Saatja: Merike Lille <
[email protected]>
Saadetud: 24.04.2023 10:31
Adressaat: <
[email protected]>; <
[email protected]>; <"RAM Info">
Teema: Otsus 16
Manused: image001.png
Tere
Edastan teile Pärnu Linnavolikogu 20.04.2023 otsuse nr 16 „Pärnu linnas Seljametsa külas Seljametsa
järve kinnistu detailplaneeringu vastuvõtmine“
Otsus on kättesaadav Pärnu linnas Seljametsa külas Seljametsa järve kinnistu detailpl.asice
Lugupidamisega
Merike Lille
volikogu nõunik
Pärnu Linnavalitsus
5561 5956
OTSUS
20.04.2023 nr 16
Pärnu linnas Seljametsa külas Seljametsa järve
kinnistu detailplaneeringu vastuvõtmine
Pärnu Linnavalitsuse 10.01.2022 korraldusega nr 21 on algatatud Pärnu linnas Seljametsa
külas Seljametsa järve kinnistu detailplaneeringu koostamine ja jäetud algatamata
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). Detailplaneeringut koostab
Kobras OÜ, töö nr 2022-067.
Planeeritava Seljametsa järve kinnistu (56801:001:1381) pindala on 113 800 m2,
katastriüksuse sihtotstarbed vastavalt veekogude maa 60%, maatulundusmaa 40%.
Seljametsa järv on avalikult kasutatav veekogu ning registreeritud Keskkonnaregistri
veekogude nimistus tehisjärvena tunnusega VEE2064550. Juurdepääs alale toimub Paikuse-
Tammuru teelt nr 19277 Surju metskond 35 kinnistult mööda olemasolevat kruuskattega
teed.
Planeeringuala on suures ulatuses ümbritsetud Vaskjõe looduskaitsealaga. Ca 80% alast
moodustab avalikult kasutatav tehisveekogu. Maapind on ühtlase tasase languga veekogu
poole ning terves ulatuses kaetud metsaga, v.a olemasolevate kruuskattega teede ulatuses.
Absoluutkõrgused jäävad vahemikku ca 11,66–16,5 m. Veekogu lõunapiiril langeb nõlva
kõrgus ca 70 m pikkusel lõigul ümbritseva maapinnaga samasse tasapinda. Seljametsa järve
kasutab kohalik kogukond suvisel perioodil puhkealana supluseks, kalastamiseks ja muud
liiki vaba aja veetmiseks. Kinnistul ei paikne tehnovõrke ega hooneid.
Paikuse valla üldplaneeringuga on alale määratud reserveeritud puhkeala (P2) hoonete
ehitamise õigusega. Tegu on puhketegevuse ja turismi teenindamisele suunatud ehitiste ja
neid teenindavatele infrastruktuuridele ette nähtud alaga.
Detailplaneeringu eesmärgiks on ehitusõiguse ja arhitektuursete tingimuste määramine
puhkeküla ja supelranna rajamiseks, katastriüksuse jagamine ja sihtotstarbe muutmine,
liikluskorralduse põhimõtete määramine, tehnovõrkude, trasside ja tehnorajatiste asukoha
määramine, hoonestuse ja haljastuse põhimõtete ning ulatuse määramine,
keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks, seadustest ja teistest
õigusaktidest tulenevate kitsenduste ja servituutide ulatuse määramine. Detailplaneeringuga
on alale kavandatud valdavalt puhkeotstarbelised ehitised, mis jäävad põhijoonisel näidatud
supelranna alast väljapoole, ligikaudu 25 m kaugusele veekogu põhikaardile kantud
veepiirist. Sellest tulenevalt tehakse planeeringuga ettepanek muuta kehtivat Paikuse valla
üldplaneeringut ehituskeeluvööndi vähendamise osas hoonestusalade ulatuses 50 meetrilt 25
meetrile.
Planeeritaval alal kehtivaid detailplaneeringuid ei ole.
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (edaspidi KeHJS)
tulenevalt on koostatud detailplaneeringu KSH eelhinnang (Lemma OÜ töö). KeHJS § 22
kohaselt on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala
keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese
tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. KSH eelhinnangus leitakse kokkuvõtvalt, et
detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei oma keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse mõistes olulist keskkonnamõju. Lähtuvalt eelnevast jäeti
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise menetlus algatamata.
Planeeringuga kavandatav
Seljametsa järve katastriüksusest moodustatakse supelranda teenindav üldkasutatav maa,
Seljametsa järve piires veekogude maa, alajaama tarbeks tootmismaa ning puhkeküla
majutushoonetele ärimaa sihtotstarbega katastriüksused.
POS 1 – POS 7: pindalad vastavalt 1286 m2, 1316 m2, 1552 m2, 1778 m2, 1343 m2, 1216 m2,
1636 m2; krundi kasutamise sihtotstarve ärimaa (Ä) 100%; hoonestuse kasutamise
sihtotstarve 12110 majutushooned; max hoonetealune pind krundil 80 m2 (majutushoone 60
m2 + abihoone 20 m2); 2 hoonet krundil (majutus- ja abihoone); hoonete korruselisus 1,
kõrgus max 5 m.
POS 8: pindala 1,62 ha; krundi kasutamise sihtotstarve üldkasutatav maa (ÜM) 100%;
hoonestuse kasutamise sihtotstarve 24112 supelrannarajatis; max hoonetealune pind krundil
120 m2 (rannakabiinide/moodulmajade max ehitisealune pind 20 m2, rannakioskil 60 m2); 4
hoonet krundil; hoonete korruselisus 1, kõrgus max 5 m.
POS 9: pindala 8,74 ha; krundi kasutamise sihtotstarve veekogude maa (V) 100%.
POS 10: pindala 76 m2; krundi kasutamise sihtotstarve tootmismaa 100%; ehitusõigus
antakse rajatistele.
Kruntide hoonestusala kavandamisel on arvestatud olemasoleva olukorra, vajalike kujade
ning planeeringualale laienevate piirangute ja kitsendustega. Planeeritud hoonestusala
paikneb 4 m kaugusel krundipiirist või 8 m kaugusel kõrval asuvast hoonestusalast.
Supelranna alale on lubatud ehitada supelranna teenindamiseks vajalikke rajatisi, nagu
riietuskabiinid, rannainventar (prügikastid, pingid, mänguväljaku ja veega seotud
atraktsioonid jne), sild. Planeeringualale on näidatud kolm võimalikku rannakabiini asukohta.
Täpne lahendus tuleb anda eraldi projektiga.
Tootmismaa krundile on lubatud rajatisi ehitada kogu krundi ulatuses.
Kavandatavate hoonete arhitektuur peab olema kaasaegne ning olemasolevasse miljöösse
sobiv. Käesoleva planeeringuga antakse alale vaid üldised arhitektuursed suunised.
Planeeringuala hoonestus peab moodustama arhitektuurse terviklahenduse. Hooned ja
rajatised projekteeritakse terviklikult koos hoonete vahelise ruumi, haljastuse, piirete,
maastiku, teede jm ruumielementidega.
Hooned peavad jääma krundile määratud hoonestusala sisse. Hoonestusalale ehitamisel tuleb
järgida kujadest tingitud nõudeid. Planeeritud hoonete projekteerimisel tuleb arvestada
valdavalt levinud ressursisäästliku ehitusviisiga. Vajadusel tuleb kaaluda alternatiivenergia
kasutusvõimalusi, nagu näiteks vihmavee taaskasutus ja päikeseenergia kasutamine. Kalda
alale rajatud ehitised peavad olema visuaalselt esteetilised ka järve poolt vaadates ning
2
ehitamisel tuleb tagada vaba juurdepääs veekogule või kallasrajale. Ehitamisel veekogude
kalda piirkonnas tuleb silmas pidada vastava ala ehitusgeoloogilisi tingimusi.
Hoonete projekteerimisel tuleb kasutada lihtsat arhitektuurikeelt. Majade värvitoonid ja
materjal peavad haakuma lähiümbruse kontekstiga. Uute hoonete ehitamisel tuleb eelistada
naturaalseid materjale nagu puit, roog, kivi, aga ka metall. Vältida tuleb plekk- ja
plastmaterjalide kasutamist ning eredaid värve ja neoontoone.
Abihoonete välisviimistlus peab harmoneeruma põhihoonega. Katuse kalde suuna valimisel
on soovituslik arvestada energiasäästu ning looduslike tingimustega (valdav tuulesuund,
päikese liikumise trajektoor). Kasutada tuleb piiratud arvu katusekaldeid ja katuse
värvitoone, kõrvuti rajatavate hoonete puhul tuleb vältida väikeseid katusekallete erinevusi
(näiteks 45° ja 50°) või suurt katusekallete vahelduvust.
Piirdeaiad võib ehitada piki krundi piire kuni 1,5 m kõrgused, piirded tuleb rajada vajadusel,
soovitavalt looduslähedased puit-latt aiad, keelatud on läbipaistmatute plankpiirete rajamine.
Ehitiste juurde rajatavad teed ja elektriliinid ei tohi vähendada maastiku esteetilist väärtust.
Uued tänavavalgustuse ja elektriliinid on soovitatav rajada maakaablina.
Planeeritava ala kruntideks jagamine, krundi ehitusõigus ja hoonestusala piiritlemine on
esitatud planeeringu seletuskirja punktides 3.3 kuni 3.5 ja põhijoonisel. Planeeringuga
määratud arhitektuurinõuded ehitistele seletuskirja punktis 3.6.
Planeeringuala liiklus- ja parkimiskorraldus on lahendatud kehtivatele normatiividele ja
standarditele vastavalt. Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 19277 Paikuse–Tammuru km
4,51-4,93. Juurdepääs on kavandatud olemasoleva ristumiskoha kaudu riigitee km 4,93.
Tegemist on olemasoleva kruuskattega teega, mille ristumiskoht tuleb kavandada tolmuvaba
kattega. Kaks praegust kruuskattega mahasõitu ei ole nõuetekohaselt välja ehitatud ning on
planeeritud likvideeritavaks. Teedevõrk on kavandatud olemasolevale kruuskattega alale, v.a
majutushoonete esine teelõik. Juurdepääs hoonestusaladeni on kavandatud mööda RMK-le
kuuluvat metsateed. Lubatud on mootorsõidukite ja operatiivautode (prügi-, päästeauto)
ligipääs. Planeeringulahenduse rajamisega ei tõkestata tee senist kasutust.
Planeeringulahenduse realiseerimisel kaasneda võiva tee seisundi halvenemisel tuleb tee
korrastada. Korrastuse all on mõeldud olemasoleva teekatte parandamist (aukude
likvideerimine, ehitustööde eelse seisundi tagamine). Säilima peab praegune teekate.
Korrastustööde käigus ei ole lubatud tee laiendamine kaitseala arvelt ja kahjustada
puittaimestikku ja kooslust. Ala idaossa on planeeritud 26-kohaline avalik parkla rannaala
tarbeks, millest 12 kohta paiknevad naaberkinnistul. Majutushoonete parkimine tuleb
lahendada kinnistusiseselt. Parkla tuleb rajada vett läbilaskvast materjalist. Sademevett ei ole
kavandatud eraldi koguda, vaid imbub loomulikul teel. Vajadusel tuleb planeeringuala
piirkonnas Paikuse-Tammuru tee äärde paigaldada peatumist ja parkimist keelavad
liiklusmärgid või teemärgised. Päästeautode juurdepääs ja ümberpööramine toimub
planeeringualal mööda ringselt paiknevat teed või ümberpööramiskohas. Rannaalale ning
majutushoonete juurde kalda äärde on näidatud perspektiivne avalikult kasutatav jalgtee koos
valgustusega, mis soodustab liikumist mööda kallasrada ning ligipääsu järvele. Lubatud on
ehitada rajatisi (nt trepid, purded) nõlval liikumiseks ja juurdepääsuks järvele. Kallasrada
peab jääma katkematult läbitavaks. Keskkonnaministri määruse nr 25 "Veesõidukite
hoidmise ja kasutamise nõuded" § 4 lg 1 kohaselt on sisepõlemismootoriga veesõidukitega
sõitmine Seljametsa järvel keelatud.
Teed, liiklus- ja parkimiskorraldus on kirjeldatud planeeringu seletuskirja punktis 3.7 ja
3
põhijoonisel.
Seljametsa järve ümbrus on väärtuslik ja atraktiivne puhkeala ning oluline on hoida sealset
looduslikku, meeldivat ning vabas õhus ajaveetmist soodustavat keskkonda. Olemasolevat
kõrghaljastust tuleb maksimaalselt säilitada, et tagada ala liigendatus erinevateks mõttelisteks
välisruumideks. Lubatud on rajada ehitisi vastavalt planeeringus toodule, ent maksimaalselt
tuleb säilitada olemasolevat kõrghaljastust. Uusistutuste täpne paigutus ja liigiline koosseis
tuleb täpsustada edasise projekteerimise käigus, milleks on soovituslik tellida eraldi
maastikuarhitektuurne projekt. Hoonestusaladel tuleb igakordselt eraldi lahendada puude
mahavõtmine/säilitamine ning haljastuslahenduse andmine konkreetse ehitusprojekti raames.
Haljastus ja heakorra põhimõtted on kirjeldatud planeeringu seletuskirja punktis 3.8.
Jäätmed tuleb sortida tekkekohas ja seejärel liigiti koguda, et võimaldada nende
taaskasutamist. Jäätmemajandus Pärnu linnas on reguleeritud jäätmehoolduseeskirjaga.
Planeeringuala veega varustamiseks on kavandatud kaks puurkaevu, mille kaudu võetakse
vett alla kümne kuupmeetri ööpäevas. Puurkaevust on kavandatud veetoru igale
hoonestusalale. Tuletõrjevesi on kavandatud võtta järvest kuivhüdrandiga. Tuletõrje
veevarustus peab vastama siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17 ja EVS 812-
6:2012+A1+A2. Planeeritud hooned on II ja V kasutusviisiga. Välise kustutusvee tagamine
tuleb lahendada vastavuses siseministri 18.02.2021 määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise,
katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning
kord“ sätestatule. Planeeritud veetorustiku ning tuletõrjehüdrantide asukoht on näidatud
planeeringu põhijoonisel.
Planeeringualal on põhjavesi suhteliselt hästi kaitstud, mistõttu otsene põhjavee reostumise
oht puudub. Krundil puudub ühiskanalisatsioon. 2023. a jaanuari seisuga ei ole teada
Seljametsa järve vee seisund, mistõttu on reovee kogumiseks planeeritud lekkekindlad
kogumismahutid ning korraldada tuleb selle vedu kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja
-kanalisatsiooni arendamise kavas määratud purgimissõlme.
Planeeringualal ei asu sademeveekanalisatsiooni. Sademevesi on ette nähtud immutada
lokaalselt. Vertikaalplaneerimise lahendus tuleb täpsustada edasiste projekteerimistööde
käigus. Sademevett ei tohi juhtida naaberkinnistutele.
Planeeringualal ei paikne elektriliine. Detailplaneeringu alale on projekteeritud (Leonhard
Weiss OÜ töö nr LR3649) alajaam. Elektrivarustus on planeeritud vastavalt Elektrilevi OÜ
poolt 21.04.2022 väljastatud tehnilistele tingimustele nr 407201. Planeeringuala toide on
planeeritud Sööda: (Pärnu M) alajaamast. Seljametsa järve kinnistule on ette nähtud
piirkonnas oleva projektiga komplektalajaam. Planeeritavate objektide elektrivarustus ning
tänavavalgustuskaabel on ettenähtud planeeritud alajaamast 0,4 kV maakaablitega. Iga
krundi tarbeks on planeeritud liitumis- ja jaotuskilp. Elektrikaablid on planeeritud sõidutee
äärde. Sõidu- ja jalgtee äärde on näidatud perspektiivne tänavavalgustuskaabel koos
tänavavalgustuspostide ligikaudse asukohaga. Sõidutee äärde on näidatud perspektiivsete 10
ja 0,4 kV maakaablite koridor. Elektripaigaldise kaitsevöönd vastavalt majandus- ja
taristuministri 25.06.2015 määrusele nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis
tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ on maakaabelliini puhul 1 m
mõlemal pool liini serva. Planeeringuga tehakse ka ettepanek tehnovõrgu servituudi
seadmiseks.
Soojavarustus tuleb lahendada lokaalselt eraldi projektiga. Käesoleva planeeringuga ei
4
kavandata alale sidekommunikatsioone.
Tehnovõrkude ja -rajatistega seonduv ning servituutide põhimõttelised ettepanekud on
toodud planeeringu seletuskirja punktis 3.9 ja põhijoonisel.
Planeeringu elluviimisega ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks
tuleb tagada, et püstitatavad hooned ja rajatised ei kahjustaks naaberkatastriüksuste
kasutamise võimalusi ei ehitamise ega kasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise käigus
tekitatud kahjud hüvitab katastriüksuse igakordne omanik, kelle poolt kahju põhjustanud
tegevus lähtus.
Detailplaneeringu seletuskirja punktis 3.13 „Planeeringu elluviimise tegevuskava“
käsitletakse planeeringu elluviimiseks vajalikke tegevusi ja nende järjekorda. Kõik
arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee
kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Riigiteega liitumise või
ristumiskoha ümberehituse korral tuleb taotleda nõuded projektile Transpordiametilt. Kui
kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi või kavandatakse
muudatusi riigitee kaitsevööndis, tuleb menetlusse kaasata Transpordiamet. Surju metskond
35 kinnistule (62401:001:1653) on planeeritud osaliselt parkla ja ligipääsutee ning
madalkaabelliin, perspektiivne valgustuskaabel ja valgustite perspektiivsete 10 ja 0,4 kV
maakaablite koridor. Eelpool nimetatud ehitiste rajamiseks tuleb koostada ehitusprojektid
ning kooskõlastada need Riigimetsa Majandamise Keskusega. Samuti tuleb seada servituut.
Planeeritud supelrand, parkla ja järvega piirnev jalgtee on mõeldud avalikuks kasutuseks.
Planeeringu rakendamiseks sõlmitakse enne detailplaneeringu kehtestamist planeeritava ala
kinnisasjade omanike ja Pärnu linna vahel haldusleping detailplaneeringukohaste rajatiste
väljaehitamiseks. Planeeringu elluviimine toimub vastavalt lepingule. Detailplaneering on
pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostatavatele maakorralduslikele ja
tehnilistele projektidele. Planeeringualal koostatavad ehitusprojektid peavad vastama Eesti
Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele.
Käesoleva detailplaneeringu alusel ei ole Pärnu Linnavalitsusel kohustust välja ehitada
detailplaneeringukohaseid rajatisi sealhulgas avalikuks kasutamiseks ettenähtud tee ja sellega
seonduvad rajatised, haljastus, välisvalgustus ning tehnorajatised.
Detailplaneeringuga on määratud hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas
tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimalikud asukohad.
Tehniliste takistuste ilmnemisel paigaldatakse hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalikud
ehitised, sealhulgas tehnovõrgud ja -rajatised ning avalikule teele juurdepääsuteed, lähimale
tehniliselt sobivaimale võimalikule alale.
Planeeringulahendusega on tutvutud Paikuse osavallakogu 26.05.2022 koosolekul ja esitatud
lahenduse täiendamiseks ettepanekuid, millega on planeeringu koostamisel arvestatud.
Detailplaneeringu eelnõu avalik väljapanek toimus 13.07. – 12.08.2022, mille käigus esitati
arvamused Pärnu Linnavalitsuselt, Rahandusministeeriumilt, Transpordiametilt ja Riigimetsa
Majandamise Keskuselt. Detailplaneeringu eelnõu avalik arutelu toimus 16.09.2022, millel
osales ka planeeringuala naaberkinnistu omanik. Otsustati avaliku väljapaneku ja arutelu
käigus tehtud ettepanekuid arvestades planeeringulahendust täiendada ja esitada see
linnavalitsusele edasiseks menetlemiseks.
Detailplaneeringu on kooskõlastanud Päästeamet (31.10.2022 kiri nr 7.2-3.4/6774-2,
kooskõlastus nr 2886-2022-2), Terviseamet (21.10.2022 kiri nr 9.3-1/22/8550-2),
5
Põllumajandus- ja Toiduamet (17.11.2022 kiri nr 6.2-2/49286), Transpordiamet (10.11.2022
kiri nr 7.2-2/22/861-8), Keskkonnaamet (10.03.2023 kiri nr 6-2/23/3337-2), Riigimetsa
Majandamise Keskus (15.11.2022 kiri nr 3-1.1/2022/249).
Planeeringulahendus on arvamuse andmiseks esitatud Rahandusministeeriumile, milline on
arvamuse edastanud 18.07.2022 kirjaga 15-3/8331-2 ja 23.11.2022 kirjaga nr 15-3/8331-2,
määranud mh täiendavaks koostöötegijaks Transpordiameti, Maa-ameti, Põllumajandus- ja
Toiduameti ning võrguvaldajad ja naaberkinnistute omanikud, sh kinnisasjade omanikud,
kelle kinnistud on teisel pool planeeringualaga piirnevat Paikuse-Tammuru teed.
Planeeringulahendus on arvamuse andmiseks esitatud naaberkinnisasja omanikele ja Pärnu
Linnavalitsuse spetsialistidele. Lahendust on arvamuste kohaselt täiendatud, linnavalitsuse
ametnike vastav menetlus on läbitud 02.10.2022 seisuga.
Maa-amet on planeeringulahendusega tutvunud ning teavitab 21.10.2022 kirjas nr 6-
3/22/678-6, et Seljametsa järve kinnistu detailplaneeringul ei ole puutumust riigi omandis
olevate kinnisasjadega, mille valitseja on Keskkonnaministeerium ning valitsema volitatud
asutus Maa-amet, ega reformimata maaüksustega. Samuti ei ole puutumust keskkonnaregistri
maardlate nimistus asuvate maardlatega ega geodeetiliste märkidega.
Detailplaneeringuga on kavandatud Surju metskond 35 kinnistule osa avalikuks kasutamiseks
ettenähtud parklast, mistõttu on planeeringuala menetluse käigus laiendatud ja
kooskõlastatud. Nimetatud tegevus fikseeritakse vastuvõtmise etapis ja sellest teavitatakse
seejärel avalikkust.
Avaliku väljapaneku korraldamise eesmärgiks on avalikkuse kaasamine planeeringu
koostamise protsessi, et välja selgitada kõikide planeeringust huvitatud isikute seisukohad
planeeringu lahenduse osas. Pärast huvitatud isikute seisukohtade selgumist on võimalik, et
järgnevates planeerimismenetluse etappides võib linnavalitsuse kaalutlusotsuste tulemusel
planeeringulahendus muutuda, sest planeerimismenetluse eesmärk on tagada võimalikult
paljusid osapooli rahuldava lahenduse leidmine planeeringu kehtestamise hetkeks.
Lähtudes eeltoodust ja planeerimisseaduse § 86 ning § 142 lg 2 alusel
1. Võtta vastu Pärnu linnas Seljametsa külas Seljametsa järve kinnistu detailplaneering
(juurde lisatud).
2. Pärnu Linnavalitsusel korraldada punktis 1 nimetatud detailplaneeringu avalik väljapanek.
3. Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades vaide Pärnu
Linnavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule
halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
4. Otsus jõustub teatavakstegemisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Metsaoja
volikogu esimees
6
Lisa
Pärnu Linnavolikogu 20.04.2023
otsuse nr 16 juurde 29 lehel
Kobras OÜ
Registrikood 10171636
[email protected]
TÖÖ NR 2022-067
Märts 2023
Huvitatud isik: Greenadvice OÜ
PÄRNU LINNAS SELJAMETSA KÜLAS SELJAMETSA
JÄRVE KINNISTU DETAILPLANEEING
Juhataja: Erki Kõnd
Vastutav spetsialist: Priit Paalo
Planeerijad: Teele Nigola
Kreete Lääne
Kontrollija: Priit Paalo
Objekti asukoht: Pärnu maakond, Seljametsa küla, Seljametsa järve kinnistu
X= 6467300 , Y= 539350
Pärnu linnas Seljametsa külas Seljametsa järve kinnistu detailplaneering
Töö nr 2022-067
ad
ÜLDINFO
TÖÖ NIMETUS: Pärnu linnas Seljametsa külas Seljametsa järve kinnistu detailplaneering
OBJEKTI ASUKOHT: Pärnu maakond, Pärnu linn, Seljametsa küla, Seljametsa järve kinnistu (kü
56801:001:1381)
TÖÖ EESMÄRK: Ehitusõiguse ja arhitektuursete tingimuste määramine puhkeküla ja
supelranna rajamiseks, katastriüksuse jagamine ja sihtotstarbe muutmine,
liikluskorralduse põhimõtete määramine, tehnovõrkude, trasside ja
tehnorajatiste asukoha määramine, hoonestuse ja haljastuse põhimõtete
ning ulatuse määramine, keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga
kavandatu elluviimiseks, seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate
kitsenduste ja servituutide ulatuse määramine. Projekteeritava ala pindala
on 113 800 m2.
TÖÖ LIIK: Detailplaneering
TÖÖ TELLIJA: Greenadvice OÜ
Registrikood 11527710
Kontaktisik: Maik Teiv
Tel 528 9790
KOHALIK OMAVALITSUS: Pärnu Linnavalitsus
(otsustaja) Janno Poopuu, linnakujunduse spetsialist
Tel 4448346
[email protected]
TÖÖ TÄITJA: Kobras OÜ
Registrikood 10171636
Riia 35, 50410 Tartu
Tel 730 0310
http://www.kobras.ee
Projektijuht / planeeringu Priit Paalo – projektijuht, volitatud maastikuarhitekt tase 7
koostajad: Tel 730 0310
[email protected]
Teele Nigola - volitatud maastikuarhitekt tase 7
Tel 518 7602,
[email protected]
Kreete Lääne – maastikuarhitekt-planeerija
Tel 730 0310, 5349 3611
[email protected]
Konsultandid: Urmas Uri – geoloog, keskkonnaekspert (KMH0046)
Noeela Kulm – keskkonnaekspert
Erki Kõnd – projektijuht, projekteerija
Kontrollijad: Priit Paalo - volitatud maastikuarhitekt tase 7
Ene Kõnd – tehniline kontrollija
Aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn, Seljametsa küla, Seljametsa järve kinnistu (kü 56801:001:1381)
Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Priit Paalo 2 / 21
Pärnu linnas Seljametsa külas Seljametsa järve kinnistu detailplaneering
Töö nr 2022-067
ad
Kobras OÜ litsentsid / tegevusload:
1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsentsid:
KMH0046 Urmas Uri; KMH0159 Noeela Kulm.
2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid:
Urmas Uri; Teele Nigola.
3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379:
Hüdrogeoloogilised uuringud; Hüdrogeoloogiline kaardistamine.
4. Maakorraldustööde tegevuslitsents nr 635 MA-k.
5. MTR-i majandustegevusteated:
• Ehitusuuringud EG10171636-0001;
• Ehitusprojekti ekspertiis EK10171636-0002;
• Omanikujärelevalve EO10171636-0001;
• Projekteerimine EP10171636-0001;
• Muinsuskaitse E 377/2008.
6. Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud:
• Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00;
• Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00;
• Maaparanduse uurimistöö MU0010-00;
• Maaparanduse ekspertiis MK0010-00.
7. Muinsuskaitseameti pädevustunnistus PT 606/2012:
Mälestise liigid: ehitismälestis, ajaloomälestis, maailmapärandi objektil asuv ehitis.
Tööde liik: konserveerimise ja restaureerimise projektide koostamine, konserveerimis- ja restaureerimistööde
tegevuskavade koostamine maastikuarhitektuuri valdkonnas, muinsuskaitseline järelevalve, planeeringu
muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja uuringu tegevuskavade koostamine.
8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit- ja reoveest
proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 2074/22, Tanel Mäger – Nr 2075/22.
9. Kutsetunnistused:
• Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 176863 – Tanel Mäger;
• Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 167534 – Erki Kõnd;
• Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 131647 – Oleg Sosnovski;
• Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 180897 – Martin Võru;
• Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 167600 – Ervin R. Piirsalu;
• Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutsetunnistus nr E000482 – Ervin R. Piirsalu;
• Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr E004017 – Kert Kartau;
• Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutsetunnistus nr E004029 – Kert Kartau;
• Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 142815 – Teele Nigola;
• Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 152113 – Kadri Kattai;
• Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 155387 – Priit Paalo;
• Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 109264 – Teele Nigola;
• Geodeet, tase 7, kutsetunnistus nr 131951 – Ivo Maasik;
• Geodeet, tase 7, kutsetunnistus nr 131953 – Marek Maaring;
• Maakorraldaja, tase 6, kutsetunnistus nr 141508 – Ivo Maasik;
• Markšeider, tase 6, kutsetunnistus nr 135966 – Ivo Maasik.
Aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn, Seljametsa küla, Seljametsa järve kinnistu (kü 56801:001:1381)
Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Priit Paalo 3 / 21
Pärnu linnas Seljametsa külas Seljametsa järve kinnistu detailplaneering
Töö nr 2022-067
ad
I SELETUSKIRI
SISUKORD
1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA EESMÄRK ........................................................................................ 6
1.1. ARVESTAMISELE KUULUVAD KEHTESTATUD PLANEERINGUD JA DOKUMENDID ............................................ 6
1.2. OLEMASOLEVAD ALUSPLAANID JA MUU INFO ALA KOHTA ..................................................................................... 6
1.3. DETAILPLANEERINGU KOOSTAJAD ..................................................................................................................................... 6
2. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS .................................................................................................... 6
2.1. ÜLDINFO ......................................................................................................................................................................................... 6
2.2. PLANEERINGUALA ISELOOMUSTUS .................................................................................................................................... 8
2.3. LINNAEHITUSLIKE JA FUNKTSIONAALSETE SEOSTE ANALÜÜS ................................................................................ 9
2.4. PLANEERINGUALAL KEHTIVAD KITSENDUSED ............................................................................................................... 9
3. PLANEERIMISETTEPANEK ..................................................................................................................................... 10
3.1. PLANEERINGU KONTSEPTSIOON .......................................................................................................................................10
3.2. ÜLDPLANEERINGU MUUTMISE ETTEPANEK...................................................................................................................10
3.3. PLANEERITAVA ALA KRUNTIDEKS JAGAMINE ...............................................................................................................11
3.4. KRUNDI EHITUSÕIGUS ............................................................................................................................................................11
3.5. KRUNDI HOONESTUSALA PIIRITLEMINE .........................................................................................................................11
3.6. ARHITEKTUURINÕUDED EHITISTELE .................................................................................................................................11
3.7. TEED, LIIKLUS- JA PARKIMISKORRALDUS ........................................................................................................................12
3.8. HALJASTUS JA HEAKORRA PÕHIMÕTTED ......................................................................................................................15
3.9. TEHNOVÕRKUDE JA -RAJATISTE ASUKOHAD ...............................................................................................................15
3.9.1. VEEVARUSTUS, SH TULETÕRJE VEEVARUSTUS .....................................................................................................15
3.9.2. REOVEEKANALISATSIOON ............................................................................................................................................15
3.9.3. VERTIKAALPLANEERIMINE, SADEMEVESI JA DRENAAŽ ....................................................................................15
3.9.4. ELEKTRIVARUSTUS, SH VÄLISVALGUSTUS ..............................................................................................................16
3.9.5. SOOJAVARUSTUS .............................................................................................................................................................16
Aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn, Seljametsa küla, Seljametsa järve kinnistu (kü 56801:001:1381)
Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Priit Paalo 4 / 21
Pärnu linnas Seljametsa külas Seljametsa järve kinnistu detailplaneering
Töö nr 2022-067
ad
3.9.6. TELEKOMMUNIKATSIOONIVARSUSTUS..................................................................................................................16
3.9.7. SERVITUUTIDE SEADMISE ETTEPANEKUD ..............................................................................................................16
3.10. KESKKONNATINGIMUSED PLANEERINGUGA KAVANDATU ELLUVIIMISEKS ..................................................16
3.11. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED .......................................................................18
3.12. PLANEERINGU KEHTESTAMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAJA .......................................18
3.13. PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA ................................................................................................................18
4. KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE ............................................................................................... 19
II JOONISED
Joonis 1. Asukohajoonis M 1:100 000 / A4
Joonis 2. Funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed M 1:10 000 / A4
Joonis 3. Olemasolev olukord M 1:1000 / A2
Joonis 4. Põhijoonis M 1:1000 / A2
Joonise illustratsioon
Aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn, Seljametsa küla, Seljametsa järve kinnistu (kü 56801:001:1381)
Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Priit Paalo 5 / 21
Pärnu linnas Seljametsa külas Seljametsa järve kinnistu detailplaneering
Töö nr 2022-067
ad
I SELETUSKIRI
1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA EESMÄRK
Detailplaneeringu koostamise aluseks on Pärnu Linnavalitsuse 10. jaanuari 2022. aasta korraldus nr 21 „Pärnu
linnas Seljametsa külas Seljametsa järve kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ja detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“. Detailplaneeringu eesmärgiks on ehitusõiguse ja
arhitektuursete tingimuste määramine puhkeküla ja supelranna rajamiseks, katastriüksuse jagamine ja
sihtotstarbe muutmine, liikluskorralduse põhimõtete määramine, tehnovõrkude, trasside ja tehnorajatiste
asukoha määramine, hoonestuse ja haljastuse põhimõtete ning ulatuse määramine, keskkonnatingimuste
seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks, seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate kitsenduste ja
servituutide ulatuse määramine.
