Teie 27.03.2023 nr 18-3/2023/1757-1;
Majandus- ja MKM/23-0340/-1K
Kommunikatsiooniministeerium Meie 27.04.2023 nr 1.1-11/2278-2
[email protected]
Ettevõtja teadus- ja
arendustöötaja toetus
Austatud härra minister
Rahandusministeerium edastab oma märkused eelnõu „Ettevõtja teadus-ja arendustöötaja
toetuse“ eelnõu kohta:
1) Eelnõu kohaselt antakse ettevõtjale vähese tähtsusega abi. Juhime tähelepanu, et
vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 1407/2013 kehtib 2023.
aasta lõpuni ning komisjonis on ettevalmistamisel määruse muudatused sh uued
piirmäärad. Eelneva tõttu võib 2024. aasta alguses tekkida vajadus käesolevat eelnõu
muuta;
2) Teeme ettepaneku tõsta eelnõu § 8 lõike 2 punktid 6 ja 7 ning lõiked 3 ja 4
paragrahvi 3 „Toetuse suurus“. Paragrahvis 8 sätestatakse nõuded taotlejale, kuid
meie ettepanekus nimetatud punktid ja lõigud käsitlevad VTA piirmäärasid ning
kumuleerimistingimusi, mis seonduvad toetuse suurusega. Selline ülesehitus annab
rakendajale toetuse taotlemise tingimustest selgema ülevaate. Varasemalt on
eelnõude struktuur sarnane olnud. Palume muuta vastavalt ka seletuskirja;
3) Meede on põhjendatud ja rahvusvaheliselt üsna laialt kasutusel ning tõenäoliselt
positiivse mõjuga majanduslikule lisandväärtusele. Sellest tulenevalt palume selgelt
sõnastada kriteeriumid, mille põhjal meetme otstarbekust ka hinnatakse;
4) Eelnõu ja seletuskirja vahel on teatav ebakõla, mis puudutab toetuse suurust. Eelnõu
§-i 7 kohaselt on toetus 5 % töötasult arvutatud tulumaksult. Samas viidatakse
eelnõus asjaolule, et võimalik on toetuse osaline väljamaksmine (ehk toetuse summa
on väiksem kui 5% töötasult arvutatud tulumaksust). Ka seletuskirjas viidatakse
läbivalt, et toetuse summa on kuni 5 %. Täpsuse huvides palume korrigeerida kas
eelnõu või seletuskirja sõnastust, vältimaks võimalikke möödarääkimisi ja mitmeti
tõlgendamist;
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
5) Eelnõu kohaselt on toetuse summa 5 % deklareeritud töötasult arvutatud
tulumaksust. Teeme ettepaneku sõnastada eelnõus ja seletuskirjas läbivalt, et toetuse
arvutamise aluseks on töötasult makstud tulumaks;
6) Eelnõu § 8 lõike 2 punkt 1 sätestab taotlejale nõude, et „/../ taotleja maksuvõlg riigile
ei ole taotluse esitamise hetkel koos intressiga suurem kui 100 eurot või see on
ajatatud; /../“. Selgitame, et x-tee kaudu seda nõuet kontrollida ei saaks, sest
võlapuudumise kontrolli päringutest ei nähtu, mis taotleja deklaratsioonide ja võlgade
seis taotluse esitamise hetkel oli. See on tingitud asjaolust, et süsteem ei fikseeri,
milline oli võla ja esitamata deklaratsioonide seis mingil konkreetsel päeval, vaid see
võtab arvesse kõik hilisemad sündmused, et kajastada hetkeseisu. See tähendab, et kui
taotlust asutakse sisuliselt kontrollima teatud aja jooksul peale taotluse esitamist, siis
ei ole võimalik enam päringu teel tuvastada, kas taotlejal oli tol hetkel tasumata või
ajatamata maksuvõlg. Sellest tulenevalt palume kaaluda antud kriteeriumi muutmist
selliselt, et taotlejal ei tohiks hoopis otsuse tegemisel olla tasumata ega ajatamata
maksuvõlga. Samuti teeme ettepaneku sätestada taotlejale täiendav kohustus jagada
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusega oma maksukäitumise hinnangu infot, mille
pinnalt võib olla paremini võimalik hinnata taotleja üldist maksukuulekust;
7) Lisaks palume kaaluda antud kriteeriumi täpsustamist selliselt, et maksuvõlg mitte
ainult peab olema ajatatud, vaid et taotleja täidab ajatamisgraafikut ka korrektselt;
8) Eelnõu § 8 lõike 2 punkti 2 osas juhime tähelepanu, kuna majandusaasta täitmise
kohustus on lisatud samasse punkti, kus maksudeklaratsioonide esitamise kohustus,
siis majandusaasta aruande esitamist Maksu- ja Tolliamet ei kontrolli – see info tuleb
võtta äriregistrist;
9) Eelnõu § 8 lõike 3 osas palume seletuskirja täpsustada, kes kontrollib ettevõtjate
omavahelist seotust;
10) Eelnõu § 8 lõige 5 sätestab nõude, et taotlejal peab olema sõlmitud tähtajatu tööleping
TA-töötajaga, või siis peab olema leping, mis kehtib vähemalt 12 kuud lepingu
sõlmimisest. Juhime tähelepanu sellele, et kui kehtiva töölepingu olemasolu
soovitakse kontrollida töötamise registrist, on see võimalus olemas. Kehtiva
töölepingu olemasolu kontrollimiseks on töötamise registris olemas teenus, milles
saab ette anda tööandja registrikoodi ja isikukoodi ning saab vastuseks kehtiva kande,
kui see olemas on;
11) Eelnõu §-i 14 lg 2 kohaselt on toetuse saaja kohustatud säilitama taotlusega seotud
dokumente 10 aastat. Seletuskirjas ei selgitata, miks on valitud sedavõrd pikk aeg.
Raamatupidamise seaduse kohaselt tuleb dokumente säilitada 7 aastat. MKS-i
kohaselt tuleb maksukohustuslasel säilitada dokumente, kui seadus ei sätesta teisiti, 7
aastat (MKS § 58). Teeme ettepaneku kaaluda, kas toetuse taotlemisega seotud
dokumente on vajalik säilitada nii kaua või täiendada seletuskirja vastava
selgitusega;
12) Peame oluliseks hinnata kooskõlastamisel oleva toetusega piloteeritava võimalike
TA töötjate värbamist soodustava maksumuudatusega (ettevõtete TA maksukrediit)
kaasneda võivaid mõjusid ka regionaalarengule ja maapiirkondadele vastavalt
Justiitsministeeriumi mõju hindamise metoodikale ja mõjude määratlemise
kontrollküsimustikule (https://www.just.ee/oigusloome-arendamine/hea-oigusloome-
ja-normitehnika/oigustloovate-aktide-mojude-hindamine ). Eelkõige järgmiste 9.
mõjuvaldkonna kontrollküsimuste puhul:
- Kas ja mil moel mõjutab eelnõu eri piirkondi erineval moel ettevõtete
konkurentsivõime või tegevusvõimaluste osas?
2
- Kas ja mil moel mõjutab eelnõu eri piirkondi erineval moel inimeste tööturul
osalemise, töökohtade valiku või tööalase arengu võimaluste osas?
- Kas eelnõu loob eeldused piirkondade vaheliste sotsiaalmajanduslike
arenguerinevuste suurenemiseks/vähenemiseks või soodustab ettevõtluse
koondumist kindlatesse piirkondadesse?
13) Palume anda hinnang, kas võimalikud TA töötjate värbamist soodustavad
maksumuudatused võivad luua erinevatele piirkondadele erisuguseid eelduseid TA
töötajate hoidmiseks või värbamiseks ettevõtetes ning milline mõju võib kaasneda
ettevõtete konkurentsivõime muutustele ja lisandväärtusele ja kõrgelt kvalifitseeritud
töökohtade võimalustele eri piirkondades. Samuti oleks oluline eelnevalt hinnata, kas
piirkonniti ühetaolistel tingimustel maksumuudatused võivad parandada väljaspool
suuremaid kasvukeskuseid tegutsevate ettevõtete teadus- ja arendustegevuse
võimalusi, kus üldjuhul on teadus- ja arendustöötajate leidmine ja palkamine
keerulisem. Või anda täiendava arengutõuke eelkõige suurema kasvukeskuste ja TA
potentsiaaliga ettevõtlusele muude piirkondadega võrreldes ning sellega ettevõtluse
regionaalseid arenguerinevusi hoopis süvendada, mille puhul tuleks kaaluda
lahendusi muudatuste territoriaalse mõju tasakaalustamiseks. Peame vastava mõju
hindamist regionaalarengule oluliseks, et toetusmeetme rakendamise käigus oleks
võimalik vajalikku sisendinfot juba süsteemselt koguda.
14) Märgime, et Maksu- ja Tolliamet on varasemalt juhtinud Ettevõtluse ja Innovatsiooni
Sihtasutuse tähelepanu sellele, et tööandja halduskoormuse vähendamiseks on
võimalik töötamise registris eeltäita taotlus töötajate andmetega, kuid eelnõus taotluse
eeltäitmisest ei räägita. Töötamise registril on olemas x-tee teenus, millega saab
tööandjale töötamise kandeid eeltäita ja täiendavaid rahalisi kulutusi töötamise registri
osas ei kaasneks. Teenuse kasutamiseks peab olema e-MTAs Pääsuõigustes antud
volitus.
15) Üldise kommentaarina teeme ettepaneku Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse ja
Maksu- ja Tolliametiga täiendavaks kohtumiseks andmete vahetamise küsimuses.
Maksu- ja Tolliameti poolt andmete edastamiseks võib olla vajadus luua tehnilise
lahendusena x-tee kanalid, mille abil saaks edastada maksuvõla, esitamata
deklaratsioonide ja maksude deklareerimise infot. Määruse eelnõus võimalikke TSD
x-tee teenuse arenduskulusid ja rahastamist ei mainita. Juhul, kui x-tee teenuste vastu
huvi ei ole, sooviks Maksu- ja Tolliamet saada taotlusvoorus esitatud ettevõtjate
nimekirja korraga peale taotlusvooru lõppemist (mitte iga taotluse osas üksikult).
Nimekirja alusel teeks Maksu- ja Tolliamet ettevõtjatele vajaliku kontrolli ning
edastaks andmed DHS kaudu.
16) Eelnõu §-i 13 kohaselt makstakse toetus välja, kui toetuse saaja on maksnud
kinnipidamisele kuuluva tulumaksu. Teeme ettepaneku sõnastada see säte ümber ja
seada tingimuseks, et toetuse saaja on maksnud kõik tööjõumaksud ja –maksed. Hetkel
võib sõnastusest välja lugeda, et oluline on vaid tulumaksu maksmise fakt, ent muud
tööjõumaksud ja –maksed võib toetuse saaja jätta maksmata. Täiendavalt märgime
veel seda, et TSD-l ei ole täna sellist teenust, kus me tooksime välja isiku töötasu
summa ja kinnipeetud tulumaksu. Üldiselt on need maksud kas kokku arvutatud või
siis eraldi maksuliikide lõikes välja toodud. Samuti on meil üldiselt summeeritud
tööjõumaksud koos (töötasu, III samba sissemakse, haigushüvitis, juhatuse liikme tasu
jne).
17) Palume selgitada teatud võimalikku probleemkoha esile kerkimist ebavõrdse
kohtlemise osas. Toetust on võimalik ettevõttel taotleda, kui ta on vähemalt kolmel
vahetult eelnenud kuul enne taotluse esitamist deklareerinud Maksu- ja Tolliametile
3
TA-töötajale tehtud väljamaksetelt sotsiaalmaksu ja tulumaksu. Kui TA-töötaja on
tööl olnud 2 kuud ja tasu saanud 2 kuu eest, siis ettevõtte selle isiku eest toetust ei saa.
Kui nüüd TA-töötaja jätkab ettevõttes töötamist, siis järgmise toetuse saamise voorus
(6-kuuline voor), saab ta taotleda järgneva 6 kuu töötasult toetust, aga eelmise vooru
2 kuu eest nn saamata toetust uude vooru ei lisata.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Mart Võrklaev
rahandusminister
Tuuli Levandi 611 3202
[email protected]
4