhtul 2021. aasta hinna¬konku¬rentsivõimet. Eesti ekspordi turuosa
sügisel ning sellele lisandusid energiakriis ja maailmas väheneb ka 2023. aastal.
kaubandus¬piiran¬gud, mis eriti Eestis kiirendasid
Olukord tööturul on vaatamata majanduslangusele
hindade kasvu veelgi. Eesti majandus pidas
püsinud suhteliselt tugev. Hõive kasvas 2022. aastal,
keerulistele oludele siiski suhteliselt hästi vastu –
töötus püsis alla 6% ja palgakasv oli 9%. Töö on
hõive püsis ning palgakasv kiirenes, samas kui
endale leidnud tubli veerand ajutise kaitse saanud
ettevõtted tervikuna suutsid kallinenud sisendhinnad
Ukraina sõjapõgenikest, mis on hea tulemus. Hõive
väljamüügi¬hinda¬desse üle kanda ja sedakaudu
kasvab veidi ka 2023. aastal, kuid põgenike
säilitada kasumlikkust. Statistika kohaselt Eesti SKP
hõlmamise tõttu tööjõu-uuringusse kasvab ka
reaalne maht aasta jooksul siiski vähenes 1,3% ning
töötuse määr. Palgakasvu tempo püsib mullusel
2023. aasta veidi paremad väljavaated ei suuda seda
tasemel, kuid samas tempos kasvavad ka hinnad, nii
langust veel tasa teha.
et keskmise palgasaaja ostujõud sellel aastal veel ei
Tulevik näib siiski olevat lootustandev. Eesti parane.
ettevõtjate ja tarbijate majanduslikud välja¬vaated on
Hinnatõus oli 2022. aastal rekordiline (19,4%) mitme
küsitluste põhjal nii EL kontekstis kui ka ajalooliselt
ebasoodsa asjaolu kokkulangemise tõttu. Kogu
küll väga madalad, kuid enamikes riikides paistab
maailmamajandus taastus pandeemiakriisist, millele
madalseis olema läbitud ja perspektiiv paranemas.
lisandus energiakriis ja sõjast tingitud tarnehäired.
Kosuv kindlustunne Euroopa Liidus annab lootust, et Kuigi aastased inflatsiooninumbrid on veel
aasta teises pooles pöördub kasvule ka Eesti kahekohalised, kallines tarbimiskorv tervikuna 2022.
eksport. 2022. aasta lõpus sai kaupade eksport aasta augustist 2023. aasta veebruarini vaid 1,3%
suure tagasilöögi ja madalseis jätkub ka sellel aastal,
6
(eelkõige energiahindade selge languse tõttu). 2023. Kevadest alates aastane hinnatõus aeglustub
aasta keskmiseks hinnatõusuks kujuneb umbes 9%. oluliselt ning sissetulekute ostujõu kasv taastub.
Vaatamata palgatõusust kaks korda kiiremale Eluasemeinvesteeringutes on oodata 2023. aastal
hinnatõusule suutsid elanikud 2022. aastal tervikuna langust seoses intressimäärade olulise tõusuga.
oma tarbimise taset siiski kasvatada. Aasta teisel Madalseis peaks jääma siiski lühiajaliseks ja
poolel enam säästudest ei piisanud kiireneva kinnisvaraturg taastub ka intressimäärade kõrgel
hinnatõusu kompen¬seerimiseks ja tarbimine hakkas püsides, kuna tööturul tagasilööke ei oodata.
vähenema. See trend jätkub ka 2023. aasta esimeses Investeeringuid hoiab sellel ja järgmisel aastal kõrgel
pooles, kui hinnatõus ületab sissetulekute kasvu. valitsussektor, kus kasutatakse ära EL
ühtekuuluvus¬poliitika lõppeva perioodi vahendid.
Tabel 2. Sisemajanduse koguprodukti prognoos 2023–2027
% 2011–20 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027
1. SKP reaalkasv 3,3 8,0 -1,3 -1,5 3,0 2,5 2,3 2,0
1a. SKP püsivhindades (mld
26,0 25,7 25,3 26,1 26,7 27,3 27,9
eurot)
2. SKP nominaalkasv 6,5 14,5 15,1 6,0 5,7 4,7 4,2 4,1
2a. SKP jooksevhindades
31,4 36,2 38,3 40,5 42,4 44,2 46,0
(mld eurot)
2b. RKP jooksevhindades
30,9 35,7 37,8 39,9 41,7 43,4 45,2
(mld eurot)
Kasvuallikad
3. Eratarbimiskulutused (sh
3,4 6,5 2,6 -1,1 2,4 1,5 2,4 1,8
MTÜd)
4. Valitsussektori lõpp-
2,1 4,0 -0,3 4,5 -3,0 0,5 0,0 0,2
tarbimiskulutused
5. Kapitali kogumahutus
9,4 2,8 -10,9 5,7 3,8 3,4 1,5 1,4
põhivarasse
6. Sisenõudlus 4,6 6,3 1,3 -1,9 1,9 2,0 1,8 1,5
7. Kaupade ja teenuste
4,6 19,9 5,0 -1,0 3,2 3,6 3,2 3,0
eksport
8. Kaupade ja teenuste
6,1 21,0 5,8 -1,4 1,9 3,0 2,5 2,4
import
Panus SKP kasvu
9. Sisemajanduse nõudlus 4,4 6,3 1,3 -1,9 1,8 1,9 1,7 1,4
10. Kaupade ja teenuste
-0,9 -0,7 -0,9 0,4 1,1 0,5 0,6 0,6
bilanss
Tabel 3. Hindade prognoos 2023–2027
% 2011–20 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027
1. SKP deflaator 3,0 6,0 16,6 7,6 2,6 2,1 1,9 2,0
2. Eratarbimise deflaator 2,4 4,2 16,7 8,4 2,9 2,1 1,3 1,9
3. Harmoniseeritud
2,3 4,5 19,4 9,3 3,1 2,2 1,4 2,0
tarbijahinnaindeks
3a. Tarbijahinnaindeks 2,0 4,6 19,4 9,2 3,0 2,1 1,3 1,9
4. Valitsussektori tarbimis-
4,5 5,1 12,9 9,1 1,5 2,8 2,3 2,7
kulutuste deflaator
5. Investeeringute deflaator 1,7 3,1 13,3 5,5 2,8 2,3 2,2 2,2
6. Ekspordi deflaator 1,1 7,9 19,7 5,3 2,0 1,9 2,0 1,9
7. Impordi deflaator 0,6 7,6 19,0 5,2 1,9 2,0 1,8 1,9
7
Tabel 4. Tööturu prognoos 2023–2027 (15–74-aastased)
% 2011–20 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027
1. Tööhõive (tuh inimest) 639,2 650,5 677,4 679,2 683,3 685,4 685,7 685,7
1a. Tööhõive kasv 1,4 -0,5 4,1 0,3 0,6 0,3 0,0 0,0
2. Tööpuuduse määr 7,4 6,2 5,6 7,4 7,2 6,9 6,6 6,5
3. Tööjõu tootlikkuse kasv (hõivatute
1,8 8,6 -5,2 -1,8 2,4 2,2 2,2 2,0
arvu järgi)
4. Keskmise palga reaalkasv 4,2 2,1 -8,8 -0,2 2,7 1,9 3,0 2,3
4a. Keskmine palk (eurot) 1 548 1 685 1 837 1 942 2 022 2 109 2 197
4b. Keskmise palga nominaalkasv 6,3 6,8 8,9 9,0 5,7 4,1 4,3 4,2
Tabel 5. Maksebilansi prognoos 2023–2027
% SKPst 2011–20 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027
1. Võlgnevus välismaailma suhtes 2,8 7,1 -1,7 -0,3 0,6 1,0 1,5 1,9
1a. Jooksevkonto 0,8 -1,8 -2,2 -1,6 -0,7 -0,6 0,0 0,4
2. Kaupade ja teenuste bilanss 3,2 -0,4 -0,6 -0,2 1,0 1,3 2,0 2,5
3. Esmase ja teisese tulu bilanss -2,4 -1,4 -1,6 -1,5 -1,7 -1,9 -2,0 -2,1
4. Kapitalikonto 2,0 8,9 0,5 1,3 1,3 1,6 1,5 1,5
5. Vead ja täpsustused -0,1 -0,9 -1,3
8
2 FISKAALRAAMISTIK
2.1 VABARIIGI VALITSUSE FISKAALPOLIITIKA EESMÄRGID
Stabiilsusprogramm ja selle fiskaalraamistik lähtub siseriiklikust eelarvereeglist jätab valitsus TSCG
Rahandusministeeriumi 2023. aasta kevadisest mõistes keskpika perioodi eesmärgiks (MTOks)
majandusprognoosist1 ning 2023. aasta eelarvest2. valitsussektori struktuurse eelarvepuudujäägi
0,5 protsenti SKPst. Riigieelarve seaduse kohaselt
Pärast korralisi riigikogu valimisi asus uus Vabariigi
peavad riigieelarved olema koostatud selliselt, et
Valitsus ametisse 17. aprillil. Uue valitsuse
valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on
koalitsioonilepe näeb ette valitsussektori
tasakaalus või ülejäägis, kuid lubades eelmiste
nominaalse eelarvepuudujäägi vähendamist 2024.
eelarveaastate jooksul tekkinud kumulatiivse
aastal nõutava 3%ni SKPst. Eesmärkide saavutades
struktuurse ülejäägi arvelt planeerida struktuurset
paraneb struktuurne eelarvepositsioon 2024. aastal
defitsiiti kuni 0,5% SKPst aastas. Võrreldes eelmise
0,6% võrra SKPst, mis vastab riigieelarve seaduses
stabiilsusprogrammiga ei ole MTO-d muudetud.
sätestatud eelarvereeglitele. Eelmise
eelarvestrateegiaga võrreldes on järgmise aasta Koroonakriisi ning Venemaa algatatud Ukraina
struktuurse positsiooni eesmärk 1,2 võrra SKPst vastase sõjalise agressiooniga kaasnevate piirangute
parem, mis tuleneb koalitsioonileppes heakskiidetud ja sõjapõgenike tõttu valitseb majanduses erandlik
meetmetest. Kuna meetmete jõustamine vajab veel olukord. Stabiilsuse ja kasvu paktis sätestatud
vastavate õigusaktide koostamist ja vastuvõtmist vabastusklausel lubab Euroopa Liidu liikmesriikidel
ning mõjuhinnangud täpsustamist, siis käesolev kalduda kõrvale keskpikast eelarveeesmärgist (MTO)
stabiilsusprogramm neid veel ei sisalda, st tegemist või selle suunas liikumisest. Praegusel hetkel
on poliitikamuudatusteta stsenaariumiga. Vabariigi teadaolevalt, kehtib see klausel 2023. aasta lõpuni.
Valitsus kinnitab keskpika perioodi eelarve Samas kehtib endiselt nõue vältida ülemäärast
eesmärgid ning nende saavutamiseks vajalikud eelarvedefitsiiti ehk nominaalne eelarvepuudujääk ei
meetmed sügisel koostatavas riigi tohi ületada 3% SKPst. Alates 2024. aastast
eelarvestrateegias. Koalitsiooni eelarve eesmärk ja rakendub taas Eesti eelarve baasseaduse nõue
selle saavutamiseks vajalikke meetmeid on koos parandada struktuurset eelarvepositsiooni 0,5% võrra
nende esialgselt hinnatud eelarvemõjuga kajastatud SKPst juhul, kui eelnenud aastal oli valitsussektori
lisas 1. struktuurne eelarvepositsioon kumulatiivselt
puudujäägis ja valitsussektori struktuurne
Vastavalt Majandus- ja rahaliidu stabiilsuse,
eelarvepositsioon oli puudujäägis. 2023. aasta lõpuni
koordineerimise ja juhtimise lepingule (Treaty on
kehtib nõude suhtes erand vastavalt riigieelarve
Stability, Coordination and Governance in the
seaduse eelarvereeglites sisalduvale
Economic and Monetary Union, TSCG) seavad
vabastusklauslile.
liikmesriigid endile keskpika perioodi eelarve
eesmärgi (medium-term objective, MTO), mille
täitmist hindab Euroopa Komisjon. Lähtudes
1
http://www.fin.ee/majandusprognoosid 2
h ps://fin.ee/riigi-rahandus-ja-maksud/riigieelarve-ja-
eelarvestrateegia/riigieelarve
9
2.2 VALITSUSSEKTORI EELARVEPOSITSIOON
2020. aastal puhkenud Covid-19 pandeemia tõttu aasta eelarvepuudujäägiks 1,66 miljardit eurot ehk
1,5 miljardi euro suurusesse puudujääki langenud 4,3% SKPst. Puudujäägi süvenemist eelmise aastaga
valitsussektori eelarvepositsioon paranes võrreldes mõjutavad 2023. aasta riigieelarves
majanduse kiire taastumise tulemusel 335 miljoni langetatud otsused, millega mh suurendati
euro suuruse puudujäägini 2022. aasta lõpuks. Enim peretoetusi, suunati täiendavaid vahendeid
paranes sotsiaalkindlustusfondide positsioon, mis riigikaitsesse ja haridussüsteemi ning tõsteti
jõudis 157 miljoniga ülejääki tänu tugevale tulumaksuvaba miinimumi. Ka 2023. aasta
maksulaekumisele, mis kasvatas nii Tervisekassa kui riigieelarve prognoosiga võrreldes on kulude maht
ka Töötukassa reserve. Keskvalitsus ja kohalikud kasvanud tulenevalt intressikulude ning kohalike
omavalitsused lõpetasid aasta puudujäägiga, kuid omavalitsuste tegevuskulude kasvust. Samuti on
see jäi siiski aasta varasemast väiksemaks. veidi halvenenud väljavaated majanduse olukorrale,
Puudujääki vähendas nii hea maksulaekumine kui ka mis vähendab maksulaekumist võrreldes mullu
lisaeelarves planeeritust väiksemaks osutunud kulud. sügisel oodatuga.
Rahandusministeeriumi kevadise
majandusprognoosi kohaselt kujuneb käesoleva
Tabel 6. Valitsussektori nominaalne eelarvepositsioon aastatel 2021–2027
2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027
Valitsussektori nominaalne eelarvepositsioon (%
SKPst) -2,4 -0,9 -4,3 -4,2 -4,0 -4,5 -4,2
Keskvalitsus -2,5 -1,1 -4,1 -4,0 -3,5 -4,0 -3,6
Sotsiaalkindlustusfondid 0,4 0,4 0,1 0,1 -0,2 -0,3 -0,3
Kohalikud omavalitsused -0,3 -0,3 -0,3 -0,3 -0,3 -0,3 -0,3
Valitsussektori nominaalne eelarvepositsioon (mln
eurot) -756 -335 -1 659 -1 704 -1 700 -1 985 -1 955
Keskvalitsus -785 -388 -1 583 -1 637 -1 486 -1 752 -1 676
Sotsiaalkindlustusfondid 136 157 38 60 -86 -120 -159
Kohalikud omavalitsused -107 -104 -113 -127 -127 -114 -120
Valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on
kogu stabiilsusprogrammi kestel puudujäägis,
ulatudes prognoosi kohaselt sel aastal 2,0%ni
SKPst ning 2027. aastaks 4,0%ni SKPst.
10
Tabel 7. Tsükliliselt ja struktuurselt tasandatud eelarvepositsioon aastatel 2020–2027 (% SKPst)
2001–19 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027
1. SKP reaalkasv (%) 3,7 -0,6 8,0 -1,3 -1,5 3,0 2,5 2,3 2,0
2. Valitsussektori eelarvepositsioon - -5,5 -2,4 -0,9 -4,3 -4,2 -4,0 -4,5 -4,2
3. Intressimaksed - 0,0 0,0 0,1 0,5 0,6 0,7 0,9 1,0
4. Potentsiaalse SKP reaalkasv (%) 3,5 3,1 2,3 2,4 2,6 1,4 1,2 1,3 1,4
4.a Tööjõu panus pot. kasvu (%) 0,0 0,3 0,6 1,6 1,9 0,4 0,1 0,0 -0,1
4.b Kapitali panus pot. kasvu (%) 1,9 1,2 1,4 1,4 1,5 1,5 1,4 1,4 1,3
4.c Tootlikkuse panus pot. kasvu (%) 1,6 1,5 0,4 -0,6 -0,7 -0,5 -0,3 0,0 0,2
5. SKP lõhe (output gap) 0,5 -2,5 2,9 -0,9 -4,9 -3,4 -2,1 -1,1 -0,5
6. Tsükliline eelarve komponent - -1,2 1,4 -0,4 -2,4 -1,6 -1,0 -0,5 -0,3
7. Tsükliliselt tasandatud eelarve-
positsioon - -4,2 -3,8 -0,5 -2,0 -2,6 -3,0 -3,9 -4,0
(7)=(2)-(6)
8. Tsükliliselt tasandatud primaarne
positsioon - -4,2 -3,8 -0,4 -1,5 -2,0 -2,3 -3,1 -3,0
(8)=(7)+(3)
9. Ühekordsed meetmed - 0,0 0,9 0,2 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0
10. Struktuurselt tasandatud
-
eelarvepositsioon (10)=(7)-(9) -4,2 -4,7 -0,7 -2,0 -2,6 -3,0 -3,9 -4,0
11. Kumulatiivse struktuurse
eelarvepositsiooni arvestus -6,2 -9,5 -8,9 -10,4 -12,4 -14,8 -18,2 -21,4
12. Välisvahendite muutus, % SKPst - 0,0 0,4 0,3 1,3 -0,1 0,4 -0,4 -0,7
13. Eelarvepoliitika impulss Vastu- Vastu- Pro- Vastu- Pro- Pro- Pro- Vastu-
-
tsükl. tsükl. tsükl. tsükl. tsükl. tsükl. tsükl. tsükl.
All ikad: Ee sti Stat istikaamet, Rahandusmin isteeriu m.
11
2.3 VALITSUSSEKTORI TULUD JA KULUD
2023. aastal ulatuvad valitsussektori tulud 38,6%ni mistõttu 2027. aastal vähenevad nii kapitalisiirded
SKPst ja kulud 42,9%ni SKPst (vt Tabel 8). kui ka kapitali kogumahutus.
Valitsussektori kulude prognoosis täiendavaid
COFOGi tegevusalade lõikes on prognoosis
eelarvepoliitilisi meetmeid võrreldes
valitsussektori kuludest suurim sotsiaalne kaitse (vt
kevadprognoosiga ei sisaldu. 2023. aasta kiiret
Tabel 10). Sotsiaalne kaitse moodustas 2021. aastal
kulude kasvu põhjustavad julgeolekuvõimekuse
13,5% SKPst, millest veidi alla poole oli seotud
parandamiseks tehtavad lisakulutused,
vanaduspensionidega. Prognoosi kohaselt kasvavad
vanaduspensionide ja peretoetuste kasv ning uuest
riiklikud pensionikulud aastatel 2023–2027
rahastusperioodist tulenevad suuremahulised
keskmiselt 10,0% aastas, mis tuleneb sotsiaalmaksu
tegevustoetused ning investeeringud. 2023. aastal
laekumisest, pensionide erakorralisest tõusust 20
kasvavad valitsussektori kuludest võrreldes eelneva
euro võrra alates 2023. aasta algusest, keskmise
aastaga enim sotsiaalsiirded ehk sotsiaaltoetused,
pensioni tulumaksuvabastusest ning sotsiaalmaksu
hüvitised töötajatele ja vahetarbimine.
pensioniosa ja tarbijahinnaindeksi muutusest
Perioodil 2024–2027 kasvavad kulud keskmiselt 3,2% sõltuvast pensioniindeksi kasvust. Tervishoiukulude
aastas ehk aeglasemalt kui SKP, mistõttu osakaal SKPs püsib perioodil 2023-2027 keskmiselt
valitsussektori kulud vähenevad 2027. aastaks tasemel 6,4% SKPst. 2020. aastal ulatusid
40,6%le SKPst (vt Tabel 10). Kõige väiksem on tervishoiukulud 6,6%ni SKPst, mis on kõrgeim tase
planeeritud välisvahendite kasutamise maht 2027. 1995. aastast alates.
aastal Taastekava investeeringute lõppemise tõttu,
Tabel 8. Valitsussektori eelarve tulude ja kulude prognoos 2023–2027
2022 2011-19 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027
mln eurot % % % % % % % % %
SKPst SKPst SKPst SKPst SKPst SKPst SKPst SKPst SKPst
1. Valitsussektor -335,4 0,1 -5,5 -2,4 -0,9 -4,3 -4,2 -4,0 -4,5 -4,2
2. Keskvalitsus -388,2 -0,3 -4,3 -2,5 -1,1 -4,1 -4,0 -3,5 -4,0 -3,6
4. Kohalikud omavalitsused -104,3 0,0 0,0 -0,3 -0,3 -0,3 -0,3 -0,3 -0,3 -0,3
5. Sotsiaalkindlustusfondid 157,1 0,4 -1,2 0,4 0,4 0,1 0,1 -0,2 -0,3 -0,3
Valitsussektor
6. Tulud kokku 13 931,7 38,9 39,4 39,0 38,5 38,6 37,7 37,6 36,9 36,3
7. Kulud kokku 14 267,1 38,9 44,9 41,5 39,4 42,9 41,9 41,6 41,4 40,6
8. Eelarvepositsioon -335,4 0,1 -5,5 -2,4 -0,9 -4,3 -4,2 -4,0 -4,5 -4,2
9. Intressikulu 27,9 0,1 0,0 0,0 0,1 0,5 0,6 0,7 0,9 1,0
10. Primaartasakaal -307,5 0,1 -5,4 -2,4 -0,8 -3,9 -3,6 -3,3 -3,6 -3,2
11. Ühekordsed ja ajutised meetmed 85,4 -0,1 0,0 0,9 0,2 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0
Tulud komponentide lõikes
12. Maksutulud (12=12a+12b+12c) 7 639,0 0,0 20,9 21,7 21,1 21,2 20,7 20,5 20,3 20,2
12a. Tootmis- ja impordimaksud 4 763,4 13,9 13,3 13,3 13,2 13,5 13,3 13,1 12,8 12,7
12b. Sissetuleku- ja varanduse maksud 2 875,6 7,3 7,7 8,4 7,9 7,7 7,4 7,4 7,5 7,5
12c. Kapitalimaksud 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0
13. Sotsiaalkindlustusmaksed 4 228,0 11,5 12,4 11,9 11,7 12,0 12,0 12,0 12,0 12,0
14. Omanditulud 282,0 1,0 0,7 0,5 0,8 1,1 1,0 1,0 0,9 0,8
15. Muud tulud 1 782,7 5,2 5,3 5,0 4,9 4,3 4,0 4,1 3,7 3,3
16.=6. Tulud kokku 13 931,7 38,9 39,4 39,0 38,5 38,6 37,7 37,6 36,9 36,3
p.m.: Maksukoormus (D.2 (sh EL-le 11 861,8 32,6 33,3 33,5 32,8 33,1 32,6 32,4 32,2 32,1
makstud)+D.5+D.611+D.91-D.995)
Kulud komponentide lõikes
17. Hüvitised töötajatele +vahetarbimine 6 087,3 17,1 18,1 17,2 16,8 18,4 18,2 17,7 17,2 16,5
17a. Hüvitised töötajatele 3 758,4 10,5 11,8 10,9 10,4 11,4 11,1 11,0 10,9 10,6
17b. Vahetarbimine 2 328,9 6,6 6,4 6,2 6,4 7,0 7,1 6,7 6,3 5,9
18. Sotsiaalsiirded (18=18a+18b) 5 002,6 13,5 16,2 14,9 13,8 14,8 15,0 15,3 15,5 15,7
millest töötushüvitised - 0,0 0,8 0,5 0,5 0,6 0,7 0,7 0,7 0,7
18a. Mitterahalised sotsiaalsiirded 840,6 1,8 2,3 2,4 2,3 2,4 2,3 2,3 2,4 2,4
18b. Rahalised sotsiaalsiirded 4 162,0 11,7 13,8 12,4 11,5 12,3 12,7 13,0 13,2 13,3
12
19.=9. Intressikulu 27,9 0,1 0,0 0,0 0,1 0,5 0,6 0,7 0,9 1,0
20. Subsiidiumid 270,5 0,6 1,7 1,0 0,7 0,8 0,5 0,4 0,4 0,4
21. Kapitali kogumahutus 2 065,2 5,3 5,8 5,6 5,7 5,5 5,3 5,1 5,3 4,9
22. Kapitalisiirded 168,2 0,7 0,8 0,6 0,5 0,8 0,4 0,5 0,2 0,1
23. Muud kulud 645,4 1,8 2,2 2,3 1,8 2,2 2,0 1,9 1,9 1,9
24.=7. Kulud kokku 14 267,1 38,9 44,9 41,5 39,4 42,9 41,9 41,6 41,4 40,6
p.m. Valitsussektori tarbimine 7 010,9 19,0 20,8 19,8 19,4 21,1 20,7 20,2 19,7 19,2
All ikad: Ee sti Stat istikaamet, Rahandusmin isteeriu m.
Tabel 9. Maksukulud riigieelarves aastatel 2022–2024 (mln eurot)
Maksukulu Säte Valitsemis- 2022 2023 2024
funktsioon1
KOKKU 349,0 445,3 477,4
1. Käibemaksumäär 9% raamatud ja õppekirjandus KMS §15 lg 2 p 1 haridus 5,6 9,9 10,2
Käibemaksumäär 9% raamatutele, töövihikutele, KMS §15 lg 2 p 5,3
perioodikale ja digiväljaannetele 1,3
2. Käibemaksumäär 5% ajakirjandusväljaanded KMS § 15 lõige vaba aeg, kultuur 2,8 7,2 7,5
2¹ ja religioon
3. Käibemaksumäär 9% ravimitele ja KMS §15 lg 2 tervishoid 80,6 84,6 86,0
meditsiiniseadmetele p2
4. Käibemaksumäär 9% majutusteenustele KMS §15 lg 2 vaba aeg, kultuur 31,9 35,0 36,1
p4 ja religioon
5. Osaliselt või täielikult tasumata arvetega seotud KMS § 29 lõige majandus 15,0 15,0
käibemaksuarvestuse korra muudatus 141
6. Regulaarselt jaotatava kasumi madalam maksumäär TMS §4 lg 5 majandus 63,7 70,1 67,4
14%
7. Täiendav maksuvaba tulu alates teisest lapsest TMS §23¹ sotsiaalne kaitse 31,4 33,1 34,9
8. Täiendav maksuvaba tulu abikaasa eest TMS §234 sotsiaalne kaitse 6,9 6,9 6,9
9. Maksuvaba tulu vanaduspensionieas TMS §235 sotsiaalne kaitse 55,7 87,0
10. Eluasemelaenu intresside mahaarvamine TMS §25 elamu- ja 6,3 6,3 6,3
kommunaalehitus
11. Koolituskulude mahaarvamine TMS §26 haridus 13,2 16,1 17,9
12. Kingitused ja annetused TMS §27 lg 1, 2, vaba aeg, kultuur 3,0 3,3 3,5
3, 6 ja religioon
13. Kindlustusmaksed ning pensionifondi osakute TMS §28 sotsiaalne kaitse 16,1 17,6 18,7
soetamine
14. FIE täiendav maksuvaba tulu põllumajandussaaduste TMS §32 lg 4 majandus 10,2 10,2 10,2
või metsamaterjali võõrandamisel
15. Maksuvaba töötaja terviseedendamise kulu TuMS §48 lg 55 tervishoid 9,9 10,7 11,4
16. Meremeeste ja reederi soodustused TuMS §13 lg 6, majandus 0,3 0,3 0,3
SMS §2 lg 1¹ ja
lg 4 p 8,
TuMS §52¹
17. Oma tarbest ülejääva elektri müügi TuMS §15 lg 4 p sotsiaalne kaitse 1,5 1,3
tulumaksuvabastus 12 ja lg 4¹
18. Väikeõlletootjate 50% aktsiisimäär ATKEAS §46 lg 1 majandus 0,8 0,8 0,8
19. Etanoolisisaldusega kuni 6%vol kääritatud joogi ja ATKEAS §46 lg 2 majandus 15,1 15,3 15,4
veini aktsiisi soodusmäär (soodusmäär on 43%
standardmäärast)
Tubakavedelike aktsiisiga maksustamise ajutine ATKEAS §8517 majandus 1,3
katkestamine
20. Eriotstarbelise diislikütuse soodsam aktsiisimäär ATKEAS §66 lg 7 majandus 40,0 41,0 35,0
13
21. Kalurite kütuseaktsiisivabastus ATKEAS §27 lg 1 majandus 1,2 1,2 1,2
p 22²
22. Elektrienergia, mida kasutatakse keemilise ATKEAS §27 lg 1 majandus 0,1 0,1 0,1
reduktsiooni jaoks ning elektrolüütilistes, p24, p284
metallurgilistes ja mineraloogilistes protsessides
23. Elektrienergia ja kütus, mida kasutatakse ATKEAS §27 lg 1 majandus 1,1 1,1 1,4
elektrienergia tootmiseks ning elektrienergia, mida p282
kasutatakse elektrienergia tootmise suutlikkuse
säilitamiseks
24. Kütus, mida kasutatakse mineraloogilistes ATKEAS §27 lg 1 majandus 0,8 0,8 1,0
protsessides p24
25. Maagaas, mida kasutatakse maagaasivõrgu töös ATKEAS §27 lg 1 majandus 0,0 0,0 0,0
hoidmiseks P 286
26. Suurtarbijate elektrienergia aktsiisi soodustus ATKEAS §66 lg majandus 0,2 0,3 0,4
121
27. Suurtarbijate gaasiaktsiisi soodustus ATKEAS §66 lg majandus 0,8 0,8 0,9
103
28. Aktsiisiga maksustamata biokütuse edastatud kogus ATKEAS §19 lg majandus 0,5 0,5 0,6
14 p22
14
Tabel 10. Valitsussektori kulud valitsemisfunktsioonide (COFOG) lõikes (% SKPst)
2011 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027
-19
1. Üldised valitsussektori teenused 1 3,8 4,0 3,8 3,6 4,0 3,8 3,7 3,7 3,5
2. Riigikaitse 2 1,9 2,4 2,0 2,4 2,9 3,3 2,7 2,4 2,0
3. Avalik kord ja julgeolek 3 1,9 2,0 1,8 1,8 1,8 1,8 1,8 1,8 1,8
4. Majandus 4 4,4 5,8 4,8 4,6 5,3 3,9 3,9 3,7 3,4
5. Keskkonnakaitse 5 0,6 0,7 0,6 0,6 0,6 0,6 0,6 0,6 0,6
6. Elamu- ja kommunaalmajandus 6 0,5 0,4 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5
7. Tervishoid 7 5,4 6,6 6,5 5,9 6,4 6,3 6,4 6,5 6,6
8. Vaba aeg, kultuur ja religioon 8 2,0 2,0 2,1 2,1 2,1 2,1 2,1 2,1 2,1
9. Haridus 9 5,9 6,4 5,9 5,6 6,1 6,0 5,9 5,9 5,8
10. Sotsiaalne kaitse 10 12,3 14,7 13,5 12,5 13,4 13,8 14,1 14,3 14,4
11. Valitsussektori kulud kokku TE 38,9 44,9 41,5 39,4 42,9 41,9 41,6 41,4 40,6
All ikad: Ee sti Stat istikaamet, Rahandusmin isteeriu m.
Tabel 11. Kulueesmärgist eemaldatavad kulud
2022 2022 2023 2024 2025 2026 2027
mln € % SKPst % SKPst % SKPst % SKPst % SKPst % SKPst
1. Välisvahendite kulu, mis on EL tuludega 652 1,8 2,6 1,7 2,0 1,7 1,7
kaetud
1a. sh investeeringud, mis on EL tuludega 342 0,9 1,3 1,1 1,4 1,4 0,9
kaetud
2. Töötuskindlustuse kulu, mis tuleneb 0 0 0 0 0 0 0
majandustsüklist
3. Valitsussektori tulusid muutvad valikulised 272 0,8 -0,2 -0,2 0,2 -0,5 -0,1
meetmed (discretionary measures)*
4. Seadusest tulenevad muudatused 0 0 0 0 0 0 0
valitsussektori tuludes, mis on seotud kulu-
vajaduse kasvuga
* Arvestat ud meetmed on: valits use ku lu meetmete mõju m ak su laekumi sele ; täiendavate lt divide ndide lt l aekuv
tulu maks; tu lu mak sum uudat used ( mak suvaba tul u tõ us, regulaarse lt j aotatava k asumi mak su soodust us, pe nsion ide
maksuvaba t ul u tõu s, mahaarvami ste m uudatused,); k äibemaksumuu datu sed; aktsii si muudatu sed;
sotsi aa lm aks umu udatuse d; ning muud atu se d mittemak su li ste s t ulu des.
All ikas: R ahandu smin istee rium.
15
2.4 VALITSUSSEKTORI FINANTSEERIMINE
Riigi rahavoog on kogu stabiilsusprogrammi perioodi võlakohustustest, sealhulgas laenud (CEB, EIB’lt2) ja
vältel negatiivne. Valitsussektori netopositsioon ehk t-billide ja pikaajaliste võlakirjade emissioon.
võla ja reservide taseme vahe suureneb tänavu 5,5 Negatiivse rahavoo survel suureneb käesoleval aastal
protsendipunkti võrra (vt Joonis 1) ning halveneb võlatase nominaalselt ja samuti tõuseb võlakoormus
negatiivse rahavoo survel ka järgmistel aastatel. 20,2%ni SKPst. Järk järgult suureneb võlakoormus ka
Lähtuvalt kevadprognoosist on sel aastal riigieelarve järgnevatel aastatel ning jõuab prognoosiperioodi
positsioon nominaalses puudujäägis ning ka lõpul 33%ni SKPst.
rahavoog kokku negatiivne. See tuleneb eelkõige
Samuti on välja toodud keskvalitsuse tasemel
jätkuvalt pingelisest geopoliitilisest olukorrast ja
konsolideeritud võlg nii kodumaise kui ka välisvõla
sellest tulenevate riigi kaitse- ja sotsiaalkaitseliste
osas, arvestades tehingud, mis on seotud
kulutuste tõusust. Lisaks riigieelarve positsioonile
valitsemissektori allsektoritega (sh kohustuste
võetakse arvesse ka teisi tegureid, mille tõttu on
muutused). Riigikassa poolt võetud võlakohustused
rahavoog riigieelarve teenindamisest kokku
olid tänavu märtsi lõpu seisuga kokku 4,50 miljardit
negatiivne. Põhiliselt tuleneb negatiivne rahavoog
eurot, millest 2,85 mld (63%) moodustasid
läbi kolme teguri: riigieelarve defitsiit sh
emiteeritud lühi- ja pikaajalised võlakirjad ning
lisaeelarves otsustatud meetmed, riigikassa poolt
ülejäänud 1,65 mld (37%) võetud laenud. Käesoleval
tagasimakstava laenu suurus ning muud
aastal on kavas kasutada lisaks lühiajalistele ja
kohandused.
pikaajalistele võlakirjadele ka laenuraha.
Riigieelarve negatiivset rahavoogu aastatel 2023– Keskvalitsuse panus valitsussektori
2027 rahastatakse lühi- ja pikaajaliste võlakoormusesse tõuseb prognoosiperioodi lõpul
võlakirjaemissioonide ning uute laenude abil. 2022.a võrreldes ligi kahekordseks ehk 16%-lt 30%-ni
SKPst.
Joonis 1. Valitsussektori likviidsed varad, võlakoormus ja
netopositsioon (% SKPst) Kohalike omavalitsuste võlatase samuti kasvab
(% SKPst)
järgnevatel aastatel seoses vajadusega finantseerida
15 11,0% negatiivset rahavoogu. Võlakohustused tõusevad
11 7,3% 6,8%
prognoosiperioodi lõpuks üle 1,47 miljardi euro,
Reservid
7
3 jõudes 3,2% juurde SKPst. See on aga viimase 5.
-1
-5 -7,4% aasta keskmisest suhtarvust (3,0%) veidi kõrgem.
-9
-13 -12,8%
-17 Sotsiaalkindlustusfondid ehk Töötukassa ja
-21 -18,4% Tervisekassa Eesti võlakoormusesse ei panusta.
Võlg
-25 -20,2% -26,2%
-29
-33 Joonis 2. Keskvalitsuse võla tagasimaksed
-37 -33,0%
'12 '13 '14 '15 '16 '17 '18 '19 '20 '21 '22 '23 '24 '25 '26 '27 700
Reservid Võlg Netovarad(+)/-võlg(-) 600
500
All ikad: Rahandusmin istee rium, Ee sti Stati stik aamet 400
300
Eesti valitsussektori võlg suurenes 2022. aastal 146,0
200 418,0
nominaalselt (+1 121 mln), kui ka osakaaluna SKPst
100
vähenes 0,8 protsendipunkti võrra. Nii riigi kui ka
0
kohalike omavalitsuste võlakoormus kasvas eelmisel
'19 '20 '21 '22 '23 '24 '25 '26 '27
aastal (vt Error! Reference source not found., Lisa
Võla tagasimaksed (mln eur)
6). Põhiline osa võla kasvust tulenes riigikassa poolt
möödunud aastal võetud täiendavatest Allika s: Rahan dusmin istee riu m
16
Prognoosiperioodi jooksul hoitakse keskvalitsuse Stabiliseerimisreserv on finantsreserv
tasemel vajalikku likviidsuspuhvrit rahavoogude kriisiolukordadeks, mida kasutatakse näiteks
teenindamiseks. Kõik laenatud raha on paigutatud finantskriisides, eriolukordades ja üldmajanduslike
likviidsusreservi, mis parandasid mullu Riigikassa riskide vähendamiseks. Stabiliseerimisreservi
likviidsust. Riigikassa võla moodustavad muuhulgas tulusus oli rahaturu negatiivsete intressimäärade
NIB3-lt saadud laenuvahendid ning samuti nii tõttu 2022. aastal -1,66% (vt Error! Reference source
lühiajalised kui ka pikaajalised võlakirjaemissioonid. not found.).
Prognoosi kohaselt vähenevad käesoleval aastal Likviidsusreservi kasutatakse riigi igapäevase
keskvalitsuse ja samuti ka kohalike omavalitsuste rahavoo juhtimiseks ja selle maht muutub samuti
reservid. Tänavu suurenevad riigi toel igapäevaselt. Likviidsusreserv hõlmab arvestuslikult
sotsiaalkindlustusfondide (Tervisekassa, riigi, Tervisekassa, Töötukassa, mõningate
Töötukassa) reservid. sihtasutuste ja teiste isikute (nt Pensionikeskus)
raha. Seega hõlmab arvestuslikult likviidsusreserv
Järgnevatel aastatel on ette näha valitsussektori
enamat, kui ainult keskvalitsuse likviidseid
reservide taseme stabiliseerumist 7% juurde SKPst,
vahendeid. Seisuga 31.03.2023 oli riigi
sealjuures hoiab riik vajalikku likviidsuse sihttaset,
likviidsusreservis 1 336 mln eurot. Reservi
et tagada riigi kohustuste õigeaegset täitmist.
paigutused on tehtud võlakirjadesse ja hoiustesse.
Riigieelarve negatiivset rahavoogu rahastatakse
Likviidsusreservi 2023. aasta oodatav tulusus on
esmalt likviidsusreservi arvelt, mille hulgas on juba
2,90%.
eelnevalt kaasatud lisavahendid. Prognoosiperioodi
lõpus ehk 2027. aastal moodustavad valitsussektori Käesoleval aastal vähendab likviidsusreservi taset
reservid 6,8% SKPst. rahavooline puudujääk, mille täitmiseks kaasatakse
prognoosi kohaselt täiendavaid vahendeid kokku
2022. aasta lõpus ulatusid keskvalitsuse reservid4
1 360 mln ulatuses. Võla kaasamist alustati märtsis
2,50 mld euroni ehk 6,9%ni SKPst. Arvestuse
kui emiteeriti lühiajalisi võlakirju kokku 250 mln euro
kohaselt koosnevad keskvalitsuse reservid nii
ulatuses tähtaegadega 6 ja 12 kuud, mis katavad
Riigikassa hallatavatest reservidest (sh
riigikassa rahavoost tulenevaid vajadusi. Riik võib
stabiliseerimisreserv ning likviidsusreserv ilma
sellel aastal lisanduva tekkiva võlavajaduse katta nii
sotsiaalkindlustusfondideta) kui ka muude asutuste
laenude, lühi kui ka pikaajaliste võlakirjade
likviidsetest vahenditest.
emissioonidega.
Tabel 12. Valitsussektori võlakoormuse muutus 2022. aastal
31. detsember 2021 31. detsember 2022 Muutus
mln eurot % SKPst mln eurot % SKPst % SKPst
Valitsussektor 5 534,1 17,6 6 656,2 18,4 0,8
Kodumaine võlg 1737,9 5,5 1790,7 4,9 -0,6
Välisvõlg 3 796,2 12,1 4 865,5 13,4 1,4
Keskvalitsus[1] 5562,6 17,7 6813,7 18,8 1,1
Kodumaine võlg 1 988,7 6,3 2 204,9 6,1 -0,2
Välisvõlg 3573,9 11,4 4608,8 12,7 1,4
Kohalikud omavalitsused 908,7 3,3 987,4 3,1 -0,2
Kodumaine võlg 686,4 2,5 730,7 2,3 -0,2
Välisvõlg 222,3 0,8 256,7 0,8 0,0
Sotsiaalkindlustusfondid 0 0 0 0 0
Kodumaine võlg 0 0 0 0 0
Välisvõlg 0 0 0 0 0
[1]
Ke skval itsuse taseme l konsolideeritu d n umbe r.
All ikas: R ahandu smin istee rium, Ee sti Stati stik aamet.
17
Tabel 13. Valitsussektori võlakoormus 2021–2027 (% SKPst)
2022 2023* 2024* 2025* 2026* 2027*
1. Võlg kokku 18,4 20,2 23,6 27,1 30,4 33,0
2. Muutus võlakoormuses 0,8 1,8 3,4 3,5 3,3 2,6
Panused võlakoormuse muutusesse: (2=3-4+5+6)3
3. Nominaalse SKP kasvu panus -2,3 -1,0 -1,1 -1,1 -1,1 -1,2
4. Primaarne eelarvetasakaal -0,8 -3,9 -3,6 -3,3 -3,6 -3,2
5. Intressimaksed 0,1 0,5 0,6 0,7 0,9 1,0
6. Võlakoormuse muutuse ja eelarvepositsiooni vaheline 2,2 -1,5 0,3 0,6 -0,1 -0,5
erinevus (stock-flow adjustment, SFA)
Valitsussektori võla hinnanguline intressimäär (%) 0,5 2,6 3,2 3,2 3,3 3,5
Muud asjakohased näitajad
7. Likviidsed finantsvarad 11,0 7,3 7,0 7,0 6,9 6,8
8. Võla amortisatsioon alates eelmise aasta lõpust4 1,3 1,1 0,5 0,3 0,3 0,3
9. Netovõlg (9=1-7) 7,4 12,8 16,6 20,1 23,5 26,2
10. Välisvaluutas nomineeritud võla osakaal (%) 0 0 0 0 0 0
11. Keskmine aegumistähtaeg5 (aastat) 7,2 7,5 7,5 7,5 7,5 7,5
* - prognoos.
All ikas: R ahandu smin istee rium, Stat ist ik aame t.
Tabel 14. Valitsussektori likviidsed finantsvarad 2020–2027 (mln eurot, % SKPst)
2011-2019
2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027
keskmine
Finantsvarad kokku (mln
1 859 3 302 3 099 3 988 2 803 2 827 2 955 3 048 3 132
eurot)
sh keskvalitsus 838 1 996 1 806 2 507 1 307 1 296 1 536 1 771 2 038
kohalikud
206 504 385 364 341 316 290 268 244
omavalitsused
815 802 909 1 117 1 155 1 215 1 129 1 009 850
sotsiaalkindlustusfondid
Finantsvarad kokku (%
8,7 12,0 9,9 11,0 7,3 7,0 7,0 6,9 6,8
SKPst)
sh keskvalitsus 4,0 7,3 5,7 6,9 3,4 3,2 3,6 4,0 4,4
kohalikud omavalitsused 0,9 1,8 1,2 1,0 0,9 0,8 0,7 0,6 0,5
sotsiaalkindlustusfondid 3,8 2,9 2,9 3,1 3,0 3,0 2,7 2,3 1,8
*valitsussektori tasandil konsolideeritud
3
Mõnel aastal ümardamisest tulenevalt võrdus ei kehti.
4
Keskvalitsus ilma sihtasutuste ja avalik-õiguslike juriidiliste isikuteta.
5
Keskvalitsus ilma sihtasutuste ja avalik-õiguslike juriidiliste isikuteta.
18
3 SENSITIIVSUSANALÜÜS JA VÕRDLUS EELMISE PROGRAMMIGA
3.1 RISKISTSENAARIUM
Riskistsenaariumi koostamise eesmärgiks on näidata märkimisväärne langus ning säästude
majandusarengu alternatiivseid võimalusi ning nende ammendumine. Kokkuvõttes tähendab see
mõju riigieelarvele. heitlikumaid väljavaateid majandusele, ehk langus
kujuneb sel aastal sügavamaks ning taastumine
Kevadprognoosi riskistsenaarium
(aasta teises pooles) saab olema vaevalisem.
Eestit tabas mullu mitu kriisi korraga, põhjustades Riskistsenaariumi kohaselt võib majanduslangus olla
Euroopa suurima majanduslanguse. Energiakriisiga käesoleval aastal 3% ning järgmise aasta taastumine
kaasnenud sisendite kiire kallinemine, Venemaale kõigest osaline, 1,8% (vt Joonis 3). Stsenaariumi
kehtestatud sanktsioonid ja idanaabrilt pärit tooraine kohaselt tõuseb tööpuudus käesoleval aastal üle 8%.
ja sisendite impordi lõppemisega kaasnenud SKP nominaalmaht jääks järgmisel ja ülejärgmisel
kulueelise kadumine ning Põhjamaade kinnisvaraturu aastal prognoosi põhistsenaariumist ligikaudu 1,6-1,7
kukkumine on Eesti tööstussektori olukorda oluliselt mld euro võrra madalamaks.
halvendanud. Lisaks olid Kesk-Euroopaga võrreldes
riigipoolsed energialeevendusmeetmed sel korral Riskistsenaariumis suurem eelarvepuudujääk
ettevõtetele pea olematud, mis pärssis omakorda
Riskistsenaariumi tulude ja kulude prognoos tugi-neb
konkureerimist Euroopa turul. Seda olukorda
makromajanduse vastavale prognoosile ja näeb ette
ilmestab tööstustoodangu (ja kaubaekspordi)
valitsussektori eelarvepositsiooni halvenemist 0,7%
kahekohaline langus eelmise aasta viimases
võrra SKPst sel aastal ehk puudujääk ulatub 5%ni
kvartalis, mis oli Euroopa Liidu üks sügavamaid, aga
SKPst. Käesoleva aasta suurem puudujääk
ka kaubandusbilansi kiire halvenemine.
baasstsenaariumiga võrreldes tuleneb eelkõige
Joonis 3. Majanduskasv, kevadine riskistsenaarium (%) maksutulude väiksemast laekumisest, mis mõjutab
kõiki valitsussektori tasandeid. Ka järgnevate aastate
4
majanduskasv on riskistsenaariumi kohaselt
2
baasstsenaariumist madalam, mis kasvatab
puudujääki järgmisel aastal 1,2% võrra SKPst ja 2025.
0 aastal 0,9% võrra SKPst.
-2 Riskistsenaariumi kohaselt suureneb netovõlg kuni 3
protsendipunkti võrra. Baasstsenaariumist
-4 negatiivsem keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste
'22 '23 '24 '25
eelarvepositsioon suurendavad riskistsenaariumis
Riskistsenaarium Baasprognoos nende valitsussektori tasandite võla taset. Seega
valitsussektori võlakoormus suureneb täiendava
Riskistsenaariumis oleme arvestanud eksportivate finantseerimisvajaduse tõttu riskistsenaariumis kuni
ettevõtete konkurentsivõime püsiva 2,5% võrra. Halvenenud sotsiaalkindlustusfondide
kahjustumisega, mis mõjutab ka selle aasta eelarvepositsiooni läbi vähenevad valitsussektori
väljavaateid. Lisaks piirab sisetarbimist väga kiire reservid kuni 0,5 protsendipunkti võrra.
inflatsiooniga kaasnenud majapidamiste ostujõu
19
Tabel 15. Riskistsenaarium
Riskistsenaarium Erinevus baasprognoosist
% 2022 2023 2024 2025 2023 2024 2025
1. SKP jooksevhindades 36,2 37,6 38,8 40,8 -0,7 -1,7 -1,6
2. SKP reaalkasv -1,3 -3,1 1,8 3,1 -1,6 -1,2 0,6
3. SKP nominaalkasv 15,1 3,8 3,4 5,0 -2,2 -2,3 0,3
4. THI 19,4 8,8 1,7 1,9 -0,4 -1,3 -0,2
5. Sisenõudluse reaalkasv 1,3 -3,1 0,9 2,8 -1,2 -1,0 0,8
6. Ekspordi reaalkasv 5,0 -3,0 2,0 3,2 -2,0 -1,2 -0,4
7. Tööhõive kasv 4,1 -0,7 0,1 0,6 -1,0 -0,5 0,3
8. Palga nominaalkasv 5,6 8,4 8,3 7,7 1,0 1,1 0,8
9. Valitsussektori eelarvepositsioon -335 -1 872 -2 085 -2 011 -213 -381 -311
(mln eurot)
9a Keskvalitsus -388 -1 699 -1 840 -1 625 -116 -203 -139
9b Sotsiaalkindlustusfondid 157 -34 -62 -200 -71 -121 -114
9c Kohalikud omavalitsused -104 -139 -183 -185 -26 -56 -58
10. Valitsussektori eelarvepositsioon -0,9 -5,0 -5,4 -4,9 -0,7 -1,2 -0,9
(% SKPst)
10a Keskvalitsus -1,1 -4,5 -4,7 -4,0 -0,4 -0,7 -0,5
10b Sotsiaalkindlustusfondid 0,4 -0,1 -0,2 -0,5 -0,2 -0,3 -0,3
10c Kohalikud omavalitsused -0,3 -0,4 -0,5 -0,5 -0,1 -0,2 -0,2
All ikas: R ahandu smin istee rium, Stat ist ik aame t.
3.2 INTRESSIMÄÄRADE SENSITIIVSUSANALÜÜS
Eesti riigil tuleb oma tegevuste rahastamiseks ning riigi rahanduse sensitiivsust (haavatavust)
jätkuvalt laenata nii kodumaistest kui ka välistest kõikuvate intressimäärade korral. Juhul, kui
vahenditest. Intressimäärade tõus ja seeläbi valitsussektorile kohaldatud intressimäärad tõusevad
intressikulude suurenemine avaldab otsest ning vahemikus 2023–2027 100 baaspunkti võrra aastas
negatiivset mõju eelarvetasakaalule. Samuti avaldab (vt Tabel 16), on otsemõju eelarvele 73 mln eurot (0,2
intressimäärade kasv ka ebasoodsat mõju % SKPst) esimesel ning prognoosiperioodi viimasel
investeeringutele ning tarbimisele. Seega on oluline aastal on kumulatiivne intressikulu kokku 553 mln
hinnata läbi sensitiivsusanalüüsi ka Eesti majanduse eurot (1,2% SKPst).
Tabel 16. Intressimäärade tõusu mõju
Intressimäärade tõusu mõju 2023 2024 2025 2026 2027
100 baaspunkti võrra (1 %)
Intressikulude erinevus 72,9 91,3 110,8 130,1 147,6
võrreldes baasstsenaariumiga,
mln
Intressikulu erinevus 0,2 0,2 0,3 0,3 0,3
baasstsenaariumist, % SKP
20
3.3 VÕRDLUS EELMISE PROGRAMMIGA
Rahandusministeeriumi 2022. aasta kevadprognoos jalajälge. Sellega kaasneb ka püsivam negatiivne
oli koostatud järsult muutunud geopoliitilises mõju majanduse kasvuvõimekusele.
olukorras, kus olukord oli väga ebakindel. Venemaa
Valitsussektori eelarvepositsioon kujunes möödunud
algatatud Ukraina vastase sõjalise agressiooni tõttu
aastal oodatust paremaks peamiselt tänu
rakendatud kaubanduspiirangud Venemaa, Valgevene
väiksematele kuludele. Ootused selle aasta
ja Ukraina suunal, toormehindade kõrgem tase ning
struktuurse eelarvepositsiooni suhtes on aga oluliselt
kindlustunde alanemine mõjutasid negatiivselt Eesti
halvenenud. Koos 2023. aasta riigieelarves
majandust. Täna võib tõdeda, et esialgu
otsustatud meetmetega ulatub sel aastal puudujääk
ülehindasime Vene turu ja toorme äralangemisega
majandusporgnoosi kohaselt 2%ni SKPst, mis on
ning alternatiivsete kaubakanalite leidmisega seotud
siiski 1,5% võrra eelmises eelarvestrateegias
raskusi, mistõttu kaubakanali mõju realiseerus
oodatust väiksem. Järgnevatel aastatel struktuurne
oluliselt väiksemas ulatuses. Samas tänast ülikõrget
puudujääk prognoosi kohaselt süveneb, mis ei ole
inflatsiooni aastatagune prognoos siiski ette ei
kooskõlas kehtivate eelarvereeglitega. Uus valitsus
näinud, mistõttu elanike ostujõud ning lähiaastate
kinnitab oma eelarvepoliitilised eesmärgid ja nende
kasvupotentsiaal tõenäoliselt kannatab kõrgete
saavutamise meetmed sügisel koostatavas riigi
energiahindade ning kaubandusraskuste tõttu.
eelarvestrateegias aastateks 2024-2027.
2022. aasta sügiskuudel toimunud energiakandjate
2022. aasta valitsussektori võlakoormus osutus
järsk odavnemine ning siseriiklike hinnatõusu
Stabiilsusprogramm 2022 prognoosis oodatust 2,3%
kompensatsioonimeetmete rakendamine on piiranud
võrra SKPst väiksemaks peamiselt tänu kiiremale
hinnataseme edasist tõusu. Teisalt on inflatsioon
makromajanduslikule arengule, mis suurendas
muutunud laiapõhjalisemaks, sealhulgas toidu
maksulaekumisi oodatust enam. See võimaldas riigil
kallinemise tõttu, ning üldist hinnalangust ei ole
kasutada finantseerimiseks likviidsusreservi
toimunud. Majanduse järk-järguline taastumine kriisi
vahendeid oodatust enam, mistõttu laenuvajadus oli
mõjust võiks alata 2023. aasta teisest poolest.
väiksem. Madalama baastaseme tõttu jääb ka selle
Elanikud on oma senist tarbimistaset püüdnud hoida,
aasta oodatav võlatase eelmisele prognoosile alla,
kuid säästud on ammendumas ning intressitõus
kuid prognoosiperioodi lõpuks on halvenenud
vähendab ostujõudu veelgi. Ka meie peamiste
nominaalse eelarvepositsiooni tõttu oodata suuremat
kaubanduspartnerite majandused on nõrgas seisus,
võlakoormust.
mistõttu me tõenäoliselt ei kasvata oma ekspordi
Tabel 17. Võrdlus Stabiilsusprogramm 2022 prognoosiga
2022 2023* 2024* 2025* 2026* 2027*
SKP reaalkasv (%)
Eelmine versioon -1,0 1,2 3,2 2,7 2,6 -
Praegune uuendus -1,3 -1,5 3,0 2,5 2,3 2,0
Erinevus -0,3 -2,7 -0,2 -0,2 -0,3 -
SKP nominaalkasv (%)
Eelmine versioon 6,7 3,7 5,0 4,8 5,0 -
Praegune uuendus 15,1 6,0 5,7 4,7 4,2 4,1
Erinevus 8,4 2,3 0,7 -0,1 -0,8 -
Harmoneeritud tarbijahinnaindeks (THHI) (%)
Eelmine versioon 12,4 2,0 1,2 1,7 2,0 -
Praegune uuendus 19,4 9,3 3,1 2,2 1,4 2,0
Erinevus 7,0 7,3 1,9 0,5 -0,6 -
Valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon (% SKPst)
Eelmine versioon -4,5 -3,5 -3,0 -2,5 -2,0 -
Praegune uuendus -0,7 -2,0 -2,6 -3,0 -3,9 -4,0
Erinevus 3,8 1,5 0,4 -0,5 -1,9 -
Valitsussektori võlg (% SKPst)
Eelmine versioon 20,7 24,1 27,7 29,2 29,7 -
Praegune uuendus 18,4 20,2 23,6 27,1 30,4 33,0
Erinevus -2,3 -3,9 -4,1 -2,1 0,7 -
Allikas: Rahandusministeerium.
21
4 EELARVEPOLIITIKA JÄTKUSUUTLIKKUS
4.1 PIKAAJALINE JÄTKUSUUTLIKKUS
Selles peatükis esitatud pikaajalised eelarve- aastaks 2070, ehk jõuame peaaegu ühe ülalpeetavani
projektsioonid (vt Tabel 18) baseeruvad 2021 Ageing ühe töötaja kohta.
Report’i eeldustel ja prognoosidel (lühidalt AR2021).
Pensionisüsteemile avaldab rahvastiku vananemine
AR2021 on iga kolme aasta järel EL liikmesriikide ja
ja ülalpeetavate suhte halvenemine kõige enam mõju.
Euroopa Komisjoni koostöös valmiv põhjalik
Kehtiv süsteem on finantsiliselt küll jätkusuutlik
ühiskonna vananemisega seonduvate kulude analüüs
(kulud osakaaluna SKPst vähenevad), kuid
ja prognoos. Selles käsitletakse põhjalikult pensioni-,
pensionide suhe keskmisesse palka halveneb.
tervishoiu-, hoolekande- ja haridusega seonduvaid
Samuti on probleemiks pensionide suurenev
kulutusi. Pikemas perspektiivis ühtivad need trendid
ebavõrdsus. Pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse ja
Rahandusministeeriumi nägemusega tulevasest
muude probleemide parandamiseks on viimastel
arengust. Pensionide prognoosis on lähtutud
aastatel tehtud olulisi muudatusi:
Rahandusministeeriumi detailsest pensionimudeli
prognoosist. Kuna töövõimetuspensionid on liikunud Lisaks juba kehtinud pensioniea tõusudele kuni
pensionisüsteemist välja Töötukassasse, kuid on riigi aastani 2026, seotakse pensioniea muutus
jaoks ikkagi vananemisega seonduv kulu, on selle oodatava eluea muutusega.
kulu käsitletud koos pensionidega. Muud Alates 2021. aastast on pensionile mineku aeg
vananemisega seotud kuluprognoosid on koostatud paindlik ning vastavad pensionivähendused- ja
Euroopa Komisjoni poolt. Valitsussektori tulude ja suurendused on aktuaarselt neutraalsed, mis
kulude koondprognoos on koostatud tähendab, et keskmine riigi kulu pensionile ei
Rahandusministeeriumi poolt. Väärib rõhutamist, et sõltu sellest, kui vara või hilja inimene pensionile
käesolevas peatükis esitatud projektsioonide läheb.
eelduseks on tänaste otsuste kehtimine kogu Samuti on alates 2021. aastast võimalik
projektsiooniperioodi jooksul ning tänaste poliitikate inimestel oma pensionimakseid vähendada või
jätkumine, mistõttu ei peegelda nad kõige peatada, näiteks kui on soov osaleda tööturul.
tõenäolisemat tulevikustsenaariumit, vaid näitavad Alates 2021. aastast on pensionivalemis uus
demograafiliste trendidega kaasneva väljakutse solidaarsust suurendav komponent.
suurust, millele on võimalik poliitikameetmetega
Pensioni teise samba vabatahtlikuks tegemine
reageerida. Selleks, et avalduksid jätkusuutlikkuse
suurendab survet esimese samba kulutusteks
probleemid, on eeldatud, et eelarvereeglid ei kehti.
pikemas perspektiivis, kuna keskmine pensioni
AR2021 sisaldab ka tervet rida erinevaid
asendusmäär võib langeda alla 40%, mis on
stsenaariumeid, lähtuvalt erinevatest eeldustest, et
vastuolus Euroopa sotsiaalharta kokkuleppega. Teise
näidata nende prognooside tundlikkust eelduste
samba muudatusi pole allolevas prognoosis
suhtes.
arvestatud, kuna prognoos valmis enne nende
Vananemise mõju riigi rahandusele tuleb peamiselt jõustumist. Vananemise raporti pensionianalüüs
läbi selle, et muutub töötava ja ülalpeetava sisaldab mitmeid täiendavad pikaajalisi
rahvastiku suhe. Vastavalt Eurostati viimasele stsenaariumeid. Enamus neist näitavad
rahvastikuprognoosile (EUROPOP 2018) kasvab baasstsenaariumiga kehvemaid tulemusi näiteks
ülalpeetavate (siin eeldatud kuni 19-aastased ja pensionisüsteemi asendusmäärade ja finantsilise
vanemad kui 65 aastat) suhe tööealisse rahvastikku jätkusuutlikkuse seisukohalt. Käesoleval aastal
(vanusevahemik 20–64) 70%lt aastal 2019 95%ni valmis korraline pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse
analüüs6. Selles tuuakse välja, et mitme
6
https:// sm. ee/too- ja- pension/pe nsion;
https: //sm.ee /media/27 33/do wnload
22
pensionisüsteemi eesmärgi saavutamine on Kokkuvõttes näitab tänase poliitika jätkumise
praeguse süsteemiga raske. jätkusuutlikkuse analüüs, et tulenevalt pensioniea
kasvust on surve riigi rahandusele demograafiliste
Tervishoiusüsteemis on pikaajaline demograafiast
muudatuste poolt pigem madal ja tervikuna väheneb.
tulenev surve kulutusi suurendada. Vanemad
Siiski on nii pensionisüsteemis, tervishoius kui ka
inimesed kasutavad rohkem ja keskmisest kallimaid
hoolduskoormuses eelkirjeldatu põhjal potentsiaalne
tervishoiuteenuseid. Samuti suureneb
pikaajaline kulusurve siiski olemas, millega senised
hoolduskoormus. Haridussüsteemile pikas
keskpikad fiskaalplaanid ei arvesta. Ka on tegemist
perspektiivis kulusurvet ei ole, kuna laste arv
keeruliste kulukate süsteemidega, mille reformimine
tõenäoliselt ei kasva.
nõuab laiemat ühiskondlikku kokkulepet.
Tabel 18. Riigi rahanduse pikaajaline jätkusuutlikkus 2019–2070 (% SKPst)
2019 2030 2040 2050 2060 2070
Kulud kokku 38,9 39,9 39,5 39,5 39,2 38,6
sellest: vananemisega seotud kulud 17,2 16,6 16,2 16,1 16,0 15,6
Pensionid 7,8 6,9 6,5 6,1 5,8 5,4
Sotsiaalkindlustuspensionid 7,8 6,9 6,5 6,1 5,8 5,4
Vanadus- ja eelpensionid 6,2 5,6 5,4 5,1 4,8 4,6
toitjakaotus- ja invaliidsuspensionid, töövõimetoetus 1,3 1,0 0,9 0,8 0,8 0,7
ametipensionid (juhul, kui valitsussektori eelarvest) - - - - - -
muud pensionid 0,2 0,2 0,2 0,1 0,1 0,1
Tervishoid 4,9 5,2 5,4 5,6 5,7 5,7
Hoolekanne (oli varem tervishoiukulude osa) 0,4 0,5 0,5 0,6 0,7 0,7
Intressimaksed 0,0 0,2 0,2 0,2 0,2 0,2
Hariduskulud 4,2 4,1 3,7 3,8 3,9 3,8
Muud vananemisega seotud kulud 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0
Tulud kokku 39,0 38,5 37,5 36,9 36,5 36,2
sellest: tulud varadelt (sh intressitulud) 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0
sellest: sotsiaalkindlustusmaksed (I samba tulud) 6,5 5,8 5,7 5,6 5,5 5,5
Pensionikindlustuse varad (I sammas) 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0
sellest: pensionikindlustuse konsoliseeritud varad (muud varad 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0
muu valitsussektori võlakirjad)
Pensionireformi mõju
II sambasse suunatud sotsiaalkindlustusmaksed (riigi 4%) 1,7 1,8 1,8 1,9 1,9 1,9
II samba pensionite väljamaksed 0,1 0,3 0,6 1,0 1,5 1,9
Eeldused:
Tööjõu tootlikkuse kasv, % 3,5 3,0 1,9 1,8 1,7 1,5
SKP reaalkasv, % 3,9 2,5 1,6 1,3 1,4 1,5
Tööjõus osalemise määr, mehed (vanuses 20–64), % 87,4 88,4 89,4 90,2 90,9 91,1
Tööjõus osalemise määr, naised (vanuses 20–64), % 80,3 81,3 82,3 83,3 84,5 84,6
Tööjõus osalemise määr kokku (vanuses 20–64), % 83,8 84,9 86,0 86,9 87,8 88,0
Töötuse määr (15-64), % 4,6 6,5 6,6 6,6 6,6 6,6
Üle 65-aastaste osakaal rahvastikus, % 19,9 23,3 25,8 28,4 30,9 30,5
All ikas: R ahandu smin istee rium, EL Maj andu spo li itik a kom i tee.
Märk used: prognoos ei sisal da pensionikin dl ustuse tei se s amba vabatahtl ikuks tegemise mu udat usi, mi s jõust usid 2 020
aast a sü gisel, kuna prognoosieeldu sed- ja arvutu se d val misid e nne vastavat rii giko htu otsust.
23
4.2 TINGIMUSLIKUD KOHUSTUSED
Valitsussektori potentsiaalsete kohustuste hulka mahtu on oluline jälgida riigi rahanduse pikaajalise
loetakse kohustusi, mille tegelik realiseerumine jätkusuutlikkuse hindamisel. Seisuga 31.12.2022 on
sõltub mõnest tulevikus selguvast asjaolust. garanteeritud laenud ja potentsiaalsed kohustused
Potentsiaalseid kohustusi ei liideta valitsussektori kokku 2,52 miljardit eurot, mis on 7% SKP-st.
võlakoormusele (v.a EFSFi garantii), kuid nende
Tabel 19. Tingimuslikud kohustused
% SKP-st 2022 2023
Tingimuslikud 7,0% 7,7%
kohustused
sh seotud 6,9% 7,6%
finantssektoriga
5 RIIGI RAHANDUSE KVALITEET
5.1 EELARVE PROTSESS
Riigieelarve seadust on viimase kümne aasta jooksul 2017. aastal toimunud seaduse muudatuse eesmärk
mitmel korral muudetud. Peale üleminekut oli suurendada eelarve informatiivsust, vähendada
tekkepõhisele (muudatus 2014, jõustumine 2017. bürokraatiat ning lähtuda mitme aasta vaatest
eelarvele) ja tegevuspõhisele (muudatus 2017, fiskaalpoliitikale. 2020. aastal läks Eesti üle
jõustumine 2020. eelarvele) riigieelarvele on tegevuspõhisele riigieelarvele, mis seob
selgunud kitsaskohad, mis vajavad reguleerimist, finantsjuhtimise ja strateegilise planeerimise.
täpsustamist ja on vaja teha selgeid kokkuleppeid. Tegevuspõhise eelarve kontseptsioon põhineb
tulemusjuhtimisel (Performance Budgeting).
Riigieelarve seaduse (RES) 2014. aasta muudatuste
Tegevuspõhine eelarve annab lisaks majanduslikule
üks eesmärk oli ühtlustada eelarvestamise ja
sisule ülevaate riigi tegevustest. OECDhinnangul on
raamatupidamise arvestuspõhimõtted, sh muuta
eelarve koostamisel tulemustest lähtumine hea
finantsplaneerimine täpsemaks valitsussektori
praktika, mida 2018. aastal kasutas OECD andmetel
eelarvepositsiooni arvestamiseks; tõsta riigis
kolmkümne kaheksast OECD riigist kolmekümmend.
finantsaruandluse kvaliteeti, tagades täpsem ja
Peamine põhjus tulemusinfo kajastamiseks on
operatiivsem ülevaade riigi nõuetest, kohustustest ja
läbipaistvuse ja vastutuse suurendamine, mis
investeeringute vajadustest; luua eeldused
võimaldab parlamendil paremini eelarvest aru saada
tulemuspõhise eelarvestamise arendamiseks.
ning kaasa rääkida.
Arvestuspõhimõtete ühtlustamise all peeti seaduse
muutmisel silmas finantsjuhtimises ühesuguste Riigieelarve seadust muudeti uuesti 2021. aastal,
mõistete ja klassifikaatorite kasutamist; eesmärk oli suurendada eelarve informatiivsust,
raamatupidamisaruannete efektiivsemat kasutamist muutes aastase eelarve seaduse detailsemaks
näidates eelarve tegelike tulude laekumisi ja (tuues sisse programmi tegevuse tasandi);
vahendite kasutamist; tõhusama eelarve kontrolli vähendada bürokraatiat viies riigi eelarvestrateegia ja
teostamist. Samuti kavandati seaduse muutmise eelarve protsessi kevadest sügisesse ning
eesmärgina strateegilise juhtimise korrastamine suurendada Riigikogu rolli pikaajaliste eesmärkide
suurendades Riigikogu rolli pikaajaliste eesmärkide seadmisel defineerides Eesti 2035 pikaajalise
seadmisel1. strateegia.
24
2022. aasta oktoobris alustas Rahandusministeerium VTK kirjeldab probleeme ja ei sisalda lõplikke
riigieelarveseaduse muutmise lahendusettepanekuid, seega ei ole koostamise
väljatöötamiskavatsusega (VTK), sest praktikas ei käigus otsustatud, millises ulatuses on vaja
ole rakendunud kõik need eesmärgid, mida 2014. ja riigieelarve seadust muuta. Eeldatavalt ei nõua
2017. aastal riigieelarve seaduse muutmisel muudatuste hulk uue tervikseaduse väljatöötamist.
kavandati. Probleemil on kolm tahku: a) riigi
Riigieelarve seaduse muutmise lõplik mõjuanalüüs
strateegilise juhtimise raamistik ei ole terviklik ning
valmib peale seaduse muudatuste kokkuleppimist
strateegilised eesmärgid on eelarveprotsessis
eeldatavalt aastal 2025. Järgnevalt täpsustatakse
tagaplaanil, b) riigieelarve ei ole piisavalt läbipaistev,
VTKga kavandatavaid muudatusi või täiendatakse
arvestuspõhimõtted on killustunud, osapoolte
riigieelarve seadust ulatuses, mis on vajalik
rollijaotus on ebaselge ja c) ajakohastamist vajab
riigieelarve ja sellega seotud protseduuride
stabiliseerimisreservi käsitlus, parendamist vajab
selguseks.
eelarvedistsipliin ja finantsriskide juhtimine.
Probleemi põhjused on osaliselt seotud üksteisele
järgnenud reformidega, mille rakendamisel on
tekkinud vastuolu tegeliku ja soovitud olukorraga.
25
Lisa 1. Koalitsioonileppe meetmete ülevaade 2024. aasta kohta
Uus Eesti Vabariigi Valitsus astus ametisse 17. moodustavad kavandatavad maksumuudatused –
aprillil 2023. Valitsuse koalitsioonilepe sisaldab käibemaksu tõus 22%ni, automaksu kehtestamine,
endas hulgaliselt nii kulu- kui tulumeetmeid, mille aktsiiside ning hasartmängumaksu tõus. Lisaks
eesmärk on parandada riigirahanduse olukorda ja viia maksutuludele planeeritakse suurendada ka
see eelarvereeglitega vastavusse. Eelarvereeglite mittemaksulisi tulusid, nt keskkonnatasusid.
kohaselt ei tohi valitsussektori nominaalne
Tabel 20. Koalitsioonileppe 2024. aasta meetmete
puudujääk ületada 3% SKPst ning struktuurne
esialgne mõjuhinnang
positsioon peab eelneva aastaga võrreldes paranema
vähemalt 0,5% SKPst. Koalitsioonileppes kavandatud Koalitsioonileppe kulumeetmed 2024.a, mln €
meetmete realiseerumisel saavad need nõuded 2024. Teadus- ja haridusvaldkonna lisarahastus -20
aastal täidetud. Esialgne valitsuse plaan on jõuda Lasterikka pere toetuse vähendamine 200
juba järgmisel aastal eelarvepuudujäägini 3% SKPst, euro võrra, lauge väljumise ja
kuid kuna valitsus on töötanud veel nii lühikest aega, indekseerimise lõpetamine 86
on plaanitavate muutuste mõjuanalüüsid alles töös Sotsiaaltoetuste tõus -21
ning lõplik eesmärk selgub riigieelarve ja riigieelarve KULUMEETMED KOKKU 45
strateegia protsessis. Koalitsioonileppe tulumeetmed 2024.a, mln €
Koalitsioonileppe esialgse hinnangu kohaselt Käibemaksu tõus 22%-le 226
vähendavad kulumeetmed järgmise aasta kulude Alkoholi-, tubaka- ja erimärgistatud diisli
mahtu 0,12% SKPst. Suurima mõjuga on siin aktsiisimäärade muutused 13
peretoetuste muudatuste pakett, mis mh vähendab Hasartmängumaksu tõus 12
lasterikka pere toetust 200 euro võrra kuus alates Keskkonnatasude tõus 97
2024. aastast. Kulude kokkuhoid ning tulude Automaks 60
kasvatamine vähendavad omakorda ka Muud tulud 29
intressikulusid. TULUMEETMED KOKKU 437
KOKKU, mln € 482
Koalitsioonileppe tulumeetmete maht ulatub
KOKKU, % SKP 1,3%
järgmisel aastal 1,09%ni SKPst. Peamise osa sellest
26
Lisa 2. Ukraina sõjapõgenikega seotud kulud
Vene Föderatsiooni algatatud sõja tulemusena on Haridus- ja Teadusministeeriumil ulatub Ukraina
jätkunud Ukraina elanike põgenemine sõjakoleduste sõjapõgenikega seotud kulude kogumaht 34,5 mln
eest Euroopa Liidu liikmesriikidesse, sealhulgas euroni. Suuremad kulud on seotud sõjapõgenike alus-
Eestisse. Vabariigi Valitsuse eesmärgiks on toetada ja üldhariduse (23,2 mln eurot) ning kutsehariduse
Eestisse saabunud Ukraina sõjapõgenikke, et neil (4,4 mln eurot) omandamise kulude katmisega,
oleks võimalik siin kiiresti kohaneda ja ise oma eluga samuti ülikoolides ja rakenduskõrgkoolides õppivate
hakkama saada, kuni tekib võimalus kodumaale üliõpilaste kuludega (3,3 mln eurot). Hariduslikku
tagasi pöörduda. Selles kontekstis tagatakse lõimumist toetavate tegevuste kogukulu on 2,8 mln
sõjapõgenikele avalike teenuste kättesaadavus eurot.
kooskõlas Euroopa Liidu ja rahvusvahelise õiguse
Rahandusministeeriumi kaudu kaetakse Ukraina
sätetega ning Vabariigi Valitsuse eesmärkidest
sõjapõgenike alus- ja üldhariduse omandamise kulud
tulenevas ulatuses.
kohalikes omavalitsustes (26,1 mln eurot).
2022. aasta mais võttis Riigikogu vastu 2022. aasta
Ukraina sõjapõgenikega seotud kulude kogumaht
lisaeelarve, milles nähti ette Ukraina sõjapõgenikega
MKMi valitsemisalas on 10 mln eurot, mille arvelt
seonduvate esmaste kulude katteks 351,8 mln eurot.
toetatakse peamiselt EASi ja KredExi ühendasutuse
Tegelik kulu ulatus möödunud aastal 222,6 mln
kaudu sõjapõgenike pikaajaliseks majutamiseks
euroni ja kasutamata jäänud 56,6 mln eurot kantakse
vajalikke investeeringuid kohalikes omavalitsustes.
üle 2023. riigieelarvesse. Kasutamata jäänud
Lisaks kaetakse sõjapõgenikele tasuta sõidukaartide
arvestuslikke kulusid järgmisesse aastasse edasi
väljastamise kulusid.
kanda ei saa.
Tabel 21. Ukraina sõjapõgenikega seotud kulud 2022 ja
2023. aastal prognoositakse kulude kogumahuks
2023. aastal (mln EUR)
koos 2022. aastast ülekantud summade ja ilmnenud
lisavajadusega 304,1 mln eurot. Suurim osa kuludest ESA kood 2022 kulud 2023 kulud
(190,3 mln eurot) jääb Sotsiaalministeeriumi D62 96,5 109,7
valitsemisalasse, millest peamise osa moodustavad
D1 46,0 51,3
arvestuslikud kulud, täpsemalt 152,6 mln eurot.
P2 75,3 122,8
Arvestuslikest kuludest on sotsiaaltoetused, -
hüvitised ja -teenused (47,5 mln eurot), sõjapõgenike P5 0,4 10,5
majutuse kulud (34,1 mln eurot) ja ühekordsed kulud D7 12,2 9,8
eluaseme üürilepingu sõlmimiseks (9,5 mln eurot), D9 8,7 0
toimetulekutoetus (31,4 mln eurot) ning Töötukassale Kokku 222,6 304,1
eraldatavad tööturutoetused (21,3 mln eurot).
27
Lisa 3. LISATABELID
Tabel 22. Taastekava (RRF) - Toetused
Taastekava (RRF) - Toetused
Tulu RRF toetustest (% SKPst)
2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026
RRF toetused, mis sisalduvad tuluprojektsioonides 0 0,006 0,363 0,485 0,733 0,505 0,177
Sularaha väljamaksed RRFst EL poolt 0 0,401 0 0,976 0,311 0,297 0,251
RRF toetustest finantseeritud kulu (% SKPst)
2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026
Hüvitised töötajatele D.1
Vahetarbimine P.2
Sotsiaalmaksed D.62+D.632
Intressikulu D.41
Subsiidiumid, D.3
Ülekanded D.7
JOOKSVAD KULUTUSED KOKKU 0 0,004 0,023 0,097 0,098 0,070 0,029
Kapitali kogumahutus P.51g 0 0,000 0,021 0,188 0,250 0,116 0,027
Kapitalisiirded D.9 0 0,002 0,042 0,199 0,385 0,319 0,121
KOGU KAPITALIKULU 0 0,002 0,064 0,388 0,635 0,435 0,148
RRF toetustest finantseeritud muud kulud (% SKPst)
2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026
Maksutulu vähenemine
Muud kulud, mis mõjutavad tulusid
Finantseerimistehingud 0,276
28
Tabel 23. Taastekava (RRF) - Laenud
Taastekava (RRF) - Laenud
RRF laenudega seotud rahavoo projektsioon programmis (% SKPst)
2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026
RRF laenude väljamakse EL poolt - - - - - - -
RRF laenude tagasimaksed ELle - - - - - - -
RRF laenudest finantseeritud kulu (% SKPst)
2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026
Hüvitised töötajatele D.1 - - - - - - -
Vahetarbimine P.2 - - - - - - -
Sotsiaalmaksed D.62+D.632 - - - - - - -
Intressikulu D.41 - - - - - - -
Subsiidiumid, D.3 - - - - - - -
Ülekanded D.7 - - - - - - -
JOOKSVAD KULUTUSED KOKKU - - - - - - -
Kapitali kogumahutus P.51g - - - - - - -
Kapitalisiirded D.9 - - - - - - -
KOGU KAPITALIKULU - - - - - - -
RRF laenudest finantseeritud muud kulud (% SKPst)
2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026
Maksutulu vähenemine - - - - - - -
Muud kulud, mis mõjutavad tulusid - - - - - - -
Finantseerimistehingud - - - - - - -
29
1
Valitsemisfunktsioonid: 1. üldised valitsussektori tegevused; 2. riigikaitse; 3. avalik kord ja julgeolek; 4. majandus;
5. keskkonnakaitse; 6. elamu- ja kommunaalmajandus; 7. tervishoid; 8. vaba aeg, kultuur ja religioon; 9. haridus;
10. sotsiaalne kaitse.
2
Euroopa Nõukogu Arengupank (CEB); Euroopa Investeerimispank (EIB)
3
Põhjamaade Investeerimispank (NIB)
4
Keskvalitsuse likviidsed finantsvarad kajastatakse raamatupidamisliku metoodika alusel (alates 2019. aasta
kevadisest majandusprognoosist) ning lähtub riigi majandusaasta aruandest. Sotsiaalkindlustusfondide raha, mida
hoitakse riigikassas elimineeritakse valitsussektori siseselt ning seega ei kajastu keskvalitsuse likviidsetes
varades.
30
Riigikantselei Meie 25.04.2023 nr 1.1-27/2969-1
[email protected]
Stabiilsusprogramm
2023 heakskiitmine
Austatud riigisekretär
Esitame Vabariigi Valitsuse 27.04.2023 istungile “Stabiilsusprogramm 2023“ otsuse eelnõu
heakskiitmise.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Mart Võrklaev
rahandusminister
Lisad:
1.Otsuse eelnõu
2. Stabiilsusprogramm 2023
Erki Lõhmuste 611 3493
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Eelnõu
24.04.2023
VABARIIGI VALITSUS
ISTUNGI PROTOKOLL
Tallinn, Stenbocki maja … aprill 2023
Päevakorrapunkt nr
Stabiilsusprogramm 2023 heakskiitmine
Vastavalt riigieelarve seaduse § 23-le
1. Kinnitada rahandusministri esitatud „Stabiilsusprogramm 2023“.
2. Võtta Eelarvenõukogu arvamus „Stabiilsusprogramm 2023“ eelarvepositsiooni
eesmärkide kohta teadmiseks.
3. Rahandusministeeriumil:
1) avaldada „Stabiilsusprogramm 2023“ ministeeriumi veebilehel;
2) esitada „Stabiilsusprogramm 2023“ Euroopa Liidu Nõukogule ja Euroopa
Komisjonile.
Kaja Kallas
Peaminister
Taimar Peterkop
Riigisekretär