dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Hankija täiendavad seisukohad

Rahandusministeerium · 24. aprill 2023
Viit
12.2-10/23-46/215-5
Registreeritud
24. aprill 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Pärnu Linnavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS
Sari
12.2-10 Riigihangete vaidlustusmenetluse toimikud
Toimik
12.2-10/23-46
Vastutaja
Angelika Timusk (Rahandusministeerium, Riigihangete vaidlustuskomisjon)

Failid

  • 📎final. täiend.seisuk + men.kulu.Merko vs Pärnu.22.04.23.asice80 KB

Sisu (failidest)

Riigihangete vaidlustuskomisjon 22 . 0 4 .202 3 edastatud e-postiga [email protected] Riigihange nr 2 50767 Vaidlustaja: Aktsiaselts Merko Ehitus Eesti Registrikood 12203636 KMG Infra OÜ Registrikood 16638472 Vaidlustaja esindaja: vandeadvokaat Raiko Lipstok Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co E-post [email protected] Hankija: Pärnu Linnavalitsus Registrikood 75000064 E-post [email protected] Hankija esindaja : vandeadvokaat Kristina Laarmaa Advokaadibüroo Laarmaa Tel 5216660 e-post: [email protected] Kolmas isik: INF INFRA OÜ Registrikood 16421809 E-post [email protected] AS EG Ehitus Registrikood 11097051 E-post [email protected] Kolmanda isiku esindajad : vandeadvokaat Veiko Vaske Advokaat Mart Parind Advokaadibüroo NOVE e-post: [email protected] ; [email protected] HANKIJA VASTU VÄITED VAIDLUSTAJA 22.04.2023 MENETLUSDOKUMENDILE , VASTUVÄIDE VAIDLUSTAJA ÕIGUSABIKULUDELE JA TÄIENDAV TAOTLUS HANKIJA MENETLUSKULUDE VÄLJAMÕISTMISEKS I Vaidlustaja korduv taotlus ärisaladust sisaldavate materjalide esitamiseks ja taotlus eksperdi määramiseks Vaidlustaja on 20.04.2023 menetlusdokumendi p 4-8 esitanud korduva taotluse ärisaladust sisaldavatele materjalidele juurdepääsu saamiseks ning p 9-11 taotluse eksperdi määramiseks. Hankija vaidleb mõlemale taotlusele vastu. Kolmas isik on vastuses vaidlustusele p 6-10 põhjalikult selgitanud, miks Kolmanda isiku pakkumuse aluseks olev lahendus (Hankija vastus vaidlustusele lisa 1), sh selle kooseisus esitatud uputatavate mahtude andmed (Hankija vastus vaidlustusele lisa 6) on Kolmanda isiku ärisaladus . Vaidlustaja heidab 20.04.2023 menetlusdokumendi p 5.1 ette, et talle pole põhjendatud, miks ei kuulu Kolmanda isiku lahendus avaldamisele RHS § 65 ja § 66 alusel. See väide on vale. Hankija vastuses p 30 on Hankija üheselt selgitanud järgmist: „ Vaidlustuse p 47 väide, et Kolmanda isiku lahenduse konfidentsiaalsus saab kaitstud olla vaid dialoogi lõpuni, on vale – ettevõtja õigus määrata, millises osas on tema pakkumus ärisaladus, ei ole tähtajaliselt ega hankemenetluse etappidega piiratud . “ Vaidlustaja 20.04.2023 menetlusdokumendi p 5.2.1 etteheide ei ole asjakohane, sest sellise loogika järgi ei saaks pärast pakkumuste esitamist olla mitte ükski pakkumuse element mitte kunagi ärisaladuseks pelgalt seetõttu, et pakkumuste muutmine pärast pakkumuste esitamise tähtaega ei ole lubatud. Vaidlustaja on 20.04.2023 menetlusdokumendi p 5.2.2 argumenteerinud, et Kolmanda isiku lahendus ei saa olla ärisaladus täna seepärast, et tulevikus hankelepingu täitmise faasis tuleb ehitusprojekt esitada ehitisregistrisse ning rajatav sild asub avalikus ruumis. Vaidlustaja jätab tähelepanuta, et info käsitamine ärisaladusena võibki ajas muutuda – tänases päevas on Kolmanda isiku lahendus kui tervik ilmselgelt selline teave, mis vastab kõikidele ETÄK § 5 lg 2 tingimustele. Samavõrd asjakohatu on Vaidlustaja 20.04.2023 menetlusdokumendi p 5.2.3 väide, et Kolmanda isiku lahendus ei saa olla ärisaladus seetõttu, et Vaidlustaja arvates pole käesoleval ajal ühtegi analoogset silla projekteerimishanget välja kuulutatud, kus Kolmas isik või Vaidlustaja saaks Kolmanda isiku lahendust ärilistel eesmärkidel kasutada. Ilmselgelt ei ole käesoleva Riigihanke esemeks olev sild viimane sild maailmas, mida projekteerima ja rajama hakatakse, mistõttu ilm selgelt on silla tehnoloogilisel lahendusel kaubanduslik väärtus. Seejuures juhib Hankija tähelepanu, et Vaidlustaja viitab 20.04 menetlusdokumendis läbivalt ebaõigesti „hankija poolt avaldatud kolmanda isiku pakutud ajakavale“ – Hankija menetlusdokumendi lisade hulgas ei olnud mitte mingit Kolmanda isiku poolt pakutud ajakava. Vaidlustaja viitab ilmselt ekslikult Hankija vastus vaidlustusele lisale 8, mis on siiski pealkirjastatud kui „ Hankija hinnang 22-kuulise täitmistähtaja realistlikkusele”. Seega Hankija vastuses vaidlustusele lisas 8 esitatu kajastab Hankija poolt antud hinnangut Kolmanda isiku pakkumuses esitatud 22-kuulisele lepingu täitmise perioodile. Vaidlustaja väited 20.04 menetlusdokumendi p 5.2.4 ei ole mõistlikud – see, kas info on ärisaladus või mitte, ei saa kuidagi sõltuda sellest, kas Vaidlustaja peab käesoleva Riigihanke tulemusena lepingu sõlmimist tõenäoliseks või mitte. Hankija on juba vastuses vaidlustusele p unktis 30 ümber lükanud Vaidlustaja 20.04.2023 p 5.2.5 etteheite. Hankija jääb vastuses vaidlustusele selgitatu juurde, et RHAD punktist 7.5.2 ei saa tuleneda Hankijale automaatset õigust avaldada dialoogi tulemusena välja töötatud ja allkirjastatud Kolmanda isiku lahendust olukorras, kus Kolmas isik on selgesõnaliselt avaldanud, et käsitab allkirjastatud lahendust tervikuna oma ärisaladusena. Hanketingimusi tuleb lugeda ja tõlgendada kogumis – hanke alusdokumendi p 7.7.3 ja 7.7.2.1 kohaselt lähevad intellektuaalse omandi õigused eduka pakkumuse aluseks olevale lahendusele Hankijale üle alles hankelepingu sõlmimise järel osalustasu väljamaksmisega edukale pakkujale. Olukorras, kus Kolmas isik on selgelt avaldanud, et peab enda lahendust ärisaladuseks ega ole nõus selle avaldamisega kolmandatele isikutele ega ole Kolmas isik Riigihanke senises menetluses avaldanud ka mitte mingil muul moel selgelt tahet anda lahenduse suhtes intellektuaalomandi õigused üle Hankijale enne hanke alusdokumendi p 7.7.3 ja 7.7.2.1 sätestatud eelduste täitmist, ei ole mõistlikult võimalik tuletada hanke alusdokumendi punktist 7.5.2 mingit Kolmanda isiku automaatset nõusolekut intellektuaalomandi õiguste üleandmiseks Hankijale ja ärisaladuse kaitsest loobumist. Siinkohal tuleb nii RHS sätteid kui ka RHAD regulatsiooni vaadelda kooskõlas selle aluseks oleva direktiivi 2014/24/EL regulatsiooniga. Nimelt direktiivi 2014/24/EL art 30 lg 3 kolmandas lõigus on otsesõnu sätestatud järgmist „ In accordance with article 21 , contracting authorities shall not reveal to the other participants solutions proposed or other confidential information communicated by a candidate or tenderer participating in the dialogue without its agreement. Such agreement shall not take the form of a general waiver but shall be given with reference to the intended communication of specific information “. Seega on võistleva dialoogi menetluses kogu menetluse kestel kohustuslik tagada direktiivi art 21 järgides taotleja või pakkuja ärisaladuse kaitse, selline ärisaladuse kaitse ei saa lõppeda dialoogi etapiga nagu Vaidlustaja ekslikult väidab ega saa sellisest ärisaladuse kaitsest kuidagi automaatselt loobuda isegi kui hanke alusdokumentides sellekohane automaatne loobumisklausel sisalduks. Vaidlustaja väited 20.04 menetlusdokumendi p 5.3 selle kohta, et andmed uputatavate mahtude kohta ei saa olla ärisaladuseks, on põhjendamata – Kolmas isik on vastuses vaidlustusele juba selgitanud, et uputatavate mahtude pinnalt on võimalik teha järeldusi Kolmanda isiku lahenduseks oleva silla tehnoloogia kohta, mis on ilmselgelt õige järeldus. Kui uputatavate mahtude pinnalt ei saaks järeldusi teha Kolmanda isiku lahenduse tehnoloogia kohta, siis Vaidlustaja sellist infot ka ei sooviks ega oleks Hankija selliseid andmeid pakkujatelt lahenduse koosseisus ka küsinud. Vale on Vaidlustaja etteheide 20.04 menetlusdokumendi p 6, et Kolmanda isiku poolt esitatud uputatavate mahtude komponente ei ole kontrollitud – Hankija on teostanud üksikasjaliku kontrolli ning esitanud sellekohased arvutuskäigud ja kaalutlused Hankija vastus vaidlustusele lisas 7. Vaidlustaja on punktis 6.1 avaldanud kahtlust, kas Kolmanda isiku lahenduses uputatavad mahud ikka sisaldavad mahtude koosseisu moodustavaid rajatisi, sh kas see sisaldab allpool veepiiri kaldakindlustuse rajamise komponenti. Hankija on kontrollinud Kolmanda isiku lahendust nii jooniste kui arvnäitajate pinnalt, mis kinnitavad, et uputatavad mahud sisaldavad ka nõuetele vastava kaldakindlustuse mahtu. Vale ja ilmselgelt vastuolus keskkonnamõju hindamise olemusega on Vaidlustaja poolt 20.04 menetlusdokumendi p 6.2 väidetu, et lahenduse „Luik“ kohta koostatud keskkonnamõju eelhinnangust järeldub, et mistahes muu lahenduse puhul põhjustab kolme sambaga lahendus igal juhul vajaduse keskkonnamõju hindamiseks. Keskkonnamõju eelhinnang teostatakse iga lahenduse ja objekti kohta eraldi, mistõttu ei saa lahenduse „Luik“ kohta koostatud ja vaidlustuses tsiteeritud keskkonnamõju eelhinnangud põhimõtteliselt mitte midagi öelda teistsuguste lahendus t e keskkonnamõju kohta. Keskkonnamõju hindamise vajadus sõltub uputatavate ja süvendatavate mahtude suurusest, milliste piirmäärad on sätestatud KeHJS § 6 lg 1 punktides 17 ja 17 prim nagu Vaidlustaja isegi väidab – seega ei ole keskkonnamõju hindamise vajadus seotud silla sammaste arvuga nagu Vaidlustaja on endale pähe võtnud, vaid keskkonnamõju hindamise eeldused ja piirmäärad tulenevad õigusaktist. Nagu Vaidlustaja ise korduvalt toonitab, on Vaidlustaja projekteerimis- ja ehitusvaldkonna professionaal, kes on ise hästi kursis keskkonnamõju hindamise põhitõdedega – seega pidi Vaidlustaja ise kogu menetluse kestel hästi teadlik olema, et keskkonnamõju eelhindamise ja keskkonnamõju hindamise regulatsioon sisaldub KeHJS-s ega seondu silla sammaste arvuga, vaid uputatavate ja süvendatavate mahtude piirmääradega seaduses. Kuigi Vaidlustajal on õigus selles, et ka Kolmanda isiku lahenduse puhul tuleb keskkonnamõju eel hinnang läbi viia (Vaidlustaja 20.04 menetlusdokumendi p 7), peab sama järeldus paika ka mistahes muu silla lahenduse , sh ka Vaidlustaja enda lahenduse puhul justnimelt Vaidlustaja enda poolt välja toodud põhjustel. Keskkonnamõju eelhinnangu läbiviimise kohustuslikkuse ei saa aga mitte kuidagi põhjendada Vaidlustaja väidet, et Kolmanda isiku lahendus ja selle koosseisus esitatud uputatavate mahtude arvutuskäik ei võiks olla ärisaladus – keskkonnamõju eelhinnangu andmiseks avaldatakse andmed eelhinnangu andjale, mitte avalikkusele. Keskkonnamõju eelhinnangu sisunõuded tulenevad keskkonnaministri määrusest „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ ning selle kohaselt ei avaldata avalikkusele keskkonnamõju eelhinnangu koosseisus kõiki hinnangu andmise aluseks olevaid andmeid ega ammugi mitte ärisaladust sisaldavaid andmeid. Valed on ka Vaidlustaja järeldused 20.04 menetlusdokumendi punktides 8.1 ja 8.2, sest Vaidlustaja eeldab põhjendamatult esiteks seda, et Kolmanda isiku lahenduse suhtes teostatav keskkonnamõju eelhinnangu kohaselt tuvastatakse kindlasti vajadus viia läbi keskkonnamõju hindamise menetlus täies mahus või teiseks seda, et Kolmas isik esitab keskkonnamõju eelhindamisel oma lahenduse kohta valeandmeid. Mõlemad Vaidlustaja poolt kirjeldatud alternatiivid on ilma igasuguse aluseta ja paljasõnalised. Keskkonnamõju eelhinnangu teostamine on kohustuslik mistahes silla lahenduse puhul, sh Vaidlustaja enda lahenduse puhul. Samuti ei saa etteulatuvat garantiid olla mitte ühegi lahenduse puhul selles, et eelhinnangu tulemusena 100% kindlusega keskkonnamõju hindamise menetlust ei algatata sel lihtsal põhjusel, et lahenduste allkirjastamisel, pakkumuste esitamise ajal ega ka Hankija otsuste tegemise ajal ei olnud mitte ühegi pakkuja lahenduse , sh Vaidlustaja enda lahenduse suhtes keskkonnamõju eelhinnangut tehtud. Küll aga puuduvad mistahes põhjused Hankijal arvata või eeldada, et Kolmanda isiku lahenduse suhtes läbi viida v keskkonnamõju eelhinnang tingimata päädib keskkonnamõju hindamise menetluse täismahus läbiviimisega, sest Kolmanda isiku lahenduses esitatud andmed sellisele riskile mitte mingil moel ei viita. Vaidlustaja on pähe võtnud, et selline risk peab lähtuma Kolmanda isiku lahenduses esitatud uputatavates t ja süvendatavatest mahtudest, kuid Kolmanda isiku lahenduses esitatud andmed kinnitavad, et uputatavad ja süvendatavad mahud jäävad KeHJS § 6 lg 1 p 17 ja 17 prim piirmäärade piiresse. Hankija on Kolmanda isiku lahenduses esitatud andmeid sisuliselt kontrollinud nähtuvalt vastuses vaidlustusele lisast 7. Kuivõrd puuduvad põhjendatud kahtlused selles, et Kolmanda isiku lahenduses esitatud uputatavad ja süvendatavad mahud jäävad KeHJS § 6 lg 1 p 17 ja 17 prim sätestatud piirmäärade piiresse, siis puudub Hankijal alus Kolmanda isiku pakkumuse tagasilükkamiseks RHS § 115 lg 9 alusel nagu Vaidlustaja oma 20.04.2023 menetlusdokumendi o 8.2 soovib. Vaidlustaja taotlus eksperdi määramiseks on esitatud ka hilinenult . Nimelt RHS § 191 lg 1 sätestab „ Vaidlustaja võib vaidlustuse nõuet või alust muuta või täiendada. Uusi asjaolusid või taotlusi sisaldavad dokumendid peavad olema vaidlustuskomisjonile laekunud hiljemalt kaks tööpäeva enne istungi toimumiseks määratud päeva või kirjalikus menetluses vaidlustuskomisjoni määratud täiendavate selgituste ja dokumentide esitamise tähtpäeva . Iga uus nõue peab olema esitatud, järgides käesoleva seaduse §-s 189 sätestatud tähtaegu .“ Käesolevas asjas oli VAKO määranud Vaidlustajale tähtaja täiendavate seisukohtade esitamiseks 2 0 .0 4 .202 3, mistõttu pidanuks Vaidlustaja esitama taotluse eksperdi määramiseks hiljemalt 18.04.2023 kell 23:59. Vaidlustajal oli võimalus taotleda VAKO-lt ka kirjaliku menetluse teates määratud tähtaegade pikendamist, kuid Vaidlustaja pole seda teinud. Juba ainuüksi sel põhjusel tuleb Vaidlustaja taotlus eksperdi määramiseks jätta läbi vaatamata . Isegi kui VAKO leiab, et eksperdi määramise taotlus ei ole esitatud hilinenult, tuleb eksperdi määramise taotlus jätta rahuldamata, sest Hankija enda meeskonnas on vajaliku pädevusega spetsialistid ( Uno Kask ), kes on Kolmanda isiku lahendust nii uputatavate mahtude kui ka muus osas äärmise põhjalikkusega kontrollinud ning kontrolli käik on mh nähtav Hankija vastus vaidlustusele lisast 7. Vaidlustaja on soovinud eksperdile esitada küsimusi, mille vastamiseks on Hankija meeskonnas tehnilise eksperdina osalenud Uno Kask-il nõuetekohane pädevus. Nimelt nähtuvalt kutseregistri andmetest on Uno Kask diplomeeritud teedeinsener tase 7 sillaehituse ja – korrashoiu valdkonnas (kutsetunnistus 187316). Vaidlustaja ei ole esitanud mitte ühtegi tõsiseltvõetavat põhjendust, miks Hankija poolt teostatud kontroll Kolmanda isiku lahenduse suhtes on ebaõige. Tegemist on Hankija ja Pärnu linna jaoks äärmiselt olulise objektiga, mistõttu ilmselgelt on Hankijal kõige suurem motivatsioon lahenduste realistlikkuses ja teostatavuses veenduda, sest objekti rajamise ebaõnnestumisest oleks justnimelt Hankijal kõige enam kaotada. Hankelepingu sõlmimine on Hankija jaoks ajakriitiline mitmel põhjusel. Esiteks, pole Eesti kliimas ehitustööde läbiviimine ühtemoodi soodne igal aastaajal ja lisaks tuleb arvestada kalade rändest tingitud mõjudega , ning teiseks, on hankelepingu kohaselt pakkumuse maksumus indekseeritav lähtudes pakkumuste esitamisele järgnevast kvartalist (hankelepingu p 8.1.2), mistõttu hankelepingu sõlmimise viibimisest tingitud hinnatõusu riski kannab Hankija. II Põhjendamatult madala maksumuse kontroll Hankija jääb vastuses vaidlustusele avaldatu juurde. Hankija on Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse osas viinud läbi äärmiselt põhjaliku kontrolli nähtuvalt Hankija vastus vaidlustusele lisast 2 ning analüüsi tulemusena õigesti järeldanud, et Kolmanda isiku pakkumus ei ole alapakkumus. Vaidlustaja leiab oma 20.04.2023 menetlusdokumendi p 13, et Kolmanda isiku pakkumus on alapakkumus juhul kui , Kolmanda isiku lahenduse osas ilmneb vajadus läbi viia täismahus keskkonnamõju hinnang ja juhul kui , Kolmanda isiku lahenduse elluviimiseks ehitusloa väljastamine eeldab eelnevalt detailplaneeringu muutmist. Pakkumus ei saa olla alapakkumus tingimuslikult, vaid pakkumuse tagasilükkamine põhjendamatult madala maksumuse tõttu saab põhjendatud olla vaid siis, kui pakkumuse maksumus ei saa katta lepingu täitmise kulusid nähtuvalt pakkumuses endas esitatud andmetest ja Hankija otsuse tegemise ajal teadaolevatest asjaoludest . Nagu Hankija on eelpool põhjalikult selgitanud, ei ole Kolmanda isiku pakkumuse aluseks oleva lahenduse pinnalt põhjust eeldada, et keskkonnamõju eelhinnangu järeldusena tuleb keskkonnamõju hindamine täismahus läbi viia – Kolmanda isiku lahenduses esitatud andmetest lähtudes ei ole see risk tõenäolisem kui Vaidlustaja enda lahenduse puhul. Ka ei ole Kolmanda isiku lahendus mitte mingil moel vastuolus detailplaneeringuga nagu Hankija allpool sektsioonis III täpsemalt selgitab. Täiesti alusetu on Vaidlustaja etteheide 20.04 menetlusdokumendi punktis 14, et Hankija tohtinuks Vaidlustajalt selgitusi RHS § 115 alusel nõuda vaid ühel korral, mitte korduvalt – Vaidlustaja sellisel väitel puudub pidepunkt õigusaktides, vaidlustus- või kohtupraktikas. Vastupidi, hea halduse põhimõttest tulenevalt on Hankija õigustatud või lausa kohustatud vastavalt vajadusele küsima selgitusi ka korduvalt, et veenduda kaalutlusotsuse tegemiseks vajalikes asjaoludes. III Kolmanda isiku lahendus on hanketingimustele vastav Vaidlustaja 20.04 menetlusdokumendi p 15 – 21 argumenteerib Vaidlustaja, et vaidlusalune Riigihange ei ole kooskõlas EAL eestseisuse poolt koostatud dokumendiga „Eesti Arhitektuurivõistluse Juhend 2013“ (Vaidlustaja 20.04.2023 menetlusdokumendi lisa 2 , edaspidi Juhend ). Esiteks, tuleb Vaidlustaja argumendid 20.04.2023 menetlusdokumendi punktides 15-21 ja selle lisa 2 jätta tähelepanuta juba seetõttu, et need argumendid on esitatud hilinenult . RHS § 191 lg 1 sätestab „ Vaidlustaja võib vaidlustuse nõuet või alust muuta või täiendada. Uusi asjaolusid või taotlusi sisaldavad dokumendid peavad olema vaidlustuskomisjonile laekunud hiljemalt kaks tööpäeva enne istungi toimumiseks määratud päeva või kirjalikus menetluses vaidlustuskomisjoni määratud täiendavate selgituste ja dokumentide esitamise tähtpäeva . Iga uus nõue peab olema esitatud, järgides käesoleva seaduse §-s 189 sätestatud tähtaegu .“ Käesolevas asjas oli VAKO määranud Vaidlustajale tähtaja täiendavate seisukohtade esitamiseks 2 0 .0 4 .202 3 . Vaidlustaja oleks seega pidanud esitama oma uued argumendid selle kohta, et Riigihange ei vasta Juhendile ja seetõttu ei vasta Kolmanda isiku pakkumus detailplaneeringule hiljemalt 2 tööpäeva enne nimetatud tähtpäeva. Vaidlustaja seda teinud ei ole, mistõttu tuleb Vaidlustaja 2 0 .0 4 .202 3 menetlusdokumendi p 15-21 esitatud uued asjaolud seoses Juhendiga jätta läbivaatamata. VAKO on oma praktikas analoogsetel juhtudel jätnud hilinenult esitatud uu ed asjaolud tähelepanuta , nt VAKO otsus 21-21/231472, otsus 127-21/234323 ja otsus 186-21/239937. Isegi kui VAKO peaks arvestama Vaidlustaja 20.04.2023 menetlusdokumendi p 15-21 argumente, on need oma sisult asjakohatud, sest seeläbi püüab Vaidlustaja tegelikult vaidlustada Riigihanke tingimusi. Kokkuvõtvalt leiab Vaidlustaja, et Riigihanget poleks kunagi tohtinud läbi viia võistleva dialoogina, sest see poleks kooskõlas Juhendiga. Sellised etteheited oleks Vaidlustaja pidanud esitama Riigihanke alusdokumentide vaidlustamise kaudu, mida Vaidlustaja aga teinud ei ole. Hanketingimused on kehtivad olemasoleval kujul ja Hankija on kehtivatest hanketingimustest Hankija otsuste tegemisel ka lähtunud. Seejuures väärib toonitamist, et Juhend ei ole õigusakt ega isegi mitte haldusakt, vaid EAL poolt koostatud soovituslik dokument. Eelneva tõttu ei saa juba põhimõtteliselt eksisteerida mitte mingit kohustust viia riigihankeid läbi vastavalt Juhendi tingimustele või sisustada detailplaneeringus kasutatud väljendeid Juhendis kajastatud ja tavatähendust oluliselt kitsendaval moel . Vaidlustaja näib arvavat (20.04 menetlusdokumendi p 21), et detailplaneeringust tuleneb vastavustingimus, et Riigihankes esitatud pakkumused peavad vastama Riigihanke läbiviimisele eelnevalt, ent detailplaneeringu kehtestamise järel läbi viidud riigihankes nr 217156 võitjaks valitud lahendusele „Luik“. Hankija on selle väite vastuses vaidlustusele juba ümber lükanud (Hankija vastus vaidlustusele p 11-17) ega hakka siinkohal oma argumente dubleerima. Vaidlustaja eeldab põhjendamatult, et detailplaneeringust tuleneb kohustuslik tingimus selle kohta, et ehitusloa väljastamine on võimalik üksnes ja ainult riigihanke nr 217156 võitja või sellega sarnasele lahendusele. Nagu Hankija on vastuses vaidlustusele selgitanud, ei nimeta detailplaneering konkreetselt mitte ühtegi konkurssi ega lahendust ega saagi seda teha, sest detailplaneering kehtestati 2019, kuid lahenduse „Luik“ võiduga päädinud riigihange nr 217156 viidi läbi alles 2020. Detailplaneeringu kohaselt peab silla lahendus olema leitud rahvusvahelise arhitektuurikonkursi tulemusena koostöös EAL-ga ning kõik need tingimused on käesoleva Riigihanke puhul täidetud nagu Hankija on vastuses vaidlustusele selgitanud. „Arhitektuurikonkurss“ ega „rahvusvaheline arhitektuurikonkurss“ ei ole legaaldefinitsioonid, õiguspoolest selliseid termineid Riigi Teataja süsteemist otsides ei leia mitte ühestki õigusaktist. Seetõttu pole kuidagi põhjendatud piirata nende mõistete sisu EAL poolt koostatud soovitusliku Juhendiga, mis omistab nendele mõistetele äärmiselt spetsiifilise ja kitsa sisu, vaid tõlgendusreeglite kohaselt tuleb lähtuda mõistliku isiku arusaamast ning sõnade tavatähendusest. Mõiste „arhitektuurikonkurss“ ei ole võrdsustatav ideekonkursiga nagu Vaidlustaja väita püüab, vaid see on võistlevate arhitektuuriliste lahenduse leidmine – Riigihanke eesmärgiks oligi dialoogi tulemusena leida silla arhitektuurilised lahendused, mis vastavad Riigihankes projekteerimise lähteülesandes seatud tingimustele ja võistlevad lähtudes Riigihankes esitatud hindamiskriteeriumitest . Mõiste „rahvusvaheline“ tähendab konkursi rahvusvahelist mõõdet, mida Riigihange kui rahvusvahelist piirmäära ületav riigihange kahtlemata oli – Riigihanke kohta avaldati info Euroopa Liidu T eatajas ning Riigihankes osales ka pakkujaid väljaspool Eestit. Mõiste „koostöös EAL-ga“ ei piiritle koostöö sisu ega ulatust, vaid seda, et silla lahenduste valimise protsessis peab olema kaasatud vastavat pädevust omav erialaspetsialist EAL-st. Riigihankes osaleski lahenduste valimisel EAL liikmeks olev Tiit Sild ning Hankija on seda vastuvaidlematult tõendanud Hankija vastus vaidlustusele lisaga 5. Seega on Riigihange läbi viidud täies kooskõlas detailplaneeringu ning ka Kolmanda isiku lahendus on kooskõlas detailplaneeringuga. Vaidlustaja etteheide on tegelikult Riigihanke tingimustele, sest Vaidlustaja hinnangul oleks Hankija pidanud valima teistsuguse menetlusliigi või seadma Riigihankes nõuded lahendustele selliselt, et oleks tagatud lahenduste sarnasus riigihanke nr 217156 võidutööga „Luik“. Hankija otsuste vaidlustamise kaudu ei saa aga Riigihanke tingimusi enam vaidlustada, vaid Vaidlustaja pidanuks seda tegema enne pakkumuste esitamist. IV Hankija ei ole Kolmandat isikut ega GRK Infrat ebavõrdselt kohelnud 20.04.2023 menetlusdokumendi p 22-24 esitab Vaidlustaja hulga paljasõnalisi väiteid selle kohta, et Hankija on mõjutanud Vaidlustajat ja teisi pakkujaid esitama dialoogi käigus kallimaid lahendusi ja Riigihanke alusdokumentides esitatud andmed jõepõhja sügavuse kohta on ebaõiged. Esiteks tuleb Vaidlustaja etteheited jätta tähelepanuta juba seetõttu, et Vaidlustaja pole isegi püüdnud oma süüdistusi tõendada või põhjendada. Ilmselgelt puudus Hankijal igasugune soov või motivatsioon mõjutada pakkujaid esitama kallimaid lahendusi olukorras, kus eelnevad kaks riigihanget olid luhtunud justnimelt seetõttu, et pakkumused olid ülejõukäivalt kallid. Kui Vaidlustaja väidab end teadvat, et Riigihanke alusdokumendis esitatud andmed jõepõhja sügavuse kohta on valed nagu Vaidlustaja 20.04 menetlusdokumendi p 24 väidab, siis pidanuks Vaidlustaja need hanketingimused vaidlustama. Vaidlustaja seda teinud ei ole. Vaidlustaja ei ole ka kogu dialoogi vältel avaldanud, et Hankija esitatud andmed jõepõhja sügavuse kohta on valed. Ka ei ole Vaidlustaja isegi elementaarsel tasemel oma väiteid tõendanud, sest tõendiväärtust ei saa omada 20.04 menetlusdokumendi lisana 4 vormistatud Vaidlustaja kui ühispakkujate konsortsiumi kuuluv ühispakkuja ja ühtlasi kaas-vaidlustaja KMG Infra oma kinnitusega. 20.04 on Vaidlustaja veel esitanud väljavõtte teabevahetusest kolmanda koha saanud pakkuja GRK Infra-ga. Vaidlustaja viide on asjassepuutumatu ega saa kuidagi olla seostatav Vaidlustaja õiguste kaitsega. Käesolev vaidlus on Kolmanda isiku pakkumuse vastavuses ja edukaks tunnistamises, mitte mõne teise, vaidlustajaks mitte oleva pakkuja pahameeles. V Kolmanda isiku pakutud hankelepingu täitmise tähtaeg on reaalne Esmalt juhib Hankija tähelepanu, et Vaidlustaja viitab 20.04 menetlusdokumendis läbivalt ebaõigesti sellele, et Hankija on vastuses vaidlustusele esitanud kolmanda isiku ajagraafiku – nii see ei ole. Vaidlustaja peab ilmselt silmas Hankija vastuse lisa 8, mis on aga pealkirjastatud „Hankija hinnang 22-kuulise täitmistähtaja realistlikkusele”. Seega t egemist on Hankija kaalutlustega , millele tuginevalt pidas Hankija realistlikuks Kolmanda isiku pakutud hankelepingu täitmise tähtaega 22 kuud. Hankija on oma selgitused hankelepingu täitmise tähtaja realistlikkuse kohta juba esitanud Hankija vastuses vaidlustusele p 20-22 ja jääb selle juurde. Samuti tuleb toonitada, et Hankija kaalutluste õiguspärasust tuleb hinnata Hankija otsuse tegemise ajal teadaolevaid asjaolusid arvestades, mitte lähtudes teoreetilistest stsenaariumitest selle kohta, kas ja kui palju hankelepingu sõlmimine võimalike vaidluste tõttu viibida võib. Vaidlusalune Hankija otsus on tehtud märtsis 2023 lähtudes eeldusest, et hankelepingu sõlmimine on võimalik seadusest tuleneva kohustusliku ooteaja möödumisel. Vaidlustaja on 20.04 menetlusdokumendi p 25.3 etteheidete osas märgib Hankija, et sulundseinte eemaldamine on realistlik teha augustis 2024, sest kõik tööd silla avaehitusel on selleks ajaks teostatud, nende tööde teostamine tehakse paralleelselt muude töödega ning kõnealuste tööde mahud on väiksed, mistõttu ei ole need tööd eraldi esile toodud Hankija kaalutlustes Hankija vastus vaidlustusele lisas 8. Puutuvalt Vaidlustaja poolt 20.04 menetlusdokumendi p 25.4 etteheidetega viitab Hankija, et keskkonnamõju eelhindamine võtab Hankija kogemuse kohaselt aega keskmiselt 4 nädalat ning arvestades seda, et varasemalt on lahendusega „Luik“ seoses keskkonnamõju eelhindamist korduvalt juba tehtud ja seetõttu asukohta juba põhjalikult uuritud, siis võib pigem eeldada, et keskkonnamõju eelhindamisele kuluv aeg on isegi lühem. Eelnevalt on Hankija avaldanud, et olemasolevate andmete pinnalt pole mingit põhjust arvata, et keskkonnamõju eelhindamise tulemusena tekib vajadus läbi viia täieulatuslik keskkonnamõju hindamise menetlus. Projektide ekspertiisile kuluva aja arvestas Hankija projekteerimise ajajoone sisse ega ole pidanud vajalikuks eraldi ekspertiisi ajakulu välja tuua. Kalade rändega seoses ei saa graafik põhimõtteliselt edasi nihkuda 4-5 kuud nagu Vaidlustaja väidab, vaid maksimaalselt 3 kuud kuivõrd kalade rändeperioodi on 3 kuud. VI Vastuväide Vaidlustaja õigusabikuludele Nähtuvalt Vaidlustaja 20.04.2023 menetluskulude nimekirjast on Vaidlustaja õigusabikulud 7998,75 eurot ilma käibemaksuta ehk ca 43% suuremad võrreldes Hankija poolt taotletud õigusabikulude suurusega, arvestades käesolevas menetlusdokumendis taotletud 5 776 euro (ilma käibemaksuta) väljamõistmist. Vaidlustaja esindaja töömahtu vaidlustusmenetluses ei saanud olla sedavõrd palju suurem võrreldes Hankijaga, mistõttu on Vaidlustaja õigusabikulud ülepaisutatud. V II Hankija taotlus täiendavate õigusabikulud e väljamõistmiseks Hankija on eelnevas menetluses esitanud taotluse õigusabikulude väljamõistmiseks summas 3696 EUR (ilma käibemaksuta) , mis vastas 23,1 töötunnile tulenevalt vaidlustusele vastamisest ja hankija vastuse lisade komplekteerimisest. Seoses Vaidlustaja poolt 20.04.2023 esitatud menetlusdokumentide analüüsi ja käesoleva Hankija menetlusdokumendi koostamisega taotleb Hankija täiendava õigusabikulu väljamõistmist 1 3 töötunni ulatuses lähtudes advokaadi töötunni hinnast 160 EUR (ilma käibemaksuta) järgmiselt: 20.04.2023 – Vaidlustaja 20.04.2023 menetlusdokumentide analüüs, suhtlus kliendiga ja Hankija vastuväidete koostamine 4 h 2 1 .04.2023 - Vaidlustaja 20.04.2023 menetlusdokumentide analüüs, suhtlus kliendiga ja Hankija vastuväidete koostamine 8 h 22.04.2023 – hankija vastuväidete projekti täiendamine 1h Eelnevat arvestades taotleb Hankija seega täiendavalt õigusabikulude väljamõistmist 2080 euro ulatuses ilma käibemaksuta. Kokku taotleb Hankija õigusabikulude väljamõistmist 3 6 ,1 töötunni ulatuses tunnihinnaga 160 EUR (ilma käibemaksuta) kokku summas 5 776 eurot (ilma käibemaksuta) . Kinnitan, et kõik menetluskulud on kantud seoses käesoleva vaidlustusasjaga ning vaidlustusasja keerukust ning mahukust arvestades on tegemist põhjendatud kuludega. Juhindudes eeltoodust palun: Jätta vaidlustus rahuldamata; jätta rahuldamata Vaidlustaja taotlused ärisaladust sisaldavate andmete avaldamiseks ja eksperdi kaasamiseks mõista Vaidlustajalt välja Hankija menetluskulud summas 5 776 eurot (ilma käibemaksuta) , Vaidlustaja menetluskulud jätta tema enda kanda. Lugupidamisega Kristina Laarmaa Vandeadvokaat Pärnu Linnavalitsuse volitatud esindaja
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel