dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Kontrolliakti edastamine

Rahandusministeerium · 25. aprill 2023
Viit
12.2-4/17-1
Registreeritud
25. aprill 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Viljandi Linnavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS
Sari
12.2-4 Järelevalve kontrollaktid koos alusmaterjalidega
Toimik
12.2-4/2023
Vastutaja
Anna Poots (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Halduspoliitika valdkond, Riigihangete ja riigiabi osakond)

Failid

  • 📎12.2-417-1 25.04.2023 Väljaminev kiri.asice702 KB

Sisu (failidest)

25.04.2023 kontrolliakt nr 12.2-4/10 riigihangete korraldamise kontrollimise kohta Viljandi Linnavalitsuses Kontrollimise alus: Rahandusministeeriumi 15.07.2022 kiri nr 12.2-1/5878-1 Kontrolliobjekti nimetus: Viljandi Linnavalitsus Kontrolliobjekti registrikood: 75005222 Hankija õiguslik vorm: kohaliku omavalitsuse asutus Kontrolliobjekti juhi nimi ja ametinimetus: linnapea Madis Timpson Kontrollitav ajavahemik: 01.09.2017 – 30.06.2022 1. Kontrollimise eesmärk ja ulatus 1.1. Kontrollimisele kuulus Viljandi Linnavalitsuse (edaspidi ka hankija) poolt riigihangete registrile (edaspidi ka: eRHR) andmete esitamise õiguspärasus ajavahemikul 01.09.2017 - 30.06.2022. 1.2. Kontrollimise eesmärgiks oli muu hulgas tuvastada, kas hankija on hoidnud kinni hankemenetluse, lihthankemenetluse, sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse, kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse, sh sotsiaal- ja eriteenuste kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse lõppemisest ning hankelepingu täitmise teavitamise korrast, mis on sätestatud riigihangete seaduse (edaspidi RHS) §-s 83 (vt ka RHS § 125 lg 10, § 126 lg 11, § 137 lg 4, § 144 lg 3). 1.3. Järelevalvemenetluses kontrollitakse hankija tegevuse õiguspärasust. Rahandusministeeriumi poolt läbiviidav järelevalvemenetlus ei hõlma hankija tegevuse otstarbekuse kontrollimist ega tema otsuste ja toimingute tulemuslikkuse hindamist (RHS § 203 lg 3). 1.4. Rahandusministeeriumil on õigus anda soovitusi ja juhiseid RHS-i paremaks järgimiseks ja rikkumiste ärahoidmiseks. Soovitused ja juhised võivad sisalduda järelevalvemenetlust lõpetavas dokumendis või need esitatakse eraldi (RHS § 210). 1.5. Järelevalvemenetluse valimisse kuuluvad järgmised hanked: Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee / registrikood 70000272 1.5.1. Riigihange viitenumbriga 217284 „Korraldatud jäätmevedu Viljandi linnas“; 1.5.2. Riigihange viitenumbriga 233602 „Uue tänava rekonstrueerimistööd“; 1.5.3. Riigihange viitenumbriga 234075 „Mõisapargi teede ja valgustusrajatise ehitustööd“; 1.5.4. Riigihange viitenumbriga 234228 „Viljandi linna tänavakatete remonditööd“; 1.5.5. Riigihange viitenumbriga 237461 „Jalg- ja rattateede ehitamine Viljandi linnas“; 1.5.6. Riigihange viitenumbriga 237864 „Vaksali tänava tunneli jalgratta- ja jalgteed“. 1.6. Majandustehingute tegemisel on kontrollitud RHS-is sätestatud korrast kinnipidamist riigihangete alusel tehtud maksete raamatupidamise andmete, hankija poolt edastatud dokumentide ja selgituste alusel. 1.7. Käesolevas dokumendis esitatud soetuste maksumused on märgitud ilma käibemaksuta. 1.8. Kontrollivisiit toimus 07.12.2022 videokonverentsi Teams rakenduse vahendusel. Kontrolliakti projekt edastati hankijale tutvumiseks ja vastuväidete esitamiseks 29.03.2023 kirjaga nr 12.2-4/9-1. Hankija edastas oma vastuse kontrolliaktile 21.04.2023 kirjaga nr 4- 7/22/3041-9, milles teavitas, et on tutvunud kontrolliaktiga ja võtab selles toodud puudused teadmiseks. Muid vastuväiteid ja ettepanekuid kontrolliakti osas hankijal ei olnud. 2. Kokkuvõte järelevalvemenetluse tulemustest 2.1. Viljandi Linnavalitsuse tegevuses tuvastati puudusi riigihangete registrile nõuetekohaste andmete esitamise või esitamata jätmisega: a) Hankija on eRHR-le hankelepingu sõlmimisest teavitamisel hilinenud ühe riigihanke puhul. b) Hankija on ühe riigihanke puhul eksinud hankelepingu maksumuse esitamisel eRHR-le ja ühe hanke puhul lepingu kestuse esitamisel. c) Hankija on eRHR-le mitmete riigihangete hankelepingu lõppemise andmed esitanud hilinemisega. d) Hankija on esitanud eRHR-le eksitavaid andmeid seoses hankelepingu tegeliku lõpetamise tähtpäevaga. e) Hankija on jätnud hankelepingu muutmise kohta teate esitamata. 2.2. Lisaks on Viljandi Linnavalitsusele tehtud tähelepanekud ja antud soovitusi seoses: a) hanketeates märgitud hankelepingu kestuse erinevusega võrreldes hankelepingus märgituga; b) lepingu pikendamisega pärast täitmise tähtpäeva; c) vale hankemenetluse liigi valimisega; d) hankemenetluse liigi valikuga. 2 (14) 3. Riigihangete seaduses sätestatud korrast kinnipidamise kontrollimine 3.1. Riigihangete registrile andmete esitamise õiguspärasus 3.1.1. Hankelepingu sõlmimise kohta andmete esitamise tähtaegsus RHS § 15 lg 2 sätestab, et avaliku sektori hankija kohaldab hankelepingu sõlmimisel RHS-i 2. peatükis sätestatud korda, kui hankelepingu eeldatav maksumus on võrdne riigihanke piirmääraga või ületab seda. RHS § 73 lg 3 p 1 kohaselt lõpeb hankemenetlus üldjuhul hankelepingu sõlmimisega. RHS § 83 lg 1 kohaselt esitab hankija eRHR-le hankelepingu sõlmimise teate 30 päeva jooksul pärast hankemenetluse (siin ja edaspidi: ka lihthankemenetluse, sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse, kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse) lõppemist. eRHR-st nähtuvalt sõlmis hankija väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusega riigihankes „Korraldatud jäätmevedu Viljandi linnas“, viitenumber 217284, tulemusena 06.02.2020 hankelepingu. Hankelepingu sõlmimise teate esitas hankija eRHR-le 14.10.2020, st 8 kuud ja 8 päeva pärast hankelepingu sõlmimist. Efektiivseks riiklikuks ja haldusjärelevalveks ning riigihanke läbipaistvuseks on vajalik, et ka riigihanke menetluse lõppemisel on andmed sõlmitud lepingu kohta avalikud ning avaldatud operatiivselt. Seda muu hulgas ka juhul kui menetlus lõppeb RHS § 73 lg 3 p-des 2-7 sätestatud alustel ehk ilma hankelepingut sõlmimata. Seetõttu peabki hankija eRHR-le pärast riigihanke lõppemist esitama teate, kust nähtuvad hankemenetluse lõppemise põhjused Euroopa Komisjoni kehtestatavas standardvormis nõutud ulatuses, st kas hankemenetlus lõppes hanke- või raamlepingu sõlmimisega või on hankemenetlus lõpetatud lepingut sõlmimata. Lisaks teate esitamisele peab hankija märkima peamised hankemenetluse lõppemisega seotud asjaolud eRHR-s eraldi, st mitte hankelepingu sõlmimise teates, vaid selleks eraldi näidatud kohas riigihanke üldandmete juures.1 Hankijal on riigihanke läbipaistvuse tagamiseks riigihanke menetluse lõppedes kokkuvõtlikult järgmised kohustused: (i) esitada eRHR-le 30 päeva jooksul pärast hankemenetluse lõppemist hankelepingu sõlmimise teade (vt ka RHS § 83 lg-d 3 ja 4); (ii) juhul, kui hankeleping lõppes RHS § 73 lg 3 p-des 2-7 sätestatud alustel ehk hankelepingut ei sõlmitud, märkida eRHR-s hankelepingu lõppemise alusega seotud peamised õiguslikud ja faktilised asjaolud – nt kas kõik pakkumused lükati tagasi, ükski pakkuja või taotleja ei kvalifitseerunud, hankemenetlus tunnistati kehtetuks vms.2 Riigihanke viitenumbriga 217284 hankelepingu sõlmimise teate esitamisega eRHR-le enam kui 30 päeva pärast hankelepingu sõlmimist eiras hankija RHS § 83 lg 7 nõudeid. 3.1.2. Hankelepingu maksumuse andmete esitamine Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusega riigihankes „Korraldatud jäätmevedu Viljandi linnas“, viitenumber 217284, objektiks on korraldatud jäätmeveo teenuse (jäätmete kogumine ja vedamine) osutamine Viljandi linnas. Hankega hõlmatud jäätmeliikideks on segaolmejäätmed ning paber ja kartong. Hankelepingu kestuseks on märgitud kaks aastat. Hankija on riigihanke eeldatavaks maksumuseks märkinud 1 000 000 eurot. Hindamiskriteeriumina on märgitud segaolmejäätmete kogumistasu osakaaluga 90 ja paberi ja 1 S. Elias, M. Parind, M. A. Simovart. § 83, kommentaar 6, lk 467. M. Parind, M. A. Simovart (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2019. 2 S. Elias, M. Parind, M. A. Simovart § 83, kommentaar 7, lk 467. M. Parind, M. A. Simovart (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2019. 3 (14) kartongi kogumistasu osakaaluga 10, kusjuures hinnatakse komplekskulusid, st kõiki kogumise ja vedamise kulusid. Hankija sõlmis eduka pakkumuse teinud pakkujaga AS Eesti Keskkonnateenused korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessioonilepingu. eRHR-is on hankija hankelepingu sõlmimise järgselt esitanud lepingu maksumuseks 12,32 eurot ja lepingu tegelikuks maksumuseks lepingu lõpetamise andmetes 622 131,81 eurot. Seega ei saa olla korrektne hankelepingu sõlmimise teates avaldatud info, et sõlmitud lepingu maksumus oli 12,32 eurot. RHS § 83 lg 1 kohaselt tuleb hankijal 30 päeva jooksul pärast hankementluse lõppemist esitada eRHR-le hankelepingu sõlmimise teate. Rahandusministeerium selgitab, et eRHR-s kandub eduka pakkumuse maksumus lepingu andmetesse hindamiskriteeriumite lehelt, kui seal on maksumust küsitud. Hankijal tuleks sõlmitud lepingu kohta teabe esitamisel kontrollida andmeid ja vajadusel neid korrigeerida. Sõlmitud lepingu maksumuseks ei saa olla 0 eurot või ühikuhind. Lepingu maksumuseks tuleb märkida: a) Eduka pakkumuse maksumus, kui pakkumuse maksumus on esitatud kogu lepingu eseme kohta. b) Hankelepingu täitmisel eeldatavalt pakkujale makstav kogusumma, kui pakkumuses ega lepingus ei fikseerita lepingu kogumaksumust. c) Ideekonkursil kõikidele osalejatele makstud osalemistasud ja/või määratud auhinnad. d) Asjade, üürimise, liisimise, rentimise korra asja jääkväärtust sõlmitud lepingu maksumuse hulka ei arvestata, kui hankija ei ole selgelt eseme väljaostu hankes ette näinud. e) Laenulepingu korral on lepingu maksumuseks teenustasud, nt lepingu sõlmimise tasu ja intress. Laenatavat summat lepingu maksumuse hulka ei arvestata.3 Seega juhul kui pakkumuses esitati ühikuhinnad (nt tüki hind, kuu maksumus, aasta maksumus), siis tuleb hankijal välja arvutada eeldatavalt lepingu täitmisel pakkujale makstav tasu kokku.4 3.1.3. Vastuolud hankelepingu sõlmimise andmetes Hankija korraldas lihthanke „Mõisapargi teede ja valgustusrajatise ehitustööd“, viitenumber 234075. Hanketeate p-i II.2.7 kohaselt oli hankelepingu lõpuks märgitud 28.07.2021. Lihthanke tulemusel 15.04.2021 sõlmitud hankelepingu p-i 6.1 kohaselt on lepingu täitmise tähtpäev 28.07.2021. Erinevalt hanketeates ja hankelepingus esitatud hankelepingu lõppemise tähtpäevast on eRHR-s hankelepingu sõlmimisel märgitud hankelepingu täitmise tähtpäevaks 31.10.2021. Järelikult on eRHR-is hankelepingu sõlmimise andmetes esitatud vastuolulised andmed, kuivõrd riigihanke alusdokumendis ja hanketeates esitatud hankelepingu kestus on 3 kuud ja 3 päeva lühem, kui see on kajastatud hankelepingu sõlmimise andmetes. RHS § 181 lg 3 kohaselt vastutab hankija tema poolt eRHR-le esitatud andmete õigsuse eest. eRHR ei kontrolli esitatud andmete õigsust ega vastavust RHS-le või muule õigusaktile. eRHR 3 Rahandusministeeriumi koostatud juhend riigihankemenetluse lõppemise järgselt riigihangete registrile andmete esitamiseks. Veebruar 2022. Kättesaadav veebis: https://fin.ee/media/5555/download 4 Rahandusministeeriumi koostatud juhend riigihankemenetluse lõppemise järgselt riigihangete registrile andmete esitamiseks. Veebruar 2022. Kättesaadav veebis: https://fin.ee/media/5555/download 4 (14) on iseteeninduskeskkond. Hankija peab registri kasutamisel jälgima üldist hoolsuskohustust.5 3.1.4. Hankelepingu lõppemise andmete esitamine registrile RHS § 83 lg 7 alusel esitab hankija 30 päeva jooksul pärast hankelepingu lõppemist registrile järgmise teabe: 1) hankelepingu tegelik maksumus; 2) hankelepingus tehtud muudatused, mille kohta hankelepingu muutmise teadet ei esitatud. Kui lepingut muudeti, näiteks pikendati täitmise tähtaega, siis lõpetamise kuupäev ja registrile andmete esitamise tähtpäev tuleneb tegelikust lepingu lõppemisest. Lähtudes võlaõigusseadusest (edaspidi: VÕS) saab lepingu lõpetamise kuupäevaks olla päev, millal mõlema lepingu poole kohustused on täidetud Järelevalvemenetluse käigus on tuvastatud, et hankija on RHS § 83 lg 7 sätestatud tähtaega eiranud ja esitanud hankelepingu lõppemise kohta teavet hilinemisega: 1. Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusega riigihanke „Korraldatud jäätmevedu Viljandi linnas“, viitenumber 217284, tulemusel sõlmitud hankeleping pidi eRHR-i andmetel lõppema 31.03.2022. Hankelepingu lõppemisest on hankija teavitanud eRHR-i andmetel 20.12.2022 ehk 8 kuud ja 20 päeva pärast hankelepingu lõppemist. 2. Lihthanke „Mõisapargi teede ja valgustusrajatise ehitustööd“, viitenumber 234075, tulemusel sõlmitud hankeleping lõppes hankija poolt edastatud raamatupidamise väljavõttest tulenevalt 30.11.2021, mil hankija tasus töövõtjale viimase makse. Hankelepingu lõppemisest on hankija teavitanud eRHR-i andmetel 16.02.2022 ehk 2 kuud ja 17 päeva pärast hankelepingu lõppemist. 3. Lihthanke „Viljandi linna tänavakatete remonditööd“, viitenumber 234228, tulemusel riigihanke 1. osas sõlmitud hankeleping lõppes hankija poolt edastatud raamatupidamise väljavõttest tulenevalt 30.06.2021 ning 2. osas sõlmitud hankeleping 25.05.2021, mil hankija tasus töövõtjale viimase makse. Hankelepingu lõpetamise andmed mõlema osa suhtes on eRHR-i andmetel esitatud 15.07.2022 ehk osa 1 puhul 1 aasta ja 15 päeva ning osa 2 puhul 1 aasta, 1 kuu ja 20 päeva pärast lepingu lõppemist. Kui hankija on jaganud riigihanke ühe menetluse raames osadeks ja iga osa kohta sõlmiti eraldi leping erineval ajal, siis kohaldub RHS § 83 lg 8 iga osa kohta eraldi.6 See tähendab, et hankija esitab 30 päeva jooksul pärast iga osa hankelepingu lõppemist. 4. Lihthanke „Jalg- ja rattateede rajamine Viljandi linnas“, viitenumber 237461, tulemusel sõlmitud hankeleping lõppes hankija poolt edastatud raamatupidamise väljavõttest tulenevalt 31.10.2021, mil hankija tasus töövõtjale viimase makse. Hankelepingu lõpetamise andmed on eRHR-i andmetel esitatud 11.08.2022 ehk 9 kuud ja 11 päeva pärast hankelepingu lõppemist. 5. Lihthanke „Vaksali tänava tunneli jalgratta- ja jalgteed“, viitenumber 237864, tulemusel sõlmitud hankeleping lõppes hankija poolt edastatud raamatupidamise väljavõttest tulenevalt 30.11.2021, mil hankija tasus töövõtjale viimase makse. Hankelepingu lõpetamise andmed on eRHR-i andmetel esitatud 06.01.2022 ehk 37 päeva pärast hankelepingu lõppemist. RHS § 83 lg 7 reguleerib olukordi, kus hankelepingu täitmine on lõppenud. Hankijal tuleb hankelepingu täitmise järel esitada teave hankelepingu täitmise põhiomaduste kohta, kuna need 5 Tork, M. § 181, kommentaar 21, lk 1030. M. Parind, M.A. Simovart (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2019. 6 Rahandusministeeriumi koostatud juhend riigihankemenetluse lõppemise järgselt riigihangete registrile andmete esitamiseks. Veebruar 2022. Kättesaadav veebis: https://fin.ee/media/5555/download 5 (14) võivad erineda riigihanke alusdokumentides märgitust.7 Tulenevalt VÕS-st lõpeb leping üldjuhul mõlemapoolse kohustuste täitmisega, poolte kohustuseks on mh töövõtja kohustus töö tellijale üle anda, tellija kohustus töö üle vaadata ja vastu võtta, samuti tellija kohustus maksta tasu. Seega olukorras, kus pakkuja on omapoolsed lepingujärgsed kohustused hankija eest täitnud (st teostanud lepingujärgsed tööd) ei saa lugeda lepingut veel lõppenuks, kui täitmata on ülejäänud VÕS-is sätestatud lepingulised kohustused, mis on lepingu lõppemise eeldusteks, sh tööde vastuvõtmine tellija poolt ja tasu maksmine töövõtjale. Seega edasises hankepraktikas tuleks hankijal lepingute lõpetamise andmete esitamisel eRHR- ile märkida lepingute lõppemise kuupäevaks tähtpäev, millal on täidetud mõlemapoolselt kõik lepingulised kohustused. Samuti tuleks hanketeates märkida lepingu kestuseks eeldatav mõlemapoolsete lepinguliste kohustuste täitmise aeg ning sõlmitud hankelepingu kohta eRHR- ile andmete esitamisel8 märkida lepingu tähtajaks eeldatav mõlemapoolsete lepinguliste kohustuste täitmise aeg. Hankelepingu täitmise perioodi, kui see erineb lepingu kestusest (nt ehitustööde kestus 3 kuud), soovitame märkida hanketeates mõnel muul väljal, kuna hanketeade peab sisaldama ka ehitustööde tegemise ajakava, see teave võib olla esitatud mõnes teises riigihanke alusdokumendis. Eelmärgitud käsitlusest lähtumisel peab hankija edasises hankepraktikas jälgima, et hankelepingute lõppemise teave saaks õigeaegselt eRHR-le esitatud. Lisaks märgime, et üldjuhul on tööde üleandmine, arve esitamine ja arve tasumine lepinguga reguleeritud ja hankija jaoks prognoositav. Siinjuures tuleb hankijal lepingus vastava regulatsiooni sätestamisel lähtuda VÕS § 821 toodust. Samast §-st tuleb juhinduda ka olukordades, kus leping ei sätesta tasu maksmise päeva tähtaega. VÕS § 821 lg 1 järgi muutub tasu sissenõutavaks hiljemalt 30. päeval alates arve või muu sellise makseettepaneku võlgniku kätte jõudmisest. Seda siiski vaid juhul, kui võlgnik ei saa arvet enne kauba, teenuse või muu hüve kätte (näiteks kestvuslepingute puhul) saamist või kui ta on kauba, teenuse või muu hüve kätte saanud, kuid pole selge, millal arve tema kätte jõuaks. Sellistel juhtudel hakatakse tähtaega lugema alates hüve kättesaamisest.9 VÕS § 821 lg 3 sätestab, et võlgnik, kes on RHS § 5 lg-s 2 nimetatud isik, ei või tugineda kokkuleppele, millega nähakse ette 30 päevast pikem maksetähtaeg, välja arvatud juhul, kui lepingus on sõnaselgelt teisiti kokku lepitud ja kui see tuleneb objektiivselt lepingu olemusest või erilistest tunnusjoontest. Lõige 4 keelab kokkuleppe, millega nähakse hankijast võlgnikule 60 päeva ületav maksetähtaeg. Euroopa Kohus selgitab kohtuasjas C-585/20, et ametiasutustel, kes teevad märkimisväärsele hulgale ettevõtjatele suunatud makseid, on palju kindlamad, prognoositavamad ja pidevamad tuluvood kui ettevõtjatel, nad võivad saada rahalisi vahendeid soodsamatel tingimustel kui ettevõtjad ja nad ei sõltu oma eesmärkide saavutamisel nii palju stabiilsete ärisuhete loomisest nagu ettevõtjad. Lisaks kaasneb ametiasutuste pikkade maksetähtaegadega – nagu ka hilinenud maksmisega nende ettevõtjate jaoks – põhjendamatu kulu, mis suurendab ettevõtjate likviidsuskitsikusi ja raskendab nende finantsjuhtimist, peale selle võivad pikad maksetähtajad kahjustada ka nende ettevõtjate konkurentsivõimet ja kasumlikkust, sest nad peavad hilinenud maksmise tõttu otsima rahalisi vahendeid väljastpoolt.10 Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluses viitenumbriga 217284 hankelepingu lõppemise andmete esitamisega eRHR-le enam kui 30 päeva pärast hankelepingu sõlmimist 7 S. Elias, M. Parind, M.A. Simovart. § 83, kommentaar 14, lk 468. M.Parind, M.A. Simovart (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2019. 8 Rahandusministeeriumi koostatud juhendis riigihankemenetluse lõppemise järgselt riigihangete registrile andmete esitamiseks (kättesaadav veebis: https://fin.ee/media/5555/download) punktis 1 „Hankelepingu sõlmimise järgselt andmete esitamine“ on selgitatud: „Lepingu täitmise tähtajaks tuleb märkida kavandatud lepingu lõppemise tähtpäev. Leping loetakse lõppenuks, kui mõlema lepingu poole kohustused on täidetud (sh ka hankija kohustused pakkuja ees)“. 9 Võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu. Seletuskiri. 13.09.2010 algatatud ning 12.01.2011 vastu võetud eelnõu 813 SE “Võlaõigusseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus“. 10 20.10.2022 Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas C-585/20, BFF Finance Iberia SAU vs Gerencia Regional de Salud de la Junta de Castilla y Leon, p 51. 6 (14) eiras hankija RHS § 83 lg 7 nõudeid. Lihthangetes viitenumbriga 234075, 234228, 237461 ja 237864 hankelepingu lõppemise andmete esitamisega eRHR-le enam kui 30 päeva pärast hankelepingu sõlmimist eiras hankija RHS § 83 lg 7 ja § 125 lg 10 nõudeid. Lisaks juhib Rahandusministeerium tähelepanu järgnevale: 1. Järelevalvemenetluses hankija poolt edastatud raamatupidamise väljavõttest tulenes, et avatud hankemenetlusega riigihanke „Uue tänava rekonstrueerimistööd“, viitenumber 233602, tulemusel sõlmitud hankeleping lõppes hankijapoolse viimase makse tasumisega 31.12.2021, kuid eRHR-ile esitatud andmetel on leping lõppenud 17.12.2021. 2. Järelevalvemenetluses hankija poolt edastatud raamatupidamise väljavõttest tulenes, et lihthankemenetlusega riigihanke „Mõisapargi teede ja valgustusrajatise ehitustööd“, viitenumber 234075, tulemusel sõlmitud hankeleping lõppes hankijapoolse viimase makse tasumisega 30.11.2022, kuid eRHR-ile esitatud andmetel on leping lõppenud 29.11.2022. Lisaks on sama riigihanke tulemusel sõlmitud hankelepingu tegelik maksumus (hankelepingu lõpetamisel) eRHR-i andmetel 117 724,68 eurot. Järelevalvemenetluses hankija poolt edastatud raamatupidamise väljavõttest tulenes, et hankija tasus töövõtjale kokku 115 724,68 eurot. 3. Järelevalvemenetluses hankija poolt edastatud raamatupidamise väljavõttest tulenes, et lihthanke „Jalg- ja rattateede ehitamine Viljandi linnas“, viitenumber 237461, tulemusel sõlmitud hankeleping lõppes hankijapoolse viimase makse tasumisega 31.10.2021, kuid eRHR-i andmetel on leping lõppenud 20.10.2021. 4. Järelevalvemenetluses hankija poolt edastatud raamatupidamise väljavõttest tulenes, et lihthanke „Vaksali tänava tunneli jalgratta- ja jalgteed“, viitenumber 237864, tulemusel sõlmitud hankelepingu tegelik maksumus (hankelepingu lõpetamisel) eRHR-i andmetel on 185 903,23 eurot. Järelevalvemenetluses hankija poolt edastatud raamatupidamise väljavõttest tulenes, et hankija tasus töövõtjale kokku 185 787,23 eurot. Ülalnimetatud juhtudel on tegemist hankija poolt eRHR-ile esitatud eksitava infoga hankelepingu lõppemise kuupäeva või tegeliku maksumuse osas. 3.1.5. Hankelepingu muutmise andmete esitamine RHS § 83 lg 7 näeb ette, et hankija esitab 30 päeva jooksul pärast hankelepingu lõppemist riigihangete registrile muuhulgas teabe hankelepingus tehtud muudatustest, mille kohta hankelepingu muutmise teadet ei esitatud. RHS § 125 lg 10 kohaselt peab hankija eRHR-le teatama lihthankemenetluse lõppemisest ja hankelepingu täitmisest RHS §-s 83 sätestatud korras. RHS § 123 lg 5 sätestab, et hankija esitab RHS § 123 lg 1 p 3 (samalt ettevõtjalt täiendavate asjade ostmine või täiendavate teenuste või ehitustööde tellimine) või p 4 (muudatuse põhjustavad hoolsale hankijale ettenägematud asjaolud) alusel tehtud muudatuse kohta peab hankija esitama eRHR-le hankelepingu muutmise teate 10 päeva jooksul muudatuse tegemisest arvates. Nagu iga muugi riigihankeõiguse rikkumise puhul on hankelepingu muudatuste tegemise kohta info olemasolu esmane eeldus, et nn konkurentide järelevalvele tuginev õiguskaitsesüsteem saaks tõhusalt toimida. Mõistetavatel põhjustel on ettevõtjatel äärmiselt raske või võimatu saada teada teise ettevõtja ja hankija vahelisse lepingusse tehtud muudatustest, eriti juhul, kui 7 (14) viimased soovivad seda varjata.11 Seoses hankelepingu kehtivusajal hankelepingu muudatuste andmete esitamisega eRHR-ile on Rahandusministeerium selgitanud järgmisi aspekte12: a) Riigihanke (menetluse) tulemusel sõlmitud lepingut võib muuta ainult kooskõlas RHS §-s 123 sätestatuga. Kahel juhul tuleb lepingu muudatuste kohta 10 päeva jooksul pärast muudatuse tegemist esitada eRHR-ile (enne lepingu lõppemist) hankelepingu muutmise teade: (i) samalt pakkujalt ostetakse täiendavaid asju, teenuseid või ehitustöid, mille järele on hankijal tekkinud vajadus ja mida riigihanke alusdokumendid ei sisaldanud, juhul kui pakkuja vahetamine põhjustaks hankijale olulist ebamugavust või märkimisväärseid lisakulusid ega oleks majanduslikel või tehnilistel põhjustel võimalik tulenevalt asjade, teenuste või rajatiste asendatavuse või koostoimimise vajadusest, kusjuures ühegi muudatuse väärtus ei ületa 50% hankelepingu algsest maksumusest (RHS § 123 lg 1 p 3); (ii) muudatuse põhjustavad hoolsale hankijale ettenägematud asjaolud, kusjuures hankelepingu üldist olemust ei muudeta ning ühegi muudatuse väärtus ei ületa 50% hankelepingu algsest maksumusest (RHS § 123 lg 1 p 4). b) Hankelepingu muutmise teate esitamiseks peab hankija käivitama eRHR-is tegevuse „Lepingu andmete parandamine“ ja korrigeerima „Lepingud“ lehel vastava hankelepingu andmeid. Kui lepingu maksumus ei muutu või RHS § 123 lg 1 p 3 või 4 raames muudetakse ka hankelepingu tähtaega, siis tuleb „Hanke teated“ lehel koostamisel seisundis muutmise teate osa II p-s 1.4 „Lühikirjeldus“ täiendada teksti. Lepingu andmete parandamise tegevuse lõpetamisel tuleb teate eRHR-ile esitamiseks valida „Lõpeta tegevus“ (mitte „Lõpeta tegevus ilma teadet esitamata“). Ka töövõtja (pakkuja) vahetumise korral on soovitatav andmeid parandada vahetult muudatuse tegemise järgselt muutmise teatega. c) Kui hankelepingut on muudetud muul alusel, kooskõlas RHS § 123 lg 1 p-de 1-2 või 5- 7 sätestatuga, siis enne lepingu tegelikku lõppemist lepingu muudatuse (sh tähtaja pikenemise) kohta andmeid eRHR-ile esitama ei pea. Lepingu muudatustest, mille kohta ei tulnud esitada hankelepingu muutmise teadet, peab hankija teatama lepingu lõpetamise andmetes. d) Hankija peab esitama eRHR-ile teabe muudatuste laadi, ulatuse, muutmise põhjuste ja maksumuse suurenemise kohta vastavalt lepingu muutmisel kohaldatud RHS § 123 lg 1 vastavale punktile ja esinevatele faktilistele asjaoludele. Järelevalvemenetluses tuvastati, et hankija on eiranud RHS § 83 lg 7 nõudeid ning jätnud hankelepingu muutmise kohta andmed esitamata. Hankija on eRHR-is teavitanud, et lihthanke „Mõisapargi teede ja valgustusrajatise ehitustööd“, viitenumber 234075, tulemusel sõlmitud hankelepingut ei ole muudetud. Samuti ei ole hankija esitanud hankelepingu muutmise teadet. Samas edastas hankija järelevalvemenetluse käigus lihthanke tulemusel sõlmitud hankelepingu ning selle lisad: 30.08.2021, 20.10.2021 ja 05.11.2021 sõlmitud kokkulepped lepingu muutmiseks. Lisadest nähtub, et hankija ja töövõtja on kolmel korral pikendanud tööde teostamise tähtaega materjalide tarneraskuste tõttu, st ettenägematute asjaolude ilmnemise tõttu RHS § 123 lg 1 p-i 4 alusel. Esialgseks tööde teostamise tähtajaks oli sõlmitud hankelepingus märgitud 31.10.2021, kolmanda (viimase) lisaga on pikendatud tööde teostamise tähtaega kuni 07.11.2021. Hankija on eRHR-is hankelepingu lõpetamisel märkinud lepingu lõpetamise tähtpäevaks 29.11.2021. Järelevalvemenetluses hankija edastatud raamatupidamise väljavõttest tuleneb, et tegelikult lõppes leping 30.11.2021, mil hankija tasus töövõtjale viimase makse. 11 M.A. Simovart. RHS § 123 kommentaar 63, lk 835. M. Parind, M.A. Simovart (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019. 12 Vt. Juhend riigihankemenetluse lõppemise järgselt riigihangete registrile andmete esitamiseks. Rahandusministeerium, veebruar 2022, lk 3. 8 (14) Tulenevalt ülaltoodust on hankelepingus tehtud RHS § 123 lg 1 p-i 4 alusel muudatus, kuid hankija on eksinud RHS § 123 lg 5 vastu sellega, et ei esitanud eRHR-ile lepingu muutmise teadet. Lihthankes viitenumbriga 234075 hankelepingu muutmise kohta andmete esitamata jätmisega eiras hankija RHS § 83 lg 7 ja § 125 lg 10 nõudeid. 3.1.6. Hankelepingu lõpetamine hankelepingus ettenähtud tähtpäevast hiljem Lihthanke „Jalg- ja rattateede ehitamine Viljandi linnas“, viitenumber 237461, tulemusel sõlmis hankija 22.07.2021 hankelepingu „Töövõtuleping“. Hankelepingu p-i 6.1. kohaselt on lepingu täitmise tähtaeg 60 päeva alates lepingu sõlmimisest, s.o 21.09.2021. Sama kuupäeva on hankija märkinud ka eRHR-is hankelepingu sõlmimise teates. Hankelepingu lõpetamise andmetes on hankija märkinud, et tegelikult lõppes hankeleping 20.10.2021. Järelevalvemenetluses hankija edastatud raamatupidamise väljavõttest tuleneb, et hankija tegi viimase makse 31.10.2021 (tegelik hankelepingu lõppemise kuupäev). Hankelepingu muudatust kontrollijale teadaolevalt vormistatud ega edastatud ei ole, eRHR-s märgitu kohaselt ei ole hankelepingu tingimusi muudetud ega esinenud ettevõtja poolseid rikkumisi, mille tulemusena võis hankija kohaldada õiguskaitsevahendeid. Samas on hankeleping lõppenud 39 päeva hiljem kui hankelepingus oli määratud. Kui lähtuda sellest, et hankija pidas lepingu täitmise tähtpäeva all silmas ettevõtja poolsete kohustuste täitmise tähtpäeva, siis nähtub andmetest, et leping on lõppenud 40 päeva hiljem kui hankeleping esialgselt ette nägi. Selgitame, et olukorras, kus töövõtja ei ole täitnud hankelepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, ei ole tegemist hankelepingu muutmisega RHS § 123 lg 1 tähenduses ning sellisel juhul tuleb juhinduda VÕS-i regulatsioonist, muuhulgas kohustuste täitmiseks täiendava tähtaja andmisest VÕS § 114 tähenduses. Samuti tuli sellise rikkumise kohta avaldada teave eRHR-is RHS § 83 lg 7 p 3 kohaselt. Selgitame siinjuures, et erinevalt kuni 31.05.2022 kehtinud RHS § 83 lg 7 p-st 3, mis nägi alati ette lepingu lõppemise andmetes õiguskaitsevahendi kohaldamisest teatamise, sätestab 01.06.2022 jõustunud RHS § 83 lg 71, et hankelepingu lõppemise järgselt tuleb riigihangete registrile esitada andmed üksnes nende ettevõtjapoolsete hankelepingu rikkumiste kohta, mis vastavad mõnele või mitmele RHS § 95 lg 4 p-s 8 toodud kõrvaldamise alusele – s.t lepingust taganemise või ülesütlemise, hinna alandamise, kahju hüvitamise või leppetrahvi maksmise tinginud lepingu rikkumine peab olema oluline või pidev. RHS § 83 lg 71 kohaselt peab rikkumine tervikuna vastama kõrvaldamise alusele, järelikult hankija peab andmete esitamisel hindama ka rikkumise pidevust või olulisust ja seda, kas rikutud on lepingu olulist tingimust. Kui ettevõtja suhtes on olnud küll pretensioone, kuid eelnevalt nimetatud õiguskaitsevahendeid kohaldatud pole, või kui õiguskaitsevahendi rakendamise kaasa toonud rikkumine pole olnud oluline või pidev, siis selle kohta riigihangete registrisse märget ei tehta. Arvestades, et hankija ei ole lepingu täitmisega hilinemist käsitlenud ettevõtja poolse rikkumisena, tuleb järeldada, et lepingu täitmise tähtpäeva on hankija ja töövõtja pikendanud konkludentselt. Lisaks märgime, et hankija ei ole riigihanke alusdokumentides määratlenud selgeid, täpseid ja ühemõttelisi hankelepingu muutmise ulatuse, sisu ja kohaldamistingimusi (RHS § 123 lg 1 p 2). Ühtlasi ei ole järelevalvemenetluses ilmnenud, et kirjeldatud olukorras oleks esinenud hoolsale hankijale ettenägematuid asjaolusid (RHS § 123 lg 1 p 4) ning muudatust ei saa pidada ka väheoluliseks RHS § 123 lg 1 p 7 alusel, sest hankija on pikendanud sõlmitud hankelepingu esitatud kaupade üleandmise tähtpäeva vähemalt ühe kalendrikuu võrra, arvestades seejuures, et esialgselt oli sõlmitud hankelepingus määratud hankelepingu täitmise tähtajaks 60 päeva. Hankija on pikendanud esialgselt hankelepingu täitmise tähtaega seega vähemalt poole võrra esialgsest hankelepingu täitmise tähtajast. Järelikult tuleb kõnealust hankelepingu muudatust 9 (14) pidada oluliseks, sest muudatusega lisati tingimus, mis laiendanuks võimalike riigihankes osalejate või vastavaks tunnistamisele kuuluvate pakkumuste hulka, kui riigihanke alusdokumendid oleksid algselt sisaldanud 100-päevast hankelepingu täitmise tähtaega. Sellest tulenevalt on hankija eiranud RHS § 123 lg-s 1 sätestatut, st muutnud hankelepingu täitmise tähtpäeva ilma hankelepingu muudatust kirjaliku või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vormistamata ning selleks RHS § 123 lg-st 1 tulenevat õiguslikku alust omamata. 4. Tähelepanekud ja soovitused Rahandusministeerium esitab täiendavalt tähelepanekud ja soovitused kontrollitud hangetes muude kui RHS §-s 83 sätestatud nõuete järgimise kohta. 4.1. Hanketeates märgitud hankelepingu kestus erineb hankelepingus märgitud kestusest Järelevalvemenetluses tuvastati, et lihthanke „Vaksali tänava tunneli jalgratta- ja jalgteed“, viitenumber 237864 puhul erineb hanketeates märgitud hankelepingu kestus hankelepingus ettenähtud kestusest. Hanketeate p-i II.2.7) kohaselt oli hankelepingu kestuseks märgitud 75 päeva. Riigihanke alusdokument hankelepingu kavandi p-i 6.1. kohaselt on lepingu täitmise tähtaeg samuti 75 päeva alates lepingu sõlmimisest. Erinevalt hanketeates ja hankelepingu kavandis esitatud hankelepingu kestusest on eRHR-s hankelepingu sõlmimisel märgitud hankelepingu sõlmimise kuupäevaks 20.07.2021 ja täitmise tähtajaks 18.10.2021. Seega on hankelepingu kestuseks hankelepingu sõlmimisel 90 päeva, mitte 75 päeva nagu hanketeates on sätestatud. Järelikult on hanketeates ja riigihanke alusdokumentides esitatud hankelepingu kestus vastuolus eRHR-i andmetega, kuivõrd eRHR-i andmete kohaselt on hankelepingu kestus 15 päeva pikem. Hankija täpsustas kontrollivisiidil, et pooled ei ole hankelepingut muutnud. 4.2.Lepingu pikendamine pärast täitmise tähtpäeva Järelevalvemenetluses leidis hankija edastatud dokumentide alusel tuvastamist, et hankija on hankelepingut pikendanud pärast täitmise tähtpäeva. Hankija sõlmis lihthanke „Mõisapargi teede ja valgustusrajatise ehitustööd“, viitenumber 234075, tulemusel 15.04.2021 töövõtulepingu, mille p-i 6.1 kohaselt on lepingu täitmise tähtpäevaks 28.07.2021. Hankija muutis töövõtulepingut kolm korda: a. 30.08.2021 sõlmisid pooled „Kokkulepe lepingu muutmiseks 15.04.2021 sõlmitud töövõtulepingu juurde“. Pooled leppisid kokku tööde teostamise tähtaja pikendamises materjalide tarneraskuste tõttu kuni 30.09.2021 RHS § 123 lg 1 p 4 alusel. b. 20.10.2021 sõlmisid pooled „Kokkulepe lepingu muutmiseks 15.04.2021 sõlmitud töövõtulepingu juurde“. Pooled leppisid kokku tööde teostamise tähtaja pikendamises materjalide tarneraskuste tõttu kuni 31.10.2021 RHS § 123 lg 1 p 4 alusel. c. 05.11.2021 sõlmisid pooled „Kokkulepe lepingu muutmiseks 15.04.2021 sõlmitud töövõtulepingu juurde“. Pooled leppisid kokku tööde teostamise tähtaja pikendamises materjalide tarneraskuste tõttu kuni 07.11.2021 RHS § 123 lg 1 p 4 alusel. Ülaltoodust tuleneb, et hankija on kõigil kolmel korral muutnud hankelepingut alles pärast hankelepingu täitmise tähtpäeva saabumist. Rahandusministeerium peab vajalikuks märkida, et praktika, kus hankija sõlmib lepingu või muudab lepingut pärast täitmise tähtpäeva saabumist kui ettevõtja on juba lepingut rikkunud, on hankijate puhul ebatavaline ning seda ei saa kindlasti pidada heaks praktikaks. 10 (14) Siinkohal peame vajalikuks osutada, et lihthanke „Mõisapargi teede ja valgustusrajatise ehitustööd“, viitenumber 234075, tulemusel sõlmitud töövõtuleping lõppes tegelikult hoopis 30.11.2021, so 33 päeva hiljem kui viimane hankelepingu muudatus ette nägi. 4.3. Vale hankemenetluse liik ja vastuolud pakkumuse maksumuses Hankija korraldas ehitustööde lihthanke „Vaksali tänava tunneli jalgratta- ja jalgteed“, viitenumber 237864, mille eeldatavaks maksumuseks märkis 149 000 eurot. Pakkumuste esitamise ajaks 28.06.2021 kell 10:00 esitas ainsa pakkumuse Tallinna Teede Aktsiaselts, maksumusega 427 414,84 eurot. Järelevalvemenetluses hankija edastatud sõlmitud töövõtulepingu p-st 7.1. tuleneb, et lepingu hinnaks on 148 983 eurot. 22.12.2021 muutsid pooled töövõtulepingut lisaga „Kokkulepe lepingu muutmiseks 20.07.2021 sõlmitud töövõtulepingu juurde“. Lisa kohaselt suurendasid pooled lepingu hinda vastavalt töövõtja poolt esitatud hinnapakkumistele 36 920,23 euro võrra. Selliselt kujunes uueks lepingu maksumuseks 185 903 eurot, mis aga ületab ehitustööde riigihanke piirmäära. Seega on hankija valinud nimetatud soetuse tegemiseks vale hankemenetluse liigi – lihthanke RHS 2. peatükis korraldatava hankemenetluse asemel. Hankija selgitas kontrollivisiidil, et pärast pakkumuste esitamist asus hankija eduka pakkujaga läbi rääkima, et vähendada tööde mahtu. Just sellest, milliste piirmäärade sisse jääb hankelepingu eeldatav maksumus, sõltub milliseid menetlusreegleid peab hankija RHS §-de 15-17 kohaselt riigihanke läbiviimisel järgima. Piirmäära ja menetlusreeglite kohaldamine sõltub omakorda hankelepingu esemest, nt kas tegemist on teenuste või ehitustööde tellimisega, asjade ostmisega või kontsessiooni andmisega.13 RHS § 14 lg 2 sätestab riigihanke piirmäärad. See on summa, millest alates tuleb avaliku sektori hankijal riigihanke korraldamise järgida valdavalt RHS 2. ptk-s sätestatud korda (RHS § 15 lg 2).14 RHS § 14 lg 2 p 2 järgi on riigihanke piirmäär ehitustööde hankelepingu korral 150 000 eurot. Esitatud pakkumuse maksumus ületas riigihanke piirmäära 295%, ka sõlmitud lepingu muutmise tulemusena ületas lepingu tegelik maksumus riigihanke piirmäära. Sellest võib järeldada, et hankijal oleks pidanud juba pakkumuse avamisel tekkima põhjendatud kahtlus, et ta on valinud riigihanke korraldamiseks vale menetlusliigi. Selgitame, et RHS § 23 lg 3 kohaselt hankija peab määrama riigihanke eeldatava maksumuse lähtudes riigihanke alustamisele vahetult eelneva aja keskmisele turuhinnale vastavast hinnatasemest, mis peab kehtima riigihanke alustamise hetkel. Asjaolu, et hankijal oli võimalik lihthankemenetluses pidada läbirääkimisi ja selle käigus vähendada tööde mahtu, ei vabasta hankijat kohustusest lähtuda riigihanke eeldatava maksumuse ja menetlusreeglite valikul sellest hanke esemest, mida ta on kirjeldanud riigihanke alusdokumentides. RHS § 215 lg 1 näeb ette, et hanke- või raamlepingu sõlmimine on karistatav väärteo korras, kui lepingu sõlmimisele on küll eelnenud mõni RHS-s reguleeritud menetlus, kuid tulenevalt RHS-s sätestatust oleks lepingu sõlmimisele pidanud eelnema teist liiki menetlust.15 Seega peab hankija nimel hankelepingut sõlmiv isik enne lepingu sõlmimist iga kord veenduma, et lepingu sõlmimisele on eelnenud nõuetekohane menetlus, st et RHS-st tuleneva kohustuse korral on korraldatud hankemenetlust või mõni nn erimenetlustest ja menetlusliigi valik on olnud õiguspärane.16 13 Raude, M-J. § 14 kommentaar 3, lk 185. M.Parind, M.A. Simovart (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2019. 14 Raude, M-J. § 14 kommentaar 8, lk 186. M.Parind, M.A. Simovart (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2019. 15 Antonov, M. § 215 kommentaar 5, lk 1198. M.Parind, M.A. Simovart (koost) Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2019. 16 Antonov, M. § 215 kommentaar 7, lk 1199. M.Parind, M.A. Simovart (koost) Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2019. 11 (14) 4.4.Hankemenetluse liigi valik Hankija korraldas väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusega riigihanke „Korraldatud jäätmevedu Viljandi linnas“, viitenumber 217284. Hankemenetluse liigi valiku põhjendas hankija järgmiselt : „Korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja leidmiseks viis Hankija läbi avatud menetlusega riigihanke viitenumbriga 181399 (hankelepingu täitmise periood 01.04.2017-31.03.2020). Riigihanke 181399 hanketeate p VI.3) ja hankedokumendi p 5.5 kohaselt võib Hankija väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusega hanke kaudu osta teenust, mis seisneb hankelepingu esemega hõlmatud teenuste kordamises kuni kahe aasta pikkusega perioodil. Käesoleva menetluse eesmärgiks ongi RHS § 49 lg 5 alusel tellida teenust, mis seisneb riigihanke 181399 alusel osutatud teenuste kordamises Viljandi linna veopiirkonnas.“ eRHR-ist nähtuvalt tegi hankija 20.01.2020 Eesti Keskkonnateenused AS pakkumuse esitamise ettepaneku, millega algas riigihanke viitenumbriga 217284 hankemenetlust. Eelmine riigihange, mille 19.12.2016 avaldatud hanketeates oli väljakuulutamiseta läbirääkimiste hankementluse korraldamise võimalus ette nähtud, oli avatud hankemenetlusega riigihange „Korraldatud jäätmevedu Viljandi linnas“, viitenumber 181399.17 Riigihanke viitenumbriga 181399 tulemusena sõlmis hankija 01.03.2017 hankelepingu Eesti Keskkonnateenused AS-ga. Sealjuures riigihanke alusdokumendid viitavad sellele, et hankija soovis sõlmida teenuste kontsessiooni lepingu (vt nt hankedokumendid p 1.4). Tulenevalt riigihanke viitenumbriga 181399 hanketeate VI.3) sätestatud tingimusest ja RHS § 49 lg 5 alusel võinuks hankija sõlmida riigihanke viitenumbriga 217284 tulemusena hankelepingu hiljemalt 01.03.2020, s.o kuni 3 aasta jooksul eelmise riigihanke viitenumbriga 181399 hankelepingu sõlmimisest. Rahandusministeerium soovib juhtida hankija tähelepanu järgmisele. Kuni 01.09.2017 kehtinud RHS nägi hankemenetluse liikidena ette järgneva: avatud hankemenetlus ja piiratud hankemenetlus, võistlev dialoog, väljakuulutamisega ja väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus. Kontsessioonilepingu sõlmimise menetlust eraldi menetlusliigina ei eksisteerinud, vaid hankijad pidid kontsessioonilepingu sõlmimiseks läbi viima avatud või väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetluse. 01.09.2017 kehtima hakanud RHS seevastu näeb kontsessioonilepingu sõlmimise menetlust eraldi menetlusliigina. Rahandusministeerium soovitab kaaluda kontsessioonilepingu sõlmimise menetlusega riigihanke korraldamist järgneva korraldatud jäätmeveo teenuse tellimiseks. Samas peab Rahandusministeerium märkima, et hankijal on menetlusliigi valimisel teatav vabadus. Nimelt RHS § 15 lg 11 sätestab, et hankijal on õigus kohaldada riigihanke piirmäärast, rahvusvahelisest piirmäärast või hankelepingu olemusest tulenevalt RHS-s sätestatud kohustuslikku korda ka sellise hankelepingu sõlmimisel, mille eeldatav maksumus ei ulatu vastava piirmäärani või mis oma olemuselt ei vasta seda korda tingivale tunnusele. Sisuliselt tähendab see seda, et hankijal on õigus kohaldada hankelepingu sõlmimisel seaduses sätestatust karmimat menetluskorda.18 Kohtu- ja vaidlustuspraktikas on rõhutatud, et kui hankija otsustab kohaldada läbiviidavale hankele RHS-s sätestatud regulatsiooni, kuigi RHS sellise hankelepingu sõlmimisel teda selleks ei kohusta, tuleb hankijal hankemenetluse läbiviimisel järgida RHS-s sätestatud vastavat hankemenetluse läbiviimise korda täies ulatuses.19 17 Riigihanke viitenumbriga 181399 hanketeate VI.3) kohaselt on hankijal õigus kontsessionäärilt väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse raames täiendavalt tellida kuni kolmeks aastaks teenuseid, mis seisnevad käesoleva hankelepingu esemega hõlmatud teenuste kordamises. RHS § 28 lg 5 p 2 alusel sõlmitava hankelepingu tingimuste ja korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide aluseks on kehtiv Viljandi jäätmehoolduseeskiri. 18 Raude, M.-J. § 15 kommentaar 15, lk 191. M.Parind, M.A. Simovart (koost) Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2019. 19 Raude, M.-J. § 15 kommentaar 19, lk 191. M.Parind, M.A. Simovart (koost) Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2019. 12 (14) RHS § 16 lg 4 kohaselt, kui hankija korraldab RHS § 15 lg 11 alusel kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse asemel hankemenetluse, kohaldab ta §-des 135 ja 136 sätestatut. RHS § 135 näeb ette, et hankijal tuleb kontsessioonilepingu sõlmimise menetlus kehtetuks tunnistada, kui kontsessioonilepingu tegelik maksumus on vähemalt 20% kontsessioonilepingu eeldatavast maksumusest suurem, mistõttu on kontsessioonilepingu maksumus võrdne või ületab rahvusvahelist piirmäära, aga riigihange on läbi viidud alla rahvusvahelist piirmäära jääva kontsessioonilepingu sõlmimise menetlusele kohalduvaid reegleid kasutades. RHS § 136 sätestab, et üldreeglina ei tohi kontsessioonilepingu kestus ületada viit aastat. Erandlikult on siiski lubatud pikema kui viieaastase kestusega kontsessioonilepingu sõlmimine, kui viie aasta jooksul puudub kontsessionääril võimalus kontsessioonilepingu täitmisega kaasnevat investeeringut tagasi teenida. Rahandusministeerium juhib tähelepanu, et üldjuhul on hankijal kohustus alustada kontsessioonilepingu sõlmimise menetlust kontsessiooniteate avaldamisega riigihangete registris. Erandlikult on hankijal lubatud sarnaselt RHS 2. ptk-s sätestatud väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusega jätta kontsessioonilepingu sõlmimise menetlus avalikult kontsessiooniteatega välja kuulutamata ning pöörduda lepingu sõlmimiseks otse hankija valitud pakkujate poole, kui on täidetud vähemalt üks RHS § 137 lg 2 p-des 1 või 2 sätestatud eeldustest.20 RHS § 137 lg 2 kohaselt on hankijal õigus korralda kontsessioonilepingu sõlmimise menetlus kontsessiooniteadet esitamata, kui (1) kontsessioonilepingu saab sõlmida vaid ühe ettevõtjaga tehnilistel või ainuõiguste või intellektuaalomandi õiguste kaitsega seotud või RHS § 4 p-is 1 nimetamata ainuõiguste kaitsega seotud põhjustel, kui puudub mõistlik alternatiiv ja konkurentsi puudumine ei tulene riigihankes esitatud tingimuste kunstlikust kitsendamisest, või unikaalse kunstiteose või kunstilise esituse loomise või omandamise korral; või (2) eelnevalt kontsessiooniteatega väljakuulutatud kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse käigus ei esitatud ühtegi pakkumust ega taotlust või riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele vastavat pakkumust või taotlust ja riigihanke esialgseid tingimusi oluliselt ei muudeta. Ülaltoodust tuleneb, et kontsessioonilepingu sõlmimisel ei ole hankijal lubatud kasutada RHS §-des 49-50 sätestatud aluseid väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korraldamiseks, vaid üksnes RHS § 137 lg-s 2 ette nähtud vastavaid aluseid kontsessioonimenetluse alustamiseks ilma teadet avaldamata. 5. Järeldused 5.1. Viljandi Linnavalitsuse poolt riigihangete registrile andmete esitamise ajavahemikul 01.09.2017 – 30.06.2022 õiguspärasuse kontrollimise käigus tuvastati hankija tegevuses kõrvalekaldumisi RHS-is sätestatud korrast seoses: 5.1.1. eRHR-le hankelepingu sõlmimisest teavitamisel hilinemine; 5.1.2. eksimus eRHR-le sõlmitud hankelepingu maksumuse ja lepingu kestuse aja esitamisel; 5.1.4. eRHR-le hankelepingu lõppemise andmete esitamata jätmine või hilinemisega esitamine; 5.1.5. eksitav teave eRHR-le esitatud hankelepingu lõppemise andmetes; 5.1.6. hankelepingu muutmise kohta teate eRHR-le esitamata jätmine. 20 Härginen, K. § 137 kommentaar 3, lk 109. M.Parind, M.A. Simovart (koost) Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2019. 13 (14) 5.2. Hankija riigihankekorralduses esineb puudujääke, kuid puudujäägid on haldussuutlikkuse ja asjatundlikkuse suurendamise teel ületatavad. Hankijal tuleks edasises hankepraktikas jälgida, et hankelepingud sõlmitakse alati kooskõlas riigihanke alusdokumentides (sh hanketeates) toodud tingimustega ja teave riigihanke menetluste tulemuste, lepingu muudatuste ning lõpetatud lepingute kohta saaks esitatud tõeselt ja õigeaegselt. 5.3. Rahandusministeerium palub viia kontrolliaktis käsitletud riigihangete andmed riigihangete registris vastavusse ning teha vajadusel andmetes viivitamata parandusi. Edasise hankepraktika parandamiseks soovitame riigihangete korraldamisega tegelevatel isikutel pidevalt tutvuda Rahandusministeeriumi veebilehel avaldatud juhendmaterjalide ja analüüsidega riigihangete korraldamise kohta, korduma kippuvate küsimuste rubriigiga (https://fin.ee/riigihanke d-riigiabi-osalused-kinnisvara/riigihanked/korduma-kippuvad-kusimused) ning osaleda riigihangete alaste koolitustel. Riigihangete korraldamist puudutavate küsimustega on võimalik nõu saamiseks pöörduda Rahandusministeeriumi poole järgmiste kontaktide kaudu: [email protected] (seaduse rakendamise nõustamispäringud); [email protected], tel: 611 3693, 611 3703 (riigi- hangete registri kasutajatugi). (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Mesilane osakonnajuhataja riigihangete ja riigiabi osakond Kontrollija: Anna Poots jurist riigihangete ja riigiabi osakond 611 3123; [email protected] 14 (14) Madis Timpson Viljandi Linnavalitsus Meie 25.04.2023 nr 12.2-4/17-1 [email protected] Kontrolliakti edastamine Austatud linnapea Edastame Teile 25.04.2023 kontrolliakti nr 12.2-4/10 riigihangete korraldamise kontrollimise kohta Viljandi Linnavalitsuses. Järelevalvemenetluse käigus kontrolliti Viljandi Linnavalitsuse poolt riigihangete registrile andmete esitamise õiguspärasust ajavahemikul 01.09.2017 - 30.06.2022 alustatud riigihangetes vastavalt järelevalvemenetluse alustamise teates toodud valimile seisuga 30.06.2022. Ühtlasi avaldame Teile tänu meeldiva ning konstruktiivse koostöö eest järelevalvemenetluses. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Mesilane Riigihangete ja riigiabi osakonna juhataja Lisad: Kontrolliakt Anna Poots 611 3123 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel