25.04.2023 kontrolliakt nr 12.2-4/10 riigihangete korraldamise kontrollimise kohta
Viljandi Linnavalitsuses
Kontrollimise alus: Rahandusministeeriumi 15.07.2022 kiri nr 12.2-1/5878-1
Kontrolliobjekti nimetus: Viljandi Linnavalitsus
Kontrolliobjekti registrikood: 75005222
Hankija õiguslik vorm: kohaliku omavalitsuse asutus
Kontrolliobjekti juhi nimi
ja ametinimetus: linnapea Madis Timpson
Kontrollitav ajavahemik: 01.09.2017 – 30.06.2022
1. Kontrollimise eesmärk ja ulatus
1.1. Kontrollimisele kuulus Viljandi Linnavalitsuse (edaspidi ka hankija) poolt riigihangete
registrile (edaspidi ka: eRHR) andmete esitamise õiguspärasus ajavahemikul 01.09.2017 -
30.06.2022.
1.2. Kontrollimise eesmärgiks oli muu hulgas tuvastada, kas hankija on hoidnud kinni
hankemenetluse, lihthankemenetluse, sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse,
kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse, sh sotsiaal- ja eriteenuste kontsessioonilepingu
sõlmimise menetluse lõppemisest ning hankelepingu täitmise teavitamise korrast, mis on
sätestatud riigihangete seaduse (edaspidi RHS) §-s 83 (vt ka RHS § 125 lg 10, § 126 lg 11, §
137 lg 4, § 144 lg 3).
1.3. Järelevalvemenetluses kontrollitakse hankija tegevuse õiguspärasust. Rahandusministeeriumi
poolt läbiviidav järelevalvemenetlus ei hõlma hankija tegevuse otstarbekuse kontrollimist ega
tema otsuste ja toimingute tulemuslikkuse hindamist (RHS § 203 lg 3).
1.4. Rahandusministeeriumil on õigus anda soovitusi ja juhiseid RHS-i paremaks järgimiseks ja
rikkumiste ärahoidmiseks. Soovitused ja juhised võivad sisalduda järelevalvemenetlust
lõpetavas dokumendis või need esitatakse eraldi (RHS § 210).
1.5. Järelevalvemenetluse valimisse kuuluvad järgmised hanked:
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee /
registrikood 70000272
1.5.1. Riigihange viitenumbriga 217284 „Korraldatud jäätmevedu Viljandi linnas“;
1.5.2. Riigihange viitenumbriga 233602 „Uue tänava rekonstrueerimistööd“;
1.5.3. Riigihange viitenumbriga 234075 „Mõisapargi teede ja valgustusrajatise ehitustööd“;
1.5.4. Riigihange viitenumbriga 234228 „Viljandi linna tänavakatete remonditööd“;
1.5.5. Riigihange viitenumbriga 237461 „Jalg- ja rattateede ehitamine Viljandi linnas“;
1.5.6. Riigihange viitenumbriga 237864 „Vaksali tänava tunneli jalgratta- ja jalgteed“.
1.6. Majandustehingute tegemisel on kontrollitud RHS-is sätestatud korrast kinnipidamist
riigihangete alusel tehtud maksete raamatupidamise andmete, hankija poolt edastatud
dokumentide ja selgituste alusel.
1.7. Käesolevas dokumendis esitatud soetuste maksumused on märgitud ilma käibemaksuta.
1.8. Kontrollivisiit toimus 07.12.2022 videokonverentsi Teams rakenduse vahendusel.
Kontrolliakti projekt edastati hankijale tutvumiseks ja vastuväidete esitamiseks 29.03.2023
kirjaga nr 12.2-4/9-1. Hankija edastas oma vastuse kontrolliaktile 21.04.2023 kirjaga nr 4-
7/22/3041-9, milles teavitas, et on tutvunud kontrolliaktiga ja võtab selles toodud puudused
teadmiseks. Muid vastuväiteid ja ettepanekuid kontrolliakti osas hankijal ei olnud.
2. Kokkuvõte järelevalvemenetluse tulemustest
2.1. Viljandi Linnavalitsuse tegevuses tuvastati puudusi riigihangete registrile nõuetekohaste
andmete esitamise või esitamata jätmisega:
a) Hankija on eRHR-le hankelepingu sõlmimisest teavitamisel hilinenud ühe riigihanke
puhul.
b) Hankija on ühe riigihanke puhul eksinud hankelepingu maksumuse esitamisel eRHR-le ja
ühe hanke puhul lepingu kestuse esitamisel.
c) Hankija on eRHR-le mitmete riigihangete hankelepingu lõppemise andmed esitanud
hilinemisega.
d) Hankija on esitanud eRHR-le eksitavaid andmeid seoses hankelepingu tegeliku lõpetamise
tähtpäevaga.
e) Hankija on jätnud hankelepingu muutmise kohta teate esitamata.
2.2. Lisaks on Viljandi Linnavalitsusele tehtud tähelepanekud ja antud soovitusi seoses:
a) hanketeates märgitud hankelepingu kestuse erinevusega võrreldes hankelepingus märgituga;
b) lepingu pikendamisega pärast täitmise tähtpäeva;
c) vale hankemenetluse liigi valimisega;
d) hankemenetluse liigi valikuga.
2 (14)
3. Riigihangete seaduses sätestatud korrast kinnipidamise kontrollimine
3.1. Riigihangete registrile andmete esitamise õiguspärasus
3.1.1. Hankelepingu sõlmimise kohta andmete esitamise tähtaegsus
RHS § 15 lg 2 sätestab, et avaliku sektori hankija kohaldab hankelepingu sõlmimisel RHS-i 2.
peatükis sätestatud korda, kui hankelepingu eeldatav maksumus on võrdne riigihanke
piirmääraga või ületab seda. RHS § 73 lg 3 p 1 kohaselt lõpeb hankemenetlus üldjuhul
hankelepingu sõlmimisega.
RHS § 83 lg 1 kohaselt esitab hankija eRHR-le hankelepingu sõlmimise teate 30 päeva jooksul
pärast hankemenetluse (siin ja edaspidi: ka lihthankemenetluse, sotsiaal- ja eriteenuste
erimenetluse, kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse) lõppemist.
eRHR-st nähtuvalt sõlmis hankija väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusega
riigihankes „Korraldatud jäätmevedu Viljandi linnas“, viitenumber 217284, tulemusena
06.02.2020 hankelepingu. Hankelepingu sõlmimise teate esitas hankija eRHR-le 14.10.2020,
st 8 kuud ja 8 päeva pärast hankelepingu sõlmimist.
Efektiivseks riiklikuks ja haldusjärelevalveks ning riigihanke läbipaistvuseks on vajalik, et ka
riigihanke menetluse lõppemisel on andmed sõlmitud lepingu kohta avalikud ning avaldatud
operatiivselt. Seda muu hulgas ka juhul kui menetlus lõppeb RHS § 73 lg 3 p-des 2-7 sätestatud
alustel ehk ilma hankelepingut sõlmimata. Seetõttu peabki hankija eRHR-le pärast riigihanke
lõppemist esitama teate, kust nähtuvad hankemenetluse lõppemise põhjused Euroopa
Komisjoni kehtestatavas standardvormis nõutud ulatuses, st kas hankemenetlus lõppes hanke-
või raamlepingu sõlmimisega või on hankemenetlus lõpetatud lepingut sõlmimata. Lisaks teate
esitamisele peab hankija märkima peamised hankemenetluse lõppemisega seotud asjaolud
eRHR-s eraldi, st mitte hankelepingu sõlmimise teates, vaid selleks eraldi näidatud kohas
riigihanke üldandmete juures.1
Hankijal on riigihanke läbipaistvuse tagamiseks riigihanke menetluse lõppedes kokkuvõtlikult
järgmised kohustused: (i) esitada eRHR-le 30 päeva jooksul pärast hankemenetluse lõppemist
hankelepingu sõlmimise teade (vt ka RHS § 83 lg-d 3 ja 4); (ii) juhul, kui hankeleping lõppes
RHS § 73 lg 3 p-des 2-7 sätestatud alustel ehk hankelepingut ei sõlmitud, märkida eRHR-s
hankelepingu lõppemise alusega seotud peamised õiguslikud ja faktilised asjaolud – nt kas kõik
pakkumused lükati tagasi, ükski pakkuja või taotleja ei kvalifitseerunud, hankemenetlus
tunnistati kehtetuks vms.2
Riigihanke viitenumbriga 217284 hankelepingu sõlmimise teate esitamisega eRHR-le enam
kui 30 päeva pärast hankelepingu sõlmimist eiras hankija RHS § 83 lg 7 nõudeid.
3.1.2. Hankelepingu maksumuse andmete esitamine
Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusega riigihankes „Korraldatud jäätmevedu
Viljandi linnas“, viitenumber 217284, objektiks on korraldatud jäätmeveo teenuse (jäätmete
kogumine ja vedamine) osutamine Viljandi linnas. Hankega hõlmatud jäätmeliikideks on
segaolmejäätmed ning paber ja kartong. Hankelepingu kestuseks on märgitud kaks aastat.
Hankija on riigihanke eeldatavaks maksumuseks märkinud 1 000 000 eurot.
Hindamiskriteeriumina on märgitud segaolmejäätmete kogumistasu osakaaluga 90 ja paberi ja
1 S. Elias, M. Parind, M. A. Simovart. § 83, kommentaar 6, lk 467. M. Parind, M. A. Simovart (koost). Riigihangete seadus.
Kommenteeritud väljaanne. Juura 2019.
2 S. Elias, M. Parind, M. A. Simovart § 83, kommentaar 7, lk 467. M. Parind, M. A. Simovart (koost). Riigihangete seadus.
Kommenteeritud väljaanne. Juura 2019.
3 (14)
kartongi kogumistasu osakaaluga 10, kusjuures hinnatakse komplekskulusid, st kõiki kogumise
ja vedamise kulusid.
Hankija sõlmis eduka pakkumuse teinud pakkujaga AS Eesti Keskkonnateenused korraldatud
jäätmeveo teenuste kontsessioonilepingu. eRHR-is on hankija hankelepingu sõlmimise järgselt
esitanud lepingu maksumuseks 12,32 eurot ja lepingu tegelikuks maksumuseks lepingu
lõpetamise andmetes 622 131,81 eurot.
Seega ei saa olla korrektne hankelepingu sõlmimise teates avaldatud info, et sõlmitud lepingu
maksumus oli 12,32 eurot.
RHS § 83 lg 1 kohaselt tuleb hankijal 30 päeva jooksul pärast hankementluse lõppemist esitada
eRHR-le hankelepingu sõlmimise teate.
Rahandusministeerium selgitab, et eRHR-s kandub eduka pakkumuse maksumus lepingu
andmetesse hindamiskriteeriumite lehelt, kui seal on maksumust küsitud. Hankijal tuleks
sõlmitud lepingu kohta teabe esitamisel kontrollida andmeid ja vajadusel neid korrigeerida.
Sõlmitud lepingu maksumuseks ei saa olla 0 eurot või ühikuhind. Lepingu maksumuseks tuleb
märkida:
a) Eduka pakkumuse maksumus, kui pakkumuse maksumus on esitatud kogu lepingu
eseme kohta.
b) Hankelepingu täitmisel eeldatavalt pakkujale makstav kogusumma, kui pakkumuses
ega lepingus ei fikseerita lepingu kogumaksumust.
c) Ideekonkursil kõikidele osalejatele makstud osalemistasud ja/või määratud auhinnad.
d) Asjade, üürimise, liisimise, rentimise korra asja jääkväärtust sõlmitud lepingu
maksumuse hulka ei arvestata, kui hankija ei ole selgelt eseme väljaostu hankes ette
näinud.
e) Laenulepingu korral on lepingu maksumuseks teenustasud, nt lepingu sõlmimise tasu
ja intress. Laenatavat summat lepingu maksumuse hulka ei arvestata.3
Seega juhul kui pakkumuses esitati ühikuhinnad (nt tüki hind, kuu maksumus, aasta
maksumus), siis tuleb hankijal välja arvutada eeldatavalt lepingu täitmisel pakkujale makstav
tasu kokku.4
3.1.3. Vastuolud hankelepingu sõlmimise andmetes
Hankija korraldas lihthanke „Mõisapargi teede ja valgustusrajatise ehitustööd“, viitenumber
234075. Hanketeate p-i II.2.7 kohaselt oli hankelepingu lõpuks märgitud 28.07.2021.
Lihthanke tulemusel 15.04.2021 sõlmitud hankelepingu p-i 6.1 kohaselt on lepingu täitmise
tähtpäev 28.07.2021. Erinevalt hanketeates ja hankelepingus esitatud hankelepingu lõppemise
tähtpäevast on eRHR-s hankelepingu sõlmimisel märgitud hankelepingu täitmise tähtpäevaks
31.10.2021. Järelikult on eRHR-is hankelepingu sõlmimise andmetes esitatud vastuolulised
andmed, kuivõrd riigihanke alusdokumendis ja hanketeates esitatud hankelepingu kestus on 3
kuud ja 3 päeva lühem, kui see on kajastatud hankelepingu sõlmimise andmetes.
RHS § 181 lg 3 kohaselt vastutab hankija tema poolt eRHR-le esitatud andmete õigsuse eest.
eRHR ei kontrolli esitatud andmete õigsust ega vastavust RHS-le või muule õigusaktile. eRHR
3 Rahandusministeeriumi koostatud juhend riigihankemenetluse lõppemise järgselt riigihangete registrile andmete esitamiseks.
Veebruar 2022. Kättesaadav veebis: https://fin.ee/media/5555/download
4 Rahandusministeeriumi koostatud juhend riigihankemenetluse lõppemise järgselt riigihangete registrile andmete esitamiseks.
Veebruar 2022. Kättesaadav veebis: https://fin.ee/media/5555/download
4 (14)
on iseteeninduskeskkond. Hankija peab registri kasutamisel jälgima üldist hoolsuskohustust.5
3.1.4. Hankelepingu lõppemise andmete esitamine registrile
RHS § 83 lg 7 alusel esitab hankija 30 päeva jooksul pärast hankelepingu lõppemist registrile
järgmise teabe: 1) hankelepingu tegelik maksumus; 2) hankelepingus tehtud muudatused, mille
kohta hankelepingu muutmise teadet ei esitatud. Kui lepingut muudeti, näiteks pikendati
täitmise tähtaega, siis lõpetamise kuupäev ja registrile andmete esitamise tähtpäev tuleneb
tegelikust lepingu lõppemisest. Lähtudes võlaõigusseadusest (edaspidi: VÕS) saab lepingu
lõpetamise kuupäevaks olla päev, millal mõlema lepingu poole kohustused on täidetud
Järelevalvemenetluse käigus on tuvastatud, et hankija on RHS § 83 lg 7 sätestatud tähtaega
eiranud ja esitanud hankelepingu lõppemise kohta teavet hilinemisega:
1. Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusega riigihanke „Korraldatud
jäätmevedu Viljandi linnas“, viitenumber 217284, tulemusel sõlmitud hankeleping pidi
eRHR-i andmetel lõppema 31.03.2022. Hankelepingu lõppemisest on hankija
teavitanud eRHR-i andmetel 20.12.2022 ehk 8 kuud ja 20 päeva pärast hankelepingu
lõppemist.
2. Lihthanke „Mõisapargi teede ja valgustusrajatise ehitustööd“, viitenumber 234075,
tulemusel sõlmitud hankeleping lõppes hankija poolt edastatud raamatupidamise
väljavõttest tulenevalt 30.11.2021, mil hankija tasus töövõtjale viimase makse.
Hankelepingu lõppemisest on hankija teavitanud eRHR-i andmetel 16.02.2022 ehk 2
kuud ja 17 päeva pärast hankelepingu lõppemist.
3. Lihthanke „Viljandi linna tänavakatete remonditööd“, viitenumber 234228, tulemusel
riigihanke 1. osas sõlmitud hankeleping lõppes hankija poolt edastatud
raamatupidamise väljavõttest tulenevalt 30.06.2021 ning 2. osas sõlmitud hankeleping
25.05.2021, mil hankija tasus töövõtjale viimase makse. Hankelepingu lõpetamise
andmed mõlema osa suhtes on eRHR-i andmetel esitatud 15.07.2022 ehk osa 1 puhul 1
aasta ja 15 päeva ning osa 2 puhul 1 aasta, 1 kuu ja 20 päeva pärast lepingu lõppemist.
Kui hankija on jaganud riigihanke ühe menetluse raames osadeks ja iga osa kohta
sõlmiti eraldi leping erineval ajal, siis kohaldub RHS § 83 lg 8 iga osa kohta eraldi.6
See tähendab, et hankija esitab 30 päeva jooksul pärast iga osa hankelepingu lõppemist.
4. Lihthanke „Jalg- ja rattateede rajamine Viljandi linnas“, viitenumber 237461, tulemusel
sõlmitud hankeleping lõppes hankija poolt edastatud raamatupidamise väljavõttest
tulenevalt 31.10.2021, mil hankija tasus töövõtjale viimase makse. Hankelepingu
lõpetamise andmed on eRHR-i andmetel esitatud 11.08.2022 ehk 9 kuud ja 11 päeva
pärast hankelepingu lõppemist.
5. Lihthanke „Vaksali tänava tunneli jalgratta- ja jalgteed“, viitenumber 237864,
tulemusel sõlmitud hankeleping lõppes hankija poolt edastatud raamatupidamise
väljavõttest tulenevalt 30.11.2021, mil hankija tasus töövõtjale viimase makse.
Hankelepingu lõpetamise andmed on eRHR-i andmetel esitatud 06.01.2022 ehk 37
päeva pärast hankelepingu lõppemist.
RHS § 83 lg 7 reguleerib olukordi, kus hankelepingu täitmine on lõppenud. Hankijal tuleb
hankelepingu täitmise järel esitada teave hankelepingu täitmise põhiomaduste kohta, kuna need
5 Tork, M. § 181, kommentaar 21, lk 1030. M. Parind, M.A. Simovart (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne.
Juura 2019.
6 Rahandusministeeriumi koostatud juhend riigihankemenetluse lõppemise järgselt riigihangete registrile andmete esitamiseks.
Veebruar 2022. Kättesaadav veebis: https://fin.ee/media/5555/download
5 (14)
võivad erineda riigihanke alusdokumentides märgitust.7
Tulenevalt VÕS-st lõpeb leping üldjuhul mõlemapoolse kohustuste täitmisega, poolte
kohustuseks on mh töövõtja kohustus töö tellijale üle anda, tellija kohustus töö üle vaadata ja
vastu võtta, samuti tellija kohustus maksta tasu. Seega olukorras, kus pakkuja on omapoolsed
lepingujärgsed kohustused hankija eest täitnud (st teostanud lepingujärgsed tööd) ei saa lugeda
lepingut veel lõppenuks, kui täitmata on ülejäänud VÕS-is sätestatud lepingulised kohustused,
mis on lepingu lõppemise eeldusteks, sh tööde vastuvõtmine tellija poolt ja tasu maksmine
töövõtjale.
Seega edasises hankepraktikas tuleks hankijal lepingute lõpetamise andmete esitamisel eRHR-
ile märkida lepingute lõppemise kuupäevaks tähtpäev, millal on täidetud mõlemapoolselt kõik
lepingulised kohustused. Samuti tuleks hanketeates märkida lepingu kestuseks eeldatav
mõlemapoolsete lepinguliste kohustuste täitmise aeg ning sõlmitud hankelepingu kohta eRHR-
ile andmete esitamisel8 märkida lepingu tähtajaks eeldatav mõlemapoolsete lepinguliste
kohustuste täitmise aeg. Hankelepingu täitmise perioodi, kui see erineb lepingu kestusest (nt
ehitustööde kestus 3 kuud), soovitame märkida hanketeates mõnel muul väljal, kuna
hanketeade peab sisaldama ka ehitustööde tegemise ajakava, see teave võib olla esitatud mõnes
teises riigihanke alusdokumendis. Eelmärgitud käsitlusest lähtumisel peab hankija edasises
hankepraktikas jälgima, et hankelepingute lõppemise teave saaks õigeaegselt eRHR-le esitatud.
Lisaks märgime, et üldjuhul on tööde üleandmine, arve esitamine ja arve tasumine lepinguga
reguleeritud ja hankija jaoks prognoositav. Siinjuures tuleb hankijal lepingus vastava
regulatsiooni sätestamisel lähtuda VÕS § 821 toodust. Samast §-st tuleb juhinduda ka
olukordades, kus leping ei sätesta tasu maksmise päeva tähtaega. VÕS § 821 lg 1 järgi muutub
tasu sissenõutavaks hiljemalt 30. päeval alates arve või muu sellise makseettepaneku võlgniku
kätte jõudmisest. Seda siiski vaid juhul, kui võlgnik ei saa arvet enne kauba, teenuse või muu
hüve kätte (näiteks kestvuslepingute puhul) saamist või kui ta on kauba, teenuse või muu hüve
kätte saanud, kuid pole selge, millal arve tema kätte jõuaks. Sellistel juhtudel hakatakse
tähtaega lugema alates hüve kättesaamisest.9 VÕS § 821 lg 3 sätestab, et võlgnik, kes on RHS
§ 5 lg-s 2 nimetatud isik, ei või tugineda kokkuleppele, millega nähakse ette 30 päevast pikem
maksetähtaeg, välja arvatud juhul, kui lepingus on sõnaselgelt teisiti kokku lepitud ja kui see
tuleneb objektiivselt lepingu olemusest või erilistest tunnusjoontest. Lõige 4 keelab
kokkuleppe, millega nähakse hankijast võlgnikule 60 päeva ületav maksetähtaeg. Euroopa
Kohus selgitab kohtuasjas C-585/20, et ametiasutustel, kes teevad märkimisväärsele hulgale
ettevõtjatele suunatud makseid, on palju kindlamad, prognoositavamad ja pidevamad tuluvood
kui ettevõtjatel, nad võivad saada rahalisi vahendeid soodsamatel tingimustel kui ettevõtjad ja
nad ei sõltu oma eesmärkide saavutamisel nii palju stabiilsete ärisuhete loomisest nagu
ettevõtjad. Lisaks kaasneb ametiasutuste pikkade maksetähtaegadega – nagu ka hilinenud
maksmisega nende ettevõtjate jaoks – põhjendamatu kulu, mis suurendab ettevõtjate
likviidsuskitsikusi ja raskendab nende finantsjuhtimist, peale selle võivad pikad maksetähtajad
kahjustada ka nende ettevõtjate konkurentsivõimet ja kasumlikkust, sest nad peavad hilinenud
maksmise tõttu otsima rahalisi vahendeid väljastpoolt.10
Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluses viitenumbriga 217284 hankelepingu
lõppemise andmete esitamisega eRHR-le enam kui 30 päeva pärast hankelepingu sõlmimist
7 S. Elias, M. Parind, M.A. Simovart. § 83, kommentaar 14, lk 468. M.Parind, M.A. Simovart (koost). Riigihangete seadus.
Kommenteeritud väljaanne. Juura 2019.
8 Rahandusministeeriumi koostatud juhendis riigihankemenetluse lõppemise järgselt riigihangete registrile andmete
esitamiseks (kättesaadav veebis: https://fin.ee/media/5555/download) punktis 1 „Hankelepingu sõlmimise järgselt andmete
esitamine“ on selgitatud: „Lepingu täitmise tähtajaks tuleb märkida kavandatud lepingu lõppemise tähtpäev. Leping loetakse
lõppenuks, kui mõlema lepingu poole kohustused on täidetud (sh ka hankija kohustused pakkuja ees)“.
9 Võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu. Seletuskiri. 13.09.2010 algatatud ning 12.01.2011 vastu
võetud eelnõu 813 SE “Võlaõigusseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus“.
10 20.10.2022 Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas C-585/20, BFF Finance Iberia SAU vs Gerencia Regional de Salud de la Junta
de Castilla y Leon, p 51.
6 (14)
eiras hankija RHS § 83 lg 7 nõudeid.
Lihthangetes viitenumbriga 234075, 234228, 237461 ja 237864 hankelepingu lõppemise
andmete esitamisega eRHR-le enam kui 30 päeva pärast hankelepingu sõlmimist eiras hankija
RHS § 83 lg 7 ja § 125 lg 10 nõudeid.
Lisaks juhib Rahandusministeerium tähelepanu järgnevale:
1. Järelevalvemenetluses hankija poolt edastatud raamatupidamise väljavõttest tulenes, et
avatud hankemenetlusega riigihanke „Uue tänava rekonstrueerimistööd“, viitenumber
233602, tulemusel sõlmitud hankeleping lõppes hankijapoolse viimase makse tasumisega
31.12.2021, kuid eRHR-ile esitatud andmetel on leping lõppenud 17.12.2021.
2. Järelevalvemenetluses hankija poolt edastatud raamatupidamise väljavõttest tulenes, et
lihthankemenetlusega riigihanke „Mõisapargi teede ja valgustusrajatise ehitustööd“,
viitenumber 234075, tulemusel sõlmitud hankeleping lõppes hankijapoolse viimase makse
tasumisega 30.11.2022, kuid eRHR-ile esitatud andmetel on leping lõppenud 29.11.2022.
Lisaks on sama riigihanke tulemusel sõlmitud hankelepingu tegelik maksumus
(hankelepingu lõpetamisel) eRHR-i andmetel 117 724,68 eurot. Järelevalvemenetluses
hankija poolt edastatud raamatupidamise väljavõttest tulenes, et hankija tasus töövõtjale
kokku 115 724,68 eurot.
3. Järelevalvemenetluses hankija poolt edastatud raamatupidamise väljavõttest tulenes, et
lihthanke „Jalg- ja rattateede ehitamine Viljandi linnas“, viitenumber 237461, tulemusel
sõlmitud hankeleping lõppes hankijapoolse viimase makse tasumisega 31.10.2021, kuid
eRHR-i andmetel on leping lõppenud 20.10.2021.
4. Järelevalvemenetluses hankija poolt edastatud raamatupidamise väljavõttest tulenes, et
lihthanke „Vaksali tänava tunneli jalgratta- ja jalgteed“, viitenumber 237864, tulemusel
sõlmitud hankelepingu tegelik maksumus (hankelepingu lõpetamisel) eRHR-i andmetel on
185 903,23 eurot. Järelevalvemenetluses hankija poolt edastatud raamatupidamise
väljavõttest tulenes, et hankija tasus töövõtjale kokku 185 787,23 eurot.
Ülalnimetatud juhtudel on tegemist hankija poolt eRHR-ile esitatud eksitava infoga
hankelepingu lõppemise kuupäeva või tegeliku maksumuse osas.
3.1.5. Hankelepingu muutmise andmete esitamine
RHS § 83 lg 7 näeb ette, et hankija esitab 30 päeva jooksul pärast hankelepingu lõppemist
riigihangete registrile muuhulgas teabe hankelepingus tehtud muudatustest, mille kohta
hankelepingu muutmise teadet ei esitatud. RHS § 125 lg 10 kohaselt peab hankija eRHR-le
teatama lihthankemenetluse lõppemisest ja hankelepingu täitmisest RHS §-s 83 sätestatud
korras.
RHS § 123 lg 5 sätestab, et hankija esitab RHS § 123 lg 1 p 3 (samalt ettevõtjalt täiendavate
asjade ostmine või täiendavate teenuste või ehitustööde tellimine) või p 4 (muudatuse
põhjustavad hoolsale hankijale ettenägematud asjaolud) alusel tehtud muudatuse kohta peab
hankija esitama eRHR-le hankelepingu muutmise teate 10 päeva jooksul muudatuse tegemisest
arvates.
Nagu iga muugi riigihankeõiguse rikkumise puhul on hankelepingu muudatuste tegemise kohta
info olemasolu esmane eeldus, et nn konkurentide järelevalvele tuginev õiguskaitsesüsteem
saaks tõhusalt toimida. Mõistetavatel põhjustel on ettevõtjatel äärmiselt raske või võimatu
saada teada teise ettevõtja ja hankija vahelisse lepingusse tehtud muudatustest, eriti juhul, kui
7 (14)
viimased soovivad seda varjata.11
Seoses hankelepingu kehtivusajal hankelepingu muudatuste andmete esitamisega eRHR-ile on
Rahandusministeerium selgitanud järgmisi aspekte12:
a) Riigihanke (menetluse) tulemusel sõlmitud lepingut võib muuta ainult kooskõlas RHS
§-s 123 sätestatuga. Kahel juhul tuleb lepingu muudatuste kohta 10 päeva jooksul pärast
muudatuse tegemist esitada eRHR-ile (enne lepingu lõppemist) hankelepingu muutmise
teade: (i) samalt pakkujalt ostetakse täiendavaid asju, teenuseid või ehitustöid, mille
järele on hankijal tekkinud vajadus ja mida riigihanke alusdokumendid ei sisaldanud,
juhul kui pakkuja vahetamine põhjustaks hankijale olulist ebamugavust või
märkimisväärseid lisakulusid ega oleks majanduslikel või tehnilistel põhjustel võimalik
tulenevalt asjade, teenuste või rajatiste asendatavuse või koostoimimise vajadusest,
kusjuures ühegi muudatuse väärtus ei ületa 50% hankelepingu algsest maksumusest
(RHS § 123 lg 1 p 3); (ii) muudatuse põhjustavad hoolsale hankijale ettenägematud
asjaolud, kusjuures hankelepingu üldist olemust ei muudeta ning ühegi muudatuse
väärtus ei ületa 50% hankelepingu algsest maksumusest (RHS § 123 lg 1 p 4).
b) Hankelepingu muutmise teate esitamiseks peab hankija käivitama eRHR-is tegevuse
„Lepingu andmete parandamine“ ja korrigeerima „Lepingud“ lehel vastava
hankelepingu andmeid. Kui lepingu maksumus ei muutu või RHS § 123 lg 1 p 3 või 4
raames muudetakse ka hankelepingu tähtaega, siis tuleb „Hanke teated“ lehel
koostamisel seisundis muutmise teate osa II p-s 1.4 „Lühikirjeldus“ täiendada teksti.
Lepingu andmete parandamise tegevuse lõpetamisel tuleb teate eRHR-ile esitamiseks
valida „Lõpeta tegevus“ (mitte „Lõpeta tegevus ilma teadet esitamata“). Ka töövõtja
(pakkuja) vahetumise korral on soovitatav andmeid parandada vahetult muudatuse
tegemise järgselt muutmise teatega.
c) Kui hankelepingut on muudetud muul alusel, kooskõlas RHS § 123 lg 1 p-de 1-2 või 5-
7 sätestatuga, siis enne lepingu tegelikku lõppemist lepingu muudatuse (sh tähtaja
pikenemise) kohta andmeid eRHR-ile esitama ei pea. Lepingu muudatustest, mille
kohta ei tulnud esitada hankelepingu muutmise teadet, peab hankija teatama lepingu
lõpetamise andmetes.
d) Hankija peab esitama eRHR-ile teabe muudatuste laadi, ulatuse, muutmise põhjuste ja
maksumuse suurenemise kohta vastavalt lepingu muutmisel kohaldatud RHS § 123 lg
1 vastavale punktile ja esinevatele faktilistele asjaoludele.
Järelevalvemenetluses tuvastati, et hankija on eiranud RHS § 83 lg 7 nõudeid ning jätnud
hankelepingu muutmise kohta andmed esitamata. Hankija on eRHR-is teavitanud, et lihthanke
„Mõisapargi teede ja valgustusrajatise ehitustööd“, viitenumber 234075, tulemusel sõlmitud
hankelepingut ei ole muudetud. Samuti ei ole hankija esitanud hankelepingu muutmise teadet.
Samas edastas hankija järelevalvemenetluse käigus lihthanke tulemusel sõlmitud hankelepingu
ning selle lisad: 30.08.2021, 20.10.2021 ja 05.11.2021 sõlmitud kokkulepped lepingu
muutmiseks. Lisadest nähtub, et hankija ja töövõtja on kolmel korral pikendanud tööde
teostamise tähtaega materjalide tarneraskuste tõttu, st ettenägematute asjaolude ilmnemise tõttu
RHS § 123 lg 1 p-i 4 alusel. Esialgseks tööde teostamise tähtajaks oli sõlmitud hankelepingus
märgitud 31.10.2021, kolmanda (viimase) lisaga on pikendatud tööde teostamise tähtaega kuni
07.11.2021. Hankija on eRHR-is hankelepingu lõpetamisel märkinud lepingu lõpetamise
tähtpäevaks 29.11.2021. Järelevalvemenetluses hankija edastatud raamatupidamise väljavõttest
tuleneb, et tegelikult lõppes leping 30.11.2021, mil hankija tasus töövõtjale viimase makse.
11 M.A. Simovart. RHS § 123 kommentaar 63, lk 835. M. Parind, M.A. Simovart (koost). Riigihangete seadus.
Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019.
12 Vt. Juhend riigihankemenetluse lõppemise järgselt riigihangete registrile andmete esitamiseks. Rahandusministeerium,
veebruar 2022, lk 3.
8 (14)
Tulenevalt ülaltoodust on hankelepingus tehtud RHS § 123 lg 1 p-i 4 alusel muudatus, kuid
hankija on eksinud RHS § 123 lg 5 vastu sellega, et ei esitanud eRHR-ile lepingu muutmise
teadet.
Lihthankes viitenumbriga 234075 hankelepingu muutmise kohta andmete esitamata jätmisega
eiras hankija RHS § 83 lg 7 ja § 125 lg 10 nõudeid.
3.1.6. Hankelepingu lõpetamine hankelepingus ettenähtud tähtpäevast hiljem
Lihthanke „Jalg- ja rattateede ehitamine Viljandi linnas“, viitenumber 237461, tulemusel
sõlmis hankija 22.07.2021 hankelepingu „Töövõtuleping“. Hankelepingu p-i 6.1. kohaselt on
lepingu täitmise tähtaeg 60 päeva alates lepingu sõlmimisest, s.o 21.09.2021. Sama kuupäeva
on hankija märkinud ka eRHR-is hankelepingu sõlmimise teates. Hankelepingu lõpetamise
andmetes on hankija märkinud, et tegelikult lõppes hankeleping 20.10.2021.
Järelevalvemenetluses hankija edastatud raamatupidamise väljavõttest tuleneb, et hankija tegi
viimase makse 31.10.2021 (tegelik hankelepingu lõppemise kuupäev). Hankelepingu
muudatust kontrollijale teadaolevalt vormistatud ega edastatud ei ole, eRHR-s märgitu kohaselt
ei ole hankelepingu tingimusi muudetud ega esinenud ettevõtja poolseid rikkumisi, mille
tulemusena võis hankija kohaldada õiguskaitsevahendeid. Samas on hankeleping lõppenud 39
päeva hiljem kui hankelepingus oli määratud. Kui lähtuda sellest, et hankija pidas lepingu
täitmise tähtpäeva all silmas ettevõtja poolsete kohustuste täitmise tähtpäeva, siis nähtub
andmetest, et leping on lõppenud 40 päeva hiljem kui hankeleping esialgselt ette nägi.
Selgitame, et olukorras, kus töövõtja ei ole täitnud hankelepingust tulenevaid kohustusi
tähtaegselt, ei ole tegemist hankelepingu muutmisega RHS § 123 lg 1 tähenduses ning sellisel
juhul tuleb juhinduda VÕS-i regulatsioonist, muuhulgas kohustuste täitmiseks täiendava
tähtaja andmisest VÕS § 114 tähenduses. Samuti tuli sellise rikkumise kohta avaldada teave
eRHR-is RHS § 83 lg 7 p 3 kohaselt.
Selgitame siinjuures, et erinevalt kuni 31.05.2022 kehtinud RHS § 83 lg 7 p-st 3, mis nägi alati
ette lepingu lõppemise andmetes õiguskaitsevahendi kohaldamisest teatamise, sätestab
01.06.2022 jõustunud RHS § 83 lg 71, et hankelepingu lõppemise järgselt tuleb riigihangete
registrile esitada andmed üksnes nende ettevõtjapoolsete hankelepingu rikkumiste kohta, mis
vastavad mõnele või mitmele RHS § 95 lg 4 p-s 8 toodud kõrvaldamise alusele – s.t lepingust
taganemise või ülesütlemise, hinna alandamise, kahju hüvitamise või leppetrahvi maksmise
tinginud lepingu rikkumine peab olema oluline või pidev. RHS § 83 lg 71 kohaselt peab
rikkumine tervikuna vastama kõrvaldamise alusele, järelikult hankija peab andmete esitamisel
hindama ka rikkumise pidevust või olulisust ja seda, kas rikutud on lepingu olulist tingimust.
Kui ettevõtja suhtes on olnud küll pretensioone, kuid eelnevalt nimetatud õiguskaitsevahendeid
kohaldatud pole, või kui õiguskaitsevahendi rakendamise kaasa toonud rikkumine pole olnud
oluline või pidev, siis selle kohta riigihangete registrisse märget ei tehta.
Arvestades, et hankija ei ole lepingu täitmisega hilinemist käsitlenud ettevõtja poolse
rikkumisena, tuleb järeldada, et lepingu täitmise tähtpäeva on hankija ja töövõtja pikendanud
konkludentselt.
Lisaks märgime, et hankija ei ole riigihanke alusdokumentides määratlenud selgeid, täpseid ja
ühemõttelisi hankelepingu muutmise ulatuse, sisu ja kohaldamistingimusi (RHS § 123 lg 1 p
2). Ühtlasi ei ole järelevalvemenetluses ilmnenud, et kirjeldatud olukorras oleks esinenud
hoolsale hankijale ettenägematuid asjaolusid (RHS § 123 lg 1 p 4) ning muudatust ei saa pidada
ka väheoluliseks RHS § 123 lg 1 p 7 alusel, sest hankija on pikendanud sõlmitud hankelepingu
esitatud kaupade üleandmise tähtpäeva vähemalt ühe kalendrikuu võrra, arvestades seejuures,
et esialgselt oli sõlmitud hankelepingus määratud hankelepingu täitmise tähtajaks 60 päeva.
Hankija on pikendanud esialgselt hankelepingu täitmise tähtaega seega vähemalt poole võrra
esialgsest hankelepingu täitmise tähtajast. Järelikult tuleb kõnealust hankelepingu muudatust
9 (14)
pidada oluliseks, sest muudatusega lisati tingimus, mis laiendanuks võimalike riigihankes
osalejate või vastavaks tunnistamisele kuuluvate pakkumuste hulka, kui riigihanke
alusdokumendid oleksid algselt sisaldanud 100-päevast hankelepingu täitmise tähtaega. Sellest
tulenevalt on hankija eiranud RHS § 123 lg-s 1 sätestatut, st muutnud hankelepingu täitmise
tähtpäeva ilma hankelepingu muudatust kirjaliku või kirjalikku taasesitamist võimaldavas
vormis vormistamata ning selleks RHS § 123 lg-st 1 tulenevat õiguslikku alust omamata.
4. Tähelepanekud ja soovitused
Rahandusministeerium esitab täiendavalt tähelepanekud ja soovitused kontrollitud hangetes
muude kui RHS §-s 83 sätestatud nõuete järgimise kohta.
4.1. Hanketeates märgitud hankelepingu kestus erineb hankelepingus märgitud kestusest
Järelevalvemenetluses tuvastati, et lihthanke „Vaksali tänava tunneli jalgratta- ja jalgteed“,
viitenumber 237864 puhul erineb hanketeates märgitud hankelepingu kestus hankelepingus
ettenähtud kestusest. Hanketeate p-i II.2.7) kohaselt oli hankelepingu kestuseks märgitud 75
päeva. Riigihanke alusdokument hankelepingu kavandi p-i 6.1. kohaselt on lepingu täitmise
tähtaeg samuti 75 päeva alates lepingu sõlmimisest. Erinevalt hanketeates ja hankelepingu
kavandis esitatud hankelepingu kestusest on eRHR-s hankelepingu sõlmimisel märgitud
hankelepingu sõlmimise kuupäevaks 20.07.2021 ja täitmise tähtajaks 18.10.2021. Seega on
hankelepingu kestuseks hankelepingu sõlmimisel 90 päeva, mitte 75 päeva nagu hanketeates
on sätestatud. Järelikult on hanketeates ja riigihanke alusdokumentides esitatud hankelepingu
kestus vastuolus eRHR-i andmetega, kuivõrd eRHR-i andmete kohaselt on hankelepingu kestus
15 päeva pikem.
Hankija täpsustas kontrollivisiidil, et pooled ei ole hankelepingut muutnud.
4.2.Lepingu pikendamine pärast täitmise tähtpäeva
Järelevalvemenetluses leidis hankija edastatud dokumentide alusel tuvastamist, et hankija on
hankelepingut pikendanud pärast täitmise tähtpäeva. Hankija sõlmis lihthanke „Mõisapargi
teede ja valgustusrajatise ehitustööd“, viitenumber 234075, tulemusel 15.04.2021
töövõtulepingu, mille p-i 6.1 kohaselt on lepingu täitmise tähtpäevaks 28.07.2021. Hankija
muutis töövõtulepingut kolm korda:
a. 30.08.2021 sõlmisid pooled „Kokkulepe lepingu muutmiseks 15.04.2021 sõlmitud
töövõtulepingu juurde“. Pooled leppisid kokku tööde teostamise tähtaja pikendamises
materjalide tarneraskuste tõttu kuni 30.09.2021 RHS § 123 lg 1 p 4 alusel.
b. 20.10.2021 sõlmisid pooled „Kokkulepe lepingu muutmiseks 15.04.2021 sõlmitud
töövõtulepingu juurde“. Pooled leppisid kokku tööde teostamise tähtaja pikendamises
materjalide tarneraskuste tõttu kuni 31.10.2021 RHS § 123 lg 1 p 4 alusel.
c. 05.11.2021 sõlmisid pooled „Kokkulepe lepingu muutmiseks 15.04.2021 sõlmitud
töövõtulepingu juurde“. Pooled leppisid kokku tööde teostamise tähtaja pikendamises
materjalide tarneraskuste tõttu kuni 07.11.2021 RHS § 123 lg 1 p 4 alusel.
Ülaltoodust tuleneb, et hankija on kõigil kolmel korral muutnud hankelepingut alles pärast
hankelepingu täitmise tähtpäeva saabumist. Rahandusministeerium peab vajalikuks märkida,
et praktika, kus hankija sõlmib lepingu või muudab lepingut pärast täitmise tähtpäeva
saabumist kui ettevõtja on juba lepingut rikkunud, on hankijate puhul ebatavaline ning seda ei
saa kindlasti pidada heaks praktikaks.
10 (14)
Siinkohal peame vajalikuks osutada, et lihthanke „Mõisapargi teede ja valgustusrajatise
ehitustööd“, viitenumber 234075, tulemusel sõlmitud töövõtuleping lõppes tegelikult hoopis
30.11.2021, so 33 päeva hiljem kui viimane hankelepingu muudatus ette nägi.
4.3. Vale hankemenetluse liik ja vastuolud pakkumuse maksumuses
Hankija korraldas ehitustööde lihthanke „Vaksali tänava tunneli jalgratta- ja jalgteed“,
viitenumber 237864, mille eeldatavaks maksumuseks märkis 149 000 eurot. Pakkumuste
esitamise ajaks 28.06.2021 kell 10:00 esitas ainsa pakkumuse Tallinna Teede Aktsiaselts,
maksumusega 427 414,84 eurot. Järelevalvemenetluses hankija edastatud sõlmitud
töövõtulepingu p-st 7.1. tuleneb, et lepingu hinnaks on 148 983 eurot. 22.12.2021 muutsid
pooled töövõtulepingut lisaga „Kokkulepe lepingu muutmiseks 20.07.2021 sõlmitud
töövõtulepingu juurde“. Lisa kohaselt suurendasid pooled lepingu hinda vastavalt töövõtja
poolt esitatud hinnapakkumistele 36 920,23 euro võrra. Selliselt kujunes uueks lepingu
maksumuseks 185 903 eurot, mis aga ületab ehitustööde riigihanke piirmäära. Seega on hankija
valinud nimetatud soetuse tegemiseks vale hankemenetluse liigi – lihthanke RHS 2. peatükis
korraldatava hankemenetluse asemel.
Hankija selgitas kontrollivisiidil, et pärast pakkumuste esitamist asus hankija eduka pakkujaga
läbi rääkima, et vähendada tööde mahtu.
Just sellest, milliste piirmäärade sisse jääb hankelepingu eeldatav maksumus, sõltub milliseid
menetlusreegleid peab hankija RHS §-de 15-17 kohaselt riigihanke läbiviimisel järgima.
Piirmäära ja menetlusreeglite kohaldamine sõltub omakorda hankelepingu esemest, nt kas
tegemist on teenuste või ehitustööde tellimisega, asjade ostmisega või kontsessiooni
andmisega.13 RHS § 14 lg 2 sätestab riigihanke piirmäärad. See on summa, millest alates tuleb
avaliku sektori hankijal riigihanke korraldamise järgida valdavalt RHS 2. ptk-s sätestatud korda
(RHS § 15 lg 2).14 RHS § 14 lg 2 p 2 järgi on riigihanke piirmäär ehitustööde hankelepingu
korral 150 000 eurot.
Esitatud pakkumuse maksumus ületas riigihanke piirmäära 295%, ka sõlmitud lepingu
muutmise tulemusena ületas lepingu tegelik maksumus riigihanke piirmäära. Sellest võib
järeldada, et hankijal oleks pidanud juba pakkumuse avamisel tekkima põhjendatud kahtlus, et
ta on valinud riigihanke korraldamiseks vale menetlusliigi. Selgitame, et RHS § 23 lg 3 kohaselt
hankija peab määrama riigihanke eeldatava maksumuse lähtudes riigihanke alustamisele
vahetult eelneva aja keskmisele turuhinnale vastavast hinnatasemest, mis peab kehtima
riigihanke alustamise hetkel. Asjaolu, et hankijal oli võimalik lihthankemenetluses pidada
läbirääkimisi ja selle käigus vähendada tööde mahtu, ei vabasta hankijat kohustusest lähtuda
riigihanke eeldatava maksumuse ja menetlusreeglite valikul sellest hanke esemest, mida ta on
kirjeldanud riigihanke alusdokumentides.
RHS § 215 lg 1 näeb ette, et hanke- või raamlepingu sõlmimine on karistatav väärteo korras,
kui lepingu sõlmimisele on küll eelnenud mõni RHS-s reguleeritud menetlus, kuid tulenevalt
RHS-s sätestatust oleks lepingu sõlmimisele pidanud eelnema teist liiki menetlust.15 Seega
peab hankija nimel hankelepingut sõlmiv isik enne lepingu sõlmimist iga kord veenduma, et
lepingu sõlmimisele on eelnenud nõuetekohane menetlus, st et RHS-st tuleneva kohustuse
korral on korraldatud hankemenetlust või mõni nn erimenetlustest ja menetlusliigi valik on
olnud õiguspärane.16
13 Raude, M-J. § 14 kommentaar 3, lk 185. M.Parind, M.A. Simovart (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne.
Juura 2019.
14 Raude, M-J. § 14 kommentaar 8, lk 186. M.Parind, M.A. Simovart (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne.
Juura 2019.
15 Antonov, M. § 215 kommentaar 5, lk 1198. M.Parind, M.A. Simovart (koost) Riigihangete seadus. Kommenteeritud
väljaanne. Juura 2019.
16 Antonov, M. § 215 kommentaar 7, lk 1199. M.Parind, M.A. Simovart (koost) Riigihangete seadus. Kommenteeritud
väljaanne. Juura 2019.
11 (14)
4.4.Hankemenetluse liigi valik
Hankija korraldas väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusega riigihanke
„Korraldatud jäätmevedu Viljandi linnas“, viitenumber 217284. Hankemenetluse liigi valiku
põhjendas hankija järgmiselt : „Korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja leidmiseks viis Hankija
läbi avatud menetlusega riigihanke viitenumbriga 181399 (hankelepingu täitmise periood
01.04.2017-31.03.2020). Riigihanke 181399 hanketeate p VI.3) ja hankedokumendi p 5.5
kohaselt võib Hankija väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusega hanke kaudu
osta teenust, mis seisneb hankelepingu esemega hõlmatud teenuste kordamises kuni kahe aasta
pikkusega perioodil. Käesoleva menetluse eesmärgiks ongi RHS § 49 lg 5 alusel tellida teenust,
mis seisneb riigihanke 181399 alusel osutatud teenuste kordamises Viljandi linna
veopiirkonnas.“ eRHR-ist nähtuvalt tegi hankija 20.01.2020 Eesti Keskkonnateenused AS
pakkumuse esitamise ettepaneku, millega algas riigihanke viitenumbriga 217284
hankemenetlust.
Eelmine riigihange, mille 19.12.2016 avaldatud hanketeates oli väljakuulutamiseta
läbirääkimiste hankementluse korraldamise võimalus ette nähtud, oli avatud hankemenetlusega
riigihange „Korraldatud jäätmevedu Viljandi linnas“, viitenumber 181399.17 Riigihanke
viitenumbriga 181399 tulemusena sõlmis hankija 01.03.2017 hankelepingu Eesti
Keskkonnateenused AS-ga. Sealjuures riigihanke alusdokumendid viitavad sellele, et hankija
soovis sõlmida teenuste kontsessiooni lepingu (vt nt hankedokumendid p 1.4).
Tulenevalt riigihanke viitenumbriga 181399 hanketeate VI.3) sätestatud tingimusest ja RHS §
49 lg 5 alusel võinuks hankija sõlmida riigihanke viitenumbriga 217284 tulemusena
hankelepingu hiljemalt 01.03.2020, s.o kuni 3 aasta jooksul eelmise riigihanke viitenumbriga
181399 hankelepingu sõlmimisest.
Rahandusministeerium soovib juhtida hankija tähelepanu järgmisele. Kuni 01.09.2017
kehtinud RHS nägi hankemenetluse liikidena ette järgneva: avatud hankemenetlus ja piiratud
hankemenetlus, võistlev dialoog, väljakuulutamisega ja väljakuulutamiseta läbirääkimistega
hankemenetlus. Kontsessioonilepingu sõlmimise menetlust eraldi menetlusliigina ei
eksisteerinud, vaid hankijad pidid kontsessioonilepingu sõlmimiseks läbi viima avatud või
väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetluse.
01.09.2017 kehtima hakanud RHS seevastu näeb kontsessioonilepingu sõlmimise menetlust
eraldi menetlusliigina. Rahandusministeerium soovitab kaaluda kontsessioonilepingu
sõlmimise menetlusega riigihanke korraldamist järgneva korraldatud jäätmeveo teenuse
tellimiseks. Samas peab Rahandusministeerium märkima, et hankijal on menetlusliigi valimisel
teatav vabadus. Nimelt RHS § 15 lg 11 sätestab, et hankijal on õigus kohaldada riigihanke
piirmäärast, rahvusvahelisest piirmäärast või hankelepingu olemusest tulenevalt RHS-s
sätestatud kohustuslikku korda ka sellise hankelepingu sõlmimisel, mille eeldatav maksumus
ei ulatu vastava piirmäärani või mis oma olemuselt ei vasta seda korda tingivale tunnusele.
Sisuliselt tähendab see seda, et hankijal on õigus kohaldada hankelepingu sõlmimisel seaduses
sätestatust karmimat menetluskorda.18 Kohtu- ja vaidlustuspraktikas on rõhutatud, et kui
hankija otsustab kohaldada läbiviidavale hankele RHS-s sätestatud regulatsiooni, kuigi RHS
sellise hankelepingu sõlmimisel teda selleks ei kohusta, tuleb hankijal hankemenetluse
läbiviimisel järgida RHS-s sätestatud vastavat hankemenetluse läbiviimise korda täies
ulatuses.19
17 Riigihanke viitenumbriga 181399 hanketeate VI.3) kohaselt on hankijal õigus kontsessionäärilt väljakuulutamiseta
läbirääkimistega hankemenetluse raames täiendavalt tellida kuni kolmeks aastaks teenuseid, mis seisnevad käesoleva
hankelepingu esemega hõlmatud teenuste kordamises. RHS § 28 lg 5 p 2 alusel sõlmitava hankelepingu tingimuste ja
korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide aluseks on kehtiv Viljandi jäätmehoolduseeskiri.
18 Raude, M.-J. § 15 kommentaar 15, lk 191. M.Parind, M.A. Simovart (koost) Riigihangete seadus. Kommenteeritud
väljaanne. Juura 2019.
19 Raude, M.-J. § 15 kommentaar 19, lk 191. M.Parind, M.A. Simovart (koost) Riigihangete seadus. Kommenteeritud
väljaanne. Juura 2019.
12 (14)
RHS § 16 lg 4 kohaselt, kui hankija korraldab RHS § 15 lg 11 alusel kontsessioonilepingu
sõlmimise menetluse asemel hankemenetluse, kohaldab ta §-des 135 ja 136 sätestatut. RHS §
135 näeb ette, et hankijal tuleb kontsessioonilepingu sõlmimise menetlus kehtetuks tunnistada,
kui kontsessioonilepingu tegelik maksumus on vähemalt 20% kontsessioonilepingu eeldatavast
maksumusest suurem, mistõttu on kontsessioonilepingu maksumus võrdne või ületab
rahvusvahelist piirmäära, aga riigihange on läbi viidud alla rahvusvahelist piirmäära jääva
kontsessioonilepingu sõlmimise menetlusele kohalduvaid reegleid kasutades. RHS § 136
sätestab, et üldreeglina ei tohi kontsessioonilepingu kestus ületada viit aastat. Erandlikult on
siiski lubatud pikema kui viieaastase kestusega kontsessioonilepingu sõlmimine, kui viie aasta
jooksul puudub kontsessionääril võimalus kontsessioonilepingu täitmisega kaasnevat
investeeringut tagasi teenida.
Rahandusministeerium juhib tähelepanu, et üldjuhul on hankijal kohustus alustada
kontsessioonilepingu sõlmimise menetlust kontsessiooniteate avaldamisega riigihangete
registris. Erandlikult on hankijal lubatud sarnaselt RHS 2. ptk-s sätestatud väljakuulutamiseta
läbirääkimistega hankemenetlusega jätta kontsessioonilepingu sõlmimise menetlus avalikult
kontsessiooniteatega välja kuulutamata ning pöörduda lepingu sõlmimiseks otse hankija
valitud pakkujate poole, kui on täidetud vähemalt üks RHS § 137 lg 2 p-des 1 või 2 sätestatud
eeldustest.20 RHS § 137 lg 2 kohaselt on hankijal õigus korralda kontsessioonilepingu
sõlmimise menetlus kontsessiooniteadet esitamata, kui (1) kontsessioonilepingu saab sõlmida
vaid ühe ettevõtjaga tehnilistel või ainuõiguste või intellektuaalomandi õiguste kaitsega seotud
või RHS § 4 p-is 1 nimetamata ainuõiguste kaitsega seotud põhjustel, kui puudub mõistlik
alternatiiv ja konkurentsi puudumine ei tulene riigihankes esitatud tingimuste kunstlikust
kitsendamisest, või unikaalse kunstiteose või kunstilise esituse loomise või omandamise korral;
või (2) eelnevalt kontsessiooniteatega väljakuulutatud kontsessioonilepingu sõlmimise
menetluse käigus ei esitatud ühtegi pakkumust ega taotlust või riigihanke alusdokumentides
esitatud tingimustele vastavat pakkumust või taotlust ja riigihanke esialgseid tingimusi oluliselt
ei muudeta.
Ülaltoodust tuleneb, et kontsessioonilepingu sõlmimisel ei ole hankijal lubatud kasutada RHS
§-des 49-50 sätestatud aluseid väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse
korraldamiseks, vaid üksnes RHS § 137 lg-s 2 ette nähtud vastavaid aluseid
kontsessioonimenetluse alustamiseks ilma teadet avaldamata.
5. Järeldused
5.1. Viljandi Linnavalitsuse poolt riigihangete registrile andmete esitamise ajavahemikul 01.09.2017
– 30.06.2022 õiguspärasuse kontrollimise käigus tuvastati hankija tegevuses kõrvalekaldumisi
RHS-is sätestatud korrast seoses:
5.1.1. eRHR-le hankelepingu sõlmimisest teavitamisel hilinemine;
5.1.2. eksimus eRHR-le sõlmitud hankelepingu maksumuse ja lepingu kestuse aja esitamisel;
5.1.4. eRHR-le hankelepingu lõppemise andmete esitamata jätmine või hilinemisega esitamine;
5.1.5. eksitav teave eRHR-le esitatud hankelepingu lõppemise andmetes;
5.1.6. hankelepingu muutmise kohta teate eRHR-le esitamata jätmine.
20 Härginen, K. § 137 kommentaar 3, lk 109. M.Parind, M.A. Simovart (koost) Riigihangete seadus. Kommenteeritud
väljaanne. Juura 2019.
13 (14)
5.2. Hankija riigihankekorralduses esineb puudujääke, kuid puudujäägid on haldussuutlikkuse ja
asjatundlikkuse suurendamise teel ületatavad. Hankijal tuleks edasises hankepraktikas jälgida, et
hankelepingud sõlmitakse alati kooskõlas riigihanke alusdokumentides (sh hanketeates) toodud
tingimustega ja teave riigihanke menetluste tulemuste, lepingu muudatuste ning lõpetatud lepingute
kohta saaks esitatud tõeselt ja õigeaegselt.
5.3. Rahandusministeerium palub viia kontrolliaktis käsitletud riigihangete andmed riigihangete
registris vastavusse ning teha vajadusel andmetes viivitamata parandusi.
Edasise hankepraktika parandamiseks soovitame riigihangete korraldamisega tegelevatel isikutel
pidevalt tutvuda Rahandusministeeriumi veebilehel avaldatud juhendmaterjalide ja analüüsidega
riigihangete korraldamise kohta, korduma kippuvate küsimuste rubriigiga (https://fin.ee/riigihanke
d-riigiabi-osalused-kinnisvara/riigihanked/korduma-kippuvad-kusimused) ning osaleda
riigihangete alaste koolitustel.
Riigihangete korraldamist puudutavate küsimustega on võimalik nõu saamiseks pöörduda
Rahandusministeeriumi poole järgmiste kontaktide kaudu:
[email protected] (seaduse
rakendamise nõustamispäringud);
[email protected], tel: 611 3693, 611 3703 (riigi-
hangete registri kasutajatugi).
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristel Mesilane
osakonnajuhataja
riigihangete ja riigiabi osakond
Kontrollija:
Anna Poots
jurist
riigihangete ja riigiabi osakond
611 3123;
[email protected]
14 (14)
Madis Timpson
Viljandi Linnavalitsus Meie 25.04.2023 nr 12.2-4/17-1
[email protected]
Kontrolliakti edastamine
Austatud linnapea
Edastame Teile 25.04.2023 kontrolliakti nr 12.2-4/10 riigihangete korraldamise kontrollimise
kohta Viljandi Linnavalitsuses.
Järelevalvemenetluse käigus kontrolliti Viljandi Linnavalitsuse poolt riigihangete registrile
andmete esitamise õiguspärasust ajavahemikul 01.09.2017 - 30.06.2022 alustatud
riigihangetes vastavalt järelevalvemenetluse alustamise teates toodud valimile seisuga
30.06.2022.
Ühtlasi avaldame Teile tänu meeldiva ning konstruktiivse koostöö eest järelevalvemenetluses.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristel Mesilane
Riigihangete ja riigiabi osakonna juhataja
Lisad:
Kontrolliakt
Anna Poots 611 3123
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272