Teie 25.04.2023
Vandeadvokaat Randu Riiberg Meie 27.04.2023 nr 12.2-1/2971-2
Sihtasutuse Ida-Viru Investeeringute
Agentuur lepinguline esindaja
[email protected]
Järelevalvemenetluse lõpetamine
Austatud vandeadvokaat Randu Riiberg
23.03.2023 kirjaga nr 12.2-1/2137-2 alustas Rahandusministeerium, juhindudes riigihangete seaduse
(RHS) § 205 lg 1 p-st 1, järelevalvemenetlust seoses Sihtasutuse Ida-Viru Investeeringute Agentuur,
registrikood 90003841, (edaspidi: hankija) avatud hankemenetlusega "Jõhvi digi- ja multimeedia-
inkubaatori hoonekompleksi ehituse eelprojekti koostamine", viitenumber 261551 (edaspidi:
riigihange).
Rahandusministeerium palus hankijal vastata järelevalvemenetluse alustamise teates tõstatatud
küsimustele ja esitada järelevalvemenetluse läbiviimiseks küsitud materjalid hiljemalt 31.03.2023.
Hankija taotlusel pikendas Rahandusministeerium järelevalvemenetluse alustamisel algselt määratud
vastamise tähtaega kuni 06.04.2023. Tulenevalt hankija 05.04.2023 vastusest tekkis Rahandus-
ministeeriumil vajadus küsida hankijalt täiendavaid dokumente ja andmeid. Hankija esitas nõutud
dokumendid koos täiendavate selgitustega 17.04.2023.
Pärast hankijalt laekunud materjalide läbitöötamist juhtis Rahandusministeerium hankija tähelepanu
kohtupraktikale, mille kohaselt tuleks riigihanke eeldatava (kogu)maksumuse määramiseks ja sellele
vastavate menetlusreeglite valikuks ehitusprojekti koostamise teenuse erinevate etappide (eskiis-,
eel-, põhi- ja tööprojekti) maksumused üldjuhul summeerida (EKo C-574/10, European Commission
vs. Germany, p-d 41-47). RHS § 28 lg 1 kohaselt võib hankija riigihanke osadeks jaotada ning tellida
teenuseid eraldi, kui ta kohaldab iga osa kohta hankelepingu sõlmimisele kõigi osade summeeritud
eeldatava maksumusega hankelepingu sõlmimise korda.
RHS § 45 lg 6 kohaselt, kui riigihanke eeldatav maksumus, sh erinevate riigihanke osade summeeritud
kogumaksumus, on rahvusvahelise piirmääraga võrdne või suurem, peab hankija riigihanke
alustamiseks registrile hanketeate esitamisel seda märkima. RHS § 5 lg 2 p-des 2-5 nimetatud avaliku
sektori hankijate, sh riigi osalusel asutatud sihtasutuse, sõlmitavate teenuste hankelepingute korral on
alates 01.01.2022 kehtiv rahvusvaheline piirmäär 215 000 eurot ilma käibemaksuta (vt Euroopa
Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2021/1952 art 1 lg 1 punkt c).
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Nimetatud asjaolu märkimine on oluline selleks, et riigihangete registri vastutav töötleja teaks
edastada hanketeate avaldamiseks Euroopa Liidu Väljaannete Talitusele. Riigihangete registri
vastutav töötleja edastab riigihangete teadetes sisalduvad andmed Euroopa Liidu Väljaannete Talitusele
hiljemalt järgmisel tööpäeval puudusteta riigihanke teate registrile esitamisest arvates (RHS § 183 lg
1). Kui teenuste riigihanke eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda
ning kogu hankemenetluse teabevahetus toimub elektrooniliselt, siis RHS § 93 lg 1 p 4 järgi saab
minimaalne pakkumuste esitamise tähtaeg olla 30 päeva hanketeate Euroopa Liidu Väljaannete
Talitusele esitamisest arvates.
RHS § 121 lg 1 p 2 sätestab, et hankeleping on tühine, kui väljakuulutamisega hankemenetluses, sh
avatud hankemenetluses, ei ole hankija hanketeate riigihangete registrile esitamisel märkinud, et
riigihanke eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda, või ei ole
märkinud, et ta soovib hanketeate edastamist Euroopa Liidu Väljaannete Talitusele vastavalt RHS §-
le 183.
Eelnevast johtuvalt võib ühe hoone või hoonete kompleksi projekteerimist puudutavate erinevate
staadiumite maksumuste summeerimata jätmine ning sellest tingitult eksimus riigihanke eeldatavas
(kogu)maksumuses tuua kaasa olulised menetlusvead, mille korral ei pruugi olla võimalik alustatud
hankemenetlust õiguspäraselt ja eesmärgipäraselt jätkata.
25.04.2023 teatas hankija Rahandusministeeriumile, et järelevalvealune hankemenetlus on lõppenud.
Hankija teatele oli lisatud samal päeval tehtud hankija otsus, millega hankija lükkas kõik pakkumused
tagasi vastavalt RHS § 116 lg 1 p-le 1. Sama dokumendiga otsustas hankija tunnistada hankemenetluse
alternatiivselt kehtetuks RHS § 73 lg 3 p 6 alusel. Hankija põhjendas enda otsusega hankemenetluse
omal algatusel kehtetuks tunnistamise vajadust sellega, et järelevalvemenetluse tulemusena on
hankijale selgunud, et kehtiva kohtupraktika pinnalt tuleb eel-, põhi- ja tööprojekti koostamise
maksumused summeerida ning kuivõrd hankija seda praegusel juhul ei teinud, siis tuleb pooleliolev
hankemenetlus kehtetuks tunnistada ja viia läbi uus hankemenetlus, järgides seejuures rahvusvahelisest
piirmäärast tulenevaid reegleid.
Otsuse tegemise päeval teavitas hankija eRHR-i kaudu otsusest pakkujaid, lisades teatele 25.04.2023
otsuse. Samuti on hankija esitanud riigihangete registrile hankemenetluse lõppemisega seotud asjaolud
vastavalt RHS § 83 lg-le 1.
RHS § 206 lg 1 p 4 sätestab, et kui riigihanke menetlus on lõppenud, siis (RHS § 205 lg 1 p-s 1
sätestatud korras juhtumipõhiselt, sh järelevalveteate ajendil) alustatud järelevalvemenetlus
lõpetatakse. Hankemenetluse lõppemise alused on toodud RHS § 73 lg-s 3. Hankemenetlus saab
muu hulgas lõppeda hankija otsusega kõikide pakkumuste tagasilükkamise kohta RHS §-s 116
näidatud alustel või hankemenetluse kehtetuks tunnistamisega hankija enda otsusega põhjendatud
vajaduse korral omal algatusel. Järelevalvemenetlus kuulub lõpetamisele olenemata riigihanke
menetluse lõppemise konkreetsest alusest. Riigihanke menetluse (lõppemise) järgselt ei ole juhtumi-
põhise järelevalvemenetluse läbiviimine põhjendatud ega eesmärgipärane (vt RHS-i eelnõu.
450 SE I. Riigikogu XIII. Seletuskiri, lk 139).
Järelevalvemenetluse ajal ei ole lubatud hankelepingu sõlmimine (RHS § 205 lg 3), kuid hanke-
menetluses muude toimingute ja otsuste tegemine ei ole hankijal takistatud. Seetõttu ei ole
järelevalvemenetluse kestel hankijal keelatud lükata kõik pakkumused tagasi RHS § 116 lg 1
alusel või tunnistada riigihanke menetlus kehtetuks hankija enda otsusega põhjendatud vajaduse
korral omal algatusel.
2
Kuivõrd riigihanke menetluse lõppemine on absoluutne menetlustakistus, ei kuulu riigihanke
menetlust lõpetavad hankija otsused (RHS § 73 lg 3 p-d 2-4, p 6 alt II) järelevalvemenetluses
kontrollimisele. Rahandusministeerium ei saa juhtumipõhises järelevalvemenetluses hinnata
kõikide pakkumuste tagasilükkamise või hankemenetluse kehtetuks tunnistamise õiguspärasust.
Siiski on ka selliseid otsuseid asjaomasel ettevõtjal võimalik vaidlustada riigihangete vaidlustus-
komisjonis (RHS § 185 lg 2 p-d 2, 4, 6, 8) (vt M. Antonov. RHS § 206 komm-d 13-15 – M. A.
Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura
2019).
Järelikult on riigihanke menetluse lõppemine, sh RHS § 73 lg 3 p-s 3 ja p 6 alt-s II sätestatud
alustel, absoluutne menetlustakistus, mille korral kuulub juhtumipõhiselt RHS § 205 lg 1 p-s
1 toodud korras alustatud järelevalvemenetlus lõpetamisele. Kirjeldatud juhul lõppeb järele-
valvemenetlus vastavalt RHS § 205 lg 4 p-le 1 kirjaliku teatega järelevalvemenetlust välistavate
asjaolude esinemise kohta.
Lähtudes eeltoodust ning juhindudes RHS § 73 lg 3 p-dest 3 ja 6, § 205 lg 4 p-st 1 ja § 206 lg 1
p-st 4, teatab Rahandusministeerium, et lõpetab SA Ida-Viru Investeeringute Agentuur avatud
hankemenetluse "Jõhvi digi- ja multimeediainkubaatori hoonekompleksi ehituse eelprojekti
koostamine", viitenumber 261551, seaduslikkuse kontrollimiseks alustatud järelevalvemenetluse.
Järelevalvemenetluse lõpetamist puudutavate küsimuste tekkimisel, palume pöörduda Rahandus-
ministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna juristi Mihhail Antonov´i (tel 611 3468, e-post
[email protected]) poole.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristel Mesilane
riigihangete ja riigiabi osakonna juhataja
Lisaadressaadid:
Ringo Heidmets,
Advokaadibüroo GLIMSTEDT Estonia OÜ jurist
Mihhail Antonov 611 3468
[email protected]
3