Madis Kallas
Rahandusministeerium
[email protected] Meie 24.04.2023 nr 11.2-50/23/1517-1
Suur-Ameerika tn 1
10122, Harju maakond, Tallinn
Hindamismetoodika kooskõlastamine
Austatud regionaalminister Madis Kallas
Tulenevalt riigihalduse ministri 08.03.2023 määruse nr 14 „Kättesaadavate kvaliteetsete avalike
teenuste toetuse andmise tingimused ja kord“ (edaspidi nimetatud määrus) § 20 lg 3 on Riigi
Tugiteenuste Keskus rakendusüksusena kohustatud kooskõlastama rakendusasutusega
hindamismetoodika nõuetele vastavate taotluste hindamiseks.
Eeltoodust tulenevalt palume kooskõlastada kirjale lisatud taotlusvooru „Kättesaadavad
kvaliteetsed avalikud teenused“ taotluste hindamismetoodika.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kertu Sepp
talituse juhataja
Lisa: Hindamismetoodika kooskõlastamiseks
Pille Ruul 663 1961
[email protected]
Lõkke 4 / 10122 Tallinn / 663 8200 /
[email protected] / www.rtk.ee / Registrikood 70007340
Taotlusvooru „Kättesaadavad kvaliteetsed avalikud teenused“
taotluste hindamismetoodika
1. HINDAMISE KORD
1.1. Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hindavad rakendusüksuse poolt moodustatud ja
rakendusasutuse poolt kooskõlastatud viie- kuni seitsmeliikmelised maakondlikud
hindamiskomisjonid.
1.2. Kui projekti tegevusi tehakse mitme maakonna ühise projektina, korraldab
rakendusüksus hindamiskomisjonide projektitegevuste hindamise üheaegse
toimumise.
1.3. Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hinnatakse järgmiste valikukriteeriumite alusel:
Hindamiskriteerium Osakaal
koondhindest
Projekti kooskõla maakonna arengustrateegiatega ning mõju 35%
meetme eesmärkide saavutamisele
Projekti põhjendatus 30%
Projekti kuluefektiivsus 15%
Toetuse taotleja ja partnerite suutlikkus projekt ellu viia 15%
Projekti kooskõla strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja 5%
sihtidega
1.4. Hindamiskomisjoni liige peab deklareerima oma erapooletust ja sõltumatust
hinnatavatest projektidest ja taotlejatest, kinnitama, et ta ei ole menetletava taotlusega
seotud isik, menetlusosaline või tema esindaja ega sugulane ning isikliku seotuse
esinemise korral ennast hindamisest taandama, peab tagama hindamiskomisjoni
liikmeks oleku ajal ja pärast liikmeks oleku aja lõppemist tähtajatult talle
hindamiskomisjoni töö käigus teatavaks saanud informatsiooni konfidentsiaalsuse.
1.5. Taotlusi hinnatakse punktiskaalal 0-4. Hindamine toimub täisarvudes (0; 1; 2; 3; 4)
ning hindamiskriteeriumite hinded ja hindamise koondhinne arvutatakse täpsusega
kaks kohta pärast koma.
1.6. Taotluse koondhinne moodustub punktis 2.2 sätestatud valikukriteeriumite alusel antud
hinnete kaalutud keskmisest. Taotluse hinnang loetakse positiivseks, kui koondhinne
on vähemalt 2,75 ning projekt ei ole 1. ja 2. valikukriteeriumi lõikes saanud
koondhinnet, mis on võrdne või madalam kui 2,0. Kui 1. või 2. valikukriteeriumi
komisjoni koondhinne on 2,0 hindepunkti või sellest madalam, loetakse hinnang
taotlusele negatiivseks ja taotluse hindamine lõpeb. Mitme maakonna ühisprojektis
loetakse hinnang positiivseks, kui kõikide hindamiskomisjonide koondhinne eraldi on
vähemalt 2,75 hindepunkti.
1
1.7. Kui projekt viiakse ellu integreeritud koostööprojektina, antakse boonusena 0,3
hindepunkti. Kui integreeritud koostööprojekt viiakse ellu erinevates maakondades,
antakse sellele positiivse hinnangu korral boonuspunktid kõigis maakondades. Projekt
loetakse integreerituks, kui see vastab vähemalt ühele järgmistest tingimustest:
a) see hõlmab erinevaid sektoreid (näit sotsiaal, majandus, keskkond);
b) see hõlmab erinevaid haldusterritooriume (nt: omavalitsused);
c) projekt integreerib mitut tüüpi sidusrühmi (riigiasutused, erasektori osalejad,
valitsusvälised organisatsioonid).
1.8. Koondhinde ja boonuspunktide liitmisel saadud lõpliku hinde alusel järjestatakse
taotlused maakondlikku pingeritta. Kui mitme projekti punktide koondsumma on
võrdne, eelistatakse projekte, mis said esimeses hindamiskriteeriumis „Projekti
kooskõla maakonna arengustrateegiatega ning mõju meetme eesmärkide
saavutamisele“ kõrgema hinde.
1.9. Rahuldamisele kuuluvad nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused, mis on saanud
positiivse hinnangu. Rakendusüksus võib teha taotluse rahuldamise, osalise
rahuldamise ja kõrvaltingimusega rahuldamise otsuseid kuni taotlusvooru toetuse
eelarve lõppemiseni, vastavalt hindamise käigus tekkinud maakonna pingereale.
Rakendusüksusel on õigus osaliselt rahastamise mahu sisse jääva toetuse taotlejaga
pidada läbirääkimisi taotletava summa ja taotluses sisalduvate tegevuste vähendamise
või taotleja omafinantseeringu suurendamise üle, arvestades pingerea aluseks olevaid
hindamiskriteeriume ja boonuspunkte.
1.10. Negatiivse hinnangu saanud taotluste osas teeb rakendusüksus taotluse
rahuldamata jätmise otsuse.
1.11. Hindamiskomisjoni koosoleku tulemused protokollitakse.
2. VALIKUKRITEERIUMID JA SKAALAD
2.1. Hindamisskaala (hindamine toimub hindamisskaala alusel täisarvudes)
Hinne 0 1 2 3 4
Selgitus puudulik nõrk keskpärane hea väga hea
2
2.2. Valikukriteeriumid
1. VALIKUKRITEERIUM osakaal 35%
Projekti kooskõla maakonna arengustrateegiaga ja mõju meetme eesmärkide saavutamisele,
mille lõikes hinnatakse projekti panust maakonna arengustrateegia ja meetme eesmärkide
saavutamisse, sealhulgas projekti tulemuste ja mõju eeldatavat ulatust ning vajadusel väljundite
ja tulemuste kestlikkust pärast projekti lõppu, samuti panust rahastatava tegevuse väljund- ja
tulemusnäitaja saavutamisse;
Hindamisel arvestatakse järgmist:
1. Kuivõrd projekti tegevused aitavad parandada avalike teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti,
kaasajastada teenuseid lähtuvalt rahvastiku vananemisest ja vähenemisest? Kuivõrd
soodustavad projekti tegevused kohaliku omavalitsuse üksuste koostööd mõjusate, terviklike
avalike teenuste ja teenusvõrgustike arendamisel?
2. Milline on projekti seos, panus ja mõju maakonna arengustrateegia eesmärkide
saavutamisse?
3. Milline on projekti tegevuste ja tulemuste mõju eeldatav ulatus, kas tagatud on ühe või
mitme omavalitsuse ulatus? Kuivõrd selgelt ja veenvalt on määratletud projekti tegevuste
mõjupiirkond ja sihtrühm, kellele suunatud teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti
parandatakse?
4. Milline on projekti panus meetme väljund-ja tulemusnäitajate saavutamisse (integreeritud
koostööprojektidest kasu saanud organisatsioonide arv/uute ja uuendatud korraldusega
teenused/ teenustega seotud pinnakasutuse või halduskulude vähenemine/täiendav
elanikkond, kellel on suunatud tõhusama veevarustuse ja reoveepuhastuse teenus)?
5. Kuidas või mil määral on kavandatud jätkutegevusi kestlikkuse tagamiseks, projektiga
seotud arenguvajaduste lahendamiseks (kas arvestatud on hoolduskuludega, millise
intensiivsusega ja kui pikk on kasutatavus)? Kuivõrd asjakohased ja efektiivsed on
kavandatud jätkutegevused?
6. Kuivõrd kestlikud on projekti raames kavandatavad tulemused (sh arendatavate teenuste ja
võrgustike finantsiline ja halduslik jätkusuutlikkus)? Kuidas on etapilise arendamise või
täiendava investeeringuvajaduse puhul finantsvahendid teenuse, võrgustiku või objekti
edasiseks arendamiseks tagatud?
7. Milline on riskide avaldumise tõenäosus projekti tulemuste ja mõju
saavutamise/säilitamise/edasi arendamise seisukohast (sh sise- ja välisriskid), mil määral on
riskide maandamise võimalused tagatud?
Hinnete kirjeldus
4 1. Projekti tegevused aitavad oluliselt parandada avalike teenuste kättesaadavust ja
kvaliteeti. Teenuste kättesaadavuse ja kvaliteeti parandavad tegevused on täpselt
kirjeldatud ja parendustegevused on kas uuringust või analüüsist lähtuvalt planeeritud.
Teenuste arendamine on terviklik, innovatiivne, kaasaegne ning aitab teenuste
korraldust kohandada rahvastiku vananemisele, vähenemisele ning sihtgrupi ootustele
vastavalt. Teenuste arendamine soodustab koostööd erinevate omavalitsuste või
omavalitsusüksuste vahel projekti elluviimise ajal ja/või selle järel. Projekti tulemuste
ja mõjuulatust, erinevate sidusrühmade, sihtrühmade vajadustega arvestamist ning
sekkumisvõimaluste läbikaalumist kinnitab eelnevalt teostatud uuring või analüüs.
2. Projektiga seotud valdkonna väljakutsed on olulised maakonna arengustrateegia
eesmärkide saavutamiseks. Taotluses on kirjeldatud selge seos projekti tegevuste ja
maakonna arengustrateegia vastava eesmärgi vahel. Projekti tegevustel on oluline roll
ja mõju maakonna arengustrateegia eesmärkide saavutamisel.
3. Projekti tegevuste ja tulemuste mõju hõlmab mitut omavalitsust või kogu maakonda.
3
Taotluses on projektist kasu saav sihtrühm selgelt määratletud, projektist saadava kasu
avaldumine on põhjendatud. Projekti tegevused lähtuvad sihtrühma peamistest
väljakutsetest ning on suunatud nende kõige olulisemate murede lahendamisele/kõige
suurema potentsiaaliga arenguvõimaluste arendamisele.
4. Projekti tegevused panustavad olulisel määral meetme väljund- või tulemusnäitaja
saavutamisse ning nende saavutamine on realistlik. Avalike teenuste arendamisel
kavandatakse teenuste ümberkorraldamist ulatuslikke uuendusi/muutusi hõlmaval
moel koostöös erinevate sektorite, omavalitsuste või sidusrühmadega või milles
uuendatud korraldusega teenustega seotud pinnakasutus või halduskulud vähenevad
rohkem kui 20%. Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamisel paraneb teenuse
kvaliteet ja kättesaadavus. Avaliku linnaruumi arendamise projektid panustavad
koostööle erinevate sektorite, omavalitsuste või sidusrühmade vahel ning projekti
elluviimisse on kaasatud vähemalt 3 erinevat organisatsiooni.
5. Taotlejal on selge nägemus ja tegevuskava projektitulemuste kestlikkuse tagamiseks.
Projektiga seotud arenguvajaduste lahendamiseks kavandatakse mitmeid olulisi
jätkutegevusi, arendusi, mis on asjakohased, vajalikud ja efektiivsed, arvestatud on
hoolduskuludega, teenuste kasutamise intensiivsuse ja kasutatavuse ajaga.
6. Projektijärgne toimimissuutlikkus on tagatud väga heal tasemel. Arendatavate
teenuste, sh rajatavate ehitiste ja taristu finantsiline ja halduslik edasine toimimine,
arendamine ja võimalused ressursside saamiseks on läbi mõeldud, finantsprognoosid
realistlikud ja teostatavad. Investeeringu asukoha ja mastaabi kavandamisel on
arvestatud pikaajaliste rahvastikutrendidega (paiknemine, koosseis, rahvaarv). Kui
järgnevad etapid või täiendavad investeeringud on vajalikud, on tagatud vahendid
nende teostamiseks. Taotleja, partnerite ning vajadusel maakonna kohalike
omavalitsusete vahel on sõlmitud konkreetsed kokkulepped jätkutegevuste ning
võimalike lisakulude rahastamiseks. Partnerite ja kaasatud organisatsioonide panus
projekti ajal ja selle järel suurendab oluliselt projekti mõjuulatust ja tulemuste
kestlikkust pärast projekti lõppemist.
7. Kõik olulised riskid projekti tulemuste ja mõju kestlikkuse osas on analüüsitud. Riskide
avaldumise tõenäosus projekti mõju saavutamise ja edasiarendamise seisukohast on
madal või maandatav kavandatud tegevuste abil.
3 Vahepealne hinnang
2 1. Projekti tegevused aitavad mõningal määral parandada avalike teenuste kättesaadavust
ja kvaliteeti. Teenuste kättesaadavuse ja kvaliteeti parandavad tegevused on lühidalt
kirjeldatud, kuid parendustegevusi ei ole planeeritud uuringust või analüüsist lähtuvalt.
Arendatakse maakonna arengustrateegia väljakutsetest ja eesmärkidest ja kliendi
vajadustest kaudselt lähtuvaid, terviklikult läbimõtlemata avalikke teenuseid või
linnaruumi, mis aitab vaid osaliselt kohandada teenuste korraldust vastavalt
rahvastikumuutustele ning sihtgrupi ootustele. Teenuste arendamise mõju koostööle
erinevate omavalitsuste või omavalitsusüksuste vahel projekti elluviimise ajal ja/või
selle järel on kaudne. Projekti tulemuste ja mõjuulatust, erinevate sidusrühmade,
sihtrühmade vajadustega arvestamist ning sekkumisvõimaluste läbikaalumist kinnitab
eelnevalt teostatud uuring või analüüs vaid osaliselt.
2. Projektiga seotud valdkonna väljakutsed ei ole olulised maakonna arengustrateegia
eesmärkide saavutamiseks, taotluses puudub selge seos projekti tegevuste ja maakonna
arengustrateegia vastava eesmärgi vahel või puudub projektiga seotud tegevustel
võtmeroll eesmärgi saavutamisel.
3. Projekti tegevuste ja tulemuste mõju hõlmab väikest osa omavalitsuse elanikkonnast.
Taotluses on projektist kasu saav sihtrühm üldiselt nimetatud, kuid sihtrühm on selgelt
määratlemata. Projektist saadava kasu avaldumine ei ole põhjendatud. Projekti
4
tegevused ei lähtu sihtrühma peamistest väljakutsetest ning ei ole arusaadav, kas on
suunatud sihtrühma kõige olulisemate murede lahendamisele.
4. Projekti tegevused panustavad meetme väljund- ja tulemusnäitaja saavutamisse, kuid
panus tulemusnäitajatesse on vähemõjus või on nende saavutamises mõned
küsitavused. Avalike teenuste ümberkorraldamine puudutab eelkõige ehitisi
(pinnakasutus või halduskulud vähenevad kuni 20%), kuid teenuste ümberkorraldus on
nõrk, olulisi uuendusi, innovaatilisi lahendusi ei kaasne. Koostöö erinevate sektorite,
omavalitsuste või sidusrühmade vahel on üldsõnaline. Avalike teenuste ja linnaruumi
arendamise projektide elluviimisse kaasatud organisatsioonid pole kõik põhjendatud
või on olulised organisatsioonid kaasamata või kaasatud organisatsioonide roll projekti
elluviimisel vähetähtis. Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamisel paraneb teenuse
kättesaadavus ja kvaliteet väga vähesel määral.
5. Taotlejal on nägemus projektitulemuste kestlikkuse tagamiseks, kuid tegevusplaan on
üldsõnaline, umbmäärane. Projektiga seotud arenguvajaduste lahendamiseks
kavandatavate jätkutegevuste või arenduste efektiivsus, olulisus, vajalikkus pole
vajalikul määral põhjendatud või jääb arusaamatuks, hoolduskuludega arvestamine ei
tule selgelt välja, teenuste kasutamise intensiivsuse ja kasutatavuse aega on üldiselt
mainitud.
6. Projektijärgne toimimissuutlikkus on tagatud tagasihoidlikul tasemel või on jäetud
olulised detailid tähelepanuta. Planeeritavate tegevuste sh rajatavate ehitiste,
arendatavate taristu finantsiline ja halduslik edasine toimimine pole piisavalt või on
osaliselt läbi mõeldud. Investeeringu asukoha ja mastaabi kavandamisel on osaliselt
arvestatud pikaajaliste rahvastikutrendidega (paiknemine, koosseis, rahvaarv). Kui
järgnevad etapid või täiendavad investeeringud ehituses on vajalikud, loodetakse vaid
täiendavatele toetustele nende teostamiseks. Tulemuste kestlikkus pärast projekti lõppu
on osaliselt tagatud. Taotleja, partnerite ning vajadusel maakonna kohalike
omavalitsusete vahel on kokku lepitud võimalikud variandid jätkutegevusteks, kuid
puudub konkreetne kokkulepe võimalike lisakulude rahastamiseks. Partnerite ja/või
kaasatud organisatsioonide panus projekti mõjuulatuse ja tulemuste kestlikkuse
suurendamiseks on tagasihoidlik või ebaselgelt kirjeldatud.
7. Riskid projekti tulemuste ja mõju kestlikkuse osas on analüüsitud vaid osaliselt, kõiki
riske pole arvesse võetud. Analüüsitud riskide avaldumise tõenäosus projekti mõju
saavutamise ja edasiarendamise, säilitamise seisukohast on keskmiselt kõrgem,
osaliselt maandatav kavandatud tegevuste abil.
1 Vahepealne hinnang
0 1. Projekti tegevused ei too kaasa paranemist avalike teenuste kättesaadavuses ja
kvaliteedis. Projektis arendatakse maakonna arengustrateegia väljakutsetest ja
eesmärkidest ning kliendi vajadustest otseselt mittelähtuvaid, terviklikult
läbimõtlemata avalikke teenuseid, mis ei aita teenuste korraldust kaasajastada ega
kohandada rahvastikumuutustele ning sihtgrupi ootustele vastavalt. Projekti tegevused
on lokaalsed ega soodusta koostööd erinevate omavalitsuste või omavalitsusüksuste,
erinevate sektorite või sidusrühmade vahel projekti elluviimise ajal ja/või selle järel.
2. Projektiga seotud valdkonna väljakutsed ei lähtu maakonna arengustrateegia
eesmärkidest, taotluses puudub igasugune seos projekti tegevuste ja maakonna
arengustrateegia vastava eesmärgi vahel, projektiga seotud tegevustel puudub
igasugune roll eesmärgi saavutamisel või on seosed kunstlikult loodud. Projekti
tulemuste ja mõjuulatust, erinevate sidusrühmade, sihtrühmade vajadustega
arvestamist ning sekkumisvõimaluste läbikaalumist ei kinnita eelnevalt teostatud
uuring või analüüs.
5
3. Projekti tegevused hõlmavad vaid väikest osa omavalitsuse elanikkonnast, tulemuste
ja mõju eeldatav ulatus jääb lokaalseks. Taotluses on projektist kasu saav sihtrühm
üldiselt nimetatud, kuid sihtrühm on selgelt määratlemata. Projektist saadava kasu
avaldumine ei ole üldse käsitletud ega põhjendatud.
4. Projekti tegevused panustavad tehislikult meetme väljund- või tulemusnäitaja
saavutamisse või ei ole kavandatavate väljundite või tulemuste saavutamine realistlik.
Avalike teenuste ümberkorraldamine puudutab vaid ehitisi, kuid pinnakasutuse või
halduskulude vähenemine pole tõendatud, teenuste kvaliteedis ega kättesaadavuses
sisulisi muudatusi ei kavandata, mistõttu panustamine väljund- ja tulemusnäitajatesse
on kunstlik. Avalike teenuste ja linnaruumi arendamise projektide elluviimisse
kaasatud organisatsioonid pole põhjendatud või on nende kaasamine projekti
elluviimisesse näiline, neil puudub sisuline roll projekti eesmärkide saavutamises.
Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise projektides on valitud tegevused, mille
tulemusel ei parane teenuse kättesaadavus ja kvaliteet elanikkonnale, mistõttu
panustamine väljund- ja tulemusnäitajatesse on kunstlik.
5. Taotlejal nägemus projektitulemuste kestlikkuse tagamiseks on ebareaalne või
puudulik. Projektiga seotud arenguvajaduste lahendamiseks pole kavandatud olulisi
jätkutegevusi või ei ole planeeritavad jätkutegevused olulise tähtsusega kestlikkuse
tagamiseks, hoolduskuludega ei ole arvestatud, teenuste kasutamise intensiivsuse ja
kasutatavuse aega ei ole analüüsitud.
6. Projektijärgne toimimissuutlikkus ei ole tõendatud. Arendatavate teenuste, sh ehitiste,
taristu finantsiline ja halduslik edasine toimimine pole läbi mõeldud või on see
ebarealistlik. Investeering on üledimensioneeritud ega arvesta pikaajaliste rahvastiku
paiknemise, koosseisu või arvu prognoosidega. Kui järgnevad etapid või täiendavad
investeeringud ehituses on vajalikud, pole ressursside võimalusi kaalutud. Tulemuste
kestlikkus pärast projekti lõppu pole tagatud. Jätkusuutlikkuse tagamiseks vajalike
tegevuste puhul pole kaasatud omavalitsusi, organisatsioone ega erasektorit.
7. Olulised riskid on analüüsimata ja avaldumise korral on nende mõju projekti tulemuste
saavutamisele ja kestlikkusele kõrge.
2. VALIKUKRITEERIUM osakaal 30%
Projekti põhjendatus, mille lõikes hinnatakse, kas projekti eesmärgipüstitus on põhjendatud,
kas on olemas probleem, kitsakoht või kasutamata arenguvõimalus ja kas projekti
sekkumisloogika on arusaadav ja mõjus, kas projektis ette nähtud tegevused võimaldavad
parimal moel lahendada maakonna arengustrateegiast lähtuvat probleemi või kitsaskohta või
kasutada arenguvõimalust ning saavutada planeeritud väljundid ja tulemused, kas nende
sidusus eesmärkidega ja mõjusus on arusaadavad ja võimalusel innovaatilisi lahendusi
soosivad ning kas tegevuste ajakava on realistlik, arvestades muu hulgas tegevuste omavahelisi
seoseid ja ajalist järgnevust;
Hindamisel arvestatakse järgmist:
6
1. Mil määral on projekti eesmärgipüstitus põhjendatud? Kas on olemas probleem, kitsaskoht
või kasutamata arenguvõimalus ja selle tuvastamiseks on lähtutud asjakohasest analüüsist või
uuringust? Kuivõrd on võimalikud alternatiivid analüüsitud ja projektis kirjeldatud lähtuvalt
maakonna arengustrateegia eesmärkidest, omavalitsuse arengukavadest? Kas projekti
eesmärk on sõnastatud konkreetselt ja seotud tuvastatud probleemi, kitsaskoha või
kasutamata arenguvõimalusega?
2. Kas projekti sekkumisloogika on arusaadav ja mõjus? Mil määral projektis ettenähtud
tegevused võimaldavad sihtrühma jaoks parimal moel lahendada probleemi/kitsaskohta või
kasutada arenguvõimalust arvestades rahvastiku vananemise ja vähenemisega ning saavutada
planeeritud tulemused? Kas sekkumine soosib innovaatilisi, keskkonnasõbralikke ja
tulevikuperspektiivis optimaalseid lahendusi?
3. Kas valitud tegevused on mõjusad, võimalikest alternatiividest parimad ning projekti
eesmärkide saavutamiseks vajalikud? Kas teenusvõrgustike algatused on sisult terviklikud,
projekti tegevuste ulatus ning valitud lahendusteed probleemi lahendamiseks on põhjendatud,
kooskõlas sihtgrupi, vajaduste ning ootustega?
4. Kuivõrd planeeritavad ehitustegevused on vajalikud ja toetavad planeeritud avalike teenuste
arendust ja kättesaadavust või panustavad oluliselt ökonoomsemale pinnakasutusele ja
halduskulude vähenemisele? Kuivõrd on piirkondliku vee-ettevõtja projektis põhjendatud
alla 2000ie reostuskoormusega ala valik ja kuivõrd terviklikult probleem või kitsaskohta
kavandatakse lahendada? Kuivõrd linnaruumi arendamise projektid panustavad
linnakeskuste elavdamisse, arvestavad kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetega, toetavad
ehituspärandi taaskasutuselevõttu, lapse- ja peresõbralike tegevusvõimaluste loomist?
5. Kas projekti tegevuste ajakava on loogiline, realistlik, arvestades muuhulgas tegevuste
omavahelisi seoseid ja ajalist järgnevust ning võimaldab saavutada õigeaegselt projekti
tulemused? Kuivõrd on arvestatud võimalike viivitustega elluviimise erinevates etappides?
Hinnete kirjeldus
7
4 1. Projekti eesmärgipüstitus on põhjendatud. On olemas oluline probleem, kitsaskoht või
kasutamata arenguvõimalus, mis on tõendatud maakonna arengustrateegia osaks oleva
võis sellest eraldiseisva analüüsi või uuringuga. Analüüsitud on eelnevalt erinevaid
sekkumisvõimalusi ja valitud tegevused on põhjendatud ja lähtuvad maakonna
arengustrateegia eesmärkidest, omavalitsuse arengukavadest, on tõhusaimad
eesmärkide, parimate tulemuste saavutamiseks. Projekti eesmärk on sõnastatud
konkreetselt, on mõõdetav ja selle saavutamine aitab otseselt lahendada tuvastatud
probleemi, kitsaskohta või kasutamata arenguvõimaluse lahendamist.
2. Projekti sekkumisloogika on arusaadav ja mõjus. Projektis ettenähtud tegevused
võimaldavad sihtrühma jaoks parimal moel lahendada probleemi/kitsaskohta või
kasutada arenguvõimalust arvestades rahvastiku muutustega (vananemise ja
vähenemisega) ning saavutada planeeritud tulemused. Ühe või mõne tegevuse ära
jätmine kahjustaks oluliselt kogu sekkumisloogikat ega võimaldaks eesmärke
saavutada. Sekkumine on uuendusmeelne ja/või arvestab uute võimaluste,
innovatsiooni ja arengute juurutamise võimalustega projekti elluviimise ajal või selle
järel ehk arvestab perspektiivsete muutustega kasutades innovaatilisi IT lahendusi ja
universaalset disaini. Projekti elluviimine on määrava tähtsusega sihtrühma probleemi
lahendamisel.
3. Tegevuste valik on põhjendatud lähtuvalt konkreetse projekti sihtrühma vajadustest.
Projekti tegevused on optimaalsed, võimalikest alternatiividest mõjusaimad, kooskõlas
sihtgrupi, vajaduste ning ootustega. Avalike teenuste ja teenusvõrgustike arendamise
algatused moodustavad loogilise ja vajaliku ning omavahel seostatud ühtse terviku.
Uute ja uuendatud teenuste korralduse puhul luuakse üksikutest uuendatavatest
teenustest koosnev terviklik teenusepakett või luuakse uus teenus, mida seni taotleja ja
partnerite omavalitsuse pole olnud ja mille järele on nõudlus.
4. Planeeritud ehitustegevused on hoolikalt läbi mõeldud ja panustavad parimal moel
eesmärkide saavutamisse, on vajalikud planeeritud avalike teenuste arenduseks ja
kvaliteedi tõstmiseks, panustavad oluliselt ökonoomsemale pinnakasutusele ja
halduskulude vähenemisele, aidates kaasa toetaval moel energia- ja kliimakava
eesmärkide täitmisele. Linnaruumi arendamise projektid panustavad otseselt
linnakeskuste elavdamisse, kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetesse (arusaadavalt ja
põhjalikult on selgitatud, kuidas arvestatakse kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetega), on
innovaatilisi lahendusi soosiv ja toetavad ehituspärandi taaskasutuselevõttu, lapse- ja
peresõbralike tegevusvõimaluste loomist ning on kõigile kasutajagruppidele kergesti
ligipääsetav. Piirkondliku vee-ettevõtja projektis on alla 2000ie reostuskoormusega ala
valik põhjendatud ja kaalukad argumendid selgelt välja toodud, kuivõrd terviklikult
probleem või kitsaskoht kavandatakse lahendada.
5. Projekti tegevuste ajakava on realistlik, tegevuste olemust/sisu/mahtu arvestades
optimaalne. Tegevused on loogilises järjestuses või koosluses. Võimalike viivitustega
on arvestatud ning selleks on koostatud riskide hindamise analüüs, põhjalikult on
analüüsitud ajakavas püsimisega seotud riske, alternatiivlahendused on analüüsitud,
maandamisviisid läbi mõeldud tagades projekti tulemuste õigeaegse saavutamise.
3 Vahepealne hinnang
8
2 1. Projekti eesmärgipüstitus on põhjendatud üldsõnaliselt. On olemas probleem,
kitsaskoht või kasutamata arenguvõimalus, kuid tõendatus maakonna arengustrateegia
osaks oleva või sellest eraldiseisva analüüsi või uuringuga on ebapiisav või ainult
osaliselt tõendatud. Kirjeldatud on teisigi sekkumisvõimalusi maakonna
arengustrateegia eesmärkidest, omavalitsuse arengukavadest lähtuvalt, kuid miks just
need tegevused on valitud ja mis on nende eelised eesmärkide, parimate tulemuste
saavutamiseks, pole selgitatud. Projekti eesmärk on sõnastatud üldiselt ja ei ole selgelt
mõõdetav ning ei ole otseselt seotud tuvastatud probleemi, kitsaskoha või kasutamata
arenguvõimalusega.
2. Projekti sekkumisloogika on kirjeldatud pealiskaudselt, ei ole üheselt arusaadav.
Projektis ettenähtud tegevused võimaldavad sihtrühma jaoks vaid osaliselt lahendada
probleemi/kitsaskohta või kasutada arenguvõimalust, kuid ei arvesta rahvastiku
muutustega (vananemise ja vähenemisega). Ühe või mõne tegevuse ära jätmine ei
kahjustaks oluliselt kogu sekkumisloogikat ja võimaldaks sellegipoolest eesmärke
saavutada. Sekkumine soosib vaid vähesel määral innovaatilisi, keskkonnasõbralikke
ja tulevikuperspektiivis optimaalseid lahendusi ning ei ole kasutatud uudseid IT
lahendusi. Projekti elluviimine ei ole olulise tähtsusega maakonnaülese probleemi
lahendamisel.
3. Arendatavad avalikud teenused jätkavad üldjoontes seni tehtut, tegevuste valik on
üldsõnaliselt põhjendatud, ei ole uuendusmeelsed ega arvesta perspektiivsete
muutustega. Taotluses on määratletud projekti sihtrühm kuid kõigi tegevuste seos
sihtrühma vajadustega ei ole selge ja otsene. Teenusvõrgustike arendamise algatuste
puhul on teenused koondatud näiliseks tervikuks, kuid ei moodusta loogilist, vajalikku
ja omavahel seostatud ühtset teenuste tervikut või ole nõudlus sellise teenuse järele
kirjeldatud.
4. Planeeritud ehitustegevused on üldiselt vajalikud, kuid mõju avalike teenuste
arendamisele, kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamisele on tagasihoidlik, ei selgu, kas
ehitustegevusega kaasneb piisav pinnakasutus ja halduskulude vähenemine ja kas
aidatakse kaasa toetaval moel energia- ja kliimakava eesmärkide täitmisele.
Linnaruumi arendamise tegevuste panus linnakeskuste elavdamisse on tagasihoidlik,
panust kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetesse on selgitatud üldsõnaliselt, ei toeta
ehituspärandi taaskasutuselevõttu, lapse- ja peresõbralike tegevusvõimaluste loomist,
ei arvesta suures osas universaalse disaini põhimõtetega ega ole kõigile
kasutajagruppidele kergesti ligipääsetav. Piirkondliku vee-ettevõtja projektis on alla
2000ie reostuskoormusega ala valik teatud määral põhjendatud, kuid kaalukad
argumendid puuduvad ja ei ole selge, kuivõrd terviklikult probleem või kitsaskoht
kavandatakse lahendada.
5. Projekti tegevuste ajakava on üldjoontes kirjeldatud, kuid tegevuste olemust/sisu/mahtu
arvestades liiga intensiivne või optimistlik. Tegevuste järgnevus koosluses on
ebaühtlane ja loogika pole täielikult mõistetav. Võimalike viivitustega arvestamiseks
on küll koostatud riskide hindamise analüüs, kuid kõik ajakavas püsimiseks riskid ei
ole kirjeldatud ja maandamisviisid nende ilmnemisel ei ole piisavalt läbi mõeldud või
on ebarealistlikud. Viivituste korral on tõenäoline, et projekti ei jõuta planeeritud aja
jooksul ellu viia ja tulemusi saavutada.
1 Vahepealne hinnang
9
0 1. Projekti eesmärgipüstitus ei ole põhjendatud. On olemas probleem, kitsaskoht või
kasutamata arenguvõimalus, kuid tõendatus maakonna arengustrateegia osaks oleva või
sellest eraldiseisva analüüsi või uuringuga on puudulik. Projekti eesmärk on sõnastatud
üldiselt, ei ole mõõdetav ning seos tuvastatud probleemi, kitsaskoha või kasutamata
arenguvõimalusega on vaid kaudne. Projekti ei aita saavutada maakonna
arengustrateegia, omavalitsuse arengukavade eesmärke.
2. Projekti sekkumisloogika ei ole arusaadav ega mõjus. Sihtrühma vajaduste ja
rahvastiku vananemise ja vähenemisega pole arvestatud. Eesmärgid on saavutatavad ka
ilma sekkumiseta. Sekkumine ei too kaasa innovaatilisi, keskkonnasõbralikke ja
tulevikuperspektiivis optimaalsete lahenduste kasutamist, ei ole kasutatud uudseid IT
lahendusi. Projekti elluviimine ei ole olulise tähtsusega maakonnaülese probleemi
lahendamisel.
3. Arendatavad avalikud teenused jätkavad täielikult seni tehtut, tegevuste valik on
üldsõnaliselt põhjendatud kuid ei järgi rahvastiku vähenemise ja vananemis trendi, ei
ole uuendusmeelsed ega arvesta perspektiivsete muutustega. Taotluses on määratletud
projekti sihtrühm kuid kõigi tegevuste seos sihtrühma vajadustega ei ole selge ja otsene.
Teenusvõrgustike arendamise algatuste puhul on teenused koondatud näiliseks
tervikuks, ei moodusta loogilist, vajalikku ja omavahel seostatud ühtset teenuste
tervikut, ei ole uuenduslikud ja nõudlus sellise teenuse järele puudub.
4. Planeeritud ehitustegevused ei ole kavandatud mahus ja viisil vajalikud, kuna sellega
ei kaasne otseselt avalike teenuste kättesaadavus või kvaliteedi paranemine, uusi või
uuendatud teenuste korraldust. Linnaruumi arendamise tegevuste puhul ei kaasne
linnaruumi elavnemist, ehituspärandi taaskasutuselevõttu, lapse- ja peresõbralike
tegevusvõimaluste loomist, ei ole arvestatud universaalse disaini põhimõttega ja ei ole
ligipääsetav kõigile kasutajagruppidele. Piirkondliku vee-ettevõtja projektis ei ole alla
2000ie reostuskoormusega ala valik kirjeldatud ega põhjendatud, ei ole arusaadav,
kuivõrd terviklikult probleem või kitsaskoht kavandatakse lahendada.
5. Projekti tegevuste ajakava on ebamõistlikult planeeritud. Projekti tegevuste ajakava ei
toeta projekti tulemuste järjekindlat saavutamist. Riskide hindamist ei ole teostatud,
viivitustega või takistustega pole arvestatud ja nende ilmnemisel pole projekti
tulemuste õigeaegne saavutamine realistlik
3. VALIKUKRITEERIUM osakaal 15%
Projekti kulutõhusus, mille lõikes hinnatakse, kas ettenähtud tegevused ja lahendused on
kuluefektiivsed planeeritud väljundite ja tulemuste saavutamiseks, kas planeeritud eelarve
on realistlik ja mõistlik, kas on selge, milliste arvutuste ja hinnangute alusel on eelarve
kokku pandud, kas planeeritud kulud on vajalikud ja mõistlikud ning kas on olemas taotleja
võimekus täiendavate püsikulude rahastamiseks;
Hindamisel arvestatakse järgmist:
1. Kuivõrd optimaalne on projekti tegevuste, maksumuse ja kavandatud tulemuste/loodetud
mõju suhe?
2. Kuivõrd arusaadav ja läbipaistev on projekti eelarve? Kas on selge, milliste arvutuste ja
hinnangute alusel on eelarve kokku pandud?
3. Kuivõrd on projekti eelarves ettenähtud kulud projekt elluviimise seisukohast vajalikud
(kuivõrd sisaldab projekti eelarve põhjendamatuid või ebamõistlikke kulusid), kas
planeeritud kulud on piisavad/ülehinnatud projekti eesmärkide saavutamiseks?
4. Milline on taotleja võimekus täiendavate püsikulude katmiseks või kuivõrd on eelarves
arvestatud inflatsiooni, võimalike hinnatõusude, ootamatustega?
Hinnete kirjeldus
10
4 1. Projekti tegevuste, maksumuse ja kavandatud tulemuste/loodetud mõju suhe on
optimaalne, soovitud tulemuste saavutamiseks on valitud kulutõhus lahendus/viis.
Toetuse kasutamine projekti eesmärkide saavutamiseks on efektiivne.
2. Planeeritud eelarve lihtsasti arusaadav, läbipaistev ja mõistlik - on selge, milliste
arvutuste ja hinnangute alusel on eelarve kokku pandud, millistes mahtudes midagi
tehakse. Eelarve on realistlik tuginedes turuhindade võrdlusele, võrdlevatele
pakkumistele.
3. Kõik tegevused ja kulud on vajalikud ja põhjendatud parima tulemuse, mõju
saavutamiseks. Projekti üksikute tegevuste maksumus ning nende panus projekti
eesmärkide saavutamisse on heas tasakaalus. Tegevuse mahud on optimaalsed ja
planeeritud kulud on piisavad.
4. Taotleja ja partnerite võimekus omafinantseeringu katmiseks on piisav ja tõendatud.
Finantsriskid projekti elluviimise ajal on hinnatud ja alternatiivsed lahendused
võimalike hinnatõusude, inflatsiooni jm täiendavate vajalike kulude katmiseks on läbi
mõeldud ja teostatavad maandamisviisid leitud lisakulude katmiseks. Finantsriskide
esinemise tõenäosus on madal või maandatav nende ilmnemisel.
3 Vahepealne hinnang
2 1. Projekti tegevuste, maksumuse ja kavandatud tulemuste/loodetud mõju on küsitav,
soovitud tulemus oleks saavutatav soodsama lahendusega. Toetuse kasutamine projekti
eesmärkide saavutamiseks ei ole kõige säästlikum ega kulutõhusam.
2. Projekti eelarve kujunemine ja alused on osaliselt selgitatud või ei ole need piisavalt
põhjendatud. Tegevusmahud on üldiselt kirjeldatud ega ole detailsed, turuhindande
võrdlust või võrdlevad pakkumisi on vaid osade tegevuste puhul esitatud. Planeeritud
kulud on vaid osaliselt põhjendatud. Võib esineda olukord, kus eelarve kujundamiseks
on võetud vanad, aegunud andmed (rohkem kui 1 a vana), mis ei ole adekvaatsed,
projekti elluviimisel enam kehtivad.
3. Planeeritud kulud on projekti eesmärkide saavutamiseks osaliselt vajalikud ja
mõistlikud, eelarve sisaldab ka põhjendamatuid või ebamõistlikke kulusid. Võib
esineda ka olukord, kus eelarve ei ole realistlik ega piisav kõikide tegevuste ellu
viimiseks ja eesmärkide saavutamiseks. Projekti kulud on kohati üle- või alahinnatud.
4. Taotleja ja partnerite võimekus omafinantseeringu katmiseks on tõendatud, riskide
ilmnemisel võib omafinantseeringu tagamise võimekus muutuda küsitavaks.
Finantsriskid eelarve rakendamisel on hinnatud, kuid alternatiivsed lahendused
võimalike hinnatõusude, inflatsiooni jm täiendavate vajalike kulude katmiseks on vaid
üldiselt läbi mõeldud.
1 Vahepealne hinnang
0 1. Projekti tegevuste, maksumuse ja kavandatud tulemuste/loodetud mõju suhe ei ole
optimaalne, soovitud tulemus oleks võimalik saavutada oluliselt väiksemate kuludega.
Valitud tegevuste kogum/sekkumine eesmärkide ja oodatud tulemuse saavutamiseks ei
ole kulutõhus.
2. Projekti eelarve kujunemine ei ole arusaadav eaga läbipaistev ja toetatavateks
tegevusteks planeeritud eelarve kujunemise alused ei ole tõendatud ega põhjendatud.
Eelarve ei tugine võrdlevatel pakkumistel, turuhindade võrdlusel.
3. Planeeritud kulud ei ole projekti eesmärkide saavutamiseks vajalikud ja mõistlikud,
eelarve sisaldab põhjendamatuid, ebamõistlikke kulusid. Ebaproportsionaalselt suur
osa projekti eelarvest on seotud tegevustega, mille mõju projekti eesmärkidele on
väike. Projekti kulud on ilmselgelt üle- või alahinnatud.
4. Taotleja ja partnerite võimekus omafinantseeringu katmiseks on küll tõendatud, kuid
riskide ilmnemisel on projekti omafinantseeringu katmise võimekus puudulik. Eelarve
11
rakendamisega seotud riske pole hinnatud, alternatiivseid lahendusi võimalike
hinnatõusude, inflatsiooni jm täiendavate vajalike kulude katmiseks pole läbi mõeldud
või ei ole taotlejal, partneritel võimekust lisakulude katmiseks.
4. VALIKUKRITEERIUM osakaal 15%
Toetuse taotleja ja partnerite suutlikkus projekt ellu viia, mille lõikes hinnatakse, kas toetuse
taotlejal ja partneritel kokku on kvalifikatsioon, kogemus ning õiguslikud,
organisatsioonilised ja tehnilised eeldused projekti elluviimiseks kavandatud viisil, et tagada
kestlikkus ja jätkusuutlikkus, sealhulgas taristuinvesteeringute või tootlike investeeringute
puhul edasised tegevus- ja hoolduskulud;
Hindamisel arvestatakse järgmist:
1. Kuivõrd on taotlejal olemas vajalikud organisatsioonilised (kui suur on taotleja
organisatsiooni koosseis, kas taotleja organisatsioonis on olemas projekti elluviimiseks
vajaliku kvalifikatsiooniga ja kogemusega töötajad/liikmed, kas taotleja organisatsioon on
varasemalt arendusprojekte juhtinud) ja tehnilised (lepingud, load, litsentsid) eeldused
projekti elluviimiseks ja eesmärkide saavutamiseks? Kui projekti on kaasatud partnerid ja/või
muud kasu saavad organisatsioonid, siis kuivõrd on nende roll projektis kirjeldatud ja vajalik?
Juhul kui objekti terviklik väljaarendamine eeldab partnerite täiendavaid investeeringuid, siis
kas vajalikud partnerid on kaasatud ja katteallikad meetmest mittetoetatavate tegevuste osas
on olemas?
2. Kui projekti elluviimisse on kaasatud partnerid, siis kuidas on kindlustatud osapoolte koostöö
(koostöölepingud, kokkulepped koos kõigi osapoolte õiguste, kohustuste ja vastutusega)?
3. Milline on projekti meeskonna võime projekti ellu viia (kuivõrd on projektijuhtimine
organisatsiooniliselt kindlustatud, kas meeskonnaliikmeid on piisavalt ja kuivõrd nad
omavad vajalikku oskusteavet ja kogemusi projekti edukaks elluviimiseks või kas on
kaasatud vajalikud eksperdid või oskusteave muul moel)? Kas projektimeeskonna rollid ja
vastutus on planeeritud?
4. Milline on riskide avaldumise tõenäosus projekti juhtimise ja koostöö seisukohast? Mil
määral on riskide maandamise võimalused tagatud?
5. Kuidas on läbi mõeldud toimimismudel kestlikkuse tagamiseks peale projekti lõppu.
Hinnete kirjeldus
4 1. Taotlejal on olemas vajalikud organisatsioonilised ja tehnilised eeldused projekti
elluviimiseks ja eesmärkide saavutamiseks. Taotlejast mittetulundusühingul või
sihtasutusel on palgalised töötajad, liikmete arv koosneb nii eraisikutest kui ka
organisatsioonidest mille põhikirjaline tegevus toetab projekti tegevusi, on olemas
tegevuste elluviimiseks vajaliku kvalifikatsiooni ja kogemusega töötajad/liikmed,
nende roll projektis on täpselt kirjeldatud, taotleja on varasemalt arendusprojekte
juhtinud. Lepingud, load, litsentsid kavandatud tegevuste elluviimiseks on olemas.
Juhul, kui projekti elluviimisesse on kaasatud vajalikud partnerid ja/või kasu saavad
organisatsioonid, siis nende roll projektis, sh projektimeeskonnas on põhjalikult
kirjeldatud. Partneritel ja kaasatavatel organisatsioonidel on oluline panus projekti
tulemuste saavutamisel ja/või täiendavate vajalike investeeringute tegemiseks ning
ilma nende osaluseta ei oleks projekti edukas elluviimine võimalik.
2. Kui projekti elluviimisse on kaasatud partnerid, siis on koostöö selgelt ja süsteemselt
planeeritud. Linnaruumi arendamise projekti on kaasatud projektist otseselt ja kaudselt
kasu saavad ettevõtted ja organisatsioonid. Esitatud on koostöölepingud, milles on
selgelt kokku lepitud osapoolte vastutuse jaotus, õigused ja kohustused.
12
3. Projekti meeskond on komplekteeritud ning kõik projekti elluviimiseks vajalikud
kompetentsid on olemas, projektimeeskonna rollid ja vastutus on planeeritud. Projekti
meeskond on optimaalse suurusega kavandatud tegevuste teostamiseks.
Elluviidavatele tegevustele on vastustajad määratud.
4. Projekti juhtimise ja koostööga seotud riskid projekti edukaks elluviimiseks ja
eesmärkide saavutamiseks on hinnatud, tõhusad ennetus- või maandamisviisid leitud.
Riskide esinemise tõenäosus on madal või maandatav nende ilmnemisel. Projekti
elluviimise võimekus on väga hea.
5. Projekti edasine toimine on põhjalikult läbi mõeldud, selge ja arusaadav. Vajalikud
ressursid (inimesed, pädevused, vajadused jm) on kaardistatud,
tegevusmudel/plaan/kava kirjeldatud ning see on realistlik ning teostatav.
3 Vahepealne hinnang
2 1. Taotlejal organisatsioonilised ja tehnilised eeldused projekti elluviimiseks ja
eesmärkide saavutamiseks on kirjeldatud vaid üldiselt. Ei ole selge, kas taotlejast
mittetulundusühingul või sihtasutusel on projekti elluviimiseks piisaval arvul töötajaid
ja liikmeid vajaliku kvalifikatsiooni, kompetentsi ja kogemusega, töötajate rolli
projektis ei ole kirjeldatud. Ei ole selge, kas põhikirjaline tegevus toetab projekti
tegevusi või mitte. Lepingud, load, litsentsid kavandatud tegevuste elluviimiseks on
osaliselt olemas. Kui projekti elluviimisse on kaasatud partnerid ja/või kasu saavad
organisatsioonid, siis nende roll projekti elluviimisel on kirjeldatud üldiselt või nende
roll projekti elluviimisel on väheoluline. Võib esineda olukord, kus mõned olulised
partnerid, potentsiaalsed kaasrahastajad, organisatsioonid eesmärkide paremaks
saavutamiseks on kaasamata.
2. Kui projekti elluviimisse on kaasatud partnerid, siis koostöö planeeritud üldsõnaliselt
ja seetõttu oletuslik. Linnaruumi arendamise projekti ei ole kaasatud olulises osas
projektist otseselt ja kaudselt kasu saavad ettevõtted ja organisatsioonid. Vastutuse
jaotus, õigused ja kohustused planeeritakse kokku leppida alles projekti algusfaasis,
mistõttu ei ole kõikide partnerite ja organisatsioonide kaasamise vajadus arusaadav.
3. Projekti meeskond on komplekteeritud ning enamus projekti elluviimiseks vajalikud
kompetentsid on olemas. Projekti meeskond ei ole optimaalse suurusega kavandatud
tegevuste teostamiseks – see on põhjendamatult suur või ebapiisav või on
põhjendamatult väike, millega ei ole võimalik projekti juhtida ja ellu viia minimaalsel
vajalikul tasemel. Elluviidavatele tegevustele on vastustajad määratud üldsõnaliselt,
mistõttu on risk vastutuse hajumiseks, projektimeeskonna rollid ja vastutus ei ole
planeeritud.
4. Projekti juhtimise ja koostööga seotud riskid projekti edukaks elluviimiseks ja
eesmärkide saavutamiseks on hinnatud vaid osaliselt ja nende puhul on ennetus- või
maandamisviisid kirjeldatud. Riskide esinemise tõenäosus on keskmiselt suurem. Kuna
mitmed riskid on hindamata ja nende ennetamis- ja maandamisviisid on läbi
mõtlemata, siis nende ilmnemisel võib projekti elluviimisel esineda tõrkeid. Projekti
elluviimise võimekus on tagasihoidlik või on tagatud osaliselt.
5. Projekti edasine toimine on läbimõeldud osaliselt. Vajalikud ressursid (inimesed,
pädevused, vajadused jm) on kirjeldatud, kuid edasine tegevusmudel/plaan/kava on
liiga üldsõnaline või vaid osaliselt läbi mõeldud.
1 Vahepealne hinnang
0 1. Taotlejal organisatsioonilised ja tehnilised eeldused projekti elluviimiseks ja
eesmärkide saavutamiseks on kirjeldatud puudulikult. Ei ole selge, kas taotlejast
mittetulundusühingul või sihtasutusel on projekti elluviimiseks piisaval arvul töötajaid
ja liikmeid vajaliku kvalifikatsiooni, kompetentsi ja kogemusega, töötajate rolli
13
projektis ei ole kirjeldatud. Põhikirjaline tegevus ei toeta projekti tegevusi. Lepingud,
load, litsentsid kavandatud tegevuste elluviimiseks puuduvad. Projekti eesmärkide
saavutamiseks vajalikud partnerid ja/või kasu saavad organisatsioonid ei ole kaasatud
või nende roll projekti elluviimisel ei ole põhjendatud või on kaasatud organisatsioone,
kelle osalus piirdub projekti tulemustest kasusaamisega pärast projekti lõppu.
2. Kui projekti elluviimisse on kaasatud partnerid, siis on koostöö formaalne ja
planeeritud üldsõnaliselt. Linnaruumi arendamise projekti ei ole kaasatud mitte ühtegi
projektist otseselt ja kaudselt kasu saavat ettevõtet ja organisatsiooni. Vastutuse jaotus,
õigused ja kohustused ei ole kokkulepitud, mistõttu ei ole partnerite ja
organisatsioonide kaasamise vajadus põhjendatud.
3. Projekti meeskonna komplekteerimisel ei ole arvestatud vajalike kompetentside
tagamisega või ei vasta nende pädevused, kogemused projekti vajadustega.
Projektimeeskonna optimaalset suurust ei ole läbi mõeldud. Elluviidavatele tegevustele
on vastustajad on määramata, projektimeeskonna rollid ja vastutus ei ole planeeritud.
4. Projekti juhtimise ja koostööga seotud riskid projekti edukaks elluviimiseks ja
eesmärkide saavutamiseks on hinnatud puudulikult või on hindamata jäetud või pole
ennetus- või maandamisviisid läbi mõeldud. Kuna enamus riske on hindamata ja nende
ennetamis- ja maandamisviisid läbi mõtlemata, siis nende ilmnemisel on negatiivne
mõju projekti elluviimisele, eesmärkide saavutamisele ja projekti elluviimise võimekus
on väga madal.
5. Projekti edasine toimimine ei ole läbi mõeldud. Ressursid on kaardistamata,
tegevuskava puudulik või ebarealistlik.
5. VALIKUKRITEERIUM osakaal 5%
Projekti kooskõla strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega, mille lõikes hinnatakse
kuidas lisaks projekti vahetutele eesmärkidele võetakse arvesse Eesti pikaajalise
arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalseid põhimõtteid, nagu
võrdsed võimalused, ligipääsetavus, keskkonnakaitse ja kliimaneutraalsus ja aidatakse kaasa
eesmärkide saavutamisele ning panustatakse seeläbi vastavasse riigi pikaajalise
arengustrateegia näitajasse.
Hindamisel arvestatakse järgmist:
Kuidas projektitegevuste elluviimisel võetakse arvesse Eesti pikaajalise arengustrateegia
aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalseid põhimõtteid, nagu võrdsed võimalused,
ligipääsetavus, keskkonnakaitse ja kliimaneutraalsus, aidatakse kaasa eesmärkide saavutamisele
ning panustatakse seeläbi vastavasse riigi pikaajalise arengustrateegia näitajasse.
Hinnete kirjeldus
4 Projekti tegevuste kavandamisel on arvesse võetud kõiki asjakohaseid horisontaalseid
põhimõtteid ning horisontaalsete eesmärkide saavutamist toetavad tegevused on mõjusad,
taotluses selgelt kirjeldatud, sealhulgas:
1. Sihtrühma vajadused on kaardistatud, analüüsitud, seejuures on analüüsitud erinevusi
sihtrühmasiseste sotsiaalsete gruppide (naised, mehed, eri vanuses, rahvusest,
erivajadusega inimesed jne) olukorrale ja vajadustele vastavalt.
2. Kirjeldatud on erinevate sotsiaalsete gruppide kaasamise võimalusi, võrdsete
võimaluste ja ligipääsetavuse järgimise põhimõtteid ning kuidas neid on kavas
projektis läbivalt rakendada. Projektiga seotud arenguvajaduse lahendamisel võetakse
arvesse sihtrühmasiseste sotsiaalsete gruppide erinevaid vajadusi ning juurdepääsu
teenustele ja füüsilisele keskkonnale sellisel viisis, et need on suurimal võimalikul
määral kõigile inimestele kasutatavad ilma vajaduseta neid kohandada või kasutada
eridisaini – hõlmab nelja peamise erivajaduse (liikumis-, kuulmis-, nägemis- ja
14
intellektipuue), elukaareülese (laps, täiskasvanu lapsevankriga ja eakas) ja ajalise
iseloomuga erivajadusega (püsiv ja ajutine) ning liikuvuse ja juurdepääsetavuse
põhimõtetega arvestamist.
3. Projektitegevuste mõju keskkonnale on hinnatud ning on kavandatud täiendavaid
tegevusi keskkonnaeesmärkide (sh kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega
kohanemine) saavutamiseks ning kliimakindluse tagamiseks lähtuvalt projekti sisust.
4. Tellitava töö puhul, sh hangete lähteülesandes, on taotleja sõnastanud selged ootused
töö teostajale horisontaalsete põhimõtete ja sihtrühma vajadustega arvestamiseks.
3 Vahepealne hinnang
2 Projekti tegevuste kavandamisel on kirjeldatud seoseid horisontaalsete põhimõtetega, kuid
taotluses toodud selgitused on üldsõnalised, kavandatud tegevused horisontaalsete eesmärkide
saavutamiseks on üldised või vähemõjusad:
1. Sihtrühma vajadused on kaardistatud ja kirjeldatud vaid üldiselt. Erinevusi
sihtrühmasiseste sotsiaalsete gruppide (naised, mehed, eri vanuses, rahvusest,
erivajadusega inimesed jne) olukorrale ja vajadustele vastavalt on arvesse võetud vaid
kaudselt. Erinevate sotsiaalsete gruppide kaasamise võimalusi, võrdsete võimaluste ja
ligipääsetavuse järgimise põhimõtteid on kirjeldatud üldiselt või formaalselt. Jääb
arusaamatuks, kuidas neid on kavas projektis läbivalt rakendada.
2. Sihtrühmasiseste sotsiaalsete gruppide erinevaid vajadusi ning juurdepääsu teenustele
ja füüsilisele keskkonnale on arvestatud osaliselt või kirjeldatud üldsõnaliselt.
3. Projektitegevuste mõju keskkonnale on hinnatud. On tagatud olulise kahju vältimine
keskkonnaeesmärkide (sh kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega
kohanemine) saavutamisel. On tagatud taristu kliimakindlus. Puuduvad täiendavad
tegevused keskkonnaeesmärkide saavutamiseks ja kliimakindluse tagamiseks.
4. Tellitava töö puhul, sh hangete läheülesandes, on taotleja sõnastanud ootused töö
teostajale horisontaalsete põhimõtete ja sihtrühma vajadustega arvestamiseks
üldsõnaliselt ega anna selgeid suuniseid millega või kellega arvestama peab.
1 Vahepealne hinnang
0 Projekti tegevused ei arvesta horisontaalsete põhimõtetega, taotluses on seosed puudulikud,
sh:
1. Sihtrühma vajaduste kaardistamine on puudulik. Erinevusi sihtrühmasiseste
sotsiaalsete gruppide (naised, mehed, eri vanuses, rahvusest, erivajadusega inimesed
jne) olukorrale ja vajadustele vastavalt pole analüüsitud. Erinevate sotsiaalsete
gruppide kaasamise võimaluste, võrdsete võimaluste ja ligipääsetavuse järgimise
põhimõtete kirjeldus on puudulik ja nende rakendamine projektitegevustes on
kirjeldamata.
2. Sihtrühmasiseste sotsiaalsete gruppide erinevaid vajadusi ning juurdepääsu teenustele
ja füüsilisele keskkonnale pole kirjeldatud.
3. Projekti tegevused ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärkide (sh kliimamuutuste
leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine) saavutamist, taristu kliimakindlus on
tagatud. Kuid selgitused ja seosed konkreetsete tegevuste osas on puudulikud.
4. Tellitava töö puhul, sh hangete läheülesandes, pole sõnastatud ootusi töö teostajale
horisontaalsete põhimõtete ja sihtrühma vajadustega arvestamiseks.
Boonuspunktid
15
Boonuspunktid lisatakse positiivse hinnangu saanud projektide koondhindele kui projekt
vastab alljärgnevale tingimusele:
Täidetud tingimus Boonuspunktid
1. Projekt viiakse ellu integreeritud koostööprojektina. 0,3 p
Kui integreeritud koostööprojekt viiakse ellu erinevates maakondades, antakse
sellele positiivse hinnangu korral boonuspunktid kõigis maakondades.
16