dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse aruanne Riigikontrollile seisuga 31.03.2023

Rahandusministeerium · 25. aprill 2023
Viit
7-4.1/2950-1
Registreeritud
25. aprill 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikontroll, Riigikogu rahanduskomisjon
Saabumis/saatmisviis
DVK, e-post
Funktsioon
7 RIIGI FINANTSVARADE JA -KOHUSTUSTE HALDAMINE
Sari
7-4.1 Kirjavahetus finantsvarade ja -kohustuste korraldamise osas
Toimik
7-4.1/2023
Vastutaja
Tarmo Ibrus (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eelarvepoliitika valdkond, Riigikassa osakond)

Failid

  • 📎7-4.12950-1 25.04.2023 Väljaminev kiri.asice1255 KB

Sisu (failidest)

Aruanne stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse kohta Seisuga: 31-märts-2023 1. Üldinfo 1.1. Maht Summa (EUR) Reservi maht turuväärtuses: 426 894 355 Reservi mahu muutus 3 kuuga hinnatuna turuväärtuses: 2 963 958 Reservi mahu muutus 12 kuuga hinnatuna turuväärtuses: -791 866 Reservi mahu muutus aasta algusest hinnatuna turuväärtuses: 2 963 958 1.2. Laekumised, väljamaksed Summa (EUR) Laekumised aasta algusest vastavalt "Riigieelarve seadusele": 0 Väljamaksed aasta algusest: 0 1.3. Väärtuse kasv/kahanemine Portfell Normportfell Erinevus +/- Tulusus 90 päeva (aasta baasil) 2,83% 2,91% -0,08% Tulusus 12 kuud (aasta baasil) -0,40% 0,10% -0,50% Tulusus aasta algusest (aasta baasil) 2,83% 2,91% -0,08% Investeeringute keskmine kestus (aasta baasil) 1,40 1,52 -0,12 1.4. Investeeringute koondandmed Osakaalud % Piirnorm Erinevus +/-Turuväärtus (EUR) Investeeringud sektorite alusel valitsus 62,84% 268 281 448 100% keskpank 4,20% 17 922 636 krediidiasutus 30,73% 131 182 724 35% 2,04% ettevõte 2,23% 9 507 547 Investeeringud reitingu alusel Aaa 8,35% 35 642 960 Aa1 4,44% 18 968 551 Aa2 3,48% 14 847 064 Aa3 20,39% 87 062 687 P-1 59,14% 252 450 458 Eesti Pank 4,20% 17 922 636 Suuremad investeeringud krediidiasutuse/emitendi lõikes Prantsusmaa 14,69% 20% 5,31% 62 719 154 Belgia 10,48% 20% 9,52% 44 724 933 CADES 6,33% 20% 13,67% 27 021 877 CPPIB Capital Inc. 6,05% 20% 13,95% 25 818 315 Agence Francaise De Developpement 5,85% 20% 14,15% 24 977 100 Investeeringud instrumentide alusel võlakiri 95,80% 408 971 719 hoius 0,00% 0 kontojääk 4,20% 17 922 636 Investeeringud valuuta alusel EUR 100,00% 100% 0,00% 426 894 355 Stabiliseerimisreservi jaotus emitentide lõikes Stabiliseerimisreservi jaotus reitingute lõikes seisuga 31.03.2023 seisuga 31.03.2023 Belgia Prantsusmaa 10% CADES Eesti Pank 15% 6% 4% P-1 Aaa CPPIB Capital 8% Inc. 59% 6% Aa1 5% Agence Francaise De Developpement Aa2 6% 4% muud 57% Aa3 20% Stabiliseerimisreservi ja normportfelli kumulatiivne tulusus, tulusus aasta baasil on portfellil 1,49% ja normportfellil 1,37% Stabiliseerimisreservi turuväärtus ja tulusus 145 600,0 9,00% 8,00% 140 500,0 7,00% 135 6,00% 400,0 5,00% 130 4,00% 300,0 3,00% 125 2,00% 200,0 1,00% 120 0,00% 115 100,0 -1,00% -2,00% 110 0,0 -3,00% I kv 2023 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 105 100 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 portfell normportfell turuväärtus mln EUR tulusus aasta baasil Seletuskiri Stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse aruande juurde seisuga 31.03.2023. Sissejuhatus Aruanne esitatakse “Riigieelarve seaduse” §74 sätete alusel. Aruande ja seletuskirja koostas Rahandusministeeriumi riigikassa osakonna peaspetsialist Tarmo Ibrus (tel. 611 3302, [email protected]). Aruande eesmärk, sisu ja mõjud Aruande eesmärk on anda ülevaade stabiliseerimisreservi (reservi) varade koosseisust ja väärtusest seisuga 31. märts 2023. Stabiliseerimisreservi maht ja mahu dünaamika 31. märtsi 2023 aasta seisuga on reservi maht hinnatuna turuväärtuses 426,9 miljonit eurot. Reservi maht on kasvanud võrreldes eelmise kvartali lõpu seisuga 3,0 miljoni euro võrra. 2023. aasta I kvartali jooksul reservi sissemakseid ei tehtud. 2022. aastal laekus reservi 0,9 miljonit eurot, millest enamuse moodustas Eesti Panga 2021. aasta kasumieraldis. Reservi haldamine Seadusega on stabiliseerimisreservi haldamise eesmärgiks sätestatud varade säilivuse ja likviidsuse tagamine ja kehtestatud piirangute raames maksimaalse tulu teenimine. Investeerimisstrateegia töötatakse välja kooskõlas valitsuse määruses kehtestatud investeerimispiirangutega. Strateegia baasil koostatakse normportfell, mis väljendab reservi riskineutraalset positsiooni ja millest portfellihalduril on õigus riskilimiidi ulatuses hälbida. Normportfell koosneb eurotsooni valitsuste ja ettevõtete võlakirjadest ning rahaturuinstrumentidest. Reservi paigutused 2023. aasta I kvartali lõpu seisuga on reservi vahendid investeeritud põhiliselt väga madala krediidiriskiga Euroopa Liidu valitsuste võlakirjadesse ning keskpanga kontojääki (67,1% paigutuste struktuurist), krediidiasutuste võlakirjadesse (30,7%) ja ettevõtete võlakirjadesse (2,2%). Suurima osakaalu paigutustest moodustavad Prantsusmaa (14,7%), Belgia (10,5%) ja agentuuri CADES (6,3%) võlakirjad. Reservi investeeringutest moodustavad võlakirjad 95,8% ning kontojääk 4,2%. Reservi vahendite säilivuse tagamiseks moodustavad 71,7% reservi mahust investeeringud kõrgeima krediidireitinguga (lühiajaliste paigutuste puhul Moody’s Prime-1 ja Standard&Poor’s A-1; pikaajaliste paigutuste puhul Moody’s Aaa, Standard & Poor’s AAA) emitentidesse ja keskpanka. Reservi tulusus Euroala võlakirjade tootlused I kvartalis langesid, välja arvatud kuni aastases tähtajas. Kui veebruaris hinnastasid turuosalised EKP baasintressimäära lõpptasemeks kuni 4,00%, siis pärast märtsis lahvatanud panganduskriisi hinnastati EKP baasintressimäära lage vahemiku 3,25% - 3,50% juures. Euroala inflatsioon langes märtsi lõpus avaldatud andmete põhjal tasemeni 6,9%, kuid alusinflatsioon 5,7% on kaugel EKP seatud 2,00% eesmärgist. Võlakirjade tootlused on langenud, kuna 1 kardetakse, et kõrged baasintressimäärad hakkavad pärssima majandusaktiivsust ning see võib viia uue majanduskriisini. Reservi 2023. aasta I kvartali tulusus oli 2,83% ja normportfelli vastava perioodi tulusus oli 2,91%. Reservi 12 kuu tulusus oli 2023. aasta märtsi lõpu seisuga -0,40%, normportfelli vastava perioodi tulusus oli 0,10%. Üldised suundumused rahvusvahelistel finantsturgudel Euroopa Keskpank (EKP) tõstis 2. veebruaril ja 16. märtsil toimunud nõukogu koosolekul kolme EKP baasintressimäära mõlemal korral 50 baaspunkti võrra. Seega, alates 22. märtsist 2023 kehtivad järgmised baasintressimäärad: põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäär on 3,50%, laenamise püsivõimaluse intressimäär on 3,75% ning hoiustamise püsivõimaluse intressimäär on 3,00%. Seoses USA Silicon Valley Bank’i (SVB) pankrotiga ja Šveitsi panga Credit Suisse likviidsusprobleemidega kinnitas EKP märtsis toimunud nõukogu koosoleku pressiteates, et EKP nõukogu jälgib tähelepanelikult turul toimuvat ja on valmis võtma vajalikke meetmeid, et säilitada hinna- ja finantsstabiilsus euroalal. Valitsev suur ebakindlus kinnitab andmepõhise lähenemisviisi tähtsust EKP nõukogu intressimääraotsuste tegemisel. EKP ekspertide uue makromajandusliku ettevaate koostamine jõudis lõpule märtsi alguses enne hiljutiste pingete ilmnemist finantsturgudel. Euroala inflatsioon peaks 2023. aastal olema 5,3%, 2024. aastal 2,9% ja 2025. aastal 2,1%. Majanduskasvu 2023. aasta põhiprognoosi on seoses energiahindade langusega ja majanduse suurema vastupanuvõimega keerulises rahvusvahelises keskkonnas korrigeeritud ülespoole keskmiselt tasemeni 1,0%. Seejärel peaks kasv EKP ekspertide hinnangul veelgi hoogustuma ja ulatuma nii 2024. kui ka 2025. aastal tasemeni 1,6%. USA Föderaalreserv (FED) tõstis nii 1. veebruaril kui ka 22. märtsil toimunud koosolekul baasintressimäära 25 bp võrra, jõudes vahemikuni 4,75% kuni 5,00%. Märtsis toimunud koosoleku pressiteates rõhutati, et hiljutised probleemid panganduses toovad nähtavasti kaasa karmimad laenutingimused ettevõtetele ja majapidamistele ning avaldavad survet majandustegevusele, tööhõivele ja inflatsioonile. Baasintressimäära võimaliku tõstmise prognoosi muudeti pehmemaks, öeldes, et teatud täiendav rahapoliitika karmistamine võib olla asjakohane. 14. aprill 2023. 2 Riigikontroll Meie 25.04.2023 nr 7-4.1/2950-1 [email protected] Stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse aruanne Riigikontrollile seisuga 31.03.2023 “Riigieelarve seaduse” §74 sätete alusel esitame stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse aruande seisuga 31.03.2023. a. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Võrklaev rahandusminister Lisa(d): 1. stabiliseerimisreservi_aruanne_31.03.2023.pdf 2. seletuskiri_aruande_juurde_31.03.2023.pdf 3. Sama: Riigikogu Rahanduskomisjon [email protected] Tarmo Ibrus 611 3302 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →