dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Täiendavate koostöötegijate määramine ja arvamuse avaldamine Harku valla Rannamõisa küla Kõrgemäe tee 10a maaüksuse ja lähiala detailplaneeringule

Rahandusministeerium · 24. aprill 2023
Viit
15-3/2264-2
Registreeritud
24. aprill 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Harku Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2023
Vastutaja
Kätlin Kallas (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)

Failid

  • 📎15-32264-2 24.04.2023 Väljaminev kiri.asice433 KB

Sisu (failidest)

Teie 27.03.2023 nr 12-1/337-17 Harku Vallavalitsus Meie 24.04.2023 nr 15-3/2264-2 [email protected] Täiendavate koostöötegijate määramine ja arvamuse avaldamine Harku valla Rannamõisa küla Kõrgemäe tee 10a maaüksuse ja lähiala detailplaneeringule Austatud abivallavanem Harku Vallavalitsus esitas Rahandusministeeriumile 27.03.2023 kirjaga nr 12-1/337-17 Harku vallas Rannamõisa külas Kõrgemäe tee 10a maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu planeerimisseaduse (edaspidi nimetatud PlanS) § 142 lg 4 alusel täiendavate asutuste ja isikute määramiseks, kellega tuleb detailplaneeringu koostamise käigus koostööd teha või keda tuleb planeeringu koostamisse kaasata. Kuna tegemist on üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga, mis tuleb enne kehtestamist esitada Rahandusministeeriumile heakskiidu saamiseks, palume Rahandusministeerium kaasata detailplaneeringu menetlusse. Seega käesoleva kirjaga esitame ka oma arvamuse detailplaneeringu kohta. Harku Vallavolikogu algatas 27. jaanuari 2022. a otsusega nr 14 detailplaneeringu koostamise Rannamõisa külas Kõrgemäe tee 10a (katastritunnus 19801:001:1554) maaüksusel ja lähialal (edaspidi nimetatud ka detailplaneering) ning 27. jaanuari 2022. a otsusega nr 15 jättis algatamata detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja võimalused ühe elamumaa ja ühe üldkasutatava maa sihtotstarbega krundi moodustamiseks ning moodustatavale elamumaa krundile ehitusõiguse määramiseks üksikelamu ja seda teenindavate abihoonete püstitamiseks. Lisaks on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks tehnovõrkudega varustamise ja juurdepääsude lahendamine. Harku valla üldplaneeringu ning Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava teemaplaneeringu (edaspidi teemaplaneering) kohaselt paikneb planeeritav ala tihehoonestusalal range režiimiga looduslikul haljasmaal rohevõrgustiku Rannamõisa kirikumetsa tuumalal ning Rannamõisa väärtusliku maastiku alal. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta kehtivat Harku valla üldplaneeringut ning teemaplaneeringut, nii et planeeringualale saaks anda ehitusõiguse elamu ehitamiseks. Harku Vallavalitsuse 27.03.2023 kaaskirjas nr 12-1/337-17 toodud info kohaselt on detailplaneering on edastatud kooskõlastamiseks Päästeametile ja Muinsuskaitseametile ning arvamuse andmiseks planeeringuala piirinaabritele. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Oleme tutvunud detailplaneeringu materjalidega ja menetluse dokumentidega ning märgime järgmist. 1. Detailplaneeringu menetluse kohta: 1.1. PlanS § 6 p 12 kohaselt on planeeringu lähteseisukohad planeerimismenetluses algatamisel või pärast algatamist koostatav dokument, milles planeeringu koostamise korraldaja kirjeldab planeeringu koostamise vajadust, eesmärki ja ülesandeid, mida planeeringuga kavatsetakse lahendada, esitab planeeringu koostamise eeldatava ajakava ning annab ülevaate planeeringu koostamiseks vajalike uuringute tegemisest ja planeeringu koostamisse kaasatavatest isikutest. PlanS § 142 lg 2 kohaselt üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele kohaldatakse üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. Koostööle ja kaasamisele kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõudeid. PlanS § 81 kohaselt esitab üldplaneeringu (antud juhul üldplaneeringut muutva detailplaneeringu) koostaja lähteseisukohad nende kohta ettepanekute saamiseks PlanS § 127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele, vaatab esitatud ettepanekud läbi, teeb nende alusel üldplaneeringu lähteseisukohtades vajalikud muudatused ja avalikustab üldplaneeringu lähteseisukohad koos PlanS § 127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikute ja asutuste esitatud ettepanekutega üldplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel. Harku vald on küsinud 14.09.2021 kirjaga nr 12-1/337-5 ja 09.02.2022 kirjaga nr 12-1/337-9 ettepanekuid lähteseisukohtade kohta, kuid lähteseisukohti ei ole toodud kummagi kirja lisana ega ka viimases kirjas toodud lingil. Harku valla kodulehe http://kaart.harku.ee/DP/200331_337/avalik/Menetlusdokumendid/ dokumentide hulgas ei ole lähteseisukohti, mistõttu Rahandusministeerium ei saa kontrollida, kellega tuleb kohaliku omavalitsuse arvates planeeringu koostamisel koostööd teha ja planeering kooskõlastada. Kuna planeeringulahendus on väljatöötatud, korraldatud on detailplaneeringu eelnõu avalik väljapanek ning detailplaneering esitatud kooskõlastamiseks, siis ei pea Rahandusministeerium vajalikuks antud detailplaneeringu praeguses menetlusetapis lähteseisukohti hakata koostama, kuid palume edaspidi üldplaneeringut muutvate detailplaneeringute puhul kindlasti lähteseisukohad koostada. 1.2. Harku vald on 30.07.2021 kirjaga nr 11-1/4033 küsinud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi nimetatud KeHJS) § 33 lg 6 alusel Keskkonnaametilt seisukohta keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi nimetatud KSH) algatamise vajaduse kohta. 14.09.2021 kirjaga nr 12-1/337-5 on küsitud Rahandusministeeriumilt, Muinsuskaitseametilt ja Päästeametilt PlanS § 81 alusel ettepanekuid üldplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse kohta. Kuna kirja lisadena on kaasas detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu, KSH algatamata jätmise otsuse eelnõu ja keskkonnamõju eelhinnang, siis eeldatavalt on küsitud seisukohta KSH algatamise vajaduse kohta ja ettepanekuid planeeringu lähteseisukohtade kohta, kuigi lähteseisukohti kirja manuste hulgas polnud. Palume edaspidi need detailplaneeringu menetluses lisada. 1.3. Vastavalt KeHJS § 35 lg 7 peab KSH algatamata jätmise teade sisaldama vähemalt sama § lg-s 5 nimetatud teavet, sh punktis 2 nimetatud strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algataja, koostamise korraldaja, koostaja ja kehtestaja nime ja kontaktandmeid. Juhime tähelepanu, et detailplaneeringu algatamise teadetes ajalehes Harju Elu, Harku Valla Teataja, veebilehel ja kaasatavatele (kiri nr 12- 1/337-9) ei ole toodud strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algataja, koostamise korraldaja, koostaja ja kehtestaja nime ja kontaktandmeid. Palume edaspidi tagada, et KSH puudutavates teadetes oleks tagatud KeHJS nõuded sisu osas. 2 1.4. Juhime tähelepanu, et Harku valla kirjades nr 12-1/337-9 ja 12-1/337-11 planeeringuala naabritele, samuti detailplaneeringu algatamise ja detailplaneeringu eelnõu avaliku väljapaneku teadetes on toodud, et detailplaneeringuga tehakse ettepanek üldplaneeringu ning teemaplaneeringu muutmiseks ning üldplaneeringu ja teemaplaneeringu muudatus seisneb krundi minimaalsuuruse vähendamises. Samas detailplaneeringu algatamise otsuses on toodud, et detailplaneeringuga muudetakse üldplaneeringu juhtotstarvet. Palume kohalikul omavalitsusel edaspidi tagada, et teadete sisu oleks korrektne ja kooskõlas tegelikult kavandatavaga ning planeering ja selle kohta saadetavad teated oleksid omavahel kooskõlas. 1.5. Detailplaneeringu eelnõu avalikust väljapanekust ei ole Rahandusministeeriumit teavitatud. Kuna tegemist on üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga, mis esitatakse enne kehtestamist heakskiidu saamiseks, palume Rahandusministeerium kaasata detailplaneeringu menetlusse. 1.6. Kuna Harku valla kodulehel http://kaart.harku.ee/DP/200331_337/avalik/Menetlusdokumendid/ olevatest materjalidest ei selgu isikud, keda on detailplaneeringu menetlusse kaasatud, siis ei saa Rahandusministeerium käesolevas menetlusetapis kontrollida, kas kõiki vajalikke isikuid on siiani detailplaneeringu menetlusse kaasatud. Juhime tähelepanu, et heakskiitmiseks esitamisel tuleb Rahandusministeeriumile esitada kogu detailplaneeringu dokumentatsioon nii, et oleks võimalik tuvastada, keda on detailplaneeringu koostamisse kaasatud. 2. Planeeringulahenduse kohta: 2.1. PlanS § 142 lõike 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut. Algatatud detailplaneering on vastuolus üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ja rohevõrgustiku toimimiseks seatud tingimustega. Märgime, et detailplaneeringu koostamisel vaadeldakse vaid väikest osa üldplaneeringuga hõlmatud alast ning selle menetlemisel ei ole võimalik samaväärselt arvesse võtta kogu valla territooriumil valitsevat olukorda. Seetõttu peaks üldplaneeringu muutmine jääma rangelt erandiks, mis tagab paindlikuma reageerimisvõimaluse muutuvatele oludele ja vajadustele, ning selle vajadust tuleb põhjalikult motiveerida (vt ka Riigikohtu lahendit asjas 3-3-1-12-07). Lisaks soovitame tutvuda ka Rahandusministeeriumi koostatud juhendi "Nõuandeid detailplaneeringu koostamiseks" punktiga 5.3.2, mis käsitleb muu hulgas üldplaneeringu muutmise vajaduse kaalumist: https://planeerimine.ee/dp/noustik/5-detailplaneeringu- ruumilahendus/mojude-hindamine/kuidas-selgub-vajadus/. Vastavalt PlanS §-le 8 tuleb planeeringuga luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi. Arvestades, et PlanS kohaselt on detailplaneeringu eesmärk eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine, on üldplaneeringu muutmine võimalik eelõige selleks, et tagada paindlikust muutuvate olude ja vajadustega arvestamisel. Ruumilise arengu kavandamisel ning valla või linna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemisel on üldplaneering kohaliku omavalitsuse oluline töövahend. Üldplaneeringus sätestatud maakasutus- ja ehitustingimused on eelkõige ühiskondlik kokkulepe ning vastavalt PlanS § 74 lg-le 5 on üldplaneering detailplaneeringute koostamise aluseks. Üldplaneeringu muutmise vajadust on põhjendatud detailplaneeringu seletuskirja peatükkides 6 ja 19, kuid seletuskirjast erinevatest peatükkidest pole üheselt arusaadav, 3 milliste tingimuste osas üldplaneeringut muudetakse ning samuti pole Rahandusministeeriumi hinnangul üldplaneeringu muutmise vajadust piisavalt põhjendatud. Samuti pole detailplaneeringus analüüsitud, kuidas on tagatud rohevõrgustiku tuumala, mille hoonestamist pole üldplaneeringu tingimuste kohaselt ette nähtud, edaspidine toimimine. Rohevõrgustiku toimimist pole analüüsitud ka eelhinnangus. Arvestades eeltoodut, palume kohalikul omavalitsusel põhjendada, millistel muutunud asjaoludel üldplaneeringu muutmine tugineb, sh kas esineb ülekaalukas avalik- või erahuvi üldplaneeringu muutmiseks ning milles see antud juhul seisneb. Samuti tuleb analüüsida täiendavalt, kuidas on tagatud rohevõrgustiku tuumala toimimine. Kohalik omavalitsus peab vastavalt PlanS § 10 lg-le 1 tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse. Lisaks toome välja, et detailplaneeringu seletuskirja peatükis 19 on peamiselt viidatud leebe režiimiga loodusliku haljasmaa tingimustele, mis antud juhul ei ole asjakohased. 2.2. Detailplaneeringu seletuskirja peatükis 7 on toodud, et lisaks ehitusõigusega määratud ehitistele (1 elamu ja 1 abihoone kokku suurima lubatud ehitisealuse pinnaga 300 m2) võib krundile püstitada kuni 3 kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga ning kuni 5 m kõrgust hoonet või rajatist. Samas detailplaneeringu seletuskirja peatükis 9 on toodud, et planeeringuga on lubatud püstitada kuni kaks hoonet. Samuti on ehitusõigusena seletuskirja peatükis 8 ja põhijoonisel toodud, et lubatud on 2 hoonet (elamu ja abihoone). Planeeringumaterjalidest peab olema üheselt arusaadav, mitu hoonet on lubatud püstitada ja milline on hoonete suurim lubatud ehitisealune pind kokku, seega palume detailplaneeringut selles osas korrigeerida. 2.3. Lisaks palume seletuskirjas analüüsida, kuidas on põhjendatud kokku kuni 4 abihoone lubamine piirkonda, kus valdavalt on abihooneteta või 1 abihoonega elamukrundid. Teemaplaneeringu peatüki 3.1 kohaselt tuleb elamute planeerimisel ja projekteerimisel arvestada konkreetse piirkonna hoonestusstruktuuriga. Samuti sätestab PlanS § 3 lg 3, et planeeringu seletuskirjas esitatakse planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ja ruumilise arengu eesmärgid, nende saavutamiseks valitud planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku põhjendused. 2.4. Põhijooniselt ei ole üheselt arusaadav allika asumine planeeringualal, kuna tekst tingmärgi juures ei ole joonisel loetav. Parema arusaadavuse huvides on soovitav tingmärkidega eristada allikast tulenevad kitsendused (veekaitse-, ehituskeelu- ja piiranguvöönd). 2.5. Põhijoonise tingmärkide kohaselt on allika ümbruses muinsuskaitseala, kuid tegemist on kultuurimälestiseks tunnistatud arheoloogiamälestise ohvriallika Proomu allika (reg- nr 17527) kaitsevööndiga. Palume detailplaneeringu põhijoonise tingmärke korrigeerida. 2.6. Detailplaneeringu algatamise otsuses on toodud, et kuna planeeringuga kaasnev mõju on eeldatavalt väike, ei ole vajalik läbi viia detailplaneeringule keskkonnamõju strateegilist hindamist KeHJS mõistes, kuid detailplaneeringu koostamisel tuleb hinnata planeeringu elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. Antud juhul ei ole detailplaneeringu seletuskirjas käsitletud detailplaneeringu elluviimisega kaasnevaid mõjusid, nii et palume detailplaneeringut selles osas täiendada. 2.7. Detailplaneeringu lahendusest ei selgu, kuidas on edaspidi tagatud Proomu allikale avalik juurdepääs, kui moodustav krunt Pos 2 jääb eraomandisse ning servituudi seadmise vajadust ei ole detailplaneeringuga ettenähtud. Palume detailplaneeringu lahendust selles osas täiendada. 4 Kuna Harku valla kodulehel http://kaart.harku.ee/DP/200331_337/avalik/Menetlusdokumendid/ olevates materjalides ei ole toodud lähteseisukohti, siis ei saa Rahandusministeerium kontrollida, keda on kohalik omavalitsus pidanud vajalikuks detailplaneeringu menetlusse kaasata ja keda on määranud kooskõlastajaks. Detailplaneering on kooskõlastamiseks saadetud Päästeametile ja Muinsuskaitseametile, kuid detailplaneeringu materjalidest ei selgu isikud, keda on detailplaneeringu menetlusse kaasatud. Lähtuvalt detailplaneeringu materjalidest, arvestades Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruses nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ sätestatut ja PlanS § 142 lõiget 4 ning arvestades riigihalduse ministri 11.11.2021 käskkirja nr 153 punktis 2 antud volitust, määrab Rahandusministeerium täiendavaks kooskõlastajaks Keskkonnaameti, kuna alal asub Proomu allikas ning allika looduskaitselistest piirangutest kinnipidamise kontrollimine kuulub Keskkonnaameti pädevusse. Lisaks tuleb koostööd teha planeeringualal asuvate tehnovõrkude valdajatega, sh Tilgu tee 10a katastriüksusel (katastriüksuse tunnus 19801:001:0606) asuva puurkaevu valdajaga. Detailplaneeringu menetlusse tuleb kaasata kõik isikud, kelle õigusi võib detailplaneering puudutada ja isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud detailplaneeringu koostamisel. Kuna detailplaneeringus tehakse ettepanek muuta planeeritaval alal Harku valla üldplaneeringut ja Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustavat teemaplaneeringut, palume vastavalt PlanS § 142 lg-le 5 ja § 90 lg-le 1 esitada detailplaneering enne kehtestamist Rahandusministeeriumile heakskiidu saamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Kätlin Kallas 611 3843 [email protected] 5
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel