dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Järelevalvemenetluse lõpetamine

Rahandusministeerium · 24. aprill 2023
Viit
12.2-1/2929-1
Registreeritud
24. aprill 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Kehtna Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS
Sari
12.2-1 Riigihangetealane kirjavahetus riigiasutuste, kohalike omavalitsuste, organisatsioonide ja kodanikega
Toimik
12.2-1/2023
Vastutaja
Anna Poots (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Halduspoliitika valdkond, Riigihangete ja riigiabi osakond)

Failid

  • 📎12.2-12929-1 24.04.2023 Väljaminev kiri.asice441 KB

Sisu (failidest)

Tanel Viks Kehtna Vallavalitsus Meie 24.04.2023 nr 12.2-1/2929-1 [email protected] Järelevalvemenetluse lõpetamine Austatud hankija 21.03.2023 kirjaga nr 12.2-1/2129-1 alustas Rahandusministeerium, juhindudes riigihangete seaduse (RHS) § 205 lg 1 p-st 1 ja lg-st 2 järelevalvemenetlust Kehtna Vallavalitsuse (edaspidi: hankija) poolt riigihangete registris (edaspidi: eRHR) alustatud avatud hankemenetlusega riigihanke „Kehtna valla haljasalade hooldus 2023-2025“ (viitenumber 258678, edaspidi: riigihange) korraldamise õiguspärasuse kontrollimiseks. Järelevalvemenetluse käigus leidis kinnitamist, et riigihanke 4. osas on osutunud edukaks pakkuja, kelle juhatuse liige, asutaja ja ainuosanik töötab ühtlasi ka hankija juures juristina. RHS § 4 p 8 näeb ette, et huvide konflikt on olukord, kus hankija või tema nimel tegutseva isiku töötajal, ametnikul, juhatuse liikmel või muul pädeval esindajal, kes on kaasatud riigihanke ettevalmistamisse või korraldamisse või kes võib muul moel mõjutada selle riigihanke tulemust, on otseselt või kaudselt finantsalaseid majanduslikke või muid isiklikke huvisid, mida võib käsitada tema erapooletust ja sõltumatust kahjustavatena. Ülaltoodud asjaolud võivad luua huvide konflikti kahtluse. Riigihankes ilmnenud huvide konfliktile adekvaatne reageerimine võib seisneda huvide konfliktiga pakkuja või taotleja hankest kõrvaldamises. Selleks on hankijal siiski õigus vaid juhul, kui muude vahenditega ei ole võimalik huvide konflikti vältida.1 RHS § 95 lg-s 4 nimetatud kõrvaldamise aluse esinemisel või esinemise kahtluse korral tuleb hankijal teha kaalutlusotsus. Vastavalt asjaoludele ja hankija hinnangule võib ettevõtja, kellel RHS § 95 lg- s 4 nimetatud kõrvaldamise alus esineb, siiski jääda hankemenetlusest kõrvaldamata, kui hankija leiab, et kõrvaldamine ei ole kohane tagajärg. Riigihanke hankepassi III C osa punktis 12 on ette nähtud, et pakkuja teavitab huvide konfliktist siseriikliku õiguse, asjakohase teatise või hankedokumentide kohaselt. Riigihanke 4. osas edukaks osutunud pakkuja märkis hankepassis, et huvide konflikt eksisteerib, kuid pakkuja esindaja on taandanud ennast hankija otsustusprotsessist ning hanke ettevalmistamisest. Hankepassi sama osa punktis 13 pidi pakkuja märkima, kas pakkuja või tema esindaja on seotud hankemenetluse ettevalmistamisega. Siinkohal ei märkinud pakkuja, et tema või tema esindaja on osalenud hankemenetluse ettevalmistamisel. 1 Simovart, M.A., Parrest, N. § 4, kommentaar 21. Parind, M., Simovart, M.A. (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Järelevalvemenetluses edastatud Kehtna Vallavalitsuse 28.02.2023 korralduse nr 67 punktist 9 tuleneb, et hankija jättis pakkuja kõrvaldamata, kuna pakkujal ei esine RHS § 95 lg-s 1 ja 4 nimetatud kõrvaldamise aluseid. Ent korraldusest ei nähtu, et riigihanke 4. osas edukaks tunnistatud pakkujal on üleüldse huvide konflikt või eelis tulenevalt tema seotusest hankijaga ega põhjendust, kuidas hankija on huvide konflikti vältinud ning millistel kaalutlustel jätnud pakkuja kõrvaldamata. 19.04.2023 edastasite Rahandusministeeriumile Kehtna Vallavalitsuse 18.04.2023 korralduse nr 114, millega muutis Kehtna Vallavalitsus 28.02.2023 korraldust nr 67 „Riigihanke nr 258678 „Kehtna valla haljasalade hooldus 2023-2025“ tulemuste kinnitamine“. Korralduse nr 114 kohaselt täiendas hankija korralduse nr 67 punkti 9 Andiamo OÜ kõrvaldamata jätmise põhjendusega. Muuhulgas on korralduses märgitud, et Andiamo OÜ on riigihanke pakkumusele lisatud hankepassis märkinud seotust hankijaga ja samas kinnitanud, et huvide konflikti on võimalik vältida. Korraldusest tuleneb, et esiteks hankija jurist, kes on ühtlasi seotud ka riigihanke 4. osas tunnistatud eduka pakkujaga, ei valmistanud ette riigihanke alusdokumente ega mõjutanud riigihanke tulemust. Teiseks, hankija jurist ei osale teostatud tööde kohase täitmise kontrollijana ega ka arveldusprotsessis. Kolmandaks, hankija jurist ei osalenud hindamiskomisjoni töös ja palus end sealt kõrvaldada. Neljandaks nähtub korraldusest, et hankija juures töötamisega ei ole jurist saanud selliseid andmeid, mis oleksid edukale pakkujale andnud eelise teiste pakkujate suhtes. Viimaseks, nentis vallavalitsus korralduses, et pakkujatel oli piisavalt pikk pakkumuste esitamise tähtaeg ning selliselt ei saanud tekkida eelis riigihanke 4. osas edukaks osutunud pakkujale. RHS § 203 lg 3 kohaselt kontrollitakse järelevalvemenetluses hankija tegevuse õiguspärasust. Järelevalvemenetlust ei tehta hankija tegevuse otstarbekuse kontrollimiseks ega tema otsuste ja toimingute tulemuslikkuse hindamiseks. 21.03.2023 kirjas nr 12.2-1/2129-1 märkis Rahandusministeerium mh, et riigihangete seaduse eelnõu seletuskirjas on osundatud, et juhtumipõhise järelevalvemenetluse eesmärkidega ning hanke- ja raamlepingu sõlmimise keelu mõttega ei ole vastuolus, kui järelevalvemenetluse ajal hankija lõpetab rikkumise vabatahtlikult enne ettekirjutuse teatavakstegemist.2 RHS § 202 lg 2 p 2 kohaselt võib Rahandusministeerium alustatud järelevalvemenetluse lõpetada, kui rikkumise asjaolusid ja muid tegureid arvesse võttes puudub järelevalvemenetluse läbiviimiseks oluline huvi või ettekirjutuse tegemiseks põhjendatud vajadus. Näiteks võib oluline avalik huvi järelevalvemenetluse läbiviimiseks puududa juhul, kui ettenähtavalt ei tooks järelevalveteates väidetud rikkumine vastavalt RHS § 208 lg-tele 1-2 kaasa ettekirjutuse tegemist.3 Ülaltoodust tuleneb, et hankija on vastu võtnud korralduse nr 114, mis osaliselt muudab korraldust nr 67, ning millega jätab huvide konfliktiga pakkuja kõrvaldamata esitades vastavad põhjendused. Kuna hankija on korralduses nr 114 esitanud põhjendused ettevõtja kõrvaldamata jätmise kohta ning Rahandusministeeriumile ei ole järelevalvemenetluses teatavaks saanud asjaolusid, mis võimaldaksid järeldada, et esineksid asjaolud, mille tõttu hankija peaks teistsuguse sisuga otsuse tegema, siis on hankija järelevalvemenetluse jooksul kõrvaldanud otsuse põhjendamispuuduse. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes § 205 lg 4 p-st 1 ja § 206 lg 2 p-st 2, lõpetab Rahandusministeerium järelevalvemenetluse Kehtna Vallavalitsuse avatud hankemenetlusega riigihanke „Kehtna valla haljasalade hooldus 2023-2025“ (viitenumber: 258678) suhtes. 2 RHS-i eelnõu. 450 SE I. Riigikogu XIII. Seletuskiri, lk 138 3 Antonov, M. § 206, kommentaar 19. Parind, M., Simovart, M.A. (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019. 2 Vaatamata järelevalvemenetluse lõpetamisele, peab Rahandusministeerium siinkohal vajalikuks selgitada hankijale täiendavalt RHS-ist tulenevaid nõudeid ja anda soovitusi RHS-i paremaks järgimiseks. RHS § 47 lg 1 järgi peab hankija riigihankes tehtavatest otsustest teavitama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kõiki riigihankes osalevaid ettevõtjaid. RHS § 47 lg-test 3-4 tulenevalt peab hankija tegema teatavaks ka otsuse tegemise põhjused. Otsuse tegemise põhjuste avaldamine pakkujatele on vajalik tagamaks riigihanke läbipaistvust ja kontrollitavust (RHS § 3 p 1) ning rahuldamaks pakkujate õiguspärast huvi vaidlustamisvõimaluste ja vaidlustamisperspektiivi väljaselgitamise vastu. Haldusakti põhjendamine on üldine nõue, mis peab tagama Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 15 sätestatud kaebeõiguse reaalse teostamise võimaluse.4 Kui haldusakti adressaat ei näe haldusakti andmise põhjendusi juba selle andmise hetkel, siis ei ole tal ka efektiivselt ja argumenteeritult võimalik vaidlustada haldusakti andmise asjaolusid.5 Ehkki riigihanke menetlus ei ole haldusmenetluse seaduse § 2 lg 2 järgi haldusmenetlus selle kitsas tähenduses, kehtib hea halduse põhimõte, mis paneb vastutuse menetluse õiguspärasuse eest hankijale, seda ka riigihanke menetluses. Näiteks on riigihangete vaidlustuskomisjon selgitanud, et kaalutlusõigusest tuleneb hankijale kohustus esitada põhjendused ja arutluskäik, millest on otsuse tegemisel lähtutud.6 Hankija otsus kõrvaldada või jätta kõrvaldamata riigihankemenetluses pakkuja on vaidlustatav riigihangete vaidlustuskomisjonis (RHS § 185 lg 2 p 2 ja p 3). RHS § 47 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt peab hankija esitama otsuse tegemise ajal riigihankes osalevale ettevõtjale kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teate pakkuja kõrvaldamise või kõrvaldamata jätmise otsuse kohta. Vastavalt RHS § 47 lg-le 3 peab hankija lisama otsuse kohta esitatavale teatele pakkuja kõrvaldamise või kõrvaldamata jätmise põhjused, antud juhul näiteks kuidas hankija väldib huvide konflikti või millistel kaalutlustel hankija leiab, et eelis teiste pakkujate ees ei ole tekkinud. Põhjendused, millele hankija tugineb pakkuja kõrvaldamata jätmisel või kõrvaldamisel, peavad (üldjuhul) sisalduma otsuses endas. Hankija otsuste õiguspärasuse kontrollimisel on riigihangete vaidlustuskomisjon hinnanud, kas hankija otsus on arusaadav, kontrollitav ja vastav RHS § 3 p-s 1 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõttele.7 Hankija koostatud dokumentide alusel peab olema võimalik kontrollida hankija otsuste põhjendatust.8 Lisaks juhib Rahandusministeerium hankija tähelepanu järgmisele. Hankija on 28.02.2023 korralduse nr 67 punktis 12 ja 18.04.2023 korralduse nr 114 punktis 3 näinud ette järgneva: „Korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul korralduse teatavakstegemisest, esitades vaide Kehtna Vallavalitsusele haldusmenetluse seaduse sätestatud korras või Rahandusministeeriumi Riigihangete vaidlustuskomisjonile riigihangete seaduses sätestatud korras ja tähtajal.“ Selline käsitlus, kus otsust saab vaidlustada samal ajal haldusmenetluse seaduses sätestatud korras ning RHS sätestatud korras ja tähtajal, ei ole korrektne. Vaidlustamisviites tuleb efektiivse õiguskaitse tagamiseks näidata ära haldusakti vaidlustamise tähtajad ja koht, kuhu kaebus või vaie esitada.9 Haldusmenetluse seaduse § 57 lg 1 kohaselt peab haldusaktis olema viide 4 RKHKo 22.05.2000, nr 3-3-1-14-00, p 5. 5 RKHKo 05.11.2008, nr 3-3-1-49-08, p 11. 6 VaKo 12.02.2019, nr 8-19/203288, p 10.1. 7 VaKo 26.04.2018, nr 49-18/191509, p 26. 8 VaKo 16.03.2018, nr 28-18/191319, p 9. 9 Aedma, A., Lopman, E., Parrest, N., Pilving, I., Vene, E. Haldusmenetluse käsiraamat, lk 31. Tartu ülikooli kirjastus: Tartu 2004. 3 haldusakti vaidlustamise võimaluste, koha, tähtaja ja korra kohta. Vaidlustamisviite eesmärgiks on tagada isikutele, kelle õigusi haldusakt võib puudutada, info selle kohta, millised on võimalused oma õiguste kaitseks ning mida, kus ja millise tähtaja jooksul sellise õiguse kasutamiseks on vaja teha.10 Seega on äärmiselt oluline, et vaidlustamisviide oleks võimalikult selge isikutele, kelle õigusi haldusakt võib puudutada, ning seda ei oleks võimalik mitmeti tõlgendada. On ilmselge, et 30- päevasele vaidlustamistähtajale (halduskohtumenetluses sätestatud korras) ning 10-päevasele vaidlustamistähtajale (RHS § 189 lg 1 alusel) samaaegne viitamine korralduses eksitab isikuid, kellele on hankija korraldus suunatud ja/või isikuid, kes võivad vaidlustada korraldust. Rahandusministeeriumi hinnangul ei olnud hankija 28.02.2023 korraldus nr 67 pakkuja kõrvaldamata jätmise kohta eelöelduga kooskõlas. Tuginedes RHS § 210 lg-le 1, soovitame hankijal olla edaspidi otsuste tegemisel hoolsam ning järgida hankija kaalutlusotsuste vormistamisel ja neist teavitamisel kõrgendatud põhjendamise standardeid. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Mesilane Riigihangete ja riigiabi osakonnajuhataja Anna Poots 611 3123 [email protected] 10 Aedma, A., Lopman, E., Parrest, N., Pilving, I., Vene, E. Haldusmenetluse käsiraamat, lk 297. Tartu ülikooli kirjastus: Tartu 2004. 4
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel