Vastus pöördumisele

Heiki Kalberg Teie 22.03.2023 AB Artes Terrae OÜ Meie 26.04.2023 nr 15-3/3012-1 [email protected] Vastus pöördumisele Austatud härra Kalberg Olete pöördunud Rahandusministeeriumi poole selgituste saamiseks järgmistes küsimustes. 1. Millise õigusakti alusel ei ole KOV EP-ga planeeritava tuulepargi ühendusliin liitumispunktiga tuulepargi osa ning kuidas peaks tõlgendama Rahandusministeeriumi 21.02.2023 kirja nr 15-3/503-2 punktis 5 esitatud seisukohta, mille kohaselt omab planeerimisel tähtsust see, kas tuulepark ühendatakse põhivõrguga maakaabli või õhuliiniga. Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 95 lõike 1 kohaselt koostatakse kohaliku omavalitsuse eriplaneering olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamiseks, kui olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoht ei ole üldplaneeringus määratud. PlanS § 95 lõike 2 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 01.10.2015 määruse nr 102 „Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri“ (edaspidi ORME) punkti 4 kohaselt on selleks tuulepark „Võrgueeskirja“ tähenduses, mis koosneb vähemalt 30 meetri kõrgustest elektrituulikutest. Vabariigi Valitsuse 26.06.2003 määruse nr 184 „Võrgueeskiri“ (edaspidi võrgueeskiri) § 2 lõike 19 kohaselt loetakse tuulepargiks mitmest elektrituulikust ning elektrituulikuid omavahel ja neid liitumispunktiga ühendavatest seadmetest, ehitistest ning rajatistest koosnevat elektrijaama. Märgite, et võrgueeskirja kohaselt loetakse ORME objektiks tuuleparki koos seda teenindavate seadmete, ehitiste ja tehnorajatistega. Nõustume, et võrgueeskirja lugedes saab asuda seisukohale, et ORME on tuulepark tervikuna, s.o elektrituulikud ja neid teenindavad ehitised ja tehnorajatised, sh elektrituulikuid liitumispunktiga ühendavad seadmed. Samuti on oluline ruumiline mõju tuulepargil tervikuna. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 25.06.2015 määruse nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ § 10 lõigetest 1 ja 3 tulenevalt võib õhuliini kaitsevöönd ulatuda kuni 40 meetrini mõlemal pool liini telge ning maakaabelliini kaitsevööndi ulatus on 1 m mõlemal pool liini telge. Kuna õhuliini rajamisega kaasnevad kitsendused inimtegevuseks ja oluliselt suuremad keskkonnamõjud, sh kaitsevööndi ulatuses metsa raadamine, oleme asunud seisukohale, et tekkivatest kitsendustest ja keskkonnamõjudest tulenevalt on tegemist ORME-ga. Maakaabelliini rajamisega sellist olulist ruumilist mõju PlanS § 6 punkti 13 tähenduses ei pruugi avalduda. Seetõttu oleme varasemalt asunud seisukohale, et maakaabli rajamiseks Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 piisab üldjuhul projekteerimistingimuste väljastamisest ning selleks ei pea tingimata läbima planeerimisprotsessi. Vastav tingimus, et ühendusliin põhivõrguga kavandatakse maakaabelliinina, peab sisalduma sellisel juhul planeeringu seletuskirjas. 2. Kas mõiste liitumispunkt on saanud uue tähenduse ning liitumine olemasoleva põhivõrguga võib toimuda ka tuuleelektrijaama peaalajaamas? Elektrituruseaduse § 3 punktis 15 antud liitumispunkti legaaldefinitsiooni kohaselt on see turuosalise elektripaigaldise täpselt määratletud ühenduskoht võrguga. Kuna elektrituruseaduse ja selle rakendusaktide, sh võrgueeskirja tõlgendamine ei kuulu Rahandusministeeriumi pädevusse, palume Teil liitumispunkti mõistet puudutavas küsimuses pöörduda Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poole. Märgime, et see, millises asukohas peaks liitumispunkt asuma ja millistel tingimustel toimub võrguga liitumine sõltub muu hulgas võrguvaldaja poolt antud tingimustest jm-dest kokkulepetest. Seega, küsimusele, millises asukohas saaks toimuda liitumine põhivõrguga on pädev vastama võrguvaldaja, s.o AS Elering. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heddy Klasen Ruumilise planeerimise osakonna juhataja Teadmiseks: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Ele Kutti 611 3154 [email protected] 2