dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Hindamismetoodika kooskõlastamine

Rahandusministeerium · 24. aprill 2023
Viit
9.2-4.3/21-27/01/2903-1
Registreeritud
24. aprill 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Riigi Tugiteenuste Keskus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
9.2 VÄLISABI JA EUROOPA LIIDU TOETUSTE PROGRAMMIDE KORRALDAMINE
Sari
9.2-4.3/21-27/01 Ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021-2027 dokumendid
Toimik
9.2-4.3/21-27/01/2023
Vastutaja
Andres Heldring (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalarengu osakond, Regionaalpoliitika talitus)
Lahendamise tähtaeg
14. mai 2023

Failid

  • 📎11.2-50231517-1 24.04.2023 Väljaminev kiri.asice1050 KB

Sisu (failidest)

Madis Kallas Rahandusministeerium [email protected] Meie 24.04.2023 nr 11.2-50/23/1517-1 Suur-Ameerika tn 1 10122, Harju maakond, Tallinn Hindamismetoodika kooskõlastamine Austatud regionaalminister Madis Kallas Tulenevalt riigihalduse ministri 08.03.2023 määruse nr 14 „Kättesaadavate kvaliteetsete avalike teenuste toetuse andmise tingimused ja kord“ (edaspidi nimetatud määrus) § 20 lg 3 on Riigi Tugiteenuste Keskus rakendusüksusena kohustatud kooskõlastama rakendusasutusega hindamismetoodika nõuetele vastavate taotluste hindamiseks. Eeltoodust tulenevalt palume kooskõlastada kirjale lisatud taotlusvooru „Kättesaadavad kvaliteetsed avalikud teenused“ taotluste hindamismetoodika. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kertu Sepp talituse juhataja Lisa: Hindamismetoodika kooskõlastamiseks Pille Ruul 663 1961 [email protected] Lõkke 4 / 10122 Tallinn / 663 8200 / [email protected] / www.rtk.ee / Registrikood 70007340 Taotlusvooru „Kättesaadavad kvaliteetsed avalikud teenused“ taotluste hindamismetoodika 1. HINDAMISE KORD 1.1. Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hindavad rakendusüksuse poolt moodustatud ja rakendusasutuse poolt kooskõlastatud viie- kuni seitsmeliikmelised maakondlikud hindamiskomisjonid. 1.2. Kui projekti tegevusi tehakse mitme maakonna ühise projektina, korraldab rakendusüksus hindamiskomisjonide projektitegevuste hindamise üheaegse toimumise. 1.3. Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hinnatakse järgmiste valikukriteeriumite alusel: Hindamiskriteerium Osakaal koondhindest Projekti kooskõla maakonna arengustrateegiatega ning mõju 35% meetme eesmärkide saavutamisele Projekti põhjendatus 30% Projekti kuluefektiivsus 15% Toetuse taotleja ja partnerite suutlikkus projekt ellu viia 15% Projekti kooskõla strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja 5% sihtidega 1.4. Hindamiskomisjoni liige peab deklareerima oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest ja taotlejatest, kinnitama, et ta ei ole menetletava taotlusega seotud isik, menetlusosaline või tema esindaja ega sugulane ning isikliku seotuse esinemise korral ennast hindamisest taandama, peab tagama hindamiskomisjoni liikmeks oleku ajal ja pärast liikmeks oleku aja lõppemist tähtajatult talle hindamiskomisjoni töö käigus teatavaks saanud informatsiooni konfidentsiaalsuse. 1.5. Taotlusi hinnatakse punktiskaalal 0-4. Hindamine toimub täisarvudes (0; 1; 2; 3; 4) ning hindamiskriteeriumite hinded ja hindamise koondhinne arvutatakse täpsusega kaks kohta pärast koma. 1.6. Taotluse koondhinne moodustub punktis 2.2 sätestatud valikukriteeriumite alusel antud hinnete kaalutud keskmisest. Taotluse hinnang loetakse positiivseks, kui koondhinne on vähemalt 2,75 ning projekt ei ole 1. ja 2. valikukriteeriumi lõikes saanud koondhinnet, mis on võrdne või madalam kui 2,0. Kui 1. või 2. valikukriteeriumi komisjoni koondhinne on 2,0 hindepunkti või sellest madalam, loetakse hinnang taotlusele negatiivseks ja taotluse hindamine lõpeb. Mitme maakonna ühisprojektis loetakse hinnang positiivseks, kui kõikide hindamiskomisjonide koondhinne eraldi on vähemalt 2,75 hindepunkti. 1 1.7. Kui projekt viiakse ellu integreeritud koostööprojektina, antakse boonusena 0,3 hindepunkti. Kui integreeritud koostööprojekt viiakse ellu erinevates maakondades, antakse sellele positiivse hinnangu korral boonuspunktid kõigis maakondades. Projekt loetakse integreerituks, kui see vastab vähemalt ühele järgmistest tingimustest: a) see hõlmab erinevaid sektoreid (näit sotsiaal, majandus, keskkond); b) see hõlmab erinevaid haldusterritooriume (nt: omavalitsused); c) projekt integreerib mitut tüüpi sidusrühmi (riigiasutused, erasektori osalejad, valitsusvälised organisatsioonid). 1.8. Koondhinde ja boonuspunktide liitmisel saadud lõpliku hinde alusel järjestatakse taotlused maakondlikku pingeritta. Kui mitme projekti punktide koondsumma on võrdne, eelistatakse projekte, mis said esimeses hindamiskriteeriumis „Projekti kooskõla maakonna arengustrateegiatega ning mõju meetme eesmärkide saavutamisele“ kõrgema hinde. 1.9. Rahuldamisele kuuluvad nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused, mis on saanud positiivse hinnangu. Rakendusüksus võib teha taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise ja kõrvaltingimusega rahuldamise otsuseid kuni taotlusvooru toetuse eelarve lõppemiseni, vastavalt hindamise käigus tekkinud maakonna pingereale. Rakendusüksusel on õigus osaliselt rahastamise mahu sisse jääva toetuse taotlejaga pidada läbirääkimisi taotletava summa ja taotluses sisalduvate tegevuste vähendamise või taotleja omafinantseeringu suurendamise üle, arvestades pingerea aluseks olevaid hindamiskriteeriume ja boonuspunkte. 1.10. Negatiivse hinnangu saanud taotluste osas teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. 1.11. Hindamiskomisjoni koosoleku tulemused protokollitakse. 2. VALIKUKRITEERIUMID JA SKAALAD 2.1. Hindamisskaala (hindamine toimub hindamisskaala alusel täisarvudes) Hinne 0 1 2 3 4 Selgitus puudulik nõrk keskpärane hea väga hea 2 2.2. Valikukriteeriumid 1. VALIKUKRITEERIUM osakaal 35% Projekti kooskõla maakonna arengustrateegiaga ja mõju meetme eesmärkide saavutamisele, mille lõikes hinnatakse projekti panust maakonna arengustrateegia ja meetme eesmärkide saavutamisse, sealhulgas projekti tulemuste ja mõju eeldatavat ulatust ning vajadusel väljundite ja tulemuste kestlikkust pärast projekti lõppu, samuti panust rahastatava tegevuse väljund- ja tulemusnäitaja saavutamisse; Hindamisel arvestatakse järgmist: 1. Kuivõrd projekti tegevused aitavad parandada avalike teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti, kaasajastada teenuseid lähtuvalt rahvastiku vananemisest ja vähenemisest? Kuivõrd soodustavad projekti tegevused kohaliku omavalitsuse üksuste koostööd mõjusate, terviklike avalike teenuste ja teenusvõrgustike arendamisel? 2. Milline on projekti seos, panus ja mõju maakonna arengustrateegia eesmärkide saavutamisse? 3. Milline on projekti tegevuste ja tulemuste mõju eeldatav ulatus, kas tagatud on ühe või mitme omavalitsuse ulatus? Kuivõrd selgelt ja veenvalt on määratletud projekti tegevuste mõjupiirkond ja sihtrühm, kellele suunatud teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti parandatakse? 4. Milline on projekti panus meetme väljund-ja tulemusnäitajate saavutamisse (integreeritud koostööprojektidest kasu saanud organisatsioonide arv/uute ja uuendatud korraldusega teenused/ teenustega seotud pinnakasutuse või halduskulude vähenemine/täiendav elanikkond, kellel on suunatud tõhusama veevarustuse ja reoveepuhastuse teenus)? 5. Kuidas või mil määral on kavandatud jätkutegevusi kestlikkuse tagamiseks, projektiga seotud arenguvajaduste lahendamiseks (kas arvestatud on hoolduskuludega, millise intensiivsusega ja kui pikk on kasutatavus)? Kuivõrd asjakohased ja efektiivsed on kavandatud jätkutegevused? 6. Kuivõrd kestlikud on projekti raames kavandatavad tulemused (sh arendatavate teenuste ja võrgustike finantsiline ja halduslik jätkusuutlikkus)? Kuidas on etapilise arendamise või täiendava investeeringuvajaduse puhul finantsvahendid teenuse, võrgustiku või objekti edasiseks arendamiseks tagatud? 7. Milline on riskide avaldumise tõenäosus projekti tulemuste ja mõju saavutamise/säilitamise/edasi arendamise seisukohast (sh sise- ja välisriskid), mil määral on riskide maandamise võimalused tagatud? Hinnete kirjeldus 4 1. Projekti tegevused aitavad oluliselt parandada avalike teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti. Teenuste kättesaadavuse ja kvaliteeti parandavad tegevused on täpselt kirjeldatud ja parendustegevused on kas uuringust või analüüsist lähtuvalt planeeritud. Teenuste arendamine on terviklik, innovatiivne, kaasaegne ning aitab teenuste korraldust kohandada rahvastiku vananemisele, vähenemisele ning sihtgrupi ootustele vastavalt. Teenuste arendamine soodustab koostööd erinevate omavalitsuste või omavalitsusüksuste vahel projekti elluviimise ajal ja/või selle järel. Projekti tulemuste ja mõjuulatust, erinevate sidusrühmade, sihtrühmade vajadustega arvestamist ning sekkumisvõimaluste läbikaalumist kinnitab eelnevalt teostatud uuring või analüüs. 2. Projektiga seotud valdkonna väljakutsed on olulised maakonna arengustrateegia eesmärkide saavutamiseks. Taotluses on kirjeldatud selge seos projekti tegevuste ja maakonna arengustrateegia vastava eesmärgi vahel. Projekti tegevustel on oluline roll ja mõju maakonna arengustrateegia eesmärkide saavutamisel. 3. Projekti tegevuste ja tulemuste mõju hõlmab mitut omavalitsust või kogu maakonda. 3 Taotluses on projektist kasu saav sihtrühm selgelt määratletud, projektist saadava kasu avaldumine on põhjendatud. Projekti tegevused lähtuvad sihtrühma peamistest väljakutsetest ning on suunatud nende kõige olulisemate murede lahendamisele/kõige suurema potentsiaaliga arenguvõimaluste arendamisele. 4. Projekti tegevused panustavad olulisel määral meetme väljund- või tulemusnäitaja saavutamisse ning nende saavutamine on realistlik. Avalike teenuste arendamisel kavandatakse teenuste ümberkorraldamist ulatuslikke uuendusi/muutusi hõlmaval moel koostöös erinevate sektorite, omavalitsuste või sidusrühmadega või milles uuendatud korraldusega teenustega seotud pinnakasutus või halduskulud vähenevad rohkem kui 20%. Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamisel paraneb teenuse kvaliteet ja kättesaadavus. Avaliku linnaruumi arendamise projektid panustavad koostööle erinevate sektorite, omavalitsuste või sidusrühmade vahel ning projekti elluviimisse on kaasatud vähemalt 3 erinevat organisatsiooni. 5. Taotlejal on selge nägemus ja tegevuskava projektitulemuste kestlikkuse tagamiseks. Projektiga seotud arenguvajaduste lahendamiseks kavandatakse mitmeid olulisi jätkutegevusi, arendusi, mis on asjakohased, vajalikud ja efektiivsed, arvestatud on hoolduskuludega, teenuste kasutamise intensiivsuse ja kasutatavuse ajaga. 6. Projektijärgne toimimissuutlikkus on tagatud väga heal tasemel. Arendatavate teenuste, sh rajatavate ehitiste ja taristu finantsiline ja halduslik edasine toimimine, arendamine ja võimalused ressursside saamiseks on läbi mõeldud, finantsprognoosid realistlikud ja teostatavad. Investeeringu asukoha ja mastaabi kavandamisel on arvestatud pikaajaliste rahvastikutrendidega (paiknemine, koosseis, rahvaarv). Kui järgnevad etapid või täiendavad investeeringud on vajalikud, on tagatud vahendid nende teostamiseks. Taotleja, partnerite ning vajadusel maakonna kohalike omavalitsusete vahel on sõlmitud konkreetsed kokkulepped jätkutegevuste ning võimalike lisakulude rahastamiseks. Partnerite ja kaasatud organisatsioonide panus projekti ajal ja selle järel suurendab oluliselt projekti mõjuulatust ja tulemuste kestlikkust pärast projekti lõppemist. 7. Kõik olulised riskid projekti tulemuste ja mõju kestlikkuse osas on analüüsitud. Riskide avaldumise tõenäosus projekti mõju saavutamise ja edasiarendamise seisukohast on madal või maandatav kavandatud tegevuste abil. 3 Vahepealne hinnang 2 1. Projekti tegevused aitavad mõningal määral parandada avalike teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti. Teenuste kättesaadavuse ja kvaliteeti parandavad tegevused on lühidalt kirjeldatud, kuid parendustegevusi ei ole planeeritud uuringust või analüüsist lähtuvalt. Arendatakse maakonna arengustrateegia väljakutsetest ja eesmärkidest ja kliendi vajadustest kaudselt lähtuvaid, terviklikult läbimõtlemata avalikke teenuseid või linnaruumi, mis aitab vaid osaliselt kohandada teenuste korraldust vastavalt rahvastikumuutustele ning sihtgrupi ootustele. Teenuste arendamise mõju koostööle erinevate omavalitsuste või omavalitsusüksuste vahel projekti elluviimise ajal ja/või selle järel on kaudne. Projekti tulemuste ja mõjuulatust, erinevate sidusrühmade, sihtrühmade vajadustega arvestamist ning sekkumisvõimaluste läbikaalumist kinnitab eelnevalt teostatud uuring või analüüs vaid osaliselt. 2. Projektiga seotud valdkonna väljakutsed ei ole olulised maakonna arengustrateegia eesmärkide saavutamiseks, taotluses puudub selge seos projekti tegevuste ja maakonna arengustrateegia vastava eesmärgi vahel või puudub projektiga seotud tegevustel võtmeroll eesmärgi saavutamisel. 3. Projekti tegevuste ja tulemuste mõju hõlmab väikest osa omavalitsuse elanikkonnast. Taotluses on projektist kasu saav sihtrühm üldiselt nimetatud, kuid sihtrühm on selgelt määratlemata. Projektist saadava kasu avaldumine ei ole põhjendatud. Projekti 4 tegevused ei lähtu sihtrühma peamistest väljakutsetest ning ei ole arusaadav, kas on suunatud sihtrühma kõige olulisemate murede lahendamisele. 4. Projekti tegevused panustavad meetme väljund- ja tulemusnäitaja saavutamisse, kuid panus tulemusnäitajatesse on vähemõjus või on nende saavutamises mõned küsitavused. Avalike teenuste ümberkorraldamine puudutab eelkõige ehitisi (pinnakasutus või halduskulud vähenevad kuni 20%), kuid teenuste ümberkorraldus on nõrk, olulisi uuendusi, innovaatilisi lahendusi ei kaasne. Koostöö erinevate sektorite, omavalitsuste või sidusrühmade vahel on üldsõnaline. Avalike teenuste ja linnaruumi arendamise projektide elluviimisse kaasatud organisatsioonid pole kõik põhjendatud või on olulised organisatsioonid kaasamata või kaasatud organisatsioonide roll projekti elluviimisel vähetähtis. Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamisel paraneb teenuse kättesaadavus ja kvaliteet väga vähesel määral. 5. Taotlejal on nägemus projektitulemuste kestlikkuse tagamiseks, kuid tegevusplaan on üldsõnaline, umbmäärane. Projektiga seotud arenguvajaduste lahendamiseks kavandatavate jätkutegevuste või arenduste efektiivsus, olulisus, vajalikkus pole vajalikul määral põhjendatud või jääb arusaamatuks, hoolduskuludega arvestamine ei tule selgelt välja, teenuste kasutamise intensiivsuse ja kasutatavuse aega on üldiselt mainitud. 6. Projektijärgne toimimissuutlikkus on tagatud tagasihoidlikul tasemel või on jäetud olulised detailid tähelepanuta. Planeeritavate tegevuste sh rajatavate ehitiste, arendatavate taristu finantsiline ja halduslik edasine toimimine pole piisavalt või on osaliselt läbi mõeldud. Investeeringu asukoha ja mastaabi kavandamisel on osaliselt arvestatud pikaajaliste rahvastikutrendidega (paiknemine, koosseis, rahvaarv). Kui järgnevad etapid või täiendavad investeeringud ehituses on vajalikud, loodetakse vaid täiendavatele toetustele nende teostamiseks. Tulemuste kestlikkus pärast projekti lõppu on osaliselt tagatud. Taotleja, partnerite ning vajadusel maakonna kohalike omavalitsusete vahel on kokku lepitud võimalikud variandid jätkutegevusteks, kuid puudub konkreetne kokkulepe võimalike lisakulude rahastamiseks. Partnerite ja/või kaasatud organisatsioonide panus projekti mõjuulatuse ja tulemuste kestlikkuse suurendamiseks on tagasihoidlik või ebaselgelt kirjeldatud. 7. Riskid projekti tulemuste ja mõju kestlikkuse osas on analüüsitud vaid osaliselt, kõiki riske pole arvesse võetud. Analüüsitud riskide avaldumise tõenäosus projekti mõju saavutamise ja edasiarendamise, säilitamise seisukohast on keskmiselt kõrgem, osaliselt maandatav kavandatud tegevuste abil. 1 Vahepealne hinnang 0 1. Projekti tegevused ei too kaasa paranemist avalike teenuste kättesaadavuses ja kvaliteedis. Projektis arendatakse maakonna arengustrateegia väljakutsetest ja eesmärkidest ning kliendi vajadustest otseselt mittelähtuvaid, terviklikult läbimõtlemata avalikke teenuseid, mis ei aita teenuste korraldust kaasajastada ega kohandada rahvastikumuutustele ning sihtgrupi ootustele vastavalt. Projekti tegevused on lokaalsed ega soodusta koostööd erinevate omavalitsuste või omavalitsusüksuste, erinevate sektorite või sidusrühmade vahel projekti elluviimise ajal ja/või selle järel. 2. Projektiga seotud valdkonna väljakutsed ei lähtu maakonna arengustrateegia eesmärkidest, taotluses puudub igasugune seos projekti tegevuste ja maakonna arengustrateegia vastava eesmärgi vahel, projektiga seotud tegevustel puudub igasugune roll eesmärgi saavutamisel või on seosed kunstlikult loodud. Projekti tulemuste ja mõjuulatust, erinevate sidusrühmade, sihtrühmade vajadustega arvestamist ning sekkumisvõimaluste läbikaalumist ei kinnita eelnevalt teostatud uuring või analüüs. 5 3. Projekti tegevused hõlmavad vaid väikest osa omavalitsuse elanikkonnast, tulemuste ja mõju eeldatav ulatus jääb lokaalseks. Taotluses on projektist kasu saav sihtrühm üldiselt nimetatud, kuid sihtrühm on selgelt määratlemata. Projektist saadava kasu avaldumine ei ole üldse käsitletud ega põhjendatud. 4. Projekti tegevused panustavad tehislikult meetme väljund- või tulemusnäitaja saavutamisse või ei ole kavandatavate väljundite või tulemuste saavutamine realistlik. Avalike teenuste ümberkorraldamine puudutab vaid ehitisi, kuid pinnakasutuse või halduskulude vähenemine pole tõendatud, teenuste kvaliteedis ega kättesaadavuses sisulisi muudatusi ei kavandata, mistõttu panustamine väljund- ja tulemusnäitajatesse on kunstlik. Avalike teenuste ja linnaruumi arendamise projektide elluviimisse kaasatud organisatsioonid pole põhjendatud või on nende kaasamine projekti elluviimisesse näiline, neil puudub sisuline roll projekti eesmärkide saavutamises. Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise projektides on valitud tegevused, mille tulemusel ei parane teenuse kättesaadavus ja kvaliteet elanikkonnale, mistõttu panustamine väljund- ja tulemusnäitajatesse on kunstlik. 5. Taotlejal nägemus projektitulemuste kestlikkuse tagamiseks on ebareaalne või puudulik. Projektiga seotud arenguvajaduste lahendamiseks pole kavandatud olulisi jätkutegevusi või ei ole planeeritavad jätkutegevused olulise tähtsusega kestlikkuse tagamiseks, hoolduskuludega ei ole arvestatud, teenuste kasutamise intensiivsuse ja kasutatavuse aega ei ole analüüsitud. 6. Projektijärgne toimimissuutlikkus ei ole tõendatud. Arendatavate teenuste, sh ehitiste, taristu finantsiline ja halduslik edasine toimimine pole läbi mõeldud või on see ebarealistlik. Investeering on üledimensioneeritud ega arvesta pikaajaliste rahvastiku paiknemise, koosseisu või arvu prognoosidega. Kui järgnevad etapid või täiendavad investeeringud ehituses on vajalikud, pole ressursside võimalusi kaalutud. Tulemuste kestlikkus pärast projekti lõppu pole tagatud. Jätkusuutlikkuse tagamiseks vajalike tegevuste puhul pole kaasatud omavalitsusi, organisatsioone ega erasektorit. 7. Olulised riskid on analüüsimata ja avaldumise korral on nende mõju projekti tulemuste saavutamisele ja kestlikkusele kõrge. 2. VALIKUKRITEERIUM osakaal 30% Projekti põhjendatus, mille lõikes hinnatakse, kas projekti eesmärgipüstitus on põhjendatud, kas on olemas probleem, kitsakoht või kasutamata arenguvõimalus ja kas projekti sekkumisloogika on arusaadav ja mõjus, kas projektis ette nähtud tegevused võimaldavad parimal moel lahendada maakonna arengustrateegiast lähtuvat probleemi või kitsaskohta või kasutada arenguvõimalust ning saavutada planeeritud väljundid ja tulemused, kas nende sidusus eesmärkidega ja mõjusus on arusaadavad ja võimalusel innovaatilisi lahendusi soosivad ning kas tegevuste ajakava on realistlik, arvestades muu hulgas tegevuste omavahelisi seoseid ja ajalist järgnevust; Hindamisel arvestatakse järgmist: 6 1. Mil määral on projekti eesmärgipüstitus põhjendatud? Kas on olemas probleem, kitsaskoht või kasutamata arenguvõimalus ja selle tuvastamiseks on lähtutud asjakohasest analüüsist või uuringust? Kuivõrd on võimalikud alternatiivid analüüsitud ja projektis kirjeldatud lähtuvalt maakonna arengustrateegia eesmärkidest, omavalitsuse arengukavadest? Kas projekti eesmärk on sõnastatud konkreetselt ja seotud tuvastatud probleemi, kitsaskoha või kasutamata arenguvõimalusega? 2. Kas projekti sekkumisloogika on arusaadav ja mõjus? Mil määral projektis ettenähtud tegevused võimaldavad sihtrühma jaoks parimal moel lahendada probleemi/kitsaskohta või kasutada arenguvõimalust arvestades rahvastiku vananemise ja vähenemisega ning saavutada planeeritud tulemused? Kas sekkumine soosib innovaatilisi, keskkonnasõbralikke ja tulevikuperspektiivis optimaalseid lahendusi? 3. Kas valitud tegevused on mõjusad, võimalikest alternatiividest parimad ning projekti eesmärkide saavutamiseks vajalikud? Kas teenusvõrgustike algatused on sisult terviklikud, projekti tegevuste ulatus ning valitud lahendusteed probleemi lahendamiseks on põhjendatud, kooskõlas sihtgrupi, vajaduste ning ootustega? 4. Kuivõrd planeeritavad ehitustegevused on vajalikud ja toetavad planeeritud avalike teenuste arendust ja kättesaadavust või panustavad oluliselt ökonoomsemale pinnakasutusele ja halduskulude vähenemisele? Kuivõrd on piirkondliku vee-ettevõtja projektis põhjendatud alla 2000ie reostuskoormusega ala valik ja kuivõrd terviklikult probleem või kitsaskohta kavandatakse lahendada? Kuivõrd linnaruumi arendamise projektid panustavad linnakeskuste elavdamisse, arvestavad kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetega, toetavad ehituspärandi taaskasutuselevõttu, lapse- ja peresõbralike tegevusvõimaluste loomist? 5. Kas projekti tegevuste ajakava on loogiline, realistlik, arvestades muuhulgas tegevuste omavahelisi seoseid ja ajalist järgnevust ning võimaldab saavutada õigeaegselt projekti tulemused? Kuivõrd on arvestatud võimalike viivitustega elluviimise erinevates etappides? Hinnete kirjeldus 7 4 1. Projekti eesmärgipüstitus on põhjendatud. On olemas oluline probleem, kitsaskoht või kasutamata arenguvõimalus, mis on tõendatud maakonna arengustrateegia osaks oleva võis sellest eraldiseisva analüüsi või uuringuga. Analüüsitud on eelnevalt erinevaid sekkumisvõimalusi ja valitud tegevused on põhjendatud ja lähtuvad maakonna arengustrateegia eesmärkidest, omavalitsuse arengukavadest, on tõhusaimad eesmärkide, parimate tulemuste saavutamiseks. Projekti eesmärk on sõnastatud konkreetselt, on mõõdetav ja selle saavutamine aitab otseselt lahendada tuvastatud probleemi, kitsaskohta või kasutamata arenguvõimaluse lahendamist. 2. Projekti sekkumisloogika on arusaadav ja mõjus. Projektis ettenähtud tegevused võimaldavad sihtrühma jaoks parimal moel lahendada probleemi/kitsaskohta või kasutada arenguvõimalust arvestades rahvastiku muutustega (vananemise ja vähenemisega) ning saavutada planeeritud tulemused. Ühe või mõne tegevuse ära jätmine kahjustaks oluliselt kogu sekkumisloogikat ega võimaldaks eesmärke saavutada. Sekkumine on uuendusmeelne ja/või arvestab uute võimaluste, innovatsiooni ja arengute juurutamise võimalustega projekti elluviimise ajal või selle järel ehk arvestab perspektiivsete muutustega kasutades innovaatilisi IT lahendusi ja universaalset disaini. Projekti elluviimine on määrava tähtsusega sihtrühma probleemi lahendamisel. 3. Tegevuste valik on põhjendatud lähtuvalt konkreetse projekti sihtrühma vajadustest. Projekti tegevused on optimaalsed, võimalikest alternatiividest mõjusaimad, kooskõlas sihtgrupi, vajaduste ning ootustega. Avalike teenuste ja teenusvõrgustike arendamise algatused moodustavad loogilise ja vajaliku ning omavahel seostatud ühtse terviku. Uute ja uuendatud teenuste korralduse puhul luuakse üksikutest uuendatavatest teenustest koosnev terviklik teenusepakett või luuakse uus teenus, mida seni taotleja ja partnerite omavalitsuse pole olnud ja mille järele on nõudlus. 4. Planeeritud ehitustegevused on hoolikalt läbi mõeldud ja panustavad parimal moel eesmärkide saavutamisse, on vajalikud planeeritud avalike teenuste arenduseks ja kvaliteedi tõstmiseks, panustavad oluliselt ökonoomsemale pinnakasutusele ja halduskulude vähenemisele, aidates kaasa toetaval moel energia- ja kliimakava eesmärkide täitmisele. Linnaruumi arendamise projektid panustavad otseselt linnakeskuste elavdamisse, kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetesse (arusaadavalt ja põhjalikult on selgitatud, kuidas arvestatakse kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetega), on innovaatilisi lahendusi soosiv ja toetavad ehituspärandi taaskasutuselevõttu, lapse- ja peresõbralike tegevusvõimaluste loomist ning on kõigile kasutajagruppidele kergesti ligipääsetav. Piirkondliku vee-ettevõtja projektis on alla 2000ie reostuskoormusega ala valik põhjendatud ja kaalukad argumendid selgelt välja toodud, kuivõrd terviklikult probleem või kitsaskoht kavandatakse lahendada. 5. Projekti tegevuste ajakava on realistlik, tegevuste olemust/sisu/mahtu arvestades optimaalne. Tegevused on loogilises järjestuses või koosluses. Võimalike viivitustega on arvestatud ning selleks on koostatud riskide hindamise analüüs, põhjalikult on analüüsitud ajakavas püsimisega seotud riske, alternatiivlahendused on analüüsitud, maandamisviisid läbi mõeldud tagades projekti tulemuste õigeaegse saavutamise. 3 Vahepealne hinnang 8 2 1. Projekti eesmärgipüstitus on põhjendatud üldsõnaliselt. On olemas probleem, kitsaskoht või kasutamata arenguvõimalus, kuid tõendatus maakonna arengustrateegia osaks oleva või sellest eraldiseisva analüüsi või uuringuga on ebapiisav või ainult osaliselt tõendatud. Kirjeldatud on teisigi sekkumisvõimalusi maakonna arengustrateegia eesmärkidest, omavalitsuse arengukavadest lähtuvalt, kuid miks just need tegevused on valitud ja mis on nende eelised eesmärkide, parimate tulemuste saavutamiseks, pole selgitatud. Projekti eesmärk on sõnastatud üldiselt ja ei ole selgelt mõõdetav ning ei ole otseselt seotud tuvastatud probleemi, kitsaskoha või kasutamata arenguvõimalusega. 2. Projekti sekkumisloogika on kirjeldatud pealiskaudselt, ei ole üheselt arusaadav. Projektis ettenähtud tegevused võimaldavad sihtrühma jaoks vaid osaliselt lahendada probleemi/kitsaskohta või kasutada arenguvõimalust, kuid ei arvesta rahvastiku muutustega (vananemise ja vähenemisega). Ühe või mõne tegevuse ära jätmine ei kahjustaks oluliselt kogu sekkumisloogikat ja võimaldaks sellegipoolest eesmärke saavutada. Sekkumine soosib vaid vähesel määral innovaatilisi, keskkonnasõbralikke ja tulevikuperspektiivis optimaalseid lahendusi ning ei ole kasutatud uudseid IT lahendusi. Projekti elluviimine ei ole olulise tähtsusega maakonnaülese probleemi lahendamisel. 3. Arendatavad avalikud teenused jätkavad üldjoontes seni tehtut, tegevuste valik on üldsõnaliselt põhjendatud, ei ole uuendusmeelsed ega arvesta perspektiivsete muutustega. Taotluses on määratletud projekti sihtrühm kuid kõigi tegevuste seos sihtrühma vajadustega ei ole selge ja otsene. Teenusvõrgustike arendamise algatuste puhul on teenused koondatud näiliseks tervikuks, kuid ei moodusta loogilist, vajalikku ja omavahel seostatud ühtset teenuste tervikut või ole nõudlus sellise teenuse järele kirjeldatud. 4. Planeeritud ehitustegevused on üldiselt vajalikud, kuid mõju avalike teenuste arendamisele, kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamisele on tagasihoidlik, ei selgu, kas ehitustegevusega kaasneb piisav pinnakasutus ja halduskulude vähenemine ja kas aidatakse kaasa toetaval moel energia- ja kliimakava eesmärkide täitmisele. Linnaruumi arendamise tegevuste panus linnakeskuste elavdamisse on tagasihoidlik, panust kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetesse on selgitatud üldsõnaliselt, ei toeta ehituspärandi taaskasutuselevõttu, lapse- ja peresõbralike tegevusvõimaluste loomist, ei arvesta suures osas universaalse disaini põhimõtetega ega ole kõigile kasutajagruppidele kergesti ligipääsetav. Piirkondliku vee-ettevõtja projektis on alla 2000ie reostuskoormusega ala valik teatud määral põhjendatud, kuid kaalukad argumendid puuduvad ja ei ole selge, kuivõrd terviklikult probleem või kitsaskoht kavandatakse lahendada. 5. Projekti tegevuste ajakava on üldjoontes kirjeldatud, kuid tegevuste olemust/sisu/mahtu arvestades liiga intensiivne või optimistlik. Tegevuste järgnevus koosluses on ebaühtlane ja loogika pole täielikult mõistetav. Võimalike viivitustega arvestamiseks on küll koostatud riskide hindamise analüüs, kuid kõik ajakavas püsimiseks riskid ei ole kirjeldatud ja maandamisviisid nende ilmnemisel ei ole piisavalt läbi mõeldud või on ebarealistlikud. Viivituste korral on tõenäoline, et projekti ei jõuta planeeritud aja jooksul ellu viia ja tulemusi saavutada. 1 Vahepealne hinnang 9 0 1. Projekti eesmärgipüstitus ei ole põhjendatud. On olemas probleem, kitsaskoht või kasutamata arenguvõimalus, kuid tõendatus maakonna arengustrateegia osaks oleva või sellest eraldiseisva analüüsi või uuringuga on puudulik. Projekti eesmärk on sõnastatud üldiselt, ei ole mõõdetav ning seos tuvastatud probleemi, kitsaskoha või kasutamata arenguvõimalusega on vaid kaudne. Projekti ei aita saavutada maakonna arengustrateegia, omavalitsuse arengukavade eesmärke. 2. Projekti sekkumisloogika ei ole arusaadav ega mõjus. Sihtrühma vajaduste ja rahvastiku vananemise ja vähenemisega pole arvestatud. Eesmärgid on saavutatavad ka ilma sekkumiseta. Sekkumine ei too kaasa innovaatilisi, keskkonnasõbralikke ja tulevikuperspektiivis optimaalsete lahenduste kasutamist, ei ole kasutatud uudseid IT lahendusi. Projekti elluviimine ei ole olulise tähtsusega maakonnaülese probleemi lahendamisel. 3. Arendatavad avalikud teenused jätkavad täielikult seni tehtut, tegevuste valik on üldsõnaliselt põhjendatud kuid ei järgi rahvastiku vähenemise ja vananemis trendi, ei ole uuendusmeelsed ega arvesta perspektiivsete muutustega. Taotluses on määratletud projekti sihtrühm kuid kõigi tegevuste seos sihtrühma vajadustega ei ole selge ja otsene. Teenusvõrgustike arendamise algatuste puhul on teenused koondatud näiliseks tervikuks, ei moodusta loogilist, vajalikku ja omavahel seostatud ühtset teenuste tervikut, ei ole uuenduslikud ja nõudlus sellise teenuse järele puudub. 4. Planeeritud ehitustegevused ei ole kavandatud mahus ja viisil vajalikud, kuna sellega ei kaasne otseselt avalike teenuste kättesaadavus või kvaliteedi paranemine, uusi või uuendatud teenuste korraldust. Linnaruumi arendamise tegevuste puhul ei kaasne linnaruumi elavnemist, ehituspärandi taaskasutuselevõttu, lapse- ja peresõbralike tegevusvõimaluste loomist, ei ole arvestatud universaalse disaini põhimõttega ja ei ole ligipääsetav kõigile kasutajagruppidele. Piirkondliku vee-ettevõtja projektis ei ole alla 2000ie reostuskoormusega ala valik kirjeldatud ega põhjendatud, ei ole arusaadav, kuivõrd terviklikult probleem või kitsaskoht kavandatakse lahendada. 5. Projekti tegevuste ajakava on ebamõistlikult planeeritud. Projekti tegevuste ajakava ei toeta projekti tulemuste järjekindlat saavutamist. Riskide hindamist ei ole teostatud, viivitustega või takistustega pole arvestatud ja nende ilmnemisel pole projekti tulemuste õigeaegne saavutamine realistlik 3. VALIKUKRITEERIUM osakaal 15% Projekti kulutõhusus, mille lõikes hinnatakse, kas ettenähtud tegevused ja lahendused on kuluefektiivsed planeeritud väljundite ja tulemuste saavutamiseks, kas planeeritud eelarve on realistlik ja mõistlik, kas on selge, milliste arvutuste ja hinnangute alusel on eelarve kokku pandud, kas planeeritud kulud on vajalikud ja mõistlikud ning kas on olemas taotleja võimekus täiendavate püsikulude rahastamiseks; Hindamisel arvestatakse järgmist: 1. Kuivõrd optimaalne on projekti tegevuste, maksumuse ja kavandatud tulemuste/loodetud mõju suhe? 2. Kuivõrd arusaadav ja läbipaistev on projekti eelarve? Kas on selge, milliste arvutuste ja hinnangute alusel on eelarve kokku pandud? 3. Kuivõrd on projekti eelarves ettenähtud kulud projekt elluviimise seisukohast vajalikud (kuivõrd sisaldab projekti eelarve põhjendamatuid või ebamõistlikke kulusid), kas planeeritud kulud on piisavad/ülehinnatud projekti eesmärkide saavutamiseks? 4. Milline on taotleja võimekus täiendavate püsikulude katmiseks või kuivõrd on eelarves arvestatud inflatsiooni, võimalike hinnatõusude, ootamatustega? Hinnete kirjeldus 10 4 1. Projekti tegevuste, maksumuse ja kavandatud tulemuste/loodetud mõju suhe on optimaalne, soovitud tulemuste saavutamiseks on valitud kulutõhus lahendus/viis. Toetuse kasutamine projekti eesmärkide saavutamiseks on efektiivne. 2. Planeeritud eelarve lihtsasti arusaadav, läbipaistev ja mõistlik - on selge, milliste arvutuste ja hinnangute alusel on eelarve kokku pandud, millistes mahtudes midagi tehakse. Eelarve on realistlik tuginedes turuhindade võrdlusele, võrdlevatele pakkumistele. 3. Kõik tegevused ja kulud on vajalikud ja põhjendatud parima tulemuse, mõju saavutamiseks. Projekti üksikute tegevuste maksumus ning nende panus projekti eesmärkide saavutamisse on heas tasakaalus. Tegevuse mahud on optimaalsed ja planeeritud kulud on piisavad. 4. Taotleja ja partnerite võimekus omafinantseeringu katmiseks on piisav ja tõendatud. Finantsriskid projekti elluviimise ajal on hinnatud ja alternatiivsed lahendused võimalike hinnatõusude, inflatsiooni jm täiendavate vajalike kulude katmiseks on läbi mõeldud ja teostatavad maandamisviisid leitud lisakulude katmiseks. Finantsriskide esinemise tõenäosus on madal või maandatav nende ilmnemisel. 3 Vahepealne hinnang 2 1. Projekti tegevuste, maksumuse ja kavandatud tulemuste/loodetud mõju on küsitav, soovitud tulemus oleks saavutatav soodsama lahendusega. Toetuse kasutamine projekti eesmärkide saavutamiseks ei ole kõige säästlikum ega kulutõhusam. 2. Projekti eelarve kujunemine ja alused on osaliselt selgitatud või ei ole need piisavalt põhjendatud. Tegevusmahud on üldiselt kirjeldatud ega ole detailsed, turuhindande võrdlust või võrdlevad pakkumisi on vaid osade tegevuste puhul esitatud. Planeeritud kulud on vaid osaliselt põhjendatud. Võib esineda olukord, kus eelarve kujundamiseks on võetud vanad, aegunud andmed (rohkem kui 1 a vana), mis ei ole adekvaatsed, projekti elluviimisel enam kehtivad. 3. Planeeritud kulud on projekti eesmärkide saavutamiseks osaliselt vajalikud ja mõistlikud, eelarve sisaldab ka põhjendamatuid või ebamõistlikke kulusid. Võib esineda ka olukord, kus eelarve ei ole realistlik ega piisav kõikide tegevuste ellu viimiseks ja eesmärkide saavutamiseks. Projekti kulud on kohati üle- või alahinnatud. 4. Taotleja ja partnerite võimekus omafinantseeringu katmiseks on tõendatud, riskide ilmnemisel võib omafinantseeringu tagamise võimekus muutuda küsitavaks. Finantsriskid eelarve rakendamisel on hinnatud, kuid alternatiivsed lahendused võimalike hinnatõusude, inflatsiooni jm täiendavate vajalike kulude katmiseks on vaid üldiselt läbi mõeldud. 1 Vahepealne hinnang 0 1. Projekti tegevuste, maksumuse ja kavandatud tulemuste/loodetud mõju suhe ei ole optimaalne, soovitud tulemus oleks võimalik saavutada oluliselt väiksemate kuludega. Valitud tegevuste kogum/sekkumine eesmärkide ja oodatud tulemuse saavutamiseks ei ole kulutõhus. 2. Projekti eelarve kujunemine ei ole arusaadav eaga läbipaistev ja toetatavateks tegevusteks planeeritud eelarve kujunemise alused ei ole tõendatud ega põhjendatud. Eelarve ei tugine võrdlevatel pakkumistel, turuhindade võrdlusel. 3. Planeeritud kulud ei ole projekti eesmärkide saavutamiseks vajalikud ja mõistlikud, eelarve sisaldab põhjendamatuid, ebamõistlikke kulusid. Ebaproportsionaalselt suur osa projekti eelarvest on seotud tegevustega, mille mõju projekti eesmärkidele on väike. Projekti kulud on ilmselgelt üle- või alahinnatud. 4. Taotleja ja partnerite võimekus omafinantseeringu katmiseks on küll tõendatud, kuid riskide ilmnemisel on projekti omafinantseeringu katmise võimekus puudulik. Eelarve 11 rakendamisega seotud riske pole hinnatud, alternatiivseid lahendusi võimalike hinnatõusude, inflatsiooni jm täiendavate vajalike kulude katmiseks pole läbi mõeldud või ei ole taotlejal, partneritel võimekust lisakulude katmiseks. 4. VALIKUKRITEERIUM osakaal 15% Toetuse taotleja ja partnerite suutlikkus projekt ellu viia, mille lõikes hinnatakse, kas toetuse taotlejal ja partneritel kokku on kvalifikatsioon, kogemus ning õiguslikud, organisatsioonilised ja tehnilised eeldused projekti elluviimiseks kavandatud viisil, et tagada kestlikkus ja jätkusuutlikkus, sealhulgas taristuinvesteeringute või tootlike investeeringute puhul edasised tegevus- ja hoolduskulud; Hindamisel arvestatakse järgmist: 1. Kuivõrd on taotlejal olemas vajalikud organisatsioonilised (kui suur on taotleja organisatsiooni koosseis, kas taotleja organisatsioonis on olemas projekti elluviimiseks vajaliku kvalifikatsiooniga ja kogemusega töötajad/liikmed, kas taotleja organisatsioon on varasemalt arendusprojekte juhtinud) ja tehnilised (lepingud, load, litsentsid) eeldused projekti elluviimiseks ja eesmärkide saavutamiseks? Kui projekti on kaasatud partnerid ja/või muud kasu saavad organisatsioonid, siis kuivõrd on nende roll projektis kirjeldatud ja vajalik? Juhul kui objekti terviklik väljaarendamine eeldab partnerite täiendavaid investeeringuid, siis kas vajalikud partnerid on kaasatud ja katteallikad meetmest mittetoetatavate tegevuste osas on olemas? 2. Kui projekti elluviimisse on kaasatud partnerid, siis kuidas on kindlustatud osapoolte koostöö (koostöölepingud, kokkulepped koos kõigi osapoolte õiguste, kohustuste ja vastutusega)? 3. Milline on projekti meeskonna võime projekti ellu viia (kuivõrd on projektijuhtimine organisatsiooniliselt kindlustatud, kas meeskonnaliikmeid on piisavalt ja kuivõrd nad omavad vajalikku oskusteavet ja kogemusi projekti edukaks elluviimiseks või kas on kaasatud vajalikud eksperdid või oskusteave muul moel)? Kas projektimeeskonna rollid ja vastutus on planeeritud? 4. Milline on riskide avaldumise tõenäosus projekti juhtimise ja koostöö seisukohast? Mil määral on riskide maandamise võimalused tagatud? 5. Kuidas on läbi mõeldud toimimismudel kestlikkuse tagamiseks peale projekti lõppu. Hinnete kirjeldus 4 1. Taotlejal on olemas vajalikud organisatsioonilised ja tehnilised eeldused projekti elluviimiseks ja eesmärkide saavutamiseks. Taotlejast mittetulundusühingul või sihtasutusel on palgalised töötajad, liikmete arv koosneb nii eraisikutest kui ka organisatsioonidest mille põhikirjaline tegevus toetab projekti tegevusi, on olemas tegevuste elluviimiseks vajaliku kvalifikatsiooni ja kogemusega töötajad/liikmed, nende roll projektis on täpselt kirjeldatud, taotleja on varasemalt arendusprojekte juhtinud. Lepingud, load, litsentsid kavandatud tegevuste elluviimiseks on olemas. Juhul, kui projekti elluviimisesse on kaasatud vajalikud partnerid ja/või kasu saavad organisatsioonid, siis nende roll projektis, sh projektimeeskonnas on põhjalikult kirjeldatud. Partneritel ja kaasatavatel organisatsioonidel on oluline panus projekti tulemuste saavutamisel ja/või täiendavate vajalike investeeringute tegemiseks ning ilma nende osaluseta ei oleks projekti edukas elluviimine võimalik. 2. Kui projekti elluviimisse on kaasatud partnerid, siis on koostöö selgelt ja süsteemselt planeeritud. Linnaruumi arendamise projekti on kaasatud projektist otseselt ja kaudselt kasu saavad ettevõtted ja organisatsioonid. Esitatud on koostöölepingud, milles on selgelt kokku lepitud osapoolte vastutuse jaotus, õigused ja kohustused. 12 3. Projekti meeskond on komplekteeritud ning kõik projekti elluviimiseks vajalikud kompetentsid on olemas, projektimeeskonna rollid ja vastutus on planeeritud. Projekti meeskond on optimaalse suurusega kavandatud tegevuste teostamiseks. Elluviidavatele tegevustele on vastustajad määratud. 4. Projekti juhtimise ja koostööga seotud riskid projekti edukaks elluviimiseks ja eesmärkide saavutamiseks on hinnatud, tõhusad ennetus- või maandamisviisid leitud. Riskide esinemise tõenäosus on madal või maandatav nende ilmnemisel. Projekti elluviimise võimekus on väga hea. 5. Projekti edasine toimine on põhjalikult läbi mõeldud, selge ja arusaadav. Vajalikud ressursid (inimesed, pädevused, vajadused jm) on kaardistatud, tegevusmudel/plaan/kava kirjeldatud ning see on realistlik ning teostatav. 3 Vahepealne hinnang 2 1. Taotlejal organisatsioonilised ja tehnilised eeldused projekti elluviimiseks ja eesmärkide saavutamiseks on kirjeldatud vaid üldiselt. Ei ole selge, kas taotlejast mittetulundusühingul või sihtasutusel on projekti elluviimiseks piisaval arvul töötajaid ja liikmeid vajaliku kvalifikatsiooni, kompetentsi ja kogemusega, töötajate rolli projektis ei ole kirjeldatud. Ei ole selge, kas põhikirjaline tegevus toetab projekti tegevusi või mitte. Lepingud, load, litsentsid kavandatud tegevuste elluviimiseks on osaliselt olemas. Kui projekti elluviimisse on kaasatud partnerid ja/või kasu saavad organisatsioonid, siis nende roll projekti elluviimisel on kirjeldatud üldiselt või nende roll projekti elluviimisel on väheoluline. Võib esineda olukord, kus mõned olulised partnerid, potentsiaalsed kaasrahastajad, organisatsioonid eesmärkide paremaks saavutamiseks on kaasamata. 2. Kui projekti elluviimisse on kaasatud partnerid, siis koostöö planeeritud üldsõnaliselt ja seetõttu oletuslik. Linnaruumi arendamise projekti ei ole kaasatud olulises osas projektist otseselt ja kaudselt kasu saavad ettevõtted ja organisatsioonid. Vastutuse jaotus, õigused ja kohustused planeeritakse kokku leppida alles projekti algusfaasis, mistõttu ei ole kõikide partnerite ja organisatsioonide kaasamise vajadus arusaadav. 3. Projekti meeskond on komplekteeritud ning enamus projekti elluviimiseks vajalikud kompetentsid on olemas. Projekti meeskond ei ole optimaalse suurusega kavandatud tegevuste teostamiseks – see on põhjendamatult suur või ebapiisav või on põhjendamatult väike, millega ei ole võimalik projekti juhtida ja ellu viia minimaalsel vajalikul tasemel. Elluviidavatele tegevustele on vastustajad määratud üldsõnaliselt, mistõttu on risk vastutuse hajumiseks, projektimeeskonna rollid ja vastutus ei ole planeeritud. 4. Projekti juhtimise ja koostööga seotud riskid projekti edukaks elluviimiseks ja eesmärkide saavutamiseks on hinnatud vaid osaliselt ja nende puhul on ennetus- või maandamisviisid kirjeldatud. Riskide esinemise tõenäosus on keskmiselt suurem. Kuna mitmed riskid on hindamata ja nende ennetamis- ja maandamisviisid on läbi mõtlemata, siis nende ilmnemisel võib projekti elluviimisel esineda tõrkeid. Projekti elluviimise võimekus on tagasihoidlik või on tagatud osaliselt. 5. Projekti edasine toimine on läbimõeldud osaliselt. Vajalikud ressursid (inimesed, pädevused, vajadused jm) on kirjeldatud, kuid edasine tegevusmudel/plaan/kava on liiga üldsõnaline või vaid osaliselt läbi mõeldud. 1 Vahepealne hinnang 0 1. Taotlejal organisatsioonilised ja tehnilised eeldused projekti elluviimiseks ja eesmärkide saavutamiseks on kirjeldatud puudulikult. Ei ole selge, kas taotlejast mittetulundusühingul või sihtasutusel on projekti elluviimiseks piisaval arvul töötajaid ja liikmeid vajaliku kvalifikatsiooni, kompetentsi ja kogemusega, töötajate rolli 13 projektis ei ole kirjeldatud. Põhikirjaline tegevus ei toeta projekti tegevusi. Lepingud, load, litsentsid kavandatud tegevuste elluviimiseks puuduvad. Projekti eesmärkide saavutamiseks vajalikud partnerid ja/või kasu saavad organisatsioonid ei ole kaasatud või nende roll projekti elluviimisel ei ole põhjendatud või on kaasatud organisatsioone, kelle osalus piirdub projekti tulemustest kasusaamisega pärast projekti lõppu. 2. Kui projekti elluviimisse on kaasatud partnerid, siis on koostöö formaalne ja planeeritud üldsõnaliselt. Linnaruumi arendamise projekti ei ole kaasatud mitte ühtegi projektist otseselt ja kaudselt kasu saavat ettevõtet ja organisatsiooni. Vastutuse jaotus, õigused ja kohustused ei ole kokkulepitud, mistõttu ei ole partnerite ja organisatsioonide kaasamise vajadus põhjendatud. 3. Projekti meeskonna komplekteerimisel ei ole arvestatud vajalike kompetentside tagamisega või ei vasta nende pädevused, kogemused projekti vajadustega. Projektimeeskonna optimaalset suurust ei ole läbi mõeldud. Elluviidavatele tegevustele on vastustajad on määramata, projektimeeskonna rollid ja vastutus ei ole planeeritud. 4. Projekti juhtimise ja koostööga seotud riskid projekti edukaks elluviimiseks ja eesmärkide saavutamiseks on hinnatud puudulikult või on hindamata jäetud või pole ennetus- või maandamisviisid läbi mõeldud. Kuna enamus riske on hindamata ja nende ennetamis- ja maandamisviisid läbi mõtlemata, siis nende ilmnemisel on negatiivne mõju projekti elluviimisele, eesmärkide saavutamisele ja projekti elluviimise võimekus on väga madal. 5. Projekti edasine toimimine ei ole läbi mõeldud. Ressursid on kaardistamata, tegevuskava puudulik või ebarealistlik. 5. VALIKUKRITEERIUM osakaal 5% Projekti kooskõla strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega, mille lõikes hinnatakse kuidas lisaks projekti vahetutele eesmärkidele võetakse arvesse Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalseid põhimõtteid, nagu võrdsed võimalused, ligipääsetavus, keskkonnakaitse ja kliimaneutraalsus ja aidatakse kaasa eesmärkide saavutamisele ning panustatakse seeläbi vastavasse riigi pikaajalise arengustrateegia näitajasse. Hindamisel arvestatakse järgmist: Kuidas projektitegevuste elluviimisel võetakse arvesse Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalseid põhimõtteid, nagu võrdsed võimalused, ligipääsetavus, keskkonnakaitse ja kliimaneutraalsus, aidatakse kaasa eesmärkide saavutamisele ning panustatakse seeläbi vastavasse riigi pikaajalise arengustrateegia näitajasse. Hinnete kirjeldus 4 Projekti tegevuste kavandamisel on arvesse võetud kõiki asjakohaseid horisontaalseid põhimõtteid ning horisontaalsete eesmärkide saavutamist toetavad tegevused on mõjusad, taotluses selgelt kirjeldatud, sealhulgas: 1. Sihtrühma vajadused on kaardistatud, analüüsitud, seejuures on analüüsitud erinevusi sihtrühmasiseste sotsiaalsete gruppide (naised, mehed, eri vanuses, rahvusest, erivajadusega inimesed jne) olukorrale ja vajadustele vastavalt. 2. Kirjeldatud on erinevate sotsiaalsete gruppide kaasamise võimalusi, võrdsete võimaluste ja ligipääsetavuse järgimise põhimõtteid ning kuidas neid on kavas projektis läbivalt rakendada. Projektiga seotud arenguvajaduse lahendamisel võetakse arvesse sihtrühmasiseste sotsiaalsete gruppide erinevaid vajadusi ning juurdepääsu teenustele ja füüsilisele keskkonnale sellisel viisis, et need on suurimal võimalikul määral kõigile inimestele kasutatavad ilma vajaduseta neid kohandada või kasutada eridisaini – hõlmab nelja peamise erivajaduse (liikumis-, kuulmis-, nägemis- ja 14 intellektipuue), elukaareülese (laps, täiskasvanu lapsevankriga ja eakas) ja ajalise iseloomuga erivajadusega (püsiv ja ajutine) ning liikuvuse ja juurdepääsetavuse põhimõtetega arvestamist. 3. Projektitegevuste mõju keskkonnale on hinnatud ning on kavandatud täiendavaid tegevusi keskkonnaeesmärkide (sh kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine) saavutamiseks ning kliimakindluse tagamiseks lähtuvalt projekti sisust. 4. Tellitava töö puhul, sh hangete lähteülesandes, on taotleja sõnastanud selged ootused töö teostajale horisontaalsete põhimõtete ja sihtrühma vajadustega arvestamiseks. 3 Vahepealne hinnang 2 Projekti tegevuste kavandamisel on kirjeldatud seoseid horisontaalsete põhimõtetega, kuid taotluses toodud selgitused on üldsõnalised, kavandatud tegevused horisontaalsete eesmärkide saavutamiseks on üldised või vähemõjusad: 1. Sihtrühma vajadused on kaardistatud ja kirjeldatud vaid üldiselt. Erinevusi sihtrühmasiseste sotsiaalsete gruppide (naised, mehed, eri vanuses, rahvusest, erivajadusega inimesed jne) olukorrale ja vajadustele vastavalt on arvesse võetud vaid kaudselt. Erinevate sotsiaalsete gruppide kaasamise võimalusi, võrdsete võimaluste ja ligipääsetavuse järgimise põhimõtteid on kirjeldatud üldiselt või formaalselt. Jääb arusaamatuks, kuidas neid on kavas projektis läbivalt rakendada. 2. Sihtrühmasiseste sotsiaalsete gruppide erinevaid vajadusi ning juurdepääsu teenustele ja füüsilisele keskkonnale on arvestatud osaliselt või kirjeldatud üldsõnaliselt. 3. Projektitegevuste mõju keskkonnale on hinnatud. On tagatud olulise kahju vältimine keskkonnaeesmärkide (sh kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine) saavutamisel. On tagatud taristu kliimakindlus. Puuduvad täiendavad tegevused keskkonnaeesmärkide saavutamiseks ja kliimakindluse tagamiseks. 4. Tellitava töö puhul, sh hangete läheülesandes, on taotleja sõnastanud ootused töö teostajale horisontaalsete põhimõtete ja sihtrühma vajadustega arvestamiseks üldsõnaliselt ega anna selgeid suuniseid millega või kellega arvestama peab. 1 Vahepealne hinnang 0 Projekti tegevused ei arvesta horisontaalsete põhimõtetega, taotluses on seosed puudulikud, sh: 1. Sihtrühma vajaduste kaardistamine on puudulik. Erinevusi sihtrühmasiseste sotsiaalsete gruppide (naised, mehed, eri vanuses, rahvusest, erivajadusega inimesed jne) olukorrale ja vajadustele vastavalt pole analüüsitud. Erinevate sotsiaalsete gruppide kaasamise võimaluste, võrdsete võimaluste ja ligipääsetavuse järgimise põhimõtete kirjeldus on puudulik ja nende rakendamine projektitegevustes on kirjeldamata. 2. Sihtrühmasiseste sotsiaalsete gruppide erinevaid vajadusi ning juurdepääsu teenustele ja füüsilisele keskkonnale pole kirjeldatud. 3. Projekti tegevused ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärkide (sh kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine) saavutamist, taristu kliimakindlus on tagatud. Kuid selgitused ja seosed konkreetsete tegevuste osas on puudulikud. 4. Tellitava töö puhul, sh hangete läheülesandes, pole sõnastatud ootusi töö teostajale horisontaalsete põhimõtete ja sihtrühma vajadustega arvestamiseks. Boonuspunktid 15 Boonuspunktid lisatakse positiivse hinnangu saanud projektide koondhindele kui projekt vastab alljärgnevale tingimusele: Täidetud tingimus Boonuspunktid 1. Projekt viiakse ellu integreeritud koostööprojektina. 0,3 p Kui integreeritud koostööprojekt viiakse ellu erinevates maakondades, antakse sellele positiivse hinnangu korral boonuspunktid kõigis maakondades. 16
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel