Vaidlustus

Riigihangete vaidlustuskomisjon 27.04.2023 Edastatud elektroonselt e-posti aadressile [email protected] VAIDLUSTUS PAKKUMUSE VASTAVAKS JA EDUKAKS TUNNISTAMISE OTSUSE PEALE Riigihange: Kontsessioonilepingu sõlmimise menetlus „Korraldatud jäätmeveo teenus Türi vallas“ Riigihanke viitenumber: viitenumber 261261 Hankija: Türi Vallavalitsus Registrikood: 75033460 Aadress: Hariduse tänav 3, Türi linn 72213, Türi vald, Järva maakond e-post: [email protected] Vaidlustaja: RAGN-SELLS AS Registrikood: 10306958 Aadress: Suur-Sõjamäe tänav 50a, Tallinn 11415 e-post: [email protected] Vaidlustaja esindaja: vandeadvokaat Kadri Matteus advokaat Marit Piirisaar Advokaadibüroo COBALT Estonia pst 19/Tatari 1, 10141 Tallinn Tel: 665 1888 Menetlusdokumendid: [email protected]; [email protected] Kolmas isik: Eesti Keskkonnateenused AS Registrikood: 10277820 Aadress: Artelli 15, Tallinn 10621 e-post: [email protected] TAOTLUSED: 1 tunnistada kehtetuks Türi Vallavalitsuse 25.04.2023 korraldus nr 127 Eesti Keskkonnateenused AS pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise kohta; 2 vaadata vaidlustus läbi kirjalikus menetluses; 3 mõista RAGN-SELLS AS kasuks välja vaidlustuselt tasutud riigilõiv ja õigusabikulud. 1 VAIDLUSTUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD 1.1 20.03.2023 avaldati riigihangete registris (edaspidi eRHR) kontsessioonilepingu sõlmimise menetlusega riigihange „Korraldatud jäätmeveo teenus Türi vallas“, viitenumber 261261 (edaspidi Riigihange). Eesti Läti Leedu +372 665 1888 +371 6720 1800 +370 5250 0800 [email protected] [email protected] [email protected] 1.2 Pakkumuste hindamise kriteeriumiks määras Türi Vallavalitsus (edaspidi Hankija) madalaima hinna erinevate kategooriate lõikes: segaolmejäätmed, biolagunevad aia- ja haljastujäätmed, suurjäätmed ja tekstiilijäätmed. Minimaalne biolaguneva aia- ja haljastujäätmete hind pidi sealjuures olema 30% segaolmejäätmete kuupmeetri (m3) hinnast (vt dokument „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ p 2). Minimaalne suurjäätmete hind pidid olema 50% segaolmejäätmete kuupmeetri hinnast (vt dokument „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ p 3) ning minimaalne tekstiilijäätmete hind pidi olema 60% segaolmejäätmete kuupmeetri hinnast. 1.3 Pakkumuste esitamise tähtpäevaks, mis oli 19.04.2023 kell 10, esitasid pakkumuse Eesti Keskkonnateenused AS (edaspidi Kolmas isik) ja RAGN-SELLS AS (edaspidi Vaidlustaja). 1.4 25.04.2023 tegi Hankija korralduse nr 127 „Türi vallas korraldatud jäätmeveo kontsessioonilepingu sõlmimiseks riigihankemenetluse tulemuste kinnitamine“ (Lisa 1) (edaspidi Korraldus). Korralduse p 2 kohaselt tunnistas Hankija mõlemad pakkumused vastavaks ning p 3 alusel edukaks Kolmanda isiku pakkumuse. Korraldusele eelnevalt on Hankija koostanud 19.04.2023 riigihangete registris otsused, mille kohaselt omistati Vaidlustaja pakkumusele 92,81 punkti ning Kolmanda isiku pakkumusele 100 punkti (Lisa 2). 1.5 Võttes arvesse, et Vaidlustaja sai oma õiguste riivest teada 25.04.2023, olles eRHRis tutvunud Korraldusega, on vaidlustus esitatud tähtaegselt (RHS § 189 lg 1). 2 VAIDLUSTUSE ÕIGUSLIK PÕHJENDUS 2.1 Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise õigusvastasus 2.1.1 Hankija on riigihanke alusdokumendis „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ punktis 2 biolaguneva aia- ja haljastujäätmete hindamise kriteeriumi kirjelduses märkinud järgnevat: „Biolaguneva aia- ja haljastujäätmete kogumise, veo ja käitluse hind ühe m 3 jäätmete kohta. Minimaalne hind on 30% segaolmejäätme kuupmeetri hinnast“. Hankija on seega seadnud biolagunevate aia- ja haljastujäätmete hinna esitamisel pakkujatele nõude, et nimetatud hind peab olema vähemalt 30% või rohkem segaolmejäätmete m3 hinnast. 2.1.2 Korralduse punkti 3 kohaselt on Kolmas isik esitanud biolaguneva aia- ja haljastujäätmete hinnaks 3,56 eurot, mis ei vasta Hankija poolt seatud tingimusele, et minimaalne biolaguneva aia- ja haljastujäätmete hind on 30% segaolmejäätmete m3 hinnast. 30% segaolmejäätmete m3 hinnast on Kolmanda isiku segaolmejäätmete maksumust arvestades 3,564 eurot, sest Kolmas isik esitas oma pakkumus segaolmejäätmete hinnaks 11,88 eurot. Kolmas isik oleks pidanud seega esitama eelpool viidatud nõudeid järgides biolaguneva aia- ja haljastujäätmete hinnaks vähemalt 3,57 eurot. Hind 3,56 eurot moodustab segaolmejäätmete hinnast 29,97%, mis on vähem kui 30% ning ei vasta seega riigihanke alusdokumentidele, mistõttu on Kolmanda isiku pakkumus mittevastav ja tuleb tagasi lükata. RHS § 141 lg 3 ja § 110 lg 2 koostoimes peab pakkumus vastama riigihanke alusdokumentides seatud tingimustele. Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamine rikub võrdse kohtlemise põhimõtet, sest Kolmandal isikul on lubatud esitada pakkumus, mis ei vasta riigihanke alusdokumentides ettenähtud tingimusele. 2.1.3 Rõhutame, et ka Tallinna Ringkonnakohus on 08.11.2019 otsuses nr 3-19-1341 (p 21) leidnud, et kui hindamiskriteeriumite kohaselt peavad jäätmete veo ja käitluse hinnad moodustama 30-50% pakutava segaolmejäätmete veo ja käitluse hinnast ja kui see nõue pakkumuses täidetud ei ole, ei vasta pakkumus riigihanke alusdokumentide osaks olevatele hindamiskriteeriumitele. Sellisel juhul on tegemist sisulise kõrvalekaldega riigihanke alusdokumendis nimetatud tingimustest RHS § 114 lg 2 tähenduses, mis toob kaasa pakkumuse tagasilükkamise. 2|5 2.1.4 Tähtsust ei oma, et Kolmanda isiku pakutud biolaguneva aia- ja haljastujäätmete hind erineb minimaalsest lubatavast hinnast 0,01 euro võrra. Riigihanke alusdokumendi „Vorm 2 Hinnapakkumus“ kohaselt tuli pakkumuses esitada hind kaks kohta pärast koma. Järelikult muudab ka 0,01 eurone erinevus pakkumuse mittevastavaks. Ka Tallinna Ringkonnakohtu otsuses nr 3-19-1341 oli tegemist olukorraga, kus pakkumuse maksumus erines minimaalsest lubatavast hinnast kõigest 0,01 euro võrra. Kohus leidis sellele vaatamata, et tegemist on sisulise kõrvalekaldega ning pakkumus tuleb tagasi lükata. Täpsemalt sedastas kohus: „Vaidlus puudub selles, et hindamiskriteeriumite kohaselt pidi suurjäätmete, biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete ning haljastujäätmete veo ja käitluse hind moodustama 30‒50% pakutava segaolmejäätmete veo ja käitluse hinnast. /…/ Ühispakkujate pakutud hind nimetatud jäätmete veo ja käitluse puhul oli 3,08 eurot, mis oli alla hindamiskriteeriumites märgitud piiri ning tähtsust ei omagi, mis põhjusel ühispakkujad sellise hinna kirja panid. /…/ Tegemist oli sisulise kõrvalekaldega riigihanke alusdokumentides nimetatud tingimustest RHS § 114 lg 2 tähenduses (pakkumus alla hindamiskriteeriumites märgitud piirmäära) ja selline kõrvalekalle toob RHS § 114 lg 2 kohaselt kaasa pakkumuse tagasilükkamise ning proportsionaalsuse küsimust ei tõusetu.“ 2.1.5 Täiendavalt tuleb lisada, et ka Riigihangete vaidlustuskomisjon (edaspidi VAKO) on teinud 10.03.2023 otsuse asjas nr 20-23/258767, leides analoogses olukorras, et hankija peab enda seatud tingimustest riigihanke alusdokumentides kinni pidama. VAKO sedastas p-des 7.8 ja 7.9 vastavalt järgnevat: „RHS § 114 lg 1 on aluseks pakkumuse vastavaks tunnistamisel, kui pakkumus on kooskõlas kõikide riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustega“ ja „Tulenevalt eespooltoodust on vaidlustuskomisjon seisukohal, et puudus Kolmanda isiku pakkumuses (pakutud suurjäätmete ja tekstiilijäätmete hinnad ei ole minimaalselt 20% pakutud segaolmejäätmete m3 hinnast) on sisuline, Hankija otsus Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamiseks on vastuolus RHS § 114 lg-ga 1 ja vaidlustuskomisjon tunnistab selle otsuse kehtetuks“. 2.1.6 Kokkuvõtvalt ei vasta Kolmanda isiku esitatud biolaguneva aia- ja haljastujäätmete hind riigihanke alusdokumentides seatud tingimustele. RHS § 141 lg 52 kohaselt, kui hankija on kontsessioonilepingu sõlmimise menetluses sätestanud vastavustingimused, lähtub ta pakkumuse vastavuse kontrollimisel RHS §-st 114. Hankija on Riigihankes seadnud pakkumuse vastavuse tingimused, seega tuleb Riigihankes järgida ka RHS §-s 114 sätestatud nõudeid. RHS § 114 lg 2 ls 1 kohaselt lükkab hankija pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. RHS § 114 lg 2 ls 2 järgi võib hankija pakkumuse vastavaks tunnistada üksnes juhul, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid riigihanke alusdokumentides nimetatud tingimustest. Antud juhul esineb Kolmanda isiku pakkumuses aga sisuline mittevastavus riigihanke alusdokumentides sätestatule (vt Tallinna Ringkonnakohtu 08.11.2019 otsus nr 3-19-1341, p 21). 2.1.7 Lisaks sätestab RHS § 120 lg 1, et hankeleping sõlmitakse riigihanke alusdokumentides ettenähtud tingimustel ja vastavuses edukaks tunnistatud pakkumusega. RHS § 120 lg 1 järgi tuleb hankeleping sõlmida seega nii riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustel kui ka vastavuses edukaks tunnistatud pakkumusega, st hankelepingu sõlmimisel tuleb järgida mõlemat tingimust. Kui Hankija sõlmiks antud juhul hankelepingu Kolmanda isikuga, eiraks Hankija RHS § 120 lg-s 1 sätestatud esimest kumulatiivset tingimust, sest hankelepingut ei sõlmitaks riigihanke alusdokumentides ettenähtud tingimustel. Hankelepingu sõlmimine riigihanke alusdokumentides ettenähtust erinevatel tingimustel on RHS § 214 kohaselt väärteokorras karistatav. 2.1.8 Järelikult on Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise otsused õigusvastased, sest Hankijal oleks tulnud Kolmanda isiku pakkumus RHS § 114 lg 2 ls 1 alusel tagasi lükata. 2.1.9 Lähtudes Tallinna Ringkonnakohtu otsuse 3-18-657 p-st 13, milles kohus leidis, et kuigi pakkumuse vastavuse ja pakkuja kvalifikatsiooni kontrollid on põhimõtteliselt teineteisest lahutatavad ning võivad toimuda erinevatel aegadel ja erinevas järjekorras (vt RHS § 52 lg- d 2 ja 3), on õigusselguse huvides põhjendatud lähenemine, et kui kehtetuks tunnistatakse 3|5  juba üks hankija otsus, mille tagajärjel ei saaks asjaomane pakkuja või pakkumus enam hankemenetluses osaleda, tunnistatakse ühtlasi kehtetuks ka sellele ajaliselt järgnevad hankija otsused vastava pakkuja või pakkumuse kohta. Hankijal tuleb seega tunnistada kehtetuks Korraldus nii Kolmanda isiku vastavaks kui ka edukaks tunnistamise kohta. 2.2 Hankelepingu sõlmimisele eelnev ooteaeg ei ole hakanud kulgema, sest hankija ei ole teavitanud pakkujaid RHS § 104 lg 8 kohasest otsusest 2.2.1 Täiendavalt juhime tähelepanu, et RHS § 120 lg-s 2 sätestatud ooteaeg ei ole käesoleval juhul hakanud kulgema, sest Hankija ei ole teinud RHS § 104 lg 8 kohast otsust ega teavitanud selles pakkujaid. RHS § 141 lg 7 kohaselt lähtub hankija kontsessioonilepingu sõlmimisel RHS §-st 120. RHS § 120 lg 2 alusel ei või hankija anda nõustumust hankelepingu sõlmimiseks enne 14 päeva möödumist teate esitamisest otsuse kohta, millele järgneb hankelepingu sõlmimine. 2.2.2 Vaatamata sellele, et kontsessioonilepingu sõlmimise menetluses ei ole hankija kohustatud hankepassi kasutama, st see on hankijale vabatahtlik (vt RHS 4. ptk), on Hankija Riigihankes nõudnud pakkujatelt hankepassi esitamist. Sellest tulenevalt on Hankija seotud ka RHS § 104 lg-s 8 sätestatud otsusega, sest hankepassis küsitakse üksnes kvalifitseerimise tingimustele vastamise ja kõrvaldamise aluste puudumise kohta kinnitusi, mille alusel teeb Hankija nö esmase kontrolli tingimustele vastavuse kohta. Hankijal oli seega kohustus kontrollida edukaks tunnistatud pakkuja suhtes riigihankes ettenähtud kõrvaldamise aluste puudumist sisuliselt (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 25.03.2020 otsus nr 3-19-2345, p 27). 2.2.3 Korralduse kohaselt on viimane otsus Kolmanda isiku edukakstunnistamise otsus. Pärast pakkumuse edukaks tunnistamise otsust ei ole Hankija sisulise kõrvaldamise aluste kontrolli kohta eraldi otsust teinud, nagu nõuab RHS § 104 lg 8. RHS muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu juurde kuuluvas seletuskirjas (lk 32) selgitatakse, et hankepassiga menetlustes ei ole võimalik olukord, kus kõik otsused, st hankepassi alusel tehtav otsus, pakkumuste vastavaks tunnistamise otsus, pakkumuse edukaks tunnistamise otsus ja eduka pakkuja kõrvaldamata jätmist ja kvalifitseerimist puudutav otsus tehakse koos. Viimane otsus peab olema tehtud eraldi. 2.2.4 VAKO on selgitanud, et RHS § 104 lg 8 kohane eduka pakkuja suhtes läbi viidav kõrvaldamise aluste puudumise kontroll tuleb teostada pärast pakkumuse edukaks tunnistamist. Eduka pakkuja suhtes ei saa kõrvaldamise aluste puudumist loogiliselt võttes kontrollida enne, kui selle pakkuja pakkumus on edukaks tunnistatud (vt nt VAKO otsus asjas nr 57-19/204557, p 17; VAKO otsus asjas nr 80-20/220133, p 20). 2.2.5 RHS § 120 lg 4 kohaselt on enne ooteaja möödumist sõlmitud hankeleping tühine. Järelikult, kui hankija sõlmib hankelepingu Kolmanda isikuga ilma RHS § 104 lg 8 otsusest pakkujaid teavitamata, on selline hankeleping tühine. 3 KAEBEÕIGUS 3.1 RHS § 185 lg-st 1 tuleneb, et pakkujal on hankija otsuse vaidlustamise õigus juhul, kui ta leiab, et RHS rikkumine hankija poolt rikub tema õigusi või kahjustab tema huvisid. Kohtu- ja VAKO praktikas on leidnud kinnitust, et isikute hankemenetluses osalemise ainus seaduslik eesmärk on majanduslik huvi sõlmida hankeleping. Seega on riigihanke vaidlustusmenetluses kaitstav õigushüve RHS § 185 lg-test 1 ja 6 tulenevalt õiguspärane hankelepingu sõlmimise võimalus või hüvitise saamine kahju eest, mis tekkis põhjusel, et hankeleping sõlmiti kellegi teisega (vt Tallinna Halduskohtu 08.02.2012 otsus asjas nr 3-11- 2945; Tallinna Halduskohtu 14.02.2012 otsus asjas nr 3-11-2947). 3.2 Vaidlustajal on võimalus hankelepingu sõlmimiseks, kui VAKO tunnistab kehtetuks Hankija Korralduse õigusvastased otsused Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise kohta. Arvestades, et ainsana riigihanke alusdokumentidele vastava 4|5  pakkumuse esitas Vaidlustaja (vt Türi Vallavalitsuse 25.04.2023 korraldus nr 127 – Lisa 1), kelle pakkumus on pakkumuse hindamise kriteeriumide kohaselt ka parima hinnaga, on Vaidlustajal kaebeõigus olemas. 4 MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 4.1 Esindus. Vaidlustaja nimel esitab vaidlustuse Advokaadibüroo COBALT vandeadvokaat Kadri Matteus ja advokaat Marit Piirisaar, kes kinnitavad esindusõiguse olemasolu. Vastavalt RHS § 190 lg-le 11 advokaadi puhul eeldatakse esindusõiguse olemasolu. Kui vaidlustusmenetluses esitatud dokumendile, sealhulgas vaidlustusele või vaidlustusele esitatud vastusele, on esindajana alla kirjutanud advokaat, ei pea vaidlustusmenetluses esitatud dokumendile volikirja lisama, kuid vaidlustuskomisjonil on õigus selle esitamist nõuda. 4.2 Vaidlustuse läbivaatamine. Vaidlustaja soovib vaidlustuse läbivaatamist kirjalikus menetluses. 4.3 Teadete ja dokumentide edastamine. Vaidlustaja palub kõik käesoleva vaidlustusmenetlusega seotud dokumendid, teated jms. edastada enda volitatud esindajate e-posti aadressile [email protected] ja [email protected]. 4.4 Riigilõiv. RHS § 186 ja riigilõivuseaduse § 258 lg 1 p 1 koosmõjust tuleneb, et käesoleva vaidlustuse esitamiselt kuulub tasumisele riigilõiv summas 640 eurot. Vaidlustaja on riigilõivu tasunud enne vaidlustuse esitamist. Riigilõivu tasumist tõendav maksekorralduse väljatrükk on lisatud vaidlustusele (vt Lisa 3). Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Matteus Marit Piirisaar Vandeadvokaat advokaat Ragn-Sells AS volitatud esindaja Ragn-Sells AS volitatud esindaja LISAD: Türi Vallavalitsuse 25.04.2023 korraldus nr 127 Türi vallas korraldatud jäätmeveo kontsessioonilepingu sõlmimiseks riigihankemenetluse tulemuste kinnitamine; Hankija 19.04.2023 otsused riigihangete registris; Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta. 5|5