dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Mittevaralise kahju hüvitise maksustamine

Rahandusministeerium · 27. aprill 2023
Viit
5-1/2238-2
Registreeritud
27. aprill 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Õiguskantsleri Kantselei
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
5 RIIGI MAKSU- JA TOLLIPOLIITIKA KAVANDAMINE JA ELLUVIIMINE
Sari
5-1 Kirjavahetus maksu- ja tollipoliitika ning riigilõivu osas (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
5-1/2023
Vastutaja
Elo Haugas (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finants- ja maksupoliitika valdkond, Maksu- ja tollipoliitika osakond)

Failid

  • 📎5-12238-2 27.04.2023 Väljaminev kiri.asice398 KB

Sisu (failidest)

Ülle Madise Teie 24.03.2023 nr 6- Õiguskantsleri Kantselei 1/230461/2301641 [email protected] Meie 27.04.2023 nr 5-1/2238-2 Mittevaralise kahju hüvitise maksustamine Austatud õiguskantsler Tänan, et juhtisite Rahandusministeeriumi tähelepanu praktikas tõusetunud probleemile seoses mittevaralise kahju hüvitise tulumaksuga maksustamisega. Tulumaksuseaduse § 12 lõike 3 kohaselt ei käsitata praegu füüsilise isiku tuluna tõesti üksnes sellist mittevaralise kahju hüvitist, mida maksab riik või kohaliku omavalitsuse üksus või mille on välja mõistnud kohus. Sellises sõnastuses kehtib nimetatud säte alates 2015. aasta 1. maist. Kuni selle ajani kehtinud redaktsioonis oli TuMS § 12 lõige 3 sõnastatud järgmiselt: „(3) Füüsilise isiku tulu ei ole teise isiku kasuks tehtud dokumentaalselt tõendatud kulu hüvitis ega otsese varalise kahju hüvitis, välja arvatud hüvitis, mida makstakse seoses ettevõtlusega. Käesolevat lõiget ei kohaldata hüvitistele, mille maksmisele on kehtestatud eraldi tingimused ja piirmäärad.“. Niisiis ei rääkinud TuMS § 12 lõige 3 varem üldse mitterahalise kahju hüvitisest. Praktikas käsitati selle sõnastuse alusel igasugust mittevaralise kahju hüvitist füüsilise isiku maksustatava tuluna, olenemata sellest, kes ja mis alusel seda maksis. 2015. aastal jõustunud seadusemuudatuse eesmärk oli vabastada tulumaksust ainult sellised mittevaralise kahju hüvitised, mida makstakse n-ö ametlikus korras, et vältida maksuvabastuse võimalikku kuritarvitamist. Pidades silmas, et mittevaralise kahju suurus ei ole objektiivselt mõõdetav, vaid hinnanguline (seega mõnel juhul võib seda olla ka kahju tekkimise fakt iseenesest), kaasneks mis tahes mittevaralise kahju hüvitise tulumaksust vabastamisega risk, et sellise hüvitise nime all võidakse vastastikusel kokkuleppel maksta välja mõnd muud liiki (maksustatavat) tulu. Möönan, et olukord, kus inimesel puudub motivatsioon nõustuda kohtuvälise kokkuleppega, kuna sellisel juhul oleks talle makstav mittevaralise kahju hüvitis tulumaksuga maksustatav, ei ole soovitatav ning selline moonutus tuleks kõrvaldada. Arvestades, et TuMS § 12 lõike 3 sõnastus on selge ja ühemõtteline, ei ole Rahandusministeeriumi hinnangul võimalik seda teha seaduse tõlgendamise teel, vaid vajalik on tulumaksuseaduse muutmine. Selleks tuleb analüüsida, milliseid mittevaralise kahju hüvitise maksmise juhtumeid sarnaselt Teie kirjas Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 välja toodule, kus hüvitise suurus määratakse kindlaks ja seda makstakse kriminaalmenetluse lõpetamisel prokuratuuri määruse alusel, õiguspraktikas veel esineb. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Võrklaev rahandusminister Elo Haugas 611 3230 [email protected] 2
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel