Teie 27.03.2023 nr 12-1/337-17
Harku Vallavalitsus Meie 24.04.2023 nr 15-3/2264-2
[email protected]
Täiendavate koostöötegijate määramine ja
arvamuse avaldamine Harku valla Rannamõisa
küla Kõrgemäe tee 10a maaüksuse ja lähiala
detailplaneeringule
Austatud abivallavanem
Harku Vallavalitsus esitas Rahandusministeeriumile 27.03.2023 kirjaga nr 12-1/337-17
Harku vallas Rannamõisa külas Kõrgemäe tee 10a maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu
planeerimisseaduse (edaspidi nimetatud PlanS) § 142 lg 4 alusel täiendavate asutuste ja isikute
määramiseks, kellega tuleb detailplaneeringu koostamise käigus koostööd teha või keda tuleb
planeeringu koostamisse kaasata. Kuna tegemist on üldplaneeringut muutva
detailplaneeringuga, mis tuleb enne kehtestamist esitada Rahandusministeeriumile heakskiidu
saamiseks, palume Rahandusministeerium kaasata detailplaneeringu menetlusse. Seega
käesoleva kirjaga esitame ka oma arvamuse detailplaneeringu kohta.
Harku Vallavolikogu algatas 27. jaanuari 2022. a otsusega nr 14 detailplaneeringu koostamise
Rannamõisa külas Kõrgemäe tee 10a (katastritunnus 19801:001:1554) maaüksusel ja lähialal
(edaspidi nimetatud ka detailplaneering) ning 27. jaanuari 2022. a otsusega nr 15 jättis
algatamata detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise.
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja võimalused ühe elamumaa ja ühe
üldkasutatava maa sihtotstarbega krundi moodustamiseks ning moodustatavale elamumaa
krundile ehitusõiguse määramiseks üksikelamu ja seda teenindavate abihoonete
püstitamiseks. Lisaks on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks tehnovõrkudega
varustamise ja juurdepääsude lahendamine.
Harku valla üldplaneeringu ning Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja
väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava teemaplaneeringu
(edaspidi teemaplaneering) kohaselt paikneb planeeritav ala tihehoonestusalal range
režiimiga looduslikul haljasmaal rohevõrgustiku Rannamõisa kirikumetsa tuumalal ning
Rannamõisa väärtusliku maastiku alal. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta kehtivat
Harku valla üldplaneeringut ning teemaplaneeringut, nii et planeeringualale saaks anda
ehitusõiguse elamu ehitamiseks.
Harku Vallavalitsuse 27.03.2023 kaaskirjas nr 12-1/337-17 toodud info kohaselt on
detailplaneering on edastatud kooskõlastamiseks Päästeametile ja Muinsuskaitseametile ning
arvamuse andmiseks planeeringuala piirinaabritele.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Oleme tutvunud detailplaneeringu materjalidega ja menetluse dokumentidega ning märgime
järgmist.
1. Detailplaneeringu menetluse kohta:
1.1. PlanS § 6 p 12 kohaselt on planeeringu lähteseisukohad planeerimismenetluses
algatamisel või pärast algatamist koostatav dokument, milles planeeringu koostamise
korraldaja kirjeldab planeeringu koostamise vajadust, eesmärki ja ülesandeid, mida
planeeringuga kavatsetakse lahendada, esitab planeeringu koostamise eeldatava ajakava
ning annab ülevaate planeeringu koostamiseks vajalike uuringute tegemisest ja
planeeringu koostamisse kaasatavatest isikutest. PlanS § 142 lg 2 kohaselt
üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu
koostamisele kohaldatakse üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust.
Koostööle ja kaasamisele kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele ettenähtud
nõudeid. PlanS § 81 kohaselt esitab üldplaneeringu (antud juhul üldplaneeringut muutva
detailplaneeringu) koostaja lähteseisukohad nende kohta ettepanekute saamiseks PlanS
§ 127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele, vaatab esitatud ettepanekud läbi,
teeb nende alusel üldplaneeringu lähteseisukohtades vajalikud muudatused ja
avalikustab üldplaneeringu lähteseisukohad koos PlanS § 127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud
isikute ja asutuste esitatud ettepanekutega üldplaneeringu koostamise korraldaja
veebilehel. Harku vald on küsinud 14.09.2021 kirjaga nr 12-1/337-5 ja 09.02.2022
kirjaga nr 12-1/337-9 ettepanekuid lähteseisukohtade kohta, kuid lähteseisukohti ei ole
toodud kummagi kirja lisana ega ka viimases kirjas toodud lingil. Harku valla kodulehe
http://kaart.harku.ee/DP/200331_337/avalik/Menetlusdokumendid/ dokumentide
hulgas ei ole lähteseisukohti, mistõttu Rahandusministeerium ei saa kontrollida, kellega
tuleb kohaliku omavalitsuse arvates planeeringu koostamisel koostööd teha ja
planeering kooskõlastada. Kuna planeeringulahendus on väljatöötatud, korraldatud on
detailplaneeringu eelnõu avalik väljapanek ning detailplaneering esitatud
kooskõlastamiseks, siis ei pea Rahandusministeerium vajalikuks antud
detailplaneeringu praeguses menetlusetapis lähteseisukohti hakata koostama, kuid
palume edaspidi üldplaneeringut muutvate detailplaneeringute puhul kindlasti
lähteseisukohad koostada.
1.2. Harku vald on 30.07.2021 kirjaga nr 11-1/4033 küsinud keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi nimetatud KeHJS) § 33 lg 6 alusel
Keskkonnaametilt seisukohta keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi
nimetatud KSH) algatamise vajaduse kohta. 14.09.2021 kirjaga nr 12-1/337-5 on
küsitud Rahandusministeeriumilt, Muinsuskaitseametilt ja Päästeametilt PlanS § 81
alusel ettepanekuid üldplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse
kohta. Kuna kirja lisadena on kaasas detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu, KSH
algatamata jätmise otsuse eelnõu ja keskkonnamõju eelhinnang, siis eeldatavalt on
küsitud seisukohta KSH algatamise vajaduse kohta ja ettepanekuid planeeringu
lähteseisukohtade kohta, kuigi lähteseisukohti kirja manuste hulgas polnud. Palume
edaspidi need detailplaneeringu menetluses lisada.
1.3. Vastavalt KeHJS § 35 lg 7 peab KSH algatamata jätmise teade sisaldama vähemalt
sama § lg-s 5 nimetatud teavet, sh punktis 2 nimetatud strateegilise
planeerimisdokumendi koostamise algataja, koostamise korraldaja, koostaja ja
kehtestaja nime ja kontaktandmeid. Juhime tähelepanu, et detailplaneeringu algatamise
teadetes ajalehes Harju Elu, Harku Valla Teataja, veebilehel ja kaasatavatele (kiri nr 12-
1/337-9) ei ole toodud strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algataja,
koostamise korraldaja, koostaja ja kehtestaja nime ja kontaktandmeid. Palume edaspidi
tagada, et KSH puudutavates teadetes oleks tagatud KeHJS nõuded sisu osas.
2
1.4. Juhime tähelepanu, et Harku valla kirjades nr 12-1/337-9 ja 12-1/337-11 planeeringuala
naabritele, samuti detailplaneeringu algatamise ja detailplaneeringu eelnõu avaliku
väljapaneku teadetes on toodud, et detailplaneeringuga tehakse ettepanek
üldplaneeringu ning teemaplaneeringu muutmiseks ning üldplaneeringu ja
teemaplaneeringu muudatus seisneb krundi minimaalsuuruse vähendamises. Samas
detailplaneeringu algatamise otsuses on toodud, et detailplaneeringuga muudetakse
üldplaneeringu juhtotstarvet. Palume kohalikul omavalitsusel edaspidi tagada, et teadete
sisu oleks korrektne ja kooskõlas tegelikult kavandatavaga ning planeering ja selle kohta
saadetavad teated oleksid omavahel kooskõlas.
1.5. Detailplaneeringu eelnõu avalikust väljapanekust ei ole Rahandusministeeriumit
teavitatud. Kuna tegemist on üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga, mis
esitatakse enne kehtestamist heakskiidu saamiseks, palume Rahandusministeerium
kaasata detailplaneeringu menetlusse.
1.6. Kuna Harku valla kodulehel
http://kaart.harku.ee/DP/200331_337/avalik/Menetlusdokumendid/ olevatest
materjalidest ei selgu isikud, keda on detailplaneeringu menetlusse kaasatud, siis ei saa
Rahandusministeerium käesolevas menetlusetapis kontrollida, kas kõiki vajalikke
isikuid on siiani detailplaneeringu menetlusse kaasatud. Juhime tähelepanu, et
heakskiitmiseks esitamisel tuleb Rahandusministeeriumile esitada kogu
detailplaneeringu dokumentatsioon nii, et oleks võimalik tuvastada, keda on
detailplaneeringu koostamisse kaasatud.
2. Planeeringulahenduse kohta:
2.1. PlanS § 142 lõike 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral
sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut. Algatatud
detailplaneering on vastuolus üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ja
rohevõrgustiku toimimiseks seatud tingimustega.
Märgime, et detailplaneeringu koostamisel vaadeldakse vaid väikest osa
üldplaneeringuga hõlmatud alast ning selle menetlemisel ei ole võimalik samaväärselt
arvesse võtta kogu valla territooriumil valitsevat olukorda. Seetõttu peaks
üldplaneeringu muutmine jääma rangelt erandiks, mis tagab paindlikuma
reageerimisvõimaluse muutuvatele oludele ja vajadustele, ning selle vajadust tuleb
põhjalikult motiveerida (vt ka Riigikohtu lahendit asjas 3-3-1-12-07). Lisaks soovitame
tutvuda ka Rahandusministeeriumi koostatud juhendi "Nõuandeid detailplaneeringu
koostamiseks" punktiga 5.3.2, mis käsitleb muu hulgas üldplaneeringu muutmise
vajaduse kaalumist: https://planeerimine.ee/dp/noustik/5-detailplaneeringu-
ruumilahendus/mojude-hindamine/kuidas-selgub-vajadus/.
Vastavalt PlanS §-le 8 tuleb planeeringuga luua eeldused kasutajasõbraliku ning
turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri
olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid
väärtusi. Arvestades, et PlanS kohaselt on detailplaneeringu eesmärk eelkõige
üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine, on
üldplaneeringu muutmine võimalik eelõige selleks, et tagada paindlikust muutuvate
olude ja vajadustega arvestamisel. Ruumilise arengu kavandamisel ning valla või linna
ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemisel on üldplaneering kohaliku
omavalitsuse oluline töövahend. Üldplaneeringus sätestatud maakasutus- ja
ehitustingimused on eelkõige ühiskondlik kokkulepe ning vastavalt PlanS § 74 lg-le 5
on üldplaneering detailplaneeringute koostamise aluseks.
Üldplaneeringu muutmise vajadust on põhjendatud detailplaneeringu seletuskirja
peatükkides 6 ja 19, kuid seletuskirjast erinevatest peatükkidest pole üheselt arusaadav,
3
milliste tingimuste osas üldplaneeringut muudetakse ning samuti pole
Rahandusministeeriumi hinnangul üldplaneeringu muutmise vajadust piisavalt
põhjendatud. Samuti pole detailplaneeringus analüüsitud, kuidas on tagatud
rohevõrgustiku tuumala, mille hoonestamist pole üldplaneeringu tingimuste kohaselt
ette nähtud, edaspidine toimimine. Rohevõrgustiku toimimist pole analüüsitud ka
eelhinnangus.
Arvestades eeltoodut, palume kohalikul omavalitsusel põhjendada, millistel muutunud
asjaoludel üldplaneeringu muutmine tugineb, sh kas esineb ülekaalukas avalik- või
erahuvi üldplaneeringu muutmiseks ning milles see antud juhul seisneb. Samuti tuleb
analüüsida täiendavalt, kuidas on tagatud rohevõrgustiku tuumala toimimine. Kohalik
omavalitsus peab vastavalt PlanS § 10 lg-le 1 tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas
avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja
planeeringu eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse.
Lisaks toome välja, et detailplaneeringu seletuskirja peatükis 19 on peamiselt viidatud
leebe režiimiga loodusliku haljasmaa tingimustele, mis antud juhul ei ole asjakohased.
2.2. Detailplaneeringu seletuskirja peatükis 7 on toodud, et lisaks ehitusõigusega määratud
ehitistele (1 elamu ja 1 abihoone kokku suurima lubatud ehitisealuse pinnaga 300 m2)
võib krundile püstitada kuni 3 kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga ning kuni 5 m kõrgust
hoonet või rajatist. Samas detailplaneeringu seletuskirja peatükis 9 on toodud, et
planeeringuga on lubatud püstitada kuni kaks hoonet. Samuti on ehitusõigusena
seletuskirja peatükis 8 ja põhijoonisel toodud, et lubatud on 2 hoonet (elamu ja
abihoone). Planeeringumaterjalidest peab olema üheselt arusaadav, mitu hoonet on
lubatud püstitada ja milline on hoonete suurim lubatud ehitisealune pind kokku, seega
palume detailplaneeringut selles osas korrigeerida.
2.3. Lisaks palume seletuskirjas analüüsida, kuidas on põhjendatud kokku kuni 4 abihoone
lubamine piirkonda, kus valdavalt on abihooneteta või 1 abihoonega elamukrundid.
Teemaplaneeringu peatüki 3.1 kohaselt tuleb elamute planeerimisel ja projekteerimisel
arvestada konkreetse piirkonna hoonestusstruktuuriga. Samuti sätestab PlanS § 3 lg 3,
et planeeringu seletuskirjas esitatakse planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil
põhinevad järeldused ja ruumilise arengu eesmärgid, nende saavutamiseks valitud
planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku põhjendused.
2.4. Põhijooniselt ei ole üheselt arusaadav allika asumine planeeringualal, kuna tekst
tingmärgi juures ei ole joonisel loetav. Parema arusaadavuse huvides on soovitav
tingmärkidega eristada allikast tulenevad kitsendused (veekaitse-, ehituskeelu- ja
piiranguvöönd).
2.5. Põhijoonise tingmärkide kohaselt on allika ümbruses muinsuskaitseala, kuid tegemist
on kultuurimälestiseks tunnistatud arheoloogiamälestise ohvriallika Proomu allika (reg-
nr 17527) kaitsevööndiga. Palume detailplaneeringu põhijoonise tingmärke
korrigeerida.
2.6. Detailplaneeringu algatamise otsuses on toodud, et kuna planeeringuga kaasnev mõju
on eeldatavalt väike, ei ole vajalik läbi viia detailplaneeringule keskkonnamõju
strateegilist hindamist KeHJS mõistes, kuid detailplaneeringu koostamisel tuleb hinnata
planeeringu elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi,
sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. Antud juhul ei ole
detailplaneeringu seletuskirjas käsitletud detailplaneeringu elluviimisega kaasnevaid
mõjusid, nii et palume detailplaneeringut selles osas täiendada.
2.7. Detailplaneeringu lahendusest ei selgu, kuidas on edaspidi tagatud Proomu allikale
avalik juurdepääs, kui moodustav krunt Pos 2 jääb eraomandisse ning servituudi
seadmise vajadust ei ole detailplaneeringuga ettenähtud. Palume detailplaneeringu
lahendust selles osas täiendada.
4
Kuna Harku valla kodulehel
http://kaart.harku.ee/DP/200331_337/avalik/Menetlusdokumendid/ olevates materjalides ei
ole toodud lähteseisukohti, siis ei saa Rahandusministeerium kontrollida, keda on kohalik
omavalitsus pidanud vajalikuks detailplaneeringu menetlusse kaasata ja keda on määranud
kooskõlastajaks. Detailplaneering on kooskõlastamiseks saadetud Päästeametile ja
Muinsuskaitseametile, kuid detailplaneeringu materjalidest ei selgu isikud, keda on
detailplaneeringu menetlusse kaasatud.
Lähtuvalt detailplaneeringu materjalidest, arvestades Vabariigi Valitsuse 17.12.2015
määruses nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute
kooskõlastamise alused“ sätestatut ja PlanS § 142 lõiget 4 ning arvestades riigihalduse
ministri 11.11.2021 käskkirja nr 153 punktis 2 antud volitust, määrab Rahandusministeerium
täiendavaks kooskõlastajaks Keskkonnaameti, kuna alal asub Proomu allikas ning allika
looduskaitselistest piirangutest kinnipidamise kontrollimine kuulub Keskkonnaameti
pädevusse.
Lisaks tuleb koostööd teha planeeringualal asuvate tehnovõrkude valdajatega, sh Tilgu tee
10a katastriüksusel (katastriüksuse tunnus 19801:001:0606) asuva puurkaevu valdajaga.
Detailplaneeringu menetlusse tuleb kaasata kõik isikud, kelle õigusi võib detailplaneering
puudutada ja isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud detailplaneeringu koostamisel.
Kuna detailplaneeringus tehakse ettepanek muuta planeeritaval alal Harku valla
üldplaneeringut ja Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke
maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustavat teemaplaneeringut, palume vastavalt
PlanS § 142 lg-le 5 ja § 90 lg-le 1 esitada detailplaneering enne kehtestamist
Rahandusministeeriumile heakskiidu saamiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Kätlin Kallas 611 3843
[email protected]
5