dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
LepingAvalik

Leping

Rahandusministeerium · 26. aprill 2023
Viit
1.9-1/239
Registreeritud
26. aprill 2023
Dokumendi liik
Leping
Funktsioon
1.9 HALDUS- JA MAJANDUSTEGEVUS
Sari
1.9-1 Lepingud (riigihanked, töövõtt ja käsundus juriidiliste isikutega, haldus, liising, üür-rent, kindlustus, müük, litsentsid, ost, varaline vastutus, varakasutus, andmevahetus jm) koos aktidega
Toimik
1.9-1
Vastutaja
Kristo-Taavi Ruus (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Ühisosakond)

Failid

  • 📎1.9-9239 26.04.2023 Leping (1).asice4792 KB

Sisu (failidest)

RIIETE PESEMINE, KUIVA GARDEROOB, 10 KOHTA LADU 129 6,7 m2 TOIDUPROOVID 124 127 11,3 m2 RIIETUSKABIIN KABINET, 2 TÖÖKOHTA 5,8 m2 13,6 m2 KABINET, 4 TÖÖKOHTA KABINET, 2 TÖÖKOHTA KABINET, 2 TÖÖKOHTA KABINET, 2 TÖÖKOHTA 132 135 DUŠŠIRUUM 133 134 136 137 2,1 m2 12,3 m2 131 WC 13,5 m2 13,4 m2 11,0 m2 11,5 m2 128 4,2 m2 130 LOOMAPROOVID 106 105 PRINTERID104 2,2 m2 108 107 KABINET, 2 TÖÖKOHTA KÖÖK-PUHKERUUM 126 VESTLUSRUUM, 139 KABINET, 3 TÖÖKOHTA 120 121 KLIENTIDE VASTUVÕTT 10,9 m2 TÜÜP 1 1 096 15,6 m2 11,2 m2 123 15,3 m2 119 1 096 8,4 m2 25,4 m2 WC ABIRUUM TREPIKODA 146 Ruumi nimi i i nim 2,5 m2 Ru um 156 155 WC 112 113 KORIDOR 122 13,3 m2 147 KÖÖK-PUHKERUUM 5,4 m2 8,8 m2 2,0 m2 144 ÕPPEKLASS, 6 KOHTA KORISTAJA INVA-WC KABINET, 4 TÖÖKOHTA 10,8 m2 TREPIKODA WC 148 WC ABIRUUM 140 154 103 117 152M24 6,9 m2 118 M24 161 28,3 m2 16,2 m2 5,5 m2 2,4 m2 3,2 m2 21,2 m2 116 KORIDOR 100 115 WC KOOSOLEKUD, 16 KOHTA 118a 30,7 m2 1,7 m2 149 26,1 m2 100 TEHNILINE RUUM KORIDOR KABINET, 4 TÖÖKOHTA 102 160 14,4 m2 TURVAR., 125 141 TEHN.RUUM KABINET, 1 TÖÖKOHT TK-INFOPUNKT 27,3 m2 TUULEKODA 151 150 94,3 m2 114 4,4 m2 111 KLIENDITEENINDUS 9,3 m2 AUDITOORIUM 11,3 m2 112 157 101 22,1 m2 153,0 m2 LADU KABINET, 2 TÖÖKOHTA 113 142 5,1 m2 14,6 m2 KLIENDITEENINDUS WC 102 109 TREPIKODA 343,3 m2 1,8 m2 158 KAUGTÖÖKOHADˇ, 6 TÖÖKOHTA 19,1 m2 TUULEKODA KÖÖK-PUHKERUUM 101 103 VESTLUSRUUM, TÜÜP 6 20,0 m2 (6 KOHTA) 48,8 m2 52,6 m2 VESTLUSRUUM, TÜÜP 6 KLIENDITEENINDUS 102a LEGEND: TV SEINAL (6 KOHTA) TV SEINAL PRINTER? 10,2 m2 - Põllumajandus- ja toiduamet - Transpordiamet PREPARAATIDE HOIURUUM 110 PRINTER? LABORIPROOVIDE VASTUVÕTT - PRIA 107 104 11,2 m2 - Kaugtöökohad 16,3 m2 PRINTER - Terviseamet 110 109 - Sotsiaalkindlustusamet - Ühiskasutuses korrusepind KLIENDITEENINDUS VESTLUSRUUM KABINET, 2 TÖÖKOHTAKABINET, 1 TÖÖKOHT - Tehnoruum 102c 102b - Turvaruum 106 105 16,4 m2 16,3 m2 - Rapla vald 11,8 m2 KÖÖK-PUHKERUUM KABINET, 2 TÖÖKOHTA KABINET, 2 TÖÖKOHTA KABINET, 2 TÖÖKOHTA 347 DOKUMENDIHOIDLA DOKUMENDIHOIDLA KABINET, 2 TÖÖKOHTA 26,7 m2 KABINET, 2 TÖÖKOHTA KABINET, 4 TÖÖKOHTA 344 345 346 349 350 343 348 302 16,9 m2 18,0 m2 17,0 m2 27,1 m2 31,2 m2 25,5 m2 29,0 m2 17,3 m2 308 307 306 305 304 303 302 301 KORIDOR 303 186,8 m2 VESTLUSRUUM. 4 KOHTA VESTLUSRUUM, 4 KOHTA M27 M28 11,2 m2 14,1 m2 KABINET, 2 TÖÖKOHTA 342 TREPIKODA 338 17,8 m2 17,5 m2 309 304 305 VESTLUSRUUM, 4 KOHTA PRINTERID KORISTAJA 14,1 m2 VESTLUSRUUM, 337 KABINET, 2 TÖÖKOHTA TÜÜP 3 307b 18,7 m2 341 5,8 m2 17,6 m2 ANDMESIDEJAOTLA 310 VENTILATSIOONIKAMBER 307 336 306 6,0 m2 38,8 m2 KORIDOR 308 KABINET, 2 TÖÖKOHTA 13,0 m2 311 340 INVA-WC WC 17,1 m2 310 WC TREPIKODA 311 2,1 m2 309 301 3,9 m2 4,5 m2 WC 93,4 m2 334 WC WC WC EESRUUM1,1 m2 332 331 KOOSOLEKUD, 10 KOHTA 335 WC 1,0 m2 KÖÖK-PUHKERUUM 312 1,0 m2 KABINET, 2 TÖÖKOHTA 5,9 m2 333 KOOSOLEKUD, 16 KOHTA 320 322 339 1,1 m2 321 26,8 m2 13,2 m2 17,6 m2 WC EESRUUM 31,3 m2 330 KILBIRUUM M24WC 319 318 6,9 m2 1,9 m2 1,9 m2 KÖÖK-PUHKERUUM 323 322 312 46,3 m2 313 314 315 316 317 318 319 321 KABINET, 3 TÖÖKOHTA LEGEND: - Põllumajandusamet 28,6 m2 320 - Rapla Maamõõdubüroo KABINET, 2 TÖÖKOHTA KABINET, 3 TÖÖKOHTA KABINET, 4 TÖÖKOHTA KABINET, 3 TÖÖKOHTA KABINET, 3 TÖÖKOHTA KABINET, 3 TÖÖKOHTAKABINET, 3 TÖÖKOHTA GARDEROOB KABINET, 3 TÖÖKOHTA - Muinsuskaitseamet 326 325 16,9 m2 328 327 324 323 317 316 - Rahvakultuurikeskus 23,0 m2 35,2 m2 27,5 m2 24,5 m2 23,3 m2 26,1 m2 25,1 m2 25,0 m2 - Rapla vald 313 - Aktiivne vakantsus - Ühiskasutuses korrusepind 314 - Ühiskasutuses vertikaalne pind - Tehnoruum „KINNITAN“ Digitaalselt kinnitatud TULEKAHJU KORRAL TEGUTSEMISE PLAAN Rapla Riigimaja Tallinna mnt 14 , Rapla Sisukord TOC \o "1-4" \h \z \u 1 Evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemist mõjutavad andmed PAGEREF _Toc102554790 \h 3 1.1 Üldist PAGEREF _Toc102554791 \h 3 1.2 Mõisted PAGEREF _Toc102554792 \h 3 1.3 Ehitise üldiseloomustus PAGEREF _Toc102554793 \h 4 1.4 Evakuatsiooniteed PAGEREF _Toc102554794 \h 5 1.5 Tulekustutusvahendid ja tuleohutuspaigaldised PAGEREF _Toc102554795 \h 5 1.5.1 Tulekustutid PAGEREF _Toc102554796 \h 5 1.5.2 Tuletõkkeuksed PAGEREF _Toc102554797 \h 5 1.5.3 Automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem (ATS) PAGEREF _Toc102554798 \h 6 1.5.4 Suitsueemaldus PAGEREF _Toc102554799 \h 7 1.5.5 Evakuatsioonivalgustus PAGEREF _Toc102554800 \h 7 2 Hoone tuleohtlikkuse kirjeldus PAGEREF _Toc102554801 \h 7 2.1 Tulekahju võimalikud stsenaariumid PAGEREF _Toc102554802 \h 7 2.2 Tulekahju tekkepõhjused ja ennetavad tegevused PAGEREF _Toc102554803 \h 8 3 Tulekahju korral tegutsemine PAGEREF _Toc102554804 \h 9 3.1 Evakuatsioonijuht PAGEREF _Toc102554805 \h 9 3.2 Tulekahju avastamine ja sellest teavitamine PAGEREF _Toc102554806 \h 9 3.2.1 Tulekahju avastamine töötaja poolt PAGEREF _Toc102554807 \h 9 3.2.2 Tulekahu avastamise ATS poolt PAGEREF _Toc102554808 \h 9 3.3 Tulekahjust teatamine PAGEREF _Toc102554809 \h 9 3.4 Tulekahju kustutamine PAGEREF _Toc102554810 \h 10 3.5 Evakueerumine PAGEREF _Toc102554811 \h 10 3.5.1 Evakuatsiooni märguanne PAGEREF _Toc102554812 \h 10 3.5.2 Kui evakueerumine ei ole võimalik PAGEREF _Toc102554813 \h 10 3.5.3 Üüri pinna evakuatsiooni eest vastutav isik PAGEREF _Toc102554814 \h 10 3.5.4 Evakueerumine kogunemiskohta PAGEREF _Toc102554815 \h 11 3.5.5 Loendus PAGEREF _Toc102554816 \h 11 4 Päästemeeskonnaga tehtav koostöö PAGEREF _Toc102554817 \h 11 Lisa 1 : Plaaniga tutvunud PAGEREF _Toc102554818 \h 13 Evakuatsiooni ja tulekahj u korral tegutsemist mõjutavad andmed Üld ist Tulekahju korral tegutsemise plaani eesmärk on reguleerida hoone s viibivate isikute tegutsemist evakuatsiooni ja tulekahju korral ning läbi selle tagada inimeste ohutus, varalise kahju ärahoidmine ning võim a likult operatiivne ja ohutu evakuatsioon. Käesoleva plaani kinnitab hoone omanik ning teeb selle teatavaks üürnik e le ja koostööpartneritele, kes töötavad hoone s . Tuleohutuse eest hoones vastutab RKAS haldur. Üüri pinna tuleohutuse eest vastutab üürnik , kes määrab tuleohutuse ja evakuatsiooni eest vastutava isiku. Käesolev plaan on järgimiseks ja täitmiseks kõikidele hoones töötavatele isikutele . Hoones muutunud tuleohutuse ja/või evakuatsiooni tingimustest teavitab hoone tuleohutuse eest vastutav isik koheselt kõiki hoones töötavaid isikuid . Püsivad muutused tingimustes fikseeritakse käesolevas plaanis vähemalt ühe kuu jooksul pärast tingimuste muutumist. Plaani muudetakse ja täiendatakse järgmistel juhtudel: P laani väljatöötamise aluseks olnud faktiliste või õiguslike aluste muutumisel; Evakuatsiooni õppuse või tulekahju j ärgselt, kui on tuvastatud asjaolusid, mille põhjal võib järeldada, et olemasolev plaan ei ole eesmärgipärane; R iiklikku järelevalvet teostava a metiisiku ettekirjutusel . Evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise plaani muudatustest teavitatakse hoones töötavaid isikuid . Töötajate tööle asudes läbivad kõik töötajad tuleohutusalase juhendamise vastavalt hoone omaniku keht estatud korrale . Hoone üürnik taga b hoones töötavate isikute tutvumise tulekahju korral tegutsemise plaaniga. Mõisted Tulekahju – t ulekahju on väljaspool spetsiaalset kollet toimuv kontrollimatu põlemisprotsess, millega kaasneb oht inimese elule või tervisele, varale või keskkonnale. Evakuatsioon – e vakuatsioon on hoone kasutajate sunnitud liikumine ohutusse kohta tulekahju, tulekahju ohu või muu ohu korral. Evakuatsioonitee – e vakuatsioonitee on hoone evakuatsioonipääsust algav ja ohutus kohas lõppev või vabalt ja ohutult läbitav hoonesisene liikumistee ohutusse kohta. Kogunemiskoht – h oonest väljuvate inimeste ohutu kogunemise ala , kus teostatakse evakueerunute loendus ja jagatakse edasised korraldused . Töötaja – h oones viibiv isik, kes on teadlik hoone evakuatsioonikorraldusest. Evakuatsioonijuht – isik kes korraldab ja juhib evakuatsiooni , teostab loendust ja suhtleb päästeteenistusega . Päästetööde juht – p äästetöid juhtiv pääste teenistuse esindaja (esmane sinise kiivriga, hiljem kollase, oranži kiivriga) . Ehitise üldiseloomustus Hoone aadress – Tallinna mnt 14, Rapla . Hoone tuleohutusklass – T P - 1 ( tul ekindel ) . Hoone peamine kasutusviis – V , büroohoone ; muud kasutusviisid – IV , Üüri pinnad ja klienditeeninduse ala ; VII , garaaž . Hoones on neli maapealset korrust pluss tehniline korrus ja maa-alune korrus. S uletud netopin d – 5955 m 2 , hoone kõrgus maapinnast – 20 ,7 m. Tuletõkkesektsioonid on hoones moodustatud korruste kaupa. Eraldi tuletõkkesektsiooni moodustavad : evakuatsioonitrepikojad; garaaž keldrikorrusel ; dokumendihoidlad ja ladu keldrikorrusel ; tehnilised ruumid, lifti - ja suitsueemalduse šaht id ning päästemeeskonna infopunkt. Hoones viibivate inimeste maksimaalne arvutuslik arv: 4 0 0. Evakuatsiooniteed Hoone igalt evakuatsioonialalt on vähemalt kaks väljumisteed evakuatsioonipääsuni. Hoonest evakueerudes tuleb kasutada kõige ohutumat ja lüh e mat evakuatsiooniteed kogunemiskohta . Kõik evakuatsiooniteed ja -pääsud on tähistatud evakuatsioonimärgistustega. Tulekustutusvahendid ja tuleohutuspaigaldised Tulekustutid Esmasteks tulekustutusvahenditeks on 6 kg pulberkustutid iga 200 m 2 kohta . Elektri peakilbi ruumi läheduses on 5 kg CO 2 kustuti ja köögis rasvakustuti . Tulekustutid paiknevad evakuatsiooniteedel või nende lähistel . Tulekustuti kasutamisel: • Võta tulekustuti ja lähene tulekoldele; • Eemalda kaitsesplint; • Vajuta päästikule ja suuna kustutusaine juga tulekolde suunas; • Kustuta tulekolde alumist osa, mitte üleval leeke. Tulekustutile tuleb alati peale kasutamist teostada hooldus. Tuletõkkeuksed Hoone on varustatud tule t õkkeustega, mi llest osa on tavaolukorras avatud asendis. Tulekahju korral sulguvad avatud tuletõkkeuksed automaatselt. Automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem (ATS) Tulekahju kiire avastamise tagab automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem. ATS võimaldab teha kindlaks tulekahju asukoha anduri täpsusega ja saada informatsiooni tule levimisest. ATS keskseade asub päästemeeskonna infopunkti s – peasissepääsu lähedal eraldi ruumis . ATS komponendid : Tulekahjuanduri d – a nduritega on varustatud kogu hoone , enamus ruumides on suitsuandurid . Tulekahjuteatenup ud – teatenupud on paigutatud evakuatsioonipääsude lähedusse nähtavasse kohta. Keskseade – r egistreerib anduritelt või tule kahju teatenuppudelt saadud häiresignaali, kuvab häiret andnud anduri/ tulekahjuteate nupu asukoha , käivitab häirekellad. ATS häire korral toimuvad alljärgnevad rakendused: k äivituvad alarmseadmed (ATS kellad/-sireenid) ; s eiskuvad ventilatsiooniseadmed, sh õhkkardinad ja fancoilid. Süsteemi tagastus toimub peale ATS süsteemi töö taastamist ; s ulguvad avatud tuletõkkeuksed ja tuletõkkekardinad ; l ift suundub evakuatsioonitasapinnale ja uksed avanevad ; a ntakse häiresisendid suitsueemaldussüsteemile, vastavalt käivitustasemele. ATS kasutusjuhend ja paiknemisskeemid on keskseadme juures. Suitsueemaldus Hoones on mehhaaniline ja l oomulik ja suitsueemaldus. Mehhaaniline suitsueemaldus süsteem toimub läbi alljärgnevate suitsueemaldustsoonide : 1. korrus auditoorium; trepikojad ning 2 . –4 . korruse koridorid; garaaž. Suitsueemalduse juhtimine toimub päästemeeskonna infopunktist. Mehhaanilise käivitustasemega suitsueemalduse korral on juhtimisnupp täiendavalt kaitstava ruumi väljapääsu juurde s kirjaga „Suitsueemaldus“. Ülejäänud ruumide suitsueemaldus toimub läbi välisseina ülaosas olevate ukse ja aknaavade käsitsi. Evakuatsioonivalgustus Hoones on evakuatsioonivalgustus – väljapääsuteede, paanikavastane ja suunamärkide valgustus. Evakuatsioonivalgustite reservtoiteallikaks on akud. Evakuatsioonivalgustuse toimivusajaks on 3 tundi. Hoone t uleohtlik k use kirjeldus Tulekahju võimaliku d stsenaariumid Tulekahju raskusaste sõltub ajast , millal tulekahju avastati ja töötajate oskuslikust tegutsemisest tekkinud tulekahju esmasel kustutamisel. Kogu hoone on kaetud ATS süsteemiga, mis annab tekkinud tulekahjust koheselt märku , tulekahju avastamise aeg on kiire ja sellest tingituna on võimalik ka tulekahju kiire kustutamine. Kui tekkinud tulekahju avastatakse kiiresti, on võimalik seda kustutada hoones olevate esmaste tulekustutusvahenditega. Kahjustused piirduvad üldjuhul süttinud seadme või eseme hävinemisega ja tulekahjupiirkonnas suitsukahjustuste tekkega. Ulatuslik tulekahju võib alguse saada juhul, kui tulekahjusignalisatsioon ei rakendu ning tulekahju avastatakse hilinenult . Tulekahju tekkepõhjused ja ennetavad tegevused Tekkepõhjused: T öötajate poolt tuleohutusnõuete rikkumine või vähene tuleohutusalane teadlikkus; Rikked elektriseadmetes ja -paigaldistes ; Elektripaigaldise ülekoormamine mitte standardsete elektriseadmete kasutamisel; Elektriseadmete kasutuseeskirjade rikkumine ; Hooletus lahtise tulega ; Suitsetamisnõuete rikkumine; Tuleohutusnõuete rikkumine t uletööde tegemisel . Ennetavad tegevused: Tegevuste vältimine, mis võib põhjustada tule- ja plahvatuse ohtu; T öötaja te poolt tuleohutusealase väljaõppe läbimine ; T ehnoloogiliste- ja elektriseadmete kasutamine vastavalt nende kasutuseeskirjadele; Esmaste tulekustutusvahendite, tuleohutuspaigaldiste, elektri ja tehnosüsteemide k orrapära ne k ontrolli mine ja hooldamine . Keelatud tegevused : M ittestandardsete elektriseadmete kasutamine; Suitsetamine selleks mitteettenähtud kohtades ; E vakuatsioonite e d e tõkestamine , tu leohutuspaigaldis tele ja päästevahend itele juurdepääsu tõkestamine . Tulekahju korral tegutsemi ne Evakuatsioonijuht Evakuatsioonijuhiks on infospetsialist ja turvatöötaja . Tulekahju avastamine ja sellest teavitamine Tulekahju avastamine töötaja poolt Tulekahju avastaja tegevused olenevalt tulekahju suurusest : ATS käivitamine tulekahjuteatenupust; helistamine Häirekeskusesse; kustutamine esmaste tulekustutusvahenditega; evakueerumine kogunemiskohta. Tulekahu avastamise ATS poolt Kui tulekahju avastatakse ATS poolt, siis rakenduvad hoones häirekellad. ATS tulekahjuteadet kontrollib evakuatsioonijuht. Tegevused tulekahjuteate kontrollimisel: v ajuta ATS paneeli peal nuppu, mille tulemusel vaigistatakse häirekellad; tuvasta ATS tulekahjuteadet andnud anduri aadress ja leia ATS paiknemisskeemilt andur; kontrolli häiret andnud anduri asukohta – kas on märgata tulekahjutunnuseid (tuli, suits, kõrge temperatuur). Valehäire korral likvideeritakse häire põhjus ja taastatakse ATS algolek; tulekahju avastamise korral vajuta tulekahjuteatenuppu, mis taaskäivitab häirekellad. Tulekahjust teatamine T ulekahjuteate edastab Häirekeskusele telefonil 112 tulekahju avastaja ja evakuatsioonijuht Hädaabikõne numbrile 112: teata hoone aadress ja tulekolde arvatav asukoht: Tallinna mnt 14, Rapla; teata vigastatud ja/või ohustatud isikutest; vasta päästekorraldaja küsimustele, katkestamata ise kõnet. Tulekahju kustutamine Tulekahju leviku piiramiseks kasuta esmaseid tulekustutusvahendeid. Kui tulekahju kustutamine ei ole võimalik, siis välju ruumist, võimalusel sulge uksed ja aknad, et takistada õhuhapniku juurdevoolu ja suitsu levimist. Kui hoones ei ole käivitunud häirekellad, siis vajuta esimesele tulekahjuteatenupule. Evakueerumine Evakuatsiooni märguanne Evakuatsiooni märguandeks on: häirekellade helisemine üle 60 sekundi; häirekellade teistkordne rakendumine; e vakuatsioonijuhi suuline korraldus. Kui evakueerumine ei ole võimalik Kui evakueerumine ei ole võimalik, siis sul etakse ruumi uks, an takse endast teada evakuatsioonijuhile ja helistatakse numbril 112 Häirekesku sesse. Üüri pinna evakuatsiooni eest vastutav isik Üüri pinna evakuatsiooni eest vastutava isiku ülesanded: • kontrolli enda vastutusala, et tuvastada võimalik tulekahju; • tea vita tulekahjutunnuste avastamisel koheselt Häirekeskust (telefonil 112) ja evakuatsioonijuhti; • korralda evakuatsiooni oma vastutusalast ja kontrolli ruumid veendumaks, et kõik töötajad on lahkunud; • võimalusel kustuta tulekahju esmaste kustutusvahenditega ja/või piira tulekahju levik uste sulgemisega; • lahku Üüri pinnalt viimasena, vee n dudes, et kõik on evakueerunud; • kogunemiskohas edasta info evakuatsioonijuhile oma Üüri pinna kohta. Evakueerumine kogunemiskohta Hoonest evakueerudes tuleb kasutada kõige ohutumat ja lühemat evakuatsiooniteed kogunemiskohta. Kogunemiskohaks on parkla aadressil Hariduse tn 6. 864760 1139742 E vakueerumisel peavad kõik liikuma kogunemiskohta ja seal püsima , kuni on saadud evakuatsioonijuhilt või päästetööde juhilt luba lahkuda. Loendus Hoone üürnik ud viivad läbi oma töötajate ja külastajate loenduse ja annavad loenduse tulemused edasi evakuatsioonijuhile; Kui selgub, et mõni inimene on jäänud ohutsooni, siis tuleb sellest koheselt teavitada evakuatsioonijuhti. Päästemeeskonnaga tehtav koostöö Päästemeeskonna esmaseks sisenemisteeks on peasissepääs, mille lähedal on eraldi ruumis p äästemeeskonna infopunkt . Päästemeeskonna võtab vastu evakuatsioonijuht, kes: teatab päästemeeskonna infopunkti asukoha; teatab t ulekahju asukoha ja ulatuse; näitab plaanilt või juh atab k iireima tee tulekahju asukohani; teatab p eakilbiruumi asukoha . Lisa 1 : Plaaniga tutvunud Jrk nr Ees- ja perekonnanimi Kuupäev Allkiri RKAS V1.0 15.11.2021 Riigimajade läbipääsusüsteemi toimimine 1. ÜLDPÕHIMÕTTED 1.1. Riigimajade ühtse valve- ja läbipääsusüsteemi tarkvara, sh läbipääsukaartide omanik on Riigi Kinnisvara AS (edaspidi RKAS). 1.2. Läbipääsusüsteemi andmetele ning logidele on ligipääs riigimaja RKAS kinnisvarahalduril, RKAS süsteemi administraatoril, valve- ja läbipääsu süsteemi hooldajal, riigimaja infotöötajal (Rahandusministeeriumi koosseisus, edaspidi infotöötaja) või riigimajas paiknevate asutuste (edaspidi asutus) volitatud isikutel. 1.3. Asutuste töötajatele väljastatud läbipääsukaardid on personaalsed ja selle edasi andmine kellelegi teisele ei ole lubatud. 1.4. Riigimaja serveriruumi ja jaotlatesse võib siseneda üksnes isik, kellel on sinna õigustatud ja põhjendatud vajadus pääseda, arvestades järgmist: 1.4.1. järelevalveta sissepääs ei ole lubatud, kui see võimaldab kolmandale isikule vahetu ligipääsu riigimaja asutus(t)e omandile. Erandid fikseeritakse kirjalikult osapoolte vahel; 1.4.2. kolmanda isiku ruumi sisenemiseks peab olema põhjendatud vajadus ja see on võimallik ainult iseseisva ligipääsuga saatjaga. 1.5. Riigimajade ühtse valve- ja läbipääsu süsteemi andmete säilivuse tagab RKAS. Salvestatud andmeid säilitatakse vähemalt 12 kuud. 1.6. Riigimaja läbipääsusüsteemide tehnilised parameetrid on leitavad riigimaja ehitusprojektist. 2. OSAPOOLTE ÜLESANDED 2.1. RKAS: 2.1.1. tagab ühtse ülesehituse keskses valve- ja läbipääsusüsteemi programmis (sh kasutajad, alad, seadistused, logid); 2.1.2. tagab asutuste kontaktisikute ja infotöötajate koolitused; 2.1.3. valmistab ette läbipääsukaardid ja annab need allkirja vastu üle asutuste kontaktisikutele või infotöötajatele; 2.1.4. loob asutuse kontaktisiku taotlusel süsteemi kaughalduskonto ja teeb selle kasutamiseks vajaliku koolituse; 2.1.5. korraldab riigimajade hoolduspersonali taustakontrolli ja edastab infotöötajale teabe, kellele võib ajutiselt läbipääsukaardi väljastada; 2.1.6. hoiab ajakohasena info riigimajja läbipääsuõigust omavate hooldajate üle ning jagab infot muudatuste osas õigeaegselt infotöötajaga; 2.1.7. määrab hoolduspersonalile tehnilistesse ruumidesse (ventkamber, elektrikilp) läbipääsu reeglid ja teavitab neist riigimaja infotöötajat; 2.1.8. arvestab hoolduspersonali töö korraldamisel asutuste ainukasutuses ruumidesse läbipääsemise vajadusel asutuste poolt määratud reeglitega, teavitades asutust sisenemise vajadusest ette; 2.1.9. organiseerib läbipääsusüsteemi nõuetekohase hooldamise ning rikete kõrvaldamise; 2.1.10. teeb süsteemi seadistustest igal nädalal varukoopiaid. 2.2. ASUTUS: 2.2.1. teeb otsuse, kas soovib ise hallata enda asutuse läbipääsukaarte, õiguseid, kasutajaid või teeb seda infotöötaja; 2.2.2. määrab kontaktisiku, kellel on õigus anda sisend läbipääsukaardi väljastamiseks, kustutamiseks, muutmiseks ning edastab selle info infotöötajale ja RKAS hoone haldurile; 2.2.3. määrab vajadusel erisused hoolduspersonali läbipääsuks enda ruumidesse. RKAS V1.0 15.11.2021 2.3. RIIGIMAJA INFOTÖÖTAJA VÕI ASUTUSE KONTAKTISIK: 2.3.1. loob asutuse õiguste grupid ja lisab süsteemi kasutajate andmed: nimi, asutus, kaardi kehtivuse algus (kui on teada, siis ka lõpptähtaeg), erisused õiguste osas (nt läbipääsupiirangud); infotöötaja korraldab lisaks läbipääsukaartide väljastamist lähtuvalt punktidest 2.1.5-2.1.8. 2.3.2. vastutab kasutajatele määratud õiguste ja kaartide õigsuse ning ajakohasuse eest; 2.3.3. korraldab töötajatele läbipääsukaardi allkirja vastu väljastamise, töötaja teenistusest lahkumisel korral kannab hoolt kaardi tagastamise eest; 2.3.4. sulgeb kaotatud kaardi; 2.3.5. väljastab allkirja vastu ajutise läbipääsukaardi, millega on majas võimalik liikuda, nt tehnilisel personalil, asutuse töötajal, kes kaardi koju unustanud, kaugtöökoha kasutajal ja kannab hoolt, et väljastatud kaart riigimajast lahkudes tagastatakse; 2.3.6. tagab, et oleks olemas piisav varu läbipääsukaardi toorikuid. Tellimise vajadusest teavitab RKAS haldurit; 2.3.7. tagab läbipääsukaartide varu, tagastatud või kasutuskõlbmatuks muutunud kaartide hoiustamise turvaliselt ilma kõrvaliste isikute läbipääsemise võimaluseta; 2.3.8. loob vajalikud aruanded; 2.3.9. teeb asutuse lõikes väljastatud läbipääsukaartide kohta ja antud õiguste üle regulaarselt auditeid (vähemalt korra aastas). Infotöötaja teavitab asutuse kontaktisikut asutust puudutavate kaartide auditi tulemustest. 3. TEABE LIIKUMISE TURVALISUS 3.1. Uksekaardi andmise korralduse täidab infotöötaja või asutuste kontaktisik üksnes juhul, kui vastava korralduse saanud isik on veendunud, et korralduse andnud isik on õigustatud seda tegema. 4. INTSIDENTIDEST TEAVITAMISE KORD 4.1. Intsidentidest (nt läbipääsukaardi kaotus või vargus, kaardi kasutuskõlbmatuks muutumine) teavitab töötaja asutuse kontaktisikut või infotöötajat, kes korraldab läbipääsukaardi sulgemise; 4.2. kui kaardi valdaja läbipääsukaart on sattunud kellegi teise kasutusse, tuleb kaardi valdajal sellest teavitada infotöötajat, asutuse kontaktisikut ja infoturbejuhti; 4.3. kõikidest intsidentidest, millest infotöötajat on teavitatud, annab infotöötaja ka omalt poolt teabe edasi asutuse kontaktisikule ja infoturbejuhile. 5. VALVE- JA LÄBIPÄÄSUSÜSTEEMI LOGIDE VÄLJASTAMINE 5.1. RKAS võimaldab süsteemis aruannete vormide koostamise lähtuvalt asutuse kontaktisiku või infotöötaja sisendist; 5.2. asutuste kontaktisik või infotöötaja võib väljastada logisid lähtuvalt asutuses paika pandud reeglitest; 5.3. infotöötaja saab väljastada logisid vastavate asutuste kohta, kes on talle andnud vastava volituse. 6. VALVE- JA LÄBIPÄÄSUSÜSTEEMI HOOLDUS 6.1. Valve- ja läbipääsusüsteemi hooldus toimub minimaalselt üks kord aastas vastavalt hoolduslepingule; 6.2. valve- ja läbipääsusüsteemi moodulid asuvad tehnilistes ruumides, mis on valvestatavad ja varustatud läbipääsusüsteemiga; 7. SÜSTEEMI RIKKED 7.1. Riketest teavitab RKAS asutuste kontaktisikuid ja infotöötajat; RKAS V1.0 15.11.2021 7.2. Rikete kõrvaldamisega seotud tegevuste puhul lähtub RKAS üürilepingus paika pandud reageerimisaegadest. HAL.1.5.v01 Kinnitatud: 12.09.2016 Tallinna mnt 14, Rapla Lisa 5 üürilepingule nr KPJ-4/2020-230 HOONE SISEKORRAEESKIRI Aadress: Tallinna mnt 14, Rapla Registriosa nr: 2628837 Katastritunnus: 67001:003:0150 Hoone nimetus: Rapla riigimaja Ehitisregistri kood: 109017136 Üürileandja: Riigi Kinnisvara AS SISUKORD 1. ÜLDSÄTTED 2 2. VALVEKORRALDUS JA POSTI LIIKUMINE 2 3. HOONE JA KINNISTU INFOTAHVLID, REKLAAM 2 4. PARKIMISE KORRALDUS 3 5. ÜHISKASUTATAVATE RUUMIDE KASUTUSKORDERROR! BOOKMARK NOT DEFINED. 6. KÄITUMINE OHUOLUKORDADES 3 7. KÄITUMINE PUUDUSTE, RIKETE, AVARIIDE KORRAL 4 8. SISEKLIIMA JA TEHNOSÜSTEEMIDE HOOLDUS 4 9. HEAKORD HOONES JA TERRITOORIUMIL 5 10. SUITSETAMINE HOONES JA TERRITOORIUMIL 6 11. KESKKONNASÄÄSTLIKU KÄITUMISE PÕHIMÕTTED 6 SISEKORRAEESKIRJA LISAD 7 1/7 HAL.1.5.v01 Kinnitatud: 12.09.2016 Tallinna mnt 14, Rapla 1. ÜLDSÄTTED Eesmärk Ühtsete normide ja käitumisreeglite kehtestamine hoone kasutajatele. Sisekorraeeskiri on hoone üürilepingu lahutamatu lisa. Kehtivus Eeskiri kehtib kõigi juriidiliste ja füüsiliste isikute suhtes, kes hoonet kasutavad. Hoone üürnikel ja kasutajatel on kohustus tutvustada hoone sisekorraeeskirja ja selle lisasid oma töötajatele ning nõuda normidest kinni pidamist. Hoone üürnikud ja kasutajad peavad tagama, et ka nende külalised ja kliendid lähtuvad kehtivatest eeskirjadest. Tekkivate Lepingulistes küsimustes toimub lahendamine läbi üürilepingu alusel määratud küsimuste kontaktisikute. lahendamine Rikete, avariide ja puuduste korral tuleb pöörduda RKAS-i klienditoe poole E- R kell 8:00 – 18:00, tel (+372) 605 0000, [email protected] 2. VALVEKORRALDUS JA POSTI LIIKUMINE Lahtiolekuajad Reguleerib üürnik koostöös hoone kasutajatega klientidele Hoone üürnikul on õigus muuta lahtioleku aegu vastavalt vajadusele. Lahtiolekuajad Reguleerib üürnik. töötajatele Tehniline ja - Hoones on tehniline valve. videovalve 1) Valvesüsteemi logisid hoitakse alles 12 kuud 2) Videosalvestusi säilitatakse 90 päeva Logidele ja/või salvestuste vaatamiseks/saamiseks tuleb pöörduda hoone halduri poole. Hoone võetakse valvest maha E-P kell 06:30 ja hoone valvestub hiljemalt kell 21:00. Töövälisel ajal on majas viibimine lubatud maja üürnike volitatud isikute loal ja nende vastutusel. Sellisel puhul valvest maha võtmine toimub hoone kasutajale antud parooli/läbipääsukaardi abil. Mehitatud valve Hoones on mehitatud valve. Käitumine häire Turvafirmale on kontaktisikuks ja objekti sõidab kontrollima üürniku poolne korral selleks volitatud isik (juhul kui objektil on mitu valveala, siis vastava ala volitatud isik). Üürnik esitab volitatud isikute nimed enne teenuse algust. Valehäire korral helistada volitatud isikule. Valeväljakutse hüvitab valehäire põhjustanud isik. Läbipääsuvahendite Kaarte, võtmeid väljastab, võtab vastu ja peab nende üle arvestust üürileandja haldamine hoone haldur või infospetsialist. Posti liikumine Reguleerib üürnik. 3. HOONE JA KINNISTU INFOTAHVLID, REKLAAM Välireklaam Üürnikel ja kasutajatel puudub õigus iseseisvalt paigaldada hoone välisseinale mistahes reklaame, teateid, kuulutusi. Kõik hoone välisseinal ja kinnistul paiknevad infoteated ja reklaamid (v.a teated infotahvlitel) tuleb eelnevalt üürileandjaga kooskõlastada. 2/7 HAL.1.5.v01 Kinnitatud: 12.09.2016 Tallinna mnt 14, Rapla Majajuht Majajuhi olemasolul korraldab info kaasaajastamise ja muutmise üürileandja. Üürniku kohustus on anda infot vajalike muudatuste kohta. Muud sildid Ainukasutuses üüripinnal korraldab info (sh ruumide viidad ja sildid) kaasajastamise ja muutmise üürnik. 4. PARKIMISE KORRALDUS Parkimine ja Üürnikul on õigus kasutada parkimiskohti vastavalt üürilepingus kokku lepitule. parkimiskorraldus Parkimisel tuleb järgida tähistatud parkimiskorraldust. Teistel hoone kasutajatel pole lubatud ainukasutuses kohti kasutada. Parkla asukoht Parkla asub aadressil Hariduse 6, Rapla. Parkimise kord on määratletud RaMi kodukorras. Elektriauto Hariduse 6, Rapla laadimispunkt Jalg- ja Jalg- ja tõukerattaid võib parkida üksnes selleks ette nähtud kohtadele. Jalgrataste tõukerataste parkimiskohad asuvad maja ees ja garaažide juures. parkimine 5. KÄITUMINE OHUOLUKORDADES Kaardistatud Loetelu tuvastatud ohuolukordadest on toodud sisekorraeeskirja Lisas nr 1 ohuolukorrad „Objekti riskikaart ja ohuolukordades tegutsemise juhised“. Tegutsemine Teavita viivitamatult Häirekeskust telefonil 112 ning seejärel hoone haldurit ohuolukordades või RKAS-i kliendituge E-R kell 8:00 – 18:00, tel (+372) 605 0000 Teadlikkus Üürileandja on seaduses nõutud objektidel kohustatud koostama ja üürnikule üle tegutsemisel andma tulekahju korral tegutsemise plaani koos evakuatsiooniskeemidega. tulekahju korral Üürnik on kohustatud kõigile töötajatele tutvustama tulekahju korral tegutsemise plaani ja evakuatsiooniskeeme ning üürileandja nõudmisel esitama dokumendiga tutvunute allkirjadega nimekirja. Üürnik on kohustatud määrama hoones tuleohutuse ja evakuatsiooni eest vastutavad isikud ning ATS keskuse igapäevase vaatleja. Üürnik on kohustatud rakendama tulekahju tekkimist vältivaid meetmeid ning hoiduma tegevusest, mis võib põhjustada tulekahju. Lahtise tule kasutamine hoones on keelatud. Üürnik on kohustatud kirjendama ATS-süsteemi päevikus tulekahjuteadete osa. Ülejäänud päeviku täitmise kohustus on üürileandjal. Üürnik ja üürileandja (sh üürileandja lepingupartnerid) on kohustatud tagama evakuatsiooniteede nõuetekohase vabana hoidmise. Üürnikul on kohustus teostada pidevat kontrolli tema valduses olevate ruumide ja seadmete kasutamise ohutuse ja nõuetekohasuse üle. Tulekustutus- Üürileandja on kohustatud tagama ehitises nõutavate tuleohutuspaigaldiste vahendid (paigaldised, mis on mõeldud tulekahju avastamiseks, tule ja suitsu piiramiseks, evakueerumiseks ja päästemeeskondade ohutuse tagamiseks ning esmased tulekustutusvahendid) olemasolu ja korrasoleku. 3/7 HAL.1.5.v01 Kinnitatud: 12.09.2016 Tallinna mnt 14, Rapla Üürnik on kohustatud rakendama tulekahju leviku takistamiseks ja tulekahju kustutamiseks esmaseid meetmeid ning tagama töötajatele tuleohutuspaigaldiste ja päästevahendite kasutamisoskuse. Teoreetiline Üürileandja korraldab iga-aastase evakuatsiooni- ja tulekahjuõppuse teoreetilise tulekahjuõppus koolituse kui antud kohustus tuleneb seadusest. Praktiline Üürileandja on kohustatud läbi viima iga-aastase evakuatsiooni- ja tulekahjuõppus tulekahjuõppuse praktilise osa hoonetes, kus kohustus tuleneb seadusest. Üürnikud ja kasutajad on kohustatud osalema iga-aastasel evakuatsiooni- ja tulekahjuõppuse praktilisel osal. Üürileandja on kohustatud koostama ja esitama enesekontrolli tuleohutusaruande Päästeametile hoonetes, kus kohustus tuleneb seadusest. Üürnik on kohustatud esitama üürileandjale hoone kasutamisega ja kasutajaga seotud informatsiooni, mis on vajalik enesekontrolli aruande koostamiseks. 6. KÄITUMINE PUUDUSTE, RIKETE, AVARIIDE KORRAL Info edastamine RKAS klienditoele E-R kell 8:00 – 18:00, tel (+372) 605 0000, e-post [email protected] Teade peab sisaldama järgmist infot:  Hoone aadress  Probleemi täpne asukoht (nt: korrus ja kabineti number)  Probleemi kirjeldus  Teavitaja nimi ja kontakt Väljaspool tööaega on esmaseks kontaktisikuks hoone haldur. Kui telefon ei vasta, siis palume kontakteeruda sisekorraeeskirja Lisas nr 2 „Avariide ja mittevastavuste likvideerimise kord“ toodud töövõtja kontaktisikutega. Avariide Avarii korral väljaspool tööaega tagab juurdepääsu hoonele üürniku esindaja või likvideerimine hoone haldur teavitades sellest ette ainukasutuses oleva ruumi kasutajat. väljaspool tööaega Teavitamise Üürnikul on kohustus rikkest, avariist ja keskkonnaintsidendist1 teavitada kohustus üürileandjat viivitamatult sellest teada saamisel, puudusest on kohustus teavitada 24 h jooksul. 7. SISEKLIIMA JA TEHNOSÜSTEEMIDE HOOLDUS Sisekliima Sisekliima vastab hoone ehitamise või rekonstrueerimise hetkel kehtinud standarditele. Kütteperioodi ruumiõhutemperatuur ei ole madalam kui 21°C (kui välisõhk ei ole madalam kui -22°C). Jahutusseadmetega hoones jahutusperioodil ruumitemperatuur ei ole kõrgem kui 25°C (kui välisõhk ei ole kõrgem kui 27°C). 1 Juhtum, mille tulemusena on inimese tervisele ja/ või keskkonnale tekkinud kahju. Näiteks pinnasereostus, veeavarii, üleujutus, kukkumine libeduse tõttu nii hoones kui ka välisterritooriumil, tekitatakse tahtlikku kahju keskkonnale jms. 4/7 HAL.1.5.v01 Kinnitatud: 12.09.2016 Tallinna mnt 14, Rapla Hoones puuduvad õhuniisutusseadmed. Talvetingimustes nädala keskmine õhuniiskus jääb tavaliselt vahemikku 25-45%, suvetingimustes 30-70%. Õhu niiskus muutub loomulikul teel vastavalt aastaajale. Hoones on sundventilatsioon. Sundventilatsiooniga hoones Üürileandja tagab projekteerimisjärgse õhuvahetuse. Üürnikul on keelatud ventilatsiooniavasid iseseisvalt reguleerida, esemeid ava ette, külgedele või torude sisse paigutada. Loomuliku ventilatsiooniga hoones on lubatud ruumide tuulutamine akna avamise teel. Tehnosüsteemide Tehnosüsteemide hooldust korraldab üürileandja. Üürnikul ei ole üürileandja hooldus, nõusolekuta õigust siseneda tehnoruumidesse (v.a üüripinna hulka kuuluvad ümberehitus tehnoruumid), reguleerida või seadistada tehnosüsteeme, mis ei ole otseselt ette nähtud reguleerimiseks või seadistamiseks üürnikule ega teha muid toiminguid, mis mõjutavad või võivad ebamõistlikult mõjutada üüripinna energiakulu suurenemist või tehnosüsteemide korrasolekut. Reguleerimise vajadusest tuleb teavitada RKASi kliendituge. Eelnimetatud keeldu ei kohaldata juhul, kui üürniku tehnoruumidesse sisenemise vajadus on tingitud avariist ja üürnik täidab lepingu punkti st, kasutuskorrast või üürilepingust tulenevat kohustust või kui sisenemine on muul moel vajalikult põhjendatud. Põhjendatud vajaduseks ei loeta üürniku soovi iseseisvalt reguleerida või seadistada tehnosüsteeme. Kommunikatsioonide ja süsteemide ümberehitamine võib toimuda ainult üürileandja loal ja vajaliku dokumentatsiooni olemasolul. Piirangud Hooldustöid tuleb teostada hoone üürnikku võimalikult vähe häirival viisil. hoolduse Hoonesse sisenemisel teavitab hooldaja saabumisest üürnikku, kelle üüripinda läbiviimisel konkreetne hooldus puudutab, tutvustab ennast ja selgitab milliseid hooldustöid teeb. Hooldustööde valmimisel teavitab lahkumisel üürnikku. Üürileandja esitab üürniku soovil alltöövõtjate kontaktid. Müra tekitavad ja üürniku igapäevast tööd segavad tööd tuleb üürnikuga eelnevalt kooskõlastada. Tehnosüsteemide Kanalisatsiooni ei ole lubatud valada söövitavaid, ummistavaid vedelikke, ekspluatatsioon toidujäätmeid. Kanalisatsiooni ei ole lubatud visata mittelahustuvaid pabertooteid (nt paberkäterätikud) ja hügieenisidemeid. Lahtikäivate suitsueemaldusakende- ja luukide avamine on keelatud. Mehaanilise sissepuhke- ja väljatõmbeventilatsiooni korral tuleb vältida akende avamist. Hoone elektrienergia tarbijad peavad jääma lubatud tarbimisvõimsuste piiridesse, seega täiendavate küttekehade jt suure võimsusega tarbimisallikate kasutamine võib toimuda üürileandja loal. 8. HEAKORD HOONES JA TERRITOORIUMIL Üldreeglid Jäätmekorraldus järgib kohaliku omavalitsuse kehtivaid prügiveoeeskirju. Kõigil hoone kasutajatel on kohustus järgida head tava, käituda heaperemehelikult, hoida puhtust siseruumides ja territooriumil ning mitte kahjustada tahtlikult üürileandja vara. Piirangud Üürileandja esitab üürniku soovil alltöövõtjate kontaktid. Müra tekitavad ja heakorra üürniku igapäevast tööd segavad tööd tuleb üürnikuga kooskõlastada. osutamisel 5/7 HAL.1.5.v01 Kinnitatud: 12.09.2016 Tallinna mnt 14, Rapla Jäätmete Jäätmed kogutakse ainult selleks ettenähtud kohtades. kogumine Prügikastidesse ja nende juurde on keelatud panna suuregabariidilisi esemeid, (hoidmine) keskkonnale ohtlikke jäätmeid (nende äravedu toimub eraldi kokkuleppe alusel üürileandjaga). Hävituskonteiner – täituvusest teavitab infotöötaja hoone haldurit konteineri tühjendamise vajadusest. Riigilipu Heiskamist korraldab ning lipu olemasolu ja puhtuse tagab üürileandja. Lipp heiskamine heisatakse vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Leinapäeval korraldab üürileandja lippude heiskamise poolde masti. Kui hoonel puudub lipumast, siis seotakse lipu külge leinalint. Muude lippude Muude lippude heiskamine peab olema üürileandjaga kooskõlastatud. Heiskamist heiskamine korraldab üürileandja vaid juhul, kui selles on üürilepingus kokku lepitud. Lipu olemasolu ja puhtuse tagab üürnik, va juhul kui üürilepingus on teisiti kokku lepitud. 9. SUITSETAMINE HOONES JA TERRITOORIUMIL Suitsetamise Suitsetamine (sh ka e-sigaret) on hoones rangelt keelatud. lubamine Suitsetamisruum hoones puudub. 10. KESKKONNASÄÄSTLIKU KÄITUMISE PÕHIMÕTTED Elektrienergia Elektrienergia säästmiseks tuleb töötajatel ja hoonet teenindavatel isikutel tööruumist lahkudes kustutada töökoha valgustus (kus võimalik). Energia kokkuhoiu eesmärgil on soovitav arvutid tööpäeva lõpus välja lülitada või seadistada nii, et oleks tagatud arvutite puhkerežiim. Selline käitumine aitab suveperioodil vähendada ka hoone jahutamise vajadust. Energiasäästu põhimõtted kehtivad üürileandjale ja üürnikule, kes vastutavad enda ja nende alltöövõtjate säästliku energiatarbimise eest. Energia küttele Kütteperioodil tuleb vältida olukorda, kus aken on pikalt avatud. Tarbevesi Vett tuleb kasutada säästlikult. Jäätmed Tekkivaid jäätmeid tuleb sorteerida vastavalt sisekorraeeskirja lisale nr 3 „Jäätmete sorteerimise juhend“. Ohtlikud ja muud erilahendusi vajavad jäätmed (patareid, akud, kemikaalid, ravimid) tuleb viia spetsiaalsesse kogumiskohta. Paber Paberkäterättide ja wc-paberi olemasolu tagab üürileandja. Paberit tuleb kasutada säästlikult. 6/7 HAL.1.5.v01 Kinnitatud: 12.09.2016 Tallinna mnt 14, Rapla SISEKORRAEESKIRJA LISAD 1. Objekti riskikaart ja ohuolukordades tegutsemise juhised 2. Avariide ja mittevastavuste likvideerimise kord 3. Jäätmete sorteerimise juhend 4. Läbipääsusüsteemi toimimise protseduur 7/7 Jäätmete sorteerimise juhend Biojäätmed Pakend Paber/papp Olmejäätmed • tahked toidujäätmed • plastpakend • ajalehed ja ajakirjad • kõik, mis ei • taimed • tetrapakend • pappkastid ja -karbid kvalifitseeru muu • kohvi- ja teepaks • metallpakend • paberist ja papist kategooria alla • kätekuivatuspaberid • klaaspakend pakendid • kile ja pakendid • määrdunud pakendid • vettinud paber/papp • ohtlikud jäätmed • nahk ja tekstiil • kummist tooted • paber/papp, mis • vedelad toidujäätmed • ohtlike ainete sisaldab muud pakendid materjali Ohtlikud ja muud erilahendusi Eemalda kileümbris. Pakendid peavad olema Kõik materjalid peavad vajavad jäätmed (patareid, akud, Vajadusel nõruta enne puhtad ja tühjad enne olema kuivad ja puhtad. kemikaalid, ravimid) tuleb viia äraviskamist, et vältida jäätmete kogumise kasti spetsiaalsetesse kogumis- liigset niiskust. viskamist. kastidesse. RUUMIDE KASUTUSSE ANDMISE LEPING NR 1.9-9/239 Leping on sõlmitud kasutusse andja Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi kaudu Registrikood: 70000272 Juriidiline aadress: Suur-Ameerika tn 1, Tallinn 10122 Esindaja lepingu sõlmimisel: kantsler Merike Saks, põhimääruse alusel Kontaktisik: Kaidi Rand Kontaktisiku telefon: 5690 9533 Kontaktisiku e-post: [email protected] ja kasutaja Rapla Vallavalitsus Registrikood: 77000312 Juriidiline aadress: Viljandi mnt 17, 79511 Rapla Esindaja lepingu sõlmimisel: vallavanem Gert Villard, valla põhimääruse alusel Kontaktisik: Ülle Eesik-Pärn Kontaktisiku telefon: 5886 5930 Kontaktisiku e-post: [email protected] vahel, kes võttes arvesse, et: 1) kasutusse andja on sõlminud 15.12.2020 Riigi Kinnisvara AS-iga üürilepingu nr KPJ-4/2020-230 (Rapla riigimaja), aadressil Tallinna mnt 14, Rapla, (kinnistusraamatu registriosa nr 2628837, katastritunnus 67001:003:0150, sihtotstarve ühiskondlike ehitiste maa 65%, ärimaa 35%, pindala 3596 m²) 4462,2 m² suuruse pinna kasutamiseks; 2) Rapla Vallavolikogu on andnud nõusoleku ruumide kasutusse andmise lepingu sõlmimiseks 30.03.2023 otsusega nr 14 „Nõusoleku andmine ruumide kasutusse andmise lepingu sõlmimiseks“; 3) kasutusse andja ja kasutaja lepivad kokku, et Rapla riigimajas osutatakse kodanike huvidest lähtuvat parimat avalikku teenust, edaspidi koos nimetatud „pooled“ ja eraldi ka „pool“, sõlmisid käesoleva ruumide kasutamise lepingu (edaspidi nimetatud “leping”) alljärgnevas: 1. Lepingu objekt 1.1. Lepinguga annab kasutusse andja otsustuskorras turuanalüüsist tuleneva kasutustasu alusel kasutajale lepingus toodud tingimustel kasutusse bürooala asukohaga Rapla, Tallinna mnt 14 hoones korrustel 1 ja 3 (edaspidi „ruumid“), mis on ära näidatud lepingu lisas 1. 1.2. Ruumide sihtotstarve on büroo- ja klienditeeninduspind. 1.3. Kasutusse antavate ruumide ainu- ja ühiskasutuses olev pind on arvestuslikult 738 m², millest: 1.3.1. 538,8 m2 on kasutaja ainukasutuses; 1.3.2. 199,2 m2 on proportsionaalne osa kasutajate ühiskasutuses olevast pinnast. 1.4. Pooled koostavad ruumide valduse üleandmise tähtpäevaks ruumide üleandmise-vastuvõtmise akti, milles märgitakse üleantava vara olemust ja seisundit iseloomustavad olulised näitajad. Ruumide üleandmise-vastuvõtmise akt on lepingu lahutamatu lisa (lisa 2), mille alusel antakse ruumid reaalselt kasutajale üle. 1.5. Ruumide üleandmise ja vastuvõtmise akti märgitakse üles ka kasutusse antavates puhke- ja nõupidamiste ruumides olevad mööbel ja tehnika. 2. Lepingu kehtivuse aeg ja tähtpäevad Leping kehtib ajavahemikul 01.05.2023 kuni 30.04.2030 (edaspidi „lepingutähtaeg“). 3. Lepingu kasutustasu ja kõrvalkulud 3.1. Ruumide kasutustasu on 11,05 eurot/m² (üksteist eurot ja viis senti) kuus (edaspidi nimetatud „kasutustasu“). Kasutustasule ei lisandu käibemaksu. Kasutusse andjal on õigus kasutustasu tõsta kuni 3 % alates kuuendast kasutusaastast (alates 01.05.2028). 3.2. Kõrvalkulude kohustuste jaotus on toodud lepingu lisas 3. Kasutaja tasub kõrvalkulude eest kasutusse andja tegelikest kõrvalkuludest 738/4462,2 suuruse proportsionaalse osa. 3.3. Kasutusse andja esitab kasutajale arve ruumide kasutamisega seotud kulude eest, mis sisaldab jooksva kuu kasutustasu ja eelneva kuu kõrvalkulusid. Arved saadetakse kasutaja e-arvete teenusepakkuja infosüsteemi kaudu. Kasutusse andja esitab kasutajale e-arveid, mis vastavad Eesti e-arve standardile. Arve maksetähtaeg on 14 kalendripäeva arve saamisest arvates. Kasutusse andja esitab kasutajale e-arve hiljemalt iga kuu 20. kuupäevaks. 3.4. Kui kasutaja soovib kasutada ruume, mis ei ole tema kasutuses, tasub kasutaja nende eest vastavalt kasutusse andja poolt kehtestatud hinnakirjale. 4. Poolte õigused ja kohustused 4.1. Kasutusse andjal on õigus: 4.1.1. kontrollida ruumide sihipärast kasutamist; 4.1.2. nõuda kasutajalt lepingu rikkumisega tekitatud otsese varalise kahju hüvitamist. 4.2. Kasutusse andja on kohustatud andma ruumid kokku lepitud komplektsuses kasutaja valdusse lepingus toodud ajaperioodiks. 4.3. Kasutajal on õigus kasutada ruumides olevat mööblit ja seadmeid. 4.4. Kasutaja on kohustatud: 4.4.1. kasutama ruume vastavalt ruumi sihtotstarbele; 4.4.2. pidama ruumide kasutamisel kinni hoone kasutamise kordadest (lepingu lisad 4 ja 5: tulekahju korral tegutsemise plaan ja hoone sisekorraeeskiri); 4.4.3. hüvitama kasutusse andjale kasutaja süü läbi ruumide või selles oleva mööbli või seadmete rikkumisega tekitatud otsese varalise kahju; 4.4.4. ruumides rikete, avariide, tulekahju vms avastamisel teatama sellest viivitamatult kasutusse andjat, võttes võimalusel tarvitusele abinõud ohu vältimiseks või selle tagajärgede leevendamiseks. 5. Muud tingimused 5.1. Leping lõpeb järgmistel juhtudel: 5.1.1. lepingutähtaja möödumisel; 5.1.2. poolte kirjaliku kokkuleppe alusel selles toodud tähtpäeval; 5.1.3. lepingu erakorralisel ülesütlemisel kasutusse andja poolt punktis 5.2. toodud alustel; 5.1.4. lepingu erakorralisel ülesütlemisel kasutaja poolt punktis 5.3. toodud alustel; 5.1.5. kasutusse andja ja Riigi Kinnisvara AS-i vahel Rapla riigimaja suhtes üürilepingu lõppemisel. 5.2. Kasutusse andjal on õigus leping erakorraliselt üles öelda, teatades sellest vähemalt kolm kuud ette, järgnevatel juhtudel: 5.2.1. kasutaja ei ole tasunud kasutustasu või kõrvalkulusid vähemalt kolm kuud järjest või lepingu alusel tasumisele kuuluvate summade võlgnevus ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluva kasutustasu või kõrvalkulude tasude summa; 5.2.2. kasutaja tahtlikult ja õigustamatult kahjustab ruume või teeb kasutuspinnal ümberehitusi või muudatusi ilma kasutaja kirjaliku nõusolekuta ja selle tõttu saavad ruumid oluliselt kahjustada ning kasutaja ei ole tekitatud kahjustust kõrvaldanud kahe kuu jooksul kasutusse andjalt sellesisulise kirjaliku nõude saamisest arvates; 5.2.3. kasutaja annab ruumi ilma kasutusse andja kirjaliku nõusolekuta kolmanda isiku kasutusse ning kasutaja ei ole rikkumist lõpetanud ühe kuu jooksul kasutusse andja vastavasisulise kirjaliku nõude saamisest arvates; 5.2.4. kasutamiseks antud ruume on vajalik kasutusse andjal endal kasutada riigivõimu teostamiseks või muul avalikul eesmärgil. 5.3. Kasutajal on õigus leping erakorraliselt üles öelda, teatades sellest vähemalt kolm kuud ette, järgnevatel juhtudel: 5.3.1. kasutajal ei ole võimalik ruume lepingu punktis 1.2. toodud sihtotstarbel kasutada või kui ruumi lepingujärgne kasutamine on takistatud või häiritud asjaolu tõttu, mille eest kasutaja ei vastuta; 5.3.2. kasutusse andja rikub oluliselt lepingust tulenevat kohustust ega ole rikkumist kõrvaldanud ka kasutaja antud täiendava mõistliku tähtaja jooksul. 5.4. Kasutajal on alates 01.05.2027 õigus taotleda kasutusse antava ruumi pinna muutmist ulatuses, mis moodustab kokku kuni 10% kasutaja ainukasutuses olevast ruumi pinnast järgmistel tingimustel: 5.4.1. Ruumi pinna muutmist võib kasutaja taotleda piiramatu arv kordi kuni lepingu kehtivuse lõpuni tingimusel, et kogu lepingu kehtivuse jooksul ei muutu kasutaja ainukasutuses olev ruumipind rohkem kui 10%. 5.4.2. Igakordne kasutuses oleva pinna suuruse muutmise taotlus tuleb esitada vähemalt neli kuud ette. 5.4.3. Ruum, millest kasutaja soovib loobuda, peab olema objektiivselt teiste kasutajate poolt eraldi pinnana kasutatav. 5.4.4. Kasutusse andja ei ole kohustatud kasutaja taotlust kasutuspinna muutmiseks rahuldama, kui keeldumiseks on objektiivne põhjendus, mis kaalub üles kasutaja huvi kasutuspinna muutmiseks. Keeldumist peab kasutusse andja kirjalikult põhjendama ja vajadusel lisama tõendid. 5.4.5 Kasutuspinnast osalisel loobumisel leitakse uus kasutustasu kasutaja kasutusse jääva pinna suuruse ja kehtiva ruutmeetripõhise kasutustasu läbikorrutamisel kasutatava pinna suurusega. Kõrvalkulude tasu arvutamisel on aluseks kasutuses oleva ruumi proportsioon 4462,2 m² suurusest pinnast. Ainukasutuses oleva pinna osalise tagastamisega võib muutuda ka ühiskasutuses oleva pinna suurus. 6. Poolte vastutus 6.1. Lepinguga võetud kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmise eest kannavad pooled käesolevas lepingus ning Eesti Vabariigi õigusaktides ettenähtud vastutust. 6.2. Kõigi lepingust tulenevate rahaliste kohustuste mittetähtaegse tasumise korral on kasutusse andjal õigus nõuda kasutajalt viivist 0,2 (null koma kaks) % päevas tasumisele kuuluvast summast iga viivitatud päeva eest. 6.3. Juhul kui kasutaja tegevusest või tegevusetusest ruumide kasutamise vältel tekib kasutusse andjale varaline kahju, on viimasel õigus nõuda selle hüvitamist. 7. Teadete edastamine ja volitatud esindajad 7.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul telefoni või e-posti teel: 7.1.1. Riigimaja teenindamisega seotud küsimused edastatakse e-posti aadressile [email protected]; 7.1.2. Hoone haldamisega (sh rikked, avariid) seotud küsimused edastatakse e-posti aadressile [email protected] või teatatakse telefoni teel numbril 605 0000. 7.2. Juhul kui teatel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele edastatavad teated olema edastatud kirjalikus vormis, muuhulgas näiteks poolte lepingu lõpetamise avaldused, samuti lepingu rikkumisest tulenev poole nõue teisele poolele jms. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm. 7.3. Pooled nimetavad oma volitatud esindajateks lepingu täitmisega: 7.3.1. kasutusse andja volitatud esindaja: Kaidi Rand, tel 5690 9433, e-post [email protected], või teda asendav isik; 7.3.2. kasutaja volitatud esindaja: Ülle Eesik-Pärn, tel 5886 5930, e-post [email protected] või teda asendav isik. 7.4. Volitatud esindajatel on õigus esindada poolt kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes, sh lisa 2 allkirjastamisel. Volitatud esindaja muutumisest teavitatakse teist poolt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mis loetakse lepingu osaks ja eraldi lepingumuudatust täiendavalt ei sõlmita. 8. Lõppsätted 8.1. Leping jõustub allakirjutamisest poolte poolt. Lepingu tingimusi võib muuta ainult pooltevahelise kirjaliku kokkuleppega. 8.2. Lepingule kohaldatakse Eesti õigust. Juhul kui lepingu mõni säte osutub vastuolus olevaks Eestis kehtivate õigusaktidega, ei mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust. Kui kirjeldatud juhul on tegemist imperatiivsete sätetega, millest erinevalt ei saa kokku leppida, viiakse seadusega vastuolus olevad sätted esimesel võimalusel kehtiva regulatsiooniga kooskõlla. 8.3. Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada, antakse lahendamiseks Harju Maakohtule. 8.4. Leping allkirjastatakse digitaalselt. 9. Lepingu lisad Lisa 1 Üüripinna plaanid Lisa 2 Ruumide üleandmise-vastuvõtmise akt Lisa 3 Kõrvalkulude jaotus Lisa 4 Tulekahju korral tegutsemise plaan Lisa 5 Hoone sisekorraeeskiri Kasutusse andja Kasutaja (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) _____________________ ________________________ Merike Saks Gert Villard kantsler vallavanem
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel