Teie 29.03.2023 nr 5-2/1957-1
Saaremaa Vallavalitsus Meie 24.04.2023 nr 15-3/2308-2
[email protected]
Arvamuse andmine ning
koostöötegijate ja kaasatavate
määramine Liiva
detailplaneeringule
Saaremaa Vallavalitsus esitas 29.03.2023 kirjaga nr 5-2/1957-1 Rahandusministeeriumile
Liivaranna külas Liiva detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering) täiendavate
koostöötegijate ja kaasatavate määramiseks vastavalt planeerimisseaduse (edaspidi PlanS)
§ 142 lõikele 4. Samuti teatati 05.04.2023 kirjaga nr 5-2/2227-1 detailplaneeringu eelnõu
avalikust väljapanekust ja võimalusest avaldada detailplaneeringu kohta arvamust.
Detailplaneering algatati ja jäeti algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine
Saaremaa Vallavolikogu 26.08.2022 otsusega nr 1-3/73. Planeeringuala suurus on 1 ha ja
hõlmab hoonestamata osa Liiva katastriüksusest (katastritunnus 71401:001:2740, pindala
9 ha, sihtotstarve 100% maatulundusmaa). Detailplaneeringu eesmärk on ehitusõiguse
määramine elamu ja abihoonete püstitamiseks, keskkonnatingimuste seadmine, tehnorajatiste
ja juurdepääsu võimaliku asukoha määramine.
Alal kehtib Mustjala Vallavolikogu 29.04.2011 otsusega nr 14 kehtestatud Mustjala valla
Külade üldplaneering (edaspidi üldplaneering). Üldplaneeringus ei ole planeeringualale
juhtotstarvet määratud. Planeeringuala asub rohekoridori- ja puhveralal. Üldplaneeringu
seletuskirja p-2 2.2 määratakse täiendav detailplaneeringu kohustus elamutele, mida
kavandatakse ranna- või kalda piiranguvööndisse ulatuvatele maaüksustele. Liiva
katastriüksus ulatub osaliselt ranna piiranguvööndisse. Üldplaneeringu seletuskirja p 2.3.1
kohaselt on rannaalal minimaalne maaüksuse suurus, mis tagab ehitusõiguse, 3 ha, v.a
rannaaladel reserveeritud aladel. Üldplaneeringu seletuskirja p 2.3.3 kohaselt tuleb säilitada
rohekoridori laius, mis tagab koridori püsimise ja toimimise. Koridori aladele ehitades peab
vähemalt 70 m laiune looduslikest aladest moodustuv koridori riba jääma katkematuks (ehk
sidusaks). Lisaks peab koridori alale rajatavate majade õuealade või maaüksuste piirete
vahekaugus olema vähemalt 200 m. Detailplaneeringuga planeeritav krunt on 1 ha suurune
ning planeeritav hoonestusala on olemasolevale õuealale lähemal kui 200 m, millest tulenevalt
on tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga ja detailplaneeringu menetluses
kohaldatakse üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Tutvunud esitatud materjalidega, märgime järgmist.
1. Palume vaadata üle detailplaneeringu seletuskirjas kasutatud mõisted ja kasutada
korrektselt katastriüksus, krunt ja kinnistu. Näiteks seletuskirjas ja joonistel on mõiste
planeeritav kinnistu, kuid vastavalt PlanS § 6 punktile 8 määratakse
detailplaneeringuga krunt. Hoonestustingimuste tabelis on välja toodud
hoonestusalune pindala, kuid vastavalt ehitusseadustikule tuleb kasutada mõistet
ehitisealune pind.
2. Seletuskirja p 1.1.2 Alusdokumendid on välja toodud Saare maakonnaplaneering
2030+, mis on vastu võetud 06.09.2016. Märgime, et maakonnaplaneering on
kehtestatud riigihalduse ministri 27.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/94. Palume viidata
maakonnaplaneeringu kehtestamisele. Vastavalt maakonnaplaneeringu ruumiliste
väärtuste kaardile asub planeeringuala väärtuslikul maastikul ja rohevõrgustikus.
Kuna maakonnaplaneering on kehtestatud hiljem kui üldplaneering, palume
detailplaneeringu seletuskirjas välja tuua planeeritava tegevuse vastavus
maakonnaplaneeringule.
3. PlanS § 124 lõike 2 kohaselt on detailplaneeringu eesmärk eelkõige üldplaneeringu
elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. PlanS § 142 lõike
1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada üldplaneeringu
muutmise ettepanekut. Tulenevalt eelnevast on üldplaneeringu muutmine
detailplaneeringuga erandlik võimalus. Detailplaneeringu seletuskirja p 1.2
Üldplaneeringu muutmise ettepanek jääb arusaamatuks, millised on kaalutlused
üldplaneeringu muutmiseks. Välja on vaid toodud, et planeeritava krundi suurus
arvestab piirkonna asustusstruktuuri ning varem menetletud planeeringuid (nt Auliku-
Metsa detailplaneering, Liiva-Mere detailplaneering, Merekivi kinnistu
detailplaneering ning Ranna ja Rahnu kinnistute detailplaneering) ning krundi suurus
ja asetus on loogiline ning tagab privaatsuse majapidamiseks. Palume
planeeringumaterjale täiendada ning lisada vastavad selgitused ja üldplaneeringu
muutmise vajaduse põhjendused.
4. Seletuskirja p 1.2 Üldplaneeringu muutmise ettepanek on välja toodud üldplaneeringu
muutmise ettepanek. Peatükis tuuakse välja, et detailplaneeringuga tehakse ettepanek
muuta krundi minimaalset suurust 3 ha 1 ha-le. Lisaks tuuakse välja, et planeeritud
elamukrundi moodustamisel ja ehitusõiguse andmisel ei ole võimalik täita
üldplaneeringuga määratud tingimust, et rohekoridori alale rajatavate majade õuealade
või maaüksuste piirete vahekaugus peab olema vähemalt 200 m. Selles osas
üldplaneeringu muutmise ettepanekut tehtud ei ole ja ei selgu, mitme meetrini
hoonestusalade kaugust vähendatakse. Palume peatükki täiendada ja tuua välja kõik
üldplaneeringu muutmise ettepanekud.
5. PlanS § 142 lõike 7 kohaselt tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise
ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koosseisu lisada üldplaneeringu teksti ja
jooniste vastava osa muudatusettepanek. Palume detailplaneeringu seletuskirja p 1.2
Üldplaneeringu muutmise ettepanek täiendada.
6. Seletuskirja p 2 Planeeringuala ja selle mõjuala analüüs ning ruumilise arengu
eesmärgid ei vasta sisuliselt pealkirjale. Välja on toodud planeeringu elluviimisega
kaasnevad mõjud ja avalikust ruumist tulenevad seisukohad. Palume peatükis välja
tuua planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ja ruumilise
arengu eesmärgid, nende saavutamiseks valitud planeeringulahenduse kirjeldus ning
valiku põhjendused. Selleks soovitame tutvuda Rahandusministeeriumi koostatud
nõuannete kogumikuga detailplaneeringute koostamiseks, mis on kasutamiseks
2
kättesaadav veebiaadressil https://planeerimine.ee/dp/noustik. Lisaks jääb
arusaamatuks planeeringuala seos avaliku ruumiga.
7. Vastavalt detailplaneeringu algatamise otsusele on planeeringuala suurus 1 ha ja
moodustab osa Liiva katastriüksusest. Seletuskirja p 4.1.1 Planeeringuala kinnistu
andmed ja hoonestus on välja toodud Liiva katastriüksusel asuvad hooned, mis
planeeringualal ei asu. Palume peatüki sisu viia vastavusse selle pealkirjaga.
8. PlanS § 126 lõike 1 punkt 4 kohaselt on detailplaneeringu ülesanne avalikule teele
juurdepääsutee võimaliku asukoha määramine. Vastavalt seletuskirja p-le 4.1.3
Olemasolevad teed ja juurdepääsud on moodustatavale krundile juurdepääs Liiva teelt
(nr 4830101). Peatükis 5.10 Servituutide vajaduse määramine on seatud tingimus
juurdepääsutee servituut seada Liiva teele moodustatava kinnistu kasuks. Palume
eelnimetatud peatükkide sisud viia omavahel vastavusse. Lisaks puudub joonistel
krundile planeeritud juurdepääsu võimalik asukoht avalikule teele. Palume jooniseid
täiendada.
9. Kontaktvööndi analüüsi joonisel (joonis 3) puuduvad planeeritava alaga piirnevate
katastriüksuste andmed, nendel paiknevate hoonete vahekaugused, lähialas asuvate
detailplaneeringutega planeeritud kruntide suurused jms. Palume kontaktvööndi
joonist täiendada.
10. Seletuskirja p-s 5.1 Krundijaotus on välja toodud vaid planeeringualas moodustatava
krundi andmed. Palume välja tuua, millise katastriüksuse jagamisel planeeringualale
krunt moodustatakse.
11. Palume detailplaneering vormistada vastavalt Riigihalduse ministri 17.10.2019
määrusele nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.
Näiteks detailplaneeringu eelnõu joonisel on planeeringuala piir ja planeeritava krundi
piir ühe tingmärgiga, kuid eelnimetatud määruse alusel tuleb need eristada.
Detailplaneeringu algatamise otsuse lisas 2 „Lähteseisukohad“ on märgitud koostöötegijaks
Päästeamet ning kaasatavateks Elektrilevi OÜ ja isikud, kelle õigusi planeering puudutab.
Vallavalitsuse 29.03.2023 kirjas nr 5-2/1957-1 on täpsustatud, et kaasatakse planeeringuala
piirinaabreid. Lähtuvalt detailplaneeringu materjalidest, arvestades Vabariigi Valitsuse
17.12.2015 määruses nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja
planeeringute kooskõlastamise alused“ sätestatut ja PlanS § 142 lõiget 4 ning arvestades
riigihalduse ministri 11.11.2021 käskkirja nr 153 punktis 2 antud volitust, palume
detailplaneeringu koostamisse kaasata Mere katastriüksuse (katastritunnus 48301:001:0894)
omanik, kuna detailplaneeringuga kavandatakse hoonestus lähemale kui üldplaneeringuga
määratud 200 m.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Katrin Kuusk 611 3155
[email protected]
3