Tanel Viks
Kehtna Vallavalitsus Meie 24.04.2023 nr 12.2-1/2929-1
[email protected]
Järelevalvemenetluse lõpetamine
Austatud hankija
21.03.2023 kirjaga nr 12.2-1/2129-1 alustas Rahandusministeerium, juhindudes riigihangete
seaduse (RHS) § 205 lg 1 p-st 1 ja lg-st 2 järelevalvemenetlust Kehtna Vallavalitsuse (edaspidi:
hankija) poolt riigihangete registris (edaspidi: eRHR) alustatud avatud hankemenetlusega
riigihanke „Kehtna valla haljasalade hooldus 2023-2025“ (viitenumber 258678, edaspidi:
riigihange) korraldamise õiguspärasuse kontrollimiseks.
Järelevalvemenetluse käigus leidis kinnitamist, et riigihanke 4. osas on osutunud edukaks
pakkuja, kelle juhatuse liige, asutaja ja ainuosanik töötab ühtlasi ka hankija juures juristina.
RHS § 4 p 8 näeb ette, et huvide konflikt on olukord, kus hankija või tema nimel tegutseva
isiku töötajal, ametnikul, juhatuse liikmel või muul pädeval esindajal, kes on kaasatud
riigihanke ettevalmistamisse või korraldamisse või kes võib muul moel mõjutada selle
riigihanke tulemust, on otseselt või kaudselt finantsalaseid majanduslikke või muid isiklikke
huvisid, mida võib käsitada tema erapooletust ja sõltumatust kahjustavatena. Ülaltoodud
asjaolud võivad luua huvide konflikti kahtluse.
Riigihankes ilmnenud huvide konfliktile adekvaatne reageerimine võib seisneda huvide
konfliktiga pakkuja või taotleja hankest kõrvaldamises. Selleks on hankijal siiski õigus vaid
juhul, kui muude vahenditega ei ole võimalik huvide konflikti vältida.1 RHS § 95 lg-s 4
nimetatud kõrvaldamise aluse esinemisel või esinemise kahtluse korral tuleb hankijal teha
kaalutlusotsus. Vastavalt asjaoludele ja hankija hinnangule võib ettevõtja, kellel RHS § 95 lg-
s 4 nimetatud kõrvaldamise alus esineb, siiski jääda hankemenetlusest kõrvaldamata, kui
hankija leiab, et kõrvaldamine ei ole kohane tagajärg.
Riigihanke hankepassi III C osa punktis 12 on ette nähtud, et pakkuja teavitab huvide
konfliktist siseriikliku õiguse, asjakohase teatise või hankedokumentide kohaselt. Riigihanke
4. osas edukaks osutunud pakkuja märkis hankepassis, et huvide konflikt eksisteerib, kuid
pakkuja esindaja on taandanud ennast hankija otsustusprotsessist ning hanke
ettevalmistamisest. Hankepassi sama osa punktis 13 pidi pakkuja märkima, kas pakkuja või
tema esindaja on seotud hankemenetluse ettevalmistamisega. Siinkohal ei märkinud pakkuja,
et tema või tema esindaja on osalenud hankemenetluse ettevalmistamisel.
1 Simovart, M.A., Parrest, N. § 4, kommentaar 21. Parind, M., Simovart, M.A. (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud
väljaanne. Tallinn: Juura 2019.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Järelevalvemenetluses edastatud Kehtna Vallavalitsuse 28.02.2023 korralduse nr 67 punktist
9 tuleneb, et hankija jättis pakkuja kõrvaldamata, kuna pakkujal ei esine RHS § 95 lg-s 1 ja 4
nimetatud kõrvaldamise aluseid. Ent korraldusest ei nähtu, et riigihanke 4. osas edukaks
tunnistatud pakkujal on üleüldse huvide konflikt või eelis tulenevalt tema seotusest hankijaga
ega põhjendust, kuidas hankija on huvide konflikti vältinud ning millistel kaalutlustel jätnud
pakkuja kõrvaldamata.
19.04.2023 edastasite Rahandusministeeriumile Kehtna Vallavalitsuse 18.04.2023 korralduse
nr 114, millega muutis Kehtna Vallavalitsus 28.02.2023 korraldust nr 67 „Riigihanke nr 258678
„Kehtna valla haljasalade hooldus 2023-2025“ tulemuste kinnitamine“. Korralduse nr 114 kohaselt
täiendas hankija korralduse nr 67 punkti 9 Andiamo OÜ kõrvaldamata jätmise põhjendusega.
Muuhulgas on korralduses märgitud, et Andiamo OÜ on riigihanke pakkumusele lisatud
hankepassis märkinud seotust hankijaga ja samas kinnitanud, et huvide konflikti on võimalik
vältida. Korraldusest tuleneb, et esiteks hankija jurist, kes on ühtlasi seotud ka riigihanke 4. osas
tunnistatud eduka pakkujaga, ei valmistanud ette riigihanke alusdokumente ega mõjutanud
riigihanke tulemust. Teiseks, hankija jurist ei osale teostatud tööde kohase täitmise kontrollijana ega
ka arveldusprotsessis. Kolmandaks, hankija jurist ei osalenud hindamiskomisjoni töös ja palus end
sealt kõrvaldada. Neljandaks nähtub korraldusest, et hankija juures töötamisega ei ole jurist saanud
selliseid andmeid, mis oleksid edukale pakkujale andnud eelise teiste pakkujate suhtes. Viimaseks,
nentis vallavalitsus korralduses, et pakkujatel oli piisavalt pikk pakkumuste esitamise tähtaeg ning
selliselt ei saanud tekkida eelis riigihanke 4. osas edukaks osutunud pakkujale.
RHS § 203 lg 3 kohaselt kontrollitakse järelevalvemenetluses hankija tegevuse õiguspärasust.
Järelevalvemenetlust ei tehta hankija tegevuse otstarbekuse kontrollimiseks ega tema otsuste
ja toimingute tulemuslikkuse hindamiseks. 21.03.2023 kirjas nr 12.2-1/2129-1 märkis
Rahandusministeerium mh, et riigihangete seaduse eelnõu seletuskirjas on osundatud, et
juhtumipõhise järelevalvemenetluse eesmärkidega ning hanke- ja raamlepingu sõlmimise
keelu mõttega ei ole vastuolus, kui järelevalvemenetluse ajal hankija lõpetab rikkumise
vabatahtlikult enne ettekirjutuse teatavakstegemist.2 RHS § 202 lg 2 p 2 kohaselt võib
Rahandusministeerium alustatud järelevalvemenetluse lõpetada, kui rikkumise asjaolusid ja
muid tegureid arvesse võttes puudub järelevalvemenetluse läbiviimiseks oluline huvi või
ettekirjutuse tegemiseks põhjendatud vajadus. Näiteks võib oluline avalik huvi
järelevalvemenetluse läbiviimiseks puududa juhul, kui ettenähtavalt ei tooks järelevalveteates
väidetud rikkumine vastavalt RHS § 208 lg-tele 1-2 kaasa ettekirjutuse tegemist.3 Ülaltoodust
tuleneb, et hankija on vastu võtnud korralduse nr 114, mis osaliselt muudab korraldust nr 67,
ning millega jätab huvide konfliktiga pakkuja kõrvaldamata esitades vastavad põhjendused.
Kuna hankija on korralduses nr 114 esitanud põhjendused ettevõtja kõrvaldamata jätmise
kohta ning Rahandusministeeriumile ei ole järelevalvemenetluses teatavaks saanud
asjaolusid, mis võimaldaksid järeldada, et esineksid asjaolud, mille tõttu hankija peaks
teistsuguse sisuga otsuse tegema, siis on hankija järelevalvemenetluse jooksul kõrvaldanud
otsuse põhjendamispuuduse.
Lähtudes eeltoodust ning juhindudes § 205 lg 4 p-st 1 ja § 206 lg 2 p-st 2, lõpetab
Rahandusministeerium järelevalvemenetluse Kehtna Vallavalitsuse avatud
hankemenetlusega riigihanke „Kehtna valla haljasalade hooldus 2023-2025“ (viitenumber:
258678) suhtes.
2 RHS-i eelnõu. 450 SE I. Riigikogu XIII. Seletuskiri, lk 138
3 Antonov, M. § 206, kommentaar 19. Parind, M., Simovart, M.A. (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne.
Tallinn: Juura 2019.
2
Vaatamata järelevalvemenetluse lõpetamisele, peab Rahandusministeerium siinkohal vajalikuks
selgitada hankijale täiendavalt RHS-ist tulenevaid nõudeid ja anda soovitusi RHS-i paremaks
järgimiseks.
RHS § 47 lg 1 järgi peab hankija riigihankes tehtavatest otsustest teavitama kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis kõiki riigihankes osalevaid ettevõtjaid. RHS § 47 lg-test 3-4 tulenevalt peab
hankija tegema teatavaks ka otsuse tegemise põhjused. Otsuse tegemise põhjuste avaldamine
pakkujatele on vajalik tagamaks riigihanke läbipaistvust ja kontrollitavust (RHS § 3 p 1) ning
rahuldamaks pakkujate õiguspärast huvi vaidlustamisvõimaluste ja vaidlustamisperspektiivi
väljaselgitamise vastu.
Haldusakti põhjendamine on üldine nõue, mis peab tagama Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 15
sätestatud kaebeõiguse reaalse teostamise võimaluse.4 Kui haldusakti adressaat ei näe haldusakti
andmise põhjendusi juba selle andmise hetkel, siis ei ole tal ka efektiivselt ja argumenteeritult
võimalik vaidlustada haldusakti andmise asjaolusid.5 Ehkki riigihanke menetlus ei ole
haldusmenetluse seaduse § 2 lg 2 järgi haldusmenetlus selle kitsas tähenduses, kehtib hea halduse
põhimõte, mis paneb vastutuse menetluse õiguspärasuse eest hankijale, seda ka riigihanke
menetluses. Näiteks on riigihangete vaidlustuskomisjon selgitanud, et kaalutlusõigusest tuleneb
hankijale kohustus esitada põhjendused ja arutluskäik, millest on otsuse tegemisel lähtutud.6
Hankija otsus kõrvaldada või jätta kõrvaldamata riigihankemenetluses pakkuja on vaidlustatav
riigihangete vaidlustuskomisjonis (RHS § 185 lg 2 p 2 ja p 3). RHS § 47 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt peab
hankija esitama otsuse tegemise ajal riigihankes osalevale ettevõtjale kolme tööpäeva jooksul otsuse
tegemisest arvates kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teate pakkuja kõrvaldamise või
kõrvaldamata jätmise otsuse kohta. Vastavalt RHS § 47 lg-le 3 peab hankija lisama otsuse kohta
esitatavale teatele pakkuja kõrvaldamise või kõrvaldamata jätmise põhjused, antud juhul näiteks
kuidas hankija väldib huvide konflikti või millistel kaalutlustel hankija leiab, et eelis teiste pakkujate
ees ei ole tekkinud. Põhjendused, millele hankija tugineb pakkuja kõrvaldamata jätmisel või
kõrvaldamisel, peavad (üldjuhul) sisalduma otsuses endas.
Hankija otsuste õiguspärasuse kontrollimisel on riigihangete vaidlustuskomisjon hinnanud, kas
hankija otsus on arusaadav, kontrollitav ja vastav RHS § 3 p-s 1 sätestatud riigihanke korraldamise
üldpõhimõttele.7 Hankija koostatud dokumentide alusel peab olema võimalik kontrollida hankija
otsuste põhjendatust.8
Lisaks juhib Rahandusministeerium hankija tähelepanu järgmisele. Hankija on 28.02.2023
korralduse nr 67 punktis 12 ja 18.04.2023 korralduse nr 114 punktis 3 näinud ette järgneva:
„Korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul korralduse teatavakstegemisest, esitades
vaide Kehtna Vallavalitsusele haldusmenetluse seaduse sätestatud korras või
Rahandusministeeriumi Riigihangete vaidlustuskomisjonile riigihangete seaduses sätestatud korras
ja tähtajal.“ Selline käsitlus, kus otsust saab vaidlustada samal ajal haldusmenetluse seaduses
sätestatud korras ning RHS sätestatud korras ja tähtajal, ei ole korrektne. Vaidlustamisviites tuleb
efektiivse õiguskaitse tagamiseks näidata ära haldusakti vaidlustamise tähtajad ja koht, kuhu kaebus
või vaie esitada.9 Haldusmenetluse seaduse § 57 lg 1 kohaselt peab haldusaktis olema viide
4 RKHKo 22.05.2000, nr 3-3-1-14-00, p 5.
5 RKHKo 05.11.2008, nr 3-3-1-49-08, p 11.
6 VaKo 12.02.2019, nr 8-19/203288, p 10.1.
7 VaKo 26.04.2018, nr 49-18/191509, p 26.
8 VaKo 16.03.2018, nr 28-18/191319, p 9.
9 Aedma, A., Lopman, E., Parrest, N., Pilving, I., Vene, E. Haldusmenetluse käsiraamat, lk 31. Tartu ülikooli kirjastus: Tartu
2004.
3
haldusakti vaidlustamise võimaluste, koha, tähtaja ja korra kohta. Vaidlustamisviite eesmärgiks on
tagada isikutele, kelle õigusi haldusakt võib puudutada, info selle kohta, millised on võimalused
oma õiguste kaitseks ning mida, kus ja millise tähtaja jooksul sellise õiguse kasutamiseks on vaja
teha.10 Seega on äärmiselt oluline, et vaidlustamisviide oleks võimalikult selge isikutele, kelle õigusi
haldusakt võib puudutada, ning seda ei oleks võimalik mitmeti tõlgendada. On ilmselge, et 30-
päevasele vaidlustamistähtajale (halduskohtumenetluses sätestatud korras) ning 10-päevasele
vaidlustamistähtajale (RHS § 189 lg 1 alusel) samaaegne viitamine korralduses eksitab isikuid,
kellele on hankija korraldus suunatud ja/või isikuid, kes võivad vaidlustada korraldust.
Rahandusministeeriumi hinnangul ei olnud hankija 28.02.2023 korraldus nr 67 pakkuja
kõrvaldamata jätmise kohta eelöelduga kooskõlas. Tuginedes RHS § 210 lg-le 1, soovitame
hankijal olla edaspidi otsuste tegemisel hoolsam ning järgida hankija kaalutlusotsuste
vormistamisel ja neist teavitamisel kõrgendatud põhjendamise standardeid.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristel Mesilane
Riigihangete ja riigiabi osakonnajuhataja
Anna Poots 611 3123
[email protected]
10 Aedma, A., Lopman, E., Parrest, N., Pilving, I., Vene, E. Haldusmenetluse käsiraamat, lk 297. Tartu ülikooli kirjastus:
Tartu 2004.
4