Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 21.04.2023 16:19
Adressaat: <"RAM Info">
Teema: 6-1/1/22-8 Teade eskiislahenduse avalikust arutelust
Manused: Teade eskiislahenduse avalikust arutelust.asice; 3.Aida tn 6_dp_olemasolev.pdf;
4.Aida tn 6_dp_põhijoonis.pdf; 6. Aida tn 6_dp_seletuskiri.pdf
Ruumi Grupp OÜ
Mäe 24, 51008 Tartu
Reg. nr 12042771
Töö nr: DP- 04/04-2022
Aida tn 6 kinnistu detailplaneering
Asukoht:
Lääne maakond, Haapsalu linn, Haapsalu linn
Huvitatud isik:
Myland OÜ
Planeerija:
Triin Kask
Tartu 2023
Aida tn 6 kinnistu detailplaneering
SISUKORD
A SELETUSKIRI_________________________________________________________ 3
1. Planeeringu koostamise alused ___________________________________________ 3
2. Detailplaneeringu eesmärk ja andmed planeeringuala kohta __________________ 3
3. Varem koostatud arvestamisele kuuluvad planeeringud ja dokumendid _________ 3
4. Planeeritava maa-ala lähiümbruse ning ehituslike ja funktsionaalsete seoste
analüüs___________________________________________________________________ 4
4.1 Vastavus üldplaneeringule _____________________________________________________ 4
4.2 Kontaktvööndi ehituslikud ja funktsionaalsed seosed ______________________________ 6
4.3 Planeeringu kaalutlused ja põhjendused _________________________________________ 7
5. Olemasoleva olukorra iseloomustus ________________________________________ 7
6. Planeeritava maa-ala jaotamine maakasutuse juhtotstarbe järgi _______________ 8
7. Kruntide ehitusõigus _____________________________________________________ 8
8. Arhitektuuri- ja kujunduslikud nõuded ehitistele ______________________________ 8
9. Teede maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus ________________________________ 9
10. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted __________________________________ 10
11. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad ____________________________________ 10
11.1 Veevarustus _______________________________________________________________ 11
11.2 Kanalisatsioon ja sademevesi ________________________________________________ 11
11.3 Tuletõrjeveevarustus________________________________________________________ 13
11.4 Välisvalgustus ja elektrivarustus ______________________________________________ 13
11.5 Soojavarustus _____________________________________________________________ 14
11.6 Sidevarustus_______________________________________________________________ 14
12. Ehitistevahelised kujad ja tuleohutusnõuded ______________________________ 15
13. Servituutide vajaduse määramine _______________________________________ 16
14. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused ______________________ 16
15. Keskkonnamõjude analüüsimine ja keskkonnakaitselisi tingimusi tagavate
nõuete seadmine _________________________________________________________ 16
16. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja ___________ 18
17. Planeeringu elluviimine _________________________________________________ 18
B KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE _______________________ 20
C DETAILPLANEERINGU JOONISED ____________________________________ 21
2
Aida tn 6 kinnistu detailplaneering
A SELETUSKIRI
1. Planeeringu koostamise alused
Detailplaneeringu koostamise aluseks on Haapsalu Linnavalitsuse 28. septembri 2022
korraldus nr 937 „Detailplaneeringu algatamine (Aida tn 6, Haapsalu linn, Haapsalu linn)“.
Detailplaneeringu koostamise alusplaaniks on 10.02.2022 mõõdistatud geodeetiline
alusplaan täpsusastmega 1:500. Koostaja OÜ Aakermaa (litsents nr. 740 MA, MTR nr
EG10175835-0001), töö nr 3980. Koordinaadid Lambert-EST 97 süsteemis. Kõrgused
EH2000 süsteemis.
2. Detailplaneeringu eesmärk ja andmed planeeringuala kohta
Planeeringuala suurus on 2787 m². Planeeritav maa-ala asub Haapsalu linnas, üksikelamute
ja tootmishoonete vahelisel alal ning on hoonestamata. Planeeringuala hõlmab eraomandis
olevat Aida tn 6 kinnistut (registriosa number 13282850). Kinnistu katastritunnus on
18401:001:0079 ja sihtotstarve 100% elamumaa.
Detailplaneeringu eesmärgiks on kinnistu jagamine kaheks elamumaa krundiks ning anda
ehitusõigus ridaelamute püstitamiseks. Planeeritavatele kruntidele määratakse ehitusõigus,
arhitektuursed hoonestustingimused, kruntide teenindamiseks vajalike tehnovõrkude
põhimõttelised asukohad, lahendatakse haljastuse- ja heakorrapõhimõtted ning liiklus- ja
parkimiskorraldus.
Koostatav detailplaneering on kooskõlas nii kehtiva, kui ka koostatava Haapsalu linna
üldplaneeringuga ning ei muuda üldplaneeringus määratud maakasutuse juhtotstarvet.
Detailplaneeringu kontekstis ei ole ette näha planeeringuga kaasnevaid negatiivseid
keskkonnamõjusid ning võimalike täiendavate uuringute teostamise vajadus puudub.
3. Varem koostatud arvestamisele kuuluvad planeeringud ja
dokumendid
Haapsalu linna üldplaneering (kehtestatud Haapsalu Linnavolikogu 24.11.2006
otsusega nr 84);
Aida 2, 3, 5, 7, 9, 11 ja Oja 1, 2, 6a detailplaneering (kehtestatud Haapsalu
Linnavalitsuse 14.12.2005 korraldusega nr 723, osaliselt kehtiv);
Oja tn 6, 6a, Aida tn 9 kruntide ja lähiala detailplaneering (kehtestatud 24.09.2010);
3
Aida tn 6 kinnistu detailplaneering
Planeerimisseadus ja selle rakendusaktid (jõustunud 01.07.2015);
Ehitusseadustik (jõustunud 01.07.2015);
Muud standardid, määrused ja seadused.
4. Planeeritava maa-ala lähiümbruse ning ehituslike ja
funktsionaalsete seoste analüüs
4.1 Vastavus üldplaneeringule
Planeeringuala asub Haapsalu linna lõunapoolses küljes. Kehtiva üldplaneeringu kohaselt
jääb planeeritav katastriüksus tähistusele „EV“ ehk olemasolev pere-, ridaelamute ka kuni
kahekorruseliste korterelamute maa (vt skeem 1). Planeeringuala lähiümbruse olulisematks
maakasutuse juhtotstarveteks ongi kas EV või B (kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete
maa). Planeeringu ehitusõiguse ja arhitektuurinõuete seadmisel lähtutakse üldplaneeringu
tingimustest, kontaktvööndi hoonestusest ja miljööst. Kahe uue kuni nelja boksiga ridaelamu
krundi moodustamine on üldplaneeringuga kooskõlas.
4
Aida tn 6 kinnistu detailplaneering
Skeem 1. Väljavõte kehtivast Haapsalu linna üldplaneeringust. Punase pidevjoonega on tähisatud
planeeritav ala.
5
Aida tn 6 kinnistu detailplaneering
4.2 Kontaktvööndi ehituslikud ja funktsionaalsed seosed
Aida tn äärsete olemasolevate üksikelamute arhitektuur on lihtne: põhihoonete
katusetüübiks on viilkatus, mille katteks on valdavalt hallides toonides plekk või eterniit.
Abihoonetel on kohati ka laugem kaldkatus või lamekatus. Hooned paiknevad tee suhtes risti
või paralleelselt, katusekallete langemine on samuti teega risti või paralleelselt. Seinade
välisviimistluses on puitlaudis, kivi, krohv või tellis. Põhihooned paiknevad teekatte servast
valdavalt ca 10 m kaugusel, aga näiteks naaberkrundil Aida tn 4 paikneb hoone teest vähem
kui 2 m kaugusel. Piiretena kasutatakse puitaedu, võrkaedu või hekke.
Aia tänavaga paralleelse Pargi tänava ääres paiknevate lamekatusega korterelamute
välisviimistluseks on krohv või betoon kombineerituna puitlaudisega. Pargi tn ääres on ka
enamik üksikelamuid kas lauge kaldkatuse või lamekatusega.
Planeeritav ala piirneb lääne ja lõuna poolsetest külgedest avaliku tee Aida tänavaga, mis
jaotub kahele katastriüksusele: Aida tänava lõik 1 (18301:018:0042) ja Aida tänava lõik 2
(18301:018:0028) (vt joonis 3). Aida tänava kaudu on võimalik ette näha juurdepääsud
uutele kruntidele.
Ülejäänud planeeringuala piirinaabrid on elamumaa sihtotstarbega hoonestatud krundid.
Planeeringuala piirinaabrite andmed on esitatud tabelis 1.
Tabel 1. Planeeringuala piirinaabrid
Tunnus Katastriüksuse sihtotstarve Pindala
Aida tänava lõik 1 Transpordimaa 100% 5174 m²
(18301:018:0042)
Pargi tn 14 (18301:018:0670) Elamumaa 100% 1186 m²
Pargi tn 16 (18301:018:0320) Elamumaa 100% 616 m²
Pargi tn 22 (18301:018:0410) Elamumaa 100% 1068 m²
Aida tn 4 (18301:018:0041) Elamumaa 100% 1068 m²
Lähimad haridusasutused ja lasteaed asuvad Haapsalu kesklinnas planeeringualast ca 800
m kaugusel. Läheduses asuvas äripiirkonnas paiknevad näiteks autoremonditöökojad,
autopoed, kasutatud kaupade pood. Piirkonnas toimib ühistranspordi liiklus: lähim
bussipeatus ’Pargi’ paikneb ca 250 m kaugusel planeeringualast lõuna suunas Männiku ja
Aida tee ristmikust lääne suunas (joonis 2).
Oja tn 2//4 kinnistul paiknevas külmhoones ja laohoones toimub pigem tööstuliku
iseloomuga tegevus, millega kaasneb kohati ka muutliku iseloomuga müra, mis võib levida
planeeritavale alale. Samas 24.09.2010 kehtestatud Oja tn 6, 6a, Aida tn 9 kruntide ja
lähiala detailplaneeringuga ei muudetud üldplaneeringuga määratud Oja tn 2/4 maakasutuse
6
Aida tn 6 kinnistu detailplaneering
juhtotstarvet vaid ainuüksi liikluskorraldust. Kinnistu jäi endiselt ärimaa otstarbega kinnistuks
ja peaks selles osas vastama üldplaneeringus seatud piirangule ehk olema kaubandus-
teenindus- ja büroohoonetega krunt, millel olemasolevat elamuala negatiivselt mõjutavat
müra ei kaasne. 28.04.2010 korraldusega nr 267 on jäetud strateegiline keskkonnamõju
hindamine algatamata kuna muuhulgas müra pidi ka meetmeid rakendamata esinema
minimaalsel määral, kui rakendatakse meetmeid. Meetmeid, mille rakendamine pidi müra
ära hoidma, selles korralduses välja ei toodud.
4.3 Planeeringu kaalutlused ja põhjendused
Elamute ehitamine Aida tn 6 kinnistule, mis nii kehtivas kui ka koostatavas üldplaneeringus
on määratud elamumaa sihtotstarbega maaks, on otstarbekas, sest Aida tänava idapoolne
serv on juba varasemalt väikeelamutega hoonestatud.
Planeeritavate elamukruntide ehitusõiguse ja arhitektuursete lahenduste määramise aluseks
on Aida tn ääres olevate elamukruntide olemasolev hoonestus ja miljöö. Sellest tulenevalt on
planeeritav lahendus piirkonda sobituv ja kooskõlas ümbritseva keskkonnaga. Planeeritava
tegevusega väheneb piirkonnas roheala ulatus, aga planeeringuga seatakse kõrghaljastuse
maksimaalne säilitamise kohustus.
Ala väljaarendamine loob tingimused piirkonna kiiremaks majanduslikuks arenguks.
Maksujõulise elanikkonna kasvuga suureneb nõudlus mitmete teenuste osas ja seega
luuakse eeldused uute teenuste pakkumiseks. Arendusel on alale sotsiaalmajanduslikult
pigem positiivne mõju, kuna planeeringuga kavandatavad hooned rikastavad linna
elamufondi ning toovad Haapsalusse juurde ridaelamu tüpoloogiaga elukohti, mida linnas
praegu napib. Uued ridaelamud aitavad leevendada kõrval paiknevalt tootmisalalt tulevaid
häiringuid ka olemasolevatel elamukruntidel.
5. Olemasoleva olukorra iseloomustus
Planeeringuala asukoht on näidatud situatsiooniskeemil (joonis 1) ja olemasolev olukord on
kajastatud olemasoleva olukorra joonisel (joonis 3).
Planeeringuala on hoonestamata, juurdepääs/konkreetne mahasõit sõidukiga puudub.
Katastriüksus on üle kogu pinna kaetud kõrghaljastuse ja põõsastega. Elamumaa
sihtotstarbega katastriüksuse üldpind on 2787 m², aga kõlvikuliselt kogu ulatuses metsamaa.
Puuliikidest moodustavad kõige elujõulisema ja väärtuslikuma kõrghaljastuse harilikud
männid.
Planeeringuala on suhteliselt ühtlase reljeefiga, maapinna absoluutkõrgused jäävad
7
Aida tn 6 kinnistu detailplaneering
vahemikku 3,52-3,92 m. Olulisemad väikevormid või platsid puuduvad.
Planeeringualale ulatuvad järgmised kitsendused:
Elektriõhuliin alla 1 kV, tunnus: FID627164, kaasneb kaitsevöönd 2 m kummalgi pool
õhuliini telge;
Elektrimaakaabelliin, tunnus KKL222687089, kaasneb kaitsevöönd 1 m kummalgi
pool liini telge.
6. Planeeritava maa-ala jaotamine maakasutuse juhtotstarbe järgi
Planeeringuga jagatakse olemasolev elamumaa sihtotstarbega katastriüksus 2 elamumaa
krundiks.
Detailplaneeringuga on määratud moodustatavate kruntide hoonestusalad, mille piires võib
rajada ehitusõigusega määratud hooneid. Väljapoole hoonestusala on mis tahes hoonete
püstitamine keelatud.
Hoonestusala kavandamisel on lähtutud kehtivatest kujadest, krundipiiridest, tehnovõrkude
kaitsevööndistest ja väärtusliku kõrghaljastuse paiknemisest. Planeeritavate kruntide piirid,
pindalad, otstarbed ja hoonestusalade piiritlemine ning sidumine kruntide piiridega on
toodud põhijoonisel (joonis 4).
7. Kruntide ehitusõigus
Kruntide ehitusõiguse koondtabel on esitatud põhijoonisel (joonis 4). Ehitusõigusega on
määratud krundi kasutamise sihtotstarve, hoonete suurim lubatud ehitisealune pind, hoonete
suurim lubatud arv ning hoonete lubatud maksimaalne kõrgus.
Lisaks ehitusõigusega määratud hoonetele võib kruntidele rajada alla 20 m² ehitisealuse
pinnaga hooneid, mille jaoks pole vaja ehitusluba (nt mängumajad, kasvuhoone, kuur vms).
Põhijoonisel (joonis 4) on näidatud ka hoonete illustreeriv paiknemine. Nii krundisiseste
teede, parklate kui hoonete tegelikke asukohti, suurusi ja kuju ning bokside lõplik arv
täpsustatakse projekteerimise faasis (nt joonisel on näidatud ühele krundile 4 boksi ja teisele
3 boksi, teglikult on lubatud mõlemale krundile kuni 4 boksi).
8. Arhitektuuri- ja kujunduslikud nõuded ehitistele
Planeeringuga on määratud ehitistele põhilised arhitektuurinõuded. Arhitektuurinõuete
seadmisel on lähtutud kontaktvööndi keskkonnast ja üldplaneeringust. Põhilised
8
Aida tn 6 kinnistu detailplaneering
arhitektuurinõuded on esitatud põhijoonisel tabelina (joonis 4).
Arhitektuur peab olema planeeritavasse ruumi sobiv, piirkonnale iseloomulikke
arhitektuurseid lahendusi tagav, heatasemeline ja keskkonda rikastav. Hooned tuleb
projekteerida ja ehitada hea ehitustava ja üldtunnustatud linnaehituslike põhimõtete järgi.
Maksimaalne lubatud korruselisus on 2 (abihoonel 1). Põhihoone lubatud katusetüüp on
viilkatus, kaldkatus või lamekatus, mille kalle tohib olla 0-45º. Katuse kalle ja katte materjal
peab kõikidel detailplaneeringu alale jäävatel hoonetel olema sama. Hoonete paiknemine
peab olema teede suhtes risti või paralleelselt.
Hoonete projekteerimisel on soovitatav kasutada välisviimistluse materjalina puitu.
Välisviimistluse võib lahendada ka materjale kombineerides (puit, kivi, tellis, krohv, klaas).
Kasutada pole lubatud linnakeskkonda sobimatu vooderdamata palk. Rajatavad hooned,
piirdeaed ja teised rajatised peavad olema visuaalselt terviklikud ja sobituma põhihoone
arhitektuuriga.
Kuna planeeritav ala paikneb muutlike müratasemetega äripiirkonna lähedal, tuleb ehituslike
meetmetega tagada, et hoonete siseruumid oleksid müra eest kaitstud. Hoonestusalad on
planeeritud nii, et ridaelamud ise oleks võimalik ehitada selliselt, et need blokeerivad muidu
sisehoovi jõudva müra.
Tingimused piirdeaedadele:
Tee äärest nähtavad piirded peavad olema esinduslikud ja hoonega hästi kokku
sobituma;
Sobilikud aiad vastavalt olemasolevate kruntide piirete lahendusele on võrkaiad ja
puitlippaiad, mida võib kombineerida hekkide ja kivipostidega. Väravad võivad olla ka
metallist.
Osaliselt läbipaistev piire võib olla kuni 1,5 m kõrgune, läbipaistmatu võib olla kuni
1,4 m kõrgune.
9. Teede maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus
Planeeringuala piirneb kahest küljest avaliku tee Aida tänavaga, mille kaudu on planeeritud
mõlema krundi igale ridaelamuboksile eraldi juurdepääs (juurdepääsude arv sõltub lõplikust
hoone projektist ja bokside arvust, st mõlemal krundil on maksimaalne võimalik
juurdepääsude arv kuni 4).
Põhijoonisel (joonis 4) on toodud juurdepääsude ligikaudsed asukohad planeeritud
kruntidele ning põhimõttelised juurdepääsuteede lahendused. Tee ja parkimiskohtade lõpliku
asukoha määramisel võiks arvestada, et puude raiumise vajadus oleks minimaalne. Igale
9
Aida tn 6 kinnistu detailplaneering
ridaelamuboksile on ette nähtud eraldi juurdepääs otse tänavalt, ristumisel olemasoleva
teega on lubatud pöörded mõlemas suunas.
Parkimine lahendatakse krundisiseselt vastavalt Eesti Standardile “Linnatänavad“ EVS
843:2016. Planeeritud parkimiskohtade arv: igal ridaelamuboksil 2 kohta. Parklate täpsed
asukohad, suurus ja kuju lahendatakse edaspidise projektiga, põhijoonisel on kujutatud idee,
et parkimine jääks tänavapoolsele küljele, et takistada täiendava müra jõudmist sisehoovi.
10. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted
Käesolev detailplaneering seab kohustuseks säilitada võimalikult palju kõrghaljastust. Puude
kaitseks ehitus- ja kaevetööde ajal tuleb rakendada kõiki võimalikke meetmeid (tüve kaitse,
kaevetööd suuremate juurte piirkonnas teostada käsitsi jne).
Hoonestusalas paiknevad puud, mida ei ole võimalik ehituse käigus tekkivatest kahjustustest
säästa (samuti puud, mis kujutavad ohtu hoonele või takistavad ehitusõiguse realiseerimist),
määrata likvideerimisele ehitusprojekti raames. Hoonestusalas lõpliku hoonete askoha
määramisel lähtuda olemasoleva kõrghaljastuse paiknemisest. Näiteks võiks säilitada
võimalikult palju pikaaelisi puid (männid). Heakorra tagamisel tuleb järgida Haapsalu linnas
kehtivat heakorra eeskirja. Krundi kogupinnast vähemalt 20% peab jääma haljastusele.
Jäätmekäitlus lahendada vastavalt kehtivatele normatiividele ning seadusandlusele.
Jäätmed tuleb koguda vastavatesse prügikonteineritesse. Rakendada tuleb jäätmete
sorteerimist. Prügikonteinerite asukohad lahendatakse projekteerimise käigus.
Planeeritaval alal on ette nähtud ainult lokaalne vertikaalplaneerimine (rajatavate hoonete,
ehitiste või tehnorajatiste lähiümbruses). Vertikaalplaneerimisel on oluline juhtida
sademeveed hoonest eemale ning immutada oma krundi piires haljasalale. Välistada tuleb
vee valgumine naaberkinnistutele. Elamukruntide vertikaalplaneerimine täpsustatakse
hoonete ehitusprojektide koostamise käigus.
11. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad
Planeeritaval maa-alal puuduvad liitumised tehnovõrkudega. Planeeringuga esitatakse
tehnovõrkude põhimõtteline lahendus, mida täpsustatakse edasise projekteerimise käigus.
Olemasolevate trassidega ühendamise orienteeruvad kohad on esitatud joonisel 2
möötkavas 1:2000, planeeritud liitumispunktid on esitatud joonisel 4 möötkavas 1:500.
10
Aida tn 6 kinnistu detailplaneering
11.1 Veevarustus
Planeeritavate kinnistute/hoonete veega varustamiseks tuleb ette näha uus veevarustuse
ühendustorustik alates olemasolevast ühisveevärgi peatorustikust. Haapsalu Veevärk on
25.10.2022 väljastanud tehnilised tingimused nr 4.-2/132, mille kohaselt tuleb planeerida
veetorustik PEH 110 Pn 10 sõlmest S-1 (vt skeem 2), peatorustik tänavamaal,
ühendustorustik(ud) spindlipikendustega maakraanidega kinnistute piiril. Veetorustike
projekteerimiseks tuleb taotleda täiendavad projekteerimistingimused Haapsalu Veevärk AS-
ilt.
11.2 Kanalisatsioon ja sademevesi
Planeeritud kruntide/hoonete reovee ärajuhtimiseks tuleb ette näha uus
reoveekanalisatsioonitorustik alates planeeritavast krundist/hoonest kuni isevoolse
ühiskanalisatsioonitorustikuni. Haapsalu Veevärk on 25.10.2022 väljastanud tehnilised
tingimused nr 4.-2/132, mis kehtivad 1 aasta ja mille kohaselt:
Planeerida kinnistute kanaliseerimine olemasolevasse Aida tn tänavatorustikku
vaatluskaevu KK-1 (vt skeem 2), kõrgusmärgid 3.38/1.95 Balti süsteemis.
Näha ette tänavatorustik PVC T8, vaatluskaevudeks survevalupõhjaga plastkaevud
Wavin / Uponor / Pipelife Dn min 400 teleskoopsete päistega 20T.
Planeerida kinnistute piirile kontrollkolmikud teleskoopsete päistega 20T.
Kanalisatsioonitorustike projekteerimiseks taotleda täiendavad
projekteerimistingimused Haapsalu Veevärk AS-ilt.
Sademevesi on planeeritud immutada kruntide piires. Keelatud on sademevee juhtimine
naaberkruntide suunas või teedele. Keelatud on sademevee juhtimine kanalisatsioonitorustikku.
Elamukruntide vertikaalplaneering peab olema lahendatud selliselt, et kalded on hoonetest
eemale.
11
Aida tn 6 kinnistu detailplaneering
Skeem 2. Täiendatud väljavõte Haapsalu Veevärk AS geoinfosüsteemist. Vee ja kanalistatsiooni
trasside ja liitumiskohtade asukohad.
12
Aida tn 6 kinnistu detailplaneering
11.3 Tuletõrjeveevarustus
Igal ehitisel peab olema tulekahju kustutamiseks vajalik tuletõrje veevarustus, mis rajatakse
tuleohutuse seaduse kohaselt. Tuletõrje veevarustus projekteeritakse ja ehitatakse nii, et
tulekahju korral on tagatud kustutusvee kättesaadavus, on arvestatud vahemaaga ehitise ja
hüdrandi ning ehitise ja muu veevõtukoha vahel, on arvesse võetud vajaminevat vooluhulka
ja kustutusaega. Nimetatud parameetrid on sätestatud asjakohases standardis EVS 812-
6:2012 „Ehitise tuleohutus Osa 6: Tuletõrje veevarustus“. Tuletõrje veevõtukoha
maksimaalne kaugus kuni kahekorruselise elamupiirkonna eluhooneni võib olla kuni 200 m
mööda teed ning veevõtukohas peab olema tagatud veekogus vähemalt 30 m³ (siseministri
01.03.2021 jõustunud määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise,
korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“). Ehitise
tuleohutusest lähtuvalt on planeeritud eluhooned I kasutusviisiga hooned, mis tähendab, et
ühe tulekahju normvooluhulgaks on arvestatud kuni 10 l/s ning arvestuslikuks tulekahju
kestvuseks 3 tundi.
Käesoleval hetkel on lähim tuletõrjehürdant (hüdrandi nr 367, VID 4423) planeeringualast
70 m kaugusel (vt joonis 2), seega uut tuletõrjeveevõtukohta ei planeerita.
11.4 Välisvalgustus ja elektrivarustus
Käesoleval hetkel on tänavavalgustus välja ehitatud Aida tn ääres kuni Oja tn 2//4 kinnistu
piirini, planeeringualaga külgneval lõigul tänavavalgustus puudub ja pole ka käesoleva
detailplaneeringuga ette nähtud. Krundisisene välivalgustus lahendatakse hooneprojekti
mahus.
Elektrivõrgu lahendamiseks on Imatra Elekter AS 11.11.2022 väljastanud
ELEKTRIVARUSTUSE TEHNILISED TINGIMUSED NR. TT-14620L, mis kehtivad 1 aasta.
Nõuded: SUITSU:(Haapsalu) alajaamast (vt joonis 2) näha ette uuele objektile toiteliin 0,4
kV maakaabelliinina. Objekti elektrivarustuseks planeerida Aida tänava lõik 1 poole kinnistu
piirile kahe planeeritava krundi piirile 0,4 kV 2-kohaline liitumiskilp. Liitumiskilp peab olema
alati vabalt teenindatav. Elektritoide liitumiskilbist objektini näha ette maakaabliga.
Imatra Elekter AS tehnorajatiste maakasutusõigus tagada servituudialana.
Detailplaneerimise projektiga määrata ka väljaspool detailplaneerimise ala kulgevate
kaablite trasside servituudi alad. Kõikide planeeritavate tänavate äärde näha ette
perspektiivsete 10 ja 0,4 kV maakaablite koridor. Elektrikaablite planeerimine piki sõiduteed
ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud planeerida teisi kommunikatsioone elektrikaablite
kaitsetsoonidesse.
13
Aida tn 6 kinnistu detailplaneering
Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Imatra Elekter AS liitumistingimustele.
Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta
tuleb esitada Imatra Elekter AS-le kirjalik taotlus. Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul
elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda
liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Imatra Elekter AS poole. Liitumislepingu
sõlmimiseks tuleb Imatra Elekter AS-le esitada moodustatud kinnistute aadressid.
11.5 Soojavarustus
Planeeringuala ei kuulu kaugküttepiirkonda. Soojavarustus on planeeritud lahendada
lokaalküttena. Lubatud on kõik lokaalse kütmise viisid ja kütused, mille kasutamine on
keskkonnanormidega kooskõlas. Keelatud on keskkonda saastavate raskeõlide ja kivisöe
kasutamine.
11.6 Sidevarustus
Sidevarustuse lahendamiseks on Telia Eesti AS väljastanud telekommunikatsioonialased
tehnilised tingimused nr 37351869, mis kehtivad 1 aasta:
Telia Eesti AS (edaspidi nimetatud Telia) sideteenuste tarbimise võimaldamiseks on vaja
projekteerida ja rajada ühendus Telia sidevõrgu lõpp-punktist objekti/hoone sisevõrgu
ühendus(jaotus)kohani, sealhulgas:
Näha ette asukohad sideliinirajatistele. Planeerida sidekanalisatsiooni/multitorustiku
põhitrassi ehitus lähtuvana sidekaevust HPS-296 (vt skeem 3). Igale kinnistule/hoonele näha
ette individuaalsed sidekanalisatsiooni/mikrotorustiku sisendid planeeritavast põhitrassist.
Vastavalt vajadusele kasutada KKS tüüpi sidekaevusid. Sidetrassi nõutav sügavus pinnases
0,7m, teekatte all 1m. Planeeritavad sidekaevud ei tohi jääda planeeritava sõidutee alale.
Näha ette kõik meetmed ja tööd olemasolevate Telia Eesti liinirajatiste kaitseks, tagamaks
nende säilivus ehitustööde käigus. Tööprojekti koostamiseks taotleda täiendavad tehnilised
tingimused.
Tööde teostamine sidevõrgu kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult Telia järelevalvega.
Info järelevalve kohta telefoninumbril 505 1993. Telia Eesti AS ei võta väljastatud tehniliste
tingimustega sideehitiste väljaehitamise ega omandamise kohustust.
14
Aida tn 6 kinnistu detailplaneering
Skeem 3. Sideliini rajatiste ja kaevude asukohad. Koostatud 26.10.2022.
12. Ehitistevahelised kujad ja tuleohutusnõuded
Planeeritud hoonestusalale ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja
hoonetevaheliste kujadega, lähtudes siseministri määrusest nr 17 „Ehitisele esitatavad
tuleohutusnõuded“. Minimaalne hoonetevaheline kuja peab olema 8 m. Ühe krundi piires
võib lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi. Juhul, kui hoonetevahelise kuja laius on alla
8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega.
15
Aida tn 6 kinnistu detailplaneering
Ehitise tuleohutusest lähtuvalt on planeeritud eluhooned I kasutusviisiga hooned. Hoonete
minimaalne tulepüsivusklass on vastavalt hoone kasutusviisile, kõrgusele ja korruselisusele
määratud TP3. Ehitise täpne tulepüsivusklass määratakse edasise projekteerimise käigus.
13. Servituutide vajaduse määramine
Servituudid seatakse tehnovõrkudele ja rajatistele neid ümbritseva kaitsevööndi ulatuses
(tehnovõrgu valdaja kasuks). Seadmine toimub kehtestatud planeeringu alusel vastavalt
asjaõigusseadusele.
planeeritud elektrivarustuse madalpingekaablile ja elektikilbile kaitsevööndi (koridori
laiusega 1+1m) ulatuses võrguvaldaja kasuks;
olemasolevale elektrikaablile kaitsevööndi (koridori laiusega 1+1m) ulatuses
võrguvaldaja kasuks;
Isiklik kasutusõigus seatakse ühisveevärgi trassidele kaitsevööndi ulatuses (koridor
2+2m) ühisveevärgi valdaja kasuks;
14. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused
Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmisel on lähtutud standardist
„Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1 : Linnaplaneerimine.”
EVS 809-1:2002.
Piirkonna keskkonna turvalisuse tõstmiseks tuleks rakendada järgmisi meetmeid:
tuleb tagada hoonete vahel ja ümbruses hea nähtavus ja valgustatus;
eraautode parkimine vahetult elamu ees vähendab autodega seotud kuritegude riski;
ehitusmaterjalidest kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid ehitusmaterjale,
vastupidavate ukse- ja aknaraamide, lukkude jms kasutamine vähendab
sissemurdmiste riski;
tagada ala hea hooldus ja korrashoid;
valdusele sissepääsu piiramine;
eraalale piiratud juurdepääs võõrastele.
15. Keskkonnamõjude analüüsimine ja keskkonnakaitselisi
tingimusi tagavate nõuete seadmine
Detailplaneeringuga ei kavandata "Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seadus" § 6 lg 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise
16
Aida tn 6 kinnistu detailplaneering
keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustamist, sh
vee, pinnase, õhusaastatust, jäätmeteket, müra, vibratsiooni või valgus-, soojus-, kiirgus- ja
lõhnareostust. Detailplaneering ei mõjuta teiste strateegiliste planeerimisdokumentide sisu ja
koostamist.
Planeeritavate tegevuste realiseerimisel ei ole ette näha olulist keskkonnamõju, samuti ei
seata ohtu inimeste tervist, kultuuripärandit või vara. Planeeringualal ei ole ohtlike ainete
ladestuskohti ega teisi jääkreostust tekitavaid objekte.
Arvestades planeeritava tegevuse väikest mahtu, ei saa käsitleda kavandatavat tegevust
elamurajooni arendusena, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise
algatamise vajalikkust.
Mõju põhjaveele. Kruntide olmevesi ja kanalisatsioon lahendatakse ühisveevärgi baasil,
seega ei teki ohte põhjavee kvaliteedile ja on tagatud reovee nõuetekohane käitlemine.
Keelatud on ehitusjäätmete matmine või ladestamine mitteettenähtud kohta.
Mõju keskkonnale ja kaitstavatele üksikobjektidele. Nii ehitustegevuse kui ka hilisema
ekspluatatsiooni käigus ei ole eeldada häiringute levimist planeeringualalt välja. Lähimad
kaitstavad looduse üksikobjektid, elupaigatüübid, kaitsealuste liikide elupaigad jäävad
planeeringuga mõjutatavast alast välja.
Planeeritavad ridaelamud ei ole oma mahult ja iseloomult sellised, mis mõjuksid negatiivselt
ümbritsevale keskkonnale. Kõrghaljastust on lubatud likvideerida ainult otseselt hoonete,
rajatiste ja teede alla jäävalt alalt.
Mõju välisõhule, müra ja vibratsioon. Mõju õhukvaliteedile ehitustööde etapis on lokaalne,
ajutine ja väheintensiivne. Elamu kasutusperioodil on õhu saastamine seotud ahju
kütmisega, mille mõju ei saa lugeda oluliseks, sest keelatud on keskkonda saastavate
raskeõlide ja kivisöe kasutamine. Tolmuemissioonide vähendamiseks ehitustöödel tuleb
vähendada materjalide langemiskõrgust, katta ehitusmaterjalid veol ja ladustamisel,
vajadusel niisutada lenduvat materjali, perioodiliselt puhastada ehitusplatsi teid ja seadmeid
ning vältida ehitusmaterjalide laadimist tugeva tuulega.
Jäätmemajandus lahendatakse vastavalt kehtivatele normatiividele ja seadusandlusele.
Kavandatavast tegevusest tekkinud jäätmed tuleb liigiti koguda vastavalt Haapsalu linna
jäätmehoolduseeskirjale. Jäätmed tuleb koguda vastavatesse kinnistesse konteineritesse.
Olmejäätmed antakse üle jäätmeluba omavatele firmadele.
Ehitusaegse mürahäiringu vältimiseks tuleb vältida öiseid ehitustöid (v.a. hoonesisesed
ehitustööd, mis ei põhjusta müraemissiooni välisterritooriumile).
Ehitustegevuse käigus tuleb vältida vibratsiooni teket, mis ületaks piirnorme.
17
Aida tn 6 kinnistu detailplaneering
Ehitusprojektiga tuleb valida ehituskonstruktsioon ja -viis, mis tagaks vibrokiirenduse
väärtused, mis ei põhjusta ohtu ümbritsevatele hoonetele.
Planeeritud krundid tuleb kasutusperioodil hoida puhta ja korrastatuna, heakorra tagamisel
lähtuda Haapsalu linna heakorraeeskirjast. Soovitatav on varjata prügikonteinerid variseina
või haljastuse abil nii, et need jääks märkamatuks.
16. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude
hüvitaja
Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada,
et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks
naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Igakordne krundi
omanik peab tagama vastavate meetmetega ehitusseadustiku täitmise, mis nõuab, et ehitis
ei või ohustada selle kasutajate ega teiste inimeste elu, tervist või vara ega keskkonda.
Samuti tuleb vältida müra tekitamist ning vee või pinnase saastumist ning ehitisega
seonduva heitvee, suitsu ja tahkete või vedelate jäätmete puudulikku ärajuhtimist. Ehitamise
või ehitise kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb tekitaja poolt hüvitada koheselt.
17. Planeeringu elluviimine
Planeering rakendub vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja õigusaktidele. Käesolev
detailplaneering on kehtestamise järgselt aluseks planeeringualal teostatavatele ehituslikele
ja tehnilistele projektidele. Edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad vastama kehtivatele
projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale ning peavad olema kooskõlastatud ja
kontrollitud ehitusseadustikus sätestatule tuginedes.
Planeeritud ehitusõigus realiseeritakse krundi omaniku poolt. Krundisiseste
juurdepääsuteede ja parkimisalade ehitamise ja haljastuse rajamise kohustus on krundi
igakordesel omanikul. Tehnovõrgud rajatakse vastavalt huvitatud isiku ja võrguvaldaja
kokkulepetele ning servituudilepingud sõlmitakse võrguvaldajate ja krundiomanike
kokkulepetele tuginedes.
Planeeringu rakendamiseks sõlmib planeeringu korraldaja planeeringu koostamisest
huvitatud isikuga detailplaneeringu kehtestamise eelselt vastava lepingu. Planeeringu
elluviimine toimub vastavalt lepingule. Planeeringu elluviimisega ei kaasne Haapsalu linnale
kohustust haljastuse, juurdepääsuteede ja tehnorajatiste projekteerimiseks ja ehitamiseks
18
Aida tn 6 kinnistu detailplaneering
või eelnimetatud tööde finantseerimiseks. Planeeringuga kavandatud tehnovõrgud ja muu
teenindava taristu ehitab välja (või finantseerib) detailplaneeringu kehtestamisest huvitatud
isik halduslepingus sätestatud tingimustel ja ulatuses.
Detailplaneeringu elluviimise järjekord:
Planeeringujärgsete kruntide moodustamine;
Tehnovõrkude ja –rajatiste projekteerimine ja nendele ehituslubade taotlemine;
Ehituslubade väljastamine vallavalitsuse poolt tehnovõrkude ja -rajatiste ehitamiseks;
Uute planeeritud vee-, kanalisatsioonitrasside ja kaabelliinide ehitamise lõpetamine
(võrgu valdajate poolt kuni kruntide liitumispunktideni) ja vastavate kasutuslubade
väljastamine;
Kehtestatud detailplaneeringu tingimustel teede ja hoonete projekteerimine,
ehituslubade taotlemine ning ehitamine, vajadusel raielubade taotlemine;
Valmis ehitatud hooned saavad kasutusload pärast neid teenindavate tehnorajatiste
(vee-, kanalisatsiooni- elektrivarustus) kasutuslubade olemasolu;
Valmis ehitatud tehnovõrkude ja -rajatiste üleandmine võrguettevõtjatele.
19
Aida tn 6 kinnistu detailplaneering
B KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE
Detailplaneeringu koostamisel on tehtud koostööd riigiametite, tehnovõrkude valdajate ja
naaberkruntide omanikega. Kooskõlastuste ja koostöö kokkuvõte on toodud tabelis 2.
Tabel 2. Koostöö ja kooskõlastuste kokkuvõte
Kuupäev Asutuse või ettevõtte Kooskõlastuse number, Kooskõlastaja/koostaja
nimetus tingimused või seisukoht nimi
1.
2.
3.
20
Aida tn 6 kinnistu detailplaneering
C DETAILPLANEERINGU JOONISED
Joonis 1. Situatsiooniskeem......................................................................................M 1:16000
Joonis 2. Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed......................................................M 1:2000
Joonis 3. Olemasolev olukord....................................................................................M 1:500
Joonis 4. Põhijoonis...................................................................................................M 1:500
Joonis 5. Illustreeriv joonis............................................................................................ skeem
21
Planeeringuala piir
Olemasolev piirdeaed
Olemasolev tee
1. Planeeringuala suurus on
2. Detailplaneeringu jooniste juurde kuulub seletuskiri.
3. Detailplaneeringu koostamise aluseks on
.
Aida tn 6 kinnistu detailplaneering
Asukoht: Joonis:
Olemasolev olukord
MAASTIKUARHITEKTUUR
Tellija:
Allkiri: DP-04/04-2022
Planeerija: Formaat:
Reg. nr: 12042771
Triin Kask Allkiri: 1:500 A3
www.ruumi.ee Joonise nr:
[email protected]
tel: 56 609 144 3 22.03.2023
Krundi Krundi pindala Krundi kasutamise Hoonete suurim Suurim lubatud Hoonete suurim lubatud
nr otstarve lubatud arv
POS 1 1381
Ridaelamu maa (ER) 320 8,5/ abihooned 5
POS 2 1405 1 abihoone
Planeeringuala piir
Olemasolev kanalisatsioonitrass (orient.)
Olemasolev veetrass (orient.)
Olemasolev piirdeaed
Olemasolev tee
(trass+2kohaline liitumispunkt)
Elekter
Side
Planeeritud krundipiir Vesi
Planeeritud hoonetusala Kanalisatsioon
Planeeritud hoone (illustreeriv)
Planeeritud tee (illustreeriv)
Planeeritud parkimiskoht (illustreeriv)
1. Planeeringuala suurus on
2. Detailplaneeringu jooniste juurde kuulub seletuskiri.
3. Detailplaneeringu koostamise aluseks on
.
projektidega.Planeeritud trasside kogu ulatust vaata joonis 2.
Aida tn 6 kinnistu detailplaneering
Asukoht: Joonis:
MAASTIKUARHITEKTUUR
Tellija:
Allkiri: DP-04/04-2022
Planeerija: Formaat:
Reg. nr: 12042771
Triin Kask Allkiri: 1:500 A3
www.ruumi.ee Joonise nr:
[email protected]
tel: 56 609 144 4 22.03.2023
HAAPSALU LINNAVALITSUS
Rahandusministeerium Meie 21.04.2023 nr 6-1/1/22-8
[email protected]
Teade
Teatame planeerimisseaduse § 135 lg 6 alusel, et reedel, 19.05.2021, kell 15.00 toimub Haapsalu
Linnavalitsuse Aida tn 6 kinnistu detailplaneeringu eskiislahenduse avalik arutelu.
Planeeritava ala suurus on 2787 m2.
Detailplaneeringuga tehakse ettepanek jagada kinnistu kaheks elamumaa krundiks ning anda
ehitusõiguse kuni nelja korteriga ridaelamute püstitamiseks. Planeeritavatele kruntidele
määratakse ehitusõigus, arhitektuursed hoonestustingimused, kruntide teenindamiseks vajalike
tehnovõrkude põhimõttelised asukohad, lahendatakse haljastuse- ja heakorrapõhimõtted ning
liiklus- ja parkimiskorraldus.
Planeeringulahendus ei muuda Haapsalu linna üldplaneeringut.
Eskiislahendusega saab tutvuda 05. kuni 18. maini 2023 Haapsalu Linnavalitsuse fuajees ja linna
kodulehel www.haapsalu.ee.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Helen Rammu
Aselinnapea
Koostaja: Anu Ulm
[email protected] +3724725312
Posti 34 Tel 4725300
90504 HAAPSALU Faks 4725 310
Registrikood 75012802 e-post:
[email protected]
www.haapsalu.ee