Riigihangete vaidlustuskomisjon 26. aprill 2023
Tartu mnt 85, 10115Tallinn
e-post:
[email protected]
Hankemenetlus viitenumbriga 259711
Vaidlustaja: Inversion Software OÜ
Registrikood nr. 10827700
Kaluri tee 8-25, 74001 Haabneeme
Vaidlustaja esindaja: Indrek Järve
Juhatuse liige
e-post:
[email protected]
Telefon: 58 058 966
Hankija: Riigi Tugiteenuste Keskus (70007340)
Registrikood 70007340
Lõkke 4, 10142 Tallinn
[email protected]
Sihtasutus Kutsekoda
Registrikood 90006414
[email protected]
Vastutav isik: Kaja Vaarend
Telefon: +372 6668858
VAIDLUSTAJA TÄIENDAVAD SEISUKOHAD
hankemenetluse nr. 259711 vaidlustusmenetluses
1. Hindamiskriteeriumite õigusvastasus
Hankija väited hankelepingu eseme hinna fikseerimise ja ainult kvalitatiivsete
kriteeriumite alusel hindamise osas
1.1. Hankija selgitab 20.04.2023 dokumendi „Vastus vaidlustusele“ (edaspidi „hankija 20.04
seisukohad“) p-s 2.8, et on enda hinnangul „fikseerinud hankelepingu hinna või kulu
pakkujatele siduvalt ning hindab pakkumusi üksnes kvalitatiivsete, keskkonnaalaste või
sotsiaalsete kriteeriumite alusel“. Sama dokumendi p-s 2.10 väidab hankija, et „Hanke
üldandmetes ja raamlepingu projekti punktis 2.2, on selgelt sõnastatud: „Esimese etapi
valmimise hind on 250 000 eurot, millest 125 000 eurot MVP ja 125 000 eurot kogu
toode“.“
1.2. Esiteks märgib vaidlustaja, et hankija esitatud tsitaati tegelikult raamlepingu projekti
punktis 2.2 ei esine ja hankija on sellise väitega vaidlustuskomisjoni eksitanud. Nimetatud
lause on küll toodud hanke lühikirjelduses (hanketeate II osa), terviklõiguna järgmiselt
sõnastatult:
„Riigihanke eeldatav maksumus on 350 000 eurot nelja aasta peale. Esimese etapi
valmimise hind on 250 000 eurot, millest 125 000 MVP ja 125 000 kogu toode. 100 000
nelja aasta arendus- ja hooldustöödeks.“
Raamlepingu projekti punkt 2.2 on aga sõnastatud järgmiselt:
„2.2 Nimetatud eeldatav maksumus on 350 000 eurot nelja aasta peale. Esimese etapi
valmimise hinnaks on arvestatud 250 000 eurot, millest 125 000 Minimal Viable Product
(MVP) ja 125 000 kogu toode. 100 000 on arvestatud nelja aasta arendus- ja
hooldustöödeks. /…/“
kusjuures lepingu peatüki 2 pealkirjaks on „Lepingu eeldatav maksumus/maht ja maksmise
kord“ (vaidlustaja rõhuasetus).
Seega on hanke alusdokumendid tegelikult antud asjaolu osas omavahel vastuolus ja
sellisel juhul tuleb hankedokumente tõlgendada laiendavalt ja pakkujatele soodsamalt –
seega ei tohi hanke eseme hinda lugeda fikseerituks.
Teiseks on raamlepingu p-s 2.2 toodud sõnastus ja keelekasutus äärmiselt tinglik,
kompaktne ja ebakonkreetne (ei räägita mitte hankelepingu maksumusest vaid
eeldatavast maksumusest). Võlaõiguslikus lepingus lihtsalt ära märkimine, et üks lepingu
pool on ühepoolselt „eeldanud“ ühtesid mingisuguseid võimalike tingimusi ja
„arvestanud“ mingisuguste teiste võimalike tingimustega, ei muuda neid veel siduvaks
lepingu teisele poolele. Nii võlaõiguslikus lepingus kui hanke alusdokumentides tuleb
teisele lepingupoolele (edukale pakkujale) rakendatavad kohustused ja piirangud kirjeldada
üheselt mõistetavalt, selgelt ja arusaadavalt.
Kolmandaks märgib vaidlustaja, et isegi võttes arvesse vaidlustaja täiendavaid selgitusi, on
mõistlikul hankemenetlusest osalejal raske leida selget kinnitust hankija seisukohale.
Hankija on raamlepingu raames hangitava infosüsteemi eeldatavale maksumusele
viidanud:
a) Eelviidatud hanke lühikirjelduses hanketeate II osas
b) Eelviidatud raamlepingu projekti punktis 2.2
c) ja mitte kuskil mujal.
Antud juhul on seega hankija koostanud niivõrd segased hankedokumendid, et üle 15-
aastase riigihangetel osalemise staažiga vaidlustaja töötajad kollektiivselt mõistsid
hankedokumente antud asjaolus täiesti vastupidiselt sellele, mida hankija oma seletuste
kohaselt silmas on pidanud.
1.3. Vaidlustaja märgib, et vaidlustatud hankemenetluse eesmärgiks on raamlepingu sõlmimine
ühe pakkujaga. RHS § 30 lg 3 kohaselt „sõlmitakse hankeleping ühe pakkujaga sõlmitud
raamlepingu alusel raamlepingus sätestatud tingimuste kohaselt. Hankija võib paluda
pakkujal vajaduse korral esialgset pakkumust täiendada.“
Hanke alusdokumentides esitatud raamlepingu projekti p-i 3.3 kohaselt: „Lepingu eseme
tellimiseks, esitab tellija täitjale elektrooniliselt (e-postiga) tellimuse ja pakkumuse
esitamise tingimused koos hankelepingu eseme tehnilise kirjelduse ja vajadusel
hankelepingu projektiga. Pakkumus aktsepteeritakse eduka pakkumusena, kui see vastab
tellimuses kehtestatud tingimustele ja selles pakutud hind ei ületa lepingu punktis 2.1.1
toodud maksumust.“
Hankija esitatud raamlepingu projektis ei eksisteeri punktil 2.1 alampunkte, kuid
arvestades selle sõnastust on ilmselt mõistlik eeldada, et siin võib olla mõeldud
raamlepingu projekti p-i 2.21. Hankelepingu projekti alampunkt 2.1.1 ei saa olla
asjakohane, kuivõrd pakkumuse esitamise hetkel ei ole vastavat hankelepingut veel
sõlmitud.
Seega on raamlepingu projektis vaatamata hankija väidetele tegelikult kirjas hoopis
infosüsteemi arenduse maksimaalne hind ja edukal pakkujal ei ole ühtegi õiguslikku
takistust peale raamlepingu sõlmimist esitada pakkumus, mille maksumus ei ole 250 000
eurot, niikaua kuni esitatava pakkumuse maksumus ei ületa 250 000 eurot „põhiarenduse“
ja 100 000 eurot „4 aasta arendus- ja hooldustööde summa“ osas.
1 Raamlepingu projekti p 2.2.1 ei sobi antud juhul tõlgenduses asenduseks, kuna pakkumuse koguhind ja 1
töötunni hind on kaks võrreldamatut suurust. Kui hankija oleks siin mõelnud, et pakkumuses kasutatav
töötunni hind ei tohi ületada lepingu p-s 2.2.1 toodut, oleks leping pidanud ka vastavat sõnastust jällegi
üheselt mõistetavalt, selgelt ja arusaadavalt sisaldama.
1.4. Seega on pakkuja käesolevat peatükki kokkuvõtvalt seisukohal, et hankija ei hangi
vaidlustatud hankemenetluses hetkel kehtivate hanke alusdokumentide kohaselt fikseeritud
hinnaga hankelepingu eset, mida hinnataks ainult kvalitatiivsete hindamise kriteeriumite
kohaselt, vaid hoolimata põhjustest, miks nii juhtus, on hankija koostanud niivõrd mitmeti
tõlgendatavad hanke alusdokumendid, et mõistlikul hankemenetluses osalemisest
huvitatud isikul ei ole võimalik tema „tegelikku“ tahet üheselt mõista. Hankija ei ole
selgelt ja üheselt ette fikseerinud tulevase raamlepingu raames sõlmitava hankelepingu
tingimusi (sh hankija poolt väidetavalt ette kirjutatud hinda ning pakkuja kohustust olla
esitatava teoreetilise projektiplaaniga seotud), seega vaidlustaja algses vaidlustuses
esitatud seisukohad hindamiskriteeriumite kohta on jätkuvalt asjakohased ja õiged.
Hankija väited kvalitatiivsete hindamiskriteeriumite õiguspärasuse osas
1.5. Hankija 20.04 seisukohtades sisalduvad selgitused hindamiskriteeriumite õiguspärasuse
põhistamisele keskenduvad suures osas kas:
a) eksiarvamusele, et hankija on infosüsteemi arenduse hinna raamhankega fikseerinud
(käsitletud käesoleva dokumendi eelmises peatükis) või
b) eksiarvamusele, et hankija ja edukas pakkuja on hankemenetluse tulemusel sõlmitava
raamlepingu kaudu üheselt ja vältimatult kohustatud sõlmida esimese (raamlepingu
sisese) hankelepingu hankemenetluses esitatud projektiplaani ja hinnaga.
1.6. Hankija 20.04 seisukohtade p-i 2.11 kohta märgib vaidlustaja, et ta ei ole väitnud, et
hankija peaks pakkumuse osana mingit ennetavat tootearendust teostama. Vaidlustaja
seisukoht oli ja on, et infosüsteemi arendustöö lähteülesanne hankija poolt ja selle põhjal
koostatud projektiplaan pakkujate poolt ei ole käesoleva lepingu sõnastuse puudulikkuse
tõttu õiguslikult siduvad ja seetõttu ei saa projektiplaani hinnata, kuna tegemist oleks
(raam)hanke esemega mitte-seotud asjaolu hindamisega.
1.7. Hankija 20.04 seisukohtade p-i 2.12 – 2.13 kohta märgib vaidlustaja, et tema hinnangul ei
tundu hankija aru saavat, et hankelepingut infosüsteemi arendustööde teostamiseks
raamlepingu raames ei sõlmita kuidagi „automaagiliselt“ käesoleva hankemenetluse
raames või vahetul tulemusel, vaid vastavalt käesoleva dokumendi p-s 1.3 viidatule ja
hankija enda raamlepingu projekti p-i 3.3 kohaselt esitab hankija peale raamlepingu
sõlmimist „täitjale elektrooniliselt (e-postiga) tellimuse ja pakkumuse esitamise tingimused
koos hankelepingu eseme tehnilise kirjelduse ja vajadusel hankelepingu projektiga“,
misjärel täitja võib (kuid ei ole kohustatud) esitada uue pakkumuse, mille hankijale
sobivusel siis sõlmitakse alles siduvaid varalisi jm kohustusi sisaldav hankeleping.
Esiteks ei ole kuidagi õiguslikult tagatud see, et hankija esitab väljavalitud partnerile
tellimuse antud raamhankes esitatud kujul. Hankija väide, et ta seda kindlasti plaanib ja
just sellisel kujul, võib kirjeldada tema soove, kuid ei ole õiguslikult asjakohane.
Hankedokumente koostades ei ole hankija ilmselgelt endale sellist kohustust pannud, seega
hüpoteetiliste plaanidega ei ole asjakohane arvestada.
Teiseks ei sisaldu hanke alusdokumentides pakkujatele kohustust olla seotud esitatud
projektiplaaniga. Isegi arvestades, et raamhankes esitatud pakkumus hõlmatakse
raamlepingusse lahutamatu osana, puudub raamhanke alusdokumentides, sh raamlepingu
projektis, üheselt mõistetav, selge ja arusaadav täitjale seatud kohustus olla seotud esitatud
projektiplaaniga või üldse mingisugused piirangud esitatavale pakkumusele, v.a vastavalt
raamlepingu projekti p-i 3.3 viimasele lausele pakkumuse maksimaalse hinna piirang.
Hankija sisemised soovid, eesmärgid ja plaanid ei oma siinkohal mingisugust tähendust,
kui need ei avaldu koostatud hankedokumentidest mõistliku selguse tasemega.
Ebaselgused ja vastuolud hankedokumentides tuleb käesolevas vaidlustuses tõlgendada
hankija kahjuks.
Kokkuvõtvalt:
• Raamhanke tulemusena vahetult infosüsteemi arendustöid ei tellita, vaid valitakse
välja üks tarkvaraarendaja;
• Raamhanke võitja väljaselgitamiseks kasutatakse mõõdikuna peamiselt
hüpoteetilist projektiplaani kvaliteeti;
• Tegeliku infosüsteemi arenduse tellib hankija eraldi pärast raamlepingu sõlmimist
ja hankemenetluse lõppu;
• Tellimusele pakkumuse esitamisel puudub täitjal kohustus olla seotud raamlepingu
pakkumuses esitatud algse projektiplaaniga (sh tähtaegade, töömahtude ja hinnaga),
mida kasutati raamhanke hindamisel;
• Seega on ilmselge, et hindamiskriteerium ei ole seotud (raam)hankelepingu
esemega.
1.8. Hankija 20.04 seisukohtade p 2.14 põhineb peamiselt eeldusel, et hankija on oma
arvamuse kohaselt fikseerinud hankelepingu eseme hinna, mida on käesolev dokument
juba käsitlenud. Vaidlustaja märkis juba esialgses vaidlustuses, et kuigi hankijal on küll
avar kaalutlusruum hindamise kriteeriumite sätestamisel, ei ole see piiramatu ja põhjendas,
miks antud juhul on neid piire ilmselgelt ja lubamatult ületatud.
2. Tehnilise kirjelduse õigusvastasus
2.1. Hankija 20.04 seisukohtade p-is 2.15 vaidlustajat tsiteerides on hankija küll ära märkinud
RHS § 88 lg 6 teise lause, kuid on täielikult ignoreerinud normis toodud erandi “või
samaväärne” lubatavuse tingimust vaid hankelepingu eseme mõistetavalt kirjeldamise
võimatuse korral. Hankija ei ole kordagi isegi väitnud, et hankelepingu eset ei saaks
kirjeldada ilma React ja Node tooteid mainimata. Selle asemel on hankija esitanud vaid
asjasse õiguslikult puutumatuid väiteid ja asjakohatuid faktiviiteid.
2.2. RHS § 88 lõige 6 keelab hankijal tehnilistes kirjeldustes nimetada kindlat ostuallikat,
protsessi, kaubamärki, patenti, tüüpi, päritolu ega tootmisviisi, mis võiks anda mõnele
ettevõtjale või tootele eeliseid teiste ees või nende osaluse välistada. See keeld ei kehti
juhul, kui see on hankelepingu esemest tulenevalt vältimatult vajalik põhjusel, et
tehnilise kirjelduse koostamine käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud alustel
ei võimalda hankelepingu eset piisavalt täpselt ja mõistetavalt kirjeldada. Sellisele
viitele lisatakse märge „või sellega samaväärne”.
2.3. Hankija ei ole oma seisukohtades esitanud ühtegi tõendit ega isegi väidet põhistamaks,
miks on React ja Node viited hankelepingu esemest tulenevalt vältimatult vajalikud
põhjusel, et tehnilise kirjelduse koostamine käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud
alustel ei võimalda hankelepingu eset piisavalt täpselt ja mõistetavalt kirjeldada.
Vastupidi, hankija on hanke alusdokumentides põhjalikult põhistanud, miks on
konkreetsed nimetatud tooted tema subjektiivsed ainueelistused, kuivõrd nad on hankija
hinnangul „kõige populaarsemad“, „paremini ja täielikumalt dokumenteeritud“, „koostöös
kõige skaleeruvamad“ ja „kasutavad sama programmeerimiskeelt“. Kui hankija on asunud
avalikult ja ennetavalt seisukohale, et tema ette nimetatud tooted on „maailmas kõige
paremad“, siis on lisaks ka ilmselge, et hankija ei näe tegelikult ette samaväärsete toodete
võimalust.
2.4. Seega, kuigi vaidlustaja viidatud rikkumine oli niigi ilmselge ja vaieldamatu, on juba ainult
sel põhjusel tehnilise kirjelduse õigusvastasus kinnitust leidnud.
2.5. Vaidlustaja käsitleb siiski tulenevalt tervikluse ja põhjalikkuse eesmärgist järgnevalt
hankija selgitusi.
2.6. Vaidlustaja viitas juba oma vaidlustuse p-s 2.18, et antud juhul on aga selge, et hankija ei
soovi samaväärseid tooteid, vaid just enda poolt nimetatuid, isegi kui ta on õigusvastaselt
ja sisutühjalt lisanud hanke alusdokumentidesse viidatud „või samaväärne“ üldklausli.
Esiteks on vaidlustaja täiesti ilmselgelt, avalikult ja kirjalikult esitanud oma eelistused ja
nende põhjendused hanke alusdokumentides. Seega on kõigile potentsiaalsetele
hankemenetluses pakkumuse esitajatele (või pigem oleks õige öelda, et hankemenetlusest
osalemist huvitatud isikutele, sest konkreetsete toodete nimetamine võib senise
kohtupraktika2 ja järgnevate põhjenduste alusel tekitada olukorra, kus „alternatiivseid“
lahendusi sisaldavat pakkumust üldse ei esitatagi pakkujate ebavõrdse kohtlemise tõttu)
selge, et React ja Node puhul on tegemist kui mitte hankija ainukeste, siis vaieldamatult
esmaste eelistustega ja kõiki teisi alternatiive koheldakse juba ette ebavõrdselt ja
ebasoodsamalt, kuivõrd pakkujad peavad ainult alternatiivsete lahenduste puhul hakkama
kirjeldama, miks nende alternatiivsed lahendused on „samaväärsed“, teadmata täpselt isegi
kriteeriume, mille alusel hankija võib samaväärsust pärast pakkumuste laekumist sisustada.
Teiseks peab vaidlustaja kahjuks järjekordselt märkima, et hankija eksitab järjekordselt
vaidlustuskomisjoni väites oma seisukohtades, et „Hankija aktsepteerib kõiki
programmeerimiskeeli ja tehnilisi lahendusi, mis on RHADis toodud või nendega
samaväärsed“, kuivõrd hankija hinnangul on samaväärsed (ehk teisisõnu tegelikult
„vastavad üheselt hankija subjektiivsetele eelistustele“) ainult nimetatud tooted. Hankija
on oma seisukohtade p-s 2.20 viidatud läbiviidud turu-uuringule3, mille käigus viis hankija
läbi ka videolindistatud infopäeva. Nimetatud infopäeva videolindistus on viidatud turu-
uuringu lühikirjelduses4 ning sellest nähtub üheselt ja vaieldamatult, et hankijal puudub
igasugune soov ja kavatsus hinnata „samaväärseid“ lahendusi, vaid tema soov on saada
ainult React ja Node tooteid ning „samaväärsust“ hoopis soovitakse kasutada välistava
põhjendusena (kuivõrd see, milles „samaväärsust“ hankija soovib, on tahtlikult jäetud
defineerimata, jääb hankijale võimalus seda sisustada oma ära-arvamise ja eesmärkide
järgi), kui mõni pakkuja ei peaks otse välja öeldud eelistustest piisavalt aru saanud olema.
Vaidlustaja tsiteerib ja viitab ajamärgendiga siinkohal mõnedele olulisematele hankija
seisukohtadele, kuid loodab, et vaidlustuskomisjon leiab alust ja võimalust antud videoga
põhjalikuks tutvumiseks, kuivõrd hankija meelsus avaldub kogu infopäeval toimunud
aruteludest läbivalt. Tekstis toodud rõhuasetused on lisatud vaidlustaja poolt.
• 43:34 - 43:44 Otto Jõeleht, SA Kutsekoda, ESF projekti digiarenduste analüütik
(edaspidi OJ):
Tehniline lahendus, et oleme selle ka tegelikult väga kindlalt paika pannud ja front-
endiks oleme valinud Reacti, back-endiks Node-i /.../
2 Nt C-359/93, p 27, https://eur-lex.europa.eu/legal-content/en/TXT/?uri=CELEX:61993CJ0359 ja sellele
järgnevad
3 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5271160/general-info
4 https://youtu.be/lv5yBoiz3NQ
• 48:35 - 48:48 OJ:
Front-endi puhul ütleme et spetsialist on inimene, kellel on vähemalt kolme-aastane
töökogemus javascriptiga, millest siis kaks peab (arusaamatu) olema Reacti peal /.../
back-endi puhul vähemalt kahe-aastane töökogemus Node-i peal /.../
• 53:28 - 53:32 OJ:
Tehniline lahendus, milleks siis on React plus Node /.../
• 1:16:47 - 1:16:58 OJ:
/.../ aga see samaväärne on jah see et võibolla siis keegi tuleb ütleb näiteks et tema
jaoks on Angular samaväärne kui React, aga tegelt Angulari me üldse ei taha.
• 1:17:40 - 1:17:54 OJ:
Aga meie praegune soov ... ma sain ka tagasisidet, et siin võib tekkida probleeme,
aga ikkagi meie soov oleks mitte samaväärne, vaid konkreetselt paigas, mis me sinna
kirja panime.
• 1:19:10 - 1:19:33 OJ:
Aga samal ajal ma näen kohe sellist väikest nagu loophole-i, et inimesel on olemas see
kogemus, mida me tahame, aga kuna me ei ole raamistikku kindlalt ära spetsiifiliselt
paika pannud, siis nad tulevadki selle kogemusega, mida me tahame, aga täiesti
lambist võivad öelda, aga ma ei tea, hankes oli kirjas "või samaväärne", me ei tee
teile Reacti, me teeme teile samaväärset Angulari /.../
• 1:19:43 - 1:19:52 OJ:
/.../ nii et me võime panna "samaväärne", aga kui keegi tuleb ütleb meile midagi
muud, siis me toome põhjenduse välja, miks meie ütleme, et see ei ole samaväärne ja
siis ta ei ole pädev inimene hankes osalema /.../
Seega on hankija avalikult (primaarselt vahetult infopäeval osalenutele, kuid läbi RHR-s
esitatud viidete turu-uuringule ja infopäeva lindistusele ka kõigile võimalikele
hankemenetluses osalemisest huvitatutele) avaldanud, et mitte ainult ei ole tema ainsaks
eelistuseks React ja Node platvorm, tal on selge plaan alternatiivseid platvorme
sisaldavad pakkumused välistada või tagasi lükata.
Vaidlustaja möönab, et selline olukord, kus hankija pakub avalikult videomaterjali abil
tõendust oma subjektiivsete eelistuste ja sellega seotud plaanide osas, väites samaaegselt
hanke selgitustes ja seisukohtades vaidlustuskomisjonile, et hankemenetlust viiakse läbi
ausalt ja läbipaistvalt ja loomulikult kaalub hankija kõiki esitatud alternatiive, on vähemalt
esimese väljatoodud asjaolu (videotõendusmaterjali olemasolu) osas äärmiselt harva
ettetulev juhus. Kahjuks aga on hankija subjektiivsete eelistuste olemasolu, paljasõnaliste
kinnituste esitamine samaväärsuse lubamise osas ja tegelikult alternatiivsete samaväärsete
platvormide ebasoosimine suurusjärkudes levinum. See on ilmselt ka üks põhjuseid, miks
seadusandja ei ole hankijale andnud vabu käsi hankeeseme kirjeldamiseks ostuallikate,
kaubamärkide, patentide, tootmisviisi jne kaudu, vaid lubab seda vaid väga konkreetselt
piiritletud tingimustel, mida käesolevas hankemenetluses hankija ilmselgelt täitnud ei
ole. On ilmselge, et igasugune hankija subjektiivsete eelistuste avaldamine seab teised
alternatiivid nõrgemasse positsiooni - nt peavad ainult alternatiivsete lahenduste esitajad
põhjalikult hakkama põhjendama, miks nende lahendused on „samaväärsed“, teades samas
juba ette, et hankija on samaväärsete lahenduste suhtes tegelikult negatiivselt, kui mitte
öelda „välistavalt“, meelestatud.
Antud olukorras ei näe vaidlustaja isegi teoreetilist võimalust, kuidas saaks hankija
käitumist õiguspäraseks pidada ja kiita heaks toodete nimetamist hanke alusdokumentides
koos või ilma märketa „või samaväärne“.
Lähtudes eeltoodust jääb vaidlustaja oma vaidlustuses toodud seisukohtade ja taotluste juurde,
täiendades neid järgmiselt:
1. Seoses hankija seisukohtades esitatud väidetega hankeeseme hinna fikseerimise osas palume
vaidlustuskomisjonil tuvastada, kas hankija on käesolevas hankemenetluses õiguspäraselt,
selgelt ja üheselt arusaadavalt kehtestanud fikseeritud hankelepingu eseme hinna RHS § 85
lg 7 tähenduses, kuna tegemist on vaidlustuse hindamise kriteeriumitesse puuduva osa jaoks
võtmetähtsusega asjaoluga.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Järve
Inversion Software OÜ juhatuse liige