1.1. ARVESTAMISELE KUULUVAD KEHTESTATUD PLANEERINGUD JA DOKUMENDID
• Riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/74 kehtestatud „Pärnu maakonnaplaneering
2030+“.
• Paikuse Vallavolikogu 15. juuni 2009 määrusega nr 8 kehtestatud „Paikuse valla üldplaneering“.
• DP Projektbüroo OÜ töö nr 11-20-DP „Seljametsa puhkepargiala detailplaneeringu eskiislahendus“.
• Lemma OÜ töö versioon 06.01.2022 „Pärnu linna Seljametsa küla Seljametsa puhkepargiala
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang“.
• Crotalus OÜ 2022 töö „Seljametsa kivisisaliku eksperthinnang“.
1.2. OLEMASOLEVAD ALUSPLAANID JA MUU INFO ALA KOHTA
Detailplaneeringu alusplaaniks on Georam OÜ töö nr 248/20-22 (mõõdistatud 29.12.2021, 1:500). Täiendav
info planeeringuala ja selle kontaktvööndi osas tugineb Maa-ameti kaardirakenduse andmetele.
1.3. DETAILPLANEERINGU KOOSTAJAD
Käesoleva detailplaneeringu koostamises osalesid Kobras OÜ poolt maastikuarhitekt-planeerijad Priit Paalo ja
Kreete Lääne ning kontrollis Ene Kõnd.
2. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS
2.1. ÜLDINFO
Planeeringuala on 113 800 m2 suurune ning hõlmab Pärnu linnas Seljametsa külas asuvat Seljametsa järve
kinnistut (kü 56801:001:1381). Kinnistu kasutamise sihtotstarve on 60% veekogude maa ning 40%
maatulundusmaa. 2,29 ha kinnistust on metsamaa ja 9,09 ha muu maa kõlvik. Seljametsa järv on avalikult
kasutatav veekogu ning on registreeritud Keskkonnaregistri veekogude nimistus tehisjärvena tunnusega
VEE2064550. Juurdepääs toimub Paikuse-Tammuru teelt nr 19277 Surju metskond 35 kinnistult mööda
olemasolevat kruuskattega teed.
Paikuse valla üldplaneeringuga on alale määratud reserveeritud puhkeala (P2) hoonete ehitamise õigusega.
Tegu on puhketegevuse ja turismi teenindamisele suunatud ehitiste ja neid teenindavatele infrastruktuuridele
ette nähtud alaga. Planeeringuala asukoht on näidatud planeeringu joonisel 1.
Aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn, Seljametsa küla, Seljametsa järve kinnistu (kü 56801:001:1381)
Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Priit Paalo 6 / 21
Pärnu linnas Seljametsa külas Seljametsa järve kinnistu detailplaneering
Töö nr 2022-067
ad
Pilt 1. Vaade Seljametsa järvele Paikuse-Tammuru tee poolt (foto 16.09.2022).
Pilt 2. Liivapaljand Seljametsa järve kirdenurgas (foto 16.09.2022).
Aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn, Seljametsa küla, Seljametsa järve kinnistu (kü 56801:001:1381)
Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Priit Paalo 7 / 21
Pärnu linnas Seljametsa külas Seljametsa järve kinnistu detailplaneering
Töö nr 2022-067
ad
Planeeringuala piirneb alljärgnevate katastriüksustega:
Põhjas:
• 19277 Paikuse-Tammuru tee (56801:001:0435), katastriüksuse sihtotstarve 100% transpordimaa.
Läänes, lõunas, idas:
• Surju metskond 35 (62401:001:1653), katastriüksuse sihtotstarve 75% maatulundusmaa, 25%
kaitsealune maa.
2.2. PLANEERINGUALA ISELOOMUSTUS
Planeeringuala paikneb Pärnu linnas Seljametsa järve piirkonnas ning on suures ulatuses ümbritsetud Vaskjõe
looduskaitsealaga. Ca 80% alast moodustab avalikult kasutatav tehisveekogu. Maapind on ühtlase tasase
languga veekogu poole ning terves ulatuses kaetud metsaga, v.a olemasolevate kruuskattega teede ulatuses.
Absoluutkõrgused jäävad vahemikku ca 11,66 – 16,5 m. Vahetult veepiiri ääres paikneb ca 1 – 10 m laiune ning
kuni 5 m kõrgune nõlv. Veekogu lõunapiiril langeb nõlva kõrgus ca 70 m pikkusel lõigul ümbritseva
maapinnaga samasse tasapinda.
Seljametsa järve kasutab kohalik kogukond suvisel perioodil puhkealana supluseks, kalastamiseks ja muud liiki
vaba aja veetmiseks. Juurdepääs kinnistutele on ala kirdenurgast olemasoleva Paikuse-Tammuru
kõrvalmaanteelt lähtuva kruuskattega tee kaudu. Kinnistul ei paikne tehnovõrke ega hooneid.
Planeeringuala olemasolev olukord on toodud joonisel 3.
Pilt 3. Seljametsa järve kaldaala on suures osas ca 1 – 10 m laiuse ribana kuni 5 m kõrgune (foto 16.09.2022).
Aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn, Seljametsa küla, Seljametsa järve kinnistu (kü 56801:001:1381)
Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Priit Paalo 8 / 21
Pärnu linnas Seljametsa külas Seljametsa järve kinnistu detailplaneering
Töö nr 2022-067
ad
2.3. LINNAEHITUSLIKE JA FUNKTSIONAALSETE SEOSTE ANALÜÜS
Planeeritav maa-ala paikneb Pärnu maakonnas Seljametsa küla kaguosas. Pärnu kesklinn asub linnulennult ca
10 km kaugusel loodes. Lähimad bussipeatused paiknevad linnulennult ca 660 m kaugusel loode ja ida suunas.
Ala külgneb põhjast riigiteega nr 19277 Paikuse–Tammuru km 4,51-4,93. Riigitee 2020. aasta keskmine
ööpäevane liiklussagedus oli 763 autot. Kinnistuga piirnev tee on osa Seljametsa – Sikaselja ilusast teelõigust.
Teelt avaneb samuti ilus vaade järvele.
Lõunas, idas ja lääne suunas paikneb Vaskjõe looduskaitseala (reg kood KLO1000567), Kullipesa maaparanduse
maa-ala (väline tunnus: 6114760020120001) ning III ja II kategooria kaitsealuste liikide ja kivististe levikualad.
Lääneküljel paikneb Seljametsa maardla. Suur osa Seljametsa järve kinnistust on osa pärandkultuuri
pindobjektist Seljametsa (Sikasselja) karjäär. Planeeringuala vahetus läheduses ida suunas paiknevad kaks
geodeetilist punkti.
Planeeringuala funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed on toodud joonisel 2.
2.4. PLANEERINGUALAL KEHTIVAD KITSENDUSED
Planeeringualal paikneb avalikult kasutatav Seljametsa tehisjärv (registrikood VEE2064550). Seljametsa järv on
tüübina registris kui tehisjärv. Seadusest tulenevalt laienevad projektalale järgmised kitsendused:
• Ranna või kalda piiranguvöönd 50 m.
• Ranna või kalda ehituskeeluvöönd 25 m (LKS § 38 lg 1 p 5).
• Ranna või kalda ehituskeeluvöönd 50 m LKS § 38 lg 2).
• Ranna või kalda veekaitsevöönd 10 m.
• Kallasrada 4 m.
Vastavalt veeseaduse § 118 lg 5 ei ole veekaitsevööndit supelrannal ja supluskohal. Veekaitsevöönd on veekogu
kalda või ranna erosiooni ja hajuheite vältimiseks.
LKS § 38 lg 4 alusel ei laiene ehituskeeld supelranna teenindamiseks vajalikule rajatisele. Sama paragrahvi lg 5
alusel ei laiene ehituskeeld muuhulgas kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga
kavandatud tehnovõrgule ja -rajatisele ning avalikult kasutatavale teele.
Planeeringuala vahetus läheduses asuvad osaliselt järgmised piirangud: III kategooria kaitsealused liigid ja
kivistised (Buteo buteo - hiireviu, Lullula arborea - nõmmelõoke, Goodyera repens - roomav öövilge, Columba
oenas - õõnetuvi), maaparandussüsteemi maa-ala KULLIPESA, pärandkultuuri pindobjekt Seljametsa
(Sikasselja) karjäär, riigimaantee 19277 Paikuse-Tammuru tee kaitsevöönd. Kaitsealuste liikide leiukohad
paiknevad planeeringuala vahetus läheduses, mitte planeeringualal. Paikuse valla üldplaneeringuga on
kohalikele teedele kehtestatud 20 m laiune kaitsevöönd. Planeeringuala piirneb osaliselt Vaskjõe
looduskaitsealaga. Planeeringualal puuduvad muinsuskaitsealused objektid ning kultuurimälestised.
Olemasolev olukord kajastub joonisel 3.
Aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn, Seljametsa küla, Seljametsa järve kinnistu (kü 56801:001:1381)
Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Priit Paalo 9 / 21
Pärnu linnas Seljametsa külas Seljametsa järve kinnistu detailplaneering
Töö nr 2022-067
ad
3. PLANEERIMISETTEPANEK
3.1. PLANEERINGU KONTSEPTSIOON
Planeeringulahendus lähtub Pärnu Linnavalitsuse 10.01.2022 korraldusest nr 21 ja võtab arvesse olemasolevat
teede võrgustikku ning rajatisi. Käesoleva planeeringuga kavandatakse supelrand koos teenindava hoonestuse
ja rajatistega ning majutuse ja vaba aja veetmise teenust pakkuva puhkekülaga. Planeeringulahendus lähtub
Paikuse valla üldplaneeringust, on kooskõlas hea ehitustavaga ning arvestab avaliku ja kaasatavate huvidega.
Planeeringulahendus on toodud põhijoonisel (joonis 4).
3.2. ÜLDPLANEERINGU MUUTMISE ETTEPANEK
Suure osa kinnistust moodustab tehisjärv ning metsamaa kõlvik. Ümber järve kulgeb loodusliku ilmega
kruuskattega tee, mille ristumiskohtades on hõredam kõrghaljastus. Paikuse valla üldplaneeringuga on
Seljametsa järve kinnistule reserveeritud puhkeala hoonete ehitamise õigusega, mis on ette nähtud
puhketegevuse ja turismi teenindamisele suunatud ehitiste ja neid teenindavate infrastruktuuride alana. Samuti
on järve äärde kavandatud supluskoht. Supelrand on selleks üldplaneeringuga määratud ala veekogu ääres,
mille põhiülesanne on inimestele puhkuse võimaldamine (LKS § 42 lg 1). Sellest tulenevalt tehakse
planeeringuga ettepanek muuta kehtivat Paikuse valla üldplaneeringut ehituskeeluvööndi vähendamise osas
hoonestusalade ulatuses 50 meetrilt 25 meetrile.
Järvel, suurusega kuni 10 ha, on kalda ehituskeeluvööndi ulatuseks 25 m ja piiranguvööndi ulatuseks 50 m (LKS
§ 38 lg 1 p 5 ja § 37 lg 1 p 3). Üle viie meetri kõrgusel ja Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud
veekogu veepiirile lähemal kui 200 meetrit oleval kaldaastangul koosnevad kalda piiranguvöönd,
veekaitsevöönd ja ehituskeeluvöönd kaldaastangu alla kuni veepiirini jäävast alast ja kaitsevööndite ulatusest
(LKS § 35 lg 5). Seljametsa järve kaldaastangu kõrgus ei ulatu 5 meetrini, seega arvestatakse veekogu
kaitsevööndeid põhikaardile kantud veekogu veepiirist. Detailplaneeringuala on valdavalt metsamaa kõlvik, kus
erisusena on ehituskeeluvöönd kalda piiranguvööndi piirini, seega 50 meetrini veekogu põhikaardile kantud
veepiirist (LKS § 38 lg 2).
Kalda ehituskeeluvööndi vähendamisel arvestatakse kalda kaitse eesmärke ning lähtutakse taimestikust,
reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teedevõrgust ning väljakujunenud asustusest. Kalda
kaitse eesmärk on rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju
piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu
tagamine (LKS § 34).
Kalda piiranguvööndis asuvate metsade kaitse eesmärk on vee ja pinnase kaitsmine ja puhketingimuste
säilitamine, kus lageraielangi pindala ei tohi olla suurem kui kaks hektarit (LKS § 38 lg 2). Detailplaneeringu
realiseerumisel ei ületa hoonete ja taristu rajamiseks vajalikud raied lubatud ulatust. Detailplaneeringuga on
alale kavandatud valdavalt puhkeotstarbelised ehitised, mis jäävad põhijoonisel näidatud supelranna alast
väljapoole, ligikaudu 25 m kaugusele veekogu põhikaardile kantud veepiirist. Ala tervikuna arendatakse
linnalähedaseks puhkepiirkonnaks. Veekaitsevööndisse on kallasrajana näidatud perspektiivne avalikult
kasutatav tee ja selle valgustus, samuti järve äärde pääsemiseks trepid, kuhu pääseb mööda sama avalikult
kasutatavat teed. Seega on detailplaneeringus kavandatu kooskõlas kalda kaitse-eesmärgiga.
Aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn, Seljametsa küla, Seljametsa järve kinnistu (kü 56801:001:1381)
Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Priit Paalo 10 / 21
Pärnu linnas Seljametsa külas Seljametsa järve kinnistu detailplaneering
Töö nr 2022-067
ad
Seoses Seljametsa järve ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekuga on LKS § 40 lõike 4 punkt 2 kohaselt
tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga.
3.3. PLANEERITAVA ALA KRUNTIDEKS JAGAMINE
Planeeringuala on 100% reserveeritud puhkeala hoonete ehitamise õigusega. Seljametsa järve katastriüksusest
moodustatakse supelranda teenindav üldkasutatav maa, Seljametsa järve piires veekogude maa, alajaama
tarbeks tootmismaa ning puhkeküla majutushoonetele ärimaa sihtotstarbega katastriüksused.
3.4. KRUNDI EHITUSÕIGUS
Krundi ehitusõigus on esitatud põhijoonisel (joonis 4) krundi andmete ja ehitusõiguse tabelis.
3.5. KRUNDI HOONESTUSALA PIIRITLEMINE
Kruntide hoonestusala kavandamisel on arvestatud olemasoleva olukorra, vajalike kujade ning planeeringualale
laienevate piirangute ja kitsendustega. Planeeritud hoonestusala paikneb 4 m kaugusel krundipiirist või 8 m
kaugusel kõrval asuvast hoonestusalast.
Ehitiste kavandamisel tuleb lahendada hoonete vahelised kujad vastavalt siseministri 01. märtsi 2021 määrusele
nr 17 “Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“, mille § 22 lg 2 kohaselt peab hoonete vaheline kuja olema
vähemalt kaheksa meetrit. Kui hoonete vaheline kuja on vähem kui kaheksa meetrit, piiratakse tule levikut
ehituslike abinõudega.
Supelranna alale on lubatud ehitada supelranna teenindamiseks vajalikke rajatisi, nagu näiteks riietuskabiinid,
rannainventar (prügikastid, pingid, mänguväljaku ja veega seotud atraktsioonid jne), sild. Planeeringualale on
näidatud kolm võimalikku rannakabiini asukohta. Täpne lahendus tuleb anda eraldi projektiga.
Tootmismaa krundile on lubatud rajatisi ehitada kogu krundi ulatuses.
3.6. ARHITEKTUURINÕUDED EHITISTELE
Kavandatavate hoonete arhitektuur peab olema kaasaegne ning olemasolevasse miljöösse sobiv.
Detailplaneeringu ala jääb Seljametsa küla hajaasustusalale, kus miljööd kujundavad peamiselt maakasutus ja
looduskeskkond. Käesoleva planeeringuga antakse alale vaid üldised arhitektuursed suunised. Planeeringuala
hoonestus peab moodustama arhitektuurse terviklahenduse. Hooned ja rajatised projekteeritakse terviklikult
koos hoonete vahelise ruumi, haljastuse, piirete, maastiku, teede jm ruumielementidega.
Hooned peavad jääma krundile määratud hoonestusala sisse. Hoonestusalale ehitamisel tuleb järgida kujadest
tingitud nõudeid. Planeeritud hoonete projekteerimisel tuleb arvestada valdavalt levinud ressursisäästliku
ehitusviisiga. Vajadusel tuleb kaaluda alternatiivenergia kasutusvõimalusi, nagu näiteks vihmavee taaskasutus
ja päikeseenergia kasutamine. Kalda alale rajatud ehitised peavad olema visuaalselt esteetilised ka järve poolt
vaadates ning ehitamisel tuleb tagada vaba juurdepääs veekogule või kallasrajale. Ehitamisel veekogude kalda
piirkonnas tuleb silmas pidada vastava ala ehitusgeoloogilisi tingimusi.
Hoonete projekteerimisel tuleb kasutada lihtsat arhitektuurikeelt. Majade värvitoonid ja materjal peavad
haakuma lähiümbruse kontekstiga. Uute hoonete ehitamisel tuleb eelistada naturaalseid materjale nagu puit,
roog, kivi, aga ka metall. Vältida tuleb plekk- ja plastmaterjalide kasutamist ning eredaid värve ja neoontoone.
Abihoonete välisviimistlus peab harmoneeruma põhihoonega. Katuse kalde suuna valimisel on soovituslik
Aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn, Seljametsa küla, Seljametsa järve kinnistu (kü 56801:001:1381)
Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Priit Paalo 11 / 21
Pärnu linnas Seljametsa külas Seljametsa järve kinnistu detailplaneering
Töö nr 2022-067
ad
arvestada energiasäästu ning looduslike tingimustega (valdav tuulesuund, päikese liikumise trajektoor).
Kasutada tuleb piiratud arvu katusekaldeid ja katuse värvitoone, kõrvuti rajatavate hoonete puhul tuleb vältida
väikeseid katusekallete erinevusi (näiteks 45o ja 50o) või suurt katusekallete vahelduvust.
Piirdeaiad võib ehitada:
• Piki krundi piire.
• Kuni 1,5 m kõrgused.
• Uute piirete rajamine ja olemasolevate vahetamine tuleb kooskõlastada kohaliku omavalitsusega.
• Piirded tuleb rajada vajadusel, soovitavalt looduslähedased puit-latt aiad, keelatud on läbipaistmatute
plankpiirete rajamine.
Ehitiste juurde rajatavad teed ja elektriliinid ei tohi vähendada maastiku esteetilist väärtust. Uued
tänavavalgustuse ja elektriliinid on soovitatav rajada maakaablina.
Planeeringuga määratud arhitektuurinõuded on toodud tabelis 1.
Tabel 1. Arhitektuurinõuded
Hoonete katusekalle Kõrvuti rajatavate hoonete puhul tuleb vältida väikeseid katusekallete
erinevusi (näiteks 45o ja 50o) või suurt katusekallete vahelduvust.
Hoonete katusekate Looduslikud ja ökoloogilised materjalid, plekk, puit, katusekivi.
Hoonete välisviimistluse Looduslikud ja ökoloogilised materjalid nagu puit, roog, kivi, aga ka metall.
materjal Vältida tuleb plekk ja plastmaterjalide kasutamist ning eredaid värve ja
neoontoone.
Piirded Piirdeaedu võib rajada kinnistu piirile. Piirdeaedu ei tohi rajada väljapoole
krundi piire. Suurim lubatud piirdeaia kõrgus on 1,5 m. Läbipaistmatud
piirded ei ole lubatud.
3.7. TEED, LIIKLUS- JA PARKIMISKORRALDUS
Planeeringuala liiklus- ja parkimiskorraldus on lahendatud kehtivatele normatiividele ja standarditele vastavalt.
Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 19277 Paikuse–Tammuru km 4,51-4,93. Juurdepääs on kavandatud
olemasoleva ristumiskoha kaudu riigitee km 4,93. Tegemist on olemasoleva kruuskattega teega, mille
ristumiskoht tuleb kavandada tolmuvaba kattega. Kaks praegust kruuskattega mahasõitu ei ole nõuetekohaselt
välja ehitatud ning on planeeritud likvideeritavaks.
Teedevõrk on kavandatud olemasolevale kruuskattega alale, v.a majutushoonete esine teelõik. Juurdepääs
hoonestusaladeni on kavandatud mööda RMK-le kuuluvat metsateed. Lubatud on mootorsõidukite ja
operatiivautode (prügi-, päästeauto) ligipääs. Planeeringulahenduse rajamisega ei tõkestata tee senist kasutust.
Planeeringulahenduse realiseerimisel kaasneda võiva tee seisundi halvenemisel tuleb tee korrastada.
Korrastuse all on mõeldud olemasoleva teekatte parandamist (aukude likvideerimine, ehitustööde eelse
seisundi tagamine). Säilima peab praegune teekate. Korrastustööde käigus ei ole lubatud tee laiendamine
kaitseala arvelt ja kahjustada puittaimestikku ja kooslust
Aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn, Seljametsa küla, Seljametsa järve kinnistu (kü 56801:001:1381)
Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Priit Paalo 12 / 21
Pärnu linnas Seljametsa külas Seljametsa järve kinnistu detailplaneering
Töö nr 2022-067
ad
Ala idaossa on planeeritud 26-kohaline avalik parkla rannaala tarbeks, millest 12 kohta paiknevad
naaberkinnistul. Majutushoonete parkimine tuleb lahendada kinnistusiseselt. Parkla tuleb rajada vett
läbilaskvast materjalist. Sademevett ei ole kavandatud eraldi koguda., vaid imbub loomulikul teel.
Vajadusel tuleb planeeringuala piirkonnas Paikuse–Tammuru tee äärde paigaldada peatumist ja parkimist
keelavad liiklusmärgid või teemärgised.
Päästeautode juurdepääs ja ümberpööramine toimub planeeringualal mööda ringselt paiknevat teed või
ümberpööramiskohas.
Rannaalale ning majutushoonete juurde kalda äärde on näidatud perspektiivne avalikult kasutatav jalgtee koos
valgustusega, mis soodustab liikumist mööda kallasrada ning ligipääsu järvele. Lubatud on ehitada rajatisi (nt
trepid, purded) nõlval liikumiseks ja juurdepääsuks järvele. Kallasrada peab jääma katkematult läbitavaks.
Keskkonnaministri määruse nr 25 "Veesõidukite hoidmise ja kasutamise nõuded" § 4 lg 1 kohaselt on
sisepõlemismootoriga veesõidukitega sõitmine Seljametsa järvel keelatud.
Pilt 4. Olemasolev kruuskattega juurdepääs riigiteelt nr 19277 Paikuse–Tammuru (foto 16.09.2022).
Aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn, Seljametsa küla, Seljametsa järve kinnistu (kü 56801:001:1381)
Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Priit Paalo 13 / 21
Pärnu linnas Seljametsa külas Seljametsa järve kinnistu detailplaneering
Töö nr 2022-067
ad
Pilt 5. Juurdepääsutee hoonestusaladeni kavandatakse mööda RMK-le kuuluvat metsateed (foto 16.09.2022).
Pilt 6. Olemasolev jalgrada. Kallasrada peab jääma katkematult läbitavaks.
Aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn, Seljametsa küla, Seljametsa järve kinnistu (kü 56801:001:1381)
Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Priit Paalo 14 / 21
Pärnu linnas Seljametsa külas Seljametsa järve kinnistu detailplaneering
Töö nr 2022-067
ad
3.8. HALJASTUS JA HEAKORRA PÕHIMÕTTED
Seljametsa järve ümbrus on väärtuslik ja atraktiivne puhkeala ning oluline on hoida sealset looduslikku,
meeldivat ning vabas õhus ajaveetmist soodustavat keskkonda. Olemasolevat kõrghaljastust tuleb
maksimaalselt säilitada, et tagada ala liigendatus erinevateks mõttelisteks välisruumideks. Lubatud on rajada
ehitisi vastavalt planeeringus toodule, ent maksimaalselt tuleb säilitada olemasolevat kõrghaljastust.
Uusistutuste täpne paigutus ja liigiline koosseis tuleb täpsustada edasise projekteerimise käigus, milleks on
soovituslik tellida eraldi maastikuarhitektuurne projekt.
Hoonestusaladel tuleb igakordselt eraldi lahendada puude mahavõtmine/säilitamine ning haljastuslahenduse
andmine konkreetse ehitusprojekti raames.
3.9. TEHNOVÕRKUDE JA -RAJATISTE ASUKOHAD
Selle detailplaneeringuga on esitatud tehnovõrkude põhimõttelised lahendused, mida tuleb täpsustada
vastavate projektidega. Tehnovõrkude ning nende servituutide täpsem paiknemine on toodud joonisel 4.
3.9.1. VEEVARUSTUS, SH TULETÕRJE VEEVARUSTUS
Planeeringuala veega varustamiseks on kavandatud kaks puurkaevu, mille kaudu võetakse vett alla kümne
kuupmeetri ööpäevas. Puurkaevu hooldusala on 10 m. Puurkaevust on kavandatud veetoru igale
hoonestusalale.
Tuletõrjevesi on kavandatud võtta järvest kuivhüdrandiga. Tuletõrje veevarustus peab vastama siseministri
30.03.2017. a määrusele nr 17 ja EVS 812-6:2012+A1+A2. Planeeritud hooned on II ja V kasutusviisiga.
Arvestatud on kuni 600 MJ/m2 põlemiskoormuse ning kuni 800 m2 tuletõkkesektsiooni piirpindalaga, kus ühe
tulekahju väliskustutusvee normvooluhulk on 10 l/s 3-tunnise tulekahju puhul. Välise kustutusvee tagamine
tuleb lahendada vastavuses siseministri 18.02.2021 määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise,
kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ sätestatule.
Planeeritud veetorustiku ning tuletõrjehüdrantide asukoht on näidatud joonisel 4.
3.9.2. REOVEEKANALISATSIOON
Planeeringualal on põhjavesi suhteliselt hästi kaitstud, mistõttu otsene põhjavee reostumise oht puudub.
Krundil puudub ühiskanalisatsioon.
2023. a jaanuari seisuga ei ole teada Seljametsa järve vee seisund, mistõttu on reovee kogumiseks planeeritud
lekkekindlad kogumismahutid ning korraldada tuleb selle vedu kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooni arendamise kavas määratud purgimissõlme.
Reoveelahendus on toodud planeeringu joonisel 4.
3.9.3. VERTIKAALPLANEERIMINE, SADEMEVESI JA DRENAAŽ
Planeeringualal ei asu sademeveekanalisatsiooni. Sademevesi on ette nähtud immutada lokaalselt.
Vertikaalplaneerimise lahendus tuleb täpsustada edasiste projekteerimistööde käigus. Sademevett ei tohi
juhtida naaberkinnistutele.
Aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn, Seljametsa küla, Seljametsa järve kinnistu (kü 56801:001:1381)
Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Priit Paalo 15 / 21
Pärnu linnas Seljametsa külas Seljametsa järve kinnistu detailplaneering
Töö nr 2022-067
ad
3.9.4. ELEKTRIVARUSTUS, SH VÄLISVALGUSTUS
Planeeringualal ei paikne elektriliine. Detailplaneeringu alale on projekteeritud (Leonhard Weiss OÜ töö nr
LR3649) alajaam.
Elektrivarustus on planeeritud vastavalt Elektrilevi OÜ poolt 21.04.2022 väljastatud tehnilistele tingimustele nr
407201. Planeeringuala toide on planeeritud Sööda: (Pärnu M) alajaamast. Seljametsa järve kinnistule on ette
nähtud piirkonnas oleva projektiga komplektalajaam. Planeeritavate objektide elektrivarustus ning
tänavavalgustuskaabel on ettenähtud planeeritud alajaamast 0,4 kV maakaablitega. Iga krundi tarbeks on
planeeritud liitumis- ja jaotuskilp. Elektrikaablid on planeeritud sõidutee äärde.
Sõidu- ja jalgtee äärde on näidatud perspektiivne tänavavalgustuskaabel koos tänavavalgustuspostide
ligikaudse asukohaga. Sõidutee äärde on näidatud perspektiivsete 10 ja 0,4 kV maakaablite koridor.
Elektripaigaldise kaitsevöönd vastavalt majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusele nr 73 „Ehitise
kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ on
maakaabelliini puhul 1 m mõlemal pool liini serva. Planeeringuga tehakse ka ettepanek tehnovõrgu servituudi
seadmiseks.
Planeeritud elektrivarustus on näidatud joonisel 4.
3.9.5. SOOJAVARUSTUS
Soojavarustus tuleb lahendada lokaalselt eraldi projektiga.
3.9.6. TELEKOMMUNIKATSIOONIVARSUSTUS
Käesoleva planeeringuga ei kavandata alale sidekommunikatsioone.
3.9.7. SERVITUUTIDE SEADMISE ETTEPANEKUD
Servituutide põhimõttelised ettepanekud on toodud planeeringu joonisel 4.
3.10. KESKKONNATINGIMUSED PLANEERINGUGA KAVANDATU ELLUVIIMISEKS
Planeeringuga ei kavandata alale olulise keskkonnamõjuga tegevusi. Kui projekteerimisfaasis selgub, et
tegevusega kaasneb keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 alusel oluline
keskkonnamõju, on vastavas faasis vaja läbi viia keskkonnamõjude hindamine.
Planeeringualal ei asu ohtlike ainete ladestuskohti ega teisi jääkreostust tekitavaid objekte, ka ei ole kavandatud
keskkonnaohtlikke rajatisi ja tegevusi. Jäätmemajandus lahendatakse vastavalt kehtivatele normatiividele ja
seadusandlusele. Olmejäätmete äravedu tuleb korraldada jäätmekäitlusluba omavate firmade kaudu. Kõik
ohtlikud jäätmed tuleb koguda vastavalt kehtivatele eeskirjadele.
LKS § 34 kohaselt on ranna või kalda kaitse eesmärk rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine,
inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning
seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Sellest lähtuvalt ei tohi kaldal tehtavad tööd halvendada
olemasolevat olukorda ning kaldaalale kavandatud ehitised, nagu hooned, sillad, trepid, teed, tehnovõrgud jne
tuleb lahendada eraldi projektiga. Ehitustegevus ei tohi olla vastuolus ranna ja kalda kaitse eesmärkidega.
Aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn, Seljametsa küla, Seljametsa järve kinnistu (kü 56801:001:1381)
Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Priit Paalo 16 / 21
Pärnu linnas Seljametsa külas Seljametsa järve kinnistu detailplaneering
Töö nr 2022-067
ad
Seljametsa järve lõunakaldal planeeringuala vahetus läheduses paikneb III kaitsekategooriasse kuuluva
nõmmelõokese elupaik (Lullula arborea, keskkonnaregistri kood KLO9120005). Sellesse kaitsekategooriasse
on arvatud liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ja mille arvukus
on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka
(LKS § 46 lg 3 p 1). III kaitsekategooriasse kuuluvate liikide vähemalt 10% teadaolevate ja keskkonnaregistris
registreeritud elupaikade kaitse tagatakse kaitsealade, hoiualade või püsielupaikade moodustamisega lähtuvalt
ala esinduslikkusest. Käesoleval juhul kaitstavat loodusobjekti selle ala baasil moodustatud ei ole ning liigi
kaitse tagatakse isendi kaitsega (LKS § 48 lg 3 ja lg 4). Elupaigana märgitud alale ei ole detailplaneeringuga
hoonestust ette nähtud.
Planeeringuala piirneb lõunaosas Vaskjõe looduskaitseala Tammuru sihtkaitsevööndiga, mis jääb Surju
metskond 35 katastriüksusele (katastritunnus 62401:001:1653). Tammuru sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on
metsaökosüsteemi arengu tagamine üksnes loodusliku protsessina (Vabariigi Valitsuse 30.03.2007 määrus nr
89 „Vaskjõe looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“ (edaspidi kaitse-eeskiri) § 5 lg 1).
Detailplaneering hõlmab Vaskjõe looduskaitseala põhjaosa. Planeeringuga kavandatavatele hoonetele on
üheks juurdepääsuvõimaluseks olemasolev tee, mis läbib Vaskjõe looduskaitseala. Eeldatavasti suureneb
seoses kavandatud tegevusega ka parkimise vajadus ning antud tööga planeeritakse sama tee äärde avalik
parkla. Vaskjõe looduskaitseala kaitse alla võtmise ja kaitse-eeskirja alusel on kaitseala teedel sõitmine (kaitse-
eeskiri § 6 lg 5) ning kaitseala valitseja nõusolekul tee rajamine (kaitse-eeskiri § 7 lg 1 p 3) lubatud.
Veekaitsevööndis toimuv tegevus peab olema kooskõlas veeseaduse § 118 ja 119. LKS § 38 lg 5 p 2 alusel ei
laiene ehituskeeld avalikult kasutatavale teele ja tehnovõrgule- ja -rajatisele.
Ala väljaehitamine peab toimuma nõuetekohaselt ning selle tehnoloogiline tase, loodusvarade kasutamine,
jäätme- ja energiamahukus peab olema võimalikult säästlik, et vähendada negatiivset keskkonnamõju.
Rajatavad majutushooned peavad vastama ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21.04.2021 määrusega nr 17
„Majutusteenuse osutamise nõuded“ kehtestatud nõuetele. Rajatav supluskoht peab vastama sotsiaalministri
03.10.2019 määrusega nr 63 „Nõuded suplusveele ja supelrannale“ kehtestatud nõuetele. Ehitusmüra tasemed
ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00 ületada KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud
normtaset. Täiendavalt tuleb jälgida, et ehitusaegsed vibratsioonitasemed ei ületaks sotsiaalministri 17.05.2002
määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise
meetodid“ § 3 toodud piirväärtusi.
Planeeringualal ei ole üleujutusohtu. Planeeringuala on lõunast, idast ja läänest ümbritsetud
maaparandusehitiste reguleeriva võrguga. Seljametsa järvele on tagatud ülevool järve lõunakaldalt
(absoluutkõrgus 12.17 m) ning kirdenurgast (absoluutkõrgus 13,31 m) mööda nõvasid olemasolevatesse
kuivenduskraavidesse.
Seljametsa järve ääres paikneb kivisisaliku elupaik. Crotalus OÜ poolt viidi 2022. a juunis läbi välitööd elupaiga
olukorra hindamiseks ning tehti ettepanekud arendustegevusele ilma kivisisalikke kahjustamata või isegi nende
olukorra parandamiseks (vaata lisadest). Arendustegevusel tuleb arvestada kivisisalike elupaigaga ning
eksperthinnangus toodud soovitustega nagu näiteks:
• Järve lõunakaldal teha liivarand liigendatuna ja laugeid liivanõlvu sisalikele.
Aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn, Seljametsa küla, Seljametsa järve kinnistu (kü 56801:001:1381)
Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Priit Paalo 17 / 21
Pärnu linnas Seljametsa külas Seljametsa järve kinnistu detailplaneering
Töö nr 2022-067
ad
• Ehitustöid, mis on seotud pinnase kaevamise, liigutamise või kuhjamisega ei tohi teha hilissügisest kuni
varakevadeni (talvituvad kivisisalikud paljastatakse ning hukkuvad). Liiva ei tohi liigutada suve esimeses
pooles, sest liivasesse pinnasesse on munetud munad ning nii saavad kurnad hukka. Igasugune
liivakaevamine ja kuhjamine tuleb jätta suve lõppu ning lõpetada tööd enne septembri lõppu!
• Ümber järve planeeritud teerada tuleb teha sarnaselt olemasolevaga tavaline pinnase teerada.
Igasugune asfaldi või isegi kruusa- või multširaja tegemisel tuleb arvestada, et mida rohkem on vaja
teerajale mingit uut muldkeha rajama hakata, seda rohkem segab see kivisisalike elu ja võib nende
olukorda halvendada.
• Liivaalade loomisel kivisisalike jaoks tuleb arvestada nende majandamisega. Vältida tuleb nende
kinnikasvamist (niitmine, puude juurdekasvu piiramine) ning tagada lahtise liiva olemasolu (vältida
liival tallamist).
• Määrata kindlad kohad prügihoiuks (prügikastid) ja lõkke tegemiseks.
3.11. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED
Maa-ala heakorra ja turvalisuse tagamiseks on teede koridoridesse planeeritud välisvalgustus.
Edasise projekteerimise käigus tuleb ette näha meetmed kuritegevuse ennetamiseks lähtuvalt
normdokumendist Eesti Standard EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine, linnaplaneerimine ja arhitektuur.
Osa 1: Linnaplaneerimine. Välisruumi projekteerimisel tuleb arvestada erinevate kuritegevust vähendavate
meetmetega. Oluliseks tuleb seada:
• Tagumiste juurdepääsude vältimine.
• Jälgitavus.
• Vastupidavate ja kvaliteetsete materjalide kasutamine (uksed, aknad, lukud, pingid, prügikastid,
märgid).
• Murdvaraste jaoks ligipääsetavate uste ja akende turvalisemaks muutmine vähendab sissemurdmise
riski.
3.12. PLANEERINGU KEHTESTAMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAJA
Planeeringu elluviimisega kaasnevad võimalikud kahjud kolmandatele isikutele hüvitab krundi igakordne
omanik. Kahjunõuete vältimiseks tuleb tagada, et rajatavad hooned ei kahjustaks naaberkruntide kasutamise
võimalusi (kaasa arvatud haljastust) ei ehitamise ega kasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise käigus
tekitatud kahjud tuleb tekitaja poolt hüvitada koheselt.
3.13. PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA
Planeeringulahendus lähtub Paikuse valla üldplaneeringust (v.a ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek), on
kooskõlas hea ehitustavaga ning arvestab avaliku ja kaasatavate huvidega.
Detailplaneeringuga kavandatud tegevused ei tohi põhjustada ülenormatiivseid häiringuid ümbritsevas
linnaruumis ja naaberkinnistutel, vajadusel tuleb läbi viia uuringud võimalike keskkonna- ja muude asjakohaste
häiringute vältimiseks.
Aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn, Seljametsa küla, Seljametsa järve kinnistu (kü 56801:001:1381)
Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Priit Paalo 18 / 21
Pärnu linnas Seljametsa külas Seljametsa järve kinnistu detailplaneering
Töö nr 2022-067
ad
Käesoleva detailplaneeringu koostamisega ei kaasne Pärnu Linnavalitsusele kohustust
detailplaneeringukohaste avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste, haljastuse,
välisvalgustuse või avalikes huvides olevate tehnorajatiste väljaehitamiseks.
Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb
esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral tuleb
taotleda nõuded projektile Transpordiametilt. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal
projekteerimistingimusi või kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, tuleb menetlusse kaasata
Transpordiamet.
Surju metskond 35 kinnistule (62401:001:1653) on planeeritud osaliselt parkla ja ligipääsutee ning
madalkaabelliin, perspektiivne valgustuskaabel ja valgustite perspektiivsete 10 ja 0,4 kV maakaablite koridor.
Eelpool nimetatud ehitiste rajamiseks tuleb koostada ehitusprojektid ning kooskõlastada need Riigimetsa
Majandamise Keskusega. Samuti tuleb seada servituut.
Planeeritud supelrand, parkla ja järvega piirnev jalgtee on mõeldud avalikuks kasutuseks.
Planeeringu rakendamiseks sõlmitakse enne detailplaneeringu kehtestamist planeeritava ala kinnisasjade
omanike ja Pärnu linna vahel haldusleping detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamiseks. Planeeringu
elluviimine toimub vastavalt lepingule.
Detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostatavatele maakorralduslikele ja
tehnilistele projektidele. Planeeringualal koostatavad ehitusprojektid peavad vastama Eesti Vabariigis
kehtivatele projekteerimisnormidele.
Planeering rakendub vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja õigusaktidele. Krundi ehitusõigus realiseeritakse
krundi igakordse omaniku poolt. Planeeritud hoonete väljaehitamise kohustus on krundi igakordsel omanikul.
Planeeritud tehnovõrkude rajamine toimub vastavalt krundivaldaja ja võrguvaldajate kokkulepetele.
4. KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE
Kokkuvõte kooskõlastustest ja koostööst planeeringu ajal on antud tabelis 2.
Tabel 2. Kooskõlastused ja koostöö
Asutuse või ettevõtte
Kuupäev nimetus / kinnistu Kooskõlastuse tingimused või seisukoht Nimi ja amet
nimetus ja tunnus
31.10.2022 Päästeameti Lääne Kooskõlastatud tingimusega: Margo Kubjas,
päästekeskus Ohutusjärelevalve
• Välise kustutusvee tagamine tuleb lahendada
büroo nõunik
vastavuses siseministri 18.02.2021 määrus nr 10
„Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise,
korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded,
tingimused ning kord“ sätestatule.
Aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn, Seljametsa küla, Seljametsa järve kinnistu (kü 56801:001:1381)
Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Priit Paalo 19 / 21
Pärnu linnas Seljametsa külas Seljametsa järve kinnistu detailplaneering
Töö nr 2022-067
ad
Keskkonnaamet
21.10.2022 Terviseamet Kooskõlastatud tingimustega: Kristel Kallaste,
menetlusgrupi juht
• Rajatavad majutushooned peavad vastama
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21.04.2021
määrusega nr 17 „Majutusteenuse osutamise
nõuded“ kehtestatud nõuetele.
• Rajatav supluskoht peab vastama sotsiaalministri
03.10.2019 määrusega nr 63 „Nõuded
suplusveele ja supelrannale“ kehtestatud
nõuetele.
10.11.2022 Transpordiamet Kooskõlastatud tingimustega: Marek Lind,
projekteerimise
• Planeeringu põhijoonisel kajastatud olemasoleva
osakonna taristu
kruuskattega teed märkida likvideeritavaks.
kooskõlastuste üksuse
• Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa
juhtivspetsialist
kohustusega tööde projektid tuleb esitada
Transpordiametile nõusoleku saamiseks.
Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3
alusel Transpordiametilt nõuded ristumiskoha
projekti koostamiseks.
• Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal
projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või
kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis,
siis palume kaasata Transpordiametit
menetlusse.
17.11.2022 Põllumajandus- ja Kooskõlastatud. Kadri Prikk,
toiduamet peaspetsialist
10.06.2022 Elektrilevi OÜ Kooskõlastatud tingimusega: Marge Kasenurm,
Elektrilevi OÜ
• Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt.
volitatud esindaja
15.11.2022 Riigimetsa Majandamise Kooskõlastatud tingimustega: Aliis Kevvai, Vändra
Keskus metsaülem
• Surju metskond 35 kinnistule (62401:001:1653)
on planeeritud osaliselt parkla ja ligipääsutee
ning madalkaabelliin, perspektiivne
valgustuskaabel ja valgusti perspektiivsete 10 ja
0,4 kV maakaablite koridor. Servituudi
sõlmimiseks palume esitada avaldus aadressile
[email protected].
Aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn, Seljametsa küla, Seljametsa järve kinnistu (kü 56801:001:1381)
Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Priit Paalo 20 / 21
Pärnu linnas Seljametsa külas Seljametsa järve kinnistu detailplaneering
Töö nr 2022-067
ad
• Vajalik on RMK-ga kooskõlastada ehitusprojektid
eelpool nimetatud ehitiste rajamiseks/
rekonstrueerimiseks ning esitada
Keskkonnaameti kooskõlastused.
10.03.2023 Keskkonnaamet • Nõusolek (Keskkonnaameti kiri nr 6-2/23/3337-2) Meeli Kesküla,
ei anna õigustatud ootust ehituskeeluvööndi Keskkonnaameti
vähendamise võimalikkuse osas. looduskasutuse
Ehituskeeluvööndi vähendamiseks peab kohalik osakonna
juhtivspetsialist
omavalitsus esitama Keskkonnaametile
põhjendatud taotluse ja kehtestatud
üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava
vastuvõetud detailplaneeringu
• Sademevee immutamine on lubatud vaid juhul,
kui põhjavesi on piisavalt sügaval. Veeseaduse
§ 129 tähenduses peab immutussügavus olema
aasta ringi hinnanguliselt vähemalt 1,2 m ülalpool
põhjavee kõrgeimat taset ning jääma
hinnanguliselt vähemalt 1,2 m kõrgemale
aluspõhja kivimitest. Projekteerimisel tuleb
tingimusega arvestada ja lahendus kohaliku
omavalitsusega kooskõlastada.
Aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn, Seljametsa küla, Seljametsa järve kinnistu (kü 56801:001:1381)
Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Priit Paalo 21 / 21
TINGMÄRGID
planeeringuala piir
Seljametsa maardla ala
Kullipesa
Männituka maaparandussüsteemi maa-ala
bussipeatus
Seljametsa Vaskjõe looduskaitseala
küla
Pärandkultuuri pindobjekt
Seljametsa (Sikasselja) karjäär
Tammuru
küla III ja II kategooria liikide ja
kivististe levikuala
küla piir
kõrvalmaantee
kohalik tee
metsatee
Kullipesa maaparandus
maa-ala, väline tunnus:
Sööda:(Pärnu M) ilus teelõik
AJ
6114760020120001 planeeritud elektrikaabel
nähtavuskolmnurk (230 x 5 m)
Seljametsa 603 AJ olemasolev alajaam
maardla
P kuse
kõrvaailm - olemasolev bussipeatus
aanteTeammuru
nr 1927
7
Seljametsa järv 603
tunnus: VEE2064550 536347008 olemasolev geodeetiline märk
planeeritud juurdepääs
Vaskrääma tee
bussipeatus ilus vaade
III kategooria kaitsealused liigid ja
kivistised: Buteo buteo (hiireviu)
Märkused:
Vaskjõe looduskaitseala
1. Joonise alusplaanina on kasutatud Maa-ameti
reg.kood KLO1000567 ortofotot.
2. Planeeringualast väljaspool asuvad objektid on
kajastatud Maa-ameti kaardiserveri ortofotode ja
Eesti põhikaardi rasterjoonise põhjal.
3. Detailplaneeringu seletuskiri ja joonised on
III kategooria kaitsealused liigid ja
kivistised: Lullula arborea omavahel lahutamatult seotud planeeringu osad.
(nõmmelõoke), Buteo buteo (hiireviu)
0 100 200 400 800 m
III kategooria kaitsealused liigid ja
kivistised: Goodyera repens (roomav
öövilge), Columba oenas (õõnetuvi),
Buteo buteo (hiireviu) GREENADVICE OÜ
III kategooria kaitsealused liigid ja
kivistised: Lullula arborea PÄRNU LINNAS SELJAMETSA KÜLAS SELJAMETSA JÄRVE KINNISTU DETAILPLANEEING
(nõmmelõoke)
Priit Paalo
III kategooria kaitsealused liigid ja FUNKTSIONAALSED JA LINNAEHITUSLIKUD SEOSED
kivistised: Goodyera repens
(roomav öövilge), Columba oenas Kreete Lääne, Teele Nigola
(õõnetuvi) 1:10 000
Priit Paalo 17.06.2022 2 4 2022-067 A4
Kobras OÜ
Registrikood 10171636
[email protected]
TÖÖ NR 2022-067
Märts 2023
Tellija: Greenadvice OÜ
PÄRNU LINNAS SELJAMETSA KÜLAS SELJAMETSA
JÄRVE KINNISTU DETAILPLANEEINGU LISAD
Juhataja: Erki Kõnd
Vastutav spetsialist: Priit Paalo
Planeerijad: Teele Nigola
Kreete Lääne
Kontrollija: Priit Paalo
Objekti asukoht: Pärnu maakond, Seljametsa küla, Seljametsa järv kinnistu
X= 6467150,00, Y= 539500,00
Pärnu linnas Seljametsa külas Seljametsa järve kinnistu detailplaneeringu lisad
Töö nr 2022-067
ad
ÜLDINFO
TÖÖ NIMETUS: Pärnu linnas Seljametsa külas Seljametsa järve kinnistu detailplaneering
OBJEKTI ASUKOHT: Pärnu maakond, Pärnu linn, Seljametsa küla, Seljametsa järve kinnistu (kü
56801:001:1381)
TÖÖ EESMÄRK: Ehitusõiguse ja arhitektuursete tingimuste määramine puhkeküla ja
supelranna rajamiseks, katastriüksuse jagamine ja sihtotstarbe muutmine,
liikluskorralduse põhimõtete määramine, tehnovõrkude, trasside ja
tehnorajatiste asukoha määramine, hoonestuse ja haljastuse põhimõtete
ning ulatuse määramine, keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga
kavandatu elluviimiseks, seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate
kitsenduste ja servituutide ulatuse määramine. Projekteeritava ala pindala
on 113 800 m2.
TÖÖ LIIK: Detailplaneering
TÖÖ TELLIJA: Greenadvice OÜ
Registrikood 11527710
Kontaktisik: Maik Teiv
Tel 528 9790
KOHALIK OMAVALITSUS: Pärnu Linnavalitsus
(otsustaja) Ülle Tuulik, planeeringute peaspetsialist
Tel 444 8353
[email protected]
TÖÖ TÄITJA: Kobras OÜ
Registrikood 10171636
Riia 35, 50410 Tartu
Tel 730 0310
http://www.kobras.ee
Projektijuht / planeeringu Priit Paalo – projektijuht, maastikuarhitekt-planeerija
koostajad: Tel 730 0310
[email protected]
Teele Nigola - volitatud maastikuarhitekt tase 7
Tel 518 7602,
[email protected]
Kreete Lääne – maastikuarhitekt-planeerija
Tel 730 0310, 5349 3611
[email protected]
Konsultandid: Urmas Uri – geoloog, keskkonnaekspert (KMH0046)
Noeela Kulm – keskkonnaekspert
Erki Kõnd – projektijuht, projekteerija
Kontrollijad: Priit Paalo – maastikuarhitekt-planeerija
Ene Kõnd – tehniline kontrollija
Aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn, Seljametsa küla, Seljametsa järve kinnistu (kü 56801:001:1381)
Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Priit Paalo 2
Pärnu linnas Seljametsa külas Seljametsa järve kinnistu detailplaneeringu lisad
Töö nr 2022-067
ad
Kobras OÜ litsentsid / tegevusload:
1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsentsid:
KMH0046 Urmas Uri; KMH0159 Noeela Kulm.
2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid:
Urmas Uri; Teele Nigola.
3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379:
Hüdrogeoloogilised uuringud; Hüdrogeoloogiline kaardistamine.
4. Maakorraldustööde tegevuslitsents nr 635 MA-k.
5. MTR-i majandustegevusteated:
• Ehitusuuringud EG10171636-0001;
• Ehitusprojekti ekspertiis EK10171636-0002;
• Omanikujärelevalve EO10171636-0001;
• Projekteerimine EP10171636-0001;
• Muinsuskaitse E 377/2008.
6. Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud:
• Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00;
• Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00;
• Maaparanduse uurimistöö MU0010-00;
• Maaparanduse ekspertiis MK0010-00.
7. Muinsuskaitseameti pädevustunnistus PT 606/2012:
Mälestise liigid: ehitismälestis, ajaloomälestis, maailmapärandi objektil asuv ehitis.
Tööde liik: konserveerimise ja restaureerimise projektide koostamine, konserveerimis- ja restaureerimistööde
tegevuskavade koostamine maastikuarhitektuuri valdkonnas, muinsuskaitseline järelevalve, planeeringu
muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja uuringu tegevuskavade koostamine.
8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit- ja reoveest
proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 2074/22, Tanel Mäger – Nr 2075/22.
9. Kutsetunnistused:
• Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 176863 – Tanel Mäger;
• Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 167534 – Erki Kõnd;
• Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 131647 – Oleg Sosnovski;
• Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 180897 – Martin Võru;
• Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 167600 – Ervin R. Piirsalu;
• Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutsetunnistus nr E000482 – Ervin R. Piirsalu;
• Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr E004017 – Kert Kartau;
• Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutsetunnistus nr E004029 – Kert Kartau;
• Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 142815 – Teele Nigola;
• Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 152113 – Kadri Kattai;
• Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 155387 – Priit Paalo;
• Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 109264 – Teele Nigola;
• Geodeet, tase 7, kutsetunnistus nr 131951 – Ivo Maasik;
• Geodeet, tase 7, kutsetunnistus nr 131953 – Marek Maaring;
• Maakorraldaja, tase 6, kutsetunnistus nr 141508 – Ivo Maasik;
• Markšeider, tase 6, kutsetunnistus nr 135966 – Ivo Maasik.
Aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn, Seljametsa küla, Seljametsa järve kinnistu (kü 56801:001:1381)
Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Priit Paalo 3
Pärnu linnas Seljametsa külas Seljametsa järve kinnistu detailplaneeringu lisad
Töö nr 2022-067
ad
SISUKORD
1. LISAD
1.1. DP PROJEKTBÜROO OÜ TÖÖ NR 11-20-DP „SELJAMETSA PUHKEPARGIALA DETAILPLANEERINGU ESKIISLAHENDUS“
1.2. PÄRNU LINNA SELJAMETSA KÜLA SELJAMETSA PUHKEPARGIALA KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE
EELHINNANG. VERSIOON 6.01.2022
1.3. PÄRNU LINNAVALITSUSE 10. JAANUARI 2022. AASTA KORRALDUS NR 21 „PÄRNU LINNAS SELJAMETSA KÜLAS
SELJAMETSA JÄRVE KINNISTU DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALGATAMINE JA DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU
STRATEEGILISE HINDAMISE ALGATAMATA JÄTMINE“
1.4. PÄRNU LINNAVALITSUSE 13.01.2022 KIRI NR 8-4/1191-8 KAASATAVATELE ISIKUTELE
1.5. TRANSPORDIAMETI 08.02.2022 KIRI NR 7.2-2/22/861-2 „SEISUKOHTADE VÄLJASTAMINE SELJAMETSA JÄRVE KINNISTU
DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISEKS“
1.6. RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUSE 09.02.2022 KIRI NR 3-1.1/2022/249
1.7. ELEKTRILEVI TEHNILISED TINGIMUSED NR 407201
1.8. 2022.06.06 KIRJAVAHETUS KESKKONNAAMETIGA
1.9. ELEKTRILEVI OÜ KOOSKÕLASTUS NR 9931966981
1.10. CROTALUS OÜ 2022 JUUNI TÖÖ „SELJAMETSA KIVISISALIKU EKSPERTHINNANG“
1.11. RAHANDUSMINISTEERIUMI 18.07.2022 KIRI NR 8-4/1191/2022-15
1.12. SELJAMETSA KINNISTU DETAILPLANEERINGU EELNÕU AVALIKU ARUTELU PROTOKOLL
1.13. MAA-AMETI 21.10.2022 KIRI
1.14. TERVISEAMETI KOOSKÕLASTUS
1.15. PÄÄSTEAMETI KOOSKÕLASTUS
1.16. TRANSPORDIAMETI KOOSKÕLASTUS
1.17. KESKKONNAAMETI KIRI NR 6-2/22/12681-5
1.18. RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUSE KOOSKÕLASTUS
1.19. PÕLLUMAJANDUS- JA TOIDUAMETI KOOSKÕLASTUS
1.20. RAHANDUSMINISTEERIUMI KIRI NR 15-3/8331-2
1.21. LEMMA OÜ LÜHIHINNANG REOVEEKÄITLUSLAHENDUSE KOHTA
Aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn, Seljametsa küla, Seljametsa järve kinnistu (kü 56801:001:1381)
Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Priit Paalo 4
Pärnu linnas Seljametsa külas Seljametsa järve kinnistu detailplaneeringu lisad
Töö nr 2022-067
ad
1.22. KESKKONNAAMETI KOOSKÕLASTUS
Aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn, Seljametsa küla, Seljametsa järve kinnistu (kü 56801:001:1381)
Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Priit Paalo 5
DP Projektbüroo OÜ töö nr 11-20-DP
DP Projektbüroo OÜ
Reg.kood 11217547
EEP000710 (26.04.2006)
Huvitatud isik: Seljametsa OÜ
Vardi tee 5 74001 Haabneeme alevik, Viimsi vald, Harjumaa
Töövõtja: DP Projektbüroo OÜ
Rohu 5, Kuressaare 93819
PÄRNU MAAKOND, PÄRNU LINN, SELJAMETSA KÜLA,
SELJAMETSA JÄRV
Kat.tunnus 56801:001:1381
Seljametsa puhkepargiala detailplaneering
DETAILPLANEERINGU ESKIISLAHENDUS
TÖÖ NR. 11-20-DP
Koostajad: Alar Oll
Janika Jürgenson
Esitatud: 10.06.2021
KURESSAARE 2021
DP Projektbüroo OÜ e-post:
[email protected]
Rohu 5, Kuressaare 93819 tel: +372 454 5491
Pärnu linn, Seljametsa küla, Seljametsa puhkepargiala detailplaneering
DP Projektbüroo OÜ töö nr 11-20-DP
ESKIISLAHENDUSE SELETUSKIRI
1. Detailplaneeringu eskiislahenduse koostamise alused ja lähtedokumendid
- Seljametsa OÜ taotlus detailplaneeringu algatamiseks
- Paikuse valla üldplaneering
2. Detailplaneeringu üldeesmärgid
Detailplaneeringu üldeesmärgid on katastriüksustele ehitusõiguse ja arhitektuursete
tingimuste määramine puhkeküla ja supelranna rajamiseks, katastriüksuse jagamine ja
sihtotstarbe muutmine, liikluskorralduse põhimõtete määramine, tehnovõrkude, trasside ja
tehnorajatiste asukoha määramine, hoonestuse ja haljastuse põhimõtete ning ulatuse
määramine, keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks,
seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate kitsenduste ja servituutide ulatuse määramine.
3. Planeeringuala asukoht ja olemasoleva olukorra iseloomustus
Planeeringuala asub Pärnu linna Seljametsa küla Seljametsa järve piirkonnas. Seljametsa järv
on registreeritud Keskkonnaregistri veekogude nimistus tehisjärvena tunnusega VEE2064550.
Seljametsa järv katastriüksus pindalaga 11,38 ha, sihtotstarbega veekogude maa 60% ja
maatulundusmaa 40% piirneb põhja poolt 19277 Paikuse-Tammuru teega ja teistest
ilmakaartest Surju metskond 35 katastriüksusega. Kõlvikuliselt koosseisult koosneb
Seljametsa järv katastriüksus 2,29 ha metsamaast ja 9,09 ha muust maast.
Planeeringualal asuvad osaliselt järgmised piirangud: III kategooria kaitsealused liigid ja
kivistised Lullula arborea (nõmmelõoke), maaparandussüsteemi maa-ala KULLIPESA,
pärandkultuuri pindobjekt Seljametsa (Sikasselja) karjäär, riigimaantee 19277 Paikuse-
Tammuru tee kaitsevöönd. Planeeringuala piirneb osaliselt Vaskjõe looduskaitsealaga.
Planeeringualal puuduvad muinsuskaitsealused objektid ning kultuurimälestised.
Seljametsa järve kasutab kohalik kogukond suvisel perioodil puhkealana supluseks,
kalastamiseks ja muud liiki vaba aja veetmiseks.
4. Üldplaneeringust tulenevate teemade kirjeldus
Vastavalt Paikuse valla üldplaneeringu (ÜP) kaardimaterjalile asub planeeringuala hoonete
ehitamise õigusega reserveeritud puhkealal (P2) ja munitsipaalomandisse taotletaval alal
(M15). P2 - puhkeala hoonete ehitamise õigusega: puhke tegevuse ja turismi teenindamisele
suunatud ehitiste ja neid teenindavatele infrastruktuuridele ette nähtud ala. ÜP seletuskirjas on
Paikuse valla turismimagnetina välja toodud Seljametsa karjäär (suvine vabaaja veetmise
keskus, kämping ja karavanipark).
Planeeringualal asub väärtulike maastike nimistusse kuuluv “ilusa vaatega koht”.
Väärtuslikud maastikud peavad olema kaitstud, kuna nad on rahvusidentiteedi kandjad ja osa
kultuurilisest pärandist. Väärtuslikel maastikel on oluline tähtusus rekreatsioonile.
Üldised nõuded väärtuslikele maastikele on järgmised:
- igale väärtuslikule maastikule peab koostama maastikuhoolduskava, kus täpsustatakse
ala piirid ja hooldamiseks vajalikud meetmed;
- maa sihtotstarbe muutmisel tuleb arvestada, et säiliks maastikumuster;
Pärnu linn, Seljametsa küla, Seljametsa puhkepargiala detailplaneering
DP Projektbüroo OÜ töö nr 11-20-DP
- hoonete ehitamisel ja ümber ehitamisel säilitada ja sobitada maastikele omaseid
elemente ja hooneid;
- säilitada traditsioonilisi elemente, struktuure ja maakasutust;
- sobitada uusi elemente ja maakasutust vanaga nii, et ei tekiks häirivat ebakõla ning et
ei rikutaks pöördumatult olemasolevaid väärtusi.
Väärtuslikele maastikele on järgmised üldised hooldussoovitused:
- metsades säilitada vääriselupaigad (elupaigad muudatuste suhtes tundlikele loomadele,
seentele, samblikele ja taimedele) ja põlised teed;
- veekogude kaldaribad on suure ökoloogilise potentsiaaliga maastikuosad ja need tuleb
jätta looduslähedasse seisundisse;
- maastikus on oluline visuaalselt avatud ja suletud alade piiritsoon, kus toimub
enamasti liikide ja ka inimese liikumine;
5. Planeeritava ala kontaktvööndi analüüs.
Planeeringuala lähipiirkonda iseloomustavad valdavalt okaspuu- ja segametsad. Piirkond
soosib hõreda asustuse tõttu puhkamisele orienteeritud tegevusi. Seljametsa küla tihedam
asustus jääb külakeskusesse, ca 1 km kaugusele. Planeeringualast põhja pool üle Paikuse-
Tammuru riigimaantee asuvad tootmismaa ja maatulundusmaa sihtotstarbega hajaasustusalad.
Planeeringualast lääne pool asub mäetööstusmaa sihtotstarbega Seljametsa liivakarjäär.
Juurdepääs planeeringualale on tagatud Paikuse-Tammuru riigimaanteelt.
Arvestades piirkonna väljakujunenud struktuuri, olemasolevat ja planeeritavat hoonestust,
jääb piirkond peale detailplaneeringu realiseerumist hajutatud hoonestuse, supelranna ja
puhkekülaga looduslähedaseks maa-alaks.
6. Kruntide moodustamine
Olemasolevatest Seljametsa järve katastriüksusest moodustatakse üldkasutatava maa 100% (1
tk), veekogude maa 100% ja ärimaa 100% (7 tk) sihtotstarbega katastriüksused.
7. Katastriüksuste ehitusõigus
EHR-andmete alusel katastriüksusel ehitised ja rajatised puuduvad.
Planeeritavale ärimaa sihtotstarbega katastriüksusetele planeeritakse majutuse ja vaba aja
veetmise teenust pakkuv puhkeküla. Hoonestusest planeeritakse majutushooned ja
moodulmajad suurima ehitisealuse pinnaga kuni 60 m2. Majutushooned rajatakse
ühekorruselised, maksimaalse harja kõrgusega 5 m, katusekaldega 0-30 kraadi.
Planeeritavale üldkasutatavale maale planeeritakse vaba aja veetmiseks
2
rannakabiinid/moodulmajad ehitisealuse pinnaga kuni 20 m ja rannakiosk ehitisealuse
pinnaga kuni 60 m2 toitlustuseks/inventari laenutuseks.
Projekteeritakse esteetiliselt sobivaid ja kõrgel arhitektuursel tasemel hooneid ja rajatisi.
Hooned ja rajatised projekteeritakse terviklikult koos hoonetevahelise ruumi, haljastuse,
piirete, maastiku, teede jm ruumielementidega. Projekteerimisel arvestatakse ümbritseva
miljöö, väljakujunenud ruumistruktuuri ja maastikuliste võimalustega.
Piirded rajada vajadusel, soovitavalt looduslähedased puit-latt aiad, keelatud on
läbipaistmatute plankpiirete rajamine. Hoonete tulepüsivusklass on TP3.
Hoonete lubatud suurim ehitisealune pind krundil on 680 m2, sh. olemasolevad 0 m2.
Hoonete maksimaalne arv planeeringualal on 18.
Pärnu linn, Seljametsa küla, Seljametsa puhkepargiala detailplaneering
DP Projektbüroo OÜ töö nr 11-20-DP
8. Teedevõrk ja liikluskorraldus
Planeeringualale pääseb 19277 Paikuse-Tammuru riigimaantelt olemasoleva mahasõidu
kaudu läbi Surju metskond 35 katastriüksuse. Planeeringulahendus näeb ette olemasoleva
juurdepääsutee parendamise ja parkimisala rajamise. Parkla rajatakse supelranna külastajatele,
puhkeküla külastajate parkimine korraldatakse majutushoonete läheduses.
Rajatavad teed ja parkimisalad peavad võimaldama juurdepääsu päästetehnikale ja hoonestust
teenindavale transpordile.
9. Veevarustus ja kanalisatsioon
Puhkemajade veevarustus lahendatakse ühispuurkaevu baasil. Reovete kanaliserimiseks
rajatakse igale puhkemajale kogumismahuti. Alternatiivselt võib hoonete koosseisus või
lähedusse kasutada kuiväimlad.
Vee- ja kanalisatsiooni sise- ja välisvõrkude rajamiseks koostatakse eraldi tehniline projekt.
10. Elektrivarustus
Elektrivarustuseks kasutatakse taastuvenergiat hoonete katustele paigaldatavate
päikesepaneelidega. Maapealseid päikeselektrijaamu ja elektriliitumisi võrguvaldajatega ei
planeerita.
11. Sidevarustus
Teleteenusteks kasutatakse Wifi või mobiilse interneti teenust.
Pärnu linn, Seljametsa küla, Seljametsa puhkepargiala detailplaneering
8
ÜM 100%
1,62 ha
5
1 120 4
katusekalle 0-30%
9
V 100%
8.75 ha
-
- - -
7
Ä 100%
2
1635 m
5
6 1 80 2
katusekalle 0-30%
Ä 100%
2
1216 m
5
1 80 2
katusekalle 0-30%
5
Ä 100%
2
1343 m
3 5
1 80 2
Ä 100% katusekalle 0-30%
2
1559 m
5 4
1 80 2
2 katusekalle 0-30% Ä 100%
2
1778 m
Ä 100% 5
1316 m
2 1 80 2
5 katusekalle 0-30%
1 80 2
katusekalle 0-30%
1
Ä 100%
2
1287 m
5
1 80 2
katusekalle 0-30%
ujuvsild
KRUNDI EHITUSÕIGUS
POSITSIOONI NR
1
SIHTOTSTARVE
Ä 100%
KRUNDI PIND
1,13 ha
HOONE MAX KÕRGUS MAAPINNAST 7,5
2 250 2
ELAMU/ABIHOONE HOONETE ARV KRUNDIL
HOONE MAX KORRUSELISUS ELUHOONE+ABIHOONED
MAX EHITISEALUNE PIND
ELAMU/ABIHOONE ÜM ÜLDKASUTATAV MAA Detailplaneeringu koostamise huvitatud isik
Ä ÄRIMAA DP Projektbüroo OÜ Seljametsa OÜ
Reg.kood 11217547
V VEEKOGUDE MAA
PROJEKT EEP000710, 26.04.2006 Töö nimetus ja aadress
BÜROO Rohu 5, Kuressaare
Tel +372 4545491 Seljametsa järve detailplaneering
KRUNDI KASUTAMISE OTSTARVE
Seljametsa küla, Pärnu linn
1 - 7 ÄM MAJUTUSHOONE MAA
Koostajad: Alar Oll
Joonise nimetus
8 PR SUPELRANNAMAA Janika Jürgenson Eskiislahendus
9 VT TEHISVEEKOGU Mõõt Töö nr Staadium Joonis Jooniseid
Kuupäev: 10.06.2021 1:1000 11-20-DP eskiis 1 1
Pärnu linna Seljametsa küla
Seljametsa puhkepargiala detailplaneering
KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE EELHINNANG
Tallinn 2021-2022
Pärnu linna Seljametsa küla Seljametsa puhkepargiala keskkonnamõju strateegilise
hindamise eelhinnang. Versioon 6.01.2022
Nimetus: Pärnu linna Seljametsa küla Seljametsa puhkepargiala detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
Töö teostaja: LEMMA OÜ
Reg nr 11453673
Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621
Tel +372 5059914
E-post
[email protected]
KSH ekspert: Piret Toonpere
Töö versioon: 6.01.2022
2
Pärnu linna Seljametsa küla Seljametsa puhkepargiala keskkonnamõju strateegilise
hindamise eelhinnang. Versioon 6.01.2022
Sisukord
Sissejuhatus................................................................................................................................ 4
1 Kavandatava tegevuse kirjeldus ........................................................................................ 5
2 KSH vajadus lähtuvalt õigusaktidest .................................................................................. 8
3 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega ................................................... 9
3.1 Pärnu maakonnaplaneering 2030+ ............................................................................. 9
3.2 Paikuse valla üldplaneering ......................................................................................... 9
4 Mõjutatav keskkond ........................................................................................................ 11
5 Võimalikud keskkonnamõjud ........................................................................................... 14
5.1 Mõju Natura alale ehk Natura eelhindamine ........................................................... 14
5.2 Mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele ................. 14
5.3 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus .......................................... 16
5.4 Vee, pinnase või õhu saastatus, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn . 16
5.4.1 Veekeskkond ...................................................................................................... 16
5.4.2 Õhu saastatus..................................................................................................... 18
5.4.3 Lõhn.................................................................................................................... 18
5.4.4 Müra ................................................................................................................... 19
5.4.5 Vibratsioon, valgus, soojus ja kiirgus ................................................................. 19
5.5 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale ............................. 19
5.6 Mõju kultuuriväärtustele .......................................................................................... 19
5.7 Avariiolukordade esinemise võimalikkus .................................................................. 19
5.8 Lähipiirkonna teised arendused ja tegevused ning võimalik mõjude kumuleerumine
20
5.9 Muud aspektid .......................................................................................................... 20
6 Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise
võimalused ............................................................................................................................... 21
7 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta .................................................... 23
Kasutatud materjalid................................................................................................................ 25
3
Pärnu linna Seljametsa küla Seljametsa puhkepargiala keskkonnamõju strateegilise
hindamise eelhinnang. Versioon 6.01.2022
Sissejuhatus
Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu koostas LEMMA OÜ (reg
nr 11453673) 2021. aasta septembris. Eelhinnangut täiendati detsembris 2021 vastavalt
Keskkonnaameti 24.11.2021 kirja nr 6-5/21/22607-2 ettepanekutele ja jaanuaris 2022
vastavalt Keskkonnaameti 04.01.2022 kirja nr 6 5/21/22607-4 ettepanekutele.
Tööd viisid läbi keskkonnaeksperdid Mihkel Vaarik ja Piret Toonpere (litsents KMH 0153).
KSH eelhindamise koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (PlanS), keskkonnamõju
hindamise ja juhtimissüsteemi seadusest (KeHJS), seaduse alusel Vabariigi Valitsuse 29.
08.2005.a määrusega nr 224 kehtestatud „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda
keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelust“ ja asjakohastest
juhendmaterjalidest.
Töö tulemusena selgitatakse välja, kas Pärnu linnas Seljametsa külas Seljametsa
puhkepargiala detailplaneeringu koostamisel on vajalik täiemahulise keskkonnamõju
strateegilise hindamise (KSH) algatamine või mitte.
Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema Pärnu Linnavalitsus ning enne
otsuse tegemist tuleb küsida (DP algatamise otsuse eelnõu ja KSH eelhinnangu põhjal)
seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine või algatamata jätmine toimub üldjuhul
üheaegselt strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algatamisega. Samas, kui
strateegilise planeerimisdokumendi koostamise käigus selgub, et planeeritav tegevus võib
siiski kaasa tuua olulise keskkonnamõju, siis tuleb KSH algatamist täiendavalt kaaluda ja
vajadusel KSH algatada viivitamata.
Vastavalt KeHJS § 33 lg 2 p-le 4 tuleb KSH algatamise vajadust kaaluda ning anda selle kohta
eelhinnang kui koostatakse DP, millega kavandatakse KeHJS § 6 lg-s 2 nimetatud valdkonda
kuuluvat ja KeHJS § 6 lg 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust. Antud juhul
tulenes KSH eelhinnangu koostamise vajadus Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusest nr 224
kehtestatud „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise
vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 14 p 2.
4
Pärnu linna Seljametsa küla Seljametsa puhkepargiala keskkonnamõju strateegilise
hindamise eelhinnang. Versioon 6.01.2022
1 Kavandatava tegevuse kirjeldus
Detailplaneeringu eesmärgiks on Pärnu linnas Seljametsa külas Seljametsa järve
katastriüksusele (kü tunnus: 56801:001:1381) ehitusõiguse ja arhitektuursete tingimuste
määramine puhkeküla ja supelranna rajamiseks, katastriüksuse jagamine ja sihtotstarbe
muutmine, liikluskorralduse põhimõtete määramine, tehnovõrkude, trasside ja
tehnorajatiste asukoha määramine, hoonestuse ja haljastuse põhimõtete ning ulatuse
määramine, keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks,
seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate kitsenduste ja servituutide ulatuse määramine.
Joonis 1. DP ala. Allikas: Maa-amet
Alal kehtiv detailplaneering puudub. Samuti puuduvad alal ehitisregistri andmetel õigusliku
alusega rajatud hooned ja rajatised. Alal esineb purdeid, mida kasutatakse vettehüpeteks,
lõkkekohti jms puhketegevusega seonduvaid isetekkelisi rajatisi.
Olemasolevatest Seljametsa järve katastriüksusest moodustatakse üldkasutatava maa 100%
(1 tk), veekogude maa 100% ja ärimaa 100% (7 tk) sihtotstarbega katastriüksused.
Planeeringu eskiisi alusel kavandatakse supelranda Seljametsa järve kirdeossa ning puhkeküla
järve kaguossa (vt joonis 2).
Planeeritavale üldkasutatavale maale planeeritakse vaba aja veetmiseks rannakabiinid
ehitisealuse pinnaga kuni 20 m2 ja rannakiosk ehitisealuse pinnaga kuni 60 m2
toitlustuseks/inventari laenutuseks. Rannakabiinid kavandatakse rajatistena vastamaks
looduskaitseseaduse § 38 lg 4 p-le 3.
Planeeritavatele ärimaa sihtotstarbega katastriüksustele planeeritakse majutuse ja vaba aja
veetmise teenust pakkuv puhkeküla. Majutushooned ja moodulmajad on suurima
ehitisealuse pinnaga kuni 60 m2. Majutushooned rajatakse ühekorruselised, maksimaalse
harja kõrgusega 5 m ja katusekaldega 0–30 kraadi.
5
Pärnu linna Seljametsa küla Seljametsa puhkepargiala keskkonnamõju strateegilise
hindamise eelhinnang. Versioon 6.01.2022
Puhkemajade veevarustus lahendatakse ühispuurkaevu baasil. Reovete kanaliseerimiseks
rajatakse igale puhkemajale kogumismahuti. Alternatiivselt võib hoonete koosseisus või
lähedusse kasutada kuiväimlad. Vee- ja kanalisatsiooni sise- ja välisvõrkude rajamiseks
koostatakse eraldi tehniline projekt.
Elektrivarustuseks kasutatakse taastuvenergiat hoonete katustele paigaldatavate
päikesepaneelidega.
Looduskaitseseaduse alusel on Seljametsa järvel järgmised (Vt ka Joonis 1) kitsendused:
1) § 37 lg1 p 3 kohaselt on piiranguvööndi laius allikal ning kuni kümne hetktari suurusel
järvel ja veehoidlal kuni 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel ja ojal 50 meetrit;
2) § 38 lg 1 p 5 kohaselt on ehituskeeluvööndi laius kaldal allikal ning kuni kümne hektari
suurusel järvel ja veehoidlal ning kuni 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel ja ojal
25 meetrit.
Lisaks on järvel veel:
1) kalda veekaitsevöönd 10 m, mis moodustatakse vee kaitsmiseks hajureostuse eest ja
veekogu kallaste uhtumise vältimiseks. Tegevused veekaitsevööndis on reguleeritud
veeseadusega.
2) kallasrada 4 m, mis määratakse keskkonnaseadustiku üldosa seaduse alusel.
Kallasrada on kaldariba avaliku veekogu ja avalikuks kasutamiseks määratud veekogu
ääres ning asub kaldavööndis.
Kuna eeldatavasti kaasneb planeeringualal kaevetööde toimumine (nt rannaala
moodustamiseks), siis tuleb kaevise võõrandamiseks taotleda Keskkonnaametist kaeviseluba
maapõueseaduse § 97 lg 1 alusel, kui kaevist ei kasutata ära sama objekti tarbeks
(maapõueseadus § 97 lg 9). Maapõueseaduse mõistes on kaevis ainult looduslikust seisundist
eemaldatud mis tahes kivimi või setendi tahke osis.
Puhkeala DP algatamisettepaneku järgi ei tehta ettepanekut Seljametsa järve
ehituskeeluvööndi vähendamiseks, samuti ei ole kavas järve süvendada ega paigutada järve
tahkeid aineid. Ehituskeeluvööndisse on kavandatud supelranna teenindamiseks mõeldus
rajatised (LKS § 38 lg 4 p 3).
6
Pärnu linna Seljametsa küla Seljametsa puhkepargiala keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 6.01.2022
Joonis 2. DP algatamiseelne eskiis. Allikas: DP Projektbüroo OÜ
Pärnu linna Seljametsa küla Seljametsa puhkepargiala keskkonnamõju strateegilise
hindamise eelhinnang. Versioon 6.01.2022
2 KSH vajadus lähtuvalt õigusaktidest
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lg 1 p 3 ja 4
kohaselt on KSH kohustuslik kui tegu on detailplaneeringuga, mille alusel kavandatakse KeHJS
seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevust.
Eelhinnangu objektiks oleva detailplaneeringu korral ei ole tegu planeeringuga, mille puhul
kavandatakse KeHJS seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevust.
KeHJS alusel VV 29.08.2005 määrusega nr 224 kehtestatud „Tegevusvaldkondade, mille korral
tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 14
kohaselt tuleb keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda turismimajanduse,
puhke-, spordi- või virgestusalade rajamise valdkonda kuuluvate tegevuste korral –
väljaspool tiheasustusala puhkeküla ja -laagri, hotellikompleksi ning sellega seotud vaba aja
veetmise rajatiste ehitamine.
Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus. KSH
vajalikkuse kohta tuleb küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33
lõikele 6.
DP keskkonnatingimustega arvestamine on igakülgselt võimalik planeeringumenetluse käigus
vastavalt planeerimisseaduse § 126 lg 1 p 12, ilma selleks alati KSH-d algatamata. Samuti saab
DP koosseisus vajadusel teha täpsemad uuringud jms.
Pärnu linna Seljametsa küla Seljametsa puhkepargiala keskkonnamõju strateegilise
hindamise eelhinnang. Versioon 6.01.2022
3 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega
3.1 Pärnu maakonnaplaneering 2030+
Pärnu maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud riigihalduse ministri 29.03.2018
käskkirjaga nr 1.1-4/74.
Planeeringu eesmärk on väljendada maakonna ruumilise arengu vajadusi arvestades
piirkondlikke eripärasid. Tegu on uue maakonnaplaneeringuga, mis on loogiliseks jätkuks
1998. aastal kehtestatud maakonnaplaneeringule ja selle teemaplaneeringutele.
Maakonnaplaneering määrab üldised tingimused üldplaneeringute koostamiseks.
Pärnu maakonnaplaneeringu kohasel asub ala maakonna rohelise võrgustiku tuumalal.
Üldised tingimused maakonna taseme rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks ja
säilitamiseks:
- säilitada rohelise võrgustiku terviklikkus, sidusus ja vältida loodusalade killustamist;
- tagada, et looduslike alade osatähtsus tuumaladel ei langeks alla 90% pindalast ning
koridorides alla 70 % koridori keskmisest läbimõõdust;
- kohalikul omavalitsusel on põhjendatud juhtudel võimalik muuta maa senist
sihtotstarvet (maatulundusmaa) ja juhtfunktsiooni (metsamaa, põllumaa)
üldplaneeringuga;
- rohelise võrgustiku struktuuri olulist muutmist ettenägeva tegevuse kavandamisel viia
läbi keskkonnamõju hindamine;
- vältida elamualade rajamist rohelise võrgustiku aladele;
- asustuse kavandamisel ei tohi läbi lõigata rohelise võrgustiku koridore. Loomade
liikumise takistamise vältimiseks on piirdeaedade rajamine lubatud ainult vahetult
ümber õueala;
Maakonnaplaneeringuga on Seljametsa - Sikaselja teelõik määratud kauniks teelõiguks. Tee
kulgeb mööda vana luitevalli. Seljametsas jäävad maanteest paremale tasasele
põllumaastikule üksikud talud ja vasakule kolhoosi ajal rajatud asula. Kohe tee äärde jäävad
endisesse Pustuski karjamõisa meiereihoonesse rajatud Paikuse valla muuseum ja Seljametsa
korrastatud koolimaja (praegu Seljametsa lasteaed). Sikaselja poole liikudes jääb teest
paremale vanadel liivaluidetel kasvav männik ja endisest liivakarjäärist kujundatud Seljametsa
järv, mis on kohandatud puhkekohaks. Tee on sobiv jalgrattal või autoga matkamiseks.
Seljametsa puhkeala kasutatavust ja perspektiivi käsitleb detailsemalt Pärnu linna ja
lähiümbruse võrgustikke siduva teemaplaneeringu (kehtestamata) koostamise käigus tehtud
“Avalike puhkealade uuring” (2010. a).
3.2 Paikuse valla üldplaneering
Paikuse valla üldplaneering on kehtestatud endise Paikuse Vallavolikogu võetud
15.06.2009.a määrusega nr 8. Pärnu Linnavolikogu 21.06.2018 otsusega nr 62 on üle vaadatud
haldusreformiga moodustatud Pärnu linna üldplaneeringud 2014-2017 ja esitanud tulemused
riigihalduse ministrile. Pärnu linna uus üldplaneering on koostamisel.
Vastavalt Paikuse valla üldplaneeringule asub DP ala hoonete ehitamise õigusega
reserveeritud puhkealal (P2) ja munitsipaalomandisse taotletaval alal (M15).
9
Pärnu linna Seljametsa küla Seljametsa puhkepargiala keskkonnamõju strateegilise
hindamise eelhinnang. Versioon 6.01.2022
Munitsipaalomandisse taotlemine lõpetati ning Seljametsa järv katastriüksus on praegu
eraomanduses.
P2 on puhketegevuse ja turismi teenindamisele suunatud ehitiste ja neid teenindavatele
infrastruktuuridele ette nähtud ala.
ÜP seletuskirjas on Paikuse valla turismimagnetina välja toodud Seljametsa karjäär (suvine
vabaaja veetmise keskus, kämping ja karavanipark). Planeeringualal asub väärtuslike maastike
nimistusse kuuluv “ilusa vaatega koht”. Väärtuslikel maastikel on oluline tähtsus rekreatsiooni
jaoks. Väärtuslikel maastikel on oluline hoida traditsioonilist maastikustruktuuri (üldine
asustusmuster, külade struktuur, teedevõrgustik ja maastiku väikeelemendid).
Detailplaneering vastab üldplaneeringu järgsele maakasutuse juhtotstarbele.
10
Pärnu linna Seljametsa küla Seljametsa puhkepargiala keskkonnamõju strateegilise
hindamise eelhinnang. Versioon 6.01.2022
4 Mõjutatav keskkond
Planeeritud ala hõlmab Pärnu linnas (endine Paikuse vald) Seljametsa külas Seljametsa järve
katastriüksust (56801:001:1381). Katastriüksus on moodustatud endise Pärnu Teedevalitsuse
Seljametsa liivakarjääri alale kujunenud veekogu ümber (järve kaldad on osaliselt
korrastatud).
Ala piirneb põhjast riigi kõrvalmaanteega nr 19277 (Paikuse-Tammuru riigimaantee). Teistest
külgedest ümbritseb Seljametsa järve Riigi Metsamajandamise Keskuse (RMK) hallatav
1268.76 ha suurune Surju metskond 35 katastriüksus. Juurdepääs hoonestusalale on
kavandatud Surju metskond 35 katastriüksusel asuva pinnastee kaudu.
Planeeritava alaga piirneval metsaalal paikneb Kullipesa maaparandussüsteemi maa-ala
(tunnus: 6114760020120001).
Seljametsa järve (mahajäetud karjääri) on kasutatud juba pikka aega isetegevusliku
supluskohana. Supluskoha puuduseks on peetud asjaolu, et karjääri nõlvad on kohati liiga
järsud. Samuti paikneb karjääri põhjas eeldatavalt rauakola jm jäätmeid. Tegu on
korrastamata karjääriga.
Joonis 3. Isetekkeline supluskoht Seljametsa järve kaldal.
Planeeringualast läände jääb Seljametsa maardlas (registrikaart nr 888) asuv töötav
Seljametsa liivakarjäär. AS Tariston omab karjääris maavara kaevandamise keskkonnaluba nr
L.MK/320202, mida on hiljuti pikendatud aastani 2031 ning kaevandamisala laiendatud
lõunasse Vaskjõe looduskaitseala poole ca 25 ulatuses.
Seljametsa järv (VEE2064550) on tehisjärv, mille veepeegli pindala on Keskkonnaregistri
andmetel ca 7 ha. Järv on hetkel avalikult kasutatavate veekogude nimekirjas (Vabariigi
Valitsuse korraldus 08.03.2012 nr 116). Uue veeseaduse § 24 lõike 1 alusel kehtestatav
nimekiri on siiani kooskõlastamisel.
Seljametsa järv katastriüksuse pindala on 11,38 ha, maakasutuse sihtotstarve veekogude maa
60% ja maatulundusmaa 40%. Kõlvikuliselt koosseisult koosneb Seljametsa järv katastriüksus
2,29 ha metsamaast ja 9,09 ha muust maast.
Planeeringuala piirneb lõunast Vaskjõe looduskaitsealaga (keskkonnaregistri kood
KLO1000567) Tammaru sihtkaitsevööndiga. Vaskjõe looduskaitseala on kaitse alla võetud
11
Pärnu linna Seljametsa küla Seljametsa puhkepargiala keskkonnamõju strateegilise
hindamise eelhinnang. Versioon 6.01.2022
Vabariigi Valitsuse 20.03.2007 määrusega nr 89 Vaskjõe looduskaitseala kaitse alla võtmine
ja kaitse-eeskiri.
Kaitse-eeskirja § lg 1 kohaselt on kaitseala kaitse-eesmärk kaitsta:
1) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning
loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab I lisas. Need elupaigatüübid
on jõed ja ojad (3260) ning vanad loodusmetsad (9010*);
2) liike, keda nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta nimetab I
lisas ning kes on ühtlasi II ja III kaitsekategooria liigid. Kaitstavateks III kategooria
liikideks on hallpea-rähn (Picus canus) ja musträhn (Dryocopus martius) ja II
kategooria liigiks valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos).
Kaitseala Seljametsa järve katastriüksuse poolsel piiril on inventeeritud elupaigatüübi 9010
esinemine. Lisaks on kaitsealal piiril III kaitsekategooria liikide nõmmelõoke (Lullula arborea)
(keskkonnaregistri kood KLO9120005), hiireviu (Buteo buteo) (keskkonnaregistri kood
KLO9120116) ja õõnestuvi (Columba oenas) (KLO9119926) elupaik. Nõmmlõokese elupaik
ulatub ka Seljametsa järve katastriüksusele. Planeeringuala lõunakalda läheduses piirneb
Seljametsa järve kinnistuga registreeritud II kategooria kaitsealuse liigi laanerähn (Picoides
tridactylus) elupaik (keskkonnaregistri kood KLO9117396).
Kitsal kaldaribal Seljametsa järve põhjakaldal on II kategoori liigi kivisisaliku (Lacerta agilis)
elupaik, mille asukohta eelhinnangus avalikult välja ei tooda. Seljametsa järve äärne
kivisisaliku elupaik on EELIS andmetel väike ja liigi arvukus madal. 2018 vaatlustel oli elupaik
peaaegu kadunud, sest inimeste surve ujumispaigale on suur ja kallas väga kitsas ja järsk.
Kuivõrd tegu on II kategooria liigiga ning puudub täielik ülevaade liigi seisundist alal, siis on
DP raames kavas kaasata vastav ekspert ning täpsustada elupaiga seisundit inventuuriga.
Joonis 4. Planeeringuala paiknemine Vaskjõe looduskaitseala suhtes. Allikas: Maa-amet.
12
Pärnu linna Seljametsa küla Seljametsa puhkepargiala keskkonnamõju strateegilise
hindamise eelhinnang. Versioon 6.01.2022
Joonis 5. Planeeringuala paiknemine Vaskjõe looduskaitsealal olevate lähimate kaitsealuste lindude
suhtes. Allikas: Maa-amet.
Kaitsealustest taimeliikidest on Keskkonnaregistrisse kantud III kategooria taimeliigi roomav
öövilge (Goodyera repens) leiukoht KLO9336924, mis asub Seljametsa järvest lõunas.
Joonis 6. Planeeringuala paiknemine Vaskjõe looduskaitsealal olevate lähimate kaitsealuste taimede
suhtes. Allikas: Maa-amet.
13
Pärnu linna Seljametsa küla Seljametsa puhkepargiala keskkonnamõju strateegilise
hindamise eelhinnang. Versioon 6.01.2022
5 Võimalikud keskkonnamõjud
5.1 Mõju Natura alale ehk Natura eelhindamine
Natura alad piirkonnas puuduvad. Lähim Natura 2000 ala on Pärnu loodusala
(keskkonnaregistri kood RAH0000325), mis jääb üle 3 km kaugusele lääne suunas.
Negatiivne mõju Natura 2000 aladele on välistatud.
5.2 Mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt
loodusobjektidele
Planeeringuala piirneb lõunast Vaskjõe looduskaitsealaga (keskkonnaregistri kood
KLO1000567) Tammaru sihtkaitsevööndiga. Kaitse-eeskirja § 1 lg 1 kohaselt on kaitseala
kaitse-eesmärk kaitsta:
1) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning
loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab I lisas. Need elupaigatüübid
on jõed ja ojad (3260) ning vanad loodusmetsad (9010*);
2) liike, keda nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta nimetab I
lisas ning kes on ühtlasi II ja III kaitsekategooria liigid. Kaitstavateks III kategooria
liikideks on hallpea-rähn (Picus canus) ja musträhn (Dryocopus martius) ja II
kategooria liigiks valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos).
Kavandatava tegevuse elluviimisega ei avaldate olulist negatiivset mõju Vaskjõe LKA kaitse-
eesmärkidele, sest:
- Elupaigatüüpi jõed ja ojad (3260) jääv Vaskjõgi jääb DP alast enam kui 1 kilomeetri
kaugusele ning sellele mõju avaldamine on välistatud.
- Kaitseala kaitse eesmärgiks olevad vanade loodusmetsade (9010) elupaigatüüpi
kuuluvad metsad paiknevad peamiselt Seljametsa järvest lõunas ja väiksema osana
Seljametsa järve läänekaldal. Viimane metsaosa ulatub planeeringualani. Sama
eraldise loodenurk piirneb ka töötava liivakarjääriala laiendusega. Planeeringuga
kavandatava hoonestuse rajamisega ei kaane tegevus otseselt elupaigatüübi
esinemisalal. Elupaigatüübiga külgneval alal metsa raadamine ei too kaasa kaitsealal
kasvavas metsas valgustingimuste, mikrokliima ja pinnasevee taseme olulist muutust.
Alal kasvab mustika-palumännik, mis on üks tormikindlamaid metsatüüpe Eestis ning
seega ei ole oodata tormiheite ohu olulist suurenemist.
Puhkemajade rajamine ja kasutamine ei mõjutata olulisel määral kaitseala kaitse eesmärgina
märgitud rähniliikide pesitsemist looduskaitsealal. Tegu on liikidega, kes valivad igal aastal
pesitsemiseks uue pesakoha ning otseselt Seljametsa järvega piirnevas kaitseala osas pole
nende pesitsemise kohta andmeid. Siiski on ennetava leevendava meetmena asjakohane
rakendada tingimust, et raietöid ei teostata lindude pesitsusperioodil, mis väldib võimalikke
pesitsusaegseid häiringuid.
Seljametsa järve läänekaldal on registreeritud nõmmelõokese (Lullula arborea) elupaik
(KLO9120005). Nõmmelõoke on eelkõige avatud ja poolavatud liivase pinnasega aladel ja
hõredates nõmmemetsades pesitsev liik. Kaitsealal kasvav mets on nõmmelõokesele isegi
veidi liiga tihe. Ehitusalad on kavandatud registreeritud liigi elupaigast väljaspoole ja seega
14
Pärnu linna Seljametsa küla Seljametsa puhkepargiala keskkonnamõju strateegilise
hindamise eelhinnang. Versioon 6.01.2022
otsest mõju elupaiga säilimisele ei ole oodata. Kaudsemalt võib puhkemajade rajamiseks
vajalik raie põhjustada pesitsusaegset häiringut. Sellest lähtuvalt tuleks raiet vältida
pesitsusperioodil.
Planeeringualaga külgneval alal on registreeritud õõnetuvi esinemine. Tegu ei ole inimpelgliku
liigiga ja tema pesakoha valik sõltub pigem sobilike õõnsuste esinemisest metsas. Seega on
soovitatav puhkemajade rajamisel säilitada võimalusel ka vanemaid puid, kus võib esineda
õõnsusi. Arvestades õõnestuvile sobiliku metsaala ulatust piirkonnas, siis ei mõjuta
kavandatav tegevus oluliselt liigi elupaika. Kaudsemalt võib puhkemajade rajamiseks vajalik
raie põhjustada pesitsusaegset häiringut. Sellest lähtuvalt tuleks raiet vältida
pesitsusperioodil.
Planeeringuala lõunakalda läheduses piirneb Seljametsa järve kinnistuga registreeritud
II kategooria kaitsealuse liigi laanerähn (Picoides tridactylus) elupaik (keskkonnaregistri kood
KLO9117396). Arvestades liigile sobiliku metsaala ulatust piirkonnas, siis ei mõjuta
kavandatav tegevus oluliselt liigi elupaika. Kaudsemalt võib puhkemajade rajamiseks vajalik
raie põhjustada pesitsusaegset häiringut. Sellest lähtuvalt tuleks raiet vältida
pesitsusperioodil.
Hiireviu (Buteo buteo) pesapuu (KLO9120116) jääb EELIS andmetel u 350 m kaugusele
kavandatavast lähimast ehitusalast. Tegevusel liigile oluline mõju seoses võrdlemisi suure
vahemaaga puudub.
Kaitsealustest taimeliikidest esineb planeeringualaga piirneval metsaosal roomavat öövilget
(Goodiyera repens). Tegu on keskmise niiskusega ja hõreda rohurindega palumetsades kasvav
taim. DP ala ja looduskaitseala vahele jääv metsaala, kus kasvab tihe mustikas, ei ole
roomavale öövilkele sobivaks kasvukohaks. Olulist mõju taime kasvukohale kavandatava
tegevusega ei avaldata.
Planeeringuala põhjaosa kattub II kaitsekategooria liigi kivisisaliku elupaigaga. Tegu on väikse
ja viimaste alal tehtud seireandmete alusel halvas seisundis elupaigaga. Kivisisalik vajab
avatud liivaseid alasid. Antud juhul on järve kaldad metsastatud ning puhkeotstarbeliselt
aktiivselt kasutusel. Kivisisaliku kaitse tegevuskava näeb elupaiga seisundi parandamiseks ette
vajadust järve ümbrusesse lahtise liivaga lagendike tekitamist1. Planeeringuala vahetus
läheduses paiknevas Seljametsa karjääris tuleb liigi tegevuskava alusel kaevandustegevuse
käigus arvestada kaitsealuse liigi leidumisega. Sealjuures peab liigi leidumisega arvestama ka
hilisemal ala taastamisel. Asjaolu on märgitud ka kaevandusloa taotluses. Eelnevast lähtuvalt
oleks asjakohane luua kivisisalikule sobilikke elupaiku nt Seljametsa järve läänekaldal. Alal
oleks seega ühendus ka potentsiaalse karjääri korrastamisel tekkiva elupaigaga ning välditud
oleks praegune konflikt puhkajate ja kaitsealuse liigi vahel. Tegu ei ole otseselt käsitletava
planeeringu raames elluviidava leevendusmeetmega, sest järve läänekülg ei paikne
planeeritavas alas.
Detailplaneeringu koostamisse on vajalik kaasata kivisisaliku ekspert ning kivisisaliku
elupaiga seisundi selgitamiseks ning vajalike leevendusmeetmete väljatöötamiseks tuleb
alal teostada kivisisaliku elupaikade inventuur. Inventuuri võib tellida detailplaneeringu
1
Kivisisaliku (Lacerta agilis) kaitse tegevuskava.
15
Pärnu linna Seljametsa küla Seljametsa puhkepargiala keskkonnamõju strateegilise
hindamise eelhinnang. Versioon 6.01.2022
koostamisel või kasutada Keskkonnaameti poolt 2022 aastal tellitava Pärnu maakonna
kivisisaliku inventuuri andmeid.
Eelnevast lähtuvalt puudub kavandataval tegevusel otsene mõju kaitsealadele ja seal
esinevatele kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele. Väljaspool kaitseala paiknevatele
teadaolevatele kaitsealuste liikide (v.a. kivisisalik) leiukohtadele olulist negatiivset mõju ei
avaldata kui järgitakse eelhinnangus soovitatud leevendavaid meetmeid. Kivisisaliku
leiukoha esinemist, seisundit ja vajalikke meetmeid olulise mõju vältimiseks tuleb
detailplaneeringu käigus täpsustada.
5.3 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus
Hoonete ja rajatiste rajamisel ja kasutamisel tarbitakse paratamatult loodusvarasid (nt maa,
veeressurss, energia, ehitusmaterjalid), kuid arvestades ehitusmahte ei põhjusta see nende
varude kättesaadavuse vähenemist mujal. Kuna Seljametsa järve kinnistust suur osa on
määratletud metsamaana, siis DP kehtestamise järgselt tuleb m etsamaa osas esitada
lähtuvalt metsaseaduse §-le 32 metsateatis raadamiseks aladel, kus kavandatakse
metsamajandamisest erinevat maakasutust, mis eeldab puistu eemaldamist.
Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud planeeringu puhul pole oodata
jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust.
Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti
kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed
käitlemiseks üle jäätmeluba omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete
taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise (sh kogumise) korraldamisel lähtutakse
jäätmeseadusest ja kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud nõuetest.
Jäätmeteke kaasneb ka hoonete kasutusperioodiga. Tekkivad jäätmed tuleb üle anda
jäätmekäitlejale. Juhul kui jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt jäätmeseadusele ja
omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjale, ei ole oodata sellest tulenevat olulist keskkonnamõju.
Jääkreostuse olemasolu kohta antud alal andmed puuduvad. Arvestades kinnistu varasemat
maakasutust on jääkreostuse esinemine vähetõenäoline. Alal, sh järves esineb prügistumist.
Alale tekkinud ebaseaduslikud jäätmed tuleb üle anda jäätmekäitlejatele.
5.4 Vee, pinnase või õhu saastatus, müra, vibratsioon, valgus, soojus,
kiirgus ja lõhn
5.4.1 Veekeskkond
Ala jääb Maa-ameti geoportaali geoloogia rakenduse kohaselt Kesk - Devoni ladestiku Narva
lademe avamusalale. Narva lade on esindatud vett vähejuhtiva savi ja aleuroliidi
vahekihtidega ning domeriitide ja merglitega. Vahetult Narva lademe kivimitel lasub
pinnakate, mille paksus võib piirkonnas ulatuda 40 meetrini. Pinnakatte moodustavad erineva
geneesiga Kvaternaari setted. Jääjärveliste setete all levivad liustikusetted, mis on esindatud
saviliiv- ja liivsavimoreeniga. Liustikusetted on üldjuhul vähese veeandvusega, kuid selles võib
esineda veerikkamaid liiva-kruusa kihte ja läätsi.
16
Pärnu linna Seljametsa küla Seljametsa puhkepargiala keskkonnamõju strateegilise
hindamise eelhinnang. Versioon 6.01.2022
Kvaternaari veekompleksi vett tarbitakse üksikmajapidamiste salvkaevudega. Kesk-Devoni
ladestiku Narva ja Pärnu lademete liivakivid on siin vähese veeandvusega, mistõttu
puurkaevudega ammutatakse vett sügavamal levivatest Siluri ladestu Wenlock ladestiku Jaani
ja Jaagarahu lademete dolokividest.
Planeeritavate ärimaa kinnistu veevajadadus tagatakse rajatava puurkaevu baasil. Puurkaev
tuleb projekteerida ja rajada pädeva ettevõtte poolt vastavalt kehtivatele nõuetele. Korrektse
projekteerimise ja ehitustegevuse korral ei ole oodata puurkaevu rajamisega kaasnevat olulist
keskkonnamõju.
Veeseaduse § 187 punkti 2 kohaselt on veeloa kohustus, kui võetakse põhjavett rohkem kui
150 m3 kuus või rohkem kui 10 m3 ööpäevas. Eeltoodust tulenevalt juhul, kui selgub, et
puurkaevust võetava põhjaveekogus on 150 m3 kuus või rohkem kui 10 m3 ööpäevas, siis on
vajalik tegevuseks taotleda veeluba. Arvestades arendustegevsue mahtu ei pruugi veevõtt
ületada veeloa künnist, kuid täpne veevajadus peab selguma detailplaneeringu koostamisel.
Siiski arvestades arendustegevuse mahtu, siis ei ole oodata olulist mõju põhjaveeressursile.
Puurkaevu rajamisel tuleb jälgida, et juhul kui puurkaevule moodustatakse hooldusala on
selle piires põhjavee saastumise vältimiseks keelatud tegevused loetletud veeseaduse ( § s
154. Kui veehaardele moodustatakse sanitaarkaitseala, siis peab arvestama, et
sanitaarkaitsealal on majandustegevus keelatud. Veehaarde sanitaarkaitsealal keelatud ja
lubatud tegevused on sätestatud VeeS §-s 151.
Planeeringulahendusega võidakse potentsiaalselt mõjutada Seljametsa järve veekeskkonda.
Planeeringuga kavandatud puhkemajad on kavandatud väljaspoole järve ehituskeeluvööndi
ala, kõrgemale kunagise karjääri korrastatud kaldaalale. Säilib kallasraja kasutus.
Puhkemajade ja eeldatavalt ka rannakioski reoveekogumine kavandatakse lahendada
kogumismahutitega. Kogumismahutite korrektsel rajamisel ja käitamisel ei ole oodata
puhkemajade rajamise ja kasutamisega seonduvalt negatiivset mõju järvele.
Parkla sademevete immutamiseks on kavandatud immutuskassetid. Lahendust täpsustatakse
detailplaneeringu koostamise käigus. Järgida tuleb kehtivate õigusaktide ja standardite
(eelkõige EVS 848:2021) nõudeid. Parkla sademeveelahenduse korrektsel rajamisel ja
käitamisel ei ole oodata negatiivset mõju järvele.
Puhkemajade juurde soovitakse rajada planeeringu kohaselt ujuvsild. Ujuvsillad ei oma
tavapäraselt olulist negatiivset mõju veeksekkonnale, sest nende rajamisega ei kaasne
tavapäraselt suuremahulisi ehitustöid järve põhjas, mis võiksid põhjustada heljumi levikut
vms mõju veekeskkonnale. Antud asukohta ujuvsilla rajamise võib siiski kaasa tuua vajaduse
järve põhja korrastamiseks. Juhul kui ujuvsilla rajamisel soovitakse ühtlasi järve antud
asukohas süvendada, siis tuleb arvestada, et juhul kui süvendamise maht on rohkem kui
100 m3, siis vajab tegevus keskkonnaluba vee erikasutuseks ja juhul kui süvendamise maht on
rohkem kui 500 m3, siis vajab tegevus keskkonnaloa taotlemisel ka keskkonnamõju hindamise
läbiviimist. Kuna tegemist ei ole veeseaduse mõistes veekogu korrastamisega (soovitakse
rajada uus ujumiskoht), siis tuleb lähtuvalt sama seaduse § 196 lg 2 p-s 2 taotleda
veekeskkonnariskiga tegevuse registreering süvendamiseks mahus 5–100 m3.
Planeeringuga soovitakse rajada järve puhkeotstarbelise külastamise võimaldamiseks sobilik
taristu (parkla, riietuskabiinid, kiosk). Arvestada tuleb, et tegu on tehisliku tekkega järvega,
17
Pärnu linna Seljametsa küla Seljametsa puhkepargiala keskkonnamõju strateegilise
hindamise eelhinnang. Versioon 6.01.2022
mida juba praegu kasutatakse laialdaselt rekreatiivsetel eesmärkidel. Eeskätt parkla rajamist
võib pidada positiivset mõju omavaks, sest käesoleval ajal toimub parkimine järve kaldaalal
koordineerimatult. Kuna järve põhjakallas on järsk, siis sõidukite parkimine vahetult järve
kaldale suurendab kalda varinguid.
Järve põhjakaldad on selgelt tugevalt erosiooni poolt mõjutatud. Kuna järv on tekkinud
kaevandamise tulemusel ning tegu ei ole korrastatud karjäärialaga, siis on järve kaldad kohati
väga järsud, mis põhjustab nende varinguohtlikkust. Järskudele nõlvadele avalduvale vee
erosioonile lisaks suurendab kallaste varisemist nende intensiivne kasutus. Selleks, et
vähendada puhkeotstarbelise tegevusega seonduvat mõju järve kallastele tuleks
minimaalselt rajada vette mineku kohad (nt trepid). Alternatiivselt tuleks tasandada
supelrannana kasutada soovitav kaldanõlv. Tasandamine eeldab vastaval kaldaosal puistu
eemaldamist.
Treppide rajamisel veekaitsevööndis tuleb arvestada, et veekaitsevööndis teostatavatel
ehitustöödel välditaks pinnase kahjustamist ja muid tegevusi, mis põhjustavad veekogu ranna
või kalda erosiooni või hajuheidet. Töid tuleb teostadatehniliselt korras seadmetega. Vee- ja
pinnasereostuse tekkimise vältimiseks tuleb tankida väljaspool veekaitsevööndit.
Naftasaaduste, mürgise ainete või muude saasteainete looduskeskkonda sattumisel, avarii või
selle ohu korral tuleb võtta koheselt tarvitusele abinõud avariilise reostuse peatamiseks ja
likvideerimiseks või ennetamiseks ning teavitada keskkonnareostusest Keskkonnaametit.
Tööde käigus ei tohi muuta kaldajoont. Töid veekaitsevööndis on soovitatav teostada
madalvee perioodil.
OÜ Eesti Geoloogiakeskuse 2004 a karjääri inventeerimise andmetel vajavad karjääri ida- ja
põhjapooolsed, kohati järsud, kuni 4 m kõrgused nõlvad tasandamist. Süvendamist vajab
veekogu lõunapoolne soostuv osa. Inventuuri kohaselt on rekultiveeritud karjääri kagukallas
(ala kuhu planeeringuga soovitakse rajada puhkemajad)2. Teadaolevalt ja välivaatluste alusel
ei ole inventuuris soovitatud korrastamistegevusi ellu viidud, kuid karjäär on samas
veekoguna Keskkonnaregistrisse kantud.
Kavandataval tegevusel puudub oluline negatiivne mõju veekeskkonnale, mis eeldaks
planeeringule keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimist.
5.4.2 Õhu saastatus
Planeeringu elluviimise aegsed (ehitusaegsed) mõjud õhukvaliteedile on lühiajalised ning
lokaalsed (võimalik tolm puistematerjali laadimisel, sõidukite liiklus jms).
Soojusvarustus lahendatakse lokaalküttel. Konkreetse hoonete kütteliigi (soe vesi)
kasutamine lahendatakse ehitusprojektis. Arvestades arendustegevuse mahtu ja iseloomu ei
ole oodata hoonete küttega seonduvat olulist mõju õhukvaliteedile.
5.4.3 Lõhn
Kavandatud tegevusega ei kaasne lõhnahäiringu teket.
2
OÜ Eesti Geoloogiakeskus. 2004. PÄRNUMAA KASUTUSEST VÄLJAS OLEVATE LIIVA- JA KRUUSAKARJÄÄRIDE
INVENTEERIMINE.
18
Pärnu linna Seljametsa küla Seljametsa puhkepargiala keskkonnamõju strateegilise
hindamise eelhinnang. Versioon 6.01.2022
5.4.4 Müra
Planeeringu elluviimise aegsed (ehitusaegsed) mõjud piirkonna müratasemele on lühiajalised
ning lokaalsed. Arvestades, et ala vahetus läheduses paikneb töötav karjäär, siis on
kavandatava tegevuse müra suuresti varjestatud karjääri poolt tekitatava müra poolt.
Kavandatud tegevusega ei kaasne olulist müra, mis võiks põhjustada häiringuid väljapool
planeeringuala.
5.4.5 Vibratsioon, valgus, soojus ja kiirgus
Detailplaneeringu elluviimisel ja hoonete ning rajatiste sihipärase kasutamisega ei kaasne
olulisel määral soojuse, kiirguse, valguse või vibratsiooni teket.
5.5 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale
Negatiivne mõju inimese tervisele antud planeeringu kontekstis puudub. Planeeringuga
kavandatavat puhkeala korrastamist ja vajaliku taristu rajamist võib pidada inimese tervisele
positiivse mõjuga olevaks. Alal käesoleval ajal olemasolevad vettehüpeteks kasutatavad
purded ei vasta ohutusnõuetele ning järve põhjakallas on varinguohtlik.
Kavandatava tegevuse mõju sotsiaalsetele vajadustele võib pidada positiivseks. Tegevus
seisneb puhkeala väljaehitamises, mis võimaldab piirkonna majanduse arendamist.
Seljametsa järve äärse puhkeala arendamise vajadust näevad ka piirkonna
arengudokumendid.
Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole ette näha ulatuslikumat mõju varale.
Planeeringualasse hõlmatud kinnistu väärtus tõenäoliselt planeeringu rakendamisel tõuseb.
5.6 Mõju kultuuriväärtustele
Planeeringualal puuduvad muinsuskaitsealused objektid ning kultuurimälestised.
Planeeringuala asub Seljametsa (Sikasselja) karjääri (nr 568:KAR:001) alal, mis on
pärandkultuuri objekt (tüüp - kruusa-, liiva-, savi- ja fosvoriidikarjäärid).
Pärandkultuuri all mõistetakse kui eelmiste põlvkondade poolt pärandunud inimtekkelisi
objekte maastikus, mis omavad mingit pärimuslikku taustateavet ja kultuurilist väärtust
eeskätt kohalikule kogukonnale.
Pärandkultuuri objektid ei ole riikliku kaitse all, nende säilimine on eeskätt maaomanike endi
kätes. Hoida saab seda, millest teatakse ja mida väärtustatakse. Pärandkultuuri objektide
asukohast teavitamine ja teadaoleva taustainfo jagamine on pärandkultuuri kaardirakenduse
peamine eesmärk.
Kavandatav tegevus ei kahjusta järve kui pärandkultuuriobjekti säilimist.
5.7 Avariiolukordade esinemise võimalikkus
Kavandatud tegevusega ei kaasne olulisi spetsiifiliste avariiolukordade esinemise võimalusi.
Planeerimisel, projekteerimisel, ehitamisel ja hilisemal tegutsemisel tuleb järgida kehtivas
õiguses esinevaid nõudeid tule- ja tööohutusele, jäätmekäitlusele, liiklusohutusele jms.
19
Pärnu linna Seljametsa küla Seljametsa puhkepargiala keskkonnamõju strateegilise
hindamise eelhinnang. Versioon 6.01.2022
5.8 Lähipiirkonna teised arendused ja tegevused ning võimalik mõjude
kumuleerumine
Lähipiirkonnas pole teada teisi samalaadseid arendusi, mis võiksid põhjustada koosmõju.
5.9 Muud aspektid
Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p 3 kohaselt tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise
planeerimisdokumendi asjakohasust ja olulisust keskkonnakaalutluste integreerimisel
teistesse valdkondadesse. Antud juhul on olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel
teistesse valdkondadesse puudub.
Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p 5 tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi,
sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa
Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel. Antud juhul seos Euroopa Liidu
keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisega puudub.
Riigipiiriülese mõju esinemist käsitletava detailplaneeringuga kavandatava tegevusega
kaasnevana ei ole oodata.
20
Pärnu linna Seljametsa küla Seljametsa puhkepargiala keskkonnamõju strateegilise
hindamise eelhinnang. Versioon 6.01.2022
6 Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise,
vähendamise ja leevendamise võimalused
Planeeringu edasisel koostamisel ning kavandatava tegevuse elluviimisel tuleb rakendada
järgmisi keskkonnatingimusi:
- Puurkaev tuleb rajada lähtudes keskkonnaministri 09.07.2015 määrusest nr 43
„Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja
konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta,
puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise,
lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha
kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise,
puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja
salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -
augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“. Puurkaevu asukoht tuleb valida
võimalike reostusallikate (kütusemahutid jms.) suhtes põhjaveevoolu suunas (järgib
üldjoontes maapinna kallakut) ülesvoolu ja krundi piires võimalikult kaugel (mitte
vähem kui 50 m). Tagada tuleb nõuetekohane sanitaarkaitseala. Puurkaevu rajamisel
tuleb sellest veevarustuse tagamisel arvestada joogiveele kehtivate
kvaliteedinormidega (sotsiaalministri 24.09.2019 määrus nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja
kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“). Arvestades piirkonna kaevude
veekvaliteedi näitajaid võib vesi vajada enne joogiveena kasutamist veetöötlust.
- Veeseaduse § 187 punkti 2 kohaselt on veeloa kohustus, kui võetakse põhjavett
rohkem kui 150 m3 kuus või rohkem kui 10 m3 ööpäevas. Eeltoodust tulenevalt juhul,
kui selgub, et puurkaevust võetava põhjaveekogus on 150 m3 kuus või rohkem kui 10
m3 ööpäevas, siis on vajalik tegevuseks taotleda veeluba.
- Juhul kui ujuvsilla rajamisel soovitakse ühtlasi järve antud asukohas süvendada, siis
tuleb arvestada, et juhul kui süvendamise maht on rohkem kui 100 m3, siis vajab
tegevus keskkonnaluba vee erikasutuseks ja juhul kui süvendamise maht on rohkem
kui 500 m3, siis vajab tegevus keskkonnaloa taotlemisel ka keskkonnamõju hindamise
läbiviimist.
- Hoonete asukohtade valikul lähtuda reaalsest puistu paiknemisest. Hooned paigutada
lagedamatele aladele. Puud taluvad valgus- ja niiskustingimuste muutust paremini kui
neid säilitatakse gruppidena. Arvestades õõnestuvi elutsemist piirkonnas on
soovitatav säilitada võimalusel õõnsustega puid.
- Pinnase ettevalmistustööd (nt. koorimine, katmine) ja puude-põõsaste raiet teostada
pesitsusvälisel (september-märts), vältimaks maas või selle lähedal pesitsevate
lindude pesade hävimist.
- Selleks, et vähendada puhkeotstarbelise tegevusega seonduvat mõju järve kallastele
tuleks minimaalselt rajada vette mineku kohad (nt trepid). Alternatiivselt tuleks
tasandada supelrannana kasutada soovitav kaldanõlv. Tasandamine eeldab vastaval
kaldaosal puistu eemaldamist.
- Detailplaneeringu koostamisse on vajalik kaasata kivisisaliku ekspert ning
kivisisaliku elupaiga seisundi selgitamiseks ning vajalike leevendusmeetmete
väljatöötamiseks tuleb alal teostada kivisisaliku elupaikade inventuur. Inventuuri
21
Pärnu linna Seljametsa küla Seljametsa puhkepargiala keskkonnamõju strateegilise
hindamise eelhinnang. Versioon 6.01.2022
võib tellida detailplaneeringu koostamisel või kasutada Keskkonnaameti poolt 2022
aastal tellitava Pärnu maakonna kivisisaliku inventuuri andmeid.
22
Pärnu linna Seljametsa küla Seljametsa puhkepargiala keskkonnamõju strateegilise
hindamise eelhinnang. Versioon 6.01.2022
7 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta
Planeeringuga ei kavandata tegevusi, mis kuuluksid KeHJS § 6 lg-s 1 nimetatud olulise
keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. KSH eelhinnangu koostamise vajadus tuleneb KeHJS
alusel VV 29.08.2005 määrusega nr 224 kehtestatud „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb
anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 14, mille
kohaselt tuleb keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda turismimajanduse,
puhke-, spordi- või virgestusalade rajamise valdkonda kuuluvate tegevuste korral, milleks
on väljaspool tiheasustusala puhkeküla ja -laagri, hotellikompleksi ning sellega seotud vaba
aja veetmise rajatiste ehitamine.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust hinnati KeHJS § 33 lõigete 3–5 alusel
koostatud eelhinnangus. Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei
saa eeldada detailplaneeringu elluviimise ja sihipärase kasutamisega seonduvat olulist
keskkonnamõju. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole seega käesoleva
eelhinnangu alusel vajalik järgnevatel põhjustel:
1) detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevana ei saa eeldada tegevusi, millega
kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju
hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile – planeering ei näe ette
ehituskeeluvööndi vähendamist;
2) planeeringualal ega selle mõjualas ei paikne Natura 2000 võrgustiku alasid, mida
planeeringuga kavandatav tegevus võiks mõjutada. Mõju Natura 2000 võrgustiku
alade kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele on välistatud;
3) kavandatava tegevusega kaasnevana on oodata mõningast looduslikus seisundis
metsaalade pindala vähenemist, kuid see ei too kaasa Vaskjõe looduskaitsealal
kasvava metsa valgustingimuste, mikrokliima ja pinnasevee taseme olulist muutust.
Tegevusega kaasnevana ei ole oodata looduskaitseala kaitse-eesmärgiks olevate
koosluste või liikide seisundi halvenemist.
4) ajastades pinnase ettevalmistustööd (nt. koorimine, katmine) ja puude-põõsaste raie
lindude pesitsusvälisele ajale (september-märts) on võimalik vältida piirkonnas
teadaolevate kaitsealuste linnuliikide pesitsusaegset häirimist. Kaitsealustele
linnuliikide elupaikade olulist vähenemist kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole
oodata.
5) detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist,
heaolu ega vara. Planeeringu elluviimisega kaasnevana on oodata positiivset mõju
inimese heaolule seoses puhkepargiala rajamisega.
6) detailplaneeringu alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega
jääkreostust, mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase või vee reostust, mis seaks
piiranguid kavandatavale maakasutusele või majandustegevusele;
7) planeeritava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse
ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket;
23
Pärnu linna Seljametsa küla Seljametsa puhkepargiala keskkonnamõju strateegilise
hindamise eelhinnang. Versioon 6.01.2022
8) lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja
maakasutusest, ei ole ette näha DP realiseerimisel kavandatud mahus antud asukohas
muud olulist negatiivset keskkonnamõju.
Detaiplaneeringus keskkonnatingimustega arvestamine on igakülgselt võimalik
planeeringumenetluse käigus vastavalt planeerimisseaduse § 126 lg 1 p 12 ning
täiemahulise KSH läbiviimise vajadust eelhinnangu koostaja ei näe.
Detailplaneeringu koostamisse on vajalik kaasata kivisisaliku ekspert ning kivisisaliku
elupaiga seisundi selgitamiseks ning vajalike leevendusmeetmete väljatöötamiseks tuleb
alal teostada kivisisaliku elupaikade inventuur. Inventuuri võib tellida detailplaneeringu
koostamisel või kasutada Keskkonnaameti poolt 2022 aastal tellitava Pärnu maakonna
kivisisaliku inventuuri andmeid.
KSH algatamise või mittealgatamise otsuse saab teha siiski vaid kohalik omavalitsus ning
üldplaneeringut muutva detailplaneeringu puhul peab planeeringu koostamisel ja
kehtestamisel kavandatava tegevuse poolt ja vastu argumente hoolikalt kaaluma. Lisaks
eelhinnatud keskkonnakaalutlustele peab arvestama ka muid asjakohaseid mõjusid nii
detailplaneeringu algatamise otsuse tegemisel kui detailplaneeringu koostamisel PlanS § 4
lg 2 mõistes.
Enne KSH üle otsustamist tuleb omavalitsusel küsida KSH algatamise või algatamata jätmise
otsuse eelnõu põhjal seisukohta asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lg 6.
Eelhinnangu kohta esitas ettepanekud Keskkonnaamet 24.11.2021 kirjaga nr 6-5/21/22607-2
ja 04.01.2022 kirjaga nr 6-5/21/22607-4. Ettepanekute alusel täiendati eelhinnangut.
24
Pärnu linna Seljametsa küla Seljametsa puhkepargiala keskkonnamõju strateegilise
hindamise eelhinnang. Versioon 6.01.2022
Kasutatud materjalid
Seadused, määrused:
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87)
Looduskaitseseadus (RT I 2004, 38, 258)
Planeerimisseadus (RT I, 04.05.2017, 4)
Andmebaasid:
EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem): http://loodus.keskkonnainfo.ee
Keskkonnaregister: http://register.keskkonnainfo.ee
Maa-ameti geoportaal: http://geoportaal.maaamet.ee
25
KORRALDUS
10.01.2022 nr 21
Pärnu linnas Seljametsa külas Seljametsa järve
kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine
ja detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise algatamata jätmine
Seljametsa OÜ (registrikood 161211199) on esitanud 21.06.2021 Pärnu Linnavalitsusele Pärnu
linnas Seljametsa külas Seljametsa järve kinnistu (katastritunnus: 56801:001:1381)
detailplaneeringu algatamise taotluse eesmärgiga rajada planeeritavale üldkasutatavale maale
supelrand koos teenindava hoonestuse ja rajatistega ning planeeritavale ärimaa sihtotstarbega
katastriüksusele puhkeküla hoonestus ja rajatised.
Planeeringuala kasutusotstarve on 60% veekogude maa, 40% maatulundusmaa. Kinnistu suurus
on 113 800 m2. Juurdepääs kinnistule on Paikuse-Tammuru teelt.
Planeeritaval alal kehtivaid detailplaneeringuid ei ole.
Vastavalt kehtivale Paikuse valla üldplaneeringule (Paikuse Vallavolikogu 15. juuni 2009
määrus nr 8) on Seljametsa järve kinnistu maakasutuse sihtotstarve (juhtfunktsioon) määratud
reserveeritud puhkeala hoonete ehitamise õigusega (P2), mida planeeringuga ei ole kavas muuta.
Vastavalt PlanS § 75 lõike 1 punktile 18 on üldplaneeringu ülesanne maakasutuse juhtotstarbe
määramine. PlanS § 75 lõige 4 täpsustab, et maakasutuse juhtotstarve on üldplaneeringuga
määratav maa-ala kasutamise valdav otstarve, mis annab kogu määratud piirkonnale edaspidise
maakasutuse põhisuunad. Detailplaneering vastab üldplaneeringu järgsele maakasutuse
juhtotstarbele. Detailplaneering koostatakse Paikuse valla üldplaneeringu kohasena.
Olemasolevast Seljametsa järve katastriüksusest moodustatakse üldkasutatava maa (A),
veekogude maa (V) ja ärimaa (ÄK - kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa, ÄV -
väikeettevõtluse hoone ja tootmise hoone maa) sihtotstarbega katastriüksused.
Planeeritavale ärimaa sihtotstarbega katastriüksusetele planeeritakse majutuse ja vaba aja
veetmise teenust pakkuv puhkeküla. Hoonestusest planeeritakse majutushooned, rannakabiinid ja
moodulmajad. Projekteeritakse esteetiliselt sobivaid ja kõrgel arhitektuursel tasemel hooneid ja
rajatisi. Hooned ja rajatised projekteeritakse terviklikult koos hoonetevahelise ruumi, haljastuse,
piirete, maastiku, teede jm ruumielementidega. Projekteerimisel arvestatakse ümbritseva miljöö,
väljakujunenud ruumistruktuuri ja maastikuliste võimalustega. Piirded rajada vajadusel,
soovitavalt looduslähedased puit-latt aiad, keelatud on läbipaistmatute plankpiirete rajamine.
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lg 2 p
3 ja 4 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise vajadust
kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse
KeHJS § 6 lg 2 p 22 seotud tegevust (mõni muu tegevus, mis võib kaasa tuua olulise
keskkonnamõju), samuti KeHJS § 6 lg 2 alusel kehtestatud määruse nimetatud valdkonda
kuuluvat ja KeHJS § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust. Antud juhul
tuleneb KSH eelhinnangu koostamise vajadus Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusega nr 224
kehtestatud „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise
vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 14 p 2 alusel.
Lemma OÜ poolt koostatud KSH eelhinnangus on selgitatud dokumendi koostamise vajadust,
kirjeldatud on mõjutatavat keskkonda, detailplaneeringuga kavandatavat tegevust ja selle seotust
teiste planeerimisdokumentidega; analüüsitud on tegevusega eeldatavalt kaasnevat mõju;
esitatud on meetmed keskkonnamõju vähendamiseks ning tingimused planeeringule.
KeHJS § 22 kohaselt on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala
keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise
ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
KSH eelhinnangus leitakse kokkuvõtvalt, et detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei oma
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse mõistes olulist
keskkonnamõju. Lähtuvalt eelnevast ei ole vajalik algatada Pärnu linnas Seljametsa külas
Seljametsa järve kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise menetlust.
Eelhinnangu punktis 6 nimetatud meetmete rakendamisel on võimalik kujundada sobiv,
asjakohane ja proportsionaalne detailplaneeringu lahendus.
Vastavalt KeHJS § 33 lg 3 otsustatakse KSH vajalikkus lähtudes strateegilise dokumendi
iseloomust ja sisust, elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast alast
ning asjakohaste asutuste seisukohast.
Detailplaneeringu otsuse eelnõuga on tutvunud ja nõustunud KSH algatamata jätmise
ettepanekuga Keskkonnaamet (24.11.2021 nr 6-5/21/22607-2 ja 04.01.2022 nr 6-5/21/22607-4)
ja Rahandusministeerium (26.11.2021 kiri nr 14-10/7463-2).
Lähtudes eeltoodust ja planeerimisseaduse § 128 lg 1 ja Pärnu Linnavolikogu 01.02.2018
määruse nr 4 „Planeerimise ja ehitusalase tegevuse korraldamine Pärnu linnas” § 3 p 2 alusel
ning arvestades 21.06.2021 esitatud taotlust
1. Algatada Pärnu linnas Seljametsa külas Seljametsa järve kinnistu detailplaneeringu
koostamine. Detailplaneeringu ülesandeks on kinnistule ehitusõiguse ja arhitektuursete
tingimuste määramine puhkeküla ja supelranna rajamiseks, katastriüksuse jagamine ja
sihtotstarbe muutmine, liikluskorralduse põhimõtete määramine, tehnovõrkude, trasside ja
tehnorajatiste asukoha määramine, hoonestuse ja haljastuse põhimõtete ning ulatuse määramine,
keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks, seadustest ja teistest
õigusaktidest tulenevate kitsenduste ja servituutide ulatuse määramine.
Detailplaneering koostatakse kehtiva Paikuse valla üldplaneeringu kohasena.
2. Detailplaneeringu lähteseisukohad:
2.1. Planeeringulahendus peab lähtuma Paikuse valla üldplaneeringust, olema kooskõlas hea
ehitustavaga, arvestama avaliku ja kaasatavate huvidega. Detailplaneeringuga kavandatud
tegevused ei tohi põhjustada ülenormatiivseid häiringuid ümbritsevas linnaruumis ja
naaberkinnistutel, vajadusel viia läbi uuringud võimalike keskkonna- ja muude asjakohaste
häiringute vältimiseks. Planeeringu algatamise eesmärk ei pruugi alati realiseeruda, kuna
protsessi käigus peab kohalik omavalitsus läbi kaaluma erinevaid asjaolusid, mis võivad muuta
detailplaneeringu algatamisel püstitatud eesmärke.
2
2.2. Hoonestuse arhitektuurne lahendus peab olema kõrgetasemeline ja sobituma keskkonda.
Rajatised planeerida ja projekteerida võimalikele üleujutustele vastupidavalt.
2.3. Planeeringuala liiklus- ja parkimiskorraldus lahendada kehtivatele normatiividele ja
standarditele vastavalt.
3. Kinnitada planeeritava maa-ala asukohaskeem, mis on käesoleva korralduse lahutamatu lisa.
4. Jätta algatamata detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine, sest
detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei oma keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse mõistes olulist keskkonnamõju. Detailplaneeringu
koostamisel arvestada asjaomaste asutuste ettepanekutega ja detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnangus esitatud ettepanekutega.
5. Käesoleva detailplaneeringu koostamisega ei kaasne Pärnu Linnavalitsusele kohustust
detailplaneeringukohaste avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste,
haljastuse, välisvalgustuse või avalikes huvides olevate tehnorajatiste väljaehitamiseks.
6. Enne detailplaneeringu koostamise alustamist sõlmida huvitatud isikul Pärnu Linnavalitsuse
planeerimisosakonnaga asjakohane leping detailplaneeringu koostamiseks, mis sisaldab mh
planeeringu koostamise täpsustatud ajakava, mis ei või olla pikem kui kolm aastat menetluse
algatamisest.
7. Detailplaneeringu koostamisel arvestada detailplaneeringu koosseisu ja vormistamise
nõuetega, mis on kättesaadavad Pärnu linna veebilehel. Detailplaneeringu seletuskirja mahus
esitada muuhulgas planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ja nende järjekord.
8. Huvitatud isikul esitada Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonnale ülevaatamiseks
detailplaneeringu lahenduse esialgne kavand (eskiis), sealhulgas illustratiivne joonis.
9. Detailplaneering koostatakse koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid
küsimusi detailplaneering käsitleb, sh Päästeameti Lääne päästekeskusega, Keskkonnaametiga
ning Terviseametiga. Detailplaneeringu koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi võib
planeering puudutada ja isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud.
10. Pärnu Linnavalitsus võib detailplaneeringu koostamise lõpetada, kui koostamise käigus
ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus või planeeringu koostamise
eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus.
11. Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonnal korraldada teate avaldamine Ametlikes
Teadaannetes ja Pärnu linna veebilehel 14 päeva jooksul, ajalehes Pärnu Postimees 30 päeva
jooksul detailplaneeringu algatamisest arvates.
12. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Romek Kosenkranius (allkirjastatud digitaalselt)
linnapea Tiina Roht
linnasekretär
3
Lisa
Pärnu Linnavalitsuse 10.01.2022
korralduse nr 21 juurde
Lisa 1. Asendiplaan. Pärnu linnas Seljametsa külas Seljametsa järve kinnistu detailplaneering
Kaasatavad isikud
13.01.2022 nr 8-4/1191-8
Seljametsa külas Seljametsa järve kinnistu
detailplaneeringu koostamise algatamine ja
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise algatamata jätmine
Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakond informeerib planeerimisseaduse (PlanS) § 128
kohaselt detailplaneeringu koostamisse kaasatavaid isikuid ja koostöötegijaid kõnesoleva
detailplaneeringu algatamisest.
Pärnu Linnavalitsuse 10.01.2022 korraldusega nr 21 algatati Pärnu linnas Seljametsa külas
Seljametsa järve kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ja detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine.
Planeeritav ala hõlmab Seljametsa järve kinnistut pindalaga 113 800 m². Juurdepääs
planeeritavale alale on Paikuse-Tammuru teelt. Detailplaneeringu eesmärk on rajada
planeeritavale üldkasutatavale maale supelrand koos teenindava hoonestuse ja rajatistega ning
planeeritavale ärimaa sihtotstarbega katastriüksusele puhkeküla hoonestus ja rajatised.
Vastavalt kehtivale Paikuse valla üldplaneeringule (Paikuse Vallavolikogu 15. juuni 2009
määrus nr 8) on Seljametsa järve kinnistu maakasutuse sihtotstarve (juhtfunktsioon) määratud
reserveeritud puhkeala hoonete ehitamise õigusega (P2), mida planeeringuga ei ole kavas muuta.
Vastavalt PlanS § 75 lõike 1 punktile 18 on üldplaneeringu ülesanne maakasutuse juhtotstarbe
määramine. PlanS § 75 lõige 4 täpsustab, et maakasutuse juhtotstarve on üldplaneeringuga
määratav maa-ala kasutamise valdav otstarve, mis annab kogu määratud piirkonnale edaspidise
maakasutuse põhisuunad. Detailplaneering vastab üldplaneeringu järgsele maakasutuse
juhtotstarbele. Detailplaneering koostatakse Paikuse valla üldplaneeringu kohasena.
Detailplaneeringu ülesandeks on kinnistule ehitusõiguse ja arhitektuursete tingimuste määramine
puhkeküla ja supelranna rajamiseks, katastriüksuse jagamine ja sihtotstarbe muutmine,
liikluskorralduse põhimõtete määramine, tehnovõrkude, trasside ja tehnorajatiste asukoha
määramine, hoonestuse ja haljastuse põhimõtete ning ulatuse määramine, keskkonnatingimuste
seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks, seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate
kitsenduste ja servituutide ulatuse määramine.
Planeeringulahendus peab olema kooskõlas hea ehitustavaga ja arvestama avaliku ja kaasatavate
huvidega. Hoonestuse arhitektuurne lahendus peab sobituma keskkonda ja väärtustama
ümbritsevat ruumi. Detailplaneeringuga kavandatud tegevused ei tohi põhjustada
ülenormatiivseid häiringuid ümbritsevas ruumis ja naaberkinnistutel.
Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu linn 444 8200
[email protected] www.parnu.ee
Detailplaneeringu protsessi järgmised etapid on tehniline planeerimine selle koostaja poolt ja
planeeringu vormistamisele ning ülesehitusele esitatavatele nõuetele vastavaks tunnistamine.
Detailplaneeringu koostamise käigus tehakse koostööd planeeritava maa-ala kinnisasjade ja
naaberkinnisasjade omanikega, tehnovõrkude omanike või valdajatega. Detailplaneeringu
koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja isikud, kes on
avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud. Planeeringu koostamise ajal tuleb kaasatud
isikutel arvestada avalikkusega.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Maire Nigul
planeerimisosakonna ehitusjärelevalve teenistuse juhataja
planeerimisosakonna juhataja ülesannetes
Lisad: 1. Seljametsa järve DP algatamise korraldus
2. Seljametsa järve DP eelhinnang
Alice Närep
444 8352,
[email protected]
2
Pärnu Linnavalitsus Teie 13.01.2022 nr 8-4/1191/2022-8
[email protected]
Meie 08.02.2022 nr 7.2-2/22/861-2
Seisukohtade väljastamine Seljametsa järve
kinnistu detailplaneeringu koostamiseks
Olete teavitanud Transpordiametit Seljametsa järve detailplaneeringu (katastritunnus
56801:001:1381, edaspidi planeering) algatamisest. Planeeringu eesmärgiks on rajada supelrand
koos teenindava hoonestuse ja rajatistega ning planeeritavale ärimaa sihtotstarbega
katastriüksusele puhkeküla hoonestus ja rajatised.
Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 19277 Paikuse–Tammuru km 4,51-4,93. Riigitee 2020. aasta
keskmine ööpäevane liiklussagedus on 763 autot.
Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) esitame
seisukohad planeeringu koostamiseks järgnevalt.
1. Juurdepääs kavandatakse olemasoleva ristumiskoha kaudu riigitee km 4,96. Tegemist on
olemasoleva pinnasteega, mille ristumiskoht tuleb kavandada tolmuvaba kattega.
Liikluskorralduse osas palume teha Transpordiametiga täiendavalt koostööd.
2. Planeeritav ala paikneb riigitee kaitsevööndis. Planeeringu joonistele kanda ja seletuskirjas
tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.
3. Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on
keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest
piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.
Eskiisi alusel on rannakiosk kavandatud riigitee katte servast umbes 5 meetri kaugusele,
mis jääb riigitee vabasse ruumi vastavalt maanteede projekteerimisnormide tabelile 2.17.
Lisaks kioski asukoht ei motiveeri külastajaid kasutama parklat, mistõttu jätkub ja
suureneb riigitee äärne parkimine. Rannakiosk kavandada riigiteest vähemalt 20 meetri
kaugusele. Teekaitsevööndisse mitte planeerida tegevusi, mis võiksid ohustada tee ja selle
elementide püsivust.
4. Informeerime, et riigitee nr 19277 km 0,000-5,768 on teehoiukava järgi
rekonstrueerimisobjektide 2024. aasta nimekirjas. Sh kaalutakse peatumis- ja
parkimiskeelu seadmist Seljametsa järve piirkonnas.
5. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.
Planeeringus näidata parkimiskohtade arv. Veekogu avaliku kasutuse planeerimisel
kavandada kinnistule piisavalt suur parkla, et tagada kasutajate parkimine väljaspool
teemaad. Teenuste planeerimisel arvestada, et ei tekiks kasutajal vajadust teenuse
tarbimiseks peatuda ega parkida riigiteel.
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 /
[email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
6. Joonistele kanda (ja seletuskirjas kirjeldada) juhise „Ristmike vahekauguse ja nähtavusala
määramine“ kohased nähtavuskolmnurgad (5x230), milles ei tohi paikneda nähtavust
piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa vm rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg
2).
7. Planeeringu joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad
tehnovõrgud ja muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba
ruumi olemasolul võime asukohapõhiselt anda nõusoleku seda maad tehnovõrkude
paigutuseks kasutada. Kui planeeringu koosseisus kavandatakse riigiteega ristuvaid
tehnovõrke, siis tuleb need kavandada kinnisel meetodil.
8. Planeeringus määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada ning
nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada
(alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes ehitamise alustamise teatise esitamist.
9. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud
rajatiste väljaehitamiseks.
10. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas
ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust.
11. Kanda joonistele planeeritud objektide kaugused riigitee katte servast, sh hoonestusala,
parkla jms.
12. Planeeringus tuleb kasutada riikliku teeregistri (https://teeregister.mnt.ee) põhiseid teede
numbreid ja nimetusi.
13. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel
arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega ( vibratsioon,
õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb planeeringu koostamisel
hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016. a määrusele nr 32 ning planeeringu
kehtestaja kaalutlusotsusel kavandada vajadusel leevendavad meetmed häiringute mõju
vähendamiseks. Planeeringu seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel
kavandatud leevendusmeetmed ning planeeringu seletuskirja lisada selgitus, et tee omanik
ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.
14. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille
koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile
nõusoleku saamiseks. Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99
lg 3) tuleb taotleda nõuded projektile Transpordiametilt.
Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,
tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu
koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Lind
juhtivspetsialist
projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste üksus
58507716,
[email protected]
2 (2)
Pärnu linnavalitsus Teie 13.01.2022 nr 8-4/1191-8
[email protected]
Meie 09.02.2022 nr 3-1.1/2022/249
XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX
Vastuskiri
Edastasite Riigimetsa Majandamise Keskusele (edaspidi RMK) informatsiooni Seljametsa külas
Seljametsa järve kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamise ja detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise osas
RMK on tutvunud esitatud materjalidega ning soovib ka edaspidi olla kaasatud järgnevates
detailplaneeringu koostamise etappides.
Lisaks tuvastasime Pärnu linna Seljametsa küla Seljametsa puhkepargiala keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnangu joonis 2. DP algatamiseelne eskiisilt, et osa juurdepääsuteest
planeeritakse RMK haldusalas olevale Surju metskond 35 (62401:001:1653) kinnistule. Planeeritav
juurdepääsutee Surju metskond 35 kinnistul jääb Vaskjõe looduskaitseala Tammmurru
sihtkaitsevööndisse. Selgitame, et RMK on valmis alustama läbirääkimisi juurdepääsu tee kasutusse
andmiseks tingimusel, et juurdepääsutee kasutamiseks on olemas kaitseala valitseja kooskõlatus.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Aliis Kevvai
Vändra metsaülem
5303 1010
[email protected]
TEHNILISED TINGIMUSED 407201
TAOTLUSE ESITAJA
Nimi / ärinimi Isiku- või registrikood
Kobras OÜ 10171636
Kontaktaadress Tänav / maja / korter Sihtnumber Maakond
Tartu, Riia tn, 35 50410 Tartu maakond
Telefon e-post
5566 2920
[email protected]
Kontaktisik Nimi
Kreete Lääne
Telefon e-post
730 0312
[email protected]
VÕRGUÜHENDUSE ASUKOHT
Võrguühenduse kasutamise asukoht / aadress
Seljametsa järv Seljametsa küla Pärnu linn Pärnu maakond
Tarbimiskoht Katastriüksuse number
56801:001:1381
Minimaalne 1-faasiline lühisvool Maksimaalne 3-faasiline lühisvool
Piirkonna alajaam Toitefiider Jaotusalajaam Jaotusfiider
TOOTEVALIK
Tehnilised tingimused detailplaneeringuks
SOOVITUD VÕRGUÜHENDUSE JA MÕÕTESÜSTEEMI ANDMED
Faaside arv Amprite arv
3 200 A
ELEKTRILEVI TEGEVUSED
Peale planeeringu kehtestamist, liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumist projekteerib ja ehitab
Elektrilevi OÜ elektrivõrgu.
1/2
TEHNILISED TINGIMUSED 407201
KLIENDI TEGEVUSED
1. Detailplaneeringu alal näha toide Sööda:(Pärnu M) alajaamast. Seljametsa järve kinnistule on ette
nähtud piirkonnas oleva projektiga komplektalajaam.
2. Nimetatud olemasolevast alajaamast ja projekteeritavast alajaamast näha ette uutele objektidele eraldi
fiidrilt 0,4 kV maakaabelliin. Objektide elektrivarustuseks planeerida kinnistute piiridele 0,4 kV liitumiskilbid
ja jaotuskilbid. Liitumiskilbid planeerida tarbijate kruntide piiridele soovitavalt mitmekohalistena teealasse.
Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad.
3. Elektritoide liitumiskilbist objektini näha ette maakaabliga.
4. Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tagada servituudialana, alajaamadele eraldi katastriüksusi
mitte moodustada.
5. Kõikide planeeritavate tänavate äärde näha ette perspektiivsete 10 ja 0,4 kV maakaablite koridor.
6. Elektrikaablite planeerimine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud planeerida teisi
kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse.
7. Detailplaneeringu koostamiseks vajalike täiendavate andmete saamiseks pöörduda Enefit Connecti
piirkonna elektrivõrgu inseneri poole (Kardo Link, tel. 5884 4354,
[email protected])
8. Detailplaneering kooskõlastada Elektrilevi OÜ-ga. Projektide kooskõlastamist on võimalik teostada läbi
iseteeninduse portaali ja infot on võimalik saada Elektrilevi kodulehel:
https://www.elektrilevi.ee/et/teenused/projektide-kooskolastamine
9. Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Detailplaneerimise
projektiga määrata ka väljaspool detailplaneerimise ala kulgevate kaablite trasside servituudi alad.
Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada
Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus.
10. Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida
liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole. Liitumislepingu
sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud kinnistute aadressid.
TEHNILISTE TINGIMUSTE KOOSTAJA
Nimi: Kardo Link Koostatud: 21.04.2022
Elektrilevi OÜ volitatud esindaja Kehtib kuni: 21.04.2024
5884 4354 |
[email protected]
2/2
From: Kadri Hänni <
[email protected]>
Sent: Monday, June 6, 2022 1:38 PM
To: Kreete Lääne <
[email protected]>
Subject: RE: Seljametsa järve kinnistu DP eskiis
Sellest on ortofoto järgi päris raske aru saada, mis sellel alal on. Kui see on parkimisega rikutud ja
taimestikuvaba ala, siis selle rivi võib sinna tekitada. Aga peab arvestama, et selle ehitamisega
kasvava metsa seisundit ei kahjustaks (puude juuri ei tohi kahjustada).
Parimat
Kadri
From: Kreete Lääne [mailto:
[email protected]]
Sent: Monday, June 6, 2022 1:34 PM
To: Kadri Hänni <
[email protected]>
Subject: RE: Seljametsa järve kinnistu DP eskiis
Tere!
Tänud kiire vastuse eest. Kas ma saan õigesti aru, et ka olemasoleva tee äärde teega risti parkimist
(P12) ei ole võimalik kavandada?
Head
Kreete Lääne
Kobras OÜ
Maastikuarhitekt-planeerija
+372 5349 3611
[email protected]
From: Kadri Hänni <
[email protected]>
Sent: Monday, June 6, 2022 1:30 PM
To: Kreete Lääne <
[email protected]>
Subject: RE: Seljametsa järve kinnistu DP eskiis
Tere,
Parkla laiendus on kavandatud Tammuru sihtkaitsevööndisse, mille eesmärgiks on metsaökosüsteemi
arengu tagamine üksnes loodusliku protsessina. Teid (sh parklaid) on lubatud ehitada vaid
Keskkonnaameti nõusolekul kaitseala tarbeks. See parkla ei ole kaitseala jaoks vajalik, seega ei ole
võimalik parkla laiendust kaitsealale lubada. Lisaks on parkla laienduse alal metsa looduslik uuendus
juba peal. Me saame nõustuda olemasoleva parkimiseks kasutatud ala ümberehitamisega, aga mitte
selle laiendamisega kaitseala arvelt.
Parimat
Kadri Hänni
juhtivspetsialist
Looduskasutuse osakond | Keskkonnaamet
Pikk 20a | 80011 Pärnu
+ 372 527 7419
www.keskkonnaamet.ee | www.kaitsealad.ee
Keskkonnaamet Facebookis
Loome ja hoiame koos head elukeskkonda
From: Kreete Lääne [mailto:
[email protected]]
Sent: Monday, June 6, 2022 12:11 PM
To: Kadri Hänni <
[email protected]>
Subject: Seljametsa järve kinnistu DP eskiis
Tere!
Soovin küsida nõu Seljametsa järve kinnistule kavandatava tegevuse (parkla) osas. Koostame sinna
planeeringut supelranna ja ärimaade (majutus) kavandamiseks. Supelranna juurde on hetkel
kavandatud 25 kohta. Linnast tuli märkus, et parkimiskohti peaks juurde planeerima (ca 10 kohta).
Täna on rand aktiivses kasutuses ning parkimisega on probleeme. Maanteeameti seisukoht on, et
maantee äärde parkimist mitte ette näha. Kavandatud parklast järve poole ka ei ole mõistlik tulla. Siis
on variant parkimist laiendada ida poole (nagu skeemil punasega näidatud). Naaberkinnistu kuulub
RMK-le. Tellija arutab parkla võimalikku lahendust ka RMK-ga.
Materjalid:
https://kobras.sharepoint.com/:f:/s/Planeerijad/EpaMM74bxzZFkfyHlXCDfRUBUehYJTiHVduk7RozCI
VHCw?e=jvCoxI
Ette tänulik
Kreete Lääne
Kobras OÜ
Maastikuarhitekt-planeerija
+372 5349 3611
[email protected]
Kiri on saadetud väljastpoolt valitsemisala. Ärge avage kirjaga kaasa tulnud linke või manuseid enne, kui olete saatja
õigsuses ja sisu turvalisuses kindel.
Kiri on saadetud väljastpoolt valitsemisala. Ärge avage kirjaga kaasa tulnud linke või manuseid enne, kui olete saatja
õigsuses ja sisu turvalisuses kindel.
PROJEKTI KOOSKÕLASTUS
Kooskõlastuse nr 9931966981
Kooskõlastuse kuupäev 10.06.2022
KOOSKÕLASTUSE TELLIJA
Registrikood 10171636
Ettevõtte nimi KOBRAS OÜ
Kontakisik Kreete Lääne
Objekti aadress Seljametsa järv, Seljametsa küla, Pärnu linn (dp)
Töö number 2022-067
Töö sisu Detailplaneeringu tehnovõrgud
Etapp Detailplaneering
KOOSKÕLASTATUD TINGIMUSTEL
* Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt.
KOOSKÕLASTUSE VÄLJASTAS
Marge Kasenurm
Elektrilevi OÜ volitatud esindaja
ELEKTRILEVI OÜ Reg.kood 11050857
Veskiposti 2, 10138 Tallinn
[email protected]
Eraklientide teenindus: 777 1545
[email protected]
Äriklientide teenindus: 777 1747 www.elektrilevi.ee
Rikketelefon 1343
DIGITAALALLKIRJADE KINNITUSLEHT
ALLKIRJASTATUD FAILID
FAILI NIMI FAILI SUURUS
ELVKK Seljametsa jarv, Seljametsa kula, Parnu linn (dp).pdf 34 KB
DP_Seljametsa_põhi_12.pdf 797 KB
DP_Seljametsa_seletus_06.pdf 272 KB
ALLKIRJASTAJAD
nr. NIMI ISIKUKOOD AEG
1 MARGE KASENURM 46910244924 10.06.2022 07:48:19 +03:00
ALLKIRJA KEHTIVUS
ALLKIRI ON KEHTIV
ROLL/RESOLUTSIOON
ALLKIRJASTAJA ASUKOHT (LINN, MAAKOND, INDEKS, RIIK)
ALLKIRJASTAJA SERTIFIKAADI SEERIANUMBER
01:4a:d7:4a:15:a8:00:66:61:a5:f4:f0:18:9d:17:32
SERTIFIKAADI VÄLJAANDJA NIMI VÄLJAANDJA VÕTME IDENTIFIKAATOR
ESTEID2018 D9 AC 70 DB 5F 7E BE 94 F8 A0 E4 BE 47 A2 D0 34 AD 9A 2A 12
ALLKIRJA SÕNUMILÜHEND
30 31 30 0D 06 09 60 86 48 01 65 03 04 02 01 05 00 04 20 79 8B 75 C0 BD 5C FC E7 FB 4C 15 17 D8 38 7C FC 31 6B EC CE 7D 9
1 37 FE 27 7B CF F4 BA 79 B3 5C
Selle kinnituslehe lahutamatu osa on lõigus "Allkirjastatud failid" nimetatud failide esitus paberil.
MÄRKUSED
Käesolev kinnitusleht on informatiivne, milles olev teave kinnitab vaid, et selle äratoodud räsiga allkirjastatud fail eksisteerib.
Kinnitusleht ei oma iseseisvat tõendusväärtust. Osapoolte tahteavalduse kehtivust saab kontrollida ainult digitaalselt allkirjastatud
failist.
Foto: Martin Jürgenson
Objekti asukoht ja kirjeldus
Seljametsa järv asub Pärnumaal Paikuse vallas, Paikuse alevist kagus. Kobras OÜ on tellija soovil
planeerimas sinna ehitusprojekti, et avada järve paremini külastajatele – rajada liivarand ja parkla ning
lisaks järve lõuna kaldale rajada ka 7 ehitist + abihooned. Keskkonnaameti andmetel on Seljametsa järve
ääres kivisisaliku elupaik mida selle töö raames inventeeriti.
Töö eesmärk
Töö eesmärgiks oli inventeerida hetkel olemasolev kivisisalike populatsioon, lisaks vaadata üle hetke
elupaiga olukord ning analüüsida arendustegevuse võimalikkust seoses ala kattumisega kivisisaliku
elupaigaga. Lisaks pakkuda välja ettepanekud, kuidas saaks Seljametsa järve äärset arendada ilma
kivisisalikke kahjustamata – või isegi nende olukorda parandada.
Töö metoodika
Välitööd kivisisaliku eksperthinnangu andmiseks viidi läbi juunikuus 2022 aastal. Välitööd viidi läbi
päikselise ilmaga ning suhteliselt nõrga tuulega. Kuna kivisisalikud on kõigusoojased loomad, siis on neid
just sel ajal kõige hõlpsam märgata. Sigivaid vanaloomi määrati kevadise pulmarüü järgi (roheline värvus
isasloomadel). Noorloomade leiud annavad aimu populatsiooni elujõulisusest.
Välitööde käigus käidi kõik uuringualale jäävad sobilikud elupaigad, kust eksperdi kogemuse põhjal võiks
kivisisalikke leida, jalgsi läbi. Leitud isendid kanti MapInfo kaardi kihtidele, mis niisamuti kuuluvad
ekspertiisi juurde. Lisaks veel MapInfo kaardikiht soovitustega.
Kivisisaliku elupaiganõudlus
Oma levila põhjaosas, sh ka Eestis, on kivisisaliku levila seotud liivase pinnasega aladega. Kivisisalik elutseb
liivikutel, luitealadel, karjäärides ja muudel liivastel aladel, mis on mosaiiksed: taimestik vaheldub avatud
aladega. Selline maastik pakub hulgaliselt mikroelupaiku mis moodustavad elupaigakompleksi, mille
erinevaid osi kasutavad loomad varjumiseks, toitumiseks, enese soojendamiseks ja talvitumiseks.
Kivisisalikud võivad asustada ka hõredaid metsaalasid (nt luitemännikuid). Mida avatum on metsaala, seda
suurem on tõenäosus sealt kivisisalikke leida. Samas, liitunud võradega metsa võivad kivisisalikud
kasutada elupaigana vaid juhul kui sellega külgneb päikesele avatud liivaseid alasid. Sellisel juhul
asustavad sisalikud vaid metsaservi. Munemiseks vajab kivisisalik taimestumata liivaga piirkondi. Lahtine,
taimestumata liiv, päikesele avatus, mosaiikne taimestik ning elupaiga reljeefsus on kõige olulisemad
elupaigaomadused, mille olemasolu määrab kivisisaliku elupaiga sobivuse. Lisaks mosaiiksele taimestikule
on kivisisalikule positiivne mõju ka varjepaikade olemasolul (näiteks mahalangenud puutüved, kivi- ja
oksahunnikud).
Kuna kivisisalik on üksikeluviisiline, siis on igal isendil kindla suurusega individuaalne territoorium.
Loomade liikuvus ja koduterritooriumi suurus sõltub nende soost, elupaigaomadustest ja aastaajast, kuid
tavaliselt ei ületa see paarisadat ruutmeetrit. Territooriumi suurus sõltub oluliselt elupaiga kvaliteedist.
Rootsis läbiviidud uuring näitas isasloomade keskmiseks territooriumi suuruseks 1100 m2 ja
emasloomadel 140 m2. Isendite territooriumid võivad teatud määral kattuda, kuid üldiselt elutseb
kvaliteetsemates elupaikades rohkem isendeid. Madalama kvaliteediga elupaikades on aga isendite
2
territooriumid suuremad. Isasloomad on emasloomadest liikuvamad, kuid kõige laialdasemalt liiguvad
noorloomad, kelle teadaolevad rändekaugused jäävad siiski paarisaja meetri piiresse.
Tulemused
Hetkeolukord Seljametsa järve ääres on kivisisaliku vaatevinklist halb. Kivisisalikke leiti seal esimest
korda 2012 aastal, järgmine kord kui seiret tehti oli 2018, ning siis leiti vaid 2 isendit. Seljametsa järve
põhja-, lääne- ja loodekaldad on väga järsu nõlvaga. Lisaks kasvab ümber järve männik otse vee piirini
jättes väga vähe avatud ala, kus päike pääseks maapinnani. Järsud liivakaldad on väga kerged
pudenema, mistõttu kurnad võivad kergelt hukka saada. Lisaks inimeste käimine (enamasti kalamehed ja
suvitajad) järskudel kallastel tekitab varinguid. Lisaks jäi silma palju prügi ja isehakanud lõkkehunnikuid.
2022 juuni kuus läbiviidud välitööde käigus leiti uuringualalt kokku 7 kivisisalikku (joonis 1). Leiti nii
täiskasvanuid kui ka noor isend. Vanaloomade seas oli nii paarituvaid isase-emase paare kui ka üksikuid
loomi. Järvest läänes asuv uus karjäär asub vahetus läheduses ning koos moodustavad nad ühe kivisisaliku
Seljametsa populatsiooni. Ka selle järve ääres on lõunapoolse kaldega nõlvu, mis on kaetud hõreda
rohuga. Lisaks on seal ümberringi nii pinnasevallid, mis kivisisalikele on enamasti mittesobivad kui ka
liivaseid nõlvu, mis hästi sobivad. Kuigi kahe ala vahel on väike metsatriip, siis kivisisalikule läbimiseks ei
ole see probleem.
Alalt kuhu planeeritakse liivaranda (Seljametsa järve põhjakallas) kivisisalikke ei leitud ning nende
praegune seal olek on kaheldav, kuna päikesele avatud liivanõlvu on seal väga vähe. Kaldad on väga järsud
ja kõrged ning mets kasvab otse järve kaldani. Samas kivisisalikke leiti Seljametsa järve äärest lääne kaldalt
(järve loode nurgast) üks paar ning see on väga lähedal põhjakaldale. Kõik ülejäänud isendid leiti praeguse
inventuuri käigus hoopis uuest karjäärist. Seega oleks eksperdi soovitus Seljametsa järve põhjakaldale
liivaranna rajamisel rajada ranna lääne nurk kivisisalikele sobivaks – moodustada lauge liivaga, hõreda
rohuga (näide joonisel 3) ja metsaga piirnev elupaik, mis võiks kivisisalike olukorda seal oluliselt
parandada. Inimesi võiks sellelt küljelt kuidagi suuremal hulgal käimast ära hoida. Ehk kui sinna kasvaks
näiteks hõre hein liiva peale ja kalle oleks veidi suurem, siis sinna päevitama nii väga ei mindaks. Tuleviku
plaanina kui kõrval asuv karjäär ammendatud saab, siis koos selle korrastamisega saaks juba luua ühe
suurema elupaiga.
Järve lõunakaldalt, kuhu on plaanitud rannamajad, kivisisalikke ei leitud kuna sealne ala on kohati märg ja
võsastunud – kohati liiga tiheda muruga kaetud ning vähese päikesega, mistõttu on ta kivisisalikele ilmselt
hetkel sobimatu. Hoonete ehitusel, mille tagajärjel ala ilmselt veidi avatumaks taaskord saab võib
arvestada, et kivisisisalik võib sinna kolida kuna elupaik on üsna lähedal, eriti noorloomad, kes on
tihtipeale sunnitud veidi kaugemale kolima.
3
Joonis 1. Juuni kuus kohatud isendite leiud märgitud punase tähekesega. Leiti kokku 6 vanalooma ja 1 noorloom.
Joonis 2. Seljametsa järveäärse arengu soovitused kivisisalikku silmas pidades
4
Soovitused
Joonisel 2 on ära toodud kolm soovitust:
Ala nr 1 (helesinise viirutusega). Hetkel tegu aktiivselt majandatava karjääriga. Selle ammendamisel
tuleks karjääri korrastamisel kindlasti arvestada kivisisalikuga. Piirata tuleks lamamini kaevandamist ning
siduda korrastatud karjäär Seljametsa järveäärsega üheks elupaigaks.
Ala nr 2 (rohelise viirutusega). Seljametsa järve loodenurk, kuhu plaanitakse liivaranda. Kuna põhjakalda
juurde jääb väga kitsas maariba maantee ja järve vahele, siis ruumi seal palju ei ole. Samas, kuna
läänepool on karjääri näol elupaik hetkel olemas, tuleks Seljametsa järve loodenurk luua selline, et see
oleks kivisisalikele sobiv. Kui liivaranna tegemine kätkeb endas ka maapinna oluliselt lamedamaks
tegemist, siis tasuks juba teha üks sarnane lauge liivane kõrgema rohuga osa ka päris järve loodenurka –
nii, et ta ulatub veidi ka läänekaldale. Joonisel 3 on ära toodud näide sellisest liivasest hõreda rohuga
kaetud alast, mis on kivisisalikele ideaalne. Lisaks võiks tulevikus teha näiteks kahe karjääri vahelisele
alale männikusse väikseid, kooritud pinnasega lagedaid laike (näide joonisel 4), mis samuti annaks
kivisisalikele munemiskohti juurde ning seeläbi võib sealne asurkond ehk suuremaks kasvada.
Sellist hõreda rohuga ala võib loomulikult teha ka terve põhjakalda ulatuses just ranna ja
puurinde piirile kuna eeldatavasti ei hakka rannaliiv otse maanteeni minema. Maantee ja liivaranna
vahele võiks jääda hõre praegu seal olevate mändide piir ja selle ette selline liivane rohi. Lisaks võib
mõelda ka põhjakaldale loodava liivaranna „tükeldamisele“ – jättes näiteks hetkel olevad männid laiguti
kasvama ja moodustades nii ühe suure liivaranna asemel mitu üksteise kõrval asuvat, mis oleks
ühendatud näiteks sellesama ümber järve kulgeva teerajaga. Kui on aga plaanis kogu põhjakallas
laugemaks muuta ja hetkel kasvavad puud tuleb seepärast maha võtta, siis võiks laiguti istutada uued
männid. Näiteks liigendada kogu kallas kolmeks väiksemaks rannaks. (Alad nr 4 ja 5 MapInfo kaardikihil)
Joonis 3. Näide liivasest pinnasest, mis on kaetud hõreda rohuga. Ideaalne kivisisaliku elukoht.
5
Joonis 4. Kivisisalike ideaalne elupaik.
Ala nr 3 (tumesinise viirutusega). Kavandatav rannamajade ala. Seal tuleks arvestada, et tulevikus võib
seal kivisisalikke kohata näiteks hoonete vundamentidel või metsaservas. Ning miks mitte ka laugel
rannaosal, mis on hõreda rohuga ning ulatub kuni järveni. Seega oleks soovitus kasutada seal näiteks
haljastuse tegemisel kohati veidi vaesemat ja liivasemat pinnast, et ta ei kasvaks nii tihedalt muru täis,
vaid jääks veidi hõredamaks ning miks mitte luua veidi reljeefsust näiteks väikeste küngaste või lohkude
näol. Kuna metsapiir läheb oluliselt kaugemale, siis hakkab järvekallas rohkem päikest nägema ja see
võiks kivisisalikke ehk aidata.
6
Kokkuvõte
Luua liivarand näiteks liigendatuna ja teha laugeid liivanõlvu sisalikele.
Kuna kivisisalik on nii Eestis kui Euroopas langeva arvukusetrendiga roomaja, kes on rangelt
kaitstava liigina kantud nii EL Loodusdirektiivi IV lisasse, kui looduskaitseseaduse alusel II
kaitsekategooriasse, siis tasub kasutada iga võimalust nende elupaikade parendamisele.
Seljametsa elupaik on väga pisike, mistõttu on ta väga lihtsalt kahjustatav.
Ehitustöid, mis on seotud pinnase kaevamise/liigutamise või kuhjamisega ei tohi kindlasti teha
hilis sügisest kuni vara kevadeni, sest sel hetkel kivisisalikud talvituvad ning kaevamisega nende
paljastamine tähendab neile kindlat hukku. Samuti ei tohiks liiva liigutada suve esimeses pooles,
kuna siis on neil juba munad liivasesse pinnasesse munetud ning nii saavad kurnad hukka. Seega
tuleks igasugune liivakaevamine ja kuhjamine jätta suve lõppu, kuid lõpetada tööd enne
septembri lõppu!
Lisaks on planeeritud ka ümber järve kulgev teerada. See võiks ideaalis jääda samasugune nagu
ta hetkel on – tavaline pinnase teerada. Igasugune asfaldi või isegi kruusaraja või multširaja
tegemisel tuleb arvestada, et mida rohkem on vaja teerajale mingit uut muldkeha rajama
hakata, seda rohkem segab see kivisisalike elu ja võib nende olukorda halvendada.
Meeles tasub pidada, et selline inimese loodud keskkond ei ole kindlasti iseseisev. Kui inimene
loob lagedaid liivalaike, siis tahes tahtmata, aja jooksul, hakkavad need laigud kinni kasvama.
Seega tuleb arvestada, et keegi peab neid alasid ilmselt majandama hakkama – niitma näiteks
heina iga mõne aasta tagant. Piirama mändide või muude puude juurdekasvu. Lahtise liiva
lahtisena hoidmine ei tohiks rannaalal olla probleem, aga kui püüda luua lahtist liiva veidi
kõrvale ning tahta, et see ka lahtiseks jääks, siis tuleb leida mõni viis, sest sealses kohas ei ole
tuul ilmselt nii suur, et ise seda liiva piisavalt liigutada ja lahtisena hoida. Kindlasti ei soovita
sinna üles seada näiteks hetkel väga populaarset disc golfi rada, sest nõnda suur kõndimine
liivanõlvadel aastaringselt seab kivisisalike munetud munad kindlasti ohtu, et peal olev liiv saab
liiga tihti liigutatud ja kurnad hukkuvad.
Prügihunnikute ja isehakanud lõkkekohtade tarbeks võiks ehk paigaldada ümber järve
prügikaste ning luua ametlikud lõkkekohad.
7
Pärnu Linnavalitsus Teie 27.06.2022 nr 8-4/1191/2022-15
[email protected] Meie 18.07.2022 nr 15-3/5418-2
Seljametsa järve kinnistu
detailplaneering
Pärnu Linnavalitsus teavitas 27.06.2022 Rahandusministeeriumi Seljametsa külas Seljametsa
järve kinnistu detailplaneeringu eelnõu (eskiisi) avalikust väljapanekust 13.07–12.08.2022
ning võimalusest esitada planeeringulahenduse kohta arvamusi. Eskiislahenduse on
koostanud Kobras OÜ.
Planeeringualal on eraomanduses olev Seljametsa järve kinnistu, suurusega 11,38 ha. Kinnistu
on moodustatud endisesse liivakarjääri kujunenud veekogu ümber. Järv on määratud avalikult
kasutatavaks veekoguks, järve on pikka aega piirkonna inimesed kasutanud supluskohana.
Detailplaneeringu eesmärk on puhkeala kavandamine. Kinnistust moodustatakse supelranda
teenindav üldkasutatava maa krunt, Seljametsa järve piires veekogude maa krunt ning
puhkeküla majutushoonete tarbeks ärimaa sihtotstarbega seitse krunti. Planeeringualale on
näidatud kaks asukohta ujuvsilla, paadisilla või slipi jaoks.
Detailplaneering on algatatud Pärnu Linnavolikogu 10.01.2022 korraldusega nr 21 Paikuse
valla üldplaneeringu (kehtestatud 2009) kohasena. Üldplaneeringuga on ala reserveeritud
puhkealaks (P2) hoonete ehitamise õigusega. Kuna aga detailplaneeringuga soovitakse
hooneid ehitada supelranna alast väljapoole, kuid järve veepiirile ligemale kui 50 m, on vajalik
vähendada ehituskeeluvööndit ja seetõttu muuta ka üldplaneeringut.
Tutvunud esitatud materjalidega, märgin järgmist.
1. Seletuskirja tiitellehel ja põhijoonisel on detailplaneeringu tellijaks märgitud Greenadvice
OÜ. PlanS § 130 lõike 1 kohaselt võib planeerimisalase tegevuse korraldaja detailplaneeringu
koostamisest huvitatud isikuga sõlmida halduslepingu planeeringu koostamise või
planeeringu koostamise tellimise üleandmiseks. PlanS § 130 lõike 2 kohaselt aga ei saa
detailplaneeringu tellimist üle anda, kui planeeringuga soovitakse muuta kehtestatud
üldplaneeringut. Seega tuleb detailplaneeringus seadusega vastuolu kõrvaldada.
2. Detailplaneeringuga on kavandatud üldkasutatav maa krunt avaliku kasutusega
supelrannaga, avalik parkla ja avalikult kasutatav jalgtee. Põhijoonisel on servituudi seadmise
vajadusega alana märgitud vaid avalikult kasutatav jalgtee, mis kulgeb parklast lõuna suunas
ning 12-kohaline parkla, mis asub väljaspool planeeringuala. Planeeringualas asuvale parklale
ning supelrannale, üldkasutatavale maale servituudi seadmise vajadust märgitud pole. Eramaa
avaliku kasutuse tagamise tingimused ei selgu ka seletuskirja peatükist 3.13. „Planeeringu
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
elluviimise kava“. Palun planeeringulahendus üle vaadata ning selgelt välja tuua, kuidas
tagatakse supelranna, parkla ja jalgtee avalik kasutus.
3. 12-kohaline parkla on kavandatud Surju metskond 25 kinnistule. Juhin tähelepanu, et
väljaspool planeeringuala detailplaneeringuga lahendust kavandada ei saa. Planeeringuala
võib menetluse käigus vajadusel laiendada, fikseerides see menetlustoiminguga ning
teavitades sellest avalikkust.
4. PlanS § 135 lõike 4 kohaselt esitatakse kavandatavast keskkonnast ja hoonestusest
ruumilise ettekujutuse saamiseks avalikul väljapanekul detailplaneeringu lisana vähemalt üks
planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon. Rahandusministeeriumile saadetud
materjalidele illustratsiooni ei ole lisatud. Palun seaduses nõutud illustratsioon lisada
planeeringumaterjalidele hiljemalt avalikuks väljapanekuks.
5. Detailplaneeringu algatamise korralduses on fikseeritud, et planeering koostatakse koostöös
valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb, sh
Päästeameti Lääne Päästekeskusega, Keskkonnaametiga ning Terviseametiga.
Detailplaneeringu koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada ja
isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud.
Lähtuvalt detailplaneeringu materjalidest ja PlanS § 142 lõike 4 alusel ning arvestades
riigihalduse ministri 11.11.2021 käskkirja nr 153 punktis 2 antud volitust, pean vajalikuks
Seljametsa järve detailplaneeringule lisaks Päästeametile, Terviseametile ning
Keskkonnaametile määrata täiendavaks koostöötegijaks Transpordiamet (planeeringuala
piirneb riigiteega), Maa-amet (piirneb maardlaga) ja Põllumajandus- ja Toiduamet
(planeeringuala asub osaliselt maaparandussüsteem). Koostöö tegemisel tuleb kohalikul
omavalitsusel lähtuda Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrusest nr 133 „Planeeringute
koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“.
PlanS § 127 lõike 2 kohaselt peab detailplaneeringu koostamisse kaasama isikud, kelle õigusi
võib planeering puudutada. Kaasata tuleb planeeringu koostamisse võrguvaldajad ja
naaberkinnistute omanikud, sh kinnisasjade omanikud, kelle kinnistud on teisel pool
planeeringualaga piirnevat Paikuse-Tammuru teed.
Palun hoida Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Pärnu talitust kursis
detailplaneeringu menetlusega ja teavitada avalikest aruteludest.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Mart Uusjärv
kohalike omavalitsuste poliitika osakonna juhataja
regionaalvaldkonna asekantsleri ülesannetes
Raine Viitas 715 5865,
[email protected]
2
PÄRNU LINNAS SELJAMETSA KÜLAS 16.09.2022 nr 4.1-8/8
SELJAMETSA KINNISTU
DETAILPLANEERINGU EELNÕU AVALIKU
ARUTELU PROTOKOLL
Algus kell 15.00, lõpp kell 16.15
Juhatas: Siim Orav, Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakond, linnaarhitekt
Protokollis: Janno Poopuu, Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakond, linnakujunduse
spetsialist
Kohal olid: Marika Valter, Maik Teiv, Kreete Lääne, Teele Nigola, Mihhail Ojaste, Kadri
Prikk.
PÄEVAKORD:
1. Pärnu linnas Seljametsa külas Seljametsa järve kinnistu detailplaneeringu eelnõu
(eskiislahenduse) avalik arutelu.
ARUTELU:
Planeeritava Seljametsa järve kinnistu (56801:001:1381) pindala on 11,38 ha, katastriüksuse
sihtotstarbed vastavalt veekogude maa 60%, maatulundusmaa 40%. Seljametsa järv on avalikult
kasutatav veekogu ning on registreeritud Keskkonnaregistri veekogude nimistus tehisjärvena
tunnusega VEE2064550. Juurdepääs toimub Paikuse-Tammuru teelt nr 19277 Surju metskond
35 kinnistult mööda olemasolevat kruuskattega teed. Paikuse valla üldplaneeringuga on alale
määratud reserveeritud puhkeala (P2) hoonete ehitamise õigusega. Tegu on puhketegevuse ja
turismi teenindamisele suunatud ehitiste ja neid teenindavatele infrastruktuuridele ette nähtud
alaga.
Detailplaneeringu eesmärgiks on ehitusõiguse ja arhitektuursete tingimuste määramine
puhkeküla ja supelranna rajamiseks, katastriüksuse jagamine ja sihtotstarbe muutmine,
liikluskorralduse põhimõtete määramine, tehnovõrkude, trasside ja tehnorajatiste asukoha
määramine, hoonestuse ja haljastuse põhimõtete ning ulatuse määramine, keskkonnatingimuste
seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks, seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate
kitsenduste ja servituutide ulatuse määramine. Detailplaneeringuga on alale kavandatud
valdavalt puhkeotstarbelised ehitised, mis jäävad põhijoonisel näidatud supelranna alast
väljapoole, ligikaudu 25 m kaugusele veekogu põhikaardile kantud veepiirist. Sellest tulenevalt
tehakse planeeringuga ettepanek muuta kehtivat Paikuse valla üldplaneeringut ehituskeeluvööndi
vähendamise osas hoonestusalade ulatuses 50 meetrilt 25 meetrile.
ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Detailplaneeringu eelnõu avalik väljapanek toimus 13.07. – 12.08.2022, mille käigus esitati
arvamused Pärnu Linnavalitsuselt, Rahandusministeeriumilt, Transpordiametilt ja Riigimetsa
Majandamise Keskuselt.
Peamised teemad:
- Parkimiskohtade arv avalikus parklas.
- Riigitee äärse parkimise lubatavus.
- Ärikinnistutel kallasraja läbitavuse tagamine.
- Mootorsõidukite lubamine järvele.
- Ärikinnistute reoveelahendus.
- Prügikastide arv ja asukohad.
- Hoonestusaladele juurdepääsetavus, puude likvideerimine.
- Planeeringuala suurendamine.
-Täiendavate koostöötegijate määramine (Transpordiamet, Maa-amet, Põllumajandus- ja
Toiduamet, trassivaldajad, naaber kinnisasjaomanikud).
- Riigitee kaitsevööndi ulatus.
- Servituudialad.
Planeeringu koostaja tutvustas lühidalt planeeringulahendust, andis ülevaate avaliku väljapaneku
kestel esitatud kirjalikest arvamustest ning tutvustasid planeeringu ning huvitatud isiku
seisukohti nende osas (lisa, tabel).
- Avalikku parklasse on võimalik kavandada kuni 26 parkimiskohta.
- Transpordiamet ei nõustu riigitee äärde parkimise kavandamisega; planeeringu koostajal läbi
analüüsida, kas kergliiklustee kavandamine riigiteega külgnevalt on võimalik, teha koostööd
ametiga; riigitee kaitsevööndi ulatus korrigeeritakse.
- Kallasraja katkematu läbitavus tagatakse servituudiala kaudu, piirdeid alasse mitte kavandada.
- Järvele mootorsõidukeid mitte lubada.
- Igale ärikinnistule kavandatakse hetkel lokaalne reoveelahendus: biopuhasti, alternatiivselt
kinnine kogumismahuti. Planeeringu koostamise käigus selgitada täpsemalt välja kas rajatakse
iga kinnistu tarbeks oma lokaalne reoveelahendus või kahe kinnistu peale ühine.
- Prügikastide asukohad kantakse planeeringusse.
- Piirdeaedade võimalikud asukohad kantakse planeeringusse.
- Hoonestusaladele juurdepääs lahendatakse mööda olemasolevat RMK omandis pinnasteed, tee
senist kasutust ei piirata; puude likvideerimise aluseks on vastav projekt, mis on krundi põhine ja
kooskõlastatakse igakordselt KOViga.
- Planeeringuala suurendatakse ja fikseeritakse vastuvõtmise etapis.
- Avaliku kasutusega rannaalale seatakse servituut.
- Leiti, et huvitatud isik ja KOV võiksid kaaluda avaliku rannaga seoses koostöökohti (erinevad
suvised rannaatraktsioonid, ettevõtlus jms).
OTSUSTATI:
Täiendada vastavalt planeeringulahendust ja esitada Pärnu Linnavalitsusele edasiseks
menetlemiseks enne vastuvõtmist.
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Siim Orav Janno Poopuu
juhataja protokollija
2
DIGITAALALLKIRJADE KINNITUSLEHT
ALLKIRJASTATUD FAILID
FAILI NIMI FAILI SUURUS
Protokoll_ avalik_arutelu_Seljametsa_jarve_kinnistu_detailplaneering_23092022.pdf 71 KB
Seljametsa_avaliku väljapaneku tagasiside.xlsx 23 KB
ALLKIRJASTAJAD
nr. NIMI ISIKUKOOD AEG
1 JANNO POOPUU 37010244212 23.09.2022 13:08:54 +03:00
ALLKIRJA KEHTIVUS
ALLKIRI ON KEHTIV
ROLL/RESOLUTSIOON
ALLKIRJASTAJA ASUKOHT (LINN, MAAKOND, INDEKS, RIIK)
ALLKIRJASTAJA SERTIFIKAADI SEERIANUMBER
6d:90:d5:89:60:f6:34:9e:5c:a7:3a:40:de:9d:fd:52
SERTIFIKAADI VÄLJAANDJA NIMI VÄLJAANDJA VÕTME IDENTIFIKAATOR
ESTEID2018 D9 AC 70 DB 5F 7E BE 94 F8 A0 E4 BE 47 A2 D0 34 AD 9A 2A 12
ALLKIRJA SÕNUMILÜHEND
30 31 30 0D 06 09 60 86 48 01 65 03 04 02 01 05 00 04 20 1D FC 98 3B 0C 9E B8 C0 B2 9A 3F B1 01 71 C8 5F 64 AC DA 96 D9 2D 35 2A 2F 5A
43 31 82 28 7B 88
nr. NIMI ISIKUKOOD AEG
2 SIIM ORAV 38706054234 23.09.2022 14:00:50 +03:00
ALLKIRJA KEHTIVUS
ALLKIRI ON KEHTIV
ROLL/RESOLUTSIOON
Amet
ALLKIRJASTAJA ASUKOHT (LINN, MAAKOND, INDEKS, RIIK)
ALLKIRJASTAJA SERTIFIKAADI SEERIANUMBER
44:d8:df:45:4e:f0:cf:b6:60:42:00:33:26:c9:8a:a8
SERTIFIKAADI VÄLJAANDJA NIMI VÄLJAANDJA VÕTME IDENTIFIKAATOR
EID-SK 2016 9C 09 A8 07 87 0C 3D AC 2E 87 FC A0 AE D2 FB 65 49 88 28 FB
ALLKIRJA SÕNUMILÜHEND
30 31 30 0D 06 09 60 86 48 01 65 03 04 02 01 05 00 04 20 09 2E 59 B5 27 FE 8C 02 E1 DC 1F B3 33 D2 1E 20 9E 9B 56 94 72 6B 84 FD 54 3F
CA 34 3E 73 36 2A
Selle kinnituslehe lahutamatu osa on lõigus "Allkirjastatud failid" nimetatud failide esitus paberil.
MÄRKUSED
Käesolev kinnitusleht on informatiivne, milles olev teave kinnitab vaid, et selle äratoodud räsiga allkirjastatud fail eksisteerib. Kinnitusleht ei oma
iseseisvat tõendusväärtust. Osapoolte tahteavalduse kehtivust saab kontrollida ainult digitaalselt allkirjastatud failist.
Kaido Koppel Teie 19.10.2022 nr 8-4/1191-25
Pärnu Linnavalitsus
[email protected] Meie 21.10.2022 nr 6-3/22/678-6
Seljametsa külas Seljametsa järve
kinnistu detailplaneering
Edastasite Maa-ametile 18.10.2022 kirjaga nr 8-4/1191-25 kooskõlastamiseks Pärnu linnas
Seljametsa külas Seljametsa järve kinnistu detailplaneeringu. Planeeritav ala hõlmab Seljametsa
järve kinnisasja (tunnus 56801:001:1381, pindala on 113 800 m2, maakasutuse sihtotstarbed
veekogude maa 60%, maatulundusmaa 40%). Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on
ehitusõiguse ja arhitektuursete tingimuste määramine puhkeküla ja supelranna rajamiseks.
Planeeringuga tehakse ettepanek muuta kehtivat Paikuse valla üldplaneeringut ehituskeeluvööndi
vähendamise osas hoonestusalade ulatuses 50 meetrilt 25 meetrile. Planeeringu koostaja on Kobras
OÜ, töö nr 2022-067.
Oleme edastatud dokumendid läbi vaadanud ning Seljametsa järve kinnistu detailplaneeringul ei
ole puutumust riigi omandis olevate kinnisasjadega, mille valitseja on Keskkonnaministeerium
ning valitsema volitatud asutus Maa-amet ega reformimata maaüksustega. Samuti ei ole puutumust
keskkonnaregistri maardlate nimistus asuvate maardlatega ega geodeetiliste märkidega.
Planeeritav ala piirneb Surju metskond 35 (tunnus 62401:001:1653) kinnisasjaga, mille riigivara
valitseja on Keskkonnaministeerium ning volitatud asutus on Riigimetsa Majandamise Keskus
(RMK). Sellest tulenevalt palume edastada planeering kooskõlastamiseks RMK-le.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristi Kivimaa
maatoimingute osakonna planeeringute ja ehitusprojektide büroo juhataja
Kaili Ojaperv
5697 0494
[email protected]
Mustamäe tee 51 / 10621 Tallinn / 665 0600 /
[email protected] / www.maaamet.ee
Registrikood 70003098
Pärnu Linnavalitsus Teie: 18.10.2022 nr 8-4/1191-25
Planeerimisosakond
[email protected] Meie: 21.10.2022 nr 9.3-1/22/8550-2
Seljametsa külas Seljametsa järve kinnistu detailplaneering
Esitasite Terviseameti lääne regionaalosakonnale kooskõlastamiseks Pärnu linnas Seljametsa külas
asuva Seljametsa järve kinnistu detailplaneeringu.
Planeeringuala paikneb Pärnu linnas Seljametsa järve piirkonnas ning on suures ulatuses ümbritsetud
Vaskjõe looduskaitsealaga. Planeeritava Seljametsa järve kinnistu (56801:001:1381) pindala on 113
800 m², katastriüksuse sihtotstarbed vastavalt veekogude maa 60%, maatulundusmaa 40%. Seljametsa
järv on avalikult kasutatav veekogu ning on registreeritud Keskkonnaregistri veekogude nimistus
tehisjärvena tunnusega VEE2064550.
Paikuse valla üldplaneeringuga on alale määratud reserveeritud puhkeala (P2) hoonete ehitamise
õigusega. Tegu on puhketegevuse ja turismi teenindamisele suunatud ehitiste ja neid teenindavatele
infrastruktuuridele ette nähtud alaga.
Detailplaneeringu eesmärgiks on ehitusõiguse ja arhitektuursete tingimuste määramine puhkeküla ja
supelranna rajamiseks, katastriüksuse jagamine ja sihtotstarbe muutmine, liikluskorralduse põhimõtete
määramine, tehnovõrkude, trasside ja tehnorajatiste asukoha määramine, hoonestuse ja haljastuse
põhimõtete ning ulatuse määramine, keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu
elluviimiseks, seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate kitsenduste ja servituutide ulatuse
määramine. Detailplaneeringuga on alale kavandatud valdavalt puhkeotstarbelised ehitised, mis jäävad
põhijoonisel näidatud supelranna alast väljapoole, ligikaudu 25 m kaugusele veekogu põhikaardile
kantud veepiirist. Sellest tulenevalt tehakse planeeringuga ettepanek muuta kehtivat Paikuse valla
üldplaneeringut ehituskeeluvööndi vähendamise osas hoonestusalade ulatuses 50 meetrilt 25 meetrile.
Terviseameti lääne regionaalosakond on tutvunud esitatud planeeringu materjalidega ning
kooskõlastab Seljametsa külas Seljametsa järve kinnistu detailplaneeringu.
Lisaks märgime, et detailplaneeringu elluviimisel arvestada järgnevaga:
● Rajatavad majutushooned peavad vastama ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21.04.2021
määrusega nr 17 „Majutusteenuse osutamise nõuded“ kehtestatud nõuetele.
● Rajatav supluskoht peab vastama sotsiaalministri 03.10.2019 määrusega nr 63 „Nõuded suplusveele
ja supelrannale“ kehtestatud nõuetele.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristel Kallaste
menetlusgrupi juht
Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799
Põllu 1a, 50303 Tartu e-post:
[email protected] KMKN EE101339803
Uus 3a, 80010 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011
Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574
Kaido Koppel Teie 19.10.2022 nr 8-4/1191/2022-25
Pärnu Linnavalitsus
[email protected] Meie 31.10.2022 nr 7.2-3.4/6774-2
Seljametsa külas Seljametsa järve
kinnistu detailplaneeringu
kooskõlastamine .
Austatud Kaido Koppel
Päästeseaduse § 5 lg 1 p 7 alusel annab Päästeameti Lääne päästekeskus kooskõlastuse
Kobras OÜ poolt koostatud töö nr 2022-067 Pärnu maakond, Pärnu linn, Seljametsa küla,
Seljametsa järv maa-ala detailplaneeringu tuleohutusosale.
Märkus: Välise kustutusvee tagamine tuleb lahendada vastavuses Siseministri 18.02.2021
määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja
teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ sätestatule.
Kooskõlastus on registreeritud Päästeameti infosüsteemis numbriga 2886-2022-2
Päästeameti Lääne päästekeskuse kooskõlastamine on sisult menetlustoiming. Üldjuhul saab
haldusmenetluse toimingu vaidlustada koos haldusaktiga (sisulise otsusega) - antud juhul on
vaide või kaebuse esitamine võimalik pärast Pärnu Linnavalitsuse otsust.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Margo Kubjas
Ohutusjärelevalve büroo
nõunik
Lääne päästekeskus
Margo Kubjas
+372 4549762
[email protected]
Lääne päästekeskus / A.H.Tammsaare pst 61 / 80042 Pärnu / 628 2000 /
[email protected] / www.paasteamet.ee /
Registrikood 70000585
Pärnu Linnavalitsus Teie 18.10.2022 nr 8-4/1191/2022-25
[email protected]
Meie 10.11.2022 nr 7.2-2/22/861-8
Seljametsa küla Seljametsa järve kinnistu
detailplaneeringu kooskõlastamine märkusega
Olete taotlenud Transpordiametilt kooskõlastust Seljametsa järve detailplaneeringule
(katastritunnus 56801:001:1381, edaspidi planeering). Planeeringuga soovitakse luua eeldused
puhkeküla ja supelranna rajamiseks. 08.02.2022 kirjaga nr 7.2-2/22/861-2 esitasime seisukohad
detailplaneeringu koostamiseks, millega on arvestatud.
Seisukohtade kirjaga informeerisime, et riigitee nr 19277 km 0,000-5,768 on teehoiukava järgi
rekonstrueerimisobjektide 2024. aasta nimekirjas. Sh kaalutakse peatumis- ja parkimiskeelu
seadmist Seljametsa järve piirkonnas. Planeeringuga on arendusalale kavandatud 26
parkimiskohta.
Planeeringu põhijoonisel näidatud olemasoleva kruuskattega teed (joonis 1) ei ole ametlikud, mh
ei kajastu need teeregistris. Tegemist ei ole nõuetekohaselt väljaehitatud mahasõitudega, vaid tee
ristlõige on võimaldanud tee muldkehalt soovikohaselt maha sõita, mistõttu on tekkinud
omavolilised mahasõidud.
Joonis 1. Detailplaneeringu põhijoonisel kajastatud olemasoleva kruuskattega teed
Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) kooskõlastame planeeringu
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 /
[email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
märkusega: planeeringu põhijoonisel kajastatud olemasoleva kruuskattega teed märkida
likvideeritavaks. Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga.
1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada
Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3
alusel Transpordiametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks.
2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või
kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiametit
menetlusse.
Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks
kehtestatud, siis palume esitada planeering Transpordiametile lähteseisukohtade uuendamiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Lind
juhtivspetsialist
projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste üksus
Lisad: seletuskiri ja põhijoonis
Anna Palusalu
58507716,
[email protected]
2 (2)
Kaido Koppel Teie 19.10.2022 nr 8-4/1191-25
Pärnu Linnavalitsus
[email protected] Meie 11.11.2022 nr 6-2/22/12681-5
Kooskõlastuse andmisest keeldumine
(Seljametsa järve kinnistu detailplaneering)
Austatud Kaido Koppel
Olete planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 85 lg 1 alusel esitanud Keskkonnaametile
kooskõlastamiseks Seljametsa järve kinnistu detailplaneeringu. Planeeringuala asub Pärnu
linnas Seljametsa külas hõlmates Seljametsa järv ja osaliselt ka Surju metskond 35 kinnistut1.
Detailplaneeringu eesmärgiks on ehitusõiguse ja arhitektuursete tingimuste määramine
puhkeküla ja supelranna rajamiseks, katastriüksuse jagamine ja sihtotstarbe muutmine,
liikluskorralduse põhimõtete määramine, tehnovõrkude, trasside ja tehnorajatiste asukoha
määramine, hoonestuse ja haljastuse põhimõtete ning ulatuse määramine, keskkonnatingimuste
seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks, seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate
kitsenduste ja servituutide ulatuse määramine.
Keskkonnaamet on detailplaneeringu strateegilise keskkonnamõjude hindamise (edaspidi KSH)
eelhinnangu2 kohta esitanud märkused 24.11.2021 kirjaga nr 6-5/21/22607-2 ja 04.01.2022
kirjaga nr 6-5/21/22607-2.
Keskkonnaamet on tutvunud planeeringlahendusega ning alljärgnevalt esitame omapoolsed
märkused.
1. Seletuskirja peatükis 2.4. (Planeeringualal kehtivad kitsendused), lk. 9 on kirjas, et
planeeringualal asuvad osaliselt III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Buteo buteo
- hiireviu, Lullula arborea - nõmmelõoke, Goodyera repens - roomav öövilge, Columba
oenas - õõnetuvi). Selguse huvides tuleb seletuskirja täpsustada, et need kaitsealuste liikide
leiukohad on vahetus läheduses mitte konkreetselt planeeringualal.
2. Peatükis 3.10. (Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatud elluviimiseks) on viidatud
Crotalus OÜ poolt koostatud kivisisaliku eksperthinnangule, mis ei ole aga lisadest leitav.
Palume esitada Keskkonnaametile vastav eksperthinnang.
1
Katastritunnused 56801:001:1381, 62401:001:1653
2
Lemma OÜ. 2021 „Pärnu linna Seljametsa küla Seljametsa puhkepargiala detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang“
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] /
www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
3. Juurdepääs hoonestusaladeni on kavandatud mööda RMK-le kuuluvat metsateed, mis läbib
ka Vaskjõe looduskaitseala3 Tammuru sihtkaitsevööndit. Mööda seda teed on lubatud
mootorsõidukite ja operatiivautode (prügi-, päästeauto) ligipääs. Põhijoonisel on see tee
näidatud kui „planeeritud/korrastatav tee“. Palume seletuskirjas täpsustada, mida tähendab
korrastatav tee ja millised tegevused korrastamisega kaasnevad. Märgime ära, et kaitseala
läbivat teed ei saa laiendada kaitseala arvelt, kui hiljem selgub, et suuremate autode
ligipääsuks ei vasta tee vajalikele nõuetele ning tee korrastamine ei tohi kahjustada
puittaimestikku ega kooslust.
4. Seletuskirja peatükis 3.5. (Krundi hoonestusala piiritlemine) on kirjas, et supelranna alale
on lubatud ehitada supelranna teenindamiseks vajalikke rajatisi nagu näiteks riietuskabiinid,
rannainventar (väli- või konteinerkäimlad, prügikastid, pingid, mänguväljaku ja veega
seotud atraktsioonid jne), slipp, sild. Planeeringualale on näidatud kaks asukohta ujuvsilla,
paadisilla või slipi jaoks. Peatükis 3.10. on kirjas, et looduskaitseseaduse § 38 lg 5 p 2 alusel
ei laiene ehituskeeld veeliiklusrajatistele (slipid). Juhime tähelepanu, et slipp ei ole
supelranna teenindamiseks vajalik rajatis ega ka mitte veeliiklusrajatis.
Veeliiklusrajatise all on mõeldud rajatisi, mis on vältimatult vajalikud veeliikluse
korraldamiseks (reguleerimiseks), näiteks rannale ja kaldale paigaldatavad
navigatsioonimärgid, radarimastid, poid, meremärgid jne. Slipid, kaid, muulid jm kaldale
sildumiseks ettenähtud ja sildumist võimaldavad rajatised, mida soovitakse ehitada väljaspoole
sadamat, ei ole veeliiklusrajatised ja nende rajamiseks on vajalik läbida ehituskeeluvööndi
vähendamise kaalumise protsess4. Seetõttu tuleb slipi planeerimisel teha ettepanek
ehituskeeluvööndi vähendamiseks ja see ära ka põhijoonisel.
Ühtlasi märgime, et supelranna teenindamiseks vajalik rajatis ei saa olla siseruumiga ehitis ehk
hoone (nt väli- või konteinerkäimlad). Palume seletuskirjast likvideerida ebatäpsused või kui
taolised hooned on ette nähtud, siis teha nende osas ettepanek ehituskeeluvööndi
vähendamiseks.
5. Keskkonnaministri määruse nr 25 "Veesõidukite hoidmise ja kasutamise nõuded" § 4 lg 1
kohaselt on veesõidukitega sõitmine Seljametsa järvel keelatud. Seletuskirjas palume
täpsustada, et keelatud on sisepõlemismootoriga veesõiduki kasutamine.
6. Planeeringualale on ette nähtud 26-kohaline parkla ning vajadusel tuleb parklasse
paigaldada liiva- ja õlipüüdur. Planeeringualal ei ole sademeveekanalisatsiooni, mistõttu on
sademevesi ette nähtud immutada lokaalselt, kuid puudub info, kuhu kogutakse ja
suunatakse parkla sademevesi? Märgime, et veekogusse juhitav sademevesi peab vastama
keskkonnaministri 08.11.2019 määrusega nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-,
sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse
hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ kehtestatud nõuetele. Palume
planeeringulahendust seonduvalt parkla sademevee kogumise ja juhtimisega täpsustada.
7. Reovee kogumiseks, puhastamiseks ning seejärel heitvee suublasse juhtimiseks on iga
majutushoone, mida on kokku seitse, juurde kavandatud omapuhasti ehk kohtpuhasti, mille
reostuskoormus on kuni 49 ie. Reovesi puhastatakse omapuhastis, järel puhastatakse
isoleeritud filterpeenras ning juhitakse suublasse (Seljametsa järv).
Kui heitvesi juhitakse veekogusse, mille ääres asub supluskoht või supelrand, peab heitvee
väljalase olema supluskohast või supelrannast vähemalt 200 meetri kaugusel5. Seetõttu on
3
Vabariigi Valitsuse 30.03.2007 määrus nr 89 „Vaskjõe looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-
eeskiri“ (edaspidi KE)
4
Keskkonnaministeeriumi 02.12.2019 kiri nr 1-17/19/5895-2
5
Veeseadus § 128 lg 2
2 (3)
heitvesi planeeritud peale puhastamist kokku koguda ning järve edela osas suublasse juhtida.
Planeeringu põhijoonisel ei ole sellist lahendust näidatud, mistõttu jääb arusaamatuks, kas iga
omapuhasti juurest suunatakse heitvesi järve või see kogutakse kokku ja juhitakse suublasse
järve edela osas. Planeeringu seletuskiri ja joonised peavad olema kooskõlas.
Keskkonnaametile ei ole teada, kui suur on eelduste kohaselt külastuskoormus ja kas mitme
omapuhasti asemel oleks võimalik rajada üks alla 50 ie koormusega omapuhasti.
Keskkonnaametile esitatud eskiislahenduse kohaselt oli reovee käitlemiseks ette nähtud
kogumismahutid ja vastavalt sellele on koostatud ka KSH eelhinnang ning jõutud järelduseni,
et kogumismahutite korrektsel rajamisel ja käitamisel ei ole oodata puhkemajade rajamise ja
kasutamisega seonduvalt negatiivset mõju järvele. Antud juhul on tekkinud olukord, kus
mõjusid on hinnatud teistsugusele lahendusele. Palume selgitada ja põhjendada lahenduse
muutust ning kaaluda reovee käitlemiseks teisi alternatiive (kogumismahuti, imbsüsteem),
arvestades, et tegemist on aktiivselt kasutatava supluskohaga.
Arvestades eelpool väljatoodud märkuseid ning selgitamist ja täpsustamist vajavaid
asjaolusid ei kooskõlasta Keskkonnaamet PlanS § 85 lg 1 alusel Seljametsa järve kinnistu
detailplaneeringut.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kadri Hänni
juhtivspetsialist
looduskasutuse osakond
Liis Sinijärv 53064783
[email protected]
Christina Vohla (vesi) 5690 8272
[email protected]
3 (3)
Pärnu linnavalitsus Teie 18.10.2022 nr 8-4/1191-25
[email protected]
Meie 15.11.2022 nr 3-1.1/2022/249
XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XXXX
Kooskõlastus
Edastasite Riigimetsa Majandamise Keskusele (edaspidi RMK) kooskõlastamiseks Seljametsa
külas Seljametsa järve kinnistu detailplaneeringu.
RMK on tutvunud esitatud materjalidega ning kooskõlastab Seljametsa järve kinnistu
detailplaneeringu.
Detailplaneeringu materjalidest selgub, Surju metskond 35 kinnistule (62401:001:1653) on
planeeritud osaliselt parkla ja ligipääsutee ning madalkaabelliin, perspektiivne valgustuskaabel
ja valgusti perspektiivsete 10 ja 0,4 kV maakaablite koridor. Antud rajatised eeldavad servituudi
sõlmimist. Servituudi sõlmimiseks palume esitada avaldus aadressile
[email protected].
Samuti on vajalik RMK-ga kooskõlastada ehitusprojektid eelpool nimetatud ehitiste rajamiseks/
rekonstrueerimiseks ning esitada Keskkonnaameti kooskõlastused.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Aliis Kevvai
Vändra metsaülem
5303 1010
[email protected]
PÄRNU LINNAVALITSUS
Pärnu maakond
Pärnu linn
Pärnu linn
Suur-Sepa tn 16
80098 Teie: 02.11.2022 nr 8-4/1191-25
[email protected] Meie: 17.11.2022 nr 6.2-2/49286
Seljametsa järve kinnistu detailplaneeringu
kooskõlastamine
Planeerimisseaduse § 85 lg 1 alusel esitas Pärnu Linnavalitsus kirjaga 8-4/1191-25 (edastatud
DHX 02.11.2022) Põllumajandus- ja Toiduametile kooskõlastamiseks Seljametsa järve kinnistu
detailplaneeringu.
Põllumajandus- ja Toiduamet on tutvunud Kobras OÜ koostatud Seljametsa järve kinnistu
detailplaneeringuga (töö nr 2022-067; Oktoober 2022).
Planeeringuala on 113 800 m2 suurune ning hõlmab Pärnu linnas Seljametsa külas asuvat
Seljametsa järv katastriüksust (katastritunnus 56801:001:1381). Planeeringuga jagatakse
katastriüksus ja muudetakse sihtotstarve; antakse ehitusõigus ja arhitektuursed tingimused
puhkeküla ja supelranna rajamiseks; määratakse liikluskorralduse põhimõtted, tehnovõrkude,
trasside ja tehnorajatiste asukohad; määratakse hoonestuse ja haljastuse põhimõtted ning seatakse
keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks. Detailplaneering sisaldab
üldplaneeringu muutmise ettepanekut ehituskeeluvööndi vähendamise osas.
Planeeringuala asub osaliselt Kullipesa (MS 6114760020120 kood 001) kraavkuivendusega
maaparandusehitisel. Planeeringu alal kraavivõrk puudub.
Põllumajandus- ja Toiduamet kooskõlastab Pärnu linna Seljametsa küla Seljametsa järve kinnistu
detailplaneeringu.
(allkirjastatud digitaalselt)
RIHO ERISMAA
Peaspetsialist-koordinaator
Kadri Prikk
peaspetsialist
Põllumajandus- ja Toiduameti
Lääne regiooni Pärnu esindus
444 3768 /
[email protected]
Teaduse 2, Saku, Harjumaa 75501 | 6 712 602 |
[email protected] | www.pta.agri.ee
Pärnu Linnavalitsus Teie 18.10.2022 nr 8-4/1191/2022-24
[email protected] Meie 23.11.2022 nr 15-3/8331-2
Arvamus Seljametsa järve kinnistu
detailplaneeringu kohta
Pärnu Linnavalitsus esitas Rahandusministeeriumile 18.10.2022 kirjaga nr 8-4/1191-24
planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 85 lõike 1 alusel Seljametsa külas Seljametsa järve
kinnistu detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering) arvamuse avaldamiseks.
Planeeringuala on eraomandis olev Seljametsa järve kinnistu (katastriüksuse katastritunnus
56801:001:1381, suurus 11,38 ha). Kinnistu on moodustatud endisesse liivakarjääri
kujunenud veekogu ümber. Järv on määratud avalikult kasutatavaks veekoguks, mida
kasutatakse supluskohana. Detailplaneeringu eesmärk on puhkeala kavandamine. Kinnistust
moodustatakse supelranda teenindav üldkasutatava maa krunt, Seljametsa järve piires
veekogude maa krunt ning puhkeküla majutushoonete tarbeks ärimaa sihtotstarbega seitse
krunti. Planeeringualale on näidatud kaks asukohta ujuvsilla, paadisilla või slipi jaoks.
Detailplaneering on algatatud Pärnu Linnavalitsuse 10.01.2022 korraldusega nr 21. Alal
kehtib Paikuse valla üldplaneering (kehtestatud 2009, edaspidi üldplaneering), mille kohaselt
on ala reserveeritud puhkealaks (P2) hoonete ehitamise õigusega. Kuna planeeritud tegevus
vastab üldplaneeringu juhtotstarbele, algatati detailplaneering üldplaneeringu kohasena.
Detailplaneeringu koostamisel on hooned planeeritud supelranna alast välja, järve kalda
ehituskeeluvööndisse. Kuna üldplaneeringuga ei ole kalda ehituskeeluvööndit vähendatud,
tehakse detailplaneeringuga ettepanek kalda ehituskeeluvööndi vähendamiseks. Tulenevalt
eelnevast on detailplaneering üldplaneeringut muutev ja detailplaneeringu koostamisele
kohaldatakse üldplaneeringu menetlust.
Rahandusministeerium esitas esmakordselt Seljametsa järve kinnistu detailplaneeringu kohta
arvamust 18.07.2022 kirjaga nr 15-3/5418-2. Kirjas tõime muuhulgas välja, et kuna
detailplaneeringuga on 12-kohaline parkla kavandatud Surju metskond 25 kinnistule, tuleb
planeeringuala suurendada, kuna väljaspool planeeringuala detailplaneeringuga lahendust
kavandada ei saa. Pärnu linnavalitsus esitas Rahandusministeeriumile 23.09.2022 kirjaga nr
4.1-8/8 Seljametsa kinnistu detailplaneeringu eelnõu 16.09.2022 toimunud avaliku arutelu
protokolli, milles on välja toodud, et planeeringuala suurendatakse ja fikseeritakse
vastuvõtmise etapis. 18.10.2022 Rahandusministeeriumile saadetud planeeringumaterjalides
planeeringuala suurendamise kohta teave puudub. Eelpoolnimetatud parkla on jätkuvalt
kavandatud väljaspoole planeeringuala. Palume planeeringuala suurendada hiljemalt
detailplaneeringu vastuvõtmisel. Vastasel juhul planeerida parkla detailplaneeringu
algatamisel fikseeritud planeeringualasse.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Rahandusministeerium on andnud portaalis planeerimine.ee suunised, kuidas planeeringuala
detailplaneeringu menetluse keskel suurendada. Oluline on, et suurendamine fikseeritakse
menetlustoiminguga ning sellest teavitatakse avalikkust.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Raine Viitas 715 5865
[email protected]
2
Hinnang Seljametsa järve kinnistu detailplaneeringu reoveekäitluslahenduse kohta
LEMMA OÜ on koostanud Pärnu linna Seljametsa küla Seljametsa puhkepargiala detailplaneeringu
(DP) keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu 2021. aasta septembris.
Eelhinnangut täiendati detsembris 2021 vastavalt Keskkonnaameti 24.11.2021 kirja nr 6-
5/21/22607-2 ettepanekutele ja jaanuaris 2022 vastavalt Keskkonnaameti 04.01.2022 kirja nr 6
5/21/22607-4 ettepanekutele. Eelhinnangule tuginedes algatas Pärnu Linnavalitsuse 10. jaanuari
2022. aasta korraldusega nr 21 Seljametsa järve kinnistu detailplaneeringu koostamise ja jättis
algatamata detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise.
Eelhinnang koostati lähtuvalt planeerimisseaduse (PlanS) ja keskkonnamõju hindamise ja
juhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) nõuetele ja see on KSH mittealgatamise korralduse lisa. KeHJS
ja PlanS ei näe ette võimalust eelhinnangu muutmiseks/täiendamiseks peale
algatamise/algatamata jätmise otsuse tegemist.
KSH eelhinnangus tugineti DP algatamise taotlusele ja selle alusel oli eeldatud, et puhkemajade ja
rannakioski reoveekogumine lahendatakse kogumismahutitega. Eelhinnangus leiti, et
kogumismahutite korrektsel rajamisel ja käitamisel ei ole oodata puhkemajade rajamise ja
kasutamisega seonduvalt negatiivset mõju järvele.
Detailplaneeringu eelnõus on reovee kogumiseks, puhastamiseks ning seejärel heitvee suublasse
juhtimiseks iga majutushoonete (7 tk) juurde kavandatud omapuhasti ehk kohtpuhasti, mille
reostuskoormus on kuni 49 ie. Reovesi puhastatakse omapuhastis, järelpuhastatakse isoleeritud
filterpeenras ning juhitakse suublasse, milleks on Seljametsa järv. Lubatud on ka ühe
reoveesüsteemi rajamine mitme majutushoone peale.
Majutushooned on reaalselt kavandatud 60 m2 suuruse pinnaga, mis tähendab, et hooned
suudavad majutada kuni 10 inimest korraga. See tähendab, et reaalne reostuskoormus on igal
majal u 10 ie.
Rannakioski reovesi nähakse ette koguda lekkekindlasse kogumismahutisse ning korraldada selle
vedu kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas määratud
purgimissõlme.
Seega erineb majutushoonete reoveekäitluslahendus eelhinnangus hinnatud lahendusest.
Detailplaneeringute koostamisel on tavapärane, et planeeringu koostamise käigus täpsustub
kavandatava tegevuse iseloom. KeHJS § 35. lg 11 kohaselt, kui keskkonnamõju strateegilise
hindamise vajadus selgub alles strateegilise planeerimisdokumendi koostamise käigus,
algatatakse keskkonnamõju strateegiline hindamine viivitamata. Omapuhastite rajamine ei kuulu
KeHJS § 6. lg 1 kohaste olulise keskkonnamõjuga tegevuste hulka. Samuti ei kuulu see
keskkonnaministri 29.08.2005 määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda
keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ nimetatud tegevuste alla.
Majutushoonetele seitsme kuni 49 ie omapuhasti rajamine ei vaja seega keskkonnamõjude
hindamise läbiviimist ega eelhinnangu koostamist (KeHJS 35. lg 11 ei kohaldu).
Omapuhastite lahenduse rajamine ei ole antud piirkonnas keelatud. Detailplaneeringu eelnõus on
välja toodud omapuhastite rajamisele kehtivad nõuded. Nõuded on asijakohaselt nimetatud ja
hinnangu koostaja nende osas täiendamise vajadust ei näe. Suublasse juhitav heitvesi peab
1
Arvamus Seljametsa järve kinnistu detailplaneeringu reoveekäitluslahenduse kohta
vastama keskkonnaministri 15.11.2019 määrusele nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-,
sademe-, kaevandus, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse
hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“. Arvestada tuleb veeseaduse § 188
lg 1 p 6, mille kohaselt ei ole keskkonnaluba vaja kuni ühe kuupmeetri heitvee veekogusse
juhtimiseks ööpäevas või kuni viie kuupmeetri heitvee pinnasesse juhtimiseks ööpäevas, kui see
tegevus vastab veeseaduse § 128 lõike 7 alusel kehtestatud heitvee suublasse juhtimise nõuetele.
Kui suublasse juhitava heitvee kogus on mainitust suurem, tuleb taotleda keskkonnaluba vee
erikasutuseks. Heitvee pinnasesse juhtimise korral tuleb arvestada veeseaduse § 127, mille
kohaselt ei ole heitvee pinnasesse juhtimine lubatud veehaarde hooldusalal ega lähemal kui 50 m
hooldusala välispiirist. Vastavalt keskkonnaministri 31.07.2019 määrusele nr 31
„Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise
kuja täpsustatud ulatus“ on omapuhasti kuja 5 m.
Detailplaneering ei määra puhastite projektlahendust, ega oleks ka asjakohane, et seda DP
staadiumis tehtaks. Nõuetekohaselt projekteeritud, rajatud ja kasutatavate omapuhastite
rajamisel ja käitamisel ei ole oodata olulist ebasoodsat keskkonnamõju, sh mõju
veekeskkonnale. Keskkonnaloa kohustuse korral määratakse heitvee seiretingimused
keskkonnaloas.
Ühegi reoveekäitluslahenduse puhul ei saa täielikult välistada avariiohtu, millega võib kaasneda
häireid puhasti töös, mis omakorda võib põhjustada järve lubatust kõrgema kontsentratsiooniga
heitvee juhtimist. Võimalike riskide vähendamiseks on planeeringus ette nähtud järelpuhastuse
(isoleeritud filterpeenar) kasutamine. Arvestades kavandatava tegevuse mahtu ja lahendust, siis
ei ole oodata, et ka puhasti rikke korral esineks olulise keskkonnareostuse oht. Siiski on oluline
tagada puhastite korrashoid, sh vajalik hooldus. Puhasti töös häirete esinemise kahtluse korral
tuleb puhasti omanikul koheselt tagada vajalike hooldustööde teostamine.
Veeseaduse § 128 lg 2 alusel peab heitvee väljalase olema supluskohast või supelrannast vähemalt
200 m kaugusel. Lähtuvalt tingimusest on ette nähtud heitvee väljalasu paiknemine 239 m
kaugusele supluskoha alast. Selleks on heitvesi planeeritud peale puhastamist kokku koguda ning
väljalask rajada järve edela osasse. Veendumaks, et heitvesi ei mõjuta suplusvee kvaliteeti on
soovitatav teostada suplusvee kvaliteedi seiret lähtudes sotsiaalministri 03.10.2019 määrus nr
63 „Nõuded suplusveele ja supelrannale1“ Lisast 1.
Hinnangu koostas:
(allkirjastatud digitaalselt)
Piret Toonpere
LEMMA OÜ
keskkonnakonsultant
+372 5059914
[email protected]
DIGITAALALLKIRJADE KINNITUSLEHT
ALLKIRJASTATUD FAILID
FAILI NIMI FAILI SUURUS
Lühihinnang.docx 99 KB
ALLKIRJASTAJAD
nr. NIMI ISIKUKOOD AEG
1 PIRET TOONPERE 48502270236 13.12.2022 12:19:37 +02:00
ALLKIRJA KEHTIVUS
ALLKIRI ON KEHTIV
ROLL/RESOLUTSIOON
ALLKIRJASTAJA ASUKOHT (LINN, MAAKOND, INDEKS, RIIK)
ALLKIRJASTAJA SERTIFIKAADI SEERIANUMBER
7f:9f:cf:6c:7b:96:26:58:5e:31:6f:5c:cc:56:e1:b2
SERTIFIKAADI VÄLJAANDJA NIMI VÄLJAANDJA VÕTME IDENTIFIKAATOR
ESTEID2018 D9 AC 70 DB 5F 7E BE 94 F8 A0 E4 BE 47 A2 D0 34 AD 9A 2A 12
ALLKIRJA SÕNUMILÜHEND
30 31 30 0D 06 09 60 86 48 01 65 03 04 02 01 05 00 04 20 FF 22 C4 A8 D3 23 1F 2F 0E 70 81 C6 F2 C0 D4 6B 97 71 7C F3 48 B7 0D C6 D4 54
24 00 24 30 D5 D4
Selle kinnituslehe lahutamatu osa on lõigus "Allkirjastatud failid" nimetatud failide esitus paberil.
MÄRKUSED
Käesolev kinnitusleht on informatiivne, milles olev teave kinnitab vaid, et selle äratoodud räsiga allkirjastatud fail eksisteerib. Kinnitusleht ei oma
iseseisvat tõendusväärtust. Osapoolte tahteavalduse kehtivust saab kontrollida ainult digitaalselt allkirjastatud failist.
Kaido Koppel Teie 16.02.2023 nr 8-4/1191-34
Pärnu Linnavalitsus
[email protected] Meie 10.03.2023 nr 6-2/23/3337-2
Seljametsa järve kinnistu
detailplaneeringu kooskõlastamine
Austatud Kaido Koppel
Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 85 lg 1 alusel olete esitanud Keskkonnaametile
kooskõlastamiseks Seljametsa järve kinnistu detailplaneeringu1. Planeeringuala asub Pärnu
linnas Seljametsa külas hõlmates Seljametsa järv ja osaliselt ka Surju metskond 35 kinnistut2.
Detailplaneeringu eesmärgiks on ehitusõiguse ja arhitektuursete tingimuste määramine
puhkeküla ja supelranna rajamiseks, katastriüksuse jagamine ja sihtotstarbe muutmine,
liikluskorralduse põhimõtete määramine, tehnovõrkude, trasside ja tehnorajatiste asukoha
määramine, hoonestuse ja haljastuse põhimõtete ning ulatuse määramine, keskkonnatingimuste
seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks, seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate
kitsenduste ja servituutide ulatuse määramine. Planeeringuga tehakse ettepanek Seljametsa
järve ehituskeeluvööndi vähendamiseks vastavalt joonisel 4 “Põhijoonis“ näidatud ulatuses.
Keskkonnaamet on planeeringlahenduse kohta esitanud märkused 11.11.2022 kirjaga nr 6-
2/22/12681-5 ning jätnud detailplaneeringu kooskõlastamata.
Tutvunud täiendatud ja korrigeeritud planeeringlahendusega, oleme seisukohal, et
Keskkonnaameti märkustega on arvestatud. Keskkonnaamet kooskõlastab PlanS § 85 lg
1 alusel Seljametsa järve kinnistu detailplaneeringu.
Juhime aga tähelepanu seletuskirja ja põhijoonise vastuolule. Seletuskirja peatükis 3.5. (Krundi
hoonestusala piiritlemine), lk.11 on kirjutatud, et planeeringualale on näidatud kaks asukohta
ujuvsilla, paadisilla või slipi jaoks. Põhijoonisel neid asukohti ei ole näidatud.
Planeeringu kohaselt on sademevesi ette nähtud immutada lokaalselt ja vertikaalplaneerimise
lahendus tuleb täpsustada edasiste projekteerimistööde käigus. Märgime, et sademevee
immutamine on lubatud vaid juhul, kui põhjavesi on piisavalt sügaval. Sademevee suublasse
juhtimisel veeseaduse § 129 tähenduses peab immutussügavus olema aasta ringi hinnanguliselt
vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma hinnanguliselt vähemalt 1,2 m
kõrgemale aluspõhja kivimitest3. Projekteerimisel tuleb tingimusega arvestada ja lahendus
kohaliku omavalitsusega kooskõlastada.
1
Kobras OÜ, töö nr 2022-067
2
Katastritunnused 56801:001:1381, 62401:001:1653
3
Keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-,
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] /
www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
Juhime tähelepanu, et käesolev nõusolek ei anna õigustatud ootust ehituskeeluvööndi
vähendamise võimalikkuse osas. Ehituskeeluvööndi vähendamine on erandi tegemine
üldkehtivale normile ning see võib toimuda Keskkonnaameti nõusolekul ning peab olema
kooskõlas kalda kaitse eesmärkidega. Ehituskeeluvööndi vähendamiseks peab kohalik
omavalitsus esitama Keskkonnaametile põhjendatud taotluse ja kehtestatud üldplaneeringu
muutmise ettepanekut sisaldava vastuvõetud detailplaneeringu4.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Meeli Kesküla
juhtivspetsialist
looduskasutuse osakond
Liis Sinijärv 53064783
[email protected]
Christina Vohla 56908272
[email protected]
karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse
piirväärtused“
4
Looduskaitseseadus § 40 lg 4
2 (2)
TINGMÄRGID
olemasolev katastriüksuse piir
Seljametsa järv
(Maa-ameti põhikaart)
olemasolev asfaltkattega tee
olemasolev kruuskattega tee
kallasrada 4 m
veekaitsevöönd 10 m
ranna / kalda ehituskeeluvöönd 25/50 m
ranna / kalda piiranguvöönd 50 m
tee kaitsevöönd 30 m
Vaskjõe looduskaitseala,
reg.kood KLO1000567
Kullipesa maaparandus maa-ala,
väline tunnus: 6114760020120001
Seljametsa maardla
Pärandkultuuri pindobjekt
Seljametsa (Sikasselja) karjäär
III ja II kategooria kaitsealuste
liikide ja kivististe leviku ala
Märkused:
1. Joonise alusplaanina on kasutatud Georam OÜ poolt koostatud digitaalset
alusplaani mõõtkavas M 1:500 (töö nr 248/20-22), mõõdistatud 29.12.2021.
2. Planeeringualast väljaspool asuvad objektid on kajastatud Maa-ameti
kaardiserveri ortofotode ja Eesti põhikaardi/baaskaardi rasterjoonise põhjal.
3. Planeeringuala piir on loetavuse huvides nihutatud 5 m väljapoole selle tegelikust
asukohast.
4. Planeeritud juurdepääs alale (ristumiskoht maanteega) tuleb kavandada
tolmuvaba kattega.
5. Järvel, suurusega kuni 10 ha, on kalda ehituskeeluvööndi ulatuseks 25 m ja
piiranguvööndi ulatuseks 50 m (LKS § 38 lg 1 p 5 ja § 37 lg 1 p 3).
Detailplaneeringuala on valdavalt metsamaa kõlvik, kus erisusena on
ehituskeeluvöönd kalda piiranguvööndi piirini, seega 50 meetrini veekogu
põhikaardile kantud veepiirist (LKS § 38 lg 2).
6. Vastavalt veeseaduse § 118 lg 5 ei ole veekaitsevööndit supelrannal ja
supluskohal.
7. Detailplaneeringu seletuskiri ja joonised on omavahel lahutamatult seotud
planeeringu osad.
0 10 20 50 100 m
GREENADVICE OÜ
PÄRNU LINNAS SELJAMETSA KÜLAS SELJAMETSA JÄRVE KINNISTU DETAILPLANEEING
Priit Paalo
OLEMASOLEV OLUKORD
Kreete Lääne, Teele Nigola
Priit Paalo 15.02.2023 3 4 1:1000 2022-067 A2
X=6467405.82 TINGMÄRGID Pärandkultuuri pindobjekt
X=6467394.68 Seljametsa (Sikasselja) karjäär olemasolev kruuskattega tee
Y=539315.83 Y=539347.08 olemasolev katastriüksuse piir
planeeringuala III ja II kategooria kaitsealuste planeeritud/ korrastatav tee
liikide ja kivististe leviku ala
planeeritud krundipiir perspektiivne avalikult kasutatav jalg-
ja jalgrattatee nähtavuskolmnurk
kallasrada 4 m planeeritud puurkaevu hooldusala 10 m
veekaitsevöönd 10 m planeeritud avaliku kasutusega
I I I I I I I I I I planeeritud omapuhasti kuja 5 m rannaala, supelrand
ranna / kalda ehituskeeluvööndi planeeritud hüdrandi
X=6467370.93 vähendamise ettepanek 25 meetrile planeeritud hoonestusala
20.1
ranna / kalda ehituskeeluvöönd 50 m teenindusraadius 200 m
Y=539304.18
ranna / kalda piirangu- ja planeeritud veetoru servituudi seadmise vajadusega ala
X=6467363.85
Y=539470.46
ehituskeeluvöönd 50 m perspektiivne isevoolne
tee kaitsevöönd 30 m reovee kanalisatsioonitoru H H planeeritud rannakabiin/
H moodulmaja terrassiga
Vaskjõe looduskaitseala, planeeritud madalpingekaabel
reg.kood KLO1000567 perspektiivne valgustuskaabel ja valgusti H planeeritud rannakiosk/
POS 8 K majutushoone terrassiga
Kullipesa maaparandus maa-ala, perspektiivsete 10 ka 0,4 kV
väline tunnus: 6114760020120001 maakaablite koridor planeeritud avalik parkla
11.2
I I I I I I I I I I I I I I piirdeaia võimalik asukoht P25
planeeritud juurdepääs
Seljametsa järv
4.0
H (Maa-ameti põhikaart) planeeritud kuivhüdrant
X=6467333.00
Y=539301.51 olemasolev asfaltkattega tee planeeritud puurkaev
planeeritud kanalisatsiooni kogumismahuti
likvideeritav objekt
X=6467317.40 planeeritud prügikonteiner
Y=539639.68 AJ
1W
1U
1V
planeeritud alajaam
2W
2U
2N
2V
-T1
+TR
+MPS
-MEB
+.K01+KPS I
+.K09
+.K07
+.K05
+.K03
+KPMK
+AUT I
+KP
-*
11.4
X=6467292.87
Y=539722.71
H
X=6467287.89
Y=539712.20
POS 10
5
X=6467279.20
20
Y=539709.56 4.0
AJ
14
1W
1V
1U
2W
-T1
2V
2U
+TR
2N
POS 9
+MPS
-MEB
+.K09
+.K07
I
+KPS
+.K05
+.K03
+.K01
+KP
-*
I
+AUT
+KPMK
X=6467285.47
K Y=539720.19
X=6467276.78
P12
Y=539717.55
P14
X=6467209.66
Y=539597.30
X=6467214.83
Y=539726.89
I
I
I
I
I
I
I
I
I
I
I
I
I
I
I
0 10 20 50 100 m
I
I
I
X=6467209.21
I
I
KRUNDI ANDMETE JA EHITUSÕIGUSE TABEL
I
I
X=6467165.71 Y=539598.02
I
I
I
Y=539551.47
I
I
I
I
I
I
I
I
I
POS 7
I
I
I
I
I
H
I
I
I
I
I
I
I
I
I
I
I
I
I
I
I
H
I
X=6467155.38
I
X=6467147.15
I
I
I
I
I
I
I
I
Y=539594.03
I I I
I
I I I
Y=539544.94
I
I
I
I I I I I
I
I
I
I
I
I
8.0
POS 6
I
I
I
I
I
I
I
H
I
I
I
I
I
I
I
I
I
I
I
I
I
I
I
I
X=6467131.54 H
I
I
I I
I I
I
Y=539532.69 POS 5
I
I
I
I
I I
I
I
I
I
I
I
I
I
I
X=6467122.69
I
I
I
8.0
I
I
X=6467118.12 I
I
I
I
I
Y=539591.60
I
I
I I I
Y=539520.68 I
I
I I
I
I
I
I
I
I
H
H
I
I
POS 4 I
I
I
I
I
I
I
I
I
I
X=6467106.88
I
I
I
I
I
I
I
Y=539505.71 I
I
I
I I I
I
I
I
I
8.0
I
I
I
I
I
I
I
I
I
I
I
I
I I
POS 3
I
H
I I
I
I
I
I
X=6467093.33 I
I
I
I
I
H
I
X=6467094.76
I
I
I
I
Y=539491.15 I
I
I
I
I
I
Y=539589.53
I
I
I
I
I
I
I
I
I
I
I
I
I
I
I
I
I
I
I
I
I
I
0
I
I
I
POS 2
8.
I
I
I
I
I
I
I
I
I
I
I
I
I
H
I
I
I
I
X=6467077.10
I
I
I
I
I
I
H
I I
I
I
Y=539588.22
I
I
X=6467073.44 I
I
I
I
I
I
I
I
I
I
8.0
I
I
I I
Y=539473.04
I
I
I
I
I
I
I
I
I
I
I
I
I
I
POS 1
I
I
I
H
I
Märkused:
I
I
I
I
I
I
I
I
I
I
I
I
I
I
I
1. Joonise alusplaanina on kasutatud Georam OÜ poolt koostatud digitaalset alusplaani mõõtkavas M 1:500 (töö nr 248/20-22), mõõdistatud 29.12.2021.
I
I
I
I
I
I
I
8.0
I
I
I
H I
I
I
I
I
2. Planeeringualast väljaspool asuvad objektid on kajastatud Maa-ameti kaardiserveri ortofotode ja Eesti põhikaardi/baaskaardi rasterjoonise põhjal.
I
I
I
I
I
I
I
I
I
I
I
I
I
3. Planeeringuala piir on loetavuse huvides nihutatud 5 m väljapoole selle tegelikust asukohast.
I
I
I
I
I
I
I
I I
I
I
I
I
I
I
4. Planeeritud juurdepääs alale (ristumiskoht maanteega) tuleb kavandada tolmuvaba kattega.
I
X=6467035.98 I
I
H
I
I
I
I
I
I
X=6467070.84 5. Järvel, suurusega kuni 10 ha, on kalda ehituskeeluvööndi ulatuseks 25 m ja piiranguvööndi ulatuseks 50 m (LKS § 38 lg 1 p 5 ja § 37 lg 1 p 3).
I
Y=539280.63 I I
I
I
H
I
I
I
Y=539571.41
I
Detailplaneeringuala on valdavalt metsamaa kõlvik, kus erisusena on ehituskeeluvöönd kalda piiranguvööndi piirini, seega 50 meetrini veekogu
I
I
I
I
I
I
I
I
põhikaardile kantud veepiirist (LKS § 38 lg 2). Vastavalt veeseaduse § 118 lg 5 ei ole veekaitsevööndit supelrannal ja supluskohal.
I
I
I
I
X=6467059.48
I
I
I
I
I
I
Y=539540.87 6. Detailplaneeringu alale on
X=6467048.94 projekteeritud (Leonhard Weiss oü
Y=539512.58 töö nr LR3649) alajaam. GREENADVICE OÜ
X=6467014.51
Y=539311.66 7. Detailplaneeringu seletuskiri ja
joonised on omavahel lahutamatult PÄRNU LINNAS SELJAMETSA KÜLAS SELJAMETSA JÄRVE KINNISTU DETAILPLANEEING
seotud planeeringu osad. Priit Paalo
X=6467037.12 8. Mõõdud on antud meetrites. PÕHIJOONIS
X=6467015.97 Y=539480.81 Kreete Lääne, Teele Nigola
Y=539424.00 15.02.2023 4 4 1:1000 2022-067 A2
Priit Paalo
Pärnu linnas Seljametsa külas Seljametsa järve kinnistu detailplaneeringu kooskõlastamise koondtabel Päästeamet 31.10.2022 kiri nr 7.2-3.4/6774-2, kooskõlastus nr 2886-2022-2 Terviseamet 21.10.2022 kiri nr 9.3-1/22/8550-2 Põllumajandus- ja Toiduamet 17.11.2022 kiri nr 6.2-2/49286 Transpordiamet 10.11.2022 kiri nr 7.2-2/22/861-8 Keskkonnaamet 10.03.2023 kiri nr 6-2/23/3337-2 Riigimetsa Majandamise Keskus 15.11.2022 kiri nr 3-1.1/2022/249 Elektrilevi OÜ 10.06.2022 Pärnu Linnavalitsus 02.10.2022 Planeeringulahendus on arvamuse andmiseks esitatud Rahandusministeeriumile, milline on arvamuse edastanud 18.07.2022 kirjaga 15-3/8331-2 ja 23.11.2022 kirjaga nr 15-3/8331-2, määranud mh täiendavaks koostöötegijaks Transpordiamet i , Maa-amet i, Põllumajandus- ja Toiduamet i ning võrguvaldajad ja naaberkinnistute omanikud, sh kinnisasjade omanikud, kelle kinnistud on teisel pool planeeringualaga piirnevat Paikuse-Tammuru teed. Maa - amet on planeeringulahendusega tutvunud ning teavitab 21.10.2022 kirjas nr 6-3/22/678-6 , et Seljametsa järve kinnistu detailplaneeringul ei ole puutumust riigi omandis olevate kinnisasjadega, mille valitseja on Keskkonnaministeerium ning valitsema volitatud asutus Maa-amet ega reformimata maaüksustega. Samuti ei ole puutumust keskkonnaregistri maardlate nimistus asuvate maardlatega ega geodeetiliste märkidega.