Teabenõue

Saatja: Gert Kleemann <[email protected]> Saadetud: 24.04.2023 12:00 Adressaat: <"RAM Info"> Teema: Teabenõue Manused: Teabenõue rahandusministeeriumile.asice Tere, Saadan teabenõude Statistikaameti tegevuse seaduslike aluste täpsustamiseks. Lugupidamisega, Gert Kleemann Juhatuse liige – tegevjuht | Smile iD Hambakliinik OÜ +372 53094045 Saatja: RAM Info </O=JM/OU=EXCHANGE ADMINISTRATIVE GROUP (FYDIBOHF23SPDLT)/CN=RECIPIENTS/CN=1357DDAD060F4EB3B70C41E625FA8645-RAM INFO> Saaja: [email protected], RAM Info Teema: FW: Teabenõue Tere! Lähtudes märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 2 lõikest 2 on Teie pöördumise puhul tegemist selgitustaotlusega, mitte teabenõudega avaliku teabe seaduse mõistes. Tulenevalt märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 6 vastame Teile esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul. Lugupidamisega Rahandusministeerium From: Gert Kleemann <[email protected]> Sent: Monday, April 24, 2023 12:01 PM To: RAM Info <[email protected]> Subject: Teabenõue Tere, Saadan teabenõude Statistikaameti tegevuse seaduslike aluste täpsustamiseks. Lugupidamisega, Gert Kleemann Juhatuse liige – tegevjuht | Smile iD Hambakliinik OÜ +372 53094045 Smile iD Hambakliinik OÜ Maakri 19/1 10145 Tallinn Rahandusministeerium Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn Teabenõue Meil on küsimus i Statistikaameti poolt esitatavate nõuete seaduslikkuse kohta . Kuna Statistikaamet ise ei ole võimeline adekvaatset seletust oma nõudmiste seaduslike aluste kohta andma , siis kirjutasime Õiguskantlerile ja Õiguskantsleri K antselei palus meil Riikliku Statistikaseaduse paragrahvide sisuliseks täpsustamiseks pöörduda Rahandusministeeriumi poole. Palun selgitada, m illisel seaduslikul alusel on Statistikaametil õigus eraettevõttelt nõuda Statistikaametile isikustatud palgaandmete avaldamist? Arvestades allpool toodud Statistikaameti vastus t , palun täpsustada RStS §29 lõige 1 tähendust ning kas ja kuidas selle paragrahvi alusel tuletatud printsiibid või muud Statistikaametis väljatöötatud metoodikad on Eesti Vabariigi seadus andluses tõlgendatav , kui er and eraettevõtte ja füüsilise isiku vahel sõlmitud töölepingu konfidentsiaalsusele. Lisan täpsustuseks juurde, et küsimus ei ole Statisikaameti seaduslikus õiguses isikuandmeid töödelda ( isikuandmete töötlemise õigus on selgelt sätestatud RStS §31) , vaid küsimus on Statistikaameti seaduslikus õiguses eraettevõtte käest isikustatud palgaandmeid nõuda. Meie hinnangul puudub Statistikaametil seaduslik õigus ja alus eraettevõtte käest töötajate isikustatud palgaandmeid nõuda ja ameti tegevus on „Töötasu struktuur“ aruande koostamisel ebaseaduslik. Riigiameti poolt kasutatav metoodika ei ole meile teadaolevalt Eesti Vabariigi seadus andluse osa ja RStS §29 lg 1 sätestab selgelt, millist e andmete kasutamist peab Statistikaamet eelistama - mitte ei defineeri mingit minim aalsuse printsiipi , mis annab Statistikaametile Eesti õigusruumis eriõiguseid . Näiteks, Maksuametil on kõik isikustatud palgaandmed olemas aga Maksuamet ei väljastanud Statistikaametile isikustatud palgaandmeid , sest muidu oleks e - S tati vorm olnud töötajate isikuandmetega eeltäidetud . Algselt Statistikaamet väitis, et tegutsevad Vabariigi valitususe korralduse n r 370 alusel ja koostavad „Töötasu struktuur“ aruannet vastavalt Euroopa Liidu m ääruse le 5 3 0 /1999 . Kui selgus, et Euroopa Liidu määrus 53 0 /1999 ei sätesta töötajate isikuandmete küsimist, siis Statistikaamet vastas , et nende seaduslik õigus isikustatud palgaandmeid eraettevõtete käest nõuda tuleneb nende endi poolt väljatöötatud metoodika st , RStS §29 lõige 1 alusel tuletatud minimaalsuse printsii bist ja soovist andmeesitajate koormust vähendada . Statistikameti vastus: “ Tänan Teid kirja eest ning edastan allpool spetsialisti selgituse. Isikukoodi küsimine küsimustikus Töötasu struktuur ei tulene Euroopa Liidu määrustest, vaid statistikaameti poolt välja töötatud metoodikast. Andmete kogumisel soovime küsida võimalikult vähe andmeid andmeesitajalt ning kasutada registrite andmeid, et vähendada andmeesitaja koormust. Isikukoodi abil saame seejärel küsimustikuga esitatud andmed ja registriandmed seostada. Riikliku statistika seaduse kohaselt on statistikaametil kohustus kasutada registrite ja andmekogude andmeid: § 29 lg 1: „Riikliku statistika tegija kasutab statistikatöö tegemisel eelkõige andmekogudesse kogutud andmeid ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste, avalik-õiguslike ja eraõiguslike juriidiliste isikute tegevuse käigus loodud või kogutud andmeid, kui nende andmete alusel on võimalik teha riikliku statistika kvaliteedikriteeriumidele vastavat statistikatööd.“ Lugupidamisega Gert Kleemann Juhatuse liige – tegevjuht | Smile iD Hambakliinik OÜ +372 53094045