Demis Voss
Kose Vallavalitsus Meie 27.04.2023 nr 12.2-1/3051-1
[email protected]
Märgukiri seoses riigihankega
„Kose staadioni
rekonstrueerimine“ (viitenumber
262560)
Austatud vallavanem
Tulenevalt Rahandusministeeriumile edastatud järelevalveteatest pöördusime 18.04.2023
telefoni teel Kose Vallavalitsuse (edaspidi: hankija) esindaja poole selgituste saamiseks seoses
hankija korraldatud avatud hankemenetlusega „Kose staadioni
rekonstrueerimine“ (viitenumber 262560). Järelevalveteates juhiti Rahandusministeeriumi
tähelepanu sellele, et hankija on teabevahetuse teel andnud selgitustega uut teavet, mida ei ole
sisse viidud riigihanke alusdokumentidesse, sh ei ole muudetud riigihanke alusdokumentide
koosseisu kuuluvat mahutabelit. Samuti juhiti tähelepanu sellele, et hankija on jätnud
õigeaegselt vastamata riigihanke alusdokumentide kohta huvitatud isikute poolt esitatud
küsimustele.
Riigihangete registri (eRHR-i) teabevahetuse töölehelt „sõnumid hankijale" nähtus, et
riigihankest huvitatud ettevõtjatel on tekkinud märkimisväärselt suurel hulgal küsimusi seoses
riigihanke alusdokumentidega. Rahandusministeeriumi pöördumise tulemusena vastas
hankija vastamata jäänud küsimustele ja pikendas pakkumuste esitamise tähtaega kuni
28.04.2023 kell 10:00. 19.04.2023 avaldatud hanketeate punktis VII.2 toodud selgituse
kohaselt pikendas hankija pakkumuste esitamise tähtaega seoses RHS § 82 lg-s 3 märgitud
koosseisulise asjaolu (RHS § 46 lg-s 1 märgitud küsimuste vastamise tähtaja mittejärgimine)
esinemise tõttu.
Pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva pikendamist nähtub eRHR-ist, et riigihankest
huvitatud isikutel on jätkuvalt palju küsimusi seoses eelnimetatud riigihanke
alusdokumentidega ja hankija käitumine riigihanke alusdokumentide kohta selgituste
andmisel on tekitanud huvitatud isikutes segadust (sõnumi ID 737594, 737009, 737008,
736613). Hankija hinnangul puudub samas vajadus riigihanke alusdokumente muuta.
RHS § 210 lg 1 alusel on Rahandusministeeriumil õigus anda soovitusi ja juhiseid RHS-i
paremaks järgimiseks ja rikkumiste ärahoidmiseks. Sellest tulenevalt peame vajalikuks
juhtida hankija tähelepanu alljärgnevatele RHS-is sätestatud nõuetele, mille järgimise vastu
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
on Rahandusministeeriumi hinnangul hankija käesoleva riigihanke läbiviimisel eksinud.
1. Riigihanke alusdokumendid
Avatud hankemenetluses peab hankija tegema hanketeate avaldamisest alates ettevõtjatele
elektrooniliselt kättesaadavaks kõik riigihanke alusdokumendid. Vastav nõue tuleneb RHS §
77 lg-st 1, mis sätestab üheselt, et hankija koostab riigihanke alusdokumendid vastavalt
käesolevas seaduses sätestatud nõuetele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja teeb
need ettevõtjatele hankemenetluse algamisest arvates elektrooniliselt piiranguteta tasuta
kättesaadavaks. Märgime, et hankija on riigihanke alustamisel/hanketeate avaldamisel
nimetatud kohustust rikkunud, kuivõrd kõiki riigihanke alusdokumente ei ole tehtud algusest
peale eRHR-is kättesaadavaks. Hankija alustas riigihanke menetlusega 23.03.2023,
hanketeade avaldati eRHR-is 24.03.2023. Kuid alles 30.03.2023 on hankija lisanud
riigihankest huvitatud isikute küsimise peale hankedokumentide hulka riigihanke
alusdokumendi p-des 6.5 ja 6.6 viidatud mahutabeli ja 31.03.2023 avaldanud kogu vajaliku
projektdokumentatsiooni.
Hankemenetluses on täpselt kindlaksmääratud ja üheselt arusaadavalt sõnastatud
hanketingimustel oluline roll riigihanke korraldamise üldpõhimõtete (RHS § 3) tagamisel.1
Rahandusministeerium juhib hankija tähelepanu ka sellele, et kui hankija arvestab
majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamisel ainult pakkumuse hinda, siis peavad
kõik muud tulevase hankelepingu tingimused, sh hankelepingu esemega seotud kriteeriumid,
olema riigihanke alusdokumentides ammendavalt kindlaks määratud (RHS § 85 lg 4).
Vastuolud riigihanke alusdokumentides on ühemõtteliselt lubamatud. Selline väärpraktika on
vastuolus RHS §-s 3 sätestatud üldpõhimõtetega, ennekõike riigihanke läbipaistvuse ja
riigihanke kontrollitavuse nõudega (RHS § 3 p 1), seades ühtlasi ohtu pakkujate võrdse
kohtlemise põhimõtte järgimise (RHS § 3 p 2). Vastuolud riigihanke alusdokumentides võivad
eksitada riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtjaid, mistõttu esineb oht, et erinevad
pakkujad tõlgendavad riigihanke tingimusi erinevalt ning vastuoludest tingitud väärtõlgendus
ja vääriti mõistmine võib mõjutada nii pakkumuste maksumusi kui ka pakkujate arvu.
Kohtupraktikast tulenevalt vastutab ebapiisavalt koostatud riigihanke alusdokumendi eest
alati hankija.2
Riigihanke tehniline kirjeldus RHS-i tähenduses on hankelepingu eseme kirjeldamiseks
vastavas valdkonnas tegutsevatele isikutele arusaadavat terminoloogiat ja täpsusastet
kasutades hankija kehtestatud ehitustööde hankelepingu esemeks olevate ehitustööde
omaduste ja neile esitatavate tehniliste nõuete kogum (RHS § 87 lg 1 p 2). Arvukad
selgitustaotlused võivad viidata asjaolule, et tehnilise kirjelduse koostamisel ei ole hankija
järginud RHS-ist riigihanke alusdokumentide, sh tehnilise kirjelduse, koostamise nõudeid.
2. Selgituste andmine
RHS § 46 lg-st 1 tuleneb, et riigihankest huvitatud ettevõtjal on õigus saada riigihanke
alusdokumentidega seotud selgitusi või riigihanke alusdokumentide selgitamist võimaldavad
dokumente. Selgitustel on riigihanke menetluses oluline tähendus. Selgituste andmise
eesmärk on tagada, et hankija ja pakkujad saaksid riigihanke alusdokumentides sätestatust
ühtemoodi aru. RHS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt teeb hankija riigihanke
alusdokumentidega seotud selgitused või selgitamist võimaldavad dokumendid
elektrooniliselt kättesaadavaks kolme tööpäeva jooksul asjakohase selgitustaotluse saamisest
1
RKHKo 10.05.2007, nr 3-3-1-100-06, p 14.
2
RKHKo 13.06.2013, nr 3-3-1-24-13, p 39.
2
arvates. Hankija on paljudele selgitustaotlusele (nt sõnumi ID 734382; 734118; 734761;
734755; 734760; 734924) vastamisel nimetatud kohustust rikkunud. Hankija on küsimustele
õigeaegselt vastamata jätmist ka ise tunnistanud ning seetõttu pikendanud pakkumuse
esitamise tähtpäeva.
RHS § 46 lg 3 keelab sõnaselgelt selgituste teel alusdokumentide muutmise: Riigihanke
alusdokumentide kohta esitatavad selgitused või selgitamist võimaldavad dokumendid ei tohi
sisaldada uut teavet, ilma milleta ei ole pakkumuste esitamine võimalik või muutuksid juba
esitatud pakkumused riigihanke alusdokumentidele mittevastavaks või muutuks nende sisu.
Selgituste ja selgitamist võimaldavate dokumentide alusel on keelatud riigihanke
alusdokumente muuta.
Seega on oluline silmas pidada, et selgitustega ei saa hankija mis tahes ulatuses muuta hanke
alusdokumente, sh teatud tingimusi ära jätta, neid modifitseerida või lisada uusi tingimusi.
See oleks vastuolus selgituste andmise olemusega. Teabevahetuse käigus hankija poolt
riigihanke alusdokumentide kohta antud selgitused ise ei ole käsitletavad riigihanke
alusdokumendina ning riigihanke alusdokumentide täiendamine, laiendamine või
kitsendamine peavad toimuma alati RHS §-des 81-82 ettenähtud korras.
Rahandusministeerium juhib siinkohal tähelepanu sellele, et hankemenetluse kestel antud
selgitused, mis ei ole kooskõlas riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustega, peaks
hankija jätma pakkumuste vastavuse kontrollimisel tähelepanuta, juhindudes otsuste
tegemisel riigihanke alusdokumentidest. Kui hankija selgituste andmise teel (huvitatud isikute
küsimustele vastates) muudab sisuliselt riigihanke alusdokumenti, kuid ei tee seda muudatust
alusdokumendis endas ega saada muudetud alusdokumenti üheaegselt kõikidele huvitatud
isikutele, siis loetakse, et riigihanke alusdokumenti ei ole muudetud.3
Lisaks märgime, et kui hankija on riigihanke alusdokumentide sätte tähendust RHS § 46 lg 1
alusel selgitanud, tuleb sellest selgitusest asjaomase sätte tõlgendamisel lähtuda.4 Sealjuures
peab iseenda antud tõlgendusest hankija ka kinni pidama.5 See tähendab, et pakkumuste
esitamine ja nende menetlemine hankija poolt, sh pakkumuste vastavuse kontrollimine, peab
toimuma riigihanke alusdokumentides kehtestatud tingimustest lähtudes ja RHS § 46 lg-s 3
sätestatud keeluga vastuolus olevad selgitused tuleb jätta ka riigihanke menetluse jätkamisel
tervikuna arvestamata.6 Kõigi hankemenetluses osalejate suhtes tuleb kohaldada hankija
antud selgitusi ühetaoliselt. Kui hankija muudab selgituses antud tõlgendust pärast
pakkumuste esitamist, ei vasta see RHS §-s 3 nimetatud põhimõtetele, sest ettevõtjad, kes
järgisid hankija selgitusi, satuvad ebavõrdsesse olukorda.7
Seega ei saa hankija selgituste kaudu riigihanke alusdokumente sisuliselt muuta –
alusdokumente saab õiguspäraselt ja kehtivalt muuta üksnes RHS §-s 81 sätestatud korras.
Riigihanke alusdokumentide muutmisel peab hankija (üldjuhul) pikendama pakkumuste
esitamise tähtaega selliselt, et muudetud hanketeate registris avaldamisest arvates või
muudetud riigihanke alusdokumentide kättesaadavaks tegemisest või edastamisest arvates
oleks pakkumuste esitamise tähtaeg võrdne vähemalt poolega vastavast minimaalsest tähtajast
(RHS § 82 lg 1). Rõhutame siinjuures, et eelnevat viidatud sättest tulenevalt võib riigihanke
alusdokumente muuta üksnes hankija, mitte riigihankes osalemisest huvitatud isik(ud).
3
Enamlevinud rikkumiste näiteid riigihangete seaduse rakendamisel. Rahandusministeerium finantskontrolli
osakond riigihangete järelevalve talitus. November 2011, p 4, lk-d 6-7.
4
VaKo 27.11.2017, nr 181-17/183146, p 18; VaKo 16.01.2018, nr 211-17/191039, p 14.
5
VaKo 10.07.2018, nr 125-18/194358, p 20.
6
TlnHKo 22. 06.2018, 3-18-939, p 19; VaKo 19.01.2011, nr 275-10/ 121397, p 12.2.
7
TlnRnKo 21.01.2022, 3-21-1964 p 16.
3
Selgitustes uue teabe esitamise korral ei ole enam tegemist riigihanke alusdokumentide
tingimuste selgitamise, vaid nende muutmisega, mis aga on sama sätte teise lause kohaselt
keelatud ning mille elluviimiseks on hankijal sõltuvalt asjaoludest kas vaja hankemenetlus
kehtetuks tunnistada (vt RHS § 73 lg 3 p 6 alt II) ja korraldada hankelepingu sõlmimiseks uus
riigihange või muuta riigihanke alusdokumentide tingimusi seaduses sätestatud korda
järgides.8
Rahandusministeerium on varasemas järelevalvepraktikas leidnud, et kui hankija on
riigihanke alusdokumentide kohta selgituste andmisel läinud vastuollu riigihanke
alusdokumentidega, eksitades sellise käitumisega pakkujaid, ning pakkumuste esitamise
tähtaeg on möödunud, võib esineda vajadus tunnistada riigihanke menetlus kehtetuks.9
Loodame, et ülaltoodud selgitused on hankijale abiks RHS-is sätestatud nõuetest
kinnipidamisel ning tulevikus võimalike samalaadsete eksimuste vältimisel. Ühtlasi
soovitame hankijal kriitiliselt hinnata ja kaaluda, kas olukorras, kus käesoleva riigihanke
alusdokumendid on arvukate muudatuste ja selgituste tõttu muutunud ebaülevaatlikuks ning
tekib kahtlus, kas riigihanke tehnilise kirjelduse koostamisel on hankija vastavas valdkonnas
tegutsevatele isikutele arusaadavat terminoloogiat ja täpsusastet kasutanud nii nagu nõuab
RHS § 87 lg 1, tuleks hankijal hankemenetlus kehtetuks tunnistada vastavalt RHS § 73 lg 3
p 6 alt-le II ja korraldada hankelepingu sõlmimiseks uus riigihange või muuta riigihanke
alusdokumentide tingimusi seaduses sätestatud korda järgides ning pikendades vastavalt ka
pakkumuste esitamise tähtaega.
Küsimuste korral palume pöörduda riigihangete ja riigiabi osakonna juristi Kertu Kuiv’a
poole (tel: 611 3931, e-post:
[email protected]).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristel Mesilane
Riigihangete ja riigiabi osakonna juhataja
Kertu Kuiv 611 3931
[email protected]
8
D. Minumets. RHS § 46 komm.-d 18 – M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus.
Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019, lk 313.
9
RaM 30.11.2017, nr 12.2-1/2626-1; RaM 26.03.2015, nr 12.2-5/04271.
4