Ülle Madise Teie 24.03.2023 nr 6-
Õiguskantsleri Kantselei 1/230461/2301641
[email protected] Meie 27.04.2023 nr 5-1/2238-2
Mittevaralise kahju hüvitise
maksustamine
Austatud õiguskantsler
Tänan, et juhtisite Rahandusministeeriumi tähelepanu praktikas tõusetunud probleemile
seoses mittevaralise kahju hüvitise tulumaksuga maksustamisega.
Tulumaksuseaduse § 12 lõike 3 kohaselt ei käsitata praegu füüsilise isiku tuluna tõesti üksnes
sellist mittevaralise kahju hüvitist, mida maksab riik või kohaliku omavalitsuse üksus või
mille on välja mõistnud kohus.
Sellises sõnastuses kehtib nimetatud säte alates 2015. aasta 1. maist. Kuni selle ajani kehtinud
redaktsioonis oli TuMS § 12 lõige 3 sõnastatud järgmiselt:
„(3) Füüsilise isiku tulu ei ole teise isiku kasuks tehtud dokumentaalselt tõendatud kulu hüvitis
ega otsese varalise kahju hüvitis, välja arvatud hüvitis, mida makstakse seoses ettevõtlusega.
Käesolevat lõiget ei kohaldata hüvitistele, mille maksmisele on kehtestatud eraldi tingimused
ja piirmäärad.“.
Niisiis ei rääkinud TuMS § 12 lõige 3 varem üldse mitterahalise kahju hüvitisest. Praktikas
käsitati selle sõnastuse alusel igasugust mittevaralise kahju hüvitist füüsilise isiku
maksustatava tuluna, olenemata sellest, kes ja mis alusel seda maksis. 2015. aastal jõustunud
seadusemuudatuse eesmärk oli vabastada tulumaksust ainult sellised mittevaralise kahju
hüvitised, mida makstakse n-ö ametlikus korras, et vältida maksuvabastuse võimalikku
kuritarvitamist. Pidades silmas, et mittevaralise kahju suurus ei ole objektiivselt mõõdetav,
vaid hinnanguline (seega mõnel juhul võib seda olla ka kahju tekkimise fakt iseenesest),
kaasneks mis tahes mittevaralise kahju hüvitise tulumaksust vabastamisega risk, et sellise
hüvitise nime all võidakse vastastikusel kokkuleppel maksta välja mõnd muud liiki
(maksustatavat) tulu.
Möönan, et olukord, kus inimesel puudub motivatsioon nõustuda kohtuvälise kokkuleppega,
kuna sellisel juhul oleks talle makstav mittevaralise kahju hüvitis tulumaksuga maksustatav,
ei ole soovitatav ning selline moonutus tuleks kõrvaldada. Arvestades, et TuMS § 12 lõike 3
sõnastus on selge ja ühemõtteline, ei ole Rahandusministeeriumi hinnangul võimalik seda teha
seaduse tõlgendamise teel, vaid vajalik on tulumaksuseaduse muutmine. Selleks tuleb
analüüsida, milliseid mittevaralise kahju hüvitise maksmise juhtumeid sarnaselt Teie kirjas
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
välja toodule, kus hüvitise suurus määratakse kindlaks ja seda makstakse kriminaalmenetluse
lõpetamisel prokuratuuri määruse alusel, õiguspraktikas veel esineb.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Mart Võrklaev
rahandusminister
Elo Haugas 611 3230
[email protected]
2