dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Rahandusministeerium · 24. aprill 2023
Viit
15-8/994
Registreeritud
24. aprill 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Saku Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-8 Maakonnaplaneeringute koostamise korraldamine
Toimik
15-8/2023
Vastutaja
Alan Rood (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)

Failid

  • 📎15-8994 24.04.2023 Väljaminev kiri.asice347 KB

Sisu (failidest)

Hr Marti Rehemaa Teie 22.03.2023 nr 7-1/7-2 Saku Vallavalitsus Meie 24.04.2023 nr 15-8/994 [email protected] Vastus Harju maakonna maavarade teemaplaneeringu LS ja KSH VTK-le esitatud seisukohtadele Austatud vallavanem Saku Vallavalitsus esitas 22.03.2023 kirjaga nr 7-1/7-2 ettepanekud Harju maakonnaplaneeringu maavarade teemaplaneeringu lähteseisukohtade (LS) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse (KSH VTK) osas. Alljärgnevalt on toodud esitatud ettepanekud koos planeeringu koostamise korraldaja poolsete vastustega: 1. Saku Vallavalitsuse ning Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti tellimusel on Maves OÜ koostanud töö „Tallinn-Saku liivamaardla kaevandamise suundumuste uuring“. Tegemist on pikka aega kestnud tööga. Uurigu eesmärgiks on tasakaalustatud lahenduse leidmine uuritava ala kasutamiseks erinevate huvigruppide poolt. Töö käigus keskenduti erinevatele teemadele (sh looduskaitse, hüdrogoloogia). Töö koondväljundiks oli maastikuarhitektuurne visioon, mida saab kasutada karjääride korrastamise mõistlikul suunamisel. Palume teemaplaneeringu koostamisel eelpool nimetatud uuringu tulemustega arvestada. /…/ Tegu on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud uuringuga (alus: AvTS § 35 lg 1 p 8). Esitatud informatsioon on teadmiseks võetud. Viidatud töö tulemusi analüüsitakse planeeringu edasistes etappides. 2. Tallinna-Saku liivamaardla on üks Harjumaa olulisimaid liivamaardlaid ja kaevandamine on siin üha intensiivistunud. Eelmises punktis välja toodud uuringu üks peamiseid järeldusi on, et kogu kaevandamisalal tuleb teostada veebilansi mõõtmised (igakuiselt veetasemed, väljavooludel vooluhulgad) ja seniks mitte nõustuda uute vee alt kaevandamist plaanivate lubade väljastamisega. Minimaalselt kolme, soovitavalt viie aasta mõõtmisandmete põhjal on võimalik arvutada ala usaldusväärsem veebilanss ja otsustada uute lubade väljastamise üle. Seire eesmärgiks on veevarude säilitamine ja väljapoole järvede valgala filtratsiooni vältimine. Nimetatud seire läbiviimise tingimusega tuleb Tallinna-Saku maardla laiendamissoovide osas kindlasti arvestada.. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Esitatud informatsioon on teadmiseks võetud. Ettepanekus toodud tegevused on tegevusloa täpsusastmes toimuva hindamise osa. Maakonnaplaneeringu teemaplaneering annab kaevandamisloa etapile üldisi suuniseid. 3. Tallinna-Saku liivamaardlas kaevandamise laiendamise plaanide osas palume arvestada, et Saku vald ei näe võimalust Tallinna ringteest lõuna poole (st Saku aleviku poole) uute karjääride avamist. Tegemist on Saku valla ja lähiümbruse jaoks olulise rekreatsioonialaga, kus on üle Eesti tuntust kogunud ratta- ja matkarajad. Saku valla üldplaneeringus on see piirkond ette nähtud puhke- ja virgestuse maa-alaks ning kõrge puhkeväärtusega ja/või asula kaitseks vajalikuks metsaks. Lisaks asub see piirkond rohelise võrgustiku tuumalas. Eeltoodust tulenevalt ei ole kaevandamistegevuse kavandamine antud piirkonnas võimalik.. Esitatud informatsioon on teadmiseks võetud. Ettepanekut kaalutakse teemaplaneeringu lahenduse koostamisel. 4. Tallinna-Saku liivamaardla puhul on oluline seada tingimuseks, et uute karjääride avamise eelduseks on olemasolevate mäeeraldiste reaalne korrastamine. Siinkohal on tegemist rohelise võrgustikuga. Looduslike alade osakaal on siin juba praegu aktiivseid mäeeraldisi arvesse võttes ainult ca 86%, kuigi nii maakonnaplaneering kui ka Saku valla ÜP seab tegelikult piiriks, et see ei tohi langeda alla 90%. Seega eelkõige rohelise võrgustiku toimise ja ka elanike puhkevõimaluste loomise tõttu on vaja seada väga konkreetsed tingimused, et tööstuslik ja sisuliselt sisenemispiirangutega ala ajas üha ei suureneks vaid vanad mäeeraldised korrastatakse ja antakse tagasi ning alles seejärel hõivatakse uusi. Esitatud informatsioon on teadmiseks võetud. Maakonnaplaneeringu teemaplaneering käsitleb ammendatud karjäärialade taastamise teemat üldisemalt. 5. Üldiste tingimuste osas soovime, et analüüsitakse kaevandamislubade pikendamise mõjusid ja leitakse lahendus, et praegune lubade pikendamise ja kaevandamise venitamise praktika ei jätkuks. Maapõueseaduse alusel on praegu loodud olukord, kus kaevandamisluba on lihtne pikendada. See omakorda loob naabruses elavatele elanikele täiendavaid negatiivseid mõjusid, sest kaevandamisele kuluv aeg pikeneb. Kaevandamine ja korrastamine peaks olema kiire, et vältida aastakümnete pikkuseid mõjusid naabruskonnale. Ettepanek puudutab kaevandamisega seotud õigusruumi. Ettepanek on edastatud Keskkonnaministeeriumi maapõueseaduse väljatöötamiskavatsuse töögrupile, et seda oleks võimalik kaaluda maapõueseaduse muudatuste ja sellega seonduvalt teiste seaduste muudatuste väljatöötamisel. 6. Analüüsida ja leida lahendusi mõjudele (eelkõige tolmu tekitamine avalikel teedel), mis tekivad otseselt kaevandamise tulemusena, kuid mille tekkekoht on mäeeraldisest väljapool. Keskkonnaamet on mitmetes menetlustes selgitanud, et MaaPS § 56 lõige 2 punkt 5 alusel märgitakse keskkonnaloa lahtrisse „Kõrvaltingimused“ nõuded, mis seatakse maapõue kaitse ja maavaravarude ratsionaalse kasutamise tagamiseks ning 2 inimese tervisele, varale ja keskkonnale kaevandamisest ja kaevandamisjäätmete käitlemisest tuleneva kahjuliku mõju vähendamiseks. Keskkonnaloaga reguleeritakse vaid mäeeraldises ja mäeeraldise teenindusmaal läbiviidavaid tegevusi ning nähakse ette leevendusmeetmeid otseselt kaevandamisest tulenevatele keskkonnamõjudele. Kui negatiivsed mõjud tekivad väljapool mäeeraldist, kuid nende mõjude allikas on otseselt kaevandamistegevus, siis tuleb kaevandajal siiski leevendusmeetmed ka väljapoole mäeeraldise piire ette näha (nt asfalteerida mahasõit avalikule teele vms) ja need peaksid kajastuma keskkonnaloas. Praegune keskkonnaloa menetluse praktika seda ei võimalda. Sellest tulenevalt on kaevandamisel mõjud, mille osas peab kohalik omavalitsus eraviisiliselt kaevandajaga kokku leppima ja lootma kaevandaja heale tahtele. Seadusandlik pool selles küsimuses on hetkel nõrk. Ettepanek puudutab kaevandamisega seotud õigusruumi. Ettepanek on edastatud Keskkonnaministeeriumi maapõueseaduse väljatöötamiskavatsuse töögrupile, et seda oleks võimalik kaaluda maapõueseaduse muudatuste ja sellega seonduvalt teiste seaduste muudatuste väljatöötamisel. 7. Pakkuda lahendusi, kuidas tuleks hinnata võimalikku kumulatiivset keskkonnamõju, kui keskkonnaluba taotletakse napilt alla KMH läbiviimise kohustuse jäävale mäeeraldisele. Praktikas on Tallinna-Saku liivamaardlas loodud olukord, kus pidevalt toimub väikeste alla 25 ha suuruste mäeeraldiste loomine ja kumulatiivset mõju keegi ei hinda. Ettepanek puudutab kaevandamisega seotud õigusruumi. Ettepanek on edastatud Keskkonnaministeeriumi maapõueseaduse väljatöötamiskavatsuse töögrupile, et seda oleks võimalik kaaluda maapõueseaduse muudatuste ja sellega seonduvalt teiste seaduste muudatuste väljatöötamisel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Alan Rood 715 5805 [email protected] 3
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel